TTJA tuvastas ettevõtete sotsiaalmeediakontodel hulgaliselt rikkumisi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbi viidud sotsiaalmeedias olevate ettevõtete tüüptingimuste kontrollist selgus, et kauplejatel on Facebooki veebilehel avaldatud puudulikud tüüptingimused.

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

28.07.2021

TTJA tuvastas ettevõtete sotsiaalmeediakontodel hulgaliselt rikkumisi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbi viidud sotsiaalmeedias olevate ettevõtete tüüptingimuste kontrollist selgus, et kauplejatel on Facebooki veebilehel avaldatud puudulikud tüüptingimused.  

„Tarbijale tuleb anda lepingueelne teave enne lepingu sõlmimist (st ostu sooritamist või tellimuse kinnitamist). Lepingueelne teave on oluline andmaks tarbijale kogu vajalik informatsioon läbimõeldud ostuotsuse tegemiseks. Teave ja müügitingimused peavad olema veebilehel paigutatud selliselt, et need on lihtsalt märgatavad ning esitatud selgel ja arusaadaval viisil,“ selgitas TTJA ettevõtluse osakonna kaubandustalituse jurist Elnara Nadžafova.

Järelevalve projekti eesmärgiks oli kontrollida, et ka sotsiaalmeedia kauplejad kasutaksid tarbijatega lepinguid sõlmides tarbija õiguseid tagavaid tüüptingimusi. Nii on tarbijad enda õigustest paremini teadlikud ka juhul, kui nad sõlmivad kauplejaga müügilepingu sotsiaalmeedia kaudu.

Projekti esimeses etapis koguti ning analüüsiti 45 erineva sotsiaalmeedia kaupleja tüüptingimusi. Peamine lepingueelne teave, mida ettevõtja on kohustatud tarbijale esitama, tuleneb võlaõigusseaduse § 54 lg 1 p-dest 1-22. Projekti raames keskendusime 9 aspekti kontrollimisele. Analüüsist selgus, et TTJA peab algatama järelevalve menetluse kõigi 45 ettevõtja suhtes.

TTJA poolt läbiviidud järelevalve projektist nähtub, et kauplejad keelduvad toote tagasivõtmisest, kui kaup on kahjustunud või kasutatud, ei ole siltidega, ei ole originaalpakendis või ei ole korralikult pakitud. „Tegelikult peab kaupleja ka neil puhkudel toote tagasi võtma, kuid tal on õigus nõuda vastavalt juhtumile toote väärtuse vähenemise hüvitamist tarbijalt. Lisaks välistab osa ettevõtjaid taganemistingimustes taganemisõiguse asjade suhtes, mis seaduse järgi tuleb tagasi võtta,“ kommenteeris Elnara Nadžafova.

Tarbijal on õigus sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.  Sellise järelemõtlemistähtaja kehtestamise eesmärk on anda tarbijale võimalus e-poest tellitud kaupa proovida ning ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagasi saata. Samuti juhime tähelepanu, et toote tagastamisel ei oma tähtsust asjaolu, et toode oli ostu hetkel allahinnatud.

Lisaks taganemisõiguse olemasolule jälgis TTJA ettevõtja andmete esitamise viisi. Siinkohal rõhutame, et kaupleja peab tarbijale lepingueelselt teatavaks tegema tõesed andmed ettevõtja kohta, mis võimaldavad tarbijal ettevõtjaga reaalselt ühendust võtta. Kaupleja ärinimi on tarbijale oluline info, kuna selle järgi on tarbijal võimalik otsustada, kas kaupleja on usaldusväärne ning kas ta soovib selle kauplejaga lepingut sõlmida. Kui tarbija ei tea kaupleja ärinime, siis pole tal võimalik teha kaupleja kohta taustakontrolli, pole võimalik tutvuda teiste klientide arvustustega, kontrollida tarbijavaidluste komisjoni nn „musta nimekirja“ jm.

TTJA eeldab kõikidelt sotsiaalmeedias kauplejatelt seadusekuulekust ja ausate kauplemisvõtete kasutamist.

Kui tarbija tunneb, et kaupleja on kasutanud sotsiaalmeedias kauplemisel ebaausaid kauplemisvõtteid või jätnud lepingueelse teabe avaldamata, palume sellest teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (e-post: info@ttja.ee või helistades tööpäeviti kell 10.00-15.00 telefonile 620 1707).

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooni peaspetsialist

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Ostsid kodu külastanud müügimehelt tolmuimeja ja tahad sellest loobuda? Loe, kuidas seljuhul tegutseda

Ostsid kodu külastanud müügimehelt tolmuimeja ja tahad sellest loobuda? Loe, kuidas seljuhul tegutseda

 

Müügitehingu puhul, mis toimub tarbija kodus, on tarbija õigused mitmeti erinevad võrreldes sama kauba ostmisega kaupleja tavapärastes äriruumides ehk kaupluses. Mida tasub teada ning kuidas oma õigusi rakendada, kui kodu külastanud müügiesindajalt ostetud õhupuhastaja ei tööta korralikult või tarbija kahetseb kalli tolmuimeja ostu ning sooviks oma raha tagasi, selgitab Kristina Tammaru Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

Tehinguid, mis tehakse kauplusest väljaspool, näiteks külastab müügiesindaja tarbija kodu, nimetatakse väljaspool äriruume sõlmitavateks lepinguteks. Siia alla kuuluvad ka ostud tarbija töökohas, ühissõidukis, tänaval või vabaajaüritustel.

Tarbija kodus toimuvate pakkumiste ning müügitehingute korral vajavad tarbijad enam kaitset, sest tavapärasest ärikeskkonnast väljaspool võib tekkida psühholoogiline ostusurve. Näiteks tunneb tarbija kohustust tehing sõlmida, sest müügiesindaja on temale kulutanud oma aega ning tarbija on vestluse käigus väljendanud oma ostuhuvi. Tarbija kodus tehtavate pakkumistega kaasneb sageli üllatusmoment ning tehingu algatajaks on reeglina müüja, lisaks puudub tarbijal võimalus võrrelda pakutavat toodet muu kaubavalikuga. Seetõttu võib tarbija hiljem oma ostuotsust kahetseda.

Tarbija kaebustest jääb silma, et eelkõige tunnevad ostusurvet eakamad inimesed, kes vajavad järelemõtlemisaega ning on võimaliku agressiivse müügitaktika suhtes vastuvõtlikumad.

Väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest saab tarbija taganeda

Tarbija kaitseks on seadusega ette nähtud õigus väljaspool äriruume tehtud ostude korral ümber mõelda ning oma raha tagasi saada. Eelkõige on taganemisõiguse eesmärgiks kaitsta tarbijaid emotsiooniostude eest. Lepingust taganemise õigus kestab 14 päeva ning selle õiguse olemasolust on müüja kohustatud tarbijat enne ostutehingu tegemist kirjalikult teavitama. 14-päevane järelemõtlemisaeg hakkab jooksma päevast, mil tarbija saab asja, nt tolmuimeja füüsiliselt enda valdusesse.

Oluline on meeles pidada, et lepingust taganemist ei pea tarbija müügiesindajale kuidagi põhjendama ega õigustama. Lepingust taganemiseks piisab 14 päeva jooksul selgelt väljendatud tahteavaldusest, mis tuleks kindlasti edastada kirjalikult, näiteks e-kirja teel.

Kuidas toote tagastamine toimub?

Pärast kauplejale taganemissoovi edastamist, tuleks ostetud ese viivitamata kauplejale tagastada. Kuidas tagastamine toimub, oleneb nii ostetud asja suurusest kui ka kauplejaga tehtud kokkulepetest. Näiteks kui müügiesindaja on lubanud asjale ise järele tulla, ei ole tarbijal kohustust tagasisaatmist korraldada. Kui aga sellist kokkulepet ei ole, tuleb tarbijal arvestada, et kauplejal on õigus nõuda, et tagastamisega seotud kulud kannab tarbija.

Siiski on suuremõõtmeliste kaupade puhul, nagu näiteks mööbel või tolmuimeja, mis toimetati tarbija koju lepingu sõlmimise hetkel ning mida ei saa suuruse tõttu tavapostiga tagasi saata, kauplejal kohustus asi omal kulul ära viia.

Tasub meeles pidada, et kui tarbija on ostetud asja enne selle tagastamist kasutanud rohkem kui vajalik tootega tutvumiseks ning selle omadustes veendumiseks, näiteks koristanud tolmuimejaga korduvalt oma elamist, vastutab tarbija asja väärtuse vähenemise eest. Sel juhul on kauplejal õigus tarbijale esitada nõue, mis hüvitaks tolmuimeja väärtuse vähenemise. Kindlasti aga ei välista asja ülemäärane kasutamine tarbija taganemisõigust.

Samuti tuleks olla tähelepanelik võimalike ebaausate võtete suhtes, mille eesmärgiks on tarbija taganemisõigusest ilma jätta. Näiteks on tarbija pöördumistest jäänud silma juhtum, kus tarbijale anti lepingu sõlmimisel üle seesama tolmuimeja, millega müügiesindaja viis läbi näidispuhastust. Tarbija taganemisavaldusele vastati eitavalt, viidates tooteesitlusel tekkinud kasutusjälgedele – veepaagis olev vesi ning veidi täitunud tolmukott. Kui tarbija õigusi selliselt rikutakse ning kauplejaga ei õnnestu probleemi lahendada, tasub oma õiguste kaitseks pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.

Kohustuslik ostueelne kirjalik teave

Kõik eeltoodud tarbija õigused ja müüja kohustused ehk 14-päevane taganemisõigus ning tagastamisega seotud kulude kandmine, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus tootel ilmnevate puuduste osas, kaupleja kontaktandmed ja palju muudki peab olema tarbijale enne tehingu sõlmimist esitatud kirjalikult. Seda, et kõik seaduses ettenähtud ostueelne teave on tarbijale esitatud, peab vaidluse korral tõendama kaupleja.

Kui tarbijat ei ole ostueelselt kirjalikult teavitatud tema õigusest 14 päeva jooksul lepingust taganeda, lõpeb taganemisõigus aasta ning 14 päeva möödudes alates kauba kätte saamisest. Seega kaitseb seadus ka neid tarbijaid, keda müüja ei teavitanud kahenädalasest järelemõtlemisajast ning kes kahetsevad oma ostu või soovivad psühholoogiliselt peale sunnitud tehingust loobuda.

Lisaks pea meeles:

  • Kui Sa lepingust taganed, peab kaupleja Sulle makstud raha tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul.
  • Sul on õigus esitada müüjale kaebus kaubal ilmnevate puuduste osas (nt kui ostetud kaup lakkab korralikult töötamast) kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest.
  • Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu kohta sätestatu ei kehti siis, kui ostetav kaup või teenus maksab vähem kui 20 eurot.
  • Osade kaupade puhul on tark küsida võimalike varuosade saadavuse kohta (nt kust ja mis hinnaga võib juurde soetada tolmuimeja filtreid).
  • Juhul kui tegemist on tehniliselt keeruka või kasutamisel erioskust nõudva kaubaga, siis küsi kindlasti eestikeelset kasutusjuhendit.
  • Selline kauplemisvõte, kus müügiagent eirab Sinu kodu külastades palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla, on seadusega keelatud. Keelatud on ka anda Sulle sõnaselgelt teada, et kauba või teenuse ostmatajätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut.

ETL: PRESSITEADE : Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

PRESSITEADE

29.juuni 2021

Sakala 23 a

 

Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

Homme, 30.juunil peaks Komisjon lauale panema oma plaani, kuidas reformida tooteohutuse seadust, mis pärineb 2001.aastast ja ei kajasta tänapäeva turu tegelikkust, ajal kus tarbijad ostlevad veebi vahendusel  ja paljud tooted on ühendatud, on selle reformiga lootusetult hiljaks jäädud.

Tootjad peavad tooma turule vaid ohutuid tooteid ja turujärelevalvet teostavad riiklikud asutused peavad võtma suurema vastutuse.

Seadust tuleb täiustada selliselt, et vältida ohtlike toodete sattumist tarbijate kodudesse ja võimaldama järelevalveasutustel need kiiresti turult eemaldada.

Laiendada tuleks ohutuse mõistet, mis praegu keskendub ainult füüsilisele kahjustusele, mille võivad põhjustada mehaanilised või keemilised ohud.

Niimoodi jäävad kõrvale võimalikud kahjud, mis tulenevad küberturvalisusest või ühendatud toodete modifitseerimisest pärast nende turule laskmist.

Veebiturgudel müüakse lubamatult palju ohtlike tooteid nagu näiteks suitsuandurid, mis ei tuvasta suitsu, plastmänguasjad, mis ületavad keemilisi piiranguid ja kujutavad potentsiaalset ohtu meie lastele.

Praegu kehtivate õigusaktide kohaselt puudub veebiturgudel vastutus ja ilma asjakohase reformita see trend võibki jätkuda jättes ka järelevalveasutused ilma volitustest kõrvaldada ohtlikud tooted turult.

Nutikaid kaupu täis maailmas ei saa ohutuse mõiste jääda kahe silma vahele ja arvestada tuleks  ka küberturvalisusega.

Kõikidele toodetele ei kehti ühesugused reeglid ja see on murettekitav.

Kõige keerukamad ja uuemad tooted kehtivad ainult nende toodete suhtes, mis on õigusaktide kohaselt ühtlustatud – nii olemegi jõudnud absurdini, kus nukuvoodi allub rangemale kontrollile kui lapsevoodi.

Eesti Tarbijakaitse Liit on kindlal seisukohal, et täna ei piisa enam sellest kui  tooted on turule lastes ohutud.  Nad peavad olema ohutud ja turvalised kogu nende eeldatava eluea jooksul.

Tooted, mida me igapäevaselt kasutame ei tohi meid kahjustada ja  Euroopa tooteohutuse seadus peab meid kaitsma nii tänaste kui  homsete väljakutsete eest.

Loodame, et vastuvõetav seadus saab olema väga ambitsioonikas. ja tulevikukindel.

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

ETL: Euroopa Liidu tarbijad pandeemia järgses taastumise faasis.

 

Euroopa Liidu tarbijad pandeemia järgses taastumise faasis.

Selle aasta kevadised statistilised näitajad viitavad sellele, et tarbijatel on vähem pessimismi oma finantsolukorra pärast, siiski 26 protsenti tarbijatest arvavad, et nende rahaline seis halvenes viimase kolme kuu jooksul või halveneb lähema kolme kuu  jooksul veelgi.

2020 a. kevadel olid samad näitajad 38 protsenti ja suvel 34 protsenti.

Need näitajad vastavad Komisjoni kindlustunde indeksile, mis tõusid neljandat korda järjest.

Riikide vahel on suured erinevused – majapidamisi, millised on sattunud raskustesse on näiteks Taanis vaid 14 protsenti samas kui Horvaatias on selliseid majapidamisi koguni 74 protsenti.

Euroopa Keskpanga andmetel on rahaliselt kõige rohkem haavatavamad noored pered, madala sissetulekuga majapidamised, likviidsusprobleemidega majapidamised, kõige rohkem on mõjutatud naised.

Pandeemia mõjutas pikas plaanis ka tarbijate käitumist s.t. et rohkem raha kulutati teenustele ja  rohkem aega ja raha kulutati väljaspool kodu tegevustele, suurenes digitehnoloogiate kasutus, samuti on ostlemine veebis muutumas aina globaalsemaks.

71 protsenti tarbijatest sooritas oste 2020 aastal  veebi vahendusel 63 protsenti tarbijatest tunneb end kindlalt sooritades oste koduriigist, mis on 6 protsenti rohkem kui 2014 aastal.

43 protsenti  tarbijatest tunneb end kindlalt osteldes mõnest teisest ELi  riigist, mis on 7 protsenti rohkem võrreldes 2014.aastaga.

Väliüritused, reisimine, puhkused jne. on saamas küll jälle hoogu juurde, aga ilmselt siiski väiksemas mahus kui enne kriisi. 80 protsenti tarbijatest ei planeeri reise seni kuni olukord stabiliseerub nende koduriigis.

Võrreldes tarbijate käitumist enne pandeemiat ja praegu, siis 37 protsenti tarbijatest uurivad hoolikamalt  hindasid toidupoodides, et säästa raha ja 30 protsenti tarbijaid otsivad elustiili toetavaid tooteid ja on nõus nende eest ka rohkem maksma.

42 protsenti tarbijatest on lükanud suuremad ostud tulevikku.

Tõusnud on tarbijate keskkonnateadlikkus – 56 protsenti tarbijatest on vähemalt korra kaalunud oma ostude keskkonnamõjusid. 2014. aastal oli selliseid tarbijaid vaid 18  protsenti.

67 protsenti tarbijatest ostab tooteid, mis on kasulikumad keskkonnale, isegi kui need maksavad rohkem.

81 protsenti tarbijatest ostlesid kodu lähedal ja toetasid kohalikku ettevõtlust. 16 protsenti kasutasid kullerteenuseid.

Kodus töötamine eeldatavasti jääb püsivaks trendiks – kõrgepalgalised töötajad eelistavad siiski  osaliselt töötada ka väljaspool kodu.

Millist tuge pakutakse madala sissetulekuga tarbijatele, kelle haavatavus on pandeemia mõjul suurenenud.

Euroopa Komisjon on hetkel üle vaatamas kahte olulist jaefinantsteenuste direktiivi, need on tarbijakrediidi direktiiv (CCD) ja hüpoteeklaenude direktiiv (MCD).

Esimese direktiivi osas on oodata Komisjoni määrust juuni lõpus, mis on vastavuses uue tegevuskava 10.punktiga ja kuigi Komisjonil on positiivne praktika selle kohta,  kuidas CCD  aitab takistada võlgnevustesse sattumist, siiski mõned meetmed ei ole nii ambitsioonikad ega tööta  veel adekvaatselt.

Komisjon on teinud head tööd viimased kuud selle nimel, et aidata tarbijatel ja ettevõtetel,  kes on tõsistes majanduslikes raskustes, leida sobivaid kokkuleppeid kreeditoridega: näiteks on 2020 a. keskel moodustatud kõrgetasemeline  erinevate osapoolte ümarlaud, kes aitab  Komisjonil välja kuulutada osapooltele moratooriumi  ja see on osutunud efektiivseks meetmeks haavatavate deebitoride vaatevinklist, jäädes samas vabatahtlikuks meetmeks kreeditoridele.

Komisjon tegeleb tõsiselt ka ülemääraste võlgnevustega  ja siin on võlanõustamine väga oluline abinõu aitamaks tarbijatel võlgnevustega toime tulla  ja säilitada  rahuldav elatustase.

Uue tegevuskava punkt 15 raames näitab Komisjon üles initsiatiivi ja viib läbi erinevaid tegevusi:

ELi rahastatud võlanõustamise projekt, mis näeb ette kolme erinevat tegevust on praegu  teoksil ja plaanitakse lõpetada 2021 sügisel:

  • uuring selle kohta kuidas võlanõustamist rahastatakse,
  • organiseerida parimate praktikate vahetamist, millest esimene toimus jaanuaris ja teine toimub septembris;
  • tulevaste võlanõustajate koolitamine ja võimekuse väljaarendamine riikides, kus võlanõustamine hetkel puudub.

Lisaks nendele tegevustele on Komisjon välja kuulutamas taotluste vooru võlanõustajatele, kes soovivad teenuseid pakkuda pikaajaliselt.

  1. aastal plaanitakse läbi viia ka uuring ELi majapidamiste võlgnevuste kohta.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

ETL: Seminar „Turvaliselt internetis“ 18.juuni 2021

                   ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

 

Seminar „Turvaliselt internetis“ 18.juuni 2021

 

Tallinn, Sakala 23a

 

Tooteid tellida mõne hiireklõpsu abil on väga mõnus ja lihtne, aga paraku käib sellega kaasas kuritarvituste oht.

Euroopa Komisjoni andmetel on viimase kahe aasta jooksul 56 protsenti tarbijatest kogenud erinevaid veebipettusi.

63 protsenti tarbijatest peavad oma riigi e-kaubandust usaldusväärseks ja 43 protsenti usaldavad ostlemist ka mõnest teisest EL liikmesriigist.

Kuidas läheb Eesti e-kaubanduse Liidul ja mida on neil meile õpetada, sellest rääkis seminaril „Turvaliselt internetis“ e-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät, kes esmalt tutvustas osalejatele oma katusorganisatsiooni, mis on loodud 2008. aastal.

Praegu on liidus u. 400 ettevõtet.

Liit tegeleb usaldusmärgise „Turvaline ostukoht“ väljastamisega ja on algatanud                             „E-esmaspäeva“ traditsiooni ja promotsiooni. Sel päeval külastas lehte u.60 000  inimest.

Liit viib läbi e-kauplejate- ja tarbijauuringuid, samuti esindatakse liikmete huve riigiametites ja õigusloomes, korraldatakse seminare ja koolitusi.

E-kaubanduse käibe tohutut kasvu Euroopas, mis 2020. aastal tõusis 71,7 miljardi euroni võib pidada kahtlemata pandeemia kõrvalnähtuseks.

Võrdluseks 2019. aastal oli käive 63,6 miljardit eurot.

Eesti e-kaubandus tegi läbi 2020. aasta kevadel 150-200%  kasvu ja viimastel kuudel püsib kasv stabiilselt 50 % juures.

  1. aastal liikus Eestis pakiautomaatidesse 9 056631 pakki, mida on 54% rohkem kui 2019. aastal.

EMORi andmetel sooritasid 90 protsenti eestlastest vähemalt ühe ostu eelmisel aastal veebis.

70 % tarbijatest valib poode sotsiaalmeedia ja mõjutajate soovitusel ning võrreldes ostlejatega  mujal Euroopas on nad üle kahe korra vähem registreerinud ennast kauplejate lojaalsusprogrammidesse.

Enne pandeemiat osteti 50/50 Eesti ja välismaistest e-poodidest, see muutus 95/5 hakkab nüüd normaliseeruma.

Hiinast saabuvate pakkide järsk kasv – suurimad väliskeskkonnad on Amazon, eBay.

Kriisi olukorras suurenes ostlemine Eesti poodidest.

Euroopa Komisjoni uuringust selgus, et viimase kahe aasta jooksul on petturite ohvriks langenud 56 protsenti ostlejatest.

Tuleb tunda survestusvõtteid ja aru saada millised on fiktiivsed kaubamajad, selleks tuleb uurida hoolikalt kauplejate tausta.

Samuti on tarbijad kogenud probleeme tarne tähtaegadega, tooted on osutunud ohtlikuks, kauplejad ei täida tellimust aga raha tagastamisega viivitatakse,  tooted on puudusega.

Eesti poodide peamised probleemikohad:

  • Arendatakse platvorme, mis ei taga SSL turvalisust;
  • Ei uuendata jooksvalt platvormi ja süsteemi ning ollakse avatud küberkuritegudele ja andmevargusele. Eelmisel aastal tekitati RIA hinnangul 1 miljon eurot kahju ettevõtetele Eestis;
  • 50 % e-poodidest ei vasta seadustele tagastamise-, taganemise-, garantii- jm. seadustele;
  • Kõige peamine eksimise koht on kauba- ja rahatagastamine. Peamised küsimused tarbijatel on kes maksab transpordikulu ja millal võib kaupa tagastada.

Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14.päeva jooksul.

Lepingust taganemisel peab kaupleja tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kogu kauba maksumuse ning võimalikud postikulud, väljastamis- või komplekteerimise tasud ja ka makse teostamise teenustasud.

Kauba tagastamisega seotud kulud võib kaupleja jätta tarbijale maksmata juhul kui sellest on tarbijat eelnevalt teavitatud.

  • Unustatakse ostukorvi hülgajatega automaatselt tegeleda – 90% hülgab ostukorvi ja 50% tuleb vaid ise tagasi;
  • Puudub integratsioon välistele müügikeskkondadele – Facebook,  Instagram, Amazon, eBay

Rääkides 2021 – 2022 trendidest e-kaubanduses tõi Tõnu Väät välja seisukohad, et uus põlvkond muutub roheliseks ka e-kanalites.

See on uus trendinäitaja, mis tuleb Lääne-Euroopast ulatudes 70 protsendini kogu ELi käibest.

  1. aastaks kehtestatakse WCAG ehk ligipääsetavuse nõuded ka e-poodidele.

Uuringud näitavad, et juba 2022. aastal sooritatakse 70 protsenti ostudest mobiiltelefoni teel.

50 protsenti tarbijatest eelistab saada personaliseeritud pakkumisi.

AI, AR, botid, pilgumakse jm. ei ole enam tulevik, see on reaalsus. Amazon Echole ennustatakse 55-60 protsenti ostude mahust. Tarbijad on muutumas nii laisaks, et ei viitsi enam rahakoti välja võtta vaid loodavad sooritada maksud silmapilgutusega.

69 protsenti tarbijatest on seoses pandeemiaga meelestatud rohkem jätkusuutlikkusele, kui seda enne kriisi. Seega on pandeemia muutnud tarbijate hoiakuid nii tervisele kui keskkonnale.

Pakendid ja keskkonnasõbralik saatmine on teema, millele üha rohkem pööratakse tähelepanu ja seda nõuab ka seadusandlus.

Me elame kliendiajastul, kus sotsmeedia mängib ääretult tähtsalt rolli ja kliendi negatiivne kogemus võib ettevõtja käivet langetada päris reaalselt ja ka vastupidi.

Eesti on Euroopas esikohal selle poolest, et tarbija ei esita pretensioone, on tagasihoidlik ja leplik, võib-olla aga hoopis mugav ja ei viitsi jännata.

Selline suhtumine ja nõustumine kõigega viibki pettusteni, lastakse oma kontod tühjaks varastada ja nahk üle kõrvade tõmmata, langetakse soodushindade lõksu, mida lausa jõhkralt praktiseerivad ehituspoed.

Selle koha pealt tuleks kindlasti midagi kardinaalselt ette võtta ja eks ole võetudki, aga asjad ei toimi endiselt.

Näiteks nn. must nimekiri ebaausatest kauplejatest, mis teatavasti ei ole kuigi tõsiseltvõetav ja ei tööta.

Rääkides  Euroopa kõige suurematest „mühakatest“, kes ei suvatse vastata klientide järelepärimistele kui on tekkinud probleemid ongi kahjuks Läti, Leedu ja Eesti.

Õnneks on ka tarbijad muutunud aina teadlikemaks ja nõudlikumaks ja avastavad  uusi turvalisi platvorme, kes pakkuvad ka emotsiooni ja kasulikku infot,  aga ka meeldivat kogemust, sest kommunikatsioon on väga oluline nii tarbijatele kui ka kauplejatele.

Kahtlemata mõjutab see käivet positiivselt.

Tarbijad ei löö enam nii kergekäeliselt oma andmeid letti vaid on hakanud  ettevõtja vastu rohkem huvi tundma ja küsivad täiendavaid andmeid, mille peale u.20 kuni 30 protsenti kauplejatest oma poed  kinni panevad.

Tarbijad otsivad platvormide turvalisuse kohta kinnitust – otsitakse kas tabalukk on lahti või kinni, vaadatakse turvalise ostukoha märgist jne.

Ostjate profiil on muutunud ja lokkama on hakanud nii mujal maailmas ja ka meilgi tasuta tegutsemise ostukultuur – tellin, kannan, tagastan.

Tellin ja kannan, aga tasunud ei ole sentiga.

Seminari lõpetas interaktiivne küsimuste ja kommentaaride voor, kus murekohad said lahti  räägitud ja illustreeritud markantsete näidete varal.

E-kauplejad, kes seminaril osalesid, tõid esile huvitavaid  praktikaid oma kogemustest, mida tarbijatena on meil hea teada.

 

Tuletame veelkord tarbijatele meelde, et enne tehingu sooritamist tuleb korralikult lugeda lepingu tingimusi s.h. ka väikeses kirjas, mis võib olla väga oluline teave ja veenduda, et pakkuja ka reaalselt eksisteerib.

Osalejate huvi seminari vastu oli väga suur ja see vastas täielikult kõigi ootustele.

Seminar toimus 2020. aastal rahastatud TTJA projekti raames, mis pandeemia tõttu lükkus 2021 aastasse.

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

ETL: EESTI TARBIJAKAITSE LIIT: Euroopa Komisjon nimetas ETL tegevdirektori Linda Läänesaare tarbijapoliitika nõuanderühma (CPAG) Eesti liikmeks.

ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Euroopa Komisjon nimetas  ETL tegevdirektori Linda Läänesaare tarbijapoliitika nõuanderühma (CPAG)  Eesti liikmeks.

 

Nõuanderühma eesmärgiks on nõustada Komisjoni erinevates tarbijapoliitika valdkondades ja aidata kaasa uue tegevuskava 2020-2025 jõustamisele tagamaks tegevuskava poliitilise visiooni, regulaarselt üle vaadata ja hinnata saavutatut võtmevaldkondades, aga samuti välja töötada sisendit iga-aastasele Euroopa Tarbijate Tippkohtumisele.

Enne CPAG-i nõustas Komisjoni ECCG – Euroopa tarbijate nõuanderühm, mille pikaajaline liige oli ka meie tegevdirektor alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004.aastal.

Vajaduse uuenenud ekspertrühma järele tingis asjaolu, et lisaks liikmesriikide tarbijate esindajatele on kaasatud nüüd ka Euroopa suurtööstuste ja äriringkondade, aga ka akadeemiliste ringkondade esindajad, et tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, mis annaks Euroopa tarbijapoliitikale uue strateegilise raamistiku viies prioriteetses valdkonnas – rohe-ja digipööre, seaduste efektiivne jõustamine, haavatavate tarbijate huvidega arvestamine ja rahvusvaheline koostöö.

 

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

Kes maksab postikulud e-poest ostetud kauba tagastamisel?

Vastab: TTJA kaubandustalituse jurist Martin Simmermann

E-kauplusest ostes on tarbijal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Taganemisõiguse eesmärgiks on võimaldada tarbijal tellitud kaupa proovida ning ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagastada. Lepingust taganemisel peab kaupleja tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kogu kauba maksumuse ning võimalikud kauba kätte toimetamise postikulud, väljastamis- või komplekteerimistasud ja makse teostamise (näiteks pangalingi) teenustasud.

Kauba tagastamisega seotud kulud võib kaupleja jätta tarbija kanda, kuid seda vaid juhul, kui tarbijat on sellest eelnevalt teavitatud. See tähendab, et e-kaupluse müügitingimuses peab olema kirjas, et lepingust taganemisel jäävad kauba tagastamise, postitamise või muud transpordikulud tarbija kanda. Juhul, kui e-kaupluse müügitingimustes sellist teavet ei leidu, siis on tegu teavitamiskohustuse rikkumisega ning kauba tagastamisega seotud kulud jäävad kaupleja kanda.

Võimalike arusaamatuste vältimiseks soovitame e-kauplejatel kontrollida üle e-kaupluse müügitingimused ja taganemisõiguse kohta avaldatud teave. Tagastamise kord ja tingimused peaksid olema kirjeldatud võimalikult põhjalikult, aga samas tarbijale arusaadavalt. Kindlasti peaks olema avaldatud teave selle kohta, et lepingust taganemise ja kauba tagastamisega seotud kulud jäävad tarbija kanda. Lisaks tuleks märkida kauba tagastamisega kaasnevate kulude suurus. Samuti tuleks täpsustada, kuidas ja millisele aadressile tuleb tarbijal kaup tagastada. Kui tegemist on raskete või suuremõõduliste toodetega (näiteks mööbliga), võib kulude suuruse kirjeldamisel märkida lepingust taganemisega kaasnevate kulude suurusjärgud, koos selgitusega, et täpne suurus sõltub tagastatava kauba mõõtudest, kaalust, tagastamise viisist, teenuse osutaja hinnast jms.

Kokkuvõtvalt, tarbija lepingust taganemisel on e-kauplejal kohustus tagastada kogu tarbija poolt tasutu, sh kauba kättesaamise postikulu. Kauba tagastamisega seotud postikulud võib jätta tarbija kanda, kuid seda üksnes juhul, kui e-kaupluse tüüptingimustes on sellest eelnevalt tarbijat teavitatud.

E-kaupluse müügitingimuste kontrollimisel ja täiendamisel soovitame tutvuda TTJA e-kaubanduse juhendiga, veebilehega ostatargalt.ee/ekauplejale ning Eesti E-kaubanduse Liidu veebilehe ja näidismüügitingimustega.

ETL: Pressiteade: „Fit for 55“

     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

28.mail 2021

Tallinn:     

 

„Fit for 55“

Euroopa roheline lepe, mida esitleti 11.detsembril 2019. aastal püstitas detailse visiooni, kuidas Euroopast saab esimene kliimaneutraalne kontinent 2050 aastaks.

Euroopa Komisjon on avalikustamas juulis oma paketi  „Fit for 55“, mis kohandab ümber Euroopa Liidu energia- ja kliimaseadusi vähendamaks kasvuhoonegaaside heidet 2030.aastaks 55 protsendi võrra.

Kliimamuutustega võitlemine tähendab, et me peame üle vaatama, kuidas me kütame oma kodusid ja millised on meie liikumistavad.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid on teinud  Komisjonile omapoolsed ettepanekud, et pakett oleks tarbijatele vastuvõetav ja tulevikukindel.

Tarbijad on praegu suletud energiasüsteemi, mis muudab nende liikumiseks ja kodude kütmiseks fossiilkütuste kasutamise lihtsamaks ja taskukohasemaks, aga see on kahjulik nii keskkonnale kui ka tarbijate tervisele ja rahakotile.

Tarbijad vajavad arusaadavat teavet ja usaldusväärset nõustamist, et oma seadmeid ümber vahetada, aga samuti ka stiimuleid.

Euroopa Komisjon peab tagama, et taastuvenergia direktiivi läbivaatamise tulemusel muutuks taastuvenergia valimine tarbijatele lihtsaks ja taskukohaseks valikuks.

Kuigi kaugkütet peetakse sageli kõige paljulubavamaks lahenduseks kütte ja jahutuse dekarboniseerimisel on lähiaastatel oodata uusi võrke, mis peaksid paremini vastama tarbijate vajadustele.

Paljudel praegu kaugkütet kasutavatel tarbijatel on erinevaid probleeme nii ootamatute hinnatõusude  või keeruliste lepingutega ilma, et oleks võimalik tarnijat vahetada.

Tarbijad vajavad tervislike ja taskukohaseid kodusid. Selleks et rakendada energia tõhususe meetmeid vajavad tarbijad täiendavaid juhiseid ja tuge.

Energiatõhususe direktiiviga peaks Komisjon kehtestama ühtsed reeglid, mis oleksid kättesaadavad, taskukohased ja probleemivabad – see kõik peaks käima käsikäes energiapuuduse vastu võitlemise meetmetega tagamaks, et tarbijad, kes energiapuuduse all kannatavad oleksid esmatähtsad kui energiatõhususe valdkonnas planeeritakse investeeringuid ja muudatusi.

Tarbijatele peab olema tagatud juurdepääs teabele hoone energiatõhususe kohta kui nad soovivad alustada oma kodu renoveerimist. Neil peaks olema ka täpne ülevaade investeeringutest  kinnistu energiatõhususe suurendamiseks vajalikesse parendustöödesse.

Euroopa Komisjon kaalub praegu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist maanteetranspordile ja hoonetele, et maksupoliitikat ja eriti süsinikdioksiidi hinnakujundust kohandada jätkusuutlikumaks, aga samas hoides ka vähem jätkusuutlike valikuid.

Oleme seisukohal, et see võiks takistada poliitikakujundajatel vastu võtta tõhusamaid meetmeid ja arvame, et sellel võivad olla negatiivsed rahalised mõjud  madalama sissetulekuga tarbijatele ilma piisavate tagatisteta ja alternatiivideta.

Seega soovitame Komisjonil kasutada hoobasid, mis on efektiivsemad ja muudaksid ka  energiatõhususe direktiivi jõulisemaks.

Kui taotletakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist tuleks tarbijatele tagada toimivad leevendusmeetmed  ja seda eriti madalama sissetulekuga tarbijatele.

Tänapäevaste tehnoloogiate abil võiks vähendada emissioone hoonete küttelt ja jahutuselt kuni 86 protsenti, mis tähendaks tarbijatele väiksemaid energiaarveid, tervislikumat ja mugavamat välis-ja sisekliimat ja aitaks võidelda kliimamuutustega väiksema energiatarbimise kui ka  kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise arvelt.

Jääme pikisilmi ootama Komisjoni uut verstaposti „Fit 55“.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

 

ETL: Pressiteade: Mürgised kemikaalid ühekordsetes mitteplastilistes toidunõudes.

 

   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Pressiteade

27.mai 2021:   

Mürgised kemikaalid ühekordsetes mitteplastilistes toidunõudes.

Ühekordselt kasutatavad plastikust kõrred, söögiriistad, taldrikud peatselt keelustatakse Euroopa Liidus, et ära hoida üha suurenevat plastireostust meie keskkonnas.

Toitlustusettevõtted on reageerinud tarbijate murele, minnes üha enam üle alternatiivsete variantidele,  mis on valmistatud kas paberist, papist või looduslikest pakkematerjalidest nagu bambus, õled, palmilehed.

Erinevalt plastist, pole aga nende materjalide ohutus EL-s reguleeritud kuna puuduvad konkreetsed reeglid.

Sel ajal kui alternatiivid on tarbijate seas juba populaarsust kogumas näitavad täna avaldatud tarbijatestide tulemused, et EL-s kehtivad toiduainete pakendamiseeskirjad eksitavad tarbijad.

Kuigi  taimsed toiduainete pakkematerjalid aitavad vähendada tarbijate sõltuvust ühekordsest plastikust võivad nad aga ohustada nii tarbijaid kui keskkonda murettekitavate kemikaalidega.

Teatavasti eraldavad toiduga kokkupuutuvad materjalid olgu need siis plastist, paberist või muudest materjalidest kemikaale, mis võivad olla meie tervisele kahjulikud.

Taimsed toiduga kokkupuutuvad tooted võivad sisaldada pestitsiide kas suhkruroo, palmipuude jm. looduslike materjalide kasvatamiseks kasutatavate pestitsiidide  või tooraine töötlemisel ja võivad tekitada vähktõbe, sünnidefekte, endokriinsüsteemi häireid.

Fluoritud ühendid, mida nimetatakse ka igavesti püsivateks kemikaalideks võivad põhjustada nii vähktõbe, IQ kaotuse jm. tervisemuresid ja neid kasutatakse laialdaselt toidupakendite jm. tarbekaupade vee-, rasva- või plekikindlaks muutmiseks.

Paberpakendite tootmisel võivad tekkida kloropropanoolid, mis samuti on vähki soodustavate omadustega.

Asjaolu, et paljudesse plastivabadesse toodetesse on lisatud igavesti keskkonnas püsivaid kemikaale on taunitav ja näitab selgelt, et üks saasteaine asendatakse teise samasugusega.

Need ained võivad looduses püsida sadu aastaid ja migreeruda keskkonda ja koguneda pinnasesse, vette ja elusorganismidesse.

Rohelistel väidetel nagu looduslik, biolagunev või kompostitav ei ole kohta püsivaid kemikaale sisaldavatel ühekordselt kasutatavatel sööginõudel, see on ilmselge rohepesu.

Sellised valed väited tekitavad tarbijates segadust ja raskendavad keskkonnasõbralikumate toidunõude tuvastamist.

Oleme seisukohal, et Euroopa Liit peab puhastama toidupakendite turu kõikidest tarbijat eksitavatest rohelistest väidetest ja tagama, et ühekordselt kasutatavad alternatiivid oleksid ohutud ega eksitaks tarbijaid.

Viimane aeg on EL-l esitada ranged toidu pakendamiseeskirjad, mis kaitseksid nii tarbijat  kui keskkonda.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Kehtivate õigusaktide eesmärk on kaitsta tarbijat selliste riskide eest, kahjuks aga ei taga õigusraamistik piisavat kaitset kuna enamike toiduainete pakkematerjalide kohta puuduvad erieeskirjad, mida on rõhutanud ka Euroopa Parlament.

Ka varasemad uuringud on näidanud, et paberkõrred ja kohvitopsid võivad sisaldada vähki põhjustavaid kemikaale, aga ka muid aineid, mida Euroopa Toiduamet EFSA pole hinnanud.

 

 

ETL: Pressiteade 20. mail 2021 Brüsselis

  EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

  1. mail 2021 Brüsselis

 

BEUCi peaassamblee toimus virtuaalselt ja seekord olid päevakorras  juhtorganite valimised.

Saksamaa tarbijaorganisatsiooni vzbv president Klaus Müller

valiti neljaks aastaks Euroopa Tarbijaorganisatsiooni BEUC presidendiks.

 

Varem on ta töötanud Saksamaa Roheliste partei parlamendiliikmena.

Poliitikast lahkudes hakkas ta tegelema tarbijakaitsega ja 2014 sai temast vzbv

tegevdirektor.

 

Oma missiooniks peab ta edaspidi veelgi tugevdada BEUCi ja tema liikmeskonda, et häälekamalt mõjutada selliseid valdkondi nagu digitaliseerimine, kestlik tarbimine ja piiriülesed kollektiivsed kaebused.

 

Tarbijate elu peab muutuma lihtsamaks, turvalisemaks ja taskukohasemaks.

 

Asepresidendiks valiti Portugali tarbijaorganisatsiooni DECO Associacao

asepresident Luis Silveira Rodrigues. Ta on olnud DECOs tööl 1997. aastast

alates.

Peasaamblee tänas eelmist BEUCi presidenti Rootsi tarbijaorganisatsiooni juhti Örjan Brinkmani.

 

 

Linda Läänesaar

BEUCi Eesti liige

 

ETL: Euroopa Komisjoni ettepanek tehisintellekti seaduse kohta.

    ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

21.aprill 2021

Tallinn

Sakala 23

 

Euroopa Komisjoni ettepanek tehisintellekti seaduse kohta.

 

Euroopa Komisjon avalikustas täna  seadusandliku ettepaneku tehisintellekti (AI) kohta.

 

Leiame, et see ettepanek ei vasta tarbijate ootustele ja on ka vastuolus Euroopa Komisjoni enda eesmärgiga võimaldamaks tarbijatele sellist tehisintellekti, mida nad saaksid usaldada.

Tehisintellekt võib olla kasulik tarbijate igapäevaelus, kuid sellega kaasnevad ka riskid, seepärast on oluline, et tarbijakaitse käib tehnoloogiate arenguga käsikäes.

Kavandatud reeglid käsitlevad vaid piiratud tehisintellekti kasutusalasid ja probleeme ja need ei taga tarbijatele vajaliku kaitse toodete ja teenuste võimalike majanduslike kahjude eest.

Tänase ettepaneku fookus on kitsalt määratletud kõrge riskiga tehisintellekti jaoks ja välja on jäetud paljud kasutusalad, mis mõjutavad tarbijate igapäevaelu nagu näiteks tervisekindlustuse riskihindamine või nutikad termostaadid.

Komisjon kavatseb keelustada teatud tehisintellektiga kaasnevad praktikad, mida kasutatakse inimeste käitumise moonutamiseks, arvestades siiski ainult füüsilise ja psühholoogilise kahjuga jättes kõrvale muud võimalikud kahjud nagu näiteks rahaline kahju või majanduslik diskrimineerimine.

Samuti ei sisalda ettepanek tehisintellekti toodete ja teenuste osas konkreetseid tarbijaõigusi nagu näiteks õigust vaidlustada algoritmiline otsus ja saada järelevalvet ega ka abinõusid juhuks kui asjad lähevad valesti.

Leiame, et tulevane seadus peaks sisaldama tõhusamat tarbija kaebuste esitamise ja lahendamise menetlusi  ja muid õiguskaitsevahendeid s.h. võimalust algatada kollektiivseid kaebusi.

Meil on olemas juba nii virtuaalsed assistendid, intelligentsed autod, vestlusrobotid jne., seega peaksid tarbijad saama usaldada kõiki tehisintellektil põhinevaid tooteid ja teenuseid, olgu need siis madala, keskmise või kõrge riskiga.

Oleme seisukohal, et Euroopa Parlament koos liikmesriikidega peaksid täiendama ettepanekut selliselt, et tehisintellektist oleks kasu nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

 

6411697

 

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!