Eestis hakatakse muutma piimatoodete säilimisaja märgistust

Eestis hakatakse muutma piimatoodete säilimisaja märgistust

21. september 2021 – 10:25
Klaas piima laual.
Foto: Tiit Koha / Maaeluministeerium

Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös sektoriga hakatakse Eestis järk-järgult muutma piimatoodete pakenditel säilimisaja märgistamist.

„Oleme harjunud, et Eestis kasutatakse piimatoodetel säilimisaja märget „kõlblik kuni”, kuigi pastöriseeritud piimatooted ei pruugi olla säilimisaja lõppedes kohe tervisele ohtlikud. Seetõttu oleme soovitanud sektoril hinnata võimalust asendada senine „kõlblik kuni” märge „parim enne” märgistusega. See viitab sõna-sõnalt sellele, et kuni säilimisaja kuupäevani on toit parimate omadustega ning kuupäeva möödumisel on toit veel mõnda aega piisavalt kvaliteetne ja ohutu, et seda süüa,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Märgistust hakatakse muutma piimal ja piimatoodetel, nagu jogurt, hapukoor jms. Enne uuele märgistusele üleminekut peavad käitlejad hindama iga toote puhul toiduohutuse riske. Toidukäitlejad vastutavad toidupakendil esitatava info eest ning peavad tagama toidu ohutuse ja kvaliteedi kogu säilimisaja vältel.

Maaeluministri sõnul on piimatoodete säilimisaja märgistuse muutmise üks eesmärke vähendada toidu ära viskamist. „Põhjamaades on pikka aega kasutatud pastöriseeritud piimatoodete puhul märgistust „parim enne“. See on üks meede vähendamaks toidu raiskamist, samuti võimaldab see lihtsamalt piimatooteid abivajajatele annetada,” lisas minister.

Eestis on viimase viie aasta jooksul toidujäätmete teke suurenenud ning kõige enam läheb toitu raisku just kodumajapidamistes. Kogu kodumajapidamistes raisku läinud toidust moodustavad piimatooted 13%.

Piimatoodete säilimisaja märgistuse muutusest saab rohkem infot tänasest Maablogi postitusest.

Soovitused tarbijale

  • Kaupluses toitu ostes uuri selle märgistust.
  • „Kõlblik kuni” märgitakse kiiresti riknevale toidule, mis võib säilimisaja ületamisel muutuda lühikese aja jooksul inimese tervist ohustavaks.
  • Märgistust „parim enne“ kandev toit on parimate omadustega märgitud kuupäevani, kuid piisavalt kvaliteetne ja ohutu veel ka mõni aeg hiljem.
  • Pärast „parim enne“ kuupäeva möödumist: vaata, nuusuta ja maitse ning selle põhjal otsusta, kas toit on söömiseks veel piisavalt hea.
  • Kui jood piima ära juba täna või homme, võid julgelt valida lühema säilimisajaga toote.

Põllumajandus- ja Toiduamet: bambusplastnõude müük ei ole Eestis lubatud

Põllumajandus- ja Toiduamet: bambusplastnõude müük ei ole Eestis lubatud

Tarbija tervise huvides ei tohi bambust sisaldavaid toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastesemeid müüa, sest need on nõuetele mittevastavad. Ameti kontrollitulemused näitavad, et bambusplastnõusid müüakse ning enim on nõuetele mittevastavaid tooteid sooja joogi topside ja laste sööginõude hulgas.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Margot Paavli sõnul kontrollib amet, et keelatud plastesemeid ei müüdaks tarbijatele. „Bambusplastnõud on loetud nõuetele mittevastavaks, sest bambusjahu sisaldavast plastist võib toitu erituda tervisele ohtlike koostisosi. Seetõttu võib see kujutada ohtu tervisele,“ selgitas Paavel.

Põllumajandus- ja Toiduamet on kontrollinud sellel aastal 51 e-poodi, kus tuvastati neljal juhul, et kodulehel pakutakse müügiks keelatud toodet. Samuti on kontrollitud 518 ettevõtet, et veenduda toiduga kokku puutuvate materjalide nõuetele vastavuses. Kaheksal juhul tuvastati, et müüdi bambusplasti sisaldavat toodet. Amet on koostanud kolm RASFF teadet, millega teavitati Euroopa Komisjoni ja liikmesriike bambusplasti sisaldavast tootest. RASFF on toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem, mis võimaldab kiiresti vahendada teavet liikmesriikide ametiasutuste vahel ning tarbijaid teavitada toidust ja söödast tulenevates ohtudest.

Kõige rohkem on leitud bambusplast tooteid soojajoogi topside ja laste sööginõude hulgast. „Kuna bambusplasttoodete puhul kasvab nende ohtlikus, ehk kasutades kasvab oht tervisele, siis juhime tarbijate tähelepanu sellele, et varasematel aastatel ostetud bambusplasttooteid ei tohiks kasutada toiduga kokkupuutumiseks,“ kirjeldas Paavel.

Ohtlike toodete müügilt avastamise korral kohustati tooted eemaldama müügist, kutsuda tooted tagasi ning teavitada tarbijaid toodete ohtlikkusest.

Lisaks on peale bambuse keelatud ka teised taimedest nt tselluloosist, maisist, riisist, tärklisest, kanepist valmistatud plastitooted.

Taust

Bambus-plast esemeid pole mitte ainult nõuetele mittevastavad, neid seostatakse ka otsese ohuga tervisele. Viimase kolme aasta jooksul on bambus-melamiin toodetega seoses esitatud umbes 70 ohuteadet läbi toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF), kus laboratoorselt on kinnitatud melamiini või formaldehüüdi migratsiooni piirnormide ulatuslikud ületused (ulatudes isegi kuni 30 korda üle piirnormi). Melamiini seostatakse neerukahjustustega ning formaldehüüdile on omistatud kantserogeenne toime (ninaneeluvähk, leukeemia).

 

E-pood müüb, sina maksad, kolmandad tarnivad?

E-pood müüb, sina maksad, kolmandad tarnivad?

Välismaisest netipoest tooteid valides võib juhtuda, et Eesti ei ole nende riikide loetelus, kuhu kaupu tarnitakse. Kuigi kaupade müügist ei tohi Euroopa Liidu siseselt seoses tarbija elukohariigiga keelduda, ei ole ostu kohaletoimetamine teise riiki kauplejale kohustuslik. Selleks, et soovitud kaup netipoest siiski kätte saada, pakuvad tarbijatele edasisaatmise teenust mitmed firmad. Mida tuleks edasisaatmise teenuse puhul silmas pidada, selgitab TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Tarbijate huvi osta teiste riikide e-poodidest, kes tarnet ei paku, on küllaltki suur. Põhjuseks näiteks soodsad hinnad või Eestis puuduv kaubavalik. Teise liikmesriiki ise kaubale järele minek ei ole tavaliselt kulude tõttu mõistlik, mistõttu kasutatakse tellitud transporti ehk kauba edasisaatmise teenust pakkuvaid vahendusfirmasid.

Millega tuleb vahendusfirmasid kasutades arvestada

Kaupade edasisaatmise teenuse kasutamisel on väga oluline enne kliendiks hakkamist endale selgeks teha, kuidas teenus töötab. Näiteks tuleb vaadata, kas e-poega teeb tehingu ehk kauba ostab tarbija või transporti pakkuv vahendusfirma. Kui e-poes vormistab ostu vahendusfirma, ei kehti tehingule 14-päevane taganemisõigus, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus ega muud tarbijate seaduslikud õigused. Sel juhul on tegemist juriidiliste isikute vahelise ostutehinguga, mistõttu ei saa hilisemate probleemide või vaidluste puhul kauba kvaliteedi osas tarbijakaitselt abi paluda.

Kui ostu teise riigi e-poes vormistab tarbija, kes edasisaatmise teenuse kasutamiseks sisestab tarneaadressiks vahendusfirma aadressi ja kontaktid, on oluline jälgida lubatud tarnekiirust. Eelkõige mõjutab tarnekiirus tarbija õigust 14 päeva jooksul ostust taganeda. Taganemistähtaeg algab kauba üleandmisest tarbijale, vahendusfirma kasutamisel aga tellimuse jõudmisest vahendusfirmasse. Seega peab tarbija olema veendunud, et sealt edasi jõuab kaup temani aja jooksul, mil taganemisõigus veel kehtib. Samuti on oluline endale selgeks teha, kuidas toimub kauba tagastamine juhul, kui see ei sobi või osutub defektseks ning millised kulud sellega kaasnevad.

Kaebused seoses edasisaatmise teenust pakkuvate firmadega

EL tarbija nõustamiskeskusele, mis on TTJA piiriüleseid kaebusi lahendav üksus, on laekunud mitmeid kaebuseid seoses e-poe tellimuse edasisaatmise teenusega. Enamasti pakuvad Eesti tarbijatele edasisaatmise teenust Leedu firmad. Peamiseks kaebuse esitamise põhjuseks on olukord, kus tarbija on kauba eest e-poes tasunud, kuid kaup ei jõua tarbijani. Kui kaup on tarbija poolt sisestatud vahendusfirmale kuuluvale aadressile kohale toimetatud, siis edasise paki liikumise eest e-pood ei vastuta.

Näiteks läks ühel juhul tarbijal kaduma Suurbritannia e-poest tellitud 326-eurone saadetis. Saatmisteenust pakkuv ettevõte pakkus hüvitise summaks 35 eurot, lähtudes paki kaalust, mitte selle tegelikust väärtusest. Vastav tingimus oli kirjas ka vahendusfirma kodulehel. Niisiis tuleks vahendusfirma vastutus tellimuse kaotsimineku korral enne tehingusse astumist väga selgelt kindlaks teha ning võimalusel ka näiteks e-kirja teel üle küsida. Mitmed tellimuse edasisaatmist pakkuvad ettevõtted pakuvad ka kauba väärtusega arvestavat garantiiteenust. Garantiiteenus on oluline, kui pakiga edastatava kauba väärtus on suur.

Edasisaatmise teenuse tellimisel tuleb tähelepanu  pöörata ka tellitava paki sisule ja mõõtmetele, sest väga raskeid või suurte mõõtmetega tooteid ei ole võimalik edasisaatmise teenust kasutades sihtriiki transportida ning võib tekkida olukord, kus toode jääb vahelattu ootama, millal tarbija sellele ise järele tuleb.

Nagu ikka lepingute sõlmimisel ja teenuste tellimisel, on ka edasisaatmise teenuse puhul oluline kõigepealt uurida, mis riigis on teenuse osutaja registreeritud. Olenemata sellest, et teenust pakkuv veebilehekülg on eestikeelne ja klienditoe number Eesti suunakoodiga, võib kaupleja olla registreeritud mõnes muus riigis. Sellisel juhul peab tarbija arvestama, et vaidluste ja probleemide tekkimisel on tal tegemist piiriülese kaebusega.

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

ETL: PRESSITEADE

      

                    ETL     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

27.august 2021

Tallinn, Sakala 23a

 

PRESSITEADE.

 

Alates 1.septembrist saavad uue energiamärgistuse lambid ja valgustid.

Euroopa Liidu tarbijad saavad selgema ja arusaadavama teabe lampide ja valgustite energiatõhususe kohta, mis on suur edusamm kuna võimaldab valida energiasäästlikumaid tooteid.

Valgustooted järgivad teiste elektriseadmete nagu külmikud, sügavkülmikud, pesumasinad, ahjud ja telerid eeskuju, mis on juba saanud alates 1.märtsist uued energiamärgised.

Positiivseks muutuseks peame A+, A++, A+++ klasside eemaldamist energiamärgiselt, kuna see külvas tarbijate hulgas suurt segadust, sest enamik seadmeid rühmitati klassidesse A+,  jättes madalamad klassid tühjaks, mis muutis sildi mõttetuks.

Seda, et A+ toode on kõige energiatõhusam mõistis vaid iga neljas tarbija.

Uus märgis sisaldab lihtsamat skaalat ja hõlbustab võrrelda toodete energiatõhusust.

Energiamärgise ümberkorraldamise eesmärk on motiveerida ka tootjaid tegema uuendusi ja tootma tõhusamaid ja kestlikumaid tooteid.

Ootame 2025. aastat kui vana energiamärgis jääb ajalukku.

Ajal, mil keskkonnasõbralik tarbimine muutub aina populaarsemaks kutsume

tarbijaid üles :

                                         OSTA „A“

 

 

Linda Läänesaar

ETL-i tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

TTJA tuvastas ettevõtete sotsiaalmeediakontodel hulgaliselt rikkumisi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbi viidud sotsiaalmeedias olevate ettevõtete tüüptingimuste kontrollist selgus, et kauplejatel on Facebooki veebilehel avaldatud puudulikud tüüptingimused.

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

28.07.2021

TTJA tuvastas ettevõtete sotsiaalmeediakontodel hulgaliselt rikkumisi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbi viidud sotsiaalmeedias olevate ettevõtete tüüptingimuste kontrollist selgus, et kauplejatel on Facebooki veebilehel avaldatud puudulikud tüüptingimused.  

„Tarbijale tuleb anda lepingueelne teave enne lepingu sõlmimist (st ostu sooritamist või tellimuse kinnitamist). Lepingueelne teave on oluline andmaks tarbijale kogu vajalik informatsioon läbimõeldud ostuotsuse tegemiseks. Teave ja müügitingimused peavad olema veebilehel paigutatud selliselt, et need on lihtsalt märgatavad ning esitatud selgel ja arusaadaval viisil,“ selgitas TTJA ettevõtluse osakonna kaubandustalituse jurist Elnara Nadžafova.

Järelevalve projekti eesmärgiks oli kontrollida, et ka sotsiaalmeedia kauplejad kasutaksid tarbijatega lepinguid sõlmides tarbija õiguseid tagavaid tüüptingimusi. Nii on tarbijad enda õigustest paremini teadlikud ka juhul, kui nad sõlmivad kauplejaga müügilepingu sotsiaalmeedia kaudu.

Projekti esimeses etapis koguti ning analüüsiti 45 erineva sotsiaalmeedia kaupleja tüüptingimusi. Peamine lepingueelne teave, mida ettevõtja on kohustatud tarbijale esitama, tuleneb võlaõigusseaduse § 54 lg 1 p-dest 1-22. Projekti raames keskendusime 9 aspekti kontrollimisele. Analüüsist selgus, et TTJA peab algatama järelevalve menetluse kõigi 45 ettevõtja suhtes.

TTJA poolt läbiviidud järelevalve projektist nähtub, et kauplejad keelduvad toote tagasivõtmisest, kui kaup on kahjustunud või kasutatud, ei ole siltidega, ei ole originaalpakendis või ei ole korralikult pakitud. „Tegelikult peab kaupleja ka neil puhkudel toote tagasi võtma, kuid tal on õigus nõuda vastavalt juhtumile toote väärtuse vähenemise hüvitamist tarbijalt. Lisaks välistab osa ettevõtjaid taganemistingimustes taganemisõiguse asjade suhtes, mis seaduse järgi tuleb tagasi võtta,“ kommenteeris Elnara Nadžafova.

Tarbijal on õigus sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.  Sellise järelemõtlemistähtaja kehtestamise eesmärk on anda tarbijale võimalus e-poest tellitud kaupa proovida ning ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagasi saata. Samuti juhime tähelepanu, et toote tagastamisel ei oma tähtsust asjaolu, et toode oli ostu hetkel allahinnatud.

Lisaks taganemisõiguse olemasolule jälgis TTJA ettevõtja andmete esitamise viisi. Siinkohal rõhutame, et kaupleja peab tarbijale lepingueelselt teatavaks tegema tõesed andmed ettevõtja kohta, mis võimaldavad tarbijal ettevõtjaga reaalselt ühendust võtta. Kaupleja ärinimi on tarbijale oluline info, kuna selle järgi on tarbijal võimalik otsustada, kas kaupleja on usaldusväärne ning kas ta soovib selle kauplejaga lepingut sõlmida. Kui tarbija ei tea kaupleja ärinime, siis pole tal võimalik teha kaupleja kohta taustakontrolli, pole võimalik tutvuda teiste klientide arvustustega, kontrollida tarbijavaidluste komisjoni nn „musta nimekirja“ jm.

TTJA eeldab kõikidelt sotsiaalmeedias kauplejatelt seadusekuulekust ja ausate kauplemisvõtete kasutamist.

Kui tarbija tunneb, et kaupleja on kasutanud sotsiaalmeedias kauplemisel ebaausaid kauplemisvõtteid või jätnud lepingueelse teabe avaldamata, palume sellest teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (e-post: info@ttja.ee või helistades tööpäeviti kell 10.00-15.00 telefonile 620 1707).

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooni peaspetsialist

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Ostsid kodu külastanud müügimehelt tolmuimeja ja tahad sellest loobuda? Loe, kuidas seljuhul tegutseda

Ostsid kodu külastanud müügimehelt tolmuimeja ja tahad sellest loobuda? Loe, kuidas seljuhul tegutseda

 

Müügitehingu puhul, mis toimub tarbija kodus, on tarbija õigused mitmeti erinevad võrreldes sama kauba ostmisega kaupleja tavapärastes äriruumides ehk kaupluses. Mida tasub teada ning kuidas oma õigusi rakendada, kui kodu külastanud müügiesindajalt ostetud õhupuhastaja ei tööta korralikult või tarbija kahetseb kalli tolmuimeja ostu ning sooviks oma raha tagasi, selgitab Kristina Tammaru Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

Tehinguid, mis tehakse kauplusest väljaspool, näiteks külastab müügiesindaja tarbija kodu, nimetatakse väljaspool äriruume sõlmitavateks lepinguteks. Siia alla kuuluvad ka ostud tarbija töökohas, ühissõidukis, tänaval või vabaajaüritustel.

Tarbija kodus toimuvate pakkumiste ning müügitehingute korral vajavad tarbijad enam kaitset, sest tavapärasest ärikeskkonnast väljaspool võib tekkida psühholoogiline ostusurve. Näiteks tunneb tarbija kohustust tehing sõlmida, sest müügiesindaja on temale kulutanud oma aega ning tarbija on vestluse käigus väljendanud oma ostuhuvi. Tarbija kodus tehtavate pakkumistega kaasneb sageli üllatusmoment ning tehingu algatajaks on reeglina müüja, lisaks puudub tarbijal võimalus võrrelda pakutavat toodet muu kaubavalikuga. Seetõttu võib tarbija hiljem oma ostuotsust kahetseda.

Tarbija kaebustest jääb silma, et eelkõige tunnevad ostusurvet eakamad inimesed, kes vajavad järelemõtlemisaega ning on võimaliku agressiivse müügitaktika suhtes vastuvõtlikumad.

Väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest saab tarbija taganeda

Tarbija kaitseks on seadusega ette nähtud õigus väljaspool äriruume tehtud ostude korral ümber mõelda ning oma raha tagasi saada. Eelkõige on taganemisõiguse eesmärgiks kaitsta tarbijaid emotsiooniostude eest. Lepingust taganemise õigus kestab 14 päeva ning selle õiguse olemasolust on müüja kohustatud tarbijat enne ostutehingu tegemist kirjalikult teavitama. 14-päevane järelemõtlemisaeg hakkab jooksma päevast, mil tarbija saab asja, nt tolmuimeja füüsiliselt enda valdusesse.

Oluline on meeles pidada, et lepingust taganemist ei pea tarbija müügiesindajale kuidagi põhjendama ega õigustama. Lepingust taganemiseks piisab 14 päeva jooksul selgelt väljendatud tahteavaldusest, mis tuleks kindlasti edastada kirjalikult, näiteks e-kirja teel.

Kuidas toote tagastamine toimub?

Pärast kauplejale taganemissoovi edastamist, tuleks ostetud ese viivitamata kauplejale tagastada. Kuidas tagastamine toimub, oleneb nii ostetud asja suurusest kui ka kauplejaga tehtud kokkulepetest. Näiteks kui müügiesindaja on lubanud asjale ise järele tulla, ei ole tarbijal kohustust tagasisaatmist korraldada. Kui aga sellist kokkulepet ei ole, tuleb tarbijal arvestada, et kauplejal on õigus nõuda, et tagastamisega seotud kulud kannab tarbija.

Siiski on suuremõõtmeliste kaupade puhul, nagu näiteks mööbel või tolmuimeja, mis toimetati tarbija koju lepingu sõlmimise hetkel ning mida ei saa suuruse tõttu tavapostiga tagasi saata, kauplejal kohustus asi omal kulul ära viia.

Tasub meeles pidada, et kui tarbija on ostetud asja enne selle tagastamist kasutanud rohkem kui vajalik tootega tutvumiseks ning selle omadustes veendumiseks, näiteks koristanud tolmuimejaga korduvalt oma elamist, vastutab tarbija asja väärtuse vähenemise eest. Sel juhul on kauplejal õigus tarbijale esitada nõue, mis hüvitaks tolmuimeja väärtuse vähenemise. Kindlasti aga ei välista asja ülemäärane kasutamine tarbija taganemisõigust.

Samuti tuleks olla tähelepanelik võimalike ebaausate võtete suhtes, mille eesmärgiks on tarbija taganemisõigusest ilma jätta. Näiteks on tarbija pöördumistest jäänud silma juhtum, kus tarbijale anti lepingu sõlmimisel üle seesama tolmuimeja, millega müügiesindaja viis läbi näidispuhastust. Tarbija taganemisavaldusele vastati eitavalt, viidates tooteesitlusel tekkinud kasutusjälgedele – veepaagis olev vesi ning veidi täitunud tolmukott. Kui tarbija õigusi selliselt rikutakse ning kauplejaga ei õnnestu probleemi lahendada, tasub oma õiguste kaitseks pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.

Kohustuslik ostueelne kirjalik teave

Kõik eeltoodud tarbija õigused ja müüja kohustused ehk 14-päevane taganemisõigus ning tagastamisega seotud kulude kandmine, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus tootel ilmnevate puuduste osas, kaupleja kontaktandmed ja palju muudki peab olema tarbijale enne tehingu sõlmimist esitatud kirjalikult. Seda, et kõik seaduses ettenähtud ostueelne teave on tarbijale esitatud, peab vaidluse korral tõendama kaupleja.

Kui tarbijat ei ole ostueelselt kirjalikult teavitatud tema õigusest 14 päeva jooksul lepingust taganeda, lõpeb taganemisõigus aasta ning 14 päeva möödudes alates kauba kätte saamisest. Seega kaitseb seadus ka neid tarbijaid, keda müüja ei teavitanud kahenädalasest järelemõtlemisajast ning kes kahetsevad oma ostu või soovivad psühholoogiliselt peale sunnitud tehingust loobuda.

Lisaks pea meeles:

  • Kui Sa lepingust taganed, peab kaupleja Sulle makstud raha tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul.
  • Sul on õigus esitada müüjale kaebus kaubal ilmnevate puuduste osas (nt kui ostetud kaup lakkab korralikult töötamast) kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest.
  • Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu kohta sätestatu ei kehti siis, kui ostetav kaup või teenus maksab vähem kui 20 eurot.
  • Osade kaupade puhul on tark küsida võimalike varuosade saadavuse kohta (nt kust ja mis hinnaga võib juurde soetada tolmuimeja filtreid).
  • Juhul kui tegemist on tehniliselt keeruka või kasutamisel erioskust nõudva kaubaga, siis küsi kindlasti eestikeelset kasutusjuhendit.
  • Selline kauplemisvõte, kus müügiagent eirab Sinu kodu külastades palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla, on seadusega keelatud. Keelatud on ka anda Sulle sõnaselgelt teada, et kauba või teenuse ostmatajätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut.

ETL: PRESSITEADE : Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

PRESSITEADE

29.juuni 2021

Sakala 23 a

 

Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

Homme, 30.juunil peaks Komisjon lauale panema oma plaani, kuidas reformida tooteohutuse seadust, mis pärineb 2001.aastast ja ei kajasta tänapäeva turu tegelikkust, ajal kus tarbijad ostlevad veebi vahendusel  ja paljud tooted on ühendatud, on selle reformiga lootusetult hiljaks jäädud.

Tootjad peavad tooma turule vaid ohutuid tooteid ja turujärelevalvet teostavad riiklikud asutused peavad võtma suurema vastutuse.

Seadust tuleb täiustada selliselt, et vältida ohtlike toodete sattumist tarbijate kodudesse ja võimaldama järelevalveasutustel need kiiresti turult eemaldada.

Laiendada tuleks ohutuse mõistet, mis praegu keskendub ainult füüsilisele kahjustusele, mille võivad põhjustada mehaanilised või keemilised ohud.

Niimoodi jäävad kõrvale võimalikud kahjud, mis tulenevad küberturvalisusest või ühendatud toodete modifitseerimisest pärast nende turule laskmist.

Veebiturgudel müüakse lubamatult palju ohtlike tooteid nagu näiteks suitsuandurid, mis ei tuvasta suitsu, plastmänguasjad, mis ületavad keemilisi piiranguid ja kujutavad potentsiaalset ohtu meie lastele.

Praegu kehtivate õigusaktide kohaselt puudub veebiturgudel vastutus ja ilma asjakohase reformita see trend võibki jätkuda jättes ka järelevalveasutused ilma volitustest kõrvaldada ohtlikud tooted turult.

Nutikaid kaupu täis maailmas ei saa ohutuse mõiste jääda kahe silma vahele ja arvestada tuleks  ka küberturvalisusega.

Kõikidele toodetele ei kehti ühesugused reeglid ja see on murettekitav.

Kõige keerukamad ja uuemad tooted kehtivad ainult nende toodete suhtes, mis on õigusaktide kohaselt ühtlustatud – nii olemegi jõudnud absurdini, kus nukuvoodi allub rangemale kontrollile kui lapsevoodi.

Eesti Tarbijakaitse Liit on kindlal seisukohal, et täna ei piisa enam sellest kui  tooted on turule lastes ohutud.  Nad peavad olema ohutud ja turvalised kogu nende eeldatava eluea jooksul.

Tooted, mida me igapäevaselt kasutame ei tohi meid kahjustada ja  Euroopa tooteohutuse seadus peab meid kaitsma nii tänaste kui  homsete väljakutsete eest.

Loodame, et vastuvõetav seadus saab olema väga ambitsioonikas. ja tulevikukindel.

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

ETL: Euroopa Liidu tarbijad pandeemia järgses taastumise faasis.

 

Euroopa Liidu tarbijad pandeemia järgses taastumise faasis.

Selle aasta kevadised statistilised näitajad viitavad sellele, et tarbijatel on vähem pessimismi oma finantsolukorra pärast, siiski 26 protsenti tarbijatest arvavad, et nende rahaline seis halvenes viimase kolme kuu jooksul või halveneb lähema kolme kuu  jooksul veelgi.

2020 a. kevadel olid samad näitajad 38 protsenti ja suvel 34 protsenti.

Need näitajad vastavad Komisjoni kindlustunde indeksile, mis tõusid neljandat korda järjest.

Riikide vahel on suured erinevused – majapidamisi, millised on sattunud raskustesse on näiteks Taanis vaid 14 protsenti samas kui Horvaatias on selliseid majapidamisi koguni 74 protsenti.

Euroopa Keskpanga andmetel on rahaliselt kõige rohkem haavatavamad noored pered, madala sissetulekuga majapidamised, likviidsusprobleemidega majapidamised, kõige rohkem on mõjutatud naised.

Pandeemia mõjutas pikas plaanis ka tarbijate käitumist s.t. et rohkem raha kulutati teenustele ja  rohkem aega ja raha kulutati väljaspool kodu tegevustele, suurenes digitehnoloogiate kasutus, samuti on ostlemine veebis muutumas aina globaalsemaks.

71 protsenti tarbijatest sooritas oste 2020 aastal  veebi vahendusel 63 protsenti tarbijatest tunneb end kindlalt sooritades oste koduriigist, mis on 6 protsenti rohkem kui 2014 aastal.

43 protsenti  tarbijatest tunneb end kindlalt osteldes mõnest teisest ELi  riigist, mis on 7 protsenti rohkem võrreldes 2014.aastaga.

Väliüritused, reisimine, puhkused jne. on saamas küll jälle hoogu juurde, aga ilmselt siiski väiksemas mahus kui enne kriisi. 80 protsenti tarbijatest ei planeeri reise seni kuni olukord stabiliseerub nende koduriigis.

Võrreldes tarbijate käitumist enne pandeemiat ja praegu, siis 37 protsenti tarbijatest uurivad hoolikamalt  hindasid toidupoodides, et säästa raha ja 30 protsenti tarbijaid otsivad elustiili toetavaid tooteid ja on nõus nende eest ka rohkem maksma.

42 protsenti tarbijatest on lükanud suuremad ostud tulevikku.

Tõusnud on tarbijate keskkonnateadlikkus – 56 protsenti tarbijatest on vähemalt korra kaalunud oma ostude keskkonnamõjusid. 2014. aastal oli selliseid tarbijaid vaid 18  protsenti.

67 protsenti tarbijatest ostab tooteid, mis on kasulikumad keskkonnale, isegi kui need maksavad rohkem.

81 protsenti tarbijatest ostlesid kodu lähedal ja toetasid kohalikku ettevõtlust. 16 protsenti kasutasid kullerteenuseid.

Kodus töötamine eeldatavasti jääb püsivaks trendiks – kõrgepalgalised töötajad eelistavad siiski  osaliselt töötada ka väljaspool kodu.

Millist tuge pakutakse madala sissetulekuga tarbijatele, kelle haavatavus on pandeemia mõjul suurenenud.

Euroopa Komisjon on hetkel üle vaatamas kahte olulist jaefinantsteenuste direktiivi, need on tarbijakrediidi direktiiv (CCD) ja hüpoteeklaenude direktiiv (MCD).

Esimese direktiivi osas on oodata Komisjoni määrust juuni lõpus, mis on vastavuses uue tegevuskava 10.punktiga ja kuigi Komisjonil on positiivne praktika selle kohta,  kuidas CCD  aitab takistada võlgnevustesse sattumist, siiski mõned meetmed ei ole nii ambitsioonikad ega tööta  veel adekvaatselt.

Komisjon on teinud head tööd viimased kuud selle nimel, et aidata tarbijatel ja ettevõtetel,  kes on tõsistes majanduslikes raskustes, leida sobivaid kokkuleppeid kreeditoridega: näiteks on 2020 a. keskel moodustatud kõrgetasemeline  erinevate osapoolte ümarlaud, kes aitab  Komisjonil välja kuulutada osapooltele moratooriumi  ja see on osutunud efektiivseks meetmeks haavatavate deebitoride vaatevinklist, jäädes samas vabatahtlikuks meetmeks kreeditoridele.

Komisjon tegeleb tõsiselt ka ülemääraste võlgnevustega  ja siin on võlanõustamine väga oluline abinõu aitamaks tarbijatel võlgnevustega toime tulla  ja säilitada  rahuldav elatustase.

Uue tegevuskava punkt 15 raames näitab Komisjon üles initsiatiivi ja viib läbi erinevaid tegevusi:

ELi rahastatud võlanõustamise projekt, mis näeb ette kolme erinevat tegevust on praegu  teoksil ja plaanitakse lõpetada 2021 sügisel:

  • uuring selle kohta kuidas võlanõustamist rahastatakse,
  • organiseerida parimate praktikate vahetamist, millest esimene toimus jaanuaris ja teine toimub septembris;
  • tulevaste võlanõustajate koolitamine ja võimekuse väljaarendamine riikides, kus võlanõustamine hetkel puudub.

Lisaks nendele tegevustele on Komisjon välja kuulutamas taotluste vooru võlanõustajatele, kes soovivad teenuseid pakkuda pikaajaliselt.

  1. aastal plaanitakse läbi viia ka uuring ELi majapidamiste võlgnevuste kohta.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

ETL: Seminar „Turvaliselt internetis“ 18.juuni 2021

                   ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

 

Seminar „Turvaliselt internetis“ 18.juuni 2021

 

Tallinn, Sakala 23a

 

Tooteid tellida mõne hiireklõpsu abil on väga mõnus ja lihtne, aga paraku käib sellega kaasas kuritarvituste oht.

Euroopa Komisjoni andmetel on viimase kahe aasta jooksul 56 protsenti tarbijatest kogenud erinevaid veebipettusi.

63 protsenti tarbijatest peavad oma riigi e-kaubandust usaldusväärseks ja 43 protsenti usaldavad ostlemist ka mõnest teisest EL liikmesriigist.

Kuidas läheb Eesti e-kaubanduse Liidul ja mida on neil meile õpetada, sellest rääkis seminaril „Turvaliselt internetis“ e-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät, kes esmalt tutvustas osalejatele oma katusorganisatsiooni, mis on loodud 2008. aastal.

Praegu on liidus u. 400 ettevõtet.

Liit tegeleb usaldusmärgise „Turvaline ostukoht“ väljastamisega ja on algatanud                             „E-esmaspäeva“ traditsiooni ja promotsiooni. Sel päeval külastas lehte u.60 000  inimest.

Liit viib läbi e-kauplejate- ja tarbijauuringuid, samuti esindatakse liikmete huve riigiametites ja õigusloomes, korraldatakse seminare ja koolitusi.

E-kaubanduse käibe tohutut kasvu Euroopas, mis 2020. aastal tõusis 71,7 miljardi euroni võib pidada kahtlemata pandeemia kõrvalnähtuseks.

Võrdluseks 2019. aastal oli käive 63,6 miljardit eurot.

Eesti e-kaubandus tegi läbi 2020. aasta kevadel 150-200%  kasvu ja viimastel kuudel püsib kasv stabiilselt 50 % juures.

  1. aastal liikus Eestis pakiautomaatidesse 9 056631 pakki, mida on 54% rohkem kui 2019. aastal.

EMORi andmetel sooritasid 90 protsenti eestlastest vähemalt ühe ostu eelmisel aastal veebis.

70 % tarbijatest valib poode sotsiaalmeedia ja mõjutajate soovitusel ning võrreldes ostlejatega  mujal Euroopas on nad üle kahe korra vähem registreerinud ennast kauplejate lojaalsusprogrammidesse.

Enne pandeemiat osteti 50/50 Eesti ja välismaistest e-poodidest, see muutus 95/5 hakkab nüüd normaliseeruma.

Hiinast saabuvate pakkide järsk kasv – suurimad väliskeskkonnad on Amazon, eBay.

Kriisi olukorras suurenes ostlemine Eesti poodidest.

Euroopa Komisjoni uuringust selgus, et viimase kahe aasta jooksul on petturite ohvriks langenud 56 protsenti ostlejatest.

Tuleb tunda survestusvõtteid ja aru saada millised on fiktiivsed kaubamajad, selleks tuleb uurida hoolikalt kauplejate tausta.

Samuti on tarbijad kogenud probleeme tarne tähtaegadega, tooted on osutunud ohtlikuks, kauplejad ei täida tellimust aga raha tagastamisega viivitatakse,  tooted on puudusega.

Eesti poodide peamised probleemikohad:

  • Arendatakse platvorme, mis ei taga SSL turvalisust;
  • Ei uuendata jooksvalt platvormi ja süsteemi ning ollakse avatud küberkuritegudele ja andmevargusele. Eelmisel aastal tekitati RIA hinnangul 1 miljon eurot kahju ettevõtetele Eestis;
  • 50 % e-poodidest ei vasta seadustele tagastamise-, taganemise-, garantii- jm. seadustele;
  • Kõige peamine eksimise koht on kauba- ja rahatagastamine. Peamised küsimused tarbijatel on kes maksab transpordikulu ja millal võib kaupa tagastada.

Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14.päeva jooksul.

Lepingust taganemisel peab kaupleja tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kogu kauba maksumuse ning võimalikud postikulud, väljastamis- või komplekteerimise tasud ja ka makse teostamise teenustasud.

Kauba tagastamisega seotud kulud võib kaupleja jätta tarbijale maksmata juhul kui sellest on tarbijat eelnevalt teavitatud.

  • Unustatakse ostukorvi hülgajatega automaatselt tegeleda – 90% hülgab ostukorvi ja 50% tuleb vaid ise tagasi;
  • Puudub integratsioon välistele müügikeskkondadele – Facebook,  Instagram, Amazon, eBay

Rääkides 2021 – 2022 trendidest e-kaubanduses tõi Tõnu Väät välja seisukohad, et uus põlvkond muutub roheliseks ka e-kanalites.

See on uus trendinäitaja, mis tuleb Lääne-Euroopast ulatudes 70 protsendini kogu ELi käibest.

  1. aastaks kehtestatakse WCAG ehk ligipääsetavuse nõuded ka e-poodidele.

Uuringud näitavad, et juba 2022. aastal sooritatakse 70 protsenti ostudest mobiiltelefoni teel.

50 protsenti tarbijatest eelistab saada personaliseeritud pakkumisi.

AI, AR, botid, pilgumakse jm. ei ole enam tulevik, see on reaalsus. Amazon Echole ennustatakse 55-60 protsenti ostude mahust. Tarbijad on muutumas nii laisaks, et ei viitsi enam rahakoti välja võtta vaid loodavad sooritada maksud silmapilgutusega.

69 protsenti tarbijatest on seoses pandeemiaga meelestatud rohkem jätkusuutlikkusele, kui seda enne kriisi. Seega on pandeemia muutnud tarbijate hoiakuid nii tervisele kui keskkonnale.

Pakendid ja keskkonnasõbralik saatmine on teema, millele üha rohkem pööratakse tähelepanu ja seda nõuab ka seadusandlus.

Me elame kliendiajastul, kus sotsmeedia mängib ääretult tähtsalt rolli ja kliendi negatiivne kogemus võib ettevõtja käivet langetada päris reaalselt ja ka vastupidi.

Eesti on Euroopas esikohal selle poolest, et tarbija ei esita pretensioone, on tagasihoidlik ja leplik, võib-olla aga hoopis mugav ja ei viitsi jännata.

Selline suhtumine ja nõustumine kõigega viibki pettusteni, lastakse oma kontod tühjaks varastada ja nahk üle kõrvade tõmmata, langetakse soodushindade lõksu, mida lausa jõhkralt praktiseerivad ehituspoed.

Selle koha pealt tuleks kindlasti midagi kardinaalselt ette võtta ja eks ole võetudki, aga asjad ei toimi endiselt.

Näiteks nn. must nimekiri ebaausatest kauplejatest, mis teatavasti ei ole kuigi tõsiseltvõetav ja ei tööta.

Rääkides  Euroopa kõige suurematest „mühakatest“, kes ei suvatse vastata klientide järelepärimistele kui on tekkinud probleemid ongi kahjuks Läti, Leedu ja Eesti.

Õnneks on ka tarbijad muutunud aina teadlikemaks ja nõudlikumaks ja avastavad  uusi turvalisi platvorme, kes pakkuvad ka emotsiooni ja kasulikku infot,  aga ka meeldivat kogemust, sest kommunikatsioon on väga oluline nii tarbijatele kui ka kauplejatele.

Kahtlemata mõjutab see käivet positiivselt.

Tarbijad ei löö enam nii kergekäeliselt oma andmeid letti vaid on hakanud  ettevõtja vastu rohkem huvi tundma ja küsivad täiendavaid andmeid, mille peale u.20 kuni 30 protsenti kauplejatest oma poed  kinni panevad.

Tarbijad otsivad platvormide turvalisuse kohta kinnitust – otsitakse kas tabalukk on lahti või kinni, vaadatakse turvalise ostukoha märgist jne.

Ostjate profiil on muutunud ja lokkama on hakanud nii mujal maailmas ja ka meilgi tasuta tegutsemise ostukultuur – tellin, kannan, tagastan.

Tellin ja kannan, aga tasunud ei ole sentiga.

Seminari lõpetas interaktiivne küsimuste ja kommentaaride voor, kus murekohad said lahti  räägitud ja illustreeritud markantsete näidete varal.

E-kauplejad, kes seminaril osalesid, tõid esile huvitavaid  praktikaid oma kogemustest, mida tarbijatena on meil hea teada.

 

Tuletame veelkord tarbijatele meelde, et enne tehingu sooritamist tuleb korralikult lugeda lepingu tingimusi s.h. ka väikeses kirjas, mis võib olla väga oluline teave ja veenduda, et pakkuja ka reaalselt eksisteerib.

Osalejate huvi seminari vastu oli väga suur ja see vastas täielikult kõigi ootustele.

Seminar toimus 2020. aastal rahastatud TTJA projekti raames, mis pandeemia tõttu lükkus 2021 aastasse.

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

ETL: EESTI TARBIJAKAITSE LIIT: Euroopa Komisjon nimetas ETL tegevdirektori Linda Läänesaare tarbijapoliitika nõuanderühma (CPAG) Eesti liikmeks.

ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Euroopa Komisjon nimetas  ETL tegevdirektori Linda Läänesaare tarbijapoliitika nõuanderühma (CPAG)  Eesti liikmeks.

 

Nõuanderühma eesmärgiks on nõustada Komisjoni erinevates tarbijapoliitika valdkondades ja aidata kaasa uue tegevuskava 2020-2025 jõustamisele tagamaks tegevuskava poliitilise visiooni, regulaarselt üle vaadata ja hinnata saavutatut võtmevaldkondades, aga samuti välja töötada sisendit iga-aastasele Euroopa Tarbijate Tippkohtumisele.

Enne CPAG-i nõustas Komisjoni ECCG – Euroopa tarbijate nõuanderühm, mille pikaajaline liige oli ka meie tegevdirektor alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004.aastal.

Vajaduse uuenenud ekspertrühma järele tingis asjaolu, et lisaks liikmesriikide tarbijate esindajatele on kaasatud nüüd ka Euroopa suurtööstuste ja äriringkondade, aga ka akadeemiliste ringkondade esindajad, et tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, mis annaks Euroopa tarbijapoliitikale uue strateegilise raamistiku viies prioriteetses valdkonnas – rohe-ja digipööre, seaduste efektiivne jõustamine, haavatavate tarbijate huvidega arvestamine ja rahvusvaheline koostöö.

 

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

Kes maksab postikulud e-poest ostetud kauba tagastamisel?

Vastab: TTJA kaubandustalituse jurist Martin Simmermann

E-kauplusest ostes on tarbijal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Taganemisõiguse eesmärgiks on võimaldada tarbijal tellitud kaupa proovida ning ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagastada. Lepingust taganemisel peab kaupleja tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kogu kauba maksumuse ning võimalikud kauba kätte toimetamise postikulud, väljastamis- või komplekteerimistasud ja makse teostamise (näiteks pangalingi) teenustasud.

Kauba tagastamisega seotud kulud võib kaupleja jätta tarbija kanda, kuid seda vaid juhul, kui tarbijat on sellest eelnevalt teavitatud. See tähendab, et e-kaupluse müügitingimuses peab olema kirjas, et lepingust taganemisel jäävad kauba tagastamise, postitamise või muud transpordikulud tarbija kanda. Juhul, kui e-kaupluse müügitingimustes sellist teavet ei leidu, siis on tegu teavitamiskohustuse rikkumisega ning kauba tagastamisega seotud kulud jäävad kaupleja kanda.

Võimalike arusaamatuste vältimiseks soovitame e-kauplejatel kontrollida üle e-kaupluse müügitingimused ja taganemisõiguse kohta avaldatud teave. Tagastamise kord ja tingimused peaksid olema kirjeldatud võimalikult põhjalikult, aga samas tarbijale arusaadavalt. Kindlasti peaks olema avaldatud teave selle kohta, et lepingust taganemise ja kauba tagastamisega seotud kulud jäävad tarbija kanda. Lisaks tuleks märkida kauba tagastamisega kaasnevate kulude suurus. Samuti tuleks täpsustada, kuidas ja millisele aadressile tuleb tarbijal kaup tagastada. Kui tegemist on raskete või suuremõõduliste toodetega (näiteks mööbliga), võib kulude suuruse kirjeldamisel märkida lepingust taganemisega kaasnevate kulude suurusjärgud, koos selgitusega, et täpne suurus sõltub tagastatava kauba mõõtudest, kaalust, tagastamise viisist, teenuse osutaja hinnast jms.

Kokkuvõtvalt, tarbija lepingust taganemisel on e-kauplejal kohustus tagastada kogu tarbija poolt tasutu, sh kauba kättesaamise postikulu. Kauba tagastamisega seotud postikulud võib jätta tarbija kanda, kuid seda üksnes juhul, kui e-kaupluse tüüptingimustes on sellest eelnevalt tarbijat teavitatud.

E-kaupluse müügitingimuste kontrollimisel ja täiendamisel soovitame tutvuda TTJA e-kaubanduse juhendiga, veebilehega ostatargalt.ee/ekauplejale ning Eesti E-kaubanduse Liidu veebilehe ja näidismüügitingimustega.

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!