Nõuandeartikkel
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
12.07.2024
Minu pagas on kadunud – mis nüüd edasi saab?
Suvi on puhkuste tõttu populaarne aeg reisimiseks, mistõttu puudutavad lennujaamade tõrked lisaks lendudele ka pagasitega seonduvat. Pagasi kahjustumine, hilinemine või kadumine on peamised probleemid, millega lennureisijad kokku võivad puutuda. Kui aga reisikohvriga midagi juhtub, võib olla terve reis rikutud ning kahju ulatuda koguni tuhandetesse eurodesse.
Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub aastas ligi 40 tarbijat, kellel ei ole iseseisvalt õnnestunud lennuvedajaga kaebust lahendada. Millised on tarbijate peamised pöördumised, millised reisija õigused pagasiprobleemide korral ning kuidas kaebust edukalt lahendada, selgitab TTJA Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse valdkonnajuht Heldin Malmet.
Tasub teada, et ükskõik millise pagasiga seotud probleemi korral tuleks esmalt olukorra fikseerimiseks viivitamatult pöörduda lennuvedaja või lennujaama pagasileti teeninduse poole ning koostada juhtunu kohta raport. Raporti koostamine annab reisijale vajadusel õiguse esitada lennuvedajale kaebus koos hüvitise nõudega ning võimaldab koheselt alustada kadunud kohvri otsinguid.
Kui lennuvedaja valduses on reisija pagas saanud kahjustada, näiteks on pagasi lukk või sang katki või kohver on muul viisil kahjustunud, tuleb enne kohvri parandamist või uue soetamist esitada kaebus koos kahjunõudega lennuvedajale. Oluline on teada, et kaebuse esitamisega ei tohi viivitada, sest kohvri kahjustustest peab lennuvedajat teavitama 7 päeva jooksul. Reeglina hüvitab lennuvedaja pagasi parandamise kulu makset tõendava dokumendi ehk tšeki alusel. Kui pagasit ei ole võimalik parandada, on reisijal õigus nõuda summa hüvitamist, mis kuluks uue samaväärse pagasi ostmiseks.
Kui pagasi hilinemine kestab niivõrd kaua, et reisijal on vaja osta rõivaid, jalatseid või muud hädavajalikku, võib reisija seda teha. Näiteks kirjeldab EL tarbija nõustamiskeskuse poole pöördunud inimene olukorda järgmiselt: „Minu pagas ei jõudnud kunagi lennuki pardale, millega töökohtumisele läksin. Pidin sel õhtul ostma esmatarbekaubad ja professionaalsed riided kliendikohtumiseks. Sooviksin saada lennufirmalt lennuki hilinemise eest hüvitist.“
Oluline on alles hoida kõik ostutšekid, et tehtud kulutusi tõendada. Kindlasti tuleks käituda mõistlikult ja soetada vaid neid esemeid, mis on tõesti hädavajalikud. Kui suuri kulutusi tasub sellises olukorras teha, paneb paika eelkõige Montreali konventsioon, mis on rahvusvaheline õigusakt ja kehtib ligikaudu sajas maailma riigis. Nimelt on konventsiooniga sätestatud lennuvedaja vastutuse ülempiir 1288 SDRi, mis on rahvusvaheline valuutafondi arveldusühik ja vastab ligikaudu 1600 eurole. See summa kehtib ühe reisija kohta. Kui pagas hilineb tagasilennul koju, tuleb arvestada sellega, et enamik lennufirmasid ei maksa hüvitist riietele ja hügieenitarvetele tehtud kulutuste osas.
Lennunduses loetakse pagas kadunuks, kui see ei saabu 21 päeva jooksul. Sellises olukorras on reisijal õigus nõuda pagasis olnud asjade hüvitamist. Ka siinkohal tuleb arvestada sellega, et hüvitamisele kuuluv summa ühe reisija kohta ei saa olla suurem kui eelnimetatud 1288 SDRi ehk ligikaudu 1600 eurot. Paljudel reisijatel võib pagasis olnud esemete väärtus antud summat ületada, kuid tavalise registreeritud pagasi puhul ei saa lennuvedajalt oodata suuremas summas kahjude hüvitamist. Suurema väärtusega pagasi korral tasub täiendavaid hüvitamise võimalusi küsida reisikindlustuse olemasolu korral kindlustusfirmalt.
Lennufirmade veotingimused sisaldavad sageli nõuet, et pagasi kadumisega tekkinud kahju tuleb reisijal ka tõendada ehk teisisõnu esitada lennuvedajale pagasis olnud asjade väärtuse tõendamiseks ostutšekid. Tekkinud kahju suurust peaks saama tõendada ka muul viisil, näiteks pangaväljavõtte abil, kus kaardimaksete korral kajastuvad esemete ostusummad. Tasub silmas pidada, et lennuvedaja ei võta vastutust teatud esemete kahjustumise või kaotsimineku eest. Seega ei tasu ära antavasse kohvrisse panna näiteks kergesti purunevaid esemeid nagu klaaspudelid, nõud, päikeseprillid või hinnalisi esemed nagu raha, võtmeid, ehteid, medikamente, kunstitoeseid, dokumente aga ka mitte sülearvuteid või fotoaparaate.
Britt-Heleen Kandimaa
Kommunikatsiooni peaspetsialist
6201702| britt-heleen.kandimaa@ttja.ee | www.ttja.ee
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10a, 10122 Tallinn
Pressiteade
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
9.05.2024
Euroopa Liitu kuulumine teeb tarbijate igapäevaelu lihtsamaks
Euroopa Liit vastutab enamiku tarbijaõiguste eest. Euroopa Liitu kuulumise 20. aastapäeval juhib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Heldin Malmet tähelepanu sellele, millised on EL-i märkimisväärsed edusammud tarbijate elu lihtsustamisel.
Parem kaitse digihiiglaste eest
Jõustunud on digiteenuste ja digituru määrus, mille alusel peavad kõik veebiplatvormid välja selgitama sealsete müüjate identiteedi ning nende kontaktandmed. Eelmainitu kinnitab, et kliendid teavad enne platvormilt ostu sooritamist, millise kauplejaga leping sõlmitakse.
Alates 6. märtsist ei saa kuus digihiiglast (Google, Amazon, Apple, ByteDance, Meta ja Microsoft) enam oma tarkvara uue seadme ostul vaikimisi kehtestada. Vastupidi, nüüdsest peavad kliendid saama eelinstallitud rakendused vaid ühe klõpsuga desinstallida.
Defektsete toodete lihtsam parandamine
Üle 20 aasta on kehtinud kõikidele ELis ostetud toodetele ja teenustele müüja vastutus, mille kohaselt on tarbijal puudusega toote korral kuni kahe aasta jooksul pärast ostu sooritamist õigus nõuda müüjalt selle tasuta parandamist või asendamist. Alates 2022. aastast hõlmab see ka ühendatud seadmeid, digitaalset sisu ja teenuseid. Olgu selleks videomäng või rakenduse tellimus, nende nõuetekohane toimimine peab samuti olema tagatud vähemalt kaheks aastaks.
Mis saab siis, kui seade laguneb kahe aasta pärast? Seadmete kasutusea pikendamiseks on Euroopa eesmärk suunata ettevõtteid tootma vastupidavaid seadmeid ja julgustada tarbijaid defektseid seadmeid parandama või lasta neid parandada. Selle tulemusena kehtestati tootjatele uued ökodisaini standardid ja tarbijatele anti erinevat liiki seadmete, näiteks külmikute, pesumasinate või telefonide puhul õigus neid parandada.
Tarbijakrediidi skeemi laiendamine
Inflatsiooniperioodidel ostude tegemise soodustamiseks pakub üha enam internetimüüjaid oma klientidele järelmaksulahendusi. Valik “Osta kohe, maksa hiljem” on väga atraktiivne tarbijatele, kes saavad toote kohe kätte ja maksta selle eest kolme või nelja osamaksena ilma sellega kaasnevate täiendavate tasudeta. Siiski suurendab see nende ülemäärase võlgnevuse riski.
Tarbijate huvide kaitsmiseks on Euroopa otsustanud laiendada laenude valikut, mille suhtes kehtivad rangemad eeskirjad. See hõlmab krediite alla 200 € ja neid, mis kuuluvad kategooriasse “Osta kohe, maksa hiljem”. Antud meetmed jõustuvad 2026. aasta novembrist.
Kiired ülekanded eurotsoonis ilma lisatasudeta
Praegu kulub eurotsooni piires ülekande sooritamiseks üks tööpäev. Alates 2025. aasta sügisest lüheneb see periood 10 sekundile, mis hõlbustab peaaegu hetkeliste tehingute sooritamist saatja ja saaja vahel. Tähelepanuväärne on ka tõsiasi, et selle ülekandega ei kaasne lisatasusid.
Kõigile seadmetele ühine laadija
Alates 2024. aasta detsembrist kuulub kõigi mobiiltelefonide ja tahvelarvutite standardvarustusse USB-C tüüpi laadija. Tulevikus on kõigil võimalus laadida oma seadmeid ühe laadijaga, olenemata selle seadme brändist.
Rohkem näiteid ELi konkreetsetest saavutustest, mis muudavad tarbijate igapäevaelu lihtsamaks, leiab siit (inglise keeles).
Britt-Heleen Kandimaa
Kommunikatsiooni peaspetsialist
6201702| britt-heleen.kandimaa@ttja.ee | www.ttja.ee
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10a, 10122 Tallinn
ETL EESTI TARBIJAKAITSE LIIT
25.aprill 2024
Tallinn
Sakala 23 a
Tarbijate õigused toodete remondile ja ökodisainile.
2022. aastal teatas Euroopa Komisjon kavatsusest peatselt võtta kasutusele tarbijate õigused toodete remondile ja kehtestada säästvatele toodetele ökodisaini nõuete õiguslik raamistik.
3.aprillil k.a võttis Euroopa Parlament ametlikult vastu ambitsioonikad eeskirjad, millised aitaksid tarbijatel parandada tooteid ja seeläbi muuta need kestlikumaks.
Parlamendi kokkulepe on tarbijatele väga olulise tähtsusega ja avaldab tootjatele survet kvaliteetsemate ja parandatavate toodete valmistamiseks.
Soodustades parandamist saavad tarbijad peatselt valida kas parandada või asendada toode.
Tõsiste kahjustuste korral ei saagi kõiki tooteid korralikult parandada. Ometi on tarbijatel õigus hästi töötavale tootele, mille eest nad on maksnud.
Kui tarbija otsustab remondi kasuks peaks ta saama üheaastase lisagarantii, mis on tugevaks stiimuliks, et parandada katkiseid tooteid ja ka õiglane tarbijate suhtes, et kauem kestvatel toodetel on pikem garantii.
Uudised ökodisaini kohta aitavad igati kaasa sellele, et kestlikumad ja ressursitõhusad tooted muutuksid normiks.
Kiiremini tuleks omaks võtta ka säästlikumad eluviisid.
Nii Euroopa Komisjon kui liikmesriikide järelevalveasutused peaksid eraldama ressursse uute eeskirjade väljatöötamiseks ja jõustamiseks.
Euroopa nõukogu peab selle direktiivi veel ka ametlikult vastu võtma. Liikmesriikidel on remondi osas pärast selle jõustamist aega kaks aastat selle ülevõtmiseks siseriiklikesse õigusaktidesse-.
Tarbijaorganisatsioonid on seda direktiivi juba pikemat aega oodanud ja sellele protsessile igati kaasa aidanud.
Tarbijate jaoks on see igatahes suur võit võimaldamaks juurdepääsu vastupidavamatele toodetele.
Linda Läänesaar
EK tarbijapoliitika
nõuanderühma Eesti liige
Tasuline parkimine valmistab peavalu? Tarbijavaidluste komisjon toob välja 5 peamist seisukohta parkimisvaidlustes
Tarbijavaidluste komisjon lahendab aastas pea sadakond parkimisvaidlust, kus pooltel on erimeelsus parkimistasude ja leppetrahvide tasumise osas. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees annab ülevaate tarbijavaidluste komisjoni peamistest seisukohtadest parkimisvaidlustes.
Kui sõidukijuht sõidab tasulise parkimise alale või tasulisse parklasse, peab ta välja selgitama parkimistingimused ja veenduma omalt poolt kohustuste täitmises. Tarbija peab tutvuma teavitustahvlitega, tegema kindlaks parkimistsooni ja järgima vastavaid juhiseid. Tasulise parkimise korraldaja peab tagama tasulise parkimisala selge ja arusaadava piiritlemise, märgistuse ja vajalikud liikluskorraldusvahendid. Parkijal ei ole õigust enda sõidukit parkida võõral kinnistul, mille omanik on selle keelanud.
Parkimisleping loetakse sõlmituks hetkest, kui parklasse sõitnud juht sõiduki tähistatud parkimisalale pargib. Parkimisinfo mittemärkamine või parkimistingimuste mittetäitmine eksimusest ei ole üldjuhul vabandatav. Samuti on juht kohustatud järgima liikluskorralduse reegleid ja ei tohi parkida liikluskorraldusvahendite vastaselt. Näiteks ei ole rikkumine vabandatav sellega, et „parkimiskohad olid täis ja ei olnud aega oodata“. Sõidukijuht peab juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetes
Parkimiskorralduse nõuetekohasust ja õigust nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumisel peab tõendama parkimiskorraldaja. Liikluskorraldusvahendid ja märgistused parkimisalal peavad olema selged ja tarbija ei pea ebamõistlikult pingutades hakkama otsima täiendavat infot sidevahendi abil.
Parklas võib parkla omanik või selle haldaja määrata parkimistingimused. Need tingimused tuleb teha enne parkimise alustamist teatavaks ja nähtavaks. Nähtavaks tehtud tingimuste alusel saab igaüks otsustada, kas need tingimused on talle parkla kasutamiseks sobivad.
Parkimise alustamisel nõustub tarbija parkimistingimustega. Nende täitmine on lepingu sõlmimisel kohustuslik ja täitmata jätmine/rikkumine võib kaasa tuua leppetrahvi tasumise nõude ja selle tasumise kohustuse.
Tarbijal puudub alus keelduda leppetrahvi tasumisest, kui tarbija parkis eramaale, kus parkimiseks oli vajalik eelnev registreerimine, parkimistasu tasumine või parkimiskorraldaja antud loa olemasolu ning kus vastavalt parkimistingimustele nõutakse parkimiskorra rikkumise eest leppetrahvi.
Kui parkimise algusaja fikseerimine ja sõiduki registreerimine on nõutav parkimiskioskis elektrooniliselt, siis puudub võimalus fikseerida parkimisaega muul tarbijale sobilikumal või meeldivamal viisil parkimiskellaga, kaupluse ostutšekiga, pardakaamera salvestisega vms. Sellises olukorras ei saa tarbija omapoolselt uusi tingimusi kehtestada või kokku leppida ilma teise poole nõusolekuta.
Tarbija ei saa ühepoolselt lepingutingimusi muuta või uusi tingimusi kehtestada. Kui parkimistingimused ei ole sobivad, tuleks valida mõne teise teenuseosutaja parkla.
Tarbija peab olema hoolas ja tähelepanelik omapoolsete kohustuste täitmisel. Kui parkimise algusaeg on valesti märgitud, ei kanna seda riski kaupleja, vaid tarbija. Samuti vastutab parkimistsooni või sõiduki registreerimismärgi andmetega eksimise eest eelkõige parkija.
Registreerides parkima vale sõiduki ei saa parkimiskorraldaja eeldada ja kontrollida, millist sõidukit parkija tegelikult pargib või parkida selle registreeringuga oleks soovinud. Parkimiskorraldaja ei saa parklas kontrollida muud kui nende sõidukite parkimisõigust, mis parklas reaalselt olemas on. Välistatud ei ole ka olukord, kus ühele isikule kuuluvad sõidukid on pargitud erinevates kohtades üheaegselt.
Küll aga ei saa kaupleja sama parkimise eest nõuda korraga nii parkimistasu kui ka leppetrahvi, sest see on vastuolus hea usu põhimõttega. Olukorras, kus tarbija on tõendanud kauplejale tasu maksmise ja kaupleja on kinnitanud tasu saamist, ei saa olla tegemist juhuga, kus tarbijale heidetakse hilisemalt ette parkimistasu mittemaksmist. Ühel alusel (parkimistasu maksmata jätmine) määratud leppetrahvi ei saa sisse nõuda teise rikkumise (makse ebatäpne sisestamine) eest.
Konkreetse sõiduki parkimisega seonduvad kohustused ja tingimuste järgimine (sõiduki ja parkimistsooni registreerimine, tasu maksmine, vastava kinnituse saamine ja sõnumite edastamise korrektsus) on eelkõige parkija kohustus ja vastutus.
Parkimisautomaadi kasutamisel peab parkimiskorraldaja tagama ka selle korrasoleku ja kasutamise võimaluse. Parkimiskioski mittetöötamisel tuleb leppetrahvi nõudmisel ka selle asjaoluga arvestada.
Leppetrahvi võib vähendada või selle nõudest loobuda, kui isik tõendab, kui kaua ta tegelikult parkis või millistel asjaoludel tingimuste rikkumine aset leidis. Samas pole näiteks komisjon pidanud asjakohaseks vabanduseks seda, et isik käis sõidukit „liigutamas ja kella keeramas“, et algaks uus tasuta parkimise aeg. Uue tasuta parkimise kolmetunnise aja arvestamise eelduseks oli see, et tarbija pidi kaupleja parklast välja sõitma.
Leppetrahvi määramisel peab arvestama juhtumi asjaolusid ning see peab olema mõistlikult põhjendatav. Nii on olnud vaidlusi, kus tarbija tasus parkimise eest ja trahv määrati 1 minuti jooksul parkimise algusest. Tarbija käitumisest ilmneb, et ta käitus heauskselt, makstes parkimise eest tasu. Sellise juhtumi puhul jäi komisjon seisukohale, et kuivõrd tarbija ei ole taolises olukorras kauplejat oma tegevusega kahjustanud, siis puudub õiguslik alus konkreetsel juhul leppetrahvi kohaldamiseks.
Parkimiskorraldaja on õigustatud nõudma leppetrahvi, mis arvestab konkreetse juhtumi asjaoludega, on mõistliku suurusega ning arvestab teise poole huvidega.
Mõnikord on komisjon pidanud parkijatele meelde tuletama ka liiklusseadust, kui vaidlus on jõudnud parkimise mõiste vaidlustamiseni. Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks.
Seega – kui sõitjate peale- või mahaminekut või veose laadimist ei toimu, võib tegu olla parkimisega sõltumata muudest asjaoludest. Asjaolu, kas parkivas sõidukis on inimene või auto mootor töötab, ei muuda parkimist peatumiseks ega välista, et tegemist on parkimisega. See ei muuda ka pooltevahelise lepingulise suhte tingimusi.
Lõpetuseks: tarbijal on õigus esitada kaebus parkimisvaidluse lahendamiseks parkimiskorraldajale. Kui kaupleja ei vasta või tarbija ei nõustu saadud vastusega, siis on tarbijal õigus esitada avaldus asja lahendamiseks tarbijavaidluste komisjonile. Tarbija peab olema valmis ka tõendama oma väiteid ja esitama nende kohta tõendeid. Eelkõige paneme aga kõigile parkijatele ja parkimiskorraldajatele südamele anda endast olenev lahendamaks erimeelsused omavaheliste läbirääkimiste käigus.
Lugupidamisega
Aap Andreas Rebas
Kommunikatsioonijuht
Tel 6672153 | 56457757
www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti heitlikust kliimast reisivad inimesed üha enam sooja päikese alla teiste riikide kultuuri nautima. Et reis kulgeks sujuvalt, on oluline teha raha ja maksevahendeid puudutavad otsuseid eelkõige turvalisust silmas pidades. SEB turbejuht Kätlin Kukk andis kuus soovitust, kuidas tema ise reisile minnes riske maandab. ” allikas” postimees
ETL EESTI TARBIJAKAISE LIIT
Eesti Tarbijakaitse Liit teavitab :
Uued eeskirjad, mis aitavad tarbijatel tooteid kauem kasutada.
Euroopa Parlament võttis vastu eeskirjad, mis annavad tarbijatele õigused
nõuda otse tootjatelt mitte ainult müüjatelt vigaste toodete parandamist, mis ühtlasi survestab tootjaid tagama, et nende tooted oleksid kvaliteetsed ja vastupidavad ja et see muutuks normiks.
Kui toodetele kehtib veel kaheaastane garantii on see parandamine tarbijale tasuta, muudel juhtudel aga mõistliku tasu eest.
Siiski on kahetsusväärne, et tarbijate praegune õigus valida defektse kauba parandamise või asendamise vahel kahe esimese aasta jooksul pärast ostmist tühistatakse.
Nüüdsest peavad tarbijad leppima vaid asjaoluga, et vigane toode parandatakse.
Siiski on võimalikud mõningad mööndused juhul kui remont osutub võimatuks või tekitab ebamugavusi.
Oleme seisukohal, et oleks igati mõistlik kui parandatud tootele pakutaks aasta lisagarantiid ja tootjad ei tohiks keelduda parandamast tooteid, mida on varem juba parandatud väljapool nende volitatud võrku ja samuti esitama varuosade ja remonditeabe kogu toote eeldatava eluea jooksul.
Pika kasutusajaga ja kvaliteetselt remonditud tooted säästaksid nii raha kui ka ressursse.
Remonti ei tohiks tarbijatele peale suruda küll aga neid julgustama seda tegema eriti kui toode läheb katki garantiiaja jooksul.
Euroopa remonditeabe vorm, mis sisaldab teavet tingimuste ja remondikulude kohta on vabatahtlik.
Igas liikmesriigis peavad olema veebipõhised remondiplatvormid, mis edastaksid teavet lähima remonditöökoja kohta.
Loodame, et liikmesriigid ei nõustu olemasolevate tarbijaõiguste vähendamisega.
Eesti Tarbijakaitse Liit
6411697
Selleks, et tarbijad saaksid oma igapäevaseid oste sooritada turvaliselt ja kindlustundega vajavad nad õiguskindlust.
Siinkohal tuletame tarbijatele veelkord meelde nende õiguste ABC.
Tarbija õigused on sätestatud Tarbijakaitseseadusega, mille kohaselt tarbijal on õigus:
Nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele ja on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ja mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud,
Saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks;
Saada nõu ja abi kui õigusi on rikutud;
Nõuda tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
Peale õiguste on tarbijal ka kohustused ja tooteid tuleb kasutada selleks, milleks nad on mõeldud s.t. sihipäraselt. Vastasel juhul ei saa tarbijad nõuda hüvitist.
Kokkuvõte 2023. aasta päringutest ja kaebustest on paigutatud alljärgnevasse tabelisse:
|
COICOP klassifikatsioon |
Päringud |
Kaebused |
Kokku |
|
Toit |
87 |
58 |
145 |
|
Alkohol ja tubakas |
10 |
2 |
12 |
|
Riided ja jalanõud |
48 |
58 |
106 |
|
Vesi, elekter, gaas, küte, diisel, bensiin |
345 |
259 |
604 |
|
Mööbel, kodumasinad ja nendega seonduvad parandused |
311 |
182 |
493 |
|
Tervis |
102 |
13 |
115 |
|
Transport |
398 |
94 |
492 |
|
Internet, side, kommunikatsioon |
257 |
185 |
442 |
|
Puhkus ja kultuurisündmused |
142 |
218 |
360 |
|
Haridus |
44 |
16 |
60 |
|
Restoranid, hotellid |
15 |
26 |
41 |
|
Kaubad ja teenused |
1375 |
630 |
2005 |
|
KOKKU |
3134 |
1741 |
4875 |
Eesti Tarbijakaitse Liidule laekus 2023. aasta jooksul 3134 päringut ja 1741 kaebust, seega kokku
4875 pöördumist.
Meie kodulehel on kaebuste ja nõustamiste vorm, mis hõlbustab meiega kontakti saamist ja lahenduste leidmist probleemidele nii eesti kui ka vene keeles.
Maakondades nõustavad ja vastavad meili ja telefoni vahendusel meie ühingute liikmed.
Pöördumiste statistika näitab ühelt poolt tarbijate teadlikkuse ja aktiivsuse tõusu oma õiguste kaitseks aga teisalt seda, et turud ei toimi efektiivselt ja õiglaselt.
Aga ka kõik ühiskonnas toimuv, peegeldub meile tagasisidena tarbijatelt!
Tarbijad seisavad silmitsi endiselt tervisekriisist põhjustatud erinevate majandusraskustega, millest tingituna ka oluliselt suurenenud ka päringute ja kaebuste maht.
Paljud inimesed, kes hakkasid tellima nii toitu kui tarbekaupu kullerfirmade vahendusel otse koju teevad seda siiani ja uusi teenuse tellijaid tuleb aina juurde, sest tarbija hindab mugavust.
Seoses transpordiga laekus meile kokku 492 pöördumist, siis siinjuures tuletame tarbijatele veelkord meelde:
kuna reisimise teema on aktuaalne nii täna kui tulevikus, et juhul kui lennuettevõtja lennu tühistab on reisijal õigus lennupileti eest makstud raha tagasi saada, aga mitte leppida vautseriga kui ta seda ise ei soovi.
Lennureisijate õigused on reguleeritud seadusega ja nendest peavad ettevõtjad rangelt juhinduma oma tegevuses.
Seoses kaupade ja teenustega laekus kokku 2005 pöördumist.
Kuna kontaktivaba kaupade tellimine oli tervisekriisi tingimustes soovitatav, siis tõusis e-kaubanduse maht hüppeliselt ja see oli nii tarbijatele kui kauplejatele nii võlu kui valu ja tekitas suure päringute ja kaebuste tulva.
Veebikaubandus on siiani väga populaarne ja jätkab tõusu, mis omakorda tähendab, et lisandub üha uusi probleeme.
Tuletame siinjuures tarbijatele meelde, et enne tellimuse vormistamist tuleb hoolikalt uurida kauplejate tausta ja kodulehte et ennetada probleemide tekkimist.
Mahtude suurenemine mõjutas koheselt ka meie tööd – tellijatel tekkis erinevaid probleeme kauplejatega.
Selgitame siinjuures ka teistele tellijatele juhul kui neil on tekkinud sarnaseid probleeme:
Kui tarbija tellib kaupa veebis on tal igal juhul õigus 14. päeva jooksul lepingust taganeda.
Kui kauplejal ei ole võimalust tellitud kaupa tarnida, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ja nõuda kogu summa tagastamist.
Kui tellitud kaup ei ole kohale jõudnud 30. päeva jooksul päevast kui leping sõlmiti on tarbijal õigus nõuda lisatähtaega, õigus tellimus tühistada ja nõuda rahade tagastamist.
Tarbijad sattusid kriisi ajal üha sagedamini ka petturite võrku, võltsitud ülevaadete ja reklaamide ja ohtlike toodete ohvriteks.
Veebiturud on kohustatud jagama kasutajatele täpsemat teavet nii oma tegevuse kui müüdavate toodete ohutuse kohta.
Veebist kaupa ostes peaks olema eriti tähelepanelik, sest võltskaupmeeste ja pangamaksepettuste arv on kasvanud hüppeliselt. Hoolikalt tuleks uurida kauplejate tausta ja mitte kaasa minna petuskeemidega, sest võib juhtuda, et tarbija õigused ei saa sind kaitsta.
Hoolikas tasub olla mistahes reklaamide ja linkidega, mis suunavad sind kolmandatele veebilehtedele.
Kontaktivaba ostlemine tekitas hulga probleeme, sest tarbijate usaldust tihtipeale kuritarvitatakse, näiteks saadetakse praaktooteid.
Võetakse raha, aga kaupa ei saadeta, ei peeta kinni tarne tähtaegadest, väljareklaamitud kaup on läbimüüdud, suurused ei vasta tellitule, kaubad ei vasta kirjeldatud nõuetele, tooted on osutunud ohtlikeks, kaasas ei ole kasutusjuhendeid, tarbijaid diskrimineeritakse asukohamaa põhiselt ja keeldutakse tellimust vastu võtmast, tarbija ei saa peale tellimuse vormistamist enam kontakti kauplejaga.
E-kaubanduse usaldusväärsus sai igatahes risti ja põiki läbi testitud juba Covidi ajal, aga probleemid jätkuvad.
Saime tarbijatelt kaebusi kauplejate kohta, kes olid seadnud geoblokeeringud meie riigi tarbijatele. Tarbijate huvi osta piiriülestelt kauplejatelt tooteid on üsna suur ja müügist kaupleja ei tohi keelduda, kuid kauba kohale toimetamise viisid on kaupleja valida.
Keelatud on ka maksevahendi alusel ignoreerimine, seega kõikide liikmesriikide tarbijatele tuleb pakkuda samasugust maksevõimalust kui tarbijatele riigisiseselt.
Kaupade ja teenustega tekkis tarbijatel peale e-kaubanduse muidki erinevaid probleeme, näiteks :kaubad ei vasta kirjeldatud nõuetele; puuduvad eestikeelsed kasutusjuhendid; tooted lähevad kiiresti katki, neid ei saagi parandada, sest puuduvad varuosad, paranduse kvaliteet on tihti madal ja neid peab korduvalt parandama, tarbijate valikuvõimalusi on piiratud; kasutatud kaupade puhul keelduvad müüjad neid tagasi võtmast või asendamast; tarbijad ei saa aru miks ei saa puudusega kauba korral asendada seda automaatselt uuega või oma raha tagasi nõuda vaid kaupleja otsustab kuidas käituda.
Tuletame tarbijatele meelde, et puudusega kauba korral on tarbijal õigus esmalt nõuda toote tasuta parandamist või asendamist uuega.
Reeglina siiski kaupleja valib sobiva variandi. Küll aga peab kauba puuduse kõrvaldamisega seotud kulud tasuma müüja.
Kasutatud asjadele n. komisjonimüük kehtivad samad tingimused kui uutele kaupadele.
Veelkord: eraisikute vahelistele tehingutele ei laiene tarbijakaitse reeglid ja probleemsete juhtumitega saab pöörduda kohtu poole.
Paneme tarbijatele südamele: Enne mistahes lepingute sõlmimist tuleb hoolikalt tutvuda lepingutingimustega, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja konflikte.
Tarbijad pahandavad agressiivsete müügikõnede pärast ja nõuavad nende keelustamist.
Selliste müügikõnede arv kulmineerus eriti kriisi ajal, kui püüti tarbijatele pähe määrida mida iganes.
Erinevate petukõnede arv ületas sel aastal kõik senini kogetud rekordid.
Erinevate petukõnedega meelitati tarbijatelt välja sadu tuhandeid eurosid ja vaatamata hoiatustele avalikus meedias langesid inimesed massiliselt petturite ohvriks.
Kahjuks ei saa meie siin aidata muuga kui soovitusega lõpetada kõne kui tegemist on tundmatu telefoninumbriga või veel parem võõraid telefoninumbreid ignoreerida.
Meeldetuletuseks: Kaebuste esitamise kord on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega ning kaupleja vastutab tarbija ees.
Enne kaebuse esitamist peab eelnema müüjaga läbirääkimiste etapp ja kui müüja ei ole nõus suulisele kaebusele reageerima tuleb esitada kirjalik kaebus, millele müüja peab kirjalikult reageerima 15 päeva jooksul.
Juhul kui tekib vajadus esitada meile kaebus, siis seda saab teha vabas vormis, küll aga tuleb kindlasti ära märkida :
Nimi ja kontaktandmed;
Kaebuse esitamise kuupäev;
Kaubal või teenusel esinev puudus;
Teiepoolne soovitav lahendus olukorrale;
Ostu tõendamist kui sellist ei ole VÕS-ga reguleeritud, seepärast võib ostu sooritamist tõendada nt. ostutseki, arve, panga väljavõte või mõne muu dokumendiga, millest on näha tehingu sooritamise aeg ja osapooled.
Igal juhul tuleb ostu sooritamist tõendava dokumendi koopia kaebusele lisada.
Kui kauplejaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada on tarbijal alati õigus kohtuvälise lahenduse leidmiseks pöörduda Tarbijakaebuste komisjoni poole.
Siinjuures tuletame tarbijatele meelde, et meie poole saab pöörduda aadressil tarbijakaitseliit@hotmail.com või esitada kaebus meie kodulehel www.tarbijakaitse.ee vastava vormi kohaselt.
Eesti Tarbijakaitse Liit
6411697
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) avaldasid toetust tarbijakaitseseaduse muudatusele, millega kaotataks kaupleja kohustus väljastada vaikimisi paberist ostukviitungeid.
Kehtiv regulatsioon kohustab kauplejat andma tarbijale ostukviitung kirjalikus või tarbija nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis igal juhul, kui tarbija ostusumma on üle 20 euro. “allikas”Postimees
1.Telefonikõne võõralt,kes esitleb end politseiniku või pangatöötajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangatöötaja või politseinikuna ning küsib pangakaardi andmeid või ligipääsu pangakontole, tuleb kõne kohe lõpetada. Tõeline pangatöötaja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei küsi.
2.Kahtlased investeerimisvõimalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist või keegi võõras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa välimusega veebilehele, mis “kinnitab” investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt kõrge tootlusega või riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see polegi tõsi.
3.Ülemäärane kiirustamine. Kui võõras inimene teile internetis või telefonis rõhutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba või jääte ilma suurepärasest võimalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.
4.Salajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse või nõutakse, et mingit tegevust tuleb varjata, näiteks salaoperatsiooni ettekäändel, on tegemist märgiga, et midagi on valesti.
5.Kõned välismaalt. Olge tähelepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult või välismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise määrata, selle eesmärk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.
6.Arvutiekraani jagamise soov. Kui keegi võõras palub teil jagada oma arvutiekraani või laadida alla mõni teile tundmatu programm, võib see olla katse saada juurdepääs teie seadmele.
7.Võõrastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda võõras inimene, kes alustab innukalt suhtlust, palub mõne aja möödudes rahalist abi, võib tegu olla pettusega.
8.Kõnesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangatöötaja või politseinikuna, kuid kõne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on põhjust olla kahtlustav.
9.Kahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, Maksu- ja Tolliameti vms lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane või erineb originaalist, on tõenäoliselt tegemist petuskeemiga.
10.Ebatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju või sõnumeid kahtlaste linkide või dokumentidega, mille sisu tundub vigane või kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka õigekirjavead tekstides.
Iga inimene saab oma digitaalsest turvalisust kasvatada, tehes mõistlikke valikuid. Kui kahtlustate, et petturid on püüdnud teid rünnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka. Olgem teadlikud ja valvsad, et kaitsta oma raha ja hoida oma digiseadmed turvalisena.
Hiljutised Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt läbiviidud tootetestid näitavad, et igapäevaseks kasutamiseks mõeldud tarbekaubad sisaldavad kahjulikke kemikaale, mis kahjustavad meie sisesekretsiooni süsteemi ja mida nimetatakse ka „igavesteks kemikaalideks“ kuna püsivad nii inimorganismis kui ka keskkonnas aastakümneid nagu näiteks PFAS, mida leidub nii kiirtoidupakendites, hambaniidis, kosmeetikavahendites, jopedes, pihustites jne.
Murettekitavaid kemikaale leidub paljudes lastele mõeldud toodetes nagu mänguasjades, jalutuskärudes, päikesekreemides jne.
Hormoone kahjustavaid kemikaale leidub pea 60 protsendil 121 testitud laste toodetest.
Kuna veebiturud jäävad piisava regulatiivse järelevalve alt sageli välja mängivad nad suurt rolli ohtlike aineid sisaldavate toodete müügil – odavad ehted, kosmeetikavahendid, õhupallid jne.
Veebiturud peavad vastutama nende saitidel müüdavate ohutusnõuetele mittevastavate toodete eest.
Euroopa kemikaaliseadus REACH on samuti ajale jalgu jäänud ja vajab uuendamist, selleks, et vastutavad ametiasutused saaksid ennetavalt tegutseda ja mitte lubada kahjulike kemikaalide laialdast kasutamist.
Seaduseandjad peavad tegutsema selle nimel, et tarbijatel oleks mürgivaba elukeskkond.
Eesti Tarbijakaitse Liidu soovitused poliitikakujundajatele:
eemaldada tarbekaupadest järk järgult kõik kahjulikud kemikaalid;
jõustada paremini õigusakte;
tõhustada järelevalvet;
edendada odavamaid alternatiive;
tugevdada importkaupade kontrolli.
Eesti Tarbijakaitse Liit
6411697
|
|---|
