ETL: Pressiteade 14.12.2021 Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) hääletus digiteenuste reguleerimise oluliste õigusaktide kohta.

                        ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

14.12.2021

 

Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) hääletus digiteenuste reguleerimise oluliste õigusaktide kohta.

 

Ajal kui veebiturud on täis ohtlike kaupu, võltsreklaame ja pettusi on tänane IMCO hääletus küll samm õiges suunas, aga oleks võinud reageerida võimsamalt.

Euroopa Parlament võtab lõpliku seisukoha vastu täiskogul jaanuaris enne kui algavad läbirääkimised liikmesriikidega.

Loodame, et kehtestatakse tugevam vastutus turgude jaoks tarbijatele kahjude tekitamise korral,  järelevalvega seotud reklaamide täielik keeld ja nõue, et kõik platvormid peavad kontrollima müüjate ja nende poolt müüdavate toodete seaduslikkust,  mitte ainult suured platvormid.

Kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võidakse nendest reeglitest vabastada ostaksid tarbijad endiselt ohtlikke või ebaseaduslikke tooteid kui nad suunduvad väiksematele platvormidele ja tarbijad puutuksid endiselt kokku ohtlike kaupade tulvaga, mille eest veebiturud ei ole piisavalt vastutavad.

Kuigi komisjon püüab parandada reklaamide läbipaistvust ja plaanib keelustada isikuandmete kasutamise otseturunduseks, profiilide koostamiseks ja alaealistele suunatud käitumuslike reklaamide jaoks on tänase hääletuse tulemus  tarbijakaitse seisukohalt pettumus.

 

Linda Läänesaar

Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika

nõuanderühma liige

6411697

 

ETL: Pressiteade: Kaks olulist õigusakti turvalisema ja konkurentsivõimelisema digitaalse keskkonna loomiseks.

              ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

6.detsember 2021

Tallinn

 

 

Kaks olulist õigusakti turvalisema ja konkurentsivõimelisema digitaalse keskkonna loomiseks.

Liikmesriigid on vormistanud oma seisukohad digitaalteenuste seaduse (DSA) ja digitaalturgude seaduse (DMA) kohta platvormimajanduse probleemi lahendamiseks.

Tarbijatena toetame liikmesriikide poolt digitaalsete turgude seaduse ettepaneku põhialuseid, silmas pidades tarbijate jaoks õiglasemate ja avatumate digitaalsete turgude loomise tähtsust.

Digitaalturgude seadus kehtestab tehnoloogiahiiglastele nii keelud kui kohustused, et nad ei saaks käituda ebaausalt ja turud annaksid tarbijatele paremaid tulemusi.

Siiski oleme seisukohal, et liikmesriigid on teinud vähe selleks, et avada sotsiaalmeedia ja kiirsõnumiteenuste turg  ka alternatiivsete pakkujate konkurentsile.

Leiame, et puudulikult on lähenetud  DMA eeskirjade jõustamise osas kuna tarbijatelt on võetud võimalus  kollektiivselt kohtusse pöörduda kui ettevõtted ei täida oma kohustusi.

Ajal, kui veebiturud on täis ohtlike tooteid, võltsreklaame,  -arvustusi ja kauplejaid, kes sooritavad ebaseaduslike tegevusi, on tarbijad pettunud, et ei ole suudetud sundida turuplatse olema vastutustundlikumad  ja tegutsema ausalt.

Vaatamata kahjudele, mida jälgimisreklaamid võivad põhjustada on  hiilitud kõrvale võimalusest need keelustada.

Arusaamatuks jääb kas e-kaubanduse reklaamiteenused, mida sotsiaalmeedia platvormid pakkuvad nagu näiteks Instagram, saavad olema hõlmatud uute kohustustega.

Samuti ei ole suudetud keelustada järelevalvereklaami vaatamata tõsiasjale, et üha rohkem on tõendeid ohtude kohta, mida see ühiskonnale tekitab, sealhulgas desinformatsioon, pettused  ja diskrimineerimine.

Loodame, et Parlament võimestab  õigusakti kehtestades tõhusamad ja rangemad kohustused.

Eesti Tarbijakaitse Liit  on seisukohal, et liikmesriigid oleksid pidanud minema kaugemale ja avama digitaalsed turud andes tarbijatele rohkem võimu oma häält kuuldavamaks teha.

On ülim aeg, et seaduseandjad seisaksid tarbijate õiguste eest süstides digitaalsetele turgudele suure annuse õiglust ja avatust.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

 

ETL: Pressiteade ” Mustal Reedel ilma paanikata”

           ETL  – EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

PRESSITEADE

25.november 2021

Tallinn

Sakala 23a

                    

Mustal  Reedel ilma paanikata.

 

Must Reede on kui avapauk jõuludeni kestvale ostupaanikale ja aasta-aastalt tarbijate seas aina populaarsem.

Aga enne kui tormad Musta Reede ostudele tasuks meelde tuletada oma suuremaid eesmärke, investeeringuid ja pangalaenu, et hiljem emotsioonide ajendil ostetut vaadates ei peaks kibedaid pisaraid neelama.

Kui sa ostad järelmaksuga, siis järelikult ei saa sa endale seda toodet lubada.

Sageli ostleme ju vaid rõõmu ja emotsiooni pärast mitte reaalsest vajadusest.

Võib juhtuda ka nii, et odav hind ei olegi varasemast soodsam, seepärast  tasuks võrrelda samade toodete hindu ka teistes poodides, sest pakkumiste rohkuse tõttu on lihtsam saada petetud.

Tooteid ei hinnata alla seepärast, et meie neid saaksime odavalt osta, need asjad on jäänud riiulitele, keegi pole neid enne tahtnud.

Kaupmeestel ei ole plaanis Mustal Reedel jääda kahjumisse, küll aga võib see juhtuda sinuga!

Leidub ka selliseid kaupmehi, kes oma poed Mustal reedel hoopis sulgevad ja tarbijaid, kes sel päeval midagi ei osta, et olla eetilised ja mitte suurendada maailma ökoloogilist jalajälge.

Olgu nad  siis meile eeskujuks!

Eesti Tarbijakaitse Liit tuletab meelde :

KÕIK on 100% soodsam kui sa midagi ei osta!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

ETL: Euroopa Liidu ökomärgis kosmeetikatoodetele – alternatiiv rohepesule.

    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

 

Pressiteade

28.oktoober 2022

Tallinn, Sakala 23a

 

 

 

 

Euroopa Liidu ökomärgis kosmeetikatoodetele – alternatiiv rohepesule.

Euroopa Liidu ökomärgis on tarbijatele vajalik tööriist säästvama ja tervislikuma ostu sooritamiseks.

Väga paljud ELis tegutsevad ettevõtted on oma klassi parimatel toodetel vabatahtlikult kasutanud lillekujulist logo pea 30 aastat.

Seda kasutatakse enam kui 83000 toiduks mittekasutatava toote puhul, alates pesuvahenditest ja värvidest kuni kirjatarveteni ja tekstiilideni.

Euroopa Komisjon karmistas eelmisel nädalal kriteeriume, millele peavad ettevõtted vastama, et saaksid ökomärgise logo oma toodetel kuvada.

Ökomärgis aitab tarbijatel valida sellised kosmeetikatooted, mis on parimad mitte ainult nende tervisele vaid ka keskkonnale.

Tarbijad võivad usaldustundega valida ökomärgisega tooteid – igatahes on märgis alternatiiv rohepesule, seepärast julgustame ettevõtjaid seda märki taotlema ja kasutama selle asemel, et ise oma logo luua.

Nüüdsest võivad kõik kosmeetikatooted saada märgise, seni olid kaetud logoga ainult mahaloputatavad tooted nagu dusigeel ja šampoon.

 

Kasu tõuseb sellest meile endile, aga samuti kogu planeedile. Jõgedesse ja ookeanidesse jõudes peavad koostisosad olema paremini biolagunevad ja tänu rangematele standarditele on need ka vee-elustikule vähem toksilised.

Tänu vähemale ja paremale pakendile peab see olema ka taaskasutatav.

Kõik ökomärgisega kosmeetikatooted on vabad paljudest probleemsetest ainetest – endokriinsüsteemi kahjustavad kemikaalid, nanomaterjalid, PFAS e. igavesed kemikaalid, lõhnaained, allergeensed värvained ja säilitusained, ftalaadid ja mikroplast.

Julgustame tarbijaid eelistama ökomärgistatud tooteid – neid võib usaldada!

 

Linda Läänesaar

ETLi tegevdirektor

6411697

 

ETL: PRESSITEADE : Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

PRESSITEADE

29.juuni 2021

Sakala 23 a

 

Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

Homme, 30.juunil peaks Komisjon lauale panema oma plaani, kuidas reformida tooteohutuse seadust, mis pärineb 2001.aastast ja ei kajasta tänapäeva turu tegelikkust, ajal kus tarbijad ostlevad veebi vahendusel  ja paljud tooted on ühendatud, on selle reformiga lootusetult hiljaks jäädud.

Tootjad peavad tooma turule vaid ohutuid tooteid ja turujärelevalvet teostavad riiklikud asutused peavad võtma suurema vastutuse.

Seadust tuleb täiustada selliselt, et vältida ohtlike toodete sattumist tarbijate kodudesse ja võimaldama järelevalveasutustel need kiiresti turult eemaldada.

Laiendada tuleks ohutuse mõistet, mis praegu keskendub ainult füüsilisele kahjustusele, mille võivad põhjustada mehaanilised või keemilised ohud.

Niimoodi jäävad kõrvale võimalikud kahjud, mis tulenevad küberturvalisusest või ühendatud toodete modifitseerimisest pärast nende turule laskmist.

Veebiturgudel müüakse lubamatult palju ohtlike tooteid nagu näiteks suitsuandurid, mis ei tuvasta suitsu, plastmänguasjad, mis ületavad keemilisi piiranguid ja kujutavad potentsiaalset ohtu meie lastele.

Praegu kehtivate õigusaktide kohaselt puudub veebiturgudel vastutus ja ilma asjakohase reformita see trend võibki jätkuda jättes ka järelevalveasutused ilma volitustest kõrvaldada ohtlikud tooted turult.

Nutikaid kaupu täis maailmas ei saa ohutuse mõiste jääda kahe silma vahele ja arvestada tuleks  ka küberturvalisusega.

Kõikidele toodetele ei kehti ühesugused reeglid ja see on murettekitav.

Kõige keerukamad ja uuemad tooted kehtivad ainult nende toodete suhtes, mis on õigusaktide kohaselt ühtlustatud – nii olemegi jõudnud absurdini, kus nukuvoodi allub rangemale kontrollile kui lapsevoodi.

Eesti Tarbijakaitse Liit on kindlal seisukohal, et täna ei piisa enam sellest kui  tooted on turule lastes ohutud.  Nad peavad olema ohutud ja turvalised kogu nende eeldatava eluea jooksul.

Tooted, mida me igapäevaselt kasutame ei tohi meid kahjustada ja  Euroopa tooteohutuse seadus peab meid kaitsma nii tänaste kui  homsete väljakutsete eest.

Loodame, et vastuvõetav seadus saab olema väga ambitsioonikas. ja tulevikukindel.

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

ETL: EESTI TARBIJAKAITSE LIIT: Euroopa Komisjon nimetas ETL tegevdirektori Linda Läänesaare tarbijapoliitika nõuanderühma (CPAG) Eesti liikmeks.

ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Euroopa Komisjon nimetas  ETL tegevdirektori Linda Läänesaare tarbijapoliitika nõuanderühma (CPAG)  Eesti liikmeks.

 

Nõuanderühma eesmärgiks on nõustada Komisjoni erinevates tarbijapoliitika valdkondades ja aidata kaasa uue tegevuskava 2020-2025 jõustamisele tagamaks tegevuskava poliitilise visiooni, regulaarselt üle vaadata ja hinnata saavutatut võtmevaldkondades, aga samuti välja töötada sisendit iga-aastasele Euroopa Tarbijate Tippkohtumisele.

Enne CPAG-i nõustas Komisjoni ECCG – Euroopa tarbijate nõuanderühm, mille pikaajaline liige oli ka meie tegevdirektor alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004.aastal.

Vajaduse uuenenud ekspertrühma järele tingis asjaolu, et lisaks liikmesriikide tarbijate esindajatele on kaasatud nüüd ka Euroopa suurtööstuste ja äriringkondade, aga ka akadeemiliste ringkondade esindajad, et tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, mis annaks Euroopa tarbijapoliitikale uue strateegilise raamistiku viies prioriteetses valdkonnas – rohe-ja digipööre, seaduste efektiivne jõustamine, haavatavate tarbijate huvidega arvestamine ja rahvusvaheline koostöö.

 

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

ETL: Pressiteade: „Fit for 55“

     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

28.mail 2021

Tallinn:     

 

„Fit for 55“

Euroopa roheline lepe, mida esitleti 11.detsembril 2019. aastal püstitas detailse visiooni, kuidas Euroopast saab esimene kliimaneutraalne kontinent 2050 aastaks.

Euroopa Komisjon on avalikustamas juulis oma paketi  „Fit for 55“, mis kohandab ümber Euroopa Liidu energia- ja kliimaseadusi vähendamaks kasvuhoonegaaside heidet 2030.aastaks 55 protsendi võrra.

Kliimamuutustega võitlemine tähendab, et me peame üle vaatama, kuidas me kütame oma kodusid ja millised on meie liikumistavad.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid on teinud  Komisjonile omapoolsed ettepanekud, et pakett oleks tarbijatele vastuvõetav ja tulevikukindel.

Tarbijad on praegu suletud energiasüsteemi, mis muudab nende liikumiseks ja kodude kütmiseks fossiilkütuste kasutamise lihtsamaks ja taskukohasemaks, aga see on kahjulik nii keskkonnale kui ka tarbijate tervisele ja rahakotile.

Tarbijad vajavad arusaadavat teavet ja usaldusväärset nõustamist, et oma seadmeid ümber vahetada, aga samuti ka stiimuleid.

Euroopa Komisjon peab tagama, et taastuvenergia direktiivi läbivaatamise tulemusel muutuks taastuvenergia valimine tarbijatele lihtsaks ja taskukohaseks valikuks.

Kuigi kaugkütet peetakse sageli kõige paljulubavamaks lahenduseks kütte ja jahutuse dekarboniseerimisel on lähiaastatel oodata uusi võrke, mis peaksid paremini vastama tarbijate vajadustele.

Paljudel praegu kaugkütet kasutavatel tarbijatel on erinevaid probleeme nii ootamatute hinnatõusude  või keeruliste lepingutega ilma, et oleks võimalik tarnijat vahetada.

Tarbijad vajavad tervislike ja taskukohaseid kodusid. Selleks et rakendada energia tõhususe meetmeid vajavad tarbijad täiendavaid juhiseid ja tuge.

Energiatõhususe direktiiviga peaks Komisjon kehtestama ühtsed reeglid, mis oleksid kättesaadavad, taskukohased ja probleemivabad – see kõik peaks käima käsikäes energiapuuduse vastu võitlemise meetmetega tagamaks, et tarbijad, kes energiapuuduse all kannatavad oleksid esmatähtsad kui energiatõhususe valdkonnas planeeritakse investeeringuid ja muudatusi.

Tarbijatele peab olema tagatud juurdepääs teabele hoone energiatõhususe kohta kui nad soovivad alustada oma kodu renoveerimist. Neil peaks olema ka täpne ülevaade investeeringutest  kinnistu energiatõhususe suurendamiseks vajalikesse parendustöödesse.

Euroopa Komisjon kaalub praegu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist maanteetranspordile ja hoonetele, et maksupoliitikat ja eriti süsinikdioksiidi hinnakujundust kohandada jätkusuutlikumaks, aga samas hoides ka vähem jätkusuutlike valikuid.

Oleme seisukohal, et see võiks takistada poliitikakujundajatel vastu võtta tõhusamaid meetmeid ja arvame, et sellel võivad olla negatiivsed rahalised mõjud  madalama sissetulekuga tarbijatele ilma piisavate tagatisteta ja alternatiivideta.

Seega soovitame Komisjonil kasutada hoobasid, mis on efektiivsemad ja muudaksid ka  energiatõhususe direktiivi jõulisemaks.

Kui taotletakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist tuleks tarbijatele tagada toimivad leevendusmeetmed  ja seda eriti madalama sissetulekuga tarbijatele.

Tänapäevaste tehnoloogiate abil võiks vähendada emissioone hoonete küttelt ja jahutuselt kuni 86 protsenti, mis tähendaks tarbijatele väiksemaid energiaarveid, tervislikumat ja mugavamat välis-ja sisekliimat ja aitaks võidelda kliimamuutustega väiksema energiatarbimise kui ka  kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise arvelt.

Jääme pikisilmi ootama Komisjoni uut verstaposti „Fit 55“.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

 

ETL: Pressiteade: Mürgised kemikaalid ühekordsetes mitteplastilistes toidunõudes.

 

   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Pressiteade

27.mai 2021:   

Mürgised kemikaalid ühekordsetes mitteplastilistes toidunõudes.

Ühekordselt kasutatavad plastikust kõrred, söögiriistad, taldrikud peatselt keelustatakse Euroopa Liidus, et ära hoida üha suurenevat plastireostust meie keskkonnas.

Toitlustusettevõtted on reageerinud tarbijate murele, minnes üha enam üle alternatiivsete variantidele,  mis on valmistatud kas paberist, papist või looduslikest pakkematerjalidest nagu bambus, õled, palmilehed.

Erinevalt plastist, pole aga nende materjalide ohutus EL-s reguleeritud kuna puuduvad konkreetsed reeglid.

Sel ajal kui alternatiivid on tarbijate seas juba populaarsust kogumas näitavad täna avaldatud tarbijatestide tulemused, et EL-s kehtivad toiduainete pakendamiseeskirjad eksitavad tarbijad.

Kuigi  taimsed toiduainete pakkematerjalid aitavad vähendada tarbijate sõltuvust ühekordsest plastikust võivad nad aga ohustada nii tarbijaid kui keskkonda murettekitavate kemikaalidega.

Teatavasti eraldavad toiduga kokkupuutuvad materjalid olgu need siis plastist, paberist või muudest materjalidest kemikaale, mis võivad olla meie tervisele kahjulikud.

Taimsed toiduga kokkupuutuvad tooted võivad sisaldada pestitsiide kas suhkruroo, palmipuude jm. looduslike materjalide kasvatamiseks kasutatavate pestitsiidide  või tooraine töötlemisel ja võivad tekitada vähktõbe, sünnidefekte, endokriinsüsteemi häireid.

Fluoritud ühendid, mida nimetatakse ka igavesti püsivateks kemikaalideks võivad põhjustada nii vähktõbe, IQ kaotuse jm. tervisemuresid ja neid kasutatakse laialdaselt toidupakendite jm. tarbekaupade vee-, rasva- või plekikindlaks muutmiseks.

Paberpakendite tootmisel võivad tekkida kloropropanoolid, mis samuti on vähki soodustavate omadustega.

Asjaolu, et paljudesse plastivabadesse toodetesse on lisatud igavesti keskkonnas püsivaid kemikaale on taunitav ja näitab selgelt, et üks saasteaine asendatakse teise samasugusega.

Need ained võivad looduses püsida sadu aastaid ja migreeruda keskkonda ja koguneda pinnasesse, vette ja elusorganismidesse.

Rohelistel väidetel nagu looduslik, biolagunev või kompostitav ei ole kohta püsivaid kemikaale sisaldavatel ühekordselt kasutatavatel sööginõudel, see on ilmselge rohepesu.

Sellised valed väited tekitavad tarbijates segadust ja raskendavad keskkonnasõbralikumate toidunõude tuvastamist.

Oleme seisukohal, et Euroopa Liit peab puhastama toidupakendite turu kõikidest tarbijat eksitavatest rohelistest väidetest ja tagama, et ühekordselt kasutatavad alternatiivid oleksid ohutud ega eksitaks tarbijaid.

Viimane aeg on EL-l esitada ranged toidu pakendamiseeskirjad, mis kaitseksid nii tarbijat  kui keskkonda.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Kehtivate õigusaktide eesmärk on kaitsta tarbijat selliste riskide eest, kahjuks aga ei taga õigusraamistik piisavat kaitset kuna enamike toiduainete pakkematerjalide kohta puuduvad erieeskirjad, mida on rõhutanud ka Euroopa Parlament.

Ka varasemad uuringud on näidanud, et paberkõrred ja kohvitopsid võivad sisaldada vähki põhjustavaid kemikaale, aga ka muid aineid, mida Euroopa Toiduamet EFSA pole hinnanud.

 

 

ETL: Euroopa Komisjoni ettepanek tehisintellekti seaduse kohta.

    ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

21.aprill 2021

Tallinn

Sakala 23

 

Euroopa Komisjoni ettepanek tehisintellekti seaduse kohta.

 

Euroopa Komisjon avalikustas täna  seadusandliku ettepaneku tehisintellekti (AI) kohta.

 

Leiame, et see ettepanek ei vasta tarbijate ootustele ja on ka vastuolus Euroopa Komisjoni enda eesmärgiga võimaldamaks tarbijatele sellist tehisintellekti, mida nad saaksid usaldada.

Tehisintellekt võib olla kasulik tarbijate igapäevaelus, kuid sellega kaasnevad ka riskid, seepärast on oluline, et tarbijakaitse käib tehnoloogiate arenguga käsikäes.

Kavandatud reeglid käsitlevad vaid piiratud tehisintellekti kasutusalasid ja probleeme ja need ei taga tarbijatele vajaliku kaitse toodete ja teenuste võimalike majanduslike kahjude eest.

Tänase ettepaneku fookus on kitsalt määratletud kõrge riskiga tehisintellekti jaoks ja välja on jäetud paljud kasutusalad, mis mõjutavad tarbijate igapäevaelu nagu näiteks tervisekindlustuse riskihindamine või nutikad termostaadid.

Komisjon kavatseb keelustada teatud tehisintellektiga kaasnevad praktikad, mida kasutatakse inimeste käitumise moonutamiseks, arvestades siiski ainult füüsilise ja psühholoogilise kahjuga jättes kõrvale muud võimalikud kahjud nagu näiteks rahaline kahju või majanduslik diskrimineerimine.

Samuti ei sisalda ettepanek tehisintellekti toodete ja teenuste osas konkreetseid tarbijaõigusi nagu näiteks õigust vaidlustada algoritmiline otsus ja saada järelevalvet ega ka abinõusid juhuks kui asjad lähevad valesti.

Leiame, et tulevane seadus peaks sisaldama tõhusamat tarbija kaebuste esitamise ja lahendamise menetlusi  ja muid õiguskaitsevahendeid s.h. võimalust algatada kollektiivseid kaebusi.

Meil on olemas juba nii virtuaalsed assistendid, intelligentsed autod, vestlusrobotid jne., seega peaksid tarbijad saama usaldada kõiki tehisintellektil põhinevaid tooteid ja teenuseid, olgu need siis madala, keskmise või kõrge riskiga.

Oleme seisukohal, et Euroopa Parlament koos liikmesriikidega peaksid täiendama ettepanekut selliselt, et tehisintellektist oleks kasu nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

 

6411697

 

 

ETL: Tarbekaubad peavad muutuma kestlikumaks ja vastupidavamaks.

                 ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

30.märts 2021

Tallinn

 

  Tarbekaubad peavad muutuma kestlikumaks ja vastupidavamaks.

 

Euroopa Liidu rohelise lepinguga 2019.aastal pandi alus järk-järguliseks üleminekuks

jätkusuutlikumatele tootmis- ja tarbimismudelitele, mis on kasulikud nii tarbijatele kui keskkonnale.

Vastavalt säästva tootepoliitika raamistikule peavad tooted olema vastupidavamad, korduv kasutatavad, parandatavad ja ringlussevõetavad.

Viimastel kuudel on turule tulnud kahtlase kvaliteediga tooteid ja tarbijad kurdavad aina rohkem selle üle, et nende kodumasinad, arvutid, nutitelefonid jne. purunevad kergesti ja ei ole parandatavad.

Tootjatel peaks lasuma kohustus pakkuda tarbijatele ostueelset teavet toodete kestvuse ja parandatavuse kohta ja nad peaksid rakendama meetmeid toodete enneaegse vananemise vastu võitlemiseks.

Rangemad reeglid tuleks kehtestada ka rohepesu ja selliste ebaausate kaubandustavade vastu nagu näiteks kavandatud vananemine, mis piirab toodete kasulikku tööiga.

Toodete kestmiseks peaks tarbijatel olema õigus neid parandada, mis tähendab, et tuleb tagada esmalt vastavad tarbijakaitsemeetmed, nagu varuosade kättesaadavus, tarkvarauuendused, maksimaalne varuosade tarneaeg, parandamise juhised.

Nii remondi kättesaadavus kui selle maksumus võivad osutuda tarbijatele aga suureks takistuseks.

Parandatavuse kohta antud teave ei pruugi olla parim vahend toote kestvuse kirjeldamiseks vaid tulebki toota kauakestvaid tooteid ja sellest peaks saama norm.

Tulevased õigusaktid peaksid tagama, et tarbijad saaksid toodete eluea kohta seaduslikke garantiisid ja et tootjad vastutaksid võimalike defektide eest otseselt.

Tarbijate õigused peaksid neid paremini kaitsma. Toodete seaduslik garantiiaeg on kaks aastat, kuid kuue kuu möödudes kandub mittevastavuse tõendamiskohustus tarbijale, kes peab hakkama oma õiguste eest võitlema.

Seega peaks Komisjon tarbijate õiguslike garantiisid laiendama ja muutma tõendamiskohustuse eeskirju peamiste tootekategooriate puhul.

Üle tuleks vaadata ka ökodisaini puudutavad meetmed, sest lisaks energiatõhususele peaksid tooted muutuma ressursitõhusamaks, vastupidavamaks, hõlpsasti parandatavateks, mürgivabaks, täiendatavateks ja korduv kasutatavateks.

Selleks, et tarbijad saaksid valida oma klassi parimaid rohelisi tooteid tuleks kaaluda EL-i ökomärgise rakendamist enamatele toodetele.

Ringmajanduse aspekte silmas pidades  ja arvestades ka jätkusuutlikku tootepoliitika raamistikuga tuleks minna kaugemale mõistest toote „eluea lõpp“ ja juurutama mõistet „kasutusea lõpp“, et edendada korduvkasutust,  renoveerimist  ja ümbertöötlemist, mis vähendaks jäätmeteket ja arvestaks keskkonnamõjudega.

Komisjon ja liikmesriigid peavad tegema koostööd selle nimel, et jõuda kokkuleppele toodete elutsükli ühtsete standardite osas.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!