ETL: Pressiteade 2.märts 2022

 

EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Pressiteade

2.märts 2022

 

Euroopa Komisjon avaldas 23.veebruaril kaks olulist ettepanekut, millest ettepanek kehtestada uued andmete jagamise eeskirjad s.h. andmete teisaldatavuse ja juurdepääsetavuse tingimused ja kaitse on tarbijatele väga olulise tähtsusega.

Tarbijad on ise suure osa nendest andmetest loonud kasutades selleks ühendatud seadmeid ja digitaalteenuseid, seega peavad tarbijad saama kontrolli selle üle kuidas ja kellega nende andmeid jagatakse.

Tarbijatel peaks olema lihtsalt teostatav andmete teisaldamise õigus, mis ulatuks kaugemale isikuandmetest, et neil oleks võimalik soovi korral oma andmed viia ühest teenusest teise.

Need andmed võivad olla vajalikud majandusteenuste puhul, millest saavad kasu ka tarbijad, näiteks konkureerivad teenustepakkujad või laiem valik järelturu teenuseid, nende hulgas ka remondi- ja hooldusteenused.

Andmekaitseseadused peaksid tagama õiglase juurdepääsu kõigis tööstusharudes andes kasutajatele volituse otsustada, mis nende andmetega edasi saab.

Eesti Tarbijakaitse Liit on seisukohal, et lisaks andmete juurdepääsu ja jagamisraamistiku loomisele peaks Euroopa Liidu andmekaitseseadus täiendama ka kehtivaid andmekaitse-, tarbijakaitse- ja konkurentsieeskirju.

Euroopa Komisjoni teine ettepanek käsitleb uut seadust Euroopa Liidu ettevõtete hoolsuskohustuse kohta, et tarnida tarbijatele säästvamaid tooteid ja muutmaks ka ettevõtete üldjuhtimise jätkusuutlikumaks.

Uus seadus kohustaks suurettevõtteid järgima oma tarneahelas minimaalseid keskkonna-ja tööstandardeid.

Tarbijatel puudub sageli teave selle kohta, mismoodi nende poolt ostetud tooted vastavad sotsiaalsetele-, keskkonna- ja kliimastandarditele, seepärast on ettepanek igati tervitatav tarbimise rohelisemaks ja sotsiaalselt õiglasemaks muutmisel.

Selleks, et seadus oleks tõhus peavad kaasnema efektiivsed jõustamismehhanismid.

Mõned päevad tagasi kiitis Euroopa Parlament heaks omaalgatusliku raporti ohutumate mänguasjade kohta, milles esitatakse Parlamendi ettepanekud mänguasjade ohutuse seaduse läbivaatamise osas selle aasta lõpus.

Kuna mänguasjad on jätkuvalt ohtlike mittetoidukaupade hoiatussüsteemis Safety  Gate kõige enam teavitatud tootekategooria tervitame üleskutset rakendada ühiseid turujärelevalve meetmeid ja seda eriti veebis.

Veebipõhised turuplatsid, mis on ohtlike toodete peamine allikas peavad vastutama selle eest, mida nad müüvad.

Samuti oleks vajalik tugevdada kemikaale käsitlevaid eeskirju, et keelustada endokriinsüsteemi kahjustavad ained mänguasjades.

Tarbijate esindusorganisatsioonina oleme me selle eest aastaid võidelnud kõikidel tasanditel, sest laste tervis on meie südameasi.

Seega kutsume Euroopa Komisjoni järgima neid üleskutseid kui alustatakse mänguasjade ohutuse seaduse läbivaatamist.

 

Linda Läänesaar

Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika

nõuanderühma Eesti liige

6411697

 

TTJA Pressiteade: TTJA juhib tarbijate tähelepanu probleemsele mööblimüüjale

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

4.02.2022

TTJA juhib tarbijate tähelepanu probleemsele mööblimüüjale

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) annab teada, et alates eelmise aasta oktoobrist laekus ametile 28 kirjalikku pöördumist ning hulgaliselt tarbijate kõnesid seoses AGIR OÜ (veebipood revalmoobel.ee) poolt läbiviidava kaubandustegevusega. Ametil on alust arvata, et kaupleja suhtes kaebusi omavate tarbijate arv on tunduvalt suurem. Pöördumiste kohaselt ei tarni Reval Mööbel (AGIR OÜ) tarbijatele kaupa, ei tagasta õigeaegselt raha, ei vasta tarbijate kirjadele ega lahenda tarbijate kaebusi.

Asjaolude väljaselgitamiseks alustas TTJA 11.01.2022 järelevalvemenetluse, mille käigus andis AGIR OÜ-le võimaluse selgituste andmiseks ning eksitavate kauplemisvõtete kasutamise lõpetamiseks. TTJA määras vastuse esitamise tähtpäevaks 21.01.2022, kuid määratud tähtpäevaks AGIR OÜ omapoolseid selgitusi või vastuväiteid ei esitanud.

Kaupleja ei ole täitnud ka tarbijavaidluste komisjoni otsuseid, mistõttu on kaupleja kantud ameti ja tarbijavaidluste komisjoni veebilehel avaldatud komisjoni otsuseid mittejärginud kauplejate nimekirja.

Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördunud tarbijad on teinud tellimusi kaupleja veebilehel revalmoobel.ee ning sotsiaalmeedias Facebooki lehe Revalmoobel.ee kaudu. Inimestel, kes pole mööblikauplejalt tellitud kaupa kätte saanud ning kellele pole kauba eest tasutud raha tagastatud, on võimalik enda õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Tarbijavaidluste komisjoni otsused on AGIR OÜ jätnud täitmata, mistõttu ei anna komisjonile avalduste esitamine soovitud tulemust.

Amet palub arvestada eelpool tooduga ning võimalike probleemidega. TTJA soovitab tarbijatel kindlasti enne sotsiaalmeedia kaudu või e-poest tellimuste esitamist võtta ühendust kauplejaga ja uurida, kas soovitud kaup on saadaval ning milline on reaalne tarneaeg. Kaupleja pakub võimalust tasuda kauba eest ka selle kättesaamisel. Ettemaksu tegemise asemel soovitab amet kasutada seda võimalust ja tasuda kauba eest selle kättesaamisel.

Kui kaupleja ei ole lubatud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohale toimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul. Kui lisatähtaja jooksul kohustust ei täideta, on tarbijal õigus kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist või lepingust taganeda ja makstud summa tagasi saada. Kui tarbija on aga kauba kätte saanud, ent sellel on ilmnenud puudused, peab kaupleja need üle vaatama ja kõrvaldama (parandamise või asendamise näol) mõistliku aja jooksul ning andma tarbijale infot, millal saab probleem lahendatud.

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

ETL: Euroopa Komisjoni Tarbijapoliitika nõuanderühma istungi memo

 

Euroopa Komisjoni Tarbijapoliitika nõuanderühma istungi memo

 

25.jaanuar 2022

Brüssel

Virtuaalne istung

Istungi avab Euroopa Komisjoni  Justiits- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi  direktor Nils Behrndt, kes kinnitab järgmise päevakava :

  1. 2022 a. tegevused kestliku tarbimise valdkonnas;
  2. 2022 a. tegevused alternatiivsete kaebuste lahendamise osas;
  3. Tarbijate tulemustabel;
  4. Komisjoni poolne info järgmiste teemade kohta:

Tooteohutuse  ja kestliku tarbimise deklaratsiooni laiendamine;

Algatused, mis võimestavad tarbijaid rohepöördeks;

Finantsteenuste kaugturunduse direktiiv.

1.Tarbijate Tippkohtumisel 10.veebruaril Strasbourgis tulevad arutlusele tarbijakaitse tegevuskava võimalikud ühised prioriteedid 2022.aastaks.

Eelmisel CPAGi  istungil arutasime, et nendeks teemadeks võiksid olla kestlik tarbimine ja alternatiivsete kaebuste lahendamise süsteemi tugevdamine

Keskendudes nendele kahele prioriteedile teeb Komisjon ettepaneku läbi viia mõningad  tegevused, mille formaat  on avalik ja organisatsioonid, kes soovivad kaasa lüüa on teretulnud.

Need võiksid olla näiteks  innovatiivsed  koolitused, edastamaks osapooltele edulugusid  ja parimaid praktikaid. Kaasata võiks mentoreid, kes õpetavad ja toetavad algajaid uute tegevuste elluviimisel.

Me võiksime tegutseda koostöös tarbijaorganisatsioonide ja Komisjoni tasandil, aga  võimalik oleks ka laiendada tegevuste ulatust ja kaasata riiklike ameteid, akadeemilisi- ja äriringkondi.

Nõuanderühma liikmed on Komisjoni ettepanekutega nõus.

Järgnes CPAGi  liikmete arutelu päevakorra esimese teema kohta ja  avaldati arvamust, et kestliku tarbimise valdkonnas on turgudel liiga nõrk konkurents.

EL-i toodete turuosa, mis on märgistatud kui sotsiaalselt või ökoloogiliselt kestlikud peaks olema suurem kui märgistamata toodetel.

Toodetel on märgistusi, mis ei ole usaldusväärsed , mida tarbijad ei tea ega tunne ja need viivad  turu tasakaalust välja.  Keelustada tuleks tootjate endi poolt kinnitatud sertifikaadid, mida võib käsitleda ka rohepesuna.

Tarbijad vajavad paremat rohepesu vastast kaitset, logode ja märgiste paremat läbipaistvust, mis propageerivad toodete keskkonnasõbralikust ja kestlikkust.

Kindlasti oleks vaja propageerida ökomärgistust ja läbi viia rohkem uuringuid kestliku tarbimise valdkonnas.

Tehti ettepanek teostada uuring, kuidas tarbijad saaksid paremini ringmajanduses osaleda.

Toodete kestlikkuse seisukohalt on oluline, et tarbijatel oleks võimalus neid ise parandada. Parandamine peaks olema tarbijatele taskukohane, esmalt aga tuleks tagada vastavad tarbijakaitsemeetmed nagu varuosade kättesaadavus, tarkvararakendused, parandamise juhised , maksimaalne varuosade tarneaeg  jne.

Samuti tuleks kehtestada õigusaktide tasemel remonditavuse ja vastupidavuse kriteeriumid.

Avaldati arvamust, et tarbijad vajavad eelkõige motiveerimist ja teavitamist, et  muutuksid nende tarbimisharjumused, samas peaksid õigusaktid pakkuma tarbijatele ka paremat kaitset ja laiemaid seaduslike garantiisid. Tootjad peavad otseselt vastutama toodete võimalike defektide eest.

Oluline on edendada tarbijaharidust ja seda nii eakate kui noorte seas.

  1. Alternatiivsete kaebuste lahendamise süsteemid – ADR ja ODR.

Laialtlevinud praktika kõikides liikmesriikides on, et tarbijad pöörduvad harva kohtu poole, mis on kulukas ja keeruline protsess, seepärast on alternatiivsed süsteemid olulised meetmed, mis võimaldavad nii tarbijatele kui ettevõtjatele kiiret ja odavat lahendust ametlikele kohtutoimingutele.

CPAG liikmed avaldasid arvamust ja tõid näiteid, mille põhjal võis tõdeda, et olukord on problemaatiline.

Sageli puuduvad igasugused andmed ADR kasutamise ja platvormide külastatavuse kohta  nii tarbijate kui ettevõtjate poolt. Kui efektiivselt need vahendid töötavad on samuti raske hinnata.

Ettevõtjad kasutavad ADR harva ja ei tunne nende vastu erilist huvi.

Tarbijatel sageli puudub teave selliste süsteemide kättesaadavuse kohta või kaheldakse meetmete usaldusväärsuses.

Tarbijad on tihti saanud nõuandeid kontoritest, mis tunduvad võltsid ja äratavad kahtlusi, samas on jäänud  probleemid lahenduseta.

Komisjon on tuvastanud samuti mitmed valdkonnad, kus ADR ja ODR menetlused vajaksid ülevaatamist  nagu näiteks digitaalsed turud, piiriülesed menetlused, eraisikute veebipõhised kaebuste lahendamise süsteemid jne.

Ometi peaks ADR olema praeguses kriisis usaldusväärne meede kui lähtuda turgude suurenenud digitaliseerimislainest ja jätkuvast segadusest reisi ja turismitööstuses.

Jäädi seisukohale, et tuleks oluliselt panustada ADR uuendamise protsessi ja samuti tõsta üldsuse teadlikkust parimaid  praktikaid propageerides.

Viimase kolme aasta jooksul on Komisjon eraldanud miljon eurot ühtse turu programmi vahenditest ADR-ga tegelevatele asutustele ja isikutele. Tuleb välja selgitada kas nende vahendite kasutamine on sihipärane.

Tarbija tingimuste  tulemustabel.

Tarbijakaitse tegevuskava meede 22 näeb ette uuendada tarbija tingimuste tulemustabelit, mille eesmärk on anda vajalikku informatsiooni liikmesriikidele, Komisjonile, tarbijaorganisatsioonidele ja teistele asjaosalistele tarbijakaitse reeglite  efektiivsusest ja viidata kitsaskohtadele, aga samuti tugevdada jõustamisalast koostööd liikmesriikide vahel.

Mõned CPAGi liikmed soovisid tulemustabeli eesmärkide täpsemat lahti selgitamist.

Komisjon selgitas, et tulemusi hakatakse mõõtma täpsete indikaatorite alusel, mis annaksid ülevaate tarbijate olukorra ja tarbijaturgude toimimise kohta liikmesriigis ja mis oleksid üheselt mõõdetavad ja võrreldavad.

Järgmiste sammudena näeb Komisjon ette küsimustiku koostamist kuue kategooria lõikes, mida saab kommenteerida erinevates võrgustikes.

Tagasisidet oodatakse veebruari lõpuks ja lõplik küsimustik andmete kogumiseks pannakse üles kevadel.

Andmete töötlemine ja esitlemine toimub suve jooksul.

2022.a. neljandas kvartalis levitatakse esimest ülevaadet Komisjoni võrgustike kaudu.

Kui vajalikud tulemused on saavutatud avaldatakse kõrgetasemeline kokkuvõte vahetult  enne 2023. aasta Tippkohtumist.

See saab olema veebipõhine väljaanne koos pressiteate  ja teabelehega.

5.Komisjoni poolne info CPAG liikmetele.

Tarbijakaitse tegevuskava punkt 4 käsitleb seadusandliku ettepanekut, mis võimestaks tarbijaid üleminekul rohepöördele andes neile selgemat teavet toodete kestlikkuse ja  varajase vananemise kohta, samuti roheliste väidete kohta, paremat kaitset rohepesu vastu, mis baseeruks keskkonna jalajälje metoodikal ja võimaldaks osaleda aktiivselt ringmajanduses.

Tarbijad peavad saama langetada teadlike ostuvalikuid ja selleks oleks vaja viia sisse parandused kahte direktiivi –  Ebaausate kaubandustavade direktiiv 2005/29/EC  ja Tarbija õiguste direktiiv 2011/83/EU, millised kaitsevad tarbijate majandushuve ühenduse tasandil.

Seega tarbijatele hakatakse jagama paremat lepingueelset teavet toodete kestlikkuse ja parandatavuse kohta.

Tarbijaid saavat paremat kaitset ebaausate kaubandustavade vastu, mis takistavad kestlike valikute langetamist.

Tarbijad  saavad paremat kaitset eksitavate keskkonnaväidete e. rohepesu, toodete varajase vananemise ja ebaausate infovahendite vastu.

Ettevalmistamisel on esmalt roheliste väidete algatus, mis  püstitab metoodilised  nõuded, kuidas keskkonna alaseid väiteid  edaspidi  kommunikeerida ja põhjendada.

Kestlike toodete algatuse puhul võetakse aluseks praegune ökodisaini direktiiv 2009/125/EC, et kehtestada kestlikkuse nõuded suuremale hulgale toodetele, mis sisenevad EL-i turule.

Ettepanekud on kavandatud vastuvõtmiseks märtsi lõpus.

Kui ettepanekud on vastu võetud algab seadusandjate poolne otsustusprotsess.

Kestliku tarbimise deklaratsioon.

 tavalt tegevuskavale kutsub Komisjon ettevõtjaid  end siduma kestliku tarbimise deklaratsiooniga toetamaks kestliku tarbimist seaduse üleselt ja näitama üles initsiatiivi oma vastavates sektorites.

Sellealane pilootprojekt käivitati jaanuaris 2021 ja 11 ettevõtet on vabatahtlikult end sidunud kohustusega lubades vähendada ökoloogilist jalajälge.

Need on Euroopa Liidu territooriumil baseeruvad globaalsed ettevõtted  – LEGO, LÓreal, ENGIE, H&M, Philips.

Euroopa Liidu  ettevõtted – Decathlon, Erste Group, Ceconomy, Colruyt.

SME-d – Dutch refurbisher of IT equipment, Dancer bus Lithuanian producer of electric buses.

Peale pilootprojekti lõppu ja konsulteerimist BEUCi  ja  EuroConsumers`ga, Business Europe ja EuroCommerce`ga  jääb küll endiselt fookusesse ökoloogilise jalajälje vähendamine, samas aga laiendame ja rõhutame kestliku tarbimise teisi aspekte  – mõju ringmajandusele ja sotsiaalset mõjusust.

Tarbijate tippkohtumisel 10. veebruaril kavatseb volinik Reynders välja kuulutada uue taotlusvooru  ja need ettevõtjad, kes on huvitatud ja tegutsevad aktiivselt  EL-is, saavad soovi korral esitada avalduse deklaratsiooniga liitumiseks.

Komisjon pöördus CPAGi liikmete poole  palvega, et juhul kui  ollakse kontaktis mõne ELi ettevõttega võiks teha sellealast reklaami ja kutsuda üles ettevõtjaid deklaratsiooniga liituma.

Tooteohutuse deklaratsioonilt üleminek tarbija õiguste deklaratsioonile.

Tooteohutuse deklaratsioon kirjutati algselt alla juunis 2018 nelja internetipõhise kauplemiskoha poolt ja läbirääkimised nendega võtsid aega ligi kaks aastat.

Sellest ajast alates on 11 ettevõtet liitunud algatusega ja need on  Allegro, AliExpress, Amazon, bol.com, CDiscount, ebay, EMAG, Etsy, JOOM,  Rakuten  ja Wish.com Deklaratsiooniga liitunud annavad oma tegevustest aru kaks korda aastas.

Aruannetest on selgelt näha, kuidas on paranenud tarbijate kaitse ohtlike toodete vastu.

Vastavalt viiendale aruandele, mis hõlmab detsembrit 2020 kuni mai 2021 on liitunud ettevõtted kõrvaldanud 75% ohtlikest toodetest kahe tööpäeva jooksul peale valitsuse vastavaid märgukirju.

97% ohtlikest toodetest on sama perioodi jooksul kõrvaldatud  ELi Safety Gate märguande peale.

Samuti on astutud märkimisväärseid samme kauplejate koolitamise alal  ja õpetatud neid kasutama uusi tehnoloogiaid  tuvastamaks ohtlike tooteid.

Komisjonil käivad läbirääkimised  ettevõtjatega kuidas uuendada ettevõtete kohustusi ja rakendada täiendavaid meetmeid DSA ja GPSR ettepanekute valguses.

Tarbijatele suunatud EK direktiiv Finantsteenuste kaugturunduse (DMFSD) kohta.

Tarbijakaitse tegevuskava punkt 10 näeb ette, et Komisjonil on plaanis esitada ettepanekud nii finantsteenuste kaugturunduse  direktiivi  kui Tarbijakrediidi direktiivi ülevaatamiseks, et tugevdada tarbijate kaitset  jaefinantsteenuste digitaliseerimise kontekstis.

Direktiiv pärineb 2002. aastast ja seda on kohaldatud horisontaalselt kõigi pangandus-, krediidi-, kindlustus-, erapensionite-, investeerimis- või makseteenuste kohta.

Kuna õiguslik raamistik on ajale jalgu jäänud, siis on Euroopa Komisjon hinnanud direktiivi  lepingueelse teabe esitamise nõuete osas  ja järeldanud, et need ei ole kohaldatud digikeskkonna tingimustele.

Läbivaatamise käigus hinnati kas direktiiv täidab oma eesmärgi ja tagab tarbijatele tõhusa turvavõrgu ka pikemas perspektiivis.

Taganemisõiguse puhul leiti, et see ei tööta tarbijate kasuks kuna seisneb pigem tagantjärele loobumises 14 päeva jooksul kui eelneva järelemõtlemisaja jooksul.

Piiriülesed finantsteenuste tehingud on jäänud senini piiratuks samas kui eesmärk oli suurendada finantsteenuste piiriülest pakkumist.

Direktiiv on läbinud täieliku ülevaatamise ja Komisjon on esitlenud  tulemusi töödokumendina – European Commission, Commission Staff Working Document Evaluation

of Directive 2002/65/EC concerning the distance marketing of consumer financial services, SWD (2020) 261 final.

Avalik konsultatsioon, mis kestis kuni septembrini 2021 uuris erinevatelt osapooltelt, kuidas direktiivi tõhususe ja kohaldatavuse seisukohti tajutakse ja tõlgendatakse.

Komisjon teostab hetkel mõjude hindamist.

Ettevalmistused Tarbijakrediidi direktiivi (CCD) ülevaatamise osas edenevad plaanipäraselt  ja ettepanek loodetakse vastu võtta 2022. aasta teises kvartalis.

Direktor Nils Behrndt tänas kõik istungil osalejaid väga konstruktiivse koostöö eest.

Euroopa Tarbijate Tippkohtumine toimub Strasbourgis 10. veebruaril, kus ta loodab meiega uuesti kohtuda.

 

Linda Läänesaar

Euroopa Komisjoni

tarbijapoliitika nõuanderühma

Eesti liige

 

6411697

ETL: Pressiteade 14.12.2021 Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) hääletus digiteenuste reguleerimise oluliste õigusaktide kohta.

                        ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

14.12.2021

 

Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) hääletus digiteenuste reguleerimise oluliste õigusaktide kohta.

 

Ajal kui veebiturud on täis ohtlike kaupu, võltsreklaame ja pettusi on tänane IMCO hääletus küll samm õiges suunas, aga oleks võinud reageerida võimsamalt.

Euroopa Parlament võtab lõpliku seisukoha vastu täiskogul jaanuaris enne kui algavad läbirääkimised liikmesriikidega.

Loodame, et kehtestatakse tugevam vastutus turgude jaoks tarbijatele kahjude tekitamise korral,  järelevalvega seotud reklaamide täielik keeld ja nõue, et kõik platvormid peavad kontrollima müüjate ja nende poolt müüdavate toodete seaduslikkust,  mitte ainult suured platvormid.

Kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võidakse nendest reeglitest vabastada ostaksid tarbijad endiselt ohtlikke või ebaseaduslikke tooteid kui nad suunduvad väiksematele platvormidele ja tarbijad puutuksid endiselt kokku ohtlike kaupade tulvaga, mille eest veebiturud ei ole piisavalt vastutavad.

Kuigi komisjon püüab parandada reklaamide läbipaistvust ja plaanib keelustada isikuandmete kasutamise otseturunduseks, profiilide koostamiseks ja alaealistele suunatud käitumuslike reklaamide jaoks on tänase hääletuse tulemus  tarbijakaitse seisukohalt pettumus.

 

Linda Läänesaar

Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika

nõuanderühma liige

6411697

 

ETL: Pressiteade: Kaks olulist õigusakti turvalisema ja konkurentsivõimelisema digitaalse keskkonna loomiseks.

              ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

6.detsember 2021

Tallinn

 

 

Kaks olulist õigusakti turvalisema ja konkurentsivõimelisema digitaalse keskkonna loomiseks.

Liikmesriigid on vormistanud oma seisukohad digitaalteenuste seaduse (DSA) ja digitaalturgude seaduse (DMA) kohta platvormimajanduse probleemi lahendamiseks.

Tarbijatena toetame liikmesriikide poolt digitaalsete turgude seaduse ettepaneku põhialuseid, silmas pidades tarbijate jaoks õiglasemate ja avatumate digitaalsete turgude loomise tähtsust.

Digitaalturgude seadus kehtestab tehnoloogiahiiglastele nii keelud kui kohustused, et nad ei saaks käituda ebaausalt ja turud annaksid tarbijatele paremaid tulemusi.

Siiski oleme seisukohal, et liikmesriigid on teinud vähe selleks, et avada sotsiaalmeedia ja kiirsõnumiteenuste turg  ka alternatiivsete pakkujate konkurentsile.

Leiame, et puudulikult on lähenetud  DMA eeskirjade jõustamise osas kuna tarbijatelt on võetud võimalus  kollektiivselt kohtusse pöörduda kui ettevõtted ei täida oma kohustusi.

Ajal, kui veebiturud on täis ohtlike tooteid, võltsreklaame,  -arvustusi ja kauplejaid, kes sooritavad ebaseaduslike tegevusi, on tarbijad pettunud, et ei ole suudetud sundida turuplatse olema vastutustundlikumad  ja tegutsema ausalt.

Vaatamata kahjudele, mida jälgimisreklaamid võivad põhjustada on  hiilitud kõrvale võimalusest need keelustada.

Arusaamatuks jääb kas e-kaubanduse reklaamiteenused, mida sotsiaalmeedia platvormid pakkuvad nagu näiteks Instagram, saavad olema hõlmatud uute kohustustega.

Samuti ei ole suudetud keelustada järelevalvereklaami vaatamata tõsiasjale, et üha rohkem on tõendeid ohtude kohta, mida see ühiskonnale tekitab, sealhulgas desinformatsioon, pettused  ja diskrimineerimine.

Loodame, et Parlament võimestab  õigusakti kehtestades tõhusamad ja rangemad kohustused.

Eesti Tarbijakaitse Liit  on seisukohal, et liikmesriigid oleksid pidanud minema kaugemale ja avama digitaalsed turud andes tarbijatele rohkem võimu oma häält kuuldavamaks teha.

On ülim aeg, et seaduseandjad seisaksid tarbijate õiguste eest süstides digitaalsetele turgudele suure annuse õiglust ja avatust.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

 

ETL: Pressiteade ” Mustal Reedel ilma paanikata”

           ETL  – EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

PRESSITEADE

25.november 2021

Tallinn

Sakala 23a

                    

Mustal  Reedel ilma paanikata.

 

Must Reede on kui avapauk jõuludeni kestvale ostupaanikale ja aasta-aastalt tarbijate seas aina populaarsem.

Aga enne kui tormad Musta Reede ostudele tasuks meelde tuletada oma suuremaid eesmärke, investeeringuid ja pangalaenu, et hiljem emotsioonide ajendil ostetut vaadates ei peaks kibedaid pisaraid neelama.

Kui sa ostad järelmaksuga, siis järelikult ei saa sa endale seda toodet lubada.

Sageli ostleme ju vaid rõõmu ja emotsiooni pärast mitte reaalsest vajadusest.

Võib juhtuda ka nii, et odav hind ei olegi varasemast soodsam, seepärast  tasuks võrrelda samade toodete hindu ka teistes poodides, sest pakkumiste rohkuse tõttu on lihtsam saada petetud.

Tooteid ei hinnata alla seepärast, et meie neid saaksime odavalt osta, need asjad on jäänud riiulitele, keegi pole neid enne tahtnud.

Kaupmeestel ei ole plaanis Mustal Reedel jääda kahjumisse, küll aga võib see juhtuda sinuga!

Leidub ka selliseid kaupmehi, kes oma poed Mustal reedel hoopis sulgevad ja tarbijaid, kes sel päeval midagi ei osta, et olla eetilised ja mitte suurendada maailma ökoloogilist jalajälge.

Olgu nad  siis meile eeskujuks!

Eesti Tarbijakaitse Liit tuletab meelde :

KÕIK on 100% soodsam kui sa midagi ei osta!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

ETL: Euroopa Liidu ökomärgis kosmeetikatoodetele – alternatiiv rohepesule.

    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

 

Pressiteade

28.oktoober 2022

Tallinn, Sakala 23a

 

 

 

 

Euroopa Liidu ökomärgis kosmeetikatoodetele – alternatiiv rohepesule.

Euroopa Liidu ökomärgis on tarbijatele vajalik tööriist säästvama ja tervislikuma ostu sooritamiseks.

Väga paljud ELis tegutsevad ettevõtted on oma klassi parimatel toodetel vabatahtlikult kasutanud lillekujulist logo pea 30 aastat.

Seda kasutatakse enam kui 83000 toiduks mittekasutatava toote puhul, alates pesuvahenditest ja värvidest kuni kirjatarveteni ja tekstiilideni.

Euroopa Komisjon karmistas eelmisel nädalal kriteeriume, millele peavad ettevõtted vastama, et saaksid ökomärgise logo oma toodetel kuvada.

Ökomärgis aitab tarbijatel valida sellised kosmeetikatooted, mis on parimad mitte ainult nende tervisele vaid ka keskkonnale.

Tarbijad võivad usaldustundega valida ökomärgisega tooteid – igatahes on märgis alternatiiv rohepesule, seepärast julgustame ettevõtjaid seda märki taotlema ja kasutama selle asemel, et ise oma logo luua.

Nüüdsest võivad kõik kosmeetikatooted saada märgise, seni olid kaetud logoga ainult mahaloputatavad tooted nagu dusigeel ja šampoon.

 

Kasu tõuseb sellest meile endile, aga samuti kogu planeedile. Jõgedesse ja ookeanidesse jõudes peavad koostisosad olema paremini biolagunevad ja tänu rangematele standarditele on need ka vee-elustikule vähem toksilised.

Tänu vähemale ja paremale pakendile peab see olema ka taaskasutatav.

Kõik ökomärgisega kosmeetikatooted on vabad paljudest probleemsetest ainetest – endokriinsüsteemi kahjustavad kemikaalid, nanomaterjalid, PFAS e. igavesed kemikaalid, lõhnaained, allergeensed värvained ja säilitusained, ftalaadid ja mikroplast.

Julgustame tarbijaid eelistama ökomärgistatud tooteid – neid võib usaldada!

 

Linda Läänesaar

ETLi tegevdirektor

6411697

 

ETL: PRESSITEADE : Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

PRESSITEADE

29.juuni 2021

Sakala 23 a

 

Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

Homme, 30.juunil peaks Komisjon lauale panema oma plaani, kuidas reformida tooteohutuse seadust, mis pärineb 2001.aastast ja ei kajasta tänapäeva turu tegelikkust, ajal kus tarbijad ostlevad veebi vahendusel  ja paljud tooted on ühendatud, on selle reformiga lootusetult hiljaks jäädud.

Tootjad peavad tooma turule vaid ohutuid tooteid ja turujärelevalvet teostavad riiklikud asutused peavad võtma suurema vastutuse.

Seadust tuleb täiustada selliselt, et vältida ohtlike toodete sattumist tarbijate kodudesse ja võimaldama järelevalveasutustel need kiiresti turult eemaldada.

Laiendada tuleks ohutuse mõistet, mis praegu keskendub ainult füüsilisele kahjustusele, mille võivad põhjustada mehaanilised või keemilised ohud.

Niimoodi jäävad kõrvale võimalikud kahjud, mis tulenevad küberturvalisusest või ühendatud toodete modifitseerimisest pärast nende turule laskmist.

Veebiturgudel müüakse lubamatult palju ohtlike tooteid nagu näiteks suitsuandurid, mis ei tuvasta suitsu, plastmänguasjad, mis ületavad keemilisi piiranguid ja kujutavad potentsiaalset ohtu meie lastele.

Praegu kehtivate õigusaktide kohaselt puudub veebiturgudel vastutus ja ilma asjakohase reformita see trend võibki jätkuda jättes ka järelevalveasutused ilma volitustest kõrvaldada ohtlikud tooted turult.

Nutikaid kaupu täis maailmas ei saa ohutuse mõiste jääda kahe silma vahele ja arvestada tuleks  ka küberturvalisusega.

Kõikidele toodetele ei kehti ühesugused reeglid ja see on murettekitav.

Kõige keerukamad ja uuemad tooted kehtivad ainult nende toodete suhtes, mis on õigusaktide kohaselt ühtlustatud – nii olemegi jõudnud absurdini, kus nukuvoodi allub rangemale kontrollile kui lapsevoodi.

Eesti Tarbijakaitse Liit on kindlal seisukohal, et täna ei piisa enam sellest kui  tooted on turule lastes ohutud.  Nad peavad olema ohutud ja turvalised kogu nende eeldatava eluea jooksul.

Tooted, mida me igapäevaselt kasutame ei tohi meid kahjustada ja  Euroopa tooteohutuse seadus peab meid kaitsma nii tänaste kui  homsete väljakutsete eest.

Loodame, et vastuvõetav seadus saab olema väga ambitsioonikas. ja tulevikukindel.

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

ETL: EESTI TARBIJAKAITSE LIIT: Euroopa Komisjon nimetas ETL tegevdirektori Linda Läänesaare tarbijapoliitika nõuanderühma (CPAG) Eesti liikmeks.

ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Euroopa Komisjon nimetas  ETL tegevdirektori Linda Läänesaare tarbijapoliitika nõuanderühma (CPAG)  Eesti liikmeks.

 

Nõuanderühma eesmärgiks on nõustada Komisjoni erinevates tarbijapoliitika valdkondades ja aidata kaasa uue tegevuskava 2020-2025 jõustamisele tagamaks tegevuskava poliitilise visiooni, regulaarselt üle vaadata ja hinnata saavutatut võtmevaldkondades, aga samuti välja töötada sisendit iga-aastasele Euroopa Tarbijate Tippkohtumisele.

Enne CPAG-i nõustas Komisjoni ECCG – Euroopa tarbijate nõuanderühm, mille pikaajaline liige oli ka meie tegevdirektor alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004.aastal.

Vajaduse uuenenud ekspertrühma järele tingis asjaolu, et lisaks liikmesriikide tarbijate esindajatele on kaasatud nüüd ka Euroopa suurtööstuste ja äriringkondade, aga ka akadeemiliste ringkondade esindajad, et tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, mis annaks Euroopa tarbijapoliitikale uue strateegilise raamistiku viies prioriteetses valdkonnas – rohe-ja digipööre, seaduste efektiivne jõustamine, haavatavate tarbijate huvidega arvestamine ja rahvusvaheline koostöö.

 

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

ETL: Pressiteade: „Fit for 55“

     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

28.mail 2021

Tallinn:     

 

„Fit for 55“

Euroopa roheline lepe, mida esitleti 11.detsembril 2019. aastal püstitas detailse visiooni, kuidas Euroopast saab esimene kliimaneutraalne kontinent 2050 aastaks.

Euroopa Komisjon on avalikustamas juulis oma paketi  „Fit for 55“, mis kohandab ümber Euroopa Liidu energia- ja kliimaseadusi vähendamaks kasvuhoonegaaside heidet 2030.aastaks 55 protsendi võrra.

Kliimamuutustega võitlemine tähendab, et me peame üle vaatama, kuidas me kütame oma kodusid ja millised on meie liikumistavad.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid on teinud  Komisjonile omapoolsed ettepanekud, et pakett oleks tarbijatele vastuvõetav ja tulevikukindel.

Tarbijad on praegu suletud energiasüsteemi, mis muudab nende liikumiseks ja kodude kütmiseks fossiilkütuste kasutamise lihtsamaks ja taskukohasemaks, aga see on kahjulik nii keskkonnale kui ka tarbijate tervisele ja rahakotile.

Tarbijad vajavad arusaadavat teavet ja usaldusväärset nõustamist, et oma seadmeid ümber vahetada, aga samuti ka stiimuleid.

Euroopa Komisjon peab tagama, et taastuvenergia direktiivi läbivaatamise tulemusel muutuks taastuvenergia valimine tarbijatele lihtsaks ja taskukohaseks valikuks.

Kuigi kaugkütet peetakse sageli kõige paljulubavamaks lahenduseks kütte ja jahutuse dekarboniseerimisel on lähiaastatel oodata uusi võrke, mis peaksid paremini vastama tarbijate vajadustele.

Paljudel praegu kaugkütet kasutavatel tarbijatel on erinevaid probleeme nii ootamatute hinnatõusude  või keeruliste lepingutega ilma, et oleks võimalik tarnijat vahetada.

Tarbijad vajavad tervislike ja taskukohaseid kodusid. Selleks et rakendada energia tõhususe meetmeid vajavad tarbijad täiendavaid juhiseid ja tuge.

Energiatõhususe direktiiviga peaks Komisjon kehtestama ühtsed reeglid, mis oleksid kättesaadavad, taskukohased ja probleemivabad – see kõik peaks käima käsikäes energiapuuduse vastu võitlemise meetmetega tagamaks, et tarbijad, kes energiapuuduse all kannatavad oleksid esmatähtsad kui energiatõhususe valdkonnas planeeritakse investeeringuid ja muudatusi.

Tarbijatele peab olema tagatud juurdepääs teabele hoone energiatõhususe kohta kui nad soovivad alustada oma kodu renoveerimist. Neil peaks olema ka täpne ülevaade investeeringutest  kinnistu energiatõhususe suurendamiseks vajalikesse parendustöödesse.

Euroopa Komisjon kaalub praegu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist maanteetranspordile ja hoonetele, et maksupoliitikat ja eriti süsinikdioksiidi hinnakujundust kohandada jätkusuutlikumaks, aga samas hoides ka vähem jätkusuutlike valikuid.

Oleme seisukohal, et see võiks takistada poliitikakujundajatel vastu võtta tõhusamaid meetmeid ja arvame, et sellel võivad olla negatiivsed rahalised mõjud  madalama sissetulekuga tarbijatele ilma piisavate tagatisteta ja alternatiivideta.

Seega soovitame Komisjonil kasutada hoobasid, mis on efektiivsemad ja muudaksid ka  energiatõhususe direktiivi jõulisemaks.

Kui taotletakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist tuleks tarbijatele tagada toimivad leevendusmeetmed  ja seda eriti madalama sissetulekuga tarbijatele.

Tänapäevaste tehnoloogiate abil võiks vähendada emissioone hoonete küttelt ja jahutuselt kuni 86 protsenti, mis tähendaks tarbijatele väiksemaid energiaarveid, tervislikumat ja mugavamat välis-ja sisekliimat ja aitaks võidelda kliimamuutustega väiksema energiatarbimise kui ka  kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise arvelt.

Jääme pikisilmi ootama Komisjoni uut verstaposti „Fit 55“.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

 

ETL: Pressiteade: Mürgised kemikaalid ühekordsetes mitteplastilistes toidunõudes.

 

   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Pressiteade

27.mai 2021:   

Mürgised kemikaalid ühekordsetes mitteplastilistes toidunõudes.

Ühekordselt kasutatavad plastikust kõrred, söögiriistad, taldrikud peatselt keelustatakse Euroopa Liidus, et ära hoida üha suurenevat plastireostust meie keskkonnas.

Toitlustusettevõtted on reageerinud tarbijate murele, minnes üha enam üle alternatiivsete variantidele,  mis on valmistatud kas paberist, papist või looduslikest pakkematerjalidest nagu bambus, õled, palmilehed.

Erinevalt plastist, pole aga nende materjalide ohutus EL-s reguleeritud kuna puuduvad konkreetsed reeglid.

Sel ajal kui alternatiivid on tarbijate seas juba populaarsust kogumas näitavad täna avaldatud tarbijatestide tulemused, et EL-s kehtivad toiduainete pakendamiseeskirjad eksitavad tarbijad.

Kuigi  taimsed toiduainete pakkematerjalid aitavad vähendada tarbijate sõltuvust ühekordsest plastikust võivad nad aga ohustada nii tarbijaid kui keskkonda murettekitavate kemikaalidega.

Teatavasti eraldavad toiduga kokkupuutuvad materjalid olgu need siis plastist, paberist või muudest materjalidest kemikaale, mis võivad olla meie tervisele kahjulikud.

Taimsed toiduga kokkupuutuvad tooted võivad sisaldada pestitsiide kas suhkruroo, palmipuude jm. looduslike materjalide kasvatamiseks kasutatavate pestitsiidide  või tooraine töötlemisel ja võivad tekitada vähktõbe, sünnidefekte, endokriinsüsteemi häireid.

Fluoritud ühendid, mida nimetatakse ka igavesti püsivateks kemikaalideks võivad põhjustada nii vähktõbe, IQ kaotuse jm. tervisemuresid ja neid kasutatakse laialdaselt toidupakendite jm. tarbekaupade vee-, rasva- või plekikindlaks muutmiseks.

Paberpakendite tootmisel võivad tekkida kloropropanoolid, mis samuti on vähki soodustavate omadustega.

Asjaolu, et paljudesse plastivabadesse toodetesse on lisatud igavesti keskkonnas püsivaid kemikaale on taunitav ja näitab selgelt, et üks saasteaine asendatakse teise samasugusega.

Need ained võivad looduses püsida sadu aastaid ja migreeruda keskkonda ja koguneda pinnasesse, vette ja elusorganismidesse.

Rohelistel väidetel nagu looduslik, biolagunev või kompostitav ei ole kohta püsivaid kemikaale sisaldavatel ühekordselt kasutatavatel sööginõudel, see on ilmselge rohepesu.

Sellised valed väited tekitavad tarbijates segadust ja raskendavad keskkonnasõbralikumate toidunõude tuvastamist.

Oleme seisukohal, et Euroopa Liit peab puhastama toidupakendite turu kõikidest tarbijat eksitavatest rohelistest väidetest ja tagama, et ühekordselt kasutatavad alternatiivid oleksid ohutud ega eksitaks tarbijaid.

Viimane aeg on EL-l esitada ranged toidu pakendamiseeskirjad, mis kaitseksid nii tarbijat  kui keskkonda.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Kehtivate õigusaktide eesmärk on kaitsta tarbijat selliste riskide eest, kahjuks aga ei taga õigusraamistik piisavat kaitset kuna enamike toiduainete pakkematerjalide kohta puuduvad erieeskirjad, mida on rõhutanud ka Euroopa Parlament.

Ka varasemad uuringud on näidanud, et paberkõrred ja kohvitopsid võivad sisaldada vähki põhjustavaid kemikaale, aga ka muid aineid, mida Euroopa Toiduamet EFSA pole hinnanud.

 

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!