ETL: Pressiteade 28,juuni 2022 Tallinn

EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

28,juuni 2022

Tallinn

 

Alates 1.juulist hakkavad  Euroopa Liidus kehtima uued rändluseeskirjad.

Reisides teise ELi riiki kogevad  tarbijad  nüüdsest telekommunikatsioonioperaatorite poolset paremat teenuse kvaliteeti ja samuti pakkuvad uued eeskirjadtarbijatele ka paremat kaitset võimalike hinnashokkide eest.

Oli tavaline praktika, et tarbijad paigutati rändluse ajal väiksema kiirusega võrku kui kodus. Uute reeglite kohaselt ei ole see enam võimalik, väljaarvatud juhtudel kui operaatoritel on tehniliselt võimatu pakkuda sama kvaliteediga teenust.

Ajad, millal tarbijad reisides teise riiki oma telefone üldse ei kasutanud on jäädavalt möödas.

Tarbijad hoitakse ka võimalike suurte arvete eest kui nad reisivad EL-i välise riigi piiri lähedal või reisivad laevaga või lennukiga ning tarbija telefon  ühendub  ELi välise mobiili-või satelliidivõrguga.

Siiski maksavad tarbijad suuri summasid helistades  või  saates sõnumeid kodust teise ELi riiki.

See probleem on siiani lahendamata ELis ja tarbijad on sunnitud  maksma ebaproportsionaalseid  lisatasusid .

Tarbijate Euroopa ühtsel turul ei ole sellised kulud õigustatud.

Oleme seisukohal, et makstav hind peaks olema kooskõlas riigisiseste kõnede maksumusega ja kajastama operaatorite tegelikke kulusid ELi siseste kõnede

ühendamisel.

 

Linda Läänesaar

ETLi  tegevdirektor

6411697

ETL: Veebist finantsteenuseid ostes saavad tarbijad peagi vajalikku lisakaitset.

 

       Veebist finantsteenuseid ostes saavad tarbijad  peagi vajalikku lisakaitset.

 

Euroopa Komisjon esitas eelmisel nädalal finantsteenuste kaugturunduse direktiivi (DMFSD) ülevaatamiseks, millega antakse tarbijatele täiendavaid tarbijaõigusi kui neile müüakse interneti vahendusel selliseid finantsteenuseid nagu krediiti, investeerimisfonde või  kindlustust.

Sellised teenused nagu „Osta kohe ja maksa hiljem“ kasutavad tarbijate ahvatlemiseks petlike tavasid, mis võivad kaasa tuua suured võlad.

DMFSD algvariant pärineb 2002. aastast ja sel ajal müüdi finantsteenuseid peamiselt telefoni teel.

Ühiskonnas on toimunud tohutu digitaalne nihe ja praegu on võlgadesse sattumine või krüptovaradesse investeerimine paari hiireklõpsu kaugusel, seega uued ettepanekud toovad endaga kaasa tugevad tarbijakaitse meetmed ja on hästi ajastatud, sest aegunud seadusandluse tõttu on tarbijad olnud  olulise kaitseta juba pikemat aega.

Direktiivi ülevaatamine kaitseb tarbijat veebipõhiste investeerimisotsuste tegemisel ja loob finantsteenuste jaoks õiglasema veebituru.

Milliseid muudatusi on peagi oodata:

  • Keelatud on nn.tumedad mustrid st.veebiliideste kujundamine viisil, mis kahjustab tarbijate valikuvabadust;
  • Tarbijatel on õigus suhelda inimesega mitte vestlusrobotiga;
  • Taganemisnupp selleks otstarbeks kui tarbija muudab meelt pärast valesti läbimõeldud investeeringu tegemist;
  • Lepingueelne teave s.o. põhiteave tuleb muuta palju nähtavamaks, mis tagab
  • tarbijate teadlikkuse võimalikest riskidest.

Sageli tarbijad ise ei teagi, milliseid lepinguid nad sõlmivad seega lepingueelne teave on võtmeküsimus.

Järgmise  sammuna tuleb need ettepanekud kokku leppida Parlamendi ja nõukoguga.

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

ETL teavitab

Kiirhoiatussüsteemile Safety Gate on taaskord saadetud tuhandeid teateid ohtlike toodete kohta Euroopa turgudel – kokku 2142.
Kuna teavitatakse vaid kõige ohtlikematest toodetest on toodete täpne arv teadmata, aga kõige ohtlikumateks tooterühmadeks on taaskord mänguasjad ja mootorsõidukid.
Tarbijatel on õigustatud ootused ettevõtetele, et nad lõpetaks ohtlike toodete müügi ja tagaks tarbijatele turvalisuse ja kindlustunde.
Uus üldine tooteohutuse seadus on igatahes paljutõotav.

ETL teavitab

WHO Euroopa piirkondliku büroo uus aruanne annab ülevaate rasvumise määrast Euroopas, mis on äärmiselt murettekitav.

60 protsenti täiskasvanutest ja pea iga kolmas laps on ülekaaluline või rasvunud.

Tarbijat ajendab valima rasvase ja magusa kasuks nii segadust tekitav teabemärgistus, suhkrurikaste teraviljatoodete ja ebatervisliku toidu reklaamid sotsiaalmeedia platvormidel, mis on suunatud lastele.

Poliitikakujundajad peaksid kahjulikke turundusvõtteid tõhusamalt piirama.

Tervislikumaid valikuid peaks tarbijatel aitama langetada kohustuslik märgistus pakendi esiküljel – Nutri-Score märgistussüsteem, mis liigitab toidud ja joogid toitumisprofiili järgi värvikoodidega skaalal A-st kuni  E-ni, kus A peaks tähendama tervislikumaid valikuid ning  E poolele peaks jääma ebatervislikud toidud.

 

 

ETL: Euroopa Tarbijate Tippkohtumine 2022.

 

Euroopa Tarbijate Tippkohtumine 2022.

10.veebruaril 2022 Strasbourg.

 

Euroopa tarbijate tippkohtumine, mis  toimus veebi vahendusel Strasbourgis tõi kokku üle 500 osaleja kõikidest liikmesriikidest  – tarbijate ja äriringkondade esindajad, poliitikakujundajad, riiklikud järelevalveasutused, akadeemilised ringkonnad ja noorte esindajad, et välja selgitada komisjoni tarbijakaitse tegevuskava 2020-2025 järgmise aasta prioriteedid, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel.

Selleks, et muuta Komisjoni tegevuskava reaalsuseks on vaja tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, kindlustada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed tingimused äriettevõtetele, kes tegutsevad ühtsel turul.

Uue tegevuskava prioriteetsed valdkonnad, milles loodetakse suurt läbimurret on rohepööre, digipööre, toote ohutus, seadusandluse jõustamine ja rahvusvaheline koostöö.

Tippkohtumise raames toimusid taaskord neli töötuba, mille eesmärgiks oli arutelude käigus välja selgitada olulisemad tegevused, mis tulenevad uuest tegevuskavast ja mille tulemusi saaks hinnata juba järgmisel aastal toimuval tippkohtumisel.

  • Väljakutsed ja võimalused digitaalsel üleminekul;
  • Veebiturgude läbipaistvus;
  • Tarbijainformatsioon ja rohelised väited;
  • Võimalused kuidas parandada toodete kestlikkust.

Töötubades väljatöötatud ettepanekud pandi plenaaristungil hääletusele.

Kolm enim hääli saanud ettepanekut:

  • jõulisemad seadusandlikud reeglid toodete varajase vananemise praktikate vastu;
  • ühised turujärelevalve tegevused;
  • koolitused tumedate mustrite tuvastamiseks.

Need ettepanekud edastati ministeeriumite vahelisele istungile seisukohtade võtmiseks  ja kohandamiseks riiklikku konteksti.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

 

ETL: Euroopa Liidu ökomärgis kosmeetikatoodetele – alternatiiv rohepesule.

    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

 

Pressiteade

28.oktoober 2022

Tallinn, Sakala 23a

 

 

 

 

Euroopa Liidu ökomärgis kosmeetikatoodetele – alternatiiv rohepesule.

Euroopa Liidu ökomärgis on tarbijatele vajalik tööriist säästvama ja tervislikuma ostu sooritamiseks.

Väga paljud ELis tegutsevad ettevõtted on oma klassi parimatel toodetel vabatahtlikult kasutanud lillekujulist logo pea 30 aastat.

Seda kasutatakse enam kui 83000 toiduks mittekasutatava toote puhul, alates pesuvahenditest ja värvidest kuni kirjatarveteni ja tekstiilideni.

Euroopa Komisjon karmistas eelmisel nädalal kriteeriume, millele peavad ettevõtted vastama, et saaksid ökomärgise logo oma toodetel kuvada.

Ökomärgis aitab tarbijatel valida sellised kosmeetikatooted, mis on parimad mitte ainult nende tervisele vaid ka keskkonnale.

Tarbijad võivad usaldustundega valida ökomärgisega tooteid – igatahes on märgis alternatiiv rohepesule, seepärast julgustame ettevõtjaid seda märki taotlema ja kasutama selle asemel, et ise oma logo luua.

Nüüdsest võivad kõik kosmeetikatooted saada märgise, seni olid kaetud logoga ainult mahaloputatavad tooted nagu dusigeel ja šampoon.

 

Kasu tõuseb sellest meile endile, aga samuti kogu planeedile. Jõgedesse ja ookeanidesse jõudes peavad koostisosad olema paremini biolagunevad ja tänu rangematele standarditele on need ka vee-elustikule vähem toksilised.

Tänu vähemale ja paremale pakendile peab see olema ka taaskasutatav.

Kõik ökomärgisega kosmeetikatooted on vabad paljudest probleemsetest ainetest – endokriinsüsteemi kahjustavad kemikaalid, nanomaterjalid, PFAS e. igavesed kemikaalid, lõhnaained, allergeensed värvained ja säilitusained, ftalaadid ja mikroplast.

Julgustame tarbijaid eelistama ökomärgistatud tooteid – neid võib usaldada!

 

Linda Läänesaar

ETLi tegevdirektor

6411697

 

ETL: PRESSITEADE

      

                    ETL     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

27.august 2021

Tallinn, Sakala 23a

 

PRESSITEADE.

 

Alates 1.septembrist saavad uue energiamärgistuse lambid ja valgustid.

Euroopa Liidu tarbijad saavad selgema ja arusaadavama teabe lampide ja valgustite energiatõhususe kohta, mis on suur edusamm kuna võimaldab valida energiasäästlikumaid tooteid.

Valgustooted järgivad teiste elektriseadmete nagu külmikud, sügavkülmikud, pesumasinad, ahjud ja telerid eeskuju, mis on juba saanud alates 1.märtsist uued energiamärgised.

Positiivseks muutuseks peame A+, A++, A+++ klasside eemaldamist energiamärgiselt, kuna see külvas tarbijate hulgas suurt segadust, sest enamik seadmeid rühmitati klassidesse A+,  jättes madalamad klassid tühjaks, mis muutis sildi mõttetuks.

Seda, et A+ toode on kõige energiatõhusam mõistis vaid iga neljas tarbija.

Uus märgis sisaldab lihtsamat skaalat ja hõlbustab võrrelda toodete energiatõhusust.

Energiamärgise ümberkorraldamise eesmärk on motiveerida ka tootjaid tegema uuendusi ja tootma tõhusamaid ja kestlikumaid tooteid.

Ootame 2025. aastat kui vana energiamärgis jääb ajalukku.

Ajal, mil keskkonnasõbralik tarbimine muutub aina populaarsemaks kutsume

tarbijaid üles :

                                         OSTA „A“

 

 

Linda Läänesaar

ETL-i tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

ETL: PRESSITEADE : Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

PRESSITEADE

29.juuni 2021

Sakala 23 a

 

Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

Homme, 30.juunil peaks Komisjon lauale panema oma plaani, kuidas reformida tooteohutuse seadust, mis pärineb 2001.aastast ja ei kajasta tänapäeva turu tegelikkust, ajal kus tarbijad ostlevad veebi vahendusel  ja paljud tooted on ühendatud, on selle reformiga lootusetult hiljaks jäädud.

Tootjad peavad tooma turule vaid ohutuid tooteid ja turujärelevalvet teostavad riiklikud asutused peavad võtma suurema vastutuse.

Seadust tuleb täiustada selliselt, et vältida ohtlike toodete sattumist tarbijate kodudesse ja võimaldama järelevalveasutustel need kiiresti turult eemaldada.

Laiendada tuleks ohutuse mõistet, mis praegu keskendub ainult füüsilisele kahjustusele, mille võivad põhjustada mehaanilised või keemilised ohud.

Niimoodi jäävad kõrvale võimalikud kahjud, mis tulenevad küberturvalisusest või ühendatud toodete modifitseerimisest pärast nende turule laskmist.

Veebiturgudel müüakse lubamatult palju ohtlike tooteid nagu näiteks suitsuandurid, mis ei tuvasta suitsu, plastmänguasjad, mis ületavad keemilisi piiranguid ja kujutavad potentsiaalset ohtu meie lastele.

Praegu kehtivate õigusaktide kohaselt puudub veebiturgudel vastutus ja ilma asjakohase reformita see trend võibki jätkuda jättes ka järelevalveasutused ilma volitustest kõrvaldada ohtlikud tooted turult.

Nutikaid kaupu täis maailmas ei saa ohutuse mõiste jääda kahe silma vahele ja arvestada tuleks  ka küberturvalisusega.

Kõikidele toodetele ei kehti ühesugused reeglid ja see on murettekitav.

Kõige keerukamad ja uuemad tooted kehtivad ainult nende toodete suhtes, mis on õigusaktide kohaselt ühtlustatud – nii olemegi jõudnud absurdini, kus nukuvoodi allub rangemale kontrollile kui lapsevoodi.

Eesti Tarbijakaitse Liit on kindlal seisukohal, et täna ei piisa enam sellest kui  tooted on turule lastes ohutud.  Nad peavad olema ohutud ja turvalised kogu nende eeldatava eluea jooksul.

Tooted, mida me igapäevaselt kasutame ei tohi meid kahjustada ja  Euroopa tooteohutuse seadus peab meid kaitsma nii tänaste kui  homsete väljakutsete eest.

Loodame, et vastuvõetav seadus saab olema väga ambitsioonikas. ja tulevikukindel.

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

ETL: Euroopa Liidu tarbijad pandeemia järgses taastumise faasis.

 

Euroopa Liidu tarbijad pandeemia järgses taastumise faasis.

Selle aasta kevadised statistilised näitajad viitavad sellele, et tarbijatel on vähem pessimismi oma finantsolukorra pärast, siiski 26 protsenti tarbijatest arvavad, et nende rahaline seis halvenes viimase kolme kuu jooksul või halveneb lähema kolme kuu  jooksul veelgi.

2020 a. kevadel olid samad näitajad 38 protsenti ja suvel 34 protsenti.

Need näitajad vastavad Komisjoni kindlustunde indeksile, mis tõusid neljandat korda järjest.

Riikide vahel on suured erinevused – majapidamisi, millised on sattunud raskustesse on näiteks Taanis vaid 14 protsenti samas kui Horvaatias on selliseid majapidamisi koguni 74 protsenti.

Euroopa Keskpanga andmetel on rahaliselt kõige rohkem haavatavamad noored pered, madala sissetulekuga majapidamised, likviidsusprobleemidega majapidamised, kõige rohkem on mõjutatud naised.

Pandeemia mõjutas pikas plaanis ka tarbijate käitumist s.t. et rohkem raha kulutati teenustele ja  rohkem aega ja raha kulutati väljaspool kodu tegevustele, suurenes digitehnoloogiate kasutus, samuti on ostlemine veebis muutumas aina globaalsemaks.

71 protsenti tarbijatest sooritas oste 2020 aastal  veebi vahendusel 63 protsenti tarbijatest tunneb end kindlalt sooritades oste koduriigist, mis on 6 protsenti rohkem kui 2014 aastal.

43 protsenti  tarbijatest tunneb end kindlalt osteldes mõnest teisest ELi  riigist, mis on 7 protsenti rohkem võrreldes 2014.aastaga.

Väliüritused, reisimine, puhkused jne. on saamas küll jälle hoogu juurde, aga ilmselt siiski väiksemas mahus kui enne kriisi. 80 protsenti tarbijatest ei planeeri reise seni kuni olukord stabiliseerub nende koduriigis.

Võrreldes tarbijate käitumist enne pandeemiat ja praegu, siis 37 protsenti tarbijatest uurivad hoolikamalt  hindasid toidupoodides, et säästa raha ja 30 protsenti tarbijaid otsivad elustiili toetavaid tooteid ja on nõus nende eest ka rohkem maksma.

42 protsenti tarbijatest on lükanud suuremad ostud tulevikku.

Tõusnud on tarbijate keskkonnateadlikkus – 56 protsenti tarbijatest on vähemalt korra kaalunud oma ostude keskkonnamõjusid. 2014. aastal oli selliseid tarbijaid vaid 18  protsenti.

67 protsenti tarbijatest ostab tooteid, mis on kasulikumad keskkonnale, isegi kui need maksavad rohkem.

81 protsenti tarbijatest ostlesid kodu lähedal ja toetasid kohalikku ettevõtlust. 16 protsenti kasutasid kullerteenuseid.

Kodus töötamine eeldatavasti jääb püsivaks trendiks – kõrgepalgalised töötajad eelistavad siiski  osaliselt töötada ka väljaspool kodu.

Millist tuge pakutakse madala sissetulekuga tarbijatele, kelle haavatavus on pandeemia mõjul suurenenud.

Euroopa Komisjon on hetkel üle vaatamas kahte olulist jaefinantsteenuste direktiivi, need on tarbijakrediidi direktiiv (CCD) ja hüpoteeklaenude direktiiv (MCD).

Esimese direktiivi osas on oodata Komisjoni määrust juuni lõpus, mis on vastavuses uue tegevuskava 10.punktiga ja kuigi Komisjonil on positiivne praktika selle kohta,  kuidas CCD  aitab takistada võlgnevustesse sattumist, siiski mõned meetmed ei ole nii ambitsioonikad ega tööta  veel adekvaatselt.

Komisjon on teinud head tööd viimased kuud selle nimel, et aidata tarbijatel ja ettevõtetel,  kes on tõsistes majanduslikes raskustes, leida sobivaid kokkuleppeid kreeditoridega: näiteks on 2020 a. keskel moodustatud kõrgetasemeline  erinevate osapoolte ümarlaud, kes aitab  Komisjonil välja kuulutada osapooltele moratooriumi  ja see on osutunud efektiivseks meetmeks haavatavate deebitoride vaatevinklist, jäädes samas vabatahtlikuks meetmeks kreeditoridele.

Komisjon tegeleb tõsiselt ka ülemääraste võlgnevustega  ja siin on võlanõustamine väga oluline abinõu aitamaks tarbijatel võlgnevustega toime tulla  ja säilitada  rahuldav elatustase.

Uue tegevuskava punkt 15 raames näitab Komisjon üles initsiatiivi ja viib läbi erinevaid tegevusi:

ELi rahastatud võlanõustamise projekt, mis näeb ette kolme erinevat tegevust on praegu  teoksil ja plaanitakse lõpetada 2021 sügisel:

  • uuring selle kohta kuidas võlanõustamist rahastatakse,
  • organiseerida parimate praktikate vahetamist, millest esimene toimus jaanuaris ja teine toimub septembris;
  • tulevaste võlanõustajate koolitamine ja võimekuse väljaarendamine riikides, kus võlanõustamine hetkel puudub.

Lisaks nendele tegevustele on Komisjon välja kuulutamas taotluste vooru võlanõustajatele, kes soovivad teenuseid pakkuda pikaajaliselt.

  1. aastal plaanitakse läbi viia ka uuring ELi majapidamiste võlgnevuste kohta.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

ETL: Seminar „Turvaliselt internetis“ 18.juuni 2021

                   ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

 

Seminar „Turvaliselt internetis“ 18.juuni 2021

 

Tallinn, Sakala 23a

 

Tooteid tellida mõne hiireklõpsu abil on väga mõnus ja lihtne, aga paraku käib sellega kaasas kuritarvituste oht.

Euroopa Komisjoni andmetel on viimase kahe aasta jooksul 56 protsenti tarbijatest kogenud erinevaid veebipettusi.

63 protsenti tarbijatest peavad oma riigi e-kaubandust usaldusväärseks ja 43 protsenti usaldavad ostlemist ka mõnest teisest EL liikmesriigist.

Kuidas läheb Eesti e-kaubanduse Liidul ja mida on neil meile õpetada, sellest rääkis seminaril „Turvaliselt internetis“ e-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät, kes esmalt tutvustas osalejatele oma katusorganisatsiooni, mis on loodud 2008. aastal.

Praegu on liidus u. 400 ettevõtet.

Liit tegeleb usaldusmärgise „Turvaline ostukoht“ väljastamisega ja on algatanud                             „E-esmaspäeva“ traditsiooni ja promotsiooni. Sel päeval külastas lehte u.60 000  inimest.

Liit viib läbi e-kauplejate- ja tarbijauuringuid, samuti esindatakse liikmete huve riigiametites ja õigusloomes, korraldatakse seminare ja koolitusi.

E-kaubanduse käibe tohutut kasvu Euroopas, mis 2020. aastal tõusis 71,7 miljardi euroni võib pidada kahtlemata pandeemia kõrvalnähtuseks.

Võrdluseks 2019. aastal oli käive 63,6 miljardit eurot.

Eesti e-kaubandus tegi läbi 2020. aasta kevadel 150-200%  kasvu ja viimastel kuudel püsib kasv stabiilselt 50 % juures.

  1. aastal liikus Eestis pakiautomaatidesse 9 056631 pakki, mida on 54% rohkem kui 2019. aastal.

EMORi andmetel sooritasid 90 protsenti eestlastest vähemalt ühe ostu eelmisel aastal veebis.

70 % tarbijatest valib poode sotsiaalmeedia ja mõjutajate soovitusel ning võrreldes ostlejatega  mujal Euroopas on nad üle kahe korra vähem registreerinud ennast kauplejate lojaalsusprogrammidesse.

Enne pandeemiat osteti 50/50 Eesti ja välismaistest e-poodidest, see muutus 95/5 hakkab nüüd normaliseeruma.

Hiinast saabuvate pakkide järsk kasv – suurimad väliskeskkonnad on Amazon, eBay.

Kriisi olukorras suurenes ostlemine Eesti poodidest.

Euroopa Komisjoni uuringust selgus, et viimase kahe aasta jooksul on petturite ohvriks langenud 56 protsenti ostlejatest.

Tuleb tunda survestusvõtteid ja aru saada millised on fiktiivsed kaubamajad, selleks tuleb uurida hoolikalt kauplejate tausta.

Samuti on tarbijad kogenud probleeme tarne tähtaegadega, tooted on osutunud ohtlikuks, kauplejad ei täida tellimust aga raha tagastamisega viivitatakse,  tooted on puudusega.

Eesti poodide peamised probleemikohad:

  • Arendatakse platvorme, mis ei taga SSL turvalisust;
  • Ei uuendata jooksvalt platvormi ja süsteemi ning ollakse avatud küberkuritegudele ja andmevargusele. Eelmisel aastal tekitati RIA hinnangul 1 miljon eurot kahju ettevõtetele Eestis;
  • 50 % e-poodidest ei vasta seadustele tagastamise-, taganemise-, garantii- jm. seadustele;
  • Kõige peamine eksimise koht on kauba- ja rahatagastamine. Peamised küsimused tarbijatel on kes maksab transpordikulu ja millal võib kaupa tagastada.

Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14.päeva jooksul.

Lepingust taganemisel peab kaupleja tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kogu kauba maksumuse ning võimalikud postikulud, väljastamis- või komplekteerimise tasud ja ka makse teostamise teenustasud.

Kauba tagastamisega seotud kulud võib kaupleja jätta tarbijale maksmata juhul kui sellest on tarbijat eelnevalt teavitatud.

  • Unustatakse ostukorvi hülgajatega automaatselt tegeleda – 90% hülgab ostukorvi ja 50% tuleb vaid ise tagasi;
  • Puudub integratsioon välistele müügikeskkondadele – Facebook,  Instagram, Amazon, eBay

Rääkides 2021 – 2022 trendidest e-kaubanduses tõi Tõnu Väät välja seisukohad, et uus põlvkond muutub roheliseks ka e-kanalites.

See on uus trendinäitaja, mis tuleb Lääne-Euroopast ulatudes 70 protsendini kogu ELi käibest.

  1. aastaks kehtestatakse WCAG ehk ligipääsetavuse nõuded ka e-poodidele.

Uuringud näitavad, et juba 2022. aastal sooritatakse 70 protsenti ostudest mobiiltelefoni teel.

50 protsenti tarbijatest eelistab saada personaliseeritud pakkumisi.

AI, AR, botid, pilgumakse jm. ei ole enam tulevik, see on reaalsus. Amazon Echole ennustatakse 55-60 protsenti ostude mahust. Tarbijad on muutumas nii laisaks, et ei viitsi enam rahakoti välja võtta vaid loodavad sooritada maksud silmapilgutusega.

69 protsenti tarbijatest on seoses pandeemiaga meelestatud rohkem jätkusuutlikkusele, kui seda enne kriisi. Seega on pandeemia muutnud tarbijate hoiakuid nii tervisele kui keskkonnale.

Pakendid ja keskkonnasõbralik saatmine on teema, millele üha rohkem pööratakse tähelepanu ja seda nõuab ka seadusandlus.

Me elame kliendiajastul, kus sotsmeedia mängib ääretult tähtsalt rolli ja kliendi negatiivne kogemus võib ettevõtja käivet langetada päris reaalselt ja ka vastupidi.

Eesti on Euroopas esikohal selle poolest, et tarbija ei esita pretensioone, on tagasihoidlik ja leplik, võib-olla aga hoopis mugav ja ei viitsi jännata.

Selline suhtumine ja nõustumine kõigega viibki pettusteni, lastakse oma kontod tühjaks varastada ja nahk üle kõrvade tõmmata, langetakse soodushindade lõksu, mida lausa jõhkralt praktiseerivad ehituspoed.

Selle koha pealt tuleks kindlasti midagi kardinaalselt ette võtta ja eks ole võetudki, aga asjad ei toimi endiselt.

Näiteks nn. must nimekiri ebaausatest kauplejatest, mis teatavasti ei ole kuigi tõsiseltvõetav ja ei tööta.

Rääkides  Euroopa kõige suurematest „mühakatest“, kes ei suvatse vastata klientide järelepärimistele kui on tekkinud probleemid ongi kahjuks Läti, Leedu ja Eesti.

Õnneks on ka tarbijad muutunud aina teadlikemaks ja nõudlikumaks ja avastavad  uusi turvalisi platvorme, kes pakkuvad ka emotsiooni ja kasulikku infot,  aga ka meeldivat kogemust, sest kommunikatsioon on väga oluline nii tarbijatele kui ka kauplejatele.

Kahtlemata mõjutab see käivet positiivselt.

Tarbijad ei löö enam nii kergekäeliselt oma andmeid letti vaid on hakanud  ettevõtja vastu rohkem huvi tundma ja küsivad täiendavaid andmeid, mille peale u.20 kuni 30 protsenti kauplejatest oma poed  kinni panevad.

Tarbijad otsivad platvormide turvalisuse kohta kinnitust – otsitakse kas tabalukk on lahti või kinni, vaadatakse turvalise ostukoha märgist jne.

Ostjate profiil on muutunud ja lokkama on hakanud nii mujal maailmas ja ka meilgi tasuta tegutsemise ostukultuur – tellin, kannan, tagastan.

Tellin ja kannan, aga tasunud ei ole sentiga.

Seminari lõpetas interaktiivne küsimuste ja kommentaaride voor, kus murekohad said lahti  räägitud ja illustreeritud markantsete näidete varal.

E-kauplejad, kes seminaril osalesid, tõid esile huvitavaid  praktikaid oma kogemustest, mida tarbijatena on meil hea teada.

 

Tuletame veelkord tarbijatele meelde, et enne tehingu sooritamist tuleb korralikult lugeda lepingu tingimusi s.h. ka väikeses kirjas, mis võib olla väga oluline teave ja veenduda, et pakkuja ka reaalselt eksisteerib.

Osalejate huvi seminari vastu oli väga suur ja see vastas täielikult kõigi ootustele.

Seminar toimus 2020. aastal rahastatud TTJA projekti raames, mis pandeemia tõttu lükkus 2021 aastasse.

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

ETL: Pressiteade 20. mail 2021 Brüsselis

  EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

  1. mail 2021 Brüsselis

 

BEUCi peaassamblee toimus virtuaalselt ja seekord olid päevakorras  juhtorganite valimised.

Saksamaa tarbijaorganisatsiooni vzbv president Klaus Müller

valiti neljaks aastaks Euroopa Tarbijaorganisatsiooni BEUC presidendiks.

 

Varem on ta töötanud Saksamaa Roheliste partei parlamendiliikmena.

Poliitikast lahkudes hakkas ta tegelema tarbijakaitsega ja 2014 sai temast vzbv

tegevdirektor.

 

Oma missiooniks peab ta edaspidi veelgi tugevdada BEUCi ja tema liikmeskonda, et häälekamalt mõjutada selliseid valdkondi nagu digitaliseerimine, kestlik tarbimine ja piiriülesed kollektiivsed kaebused.

 

Tarbijate elu peab muutuma lihtsamaks, turvalisemaks ja taskukohasemaks.

 

Asepresidendiks valiti Portugali tarbijaorganisatsiooni DECO Associacao

asepresident Luis Silveira Rodrigues. Ta on olnud DECOs tööl 1997. aastast

alates.

Peasaamblee tänas eelmist BEUCi presidenti Rootsi tarbijaorganisatsiooni juhti Örjan Brinkmani.

 

 

Linda Läänesaar

BEUCi Eesti liige

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!