ETL: PRESSITEADE : Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

PRESSITEADE

29.juuni 2021

Sakala 23 a

 

Euroopa Komisjon kavandab tooteohutuse seaduse reformimist.

Homme, 30.juunil peaks Komisjon lauale panema oma plaani, kuidas reformida tooteohutuse seadust, mis pärineb 2001.aastast ja ei kajasta tänapäeva turu tegelikkust, ajal kus tarbijad ostlevad veebi vahendusel  ja paljud tooted on ühendatud, on selle reformiga lootusetult hiljaks jäädud.

Tootjad peavad tooma turule vaid ohutuid tooteid ja turujärelevalvet teostavad riiklikud asutused peavad võtma suurema vastutuse.

Seadust tuleb täiustada selliselt, et vältida ohtlike toodete sattumist tarbijate kodudesse ja võimaldama järelevalveasutustel need kiiresti turult eemaldada.

Laiendada tuleks ohutuse mõistet, mis praegu keskendub ainult füüsilisele kahjustusele, mille võivad põhjustada mehaanilised või keemilised ohud.

Niimoodi jäävad kõrvale võimalikud kahjud, mis tulenevad küberturvalisusest või ühendatud toodete modifitseerimisest pärast nende turule laskmist.

Veebiturgudel müüakse lubamatult palju ohtlike tooteid nagu näiteks suitsuandurid, mis ei tuvasta suitsu, plastmänguasjad, mis ületavad keemilisi piiranguid ja kujutavad potentsiaalset ohtu meie lastele.

Praegu kehtivate õigusaktide kohaselt puudub veebiturgudel vastutus ja ilma asjakohase reformita see trend võibki jätkuda jättes ka järelevalveasutused ilma volitustest kõrvaldada ohtlikud tooted turult.

Nutikaid kaupu täis maailmas ei saa ohutuse mõiste jääda kahe silma vahele ja arvestada tuleks  ka küberturvalisusega.

Kõikidele toodetele ei kehti ühesugused reeglid ja see on murettekitav.

Kõige keerukamad ja uuemad tooted kehtivad ainult nende toodete suhtes, mis on õigusaktide kohaselt ühtlustatud – nii olemegi jõudnud absurdini, kus nukuvoodi allub rangemale kontrollile kui lapsevoodi.

Eesti Tarbijakaitse Liit on kindlal seisukohal, et täna ei piisa enam sellest kui  tooted on turule lastes ohutud.  Nad peavad olema ohutud ja turvalised kogu nende eeldatava eluea jooksul.

Tooted, mida me igapäevaselt kasutame ei tohi meid kahjustada ja  Euroopa tooteohutuse seadus peab meid kaitsma nii tänaste kui  homsete väljakutsete eest.

Loodame, et vastuvõetav seadus saab olema väga ambitsioonikas. ja tulevikukindel.

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

ETL: Euroopa Liidu tarbijad pandeemia järgses taastumise faasis.

 

Euroopa Liidu tarbijad pandeemia järgses taastumise faasis.

Selle aasta kevadised statistilised näitajad viitavad sellele, et tarbijatel on vähem pessimismi oma finantsolukorra pärast, siiski 26 protsenti tarbijatest arvavad, et nende rahaline seis halvenes viimase kolme kuu jooksul või halveneb lähema kolme kuu  jooksul veelgi.

2020 a. kevadel olid samad näitajad 38 protsenti ja suvel 34 protsenti.

Need näitajad vastavad Komisjoni kindlustunde indeksile, mis tõusid neljandat korda järjest.

Riikide vahel on suured erinevused – majapidamisi, millised on sattunud raskustesse on näiteks Taanis vaid 14 protsenti samas kui Horvaatias on selliseid majapidamisi koguni 74 protsenti.

Euroopa Keskpanga andmetel on rahaliselt kõige rohkem haavatavamad noored pered, madala sissetulekuga majapidamised, likviidsusprobleemidega majapidamised, kõige rohkem on mõjutatud naised.

Pandeemia mõjutas pikas plaanis ka tarbijate käitumist s.t. et rohkem raha kulutati teenustele ja  rohkem aega ja raha kulutati väljaspool kodu tegevustele, suurenes digitehnoloogiate kasutus, samuti on ostlemine veebis muutumas aina globaalsemaks.

71 protsenti tarbijatest sooritas oste 2020 aastal  veebi vahendusel 63 protsenti tarbijatest tunneb end kindlalt sooritades oste koduriigist, mis on 6 protsenti rohkem kui 2014 aastal.

43 protsenti  tarbijatest tunneb end kindlalt osteldes mõnest teisest ELi  riigist, mis on 7 protsenti rohkem võrreldes 2014.aastaga.

Väliüritused, reisimine, puhkused jne. on saamas küll jälle hoogu juurde, aga ilmselt siiski väiksemas mahus kui enne kriisi. 80 protsenti tarbijatest ei planeeri reise seni kuni olukord stabiliseerub nende koduriigis.

Võrreldes tarbijate käitumist enne pandeemiat ja praegu, siis 37 protsenti tarbijatest uurivad hoolikamalt  hindasid toidupoodides, et säästa raha ja 30 protsenti tarbijaid otsivad elustiili toetavaid tooteid ja on nõus nende eest ka rohkem maksma.

42 protsenti tarbijatest on lükanud suuremad ostud tulevikku.

Tõusnud on tarbijate keskkonnateadlikkus – 56 protsenti tarbijatest on vähemalt korra kaalunud oma ostude keskkonnamõjusid. 2014. aastal oli selliseid tarbijaid vaid 18  protsenti.

67 protsenti tarbijatest ostab tooteid, mis on kasulikumad keskkonnale, isegi kui need maksavad rohkem.

81 protsenti tarbijatest ostlesid kodu lähedal ja toetasid kohalikku ettevõtlust. 16 protsenti kasutasid kullerteenuseid.

Kodus töötamine eeldatavasti jääb püsivaks trendiks – kõrgepalgalised töötajad eelistavad siiski  osaliselt töötada ka väljaspool kodu.

Millist tuge pakutakse madala sissetulekuga tarbijatele, kelle haavatavus on pandeemia mõjul suurenenud.

Euroopa Komisjon on hetkel üle vaatamas kahte olulist jaefinantsteenuste direktiivi, need on tarbijakrediidi direktiiv (CCD) ja hüpoteeklaenude direktiiv (MCD).

Esimese direktiivi osas on oodata Komisjoni määrust juuni lõpus, mis on vastavuses uue tegevuskava 10.punktiga ja kuigi Komisjonil on positiivne praktika selle kohta,  kuidas CCD  aitab takistada võlgnevustesse sattumist, siiski mõned meetmed ei ole nii ambitsioonikad ega tööta  veel adekvaatselt.

Komisjon on teinud head tööd viimased kuud selle nimel, et aidata tarbijatel ja ettevõtetel,  kes on tõsistes majanduslikes raskustes, leida sobivaid kokkuleppeid kreeditoridega: näiteks on 2020 a. keskel moodustatud kõrgetasemeline  erinevate osapoolte ümarlaud, kes aitab  Komisjonil välja kuulutada osapooltele moratooriumi  ja see on osutunud efektiivseks meetmeks haavatavate deebitoride vaatevinklist, jäädes samas vabatahtlikuks meetmeks kreeditoridele.

Komisjon tegeleb tõsiselt ka ülemääraste võlgnevustega  ja siin on võlanõustamine väga oluline abinõu aitamaks tarbijatel võlgnevustega toime tulla  ja säilitada  rahuldav elatustase.

Uue tegevuskava punkt 15 raames näitab Komisjon üles initsiatiivi ja viib läbi erinevaid tegevusi:

ELi rahastatud võlanõustamise projekt, mis näeb ette kolme erinevat tegevust on praegu  teoksil ja plaanitakse lõpetada 2021 sügisel:

  • uuring selle kohta kuidas võlanõustamist rahastatakse,
  • organiseerida parimate praktikate vahetamist, millest esimene toimus jaanuaris ja teine toimub septembris;
  • tulevaste võlanõustajate koolitamine ja võimekuse väljaarendamine riikides, kus võlanõustamine hetkel puudub.

Lisaks nendele tegevustele on Komisjon välja kuulutamas taotluste vooru võlanõustajatele, kes soovivad teenuseid pakkuda pikaajaliselt.

  1. aastal plaanitakse läbi viia ka uuring ELi majapidamiste võlgnevuste kohta.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

ETL: Seminar „Turvaliselt internetis“ 18.juuni 2021

                   ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

 

Seminar „Turvaliselt internetis“ 18.juuni 2021

 

Tallinn, Sakala 23a

 

Tooteid tellida mõne hiireklõpsu abil on väga mõnus ja lihtne, aga paraku käib sellega kaasas kuritarvituste oht.

Euroopa Komisjoni andmetel on viimase kahe aasta jooksul 56 protsenti tarbijatest kogenud erinevaid veebipettusi.

63 protsenti tarbijatest peavad oma riigi e-kaubandust usaldusväärseks ja 43 protsenti usaldavad ostlemist ka mõnest teisest EL liikmesriigist.

Kuidas läheb Eesti e-kaubanduse Liidul ja mida on neil meile õpetada, sellest rääkis seminaril „Turvaliselt internetis“ e-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät, kes esmalt tutvustas osalejatele oma katusorganisatsiooni, mis on loodud 2008. aastal.

Praegu on liidus u. 400 ettevõtet.

Liit tegeleb usaldusmärgise „Turvaline ostukoht“ väljastamisega ja on algatanud                             „E-esmaspäeva“ traditsiooni ja promotsiooni. Sel päeval külastas lehte u.60 000  inimest.

Liit viib läbi e-kauplejate- ja tarbijauuringuid, samuti esindatakse liikmete huve riigiametites ja õigusloomes, korraldatakse seminare ja koolitusi.

E-kaubanduse käibe tohutut kasvu Euroopas, mis 2020. aastal tõusis 71,7 miljardi euroni võib pidada kahtlemata pandeemia kõrvalnähtuseks.

Võrdluseks 2019. aastal oli käive 63,6 miljardit eurot.

Eesti e-kaubandus tegi läbi 2020. aasta kevadel 150-200%  kasvu ja viimastel kuudel püsib kasv stabiilselt 50 % juures.

  1. aastal liikus Eestis pakiautomaatidesse 9 056631 pakki, mida on 54% rohkem kui 2019. aastal.

EMORi andmetel sooritasid 90 protsenti eestlastest vähemalt ühe ostu eelmisel aastal veebis.

70 % tarbijatest valib poode sotsiaalmeedia ja mõjutajate soovitusel ning võrreldes ostlejatega  mujal Euroopas on nad üle kahe korra vähem registreerinud ennast kauplejate lojaalsusprogrammidesse.

Enne pandeemiat osteti 50/50 Eesti ja välismaistest e-poodidest, see muutus 95/5 hakkab nüüd normaliseeruma.

Hiinast saabuvate pakkide järsk kasv – suurimad väliskeskkonnad on Amazon, eBay.

Kriisi olukorras suurenes ostlemine Eesti poodidest.

Euroopa Komisjoni uuringust selgus, et viimase kahe aasta jooksul on petturite ohvriks langenud 56 protsenti ostlejatest.

Tuleb tunda survestusvõtteid ja aru saada millised on fiktiivsed kaubamajad, selleks tuleb uurida hoolikalt kauplejate tausta.

Samuti on tarbijad kogenud probleeme tarne tähtaegadega, tooted on osutunud ohtlikuks, kauplejad ei täida tellimust aga raha tagastamisega viivitatakse,  tooted on puudusega.

Eesti poodide peamised probleemikohad:

  • Arendatakse platvorme, mis ei taga SSL turvalisust;
  • Ei uuendata jooksvalt platvormi ja süsteemi ning ollakse avatud küberkuritegudele ja andmevargusele. Eelmisel aastal tekitati RIA hinnangul 1 miljon eurot kahju ettevõtetele Eestis;
  • 50 % e-poodidest ei vasta seadustele tagastamise-, taganemise-, garantii- jm. seadustele;
  • Kõige peamine eksimise koht on kauba- ja rahatagastamine. Peamised küsimused tarbijatel on kes maksab transpordikulu ja millal võib kaupa tagastada.

Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14.päeva jooksul.

Lepingust taganemisel peab kaupleja tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kogu kauba maksumuse ning võimalikud postikulud, väljastamis- või komplekteerimise tasud ja ka makse teostamise teenustasud.

Kauba tagastamisega seotud kulud võib kaupleja jätta tarbijale maksmata juhul kui sellest on tarbijat eelnevalt teavitatud.

  • Unustatakse ostukorvi hülgajatega automaatselt tegeleda – 90% hülgab ostukorvi ja 50% tuleb vaid ise tagasi;
  • Puudub integratsioon välistele müügikeskkondadele – Facebook,  Instagram, Amazon, eBay

Rääkides 2021 – 2022 trendidest e-kaubanduses tõi Tõnu Väät välja seisukohad, et uus põlvkond muutub roheliseks ka e-kanalites.

See on uus trendinäitaja, mis tuleb Lääne-Euroopast ulatudes 70 protsendini kogu ELi käibest.

  1. aastaks kehtestatakse WCAG ehk ligipääsetavuse nõuded ka e-poodidele.

Uuringud näitavad, et juba 2022. aastal sooritatakse 70 protsenti ostudest mobiiltelefoni teel.

50 protsenti tarbijatest eelistab saada personaliseeritud pakkumisi.

AI, AR, botid, pilgumakse jm. ei ole enam tulevik, see on reaalsus. Amazon Echole ennustatakse 55-60 protsenti ostude mahust. Tarbijad on muutumas nii laisaks, et ei viitsi enam rahakoti välja võtta vaid loodavad sooritada maksud silmapilgutusega.

69 protsenti tarbijatest on seoses pandeemiaga meelestatud rohkem jätkusuutlikkusele, kui seda enne kriisi. Seega on pandeemia muutnud tarbijate hoiakuid nii tervisele kui keskkonnale.

Pakendid ja keskkonnasõbralik saatmine on teema, millele üha rohkem pööratakse tähelepanu ja seda nõuab ka seadusandlus.

Me elame kliendiajastul, kus sotsmeedia mängib ääretult tähtsalt rolli ja kliendi negatiivne kogemus võib ettevõtja käivet langetada päris reaalselt ja ka vastupidi.

Eesti on Euroopas esikohal selle poolest, et tarbija ei esita pretensioone, on tagasihoidlik ja leplik, võib-olla aga hoopis mugav ja ei viitsi jännata.

Selline suhtumine ja nõustumine kõigega viibki pettusteni, lastakse oma kontod tühjaks varastada ja nahk üle kõrvade tõmmata, langetakse soodushindade lõksu, mida lausa jõhkralt praktiseerivad ehituspoed.

Selle koha pealt tuleks kindlasti midagi kardinaalselt ette võtta ja eks ole võetudki, aga asjad ei toimi endiselt.

Näiteks nn. must nimekiri ebaausatest kauplejatest, mis teatavasti ei ole kuigi tõsiseltvõetav ja ei tööta.

Rääkides  Euroopa kõige suurematest „mühakatest“, kes ei suvatse vastata klientide järelepärimistele kui on tekkinud probleemid ongi kahjuks Läti, Leedu ja Eesti.

Õnneks on ka tarbijad muutunud aina teadlikemaks ja nõudlikumaks ja avastavad  uusi turvalisi platvorme, kes pakkuvad ka emotsiooni ja kasulikku infot,  aga ka meeldivat kogemust, sest kommunikatsioon on väga oluline nii tarbijatele kui ka kauplejatele.

Kahtlemata mõjutab see käivet positiivselt.

Tarbijad ei löö enam nii kergekäeliselt oma andmeid letti vaid on hakanud  ettevõtja vastu rohkem huvi tundma ja küsivad täiendavaid andmeid, mille peale u.20 kuni 30 protsenti kauplejatest oma poed  kinni panevad.

Tarbijad otsivad platvormide turvalisuse kohta kinnitust – otsitakse kas tabalukk on lahti või kinni, vaadatakse turvalise ostukoha märgist jne.

Ostjate profiil on muutunud ja lokkama on hakanud nii mujal maailmas ja ka meilgi tasuta tegutsemise ostukultuur – tellin, kannan, tagastan.

Tellin ja kannan, aga tasunud ei ole sentiga.

Seminari lõpetas interaktiivne küsimuste ja kommentaaride voor, kus murekohad said lahti  räägitud ja illustreeritud markantsete näidete varal.

E-kauplejad, kes seminaril osalesid, tõid esile huvitavaid  praktikaid oma kogemustest, mida tarbijatena on meil hea teada.

 

Tuletame veelkord tarbijatele meelde, et enne tehingu sooritamist tuleb korralikult lugeda lepingu tingimusi s.h. ka väikeses kirjas, mis võib olla väga oluline teave ja veenduda, et pakkuja ka reaalselt eksisteerib.

Osalejate huvi seminari vastu oli väga suur ja see vastas täielikult kõigi ootustele.

Seminar toimus 2020. aastal rahastatud TTJA projekti raames, mis pandeemia tõttu lükkus 2021 aastasse.

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

ETL: Pressiteade 20. mail 2021 Brüsselis

  EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

  1. mail 2021 Brüsselis

 

BEUCi peaassamblee toimus virtuaalselt ja seekord olid päevakorras  juhtorganite valimised.

Saksamaa tarbijaorganisatsiooni vzbv president Klaus Müller

valiti neljaks aastaks Euroopa Tarbijaorganisatsiooni BEUC presidendiks.

 

Varem on ta töötanud Saksamaa Roheliste partei parlamendiliikmena.

Poliitikast lahkudes hakkas ta tegelema tarbijakaitsega ja 2014 sai temast vzbv

tegevdirektor.

 

Oma missiooniks peab ta edaspidi veelgi tugevdada BEUCi ja tema liikmeskonda, et häälekamalt mõjutada selliseid valdkondi nagu digitaliseerimine, kestlik tarbimine ja piiriülesed kollektiivsed kaebused.

 

Tarbijate elu peab muutuma lihtsamaks, turvalisemaks ja taskukohasemaks.

 

Asepresidendiks valiti Portugali tarbijaorganisatsiooni DECO Associacao

asepresident Luis Silveira Rodrigues. Ta on olnud DECOs tööl 1997. aastast

alates.

Peasaamblee tänas eelmist BEUCi presidenti Rootsi tarbijaorganisatsiooni juhti Örjan Brinkmani.

 

 

Linda Läänesaar

BEUCi Eesti liige

 

ETL: Euroopa Tarbijate Tippkohtumine 15.märts 2021 Lissabon

 

Euroopa Tarbijate Tippkohtumine

 

15.märts 2021

Lissabon.

 

Euroopa tarbijate tippkohtumine, mis  toimus veebi vahendusel Lissabonis tõi kokku üle 700 osaleja kõikidest liikmesriikidest  – tarbijate ja äriringkondade esindajad, poliitikakujundajad, riiklikud järelevalveasutused, akadeemilised ringkonnad ja noorte esindajad, et välja selgitada komisjoni tarbijakaitse tegevuskava 2020-2025 järgmise aasta prioriteedid, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel.

 

Selleks, et muuta Komisjoni tegevuskava reaalsuseks on vaja tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, kindlustada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed tingimused äriettevõtetele, kes tegutsevad ühtsel turul.

Uue tegevuskava prioriteetsed valdkonnad, milles loodetakse suurt läbimurret on rohepööre, digipööre, toote ohutus, seadusandluse jõustamine ja rahvusvaheline koostöö.

Euroopa Komisjoni voliniku Reyndersi poolt juhitud kõrgetasemelises paneelis osalejad arutlesid tarbijapoliitika väljakutsete üle uue tegevuskava raames, millele on Covid-19 pandeemia vajutanud oma pitseri erinevates valdkondades:

reisitööstuse likviidsusprobleemidele vaatamata ootavad tarbijad õigustatult rahade tagastamist ärajäänud reiside eest;

e-kaubanduses on suurenenud pettused ja ebaausad kaubandustavad ja petuskeemid;

tarbijate finantsiline haavatavus on süvenenud – 38 protsenti tarbijatest muretsevad arvete maksmise pärast.

Seega tuleb tõsta turgude usaldusväärsust, et pandeemiast räsitud majandus kiiresti taastuks.

Tippkohtumise raames toimusid neli töötuba:

– keskkonnasäästlik tarbimine;

– tarbija õiguste jõustamine,

– tarbijate roll digitaalsel üleminekul;

– pandeemia mõjud tarbijakaitsele.

Töötubade eesmärgiks oli arutelude käigus välja selgitada olulisemad tegevused, mis tulenevad uuest tegevuskavast ja mille tulemusi saaks hinnata juba järgmise aasta märtsis toimuval tippkohtumisel.

Töötubades väljatöötatud ettepanekud pandi plenaaristungil hääletusele.

Kolm enim hääli saanud ettepanekut:

  • ELi seadusandlusega peaks kehtestama platvormidele selged kohustused, mis keelustavad tarbijate pettused – 50%,
  • järelevalveasutused tuleb varustada vastavate e-jõustamisalaste tööriistadega, et neil oleks võimalik efektiivsemalt tuvastada rikkumisi digitaalses keskkonnas – 43%;
  • Komisjon, liikmesriigid ja erinevad osapooled peaksid tegema koostööd selle nimel, et jõuda kokkuleppele toodete elutsükli ühtsete standardite osas 36%;

Need ettepanekud edastati ministeeriumite vahelisele istungile seisukohtade võtmiseks  ja kohandamiseks riiklikku konteksti.

Siinjuures nimekiri nendest ettepanekutest, mis ei kogunud valdava enamuse poolehoidu:

  • liikmesriigid peavad kindlustama ärajäänud reiside eest rahade tagastamise – 29%;
  • edendada tarbijaharidust kestlikku tarbimise valdkonnas arvestades nii

noorte kui vanemaealiste tarbijate erivajadustega – 29%;

  • organiseerida iga-aastaseid töötubasid erinevate osapoolte osavõtul, et adresseerida digitaalse ühiskonna väljakutseid – 21%;
  • välja töötada juhised, kuidas rakendada ja jõustada tarbija seadust roheliste väidete osas – 19%;
  • luua riiklikud jõustamisealased võrgustikud – 13%;
  • välja töötada jõustamisalane koostöö memorandum – 13%;
  • toetada madala sissetulekuga tarbijaid seoses pandeemiaga – 10%;
  • läbi viia CPC poolt suurpuhastus (sweep) võltside ja eksitavate ülevaadete osas – 8%

12.märtsil, vahetult enne Tippkohtumist avalikustas Euroopa komisjon tarbijauuringu tulemused, mille eesmärk oli välja selgitada Covid-19 mõjud tarbimisele, aga ka tarbijate käitumisele ja hoiakutele.

Uuringud viidi läbi telefoniküsitlusena 30. Euroopa riigis ja tulemused on järgmised:

  • 71% tarbijatest ostsid tooteid veebi vahendusel;
  • 81% teostas sisseostud kodu lähedastest poodidest ja toetas kohalike ettevõtteid;
  • 80% vastanuid ei planeeri välisreise kuni olukorra stabiliseerumiseni;
  • 80% usaldavad kauplejaid ja teenuste pakkujaid;
  • 67% ostsid keskkonnasõbralikke tooteid makstes nende eest kõrgemat hinda;
  • 38% on raskustes arvete tasumisega;
  • 42% tarbijatest on edasi lükanud suuremad ostud;
  • 56% mõtleb ostu sooritades selle keskkonnamõjudele;
  • 27% tarbijatest on teadlik oma õigustest;
  • 23% tarbijatest teavad, et neil on õigus esitada kaebus.

 

Uuringu tulemused näitavad, et tarbijate ostlemine muutus suuresti veebipõhiseks, samas suurenesid ka pettused, ebaausad turunduspraktikad ja petuskeemid.

Ebaausad kauplejad pakkuvad Covid-19  infektsiooni tõkestamiseks valeväidetega tooteid.

Mõned liikmesriigid on hakanud avaldama spetsiaalseid nimekirju petturitest aadressil www.watchlist-internet.at/;

Internetiplatvormid etendavad võtmerolli, et tagada ohutut ja turvalist keskkonda kasutajatele, samas peaksid tarbijad ise olema ettevaatlikumad ja targemad.

Kuna interneti turuosa kasvab suure kiirusega  tekitavad uued digitaalsed ärimudelid probleeme nii riiklikele järelevalveasutustele kui kohtuorganitele.

Maailma tasemel digitaalsetele  turgudele tuleb kehtestada kõrgetasemelised vastavuse standardid ja see eeldab aktiivset osalemist rahvusvahelises koostöös.

12.märtsil avaldas Komisjon ka võrdlusandmed selle kohta, kuidas tarbijad hindavad oma kogemusi 23 erinevas majandussektoris. Need andmed koos Eurostatist saadud statistikaga avalikustatakse Tarbijate tulemustabelis (Consumer Conditions Scoreboard), et hinnata

kuidas ühtne turg tarbija jaoks toimib.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

ETL: Täna on tarbija õiguste päev.

                      ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

15.märts 2021

Tallinn

 

Täna on tarbija õiguste päev.

 

15.märtsil 1962.aastal pidas toonane USA president J.F.Kennedy oma ajaloolise kõne Kongressile, milles tõstatas esmakordselt ajaloos tarbija õiguste küsimuse seadustades neli põhilist tarbijaõigust – õigused ohutusele, teabele, valikule ja esindatusele, eesmärgiga kasvatada ühiskonna heaolu.

Tarbijaliikumine, mis nägi ilmavalgust teisel pool Atlandi ookeani liikus kiiresti ka Euroopasse ja juba samal aastal moodustati Euroopa tarbijakaitseühenduste katusorganisatsioon BEUC, mille liikmed oleme ka meie alates 2004.aastast.

Rahvusvahelisel tarbijaorganisatsioonil Consumers International on tavaks välja kuulutada 15.märtsil kogu aastat läbiv teema, milleks sel aastal on plastireostuse vastane võitlus.

Hinnanguliselt 10. miljonit tonni plasti siseneb igal aastal ookeanidesse ja kui selline trend peaks jätkuma, siis 2050. aastaks on ookeanis rohkem plasti kui kalu.

Kuigi plastik on väga vajalik materjal meie igapäeva elus, ei ole selle tootmine, tarbimine ja eriti ühekordne kasutus jätkusuutlik – selle mõjud on suureks ohuks mitte ainult meie ökosüsteemile vaid see ohustab ka meie kõigi tervist ja on otseselt seotud kliimamuutustega.

Plastiühendid, mis ringlevad õhus ja vees on jõudnud juba nii meresoola, mere-ja maismaa loomade organismi ja maapinda, mis tähendab, et me tarbime saastunud toitu.

Tervisemõjude analüüse on siiani vähe teostatud, aga eeldatakse, et nad kahjustavad hormoonsüsteemi, võivad põhjustada vähki ja muid tervisehäireid.

50 protsenti toodetud plastist on mõeldud vaid ühekordseks kasutuseks ja 40 protsenti plastist on pakkematerjal, mis lendab prügikasti peale ühekordset kasutust.

Ühekordse plasti kasutamine keelustatakse selle aasta 1.juulist ja sellest päevast alates ei tohi enam ringlusesse lasta ühtegi pakendit, mida ei saaks ümber töödelda.

Seadus nõuab tarbijatelt väikesi muudatusi oma tarbimisharjumustes, aga need vähendaks ökoloogilist jalajälge drastiliselt.

Ühendades tarbimisharjumused ja ettevõtete huvid saaks liikuda jõulisemalt ka ringmajanduse suunas.

Kestlik tarbimine on tarbijapoliitika tähtsamaid prioriteete kui me räägime rohepöördest.

Tarbijad küll väidavad, et soovivad panustada rohelisse majandusse, aga nende tegelik osalus selles protsessis on siiski minimaalne – ka erinevate takistuste, aga eelkõige madala huvi tõttu.

Uuringud on näidanud, et meie tarbijad on kahjuks väga plastilembelised – vaid vähesed väldivad plastpakendis tooteid.

Tarbijate teadlikkuse tõstmine keskkonnasõbralike toodete ja teenuste valikul on võtmeküsimus.

See, mis teeb plasti kasulikuks, on seesama, mis teeb ta ka kahjulikuks – vastupidavus.

Kui loodusesse  jäetud plastjäätmed lagunevad alles 50-80 aasta pärast ja maetud kujul koguni 1000. aasta pärast, siis millise maailma me endast maha jätame!

Plastikut ei ole enam võimalik vältida,  küll aga on võimalik vähendada oma plastisõltuvust!

Tarbijatel on õigus puhtale ja tervislikule elukeskkonnale – aga samas ka kohustus sellist keskkonda enda ümber luua!

 

Näita, et HOOLID!

 

HEAD TARBIJA ÕIGUSTE PÄEVA!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

 

 

ETL: Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika nõuanderühma koosoleku memo.

Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika nõuanderühma koosoleku memo.

3.märts 2021

Brüssel –  istung toimus veebis

 

Päevakorra punkt nr.1

 

Nõuanderühma koosseis ja roll Komisjoni uue tarbijapoliitika tegevuskava raames.

Komisjon on võtnud endale kohustuse moodustada ekspertrühm, mis koosneb: tarbijaorganisatsioonide esindajatest –  üks esindaja liikmesriigi kohta;

10-12 tööstuse ja Euroopa äriringkondade esindajat;  4-6 eksperti, kes esindavad akadeemilisi ringkondi.

Rühma ülesanne on aidata kaasa Komisjoni uue tegevuskava 2020-2025  jõustamisele omapoolsete ettepanekute ja teadmistega tagamaks nii tegevuskava poliitilise  visiooni kui  ka 22 konkreetset tegevust võtmevaldkondades, mis on kajastatud tegevuskava raames.

Nõuanderühma ülesanne on regulaarselt üle vaadata ja hinnata juba saavutatut ja välja töötada sisendit  järgmise aasta Tarbijate tippkohtumisele.

Samuti nõustada  Komisjoni erinevates tarbijapoliitika valdkondades tulenevalt vajadusest.

Konkreetsed tegevuskava prioriteedid  arutatakse läbi eelseisval tarbijate tippkohtumisel,  kiidetakse heaks ministeeriumite vahelisel istungil, rakendatakse ja vaadatakse üle järgmise aasta  tippkohtumisel.

Selle aasta tippkohtumisel 15.märtsil leiavad aset neli töötuba, mis käsitlevad Covid -19 teemat, jõustamist, digitaliseerimist ja rohelist tarbimist.

Ühiste jõududega loodetakse välja selgitada mõned tegevused, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel märtsis 2022.

Iga töötuba esitab kaks-kolm ettepanekut plenaaristungil arutamiseks.

Ettepanekud pannakse hääletusele  ja parimad neist edastatakse  liikmesriikide ministritele.

 

PÄEVAKORRA PUNKT 2

Nõuanderühma panus tarbijapoliitika tegevuskava jõustamisse kuni märts 2022.

Prioriteetsemad valdkonnad:

COVID-19

Pandeemia on mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt tarbijaid enim järgmistes valdkondades:

Reiside tühistamised: Euroopa Liidu tarbijatel on õigus rahade tagastamisele ärajäänud reiside puhul täismahus vaatamata sektori likviidsusprobleemidele;

Tarbijate pettused: ebaausad kaubandustavad  ja e-kaubanduse pettused on tunduvalt suurenenud. Mõned liikmesriigid hoiatavad tarbijaid petturite eest  avaldades nende nimed spetsiaalsetes nimekirjades nagu näiteks www.watchlist-internet.at/;

Ebaausad kauplejad pakkuvad valeväidetega tooteid COVID-19 infektsiooni tõkestamiseks;

Tarbijate finantsiline haavatavus on paljudes Euroopa majapidamistes süvenenud viies tarbijad ülelaenamisele – 38 protsenti tarbijatest on mures oma arvete maksmise pärast, nagu on selgunud 2020. aasta lõpu küsitlustest.

Rohepööre

Seadusandlik algatus,  mille eesmärk on võimestada tarbijaid  seoses rohepöördega peaks parandama müügikohtades antavat teavet toodete kestlikkuse kohta ja tugevdama juriidilisi meetmeid võitlemaks rohepesuga ja oma aja äraelanud praktikatega.

Mõningad kõrvalmeetmed on olemas juba praegu nagu näiteks:

Rohelised lubadused:  mõned ettevõtjad on võtnud endale kohustuseks  toetada kestlikku tarbimist seadusandluse üleselt. Piloot kuulutati välja 25.jaanuaril ja viis ettevõtet on  kohustunud enda peale võtma konkreetsed ülesanded edendamaks kestlikku tarbimist ja tootmist.

Rohepesu : eksitavad rohelised  väited  on jätkuvalt väga laialdane probleem.

Jõustajatel sageli puudub nii tehniline ekspertiis hindamaks väidete vastavust kui ka teave selle kohta, millisel määral need väited  mõjutavad tarbijate valikuid tegelikult.

Toodete enneaegne vananemine: mõjutab tarbijaid väga otseselt ja suures mahus.

Sageli puudub aga tõendusmaterjal, mis osutaks sellistele praktikatele aitamaks ametitel neid efektiivsemalt käsitleda.

 

Tarbijate kaitse digitaalajastul ja kuidas kiirendada üleminekut.

 

Interneti platvormid etendavad võtmerolli, et luua  vajalikku ja turvalist keskkonda  kasutajatele, aga tarbijad ise peaksid samuti olema rohkem ettevaatlikumad ja targemad.

Peamised murekohad :  mitmete sektorite kohta tarbijad arvavad, et ülevaated on olulisemad kui reklaamid, näiteks puhkuse majutuste puhul  kuni 71 protsenti tarbijatest on mõjutatud ülevaadetest ja 18 protsenti reklaamist.

Efektiivne jõustamine : interneti turuosa kasvab suure kiirusega, uued digitaalsed ärimudelid tekitavad probleeme riiklikele järelevalveasutustele ja kohtutele.

Toote ohutus:  sellised algatused nagu toote ohutuse kohustus (Product Safety Pledge)

on näidanud mõningast  progressi, kuid liiga paljud veebiturud, eriti väikesed ja kohalikud ettevõted ei ole kohustunud täitma vabatahtlike  meetmeid.

Komisjon ja liikmesriigid peavad siin astuma julgemaid samme edendamaks meetmete rakendamist.

 

Euroopa Liidu tarbijakaitse õiguse ja toote ohutuse seaduse jõustamine:

Küsimus on kuidas tõsta ametite  ja teiste asjaosaliste jõustamisalast võimekust.

Toote ohutus on liikmesriikide ühine mure ja vastutus – jõustamisalane võimekus on võtmeküsimus.

Tarbijakaitse alase koostöö määrus näeb ette kiiret teabe kogumist – hoiatusteated,

ECC-NETi andmed, statistika jne.

 

Koordineeritud tegevused TKK jõustamiseks, et parandada äripoole vastavust nõuetele:

  • välja selgitada keerulised probleemid,  nagu näiteks tarbijat eksitavad rohelised  väited, mis  nõuavad ühtset metoodikat, mida edaspidi ettevõtted saaksid kasutada   juhistena oma tegevuses;
  • tarbijakaitse õiguse ja andmekaitse seaduse  vahelise koosmõjuga arvestamine;
  • aktiivne osalemine rahvusvahelises koostöös, et luua kõrgetasemelised vastavuse  standardid maailma tasemel digitaalsetele turgudele.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

ETL: Eesti Tarbijakaitse Liidu kaebuste ja päringute statistika 2020. aastal.

       ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

       Eesti Tarbijakaitse Liidu kaebuste ja päringute statistika 2020. aastal.

 

Selleks, et tarbijad saaksid oma igapäevaseid oste sooritada turvaliselt ja kindlustundega vajavad nad õiguskindlust.

Siinkohal tuletame tarbijatele veelkord meelde nende õiguste ABC.

Tarbija õigused on sätestatud Tarbijakaitseseadusega, mille kohaselt tarbijal on õigus:

  • Nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele ja on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ja mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud,
  • Saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks;
  • Saada nõu ja abi kui õigusi on rikutud;
  • Nõuda tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;

Peale õiguste on tarbijal ka kohustused ja tooteid tuleb kasutada selleks, milleks nad on mõeldud s.t. sihipäraselt. Vastasel juhul ei saa tarbijad nõuda hüvitist.

Kokkuvõte 2020. aasta päringutest ja kaebustest on paigutatud alljärgnevasse tabelisse:

 

COICOP klassifikatsioon

 

 

Päringud

 

Kaebused

 

Kokku

Toit      87     58    145
Alkohol ja tubakas      75     45    120
Riided ja jalanõud      84     58    142
Vesi, elekter, gaas, küte, diisel, bensiin  

25

 

29

 

54

Mööbel, kodumasinad ja nendega seonduvad parandused  

97

 

58

 

155

Tervis     306     103    409
Transport     584     398    982
Internet, side, kommunikatsioon     177      67    244
Puhkus ja kultuurisündmused     338     218    556
Haridus      48      36     84
Restoranid, hotellid      81      46    127
Kaubad ja teenused     389     142    531
 

KOKKU

 

   2291

 

  1258

 

3549

 

Eesti Tarbijakaitse Liidule laekus 2020. aasta jooksul 2291 päringut ja 1258 kaebust, seega kokku 3549 pöördumist.

Aasta jooksul on pöördumiste arv kasvanud 2435 võrra.

Meie kodulehel on kaebuste ja nõustamiste vorm, mis hõlbustab meiega kontakti saamist ja lahenduste leidmist probleemidele nii eesti kui ka vene keeles.

Maakondades nõustavad ja vastavad meili ja telefoni vahendusel tarbijate kaebustele meie ühingute liikmed.

Pöördumiste statistika näitab ühelt poolt tarbijate teadlikkuse ja aktiivsuse tõusu oma õiguste kaitseks aga teisalt seda, et turud ei toimi efektiivselt ja õiglaselt.

Aga ka kõik see, mis toimub ühiskonnas, peegeldub meile tagasisidena tarbijatelt!

Meie elukorraldus COVID-19 kriisi tingimustes muutus üleöö ja muutusid ka  inimeste ostlemisviisid, tarbimisharjumused, liikumine ja käitumin  sotsiaalmeedias.

Tarbijad seisavad silmitsi tervisekriisi põhjustatud erinevate majandusraskustega, millest tingituna ka oluliselt suurenenud päringute ja

kaebuste maht.

Paljud inimesed hakkasid tellima nii toitu kui tarbekaupu kullerfirmade  vahendusel otse koju ja paljud teevad seda siiani ja ilmselt sellest saabki  uus normaalsus.

Meie kodulehel läbiviidud küsitlustele vastasid 32 protsenti tarbijatest, et   kasutasid tellimisteenust.

Inimesed jäid koju isolatsiooni ja kaugtööle, samuti suleti koolid  ja lapsed jäid distantsõppele, mis omakorda tekitas ühiskonnas hulga     probleeme ja vastukaja.

Paljud töötajad jäid sundpuhkusele ja olid mures kuidas laenude ja   liisingute maksmisega hakkama saada.

Mõned pangad pakkusid ka maksepuhkust kuid üldjuhul ei ole vääramatu jõud põhjuseks, et keelduda oma rahaliste kohustuste täitmisest.

Tarbijate murede tipus ruulisid eksitavad tavad reisitööstuses – 982 pöördumist; puhkuse ja  kultuurisündmused – 556 pöördumist;

kaubad ja teenused – 531 pöördumist; tervisega seotud päringud ja kaebused – 409 pöördumist.

Tarbijate õigus on saada lennumääruse alusel rahalist hüvitist lennu tühistamise või hilinemise tõttu  ja tarbijal pole kohustust vautserit aktsepteerida.

Lennuvedaja kohustus on reisija õigusi puudutava teabe esitamine kirjaliku teatise näol.

Paljud päringud ja kaebused olid  odavlennufirmade Ryanair ja Easyyet aadressil, kes püüdis tarbijatele peale suruda vautsereid, selle asemel, et maksta  rahalist hüvitist ärajäänud lendude eest.

Raha tagasi maksmise viivitustega paistis silma ka Air Baltics, Air Europa jt.

Siinjuures tuletame tarbijatele veelkord meelde kuna reisimise teema on aktuaalne nii täna kui tulevikus, et juhul kui lennuettevõtja lennu tühistab on reisijal õigus lennupileti eest makstud raha tagasi saada, aga mitte leppida vautseriga kui ta seda ise ei soovi.

Lennureisijate õigused on reguleeritud seadusega ja nendest peavad ettevõtjad rangelt juhinduma oma tegevuses.

Eriolukorra tõttu ei ole ettevõtjatel mingit õigust jätta tarbijate pretensioonid lahendamata või eirata tarbija õigusi.

Tarbijatel tekkisid probleemid erinevate ettevõtetega, sest tagasimakse taotlust oli võimatu esitada kuna klienditeenindusega oli võimatu saada ühendust või lausa keelduti raha tagastamise nõuet vastu võtmast.

Objektiivsetel põhjustel ei olnud reisiettevõtjatel võimalik kõiki nõudeid täita – riigipiiride sulgemised, rahvusvahelise transpordi seiskumine jne.

Kuna kontaktivaba kaupade tellimine oli soovitatav, siis tõusis e-kaubanduse maht hüppeliselt ja see oli nii tarbijatele kui kauplejatele nii võlu kui valu ja tekitas suure päringute ja kaebuste tulva.

Tuletame siinjuures tarbijatele meelde, et enne tellimuse vormistamist tuleb hoolikalt uurida kauplejate tausta ja kodulehte et ennetada probleemide tekkimist.

Eesti e-kaubanduse maht suurenes sel 150-200 protsendi võrra, viimastel kuudel on see püsinud 70 protsendi juures.

Mahtude suurenemine mõjutas koheselt ka meie tööd – tellijatel tekkis erinevaid probleeme kauplejatega.

Selgitame siinjuures ka teistele tellijatele juhul kui neil on tekkinud sarnaseid probleeme:

  • Kui tarbija tellib kaupa veebis on tal igal juhul õigus 14. päeva jooksul lepingust taganeda.

–   Kui kauplejal ei ole võimalust tellitud kaupa tarnida, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ja nõuda kogu summa tagastamist.

  • Kui tellitud kaup ei ole kohale jõudnud 30 päeva jooksul päevast kui leping sõlmiti on tarbijal õigus nõuda lisatähtaega, õigus tellimus tühistada ja nõuda rahade tagastamist.

Tarbijad sattusid kriisi ajal üha sagedamini ka petturite võrku, võltsitud ülevaadete ja reklaamide ja ohtlike toodete ohvriteks.

Veebiturud on kohustatud jagama kasutajatele täpsemat teavet nii oma tegevuse kui müüdavate toodete ohutuse kohta.

Veebist kaupa ostes peaks olema eriti tähelepanelik, sest võltskaupmeeste ja pangamaksepettuste arv on kasvanud hüppeliselt. Hoolikalt tuleks uurida kauplejate tausta ja mitte kaasa minna petuskeemidega, sest võib juhtuda, et tarbija õigused ei saa sind kaitsta.

Hoolikas tasub olla mistahes reklaamide ja linkidega, mis suunavad sind kolmandatele veebilehtedele.

Kontaktivaba ostlemine tekitas hulga probleeme, sest tarbijate usaldust tihtipeale kuritarvitatakse, näiteks saadetakse praaktooteid. Võetakse raha, aga kaupa ei saadeta, ei peeta kinni tarne tähtaegadest, väljareklaamitud kaup on läbimüüdud, suurused ei vasta tellitule, kaubad ei vasta kirjeldatud nõuetele, tooted on osutunud ohtlikeks, kaasas ei ole kasutusjuhendeid, tarbijaid diskrimineeritakse asukohamaa põhiselt ja keeldutakse tellimust vastu võtmast, tarbija ei saa peale tellimuse vormistamist enam kontakti kauplejaga.

E-kaubanduse usaldusväärsus sai igatahes risti ja põiki läbi testitud.

Meie küsitlusele kodulehel vastasid 45 protsenti küsitletutest, et ei usalda eesti e-kaubandust.

Saime tarbijatelt kaebusi kauplejate kohta, kes olid seadnud geoblokeeringud meie riigi tarbijatele. Tarbijate huvi osta piiriülestelt kauplejatelt tooteid on üsna suur ja müügist kaupleja ei tohi keelduda, kuid kauba kohale toimetamise viisid on kaupleja valida.

Keelatud on ka maksevahendi alusel ignoreerimine, seega kõikide liikmesriikide tarbijatele tuleb pakkuda samasugust maksevõimalust kui tarbijatele riigisiseselt.

Geoblokeeringute lõksu on langenud 25 protsenti meie küsitluse alusel.

Tarbijatel oli väga palju probleeme seoses ärajäänud üritustega ja nõudsid raha tagastamist. Muidugi on tarbijal õigus oma raha tagasi saada, aga võimalikud on ka erinevad kokkulepped  – kas asendada raha kinkekaartidena või külastada sama või mõnda muud üritust hiljem.

Tarbijad peaksid enne pileti soetamist vaatama, kes on ürituse korraldaja, sest tema vastutab ürituse toimumise eest, mitte pileteid müüv ettevõte.

Kui ürituse piletid on ostetud Eestis ja toimumispaik on samuti Eesti, aga kontserdi või ürituse korraldaja on teises riigis registreeritud ettevõte, siis puudub tarbijal võimalus lahendada kaebust Eesti tarbijavaidluste komisjonis.

Teise EL riigi kauplejaga tekkinud vaidluste korral tuleb pöörduda ELi tarbija nõustamiskeskuse (ECC) poole, mis asub TTJA haldusalas.

Tuletame siinkohal veelkord tarbijatele meelde, et ürituste ärajäämisel tuleb esitada pretensioon ja raha tagastamise nõue korraldajale.

Kui kriisi tõttu tühistatud üritus pidi toimuma Eestis on tarbijate õigused reguleeritud Eestis kehtestatud seadustega.

Teises riigis toimuva ürituse korral sõltuvad tarbija õigused vastava riigi seadustest.

Tarbijatel on õigus vääramatu jõu tõttu lepingust taganeda, siiski tasub enne seda uurida ka muid võimalusi, mida teenusepakkujal on  olukorra lahendamiseks pakkuda.

Kaupade ja teenustega tekkis tarbijatel erinevaid probleeme.

Kaubad ei vasta kirjeldatud nõuetele,  puuduvad eestikeelsed kasutusjuhendid, lähevad kiiresti katki, neid ei saagi parandada, sest puuduvad varuosad, paranduse kvaliteet on tihti madal ja neid peab korduvalt  parandama, tarbijate   valikuvõimalusi on piiratud, kasutatud kaupade puhul keelduvad müüjad neid tagasi võtmast või asendamast.

Tarbijad ei saa aru miks ei saa puudusega kauba korral asendada seda  automaatselt uuega või oma raha tagasi nõuda vaid kaupleja otsustab kuidas käituda.

Tuletame tarbijatele meelde, et puudusega kauba korral on tarbijal õigus esmalt nõuda toote tasuta parandamist või asendamist uuega. Reeglina siiski kaupleja valib sobiva variandi.

Küll aga peab kauba puuduse kõrvaldamisega seotud kulud tasuma müüja.

Kasutatud asjadele n. komisjonimüük kehtivad samad tingimused kui uutele kaupadele.

Eraisikute vahelistele tehingutele ei laiene tarbijakaitse reeglid ja probleemsete juhtumitega saab pöörduda kohtu poole.

Paneme tarbijatele südamele: Enne mistahes lepingute sõlmimist tuleb hoolikalt tutvuda lepingutingimustega, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja konflikte.

Tarbijad pahandavad agressiivsete müügikõnede pärast ja nõuavad nende keelustamist. Selliste müügikõnede arv kulmineerus eriti kriisi ajal, kui püüti tarbijatele pähe määrida mida iganes.

Kahjuks ei saa meie siin aidata muuga kui soovitusega lõpetada kõne.

Viirusekriisi tingimustes saime eriti palju pöördumisi näomaskide ja tervisekäitumise kohta.

         Meeldetuletuseks: Kaebuste esitamise kord on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega ning kaupleja vastutab tarbija ees.

Enne kaebuse esitamist peab eelnema müüjaga läbirääkimiste etapp ja kui müüja ei ole nõus suulisele kaebusele reageerima tuleb esitada kirjalik kaebus, millele müüja peab kirjalikult reageerima 15 päeva jooksul.

Juhul kui tekib vajadus esitada meile kaebus, siis seda saab teha vabas vormis, küll aga tuleb kindlasti ära märkida :

  • Nimi ja kontaktandmed;
  • Kaebuse esitamise kuupäev;
  • Kaubal või teenusel esinev puudus;
  • Teiepoolne soovitav lahendus olukorrale;

Ostu tõendamist kui sellist ei ole VÕS-ga reguleeritud, seepärast võib ostu sooritamist tõendada nt. ostutseki, arve, panga väljavõte või

mõne muu dokumendiga, millest on näha tehingu sooritamise aeg ja osapooled.

Igal juhul tuleb ostu sooritamist tõendava dokumendi koopia kaebusele lisada.

Kui kauplejaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada on tarbijal alati õigus kohtuvälise lahenduse leidmiseks pöörduda Tarbijakaebuste komisjoni poole,  mis tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juures.

Teise EL riigi kauplejatega tekkinud vaidluste korral tuleb pöörduda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole, mis tegutseb TTJA juures.

Siinjuures tuletame tarbijatele meelde, et meie poole saab pöörduda aadressil tarbijakaitseliit@hotmail.com või esitada kaebus meie kodulehel www.tarbijakaitse.ee  vastava vormi kohaselt.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ETL: Euroopa Liit muutis ökomärgise ambitsioonikamaks.

ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

3.detsember 2020

Sakala 23a

Tallinn

 

 

                                             Euroopa Liit muutis ökomärgise ambitsioonikamaks.

 

 

Ökomärgis e. Euroopa lilleke kuulub nn.esimest tüüpi keskkonnamärgiste hulka ja seda väljastatakse toodetele, mis vastavad kindlatele kriteeriumitele ja selle andmist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 66/2010.

Lillekese ökomärgist võib leida puhastusvahenditelt, paberitoodetelt, kodu-ja aiatoodetelt, riietelt, määrdeainetelt, seadmetelt.

Euroopa ökomärgis on usaldusväärne kuna neid väljastab sõltumatu organisatsioon, kes toetub oma otsustes adekvaatselt teabele ja teadusuuringutele.

Nüüd muutis Euroopa Liit ökomärgise veelgi ambitsioonikamaks elektroonilistele kuvaritele, kirjatarvetele ja trükitud paberile, mis tähendab, et lillelogo muudab televiisorid, arvutimonitorid, raamatud, märkmikud, ümbrikud keskkonnasõbralikumaks.

Elektroonilised ekraanidele kehtestatakse rangemad kriteeriumid energiatõhususe tippklassi toodetel, kus kehtivad maksimaalse energiatarbimise piirmäärad.

Ekraanid muutuvad vastupidavamaks neid on lihtsam parandada tänu uutele disaininõuetele, remondi juhenditele ja varuosade kättesaadavusele.

Vähem saastavad  – tootjad peavad astuma samme, et tooteid oleks lihtsam lahti võtta ja ringlusesse suunata.

Vähem mürgised – piiratud koguses ohtlikke aineid ja väga murettekitavaid aineid.

Kliimasõbralikumad – kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramine, et mitte soodustada kliimasoojenemist.

Sotsiaalselt vastutustundlikum – kõrge riskiga piirkondadest pärit metallid nagu volfram, tina, tantal ja kuld tuleb hankida vastutustundlikult ja töötajate töötingimused peavad olema tagatud vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele.

Ökomärgisega kirjatarvete keskkonnategureid parandatakse järgmiselt:

Säästev materjal – paber peab pärinema säästvalt majandatavatest metsadest v. ringlusse võetud materjalidest;

Keskkonnasõbralikum tootmine – kasutatakse energiatõhusamaid protsesse, vähem jäätmeid ja heitmeid;

Vähem ohtlikke aineid – logo soodustab keskkonnasõbralike ainete n. tintide kasutamist,

Rohkem ringlust – paberitooted kavandatakse  paremini ringlussevõetavateks.

Need ettevõtted, kes kandideerivad esmakordselt peavad vastama nendele uutele kriteeriumitele.

Litsentsiomanikele kehtib 18 kuuline ülemineku periood, et oma tooted vastavusse viia.

Ökomärgisega toodete arv on viimastel aastatel kasvanud ja nüüd kui 2009. aasta kriteeriume on ajakohastatud, et veelgi paremini kajastada innovatsiooni ja keskkonnamõjusid ja arvestada tarbijate nõudega, et tooted oleksid jätkusuutlikud, loodame, et tootjad taotlevad oma toodetele ökomärgise sertifikaati veelgi aktiivsemalt.

Tarbijatele südamele pannes – meie valikud on globaalsete mõjudega – mõtle enne kui otsustad!

 

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

 

 

               

ETL: Mustal Reedel osta ainult vajalikku.

ETL  – EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

25.november 2020

Tallinn, 10141

Sakala 23a

                 

                  Mustal Reedel osta ainult vajalikku.

 

Must Reede on kui avapauk jõuludeni kestvale ostupaanikale ja kogub ka meil üha rohkem populaarsust.

Enne kui tormad homme Musta Reede ostudele tasuks meelde tuletada oma suuremaid eesmärke, investeeringuid ja pangalaenu, et hiljem oma emotsioonioste vaadates ei peaks kibedaid pisaraid neelama.

Samas on see päev hea võimalus soetada vajalikke ja odavamaid kingitusi jõuludeks oma lähedastele ja sõpradele, et mitte sooritada vahetult enne jõule oste kallimate hindadega.

Enne poodi minekut oleks mõislik koostada kindel plaan ja nimekiri kellele ja mida vaja oleks osta.

Võib juhtuda ka nii, et odav hind ei olegi varasemast soodsam, seepärast  tasuks võrrelda samade toodete hindu ka teistes poodides, sest pakkumiste rohkuse tõttu on lihtsam saada petetud.

Kaupmeestel ei ole plaanis sel päeval jääda kahjumisse!

Hinnad kauplustes ja selle e-poodides võivad erineda ka Musta Reede pakkumiste puhul ja seda pigem e-poodide kasuks.

Uurida tasuks müüja käest enne ostu sooritamist ka teavet kauba tagastamistingimuste kohta.

Veebi vahendusel kaupa tellides peaks olema eriti tähelepanelik võltskaupmeeste ja pangakaardipettuste suhtes.

Uurida tuleks kaupmeeste tausta ja mitte kaasa minna petuskeemidega, sest tarbijaõigused sel juhul sind ei kaitse.

Hoolikas tasub olla ka mistahes reklaamide ja linkidega, mis suunavad sind kolmandatele veebilehtedele.

On ka selliseid kaupmehi, kes oma poed sel päeval hoopis sulgevad ja tarbijaid, kes sel päeval midagi ei osta, et mitte osaleda ostuhulluses ja veelgi suurendada maailma ökoloogilist jalajälge.

 

Võtkem neist eeskuju!

Eesti Tarbijakaitse Liit paneb kõigile tarbijatele veelkord südamele :

Kui hind on ainus argument, mille ajel sa asja soetad, siis jäta see pigem ostmata!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

ETL: Euroopa Komisjon avaldas viie aasta tarbijapoliitika tegevuskava.

ETL EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

13.november 2020

Tallinn 10141

Sakala 23a

 

  Euroopa Komisjon avaldas viie aasta tarbijapoliitika tegevuskava.

Uues tegevuskavas esitatakse ELi tarbijapoliitika visioon 2020-2025 aastateks.

Uus tarbijakaitse tegevuskava annab tarbijapoliitikale uue strateegilise raamistiku viies prioriteetses valdkonnas:

  • Tarbijate võimestamine nii rohe- kui digiüleminekul;
  • haavatavate tarbijate kaitsmine;
  • tarbijaõiguste efektiivne jõustamine;
  • rahvusvaheline koostöö

Tegevuskava täiendab ka selliseid komisjoni algatusi nagu roheline kokkulepe ja ringmajanduse tegevuskava.

Tegevuskava fookuses on rohe- ja digitaalne üleminek, aga samuti COVID-19 pandeemia järgne majanduse taastamine.

Tarbijaid vajavad paremat teavitust toodete jätkusuutlikkuse kohta ja kaitset rohepesu ja toodete varajase vananemise kohta.

Komisjoni kava soodustab ka toodete parandamise edendamist ning julgustab tarbijaid soetama kestlikke ja ringluspõhisemaid tooteid.

Kavas on parandada tehisintellekti reegleid ja tooteohutuse seadust, aga samuti vajavad ülevaatamist tarbijakrediidi ja finantsteenuste turustamist käsitlevad direktiivid.

Üldise tooteohutuse direktiivi (2001/95/EÜ)  ülevaatamise eesmärk on ajakohastada ajale jalgu jäänud direktiivi  arvestades uusimate tehnoloogiate ja internetimüügist tulenevate probleemidega, aga samuti tagama toiduks mittekasutavate tarbekaupade ohutuse, parema jõustamise ja tõhusama järelevalve.

Tehisintellekti süsteemid võivad positiivselt mõjutada meie elu, kuid see võib viia ka manipuleerimiseni, diskrimineerimiseni ja autonoomia kaotamiseni.

Praegu kehtivad tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja vastutuse reeglid ei ole kooskõlas eesmärgiga kaitsta tarbijaid tehisintellekti tagajärgede eest.

Just nüüd, ajal kui COVID-19 teine laine räsib kogu Euroopat, vajavad tarbijad kindlustunnet ja uuel tarbijapoliitikal on ülitähtis roll selle usalduse tekitamisel, et pandeemia tekitatud majanduskriisist taastuda.

Komisjon analüüsib ja hindab pandeemia pikaajalist mõju tarbimisharjumustele, et planeerida edasisi poliitilisi algatusi.

Lapsed, eakad või puuetega inimesed vajavad eri kaitsemeetmeid, sest nad on eriliselt haavatavad rahalises plaanis, aga nad vajavad ka nõustamist asjakohase teabe leidmiseks internetist ja väljaspool seda.

Ülioluline  prioriteet võitlemaks ebaausate kaubandustavade vastu on tarbijaõiguste tõhus jõustamine.

Seadusi rikkuvad lennufirmad ja veebiplatvormide pettused, tervisetoodete hindadega manipuleerimised jne. on tarbijatele tekitanud korvamatut kahju.

Tuletame reisijatele siinkohal veelkord meelde, et nende õiguste täielik kaitse reisi tühistamise korral on tagatud ja nad peavad seda õigust kasutama.

Üleilmastunud maailmas on väga olulise tähtsusega piiriülene koostöö ja 2021. aastal on komisjonil plaanis välja töötada tegevuskava Hiinaga suurendamaks müüdavate toodete ohutust.

Eesti Tarbijakaitse Liit osales 2020. aasta juunis Komisjoni algatatud avalikus arutelus andes omapoolse panuse ELi tarbijakaitse tegevuskava koostamisse ja ootame pikisilmi kõiki neid hüvesid, mis lähiaastatel tarbijateni peavad jõudma.

Tarbijate huvide kaasamine kõikidesse asjakohastesse poliitika valdkondadesse on meie,  kui tarbijate esindusorganisatsiooni –  südameasi.

 

Linda Läänesaar

ETLi tegevdirektor

6411697

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!