ETL: Mustal Reedel osta ainult vajalikku.

ETL  – EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

25.november 2020

Tallinn, 10141

Sakala 23a

                 

                  Mustal Reedel osta ainult vajalikku.

 

Must Reede on kui avapauk jõuludeni kestvale ostupaanikale ja kogub ka meil üha rohkem populaarsust.

Enne kui tormad homme Musta Reede ostudele tasuks meelde tuletada oma suuremaid eesmärke, investeeringuid ja pangalaenu, et hiljem oma emotsioonioste vaadates ei peaks kibedaid pisaraid neelama.

Samas on see päev hea võimalus soetada vajalikke ja odavamaid kingitusi jõuludeks oma lähedastele ja sõpradele, et mitte sooritada vahetult enne jõule oste kallimate hindadega.

Enne poodi minekut oleks mõislik koostada kindel plaan ja nimekiri kellele ja mida vaja oleks osta.

Võib juhtuda ka nii, et odav hind ei olegi varasemast soodsam, seepärast  tasuks võrrelda samade toodete hindu ka teistes poodides, sest pakkumiste rohkuse tõttu on lihtsam saada petetud.

Kaupmeestel ei ole plaanis sel päeval jääda kahjumisse!

Hinnad kauplustes ja selle e-poodides võivad erineda ka Musta Reede pakkumiste puhul ja seda pigem e-poodide kasuks.

Uurida tasuks müüja käest enne ostu sooritamist ka teavet kauba tagastamistingimuste kohta.

Veebi vahendusel kaupa tellides peaks olema eriti tähelepanelik võltskaupmeeste ja pangakaardipettuste suhtes.

Uurida tuleks kaupmeeste tausta ja mitte kaasa minna petuskeemidega, sest tarbijaõigused sel juhul sind ei kaitse.

Hoolikas tasub olla ka mistahes reklaamide ja linkidega, mis suunavad sind kolmandatele veebilehtedele.

On ka selliseid kaupmehi, kes oma poed sel päeval hoopis sulgevad ja tarbijaid, kes sel päeval midagi ei osta, et mitte osaleda ostuhulluses ja veelgi suurendada maailma ökoloogilist jalajälge.

 

Võtkem neist eeskuju!

Eesti Tarbijakaitse Liit paneb kõigile tarbijatele veelkord südamele :

Kui hind on ainus argument, mille ajel sa asja soetad, siis jäta see pigem ostmata!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

ETL: Euroopa Komisjon avaldas viie aasta tarbijapoliitika tegevuskava.

ETL EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

13.november 2020

Tallinn 10141

Sakala 23a

 

  Euroopa Komisjon avaldas viie aasta tarbijapoliitika tegevuskava.

Uues tegevuskavas esitatakse ELi tarbijapoliitika visioon 2020-2025 aastateks.

Uus tarbijakaitse tegevuskava annab tarbijapoliitikale uue strateegilise raamistiku viies prioriteetses valdkonnas:

  • Tarbijate võimestamine nii rohe- kui digiüleminekul;
  • haavatavate tarbijate kaitsmine;
  • tarbijaõiguste efektiivne jõustamine;
  • rahvusvaheline koostöö

Tegevuskava täiendab ka selliseid komisjoni algatusi nagu roheline kokkulepe ja ringmajanduse tegevuskava.

Tegevuskava fookuses on rohe- ja digitaalne üleminek, aga samuti COVID-19 pandeemia järgne majanduse taastamine.

Tarbijaid vajavad paremat teavitust toodete jätkusuutlikkuse kohta ja kaitset rohepesu ja toodete varajase vananemise kohta.

Komisjoni kava soodustab ka toodete parandamise edendamist ning julgustab tarbijaid soetama kestlikke ja ringluspõhisemaid tooteid.

Kavas on parandada tehisintellekti reegleid ja tooteohutuse seadust, aga samuti vajavad ülevaatamist tarbijakrediidi ja finantsteenuste turustamist käsitlevad direktiivid.

Üldise tooteohutuse direktiivi (2001/95/EÜ)  ülevaatamise eesmärk on ajakohastada ajale jalgu jäänud direktiivi  arvestades uusimate tehnoloogiate ja internetimüügist tulenevate probleemidega, aga samuti tagama toiduks mittekasutavate tarbekaupade ohutuse, parema jõustamise ja tõhusama järelevalve.

Tehisintellekti süsteemid võivad positiivselt mõjutada meie elu, kuid see võib viia ka manipuleerimiseni, diskrimineerimiseni ja autonoomia kaotamiseni.

Praegu kehtivad tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja vastutuse reeglid ei ole kooskõlas eesmärgiga kaitsta tarbijaid tehisintellekti tagajärgede eest.

Just nüüd, ajal kui COVID-19 teine laine räsib kogu Euroopat, vajavad tarbijad kindlustunnet ja uuel tarbijapoliitikal on ülitähtis roll selle usalduse tekitamisel, et pandeemia tekitatud majanduskriisist taastuda.

Komisjon analüüsib ja hindab pandeemia pikaajalist mõju tarbimisharjumustele, et planeerida edasisi poliitilisi algatusi.

Lapsed, eakad või puuetega inimesed vajavad eri kaitsemeetmeid, sest nad on eriliselt haavatavad rahalises plaanis, aga nad vajavad ka nõustamist asjakohase teabe leidmiseks internetist ja väljaspool seda.

Ülioluline  prioriteet võitlemaks ebaausate kaubandustavade vastu on tarbijaõiguste tõhus jõustamine.

Seadusi rikkuvad lennufirmad ja veebiplatvormide pettused, tervisetoodete hindadega manipuleerimised jne. on tarbijatele tekitanud korvamatut kahju.

Tuletame reisijatele siinkohal veelkord meelde, et nende õiguste täielik kaitse reisi tühistamise korral on tagatud ja nad peavad seda õigust kasutama.

Üleilmastunud maailmas on väga olulise tähtsusega piiriülene koostöö ja 2021. aastal on komisjonil plaanis välja töötada tegevuskava Hiinaga suurendamaks müüdavate toodete ohutust.

Eesti Tarbijakaitse Liit osales 2020. aasta juunis Komisjoni algatatud avalikus arutelus andes omapoolse panuse ELi tarbijakaitse tegevuskava koostamisse ja ootame pikisilmi kõiki neid hüvesid, mis lähiaastatel tarbijateni peavad jõudma.

Tarbijate huvide kaasamine kõikidesse asjakohastesse poliitika valdkondadesse on meie,  kui tarbijate esindusorganisatsiooni –  südameasi.

 

Linda Läänesaar

ETLi tegevdirektor

6411697

 

ETL: 1.novembrist hakkavad kehtima uued energiamärgise eeskirjad.

  ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

    1.novembrist hakkavad kehtima uued energiamärgise eeskirjad.

 

Uue seadusega eemaldatakse energiamärgisel siiani olnud klassid A+, A++ ja A+++, millega tarbijad on jõudnud juba küll  harjuda, aga nagu uuringud on näidanud vaid  iga neljas tarbija mõistab, et A+ külmkapp on tegelikult turul kõige vähem energiatõhusam.

Uus energiamärgis tõuseb hästi mõistetud seitsmeastmelisele AG värviskaalale.

Kasutusele võetakse rangemad standardid ja mõõtmismeetodid seadmete energiatõhususe arvutamiseks.

Erinevused praeguse ja uue skoori vahel  tulenevad Euroopa Komisjoni täpsustatud mõõtmismeetoditest.

Energiamärgise ümberkorraldamise eesmärk on motiveerida ka tootjaid tegema uuendusi ja tootma tõhusamaid tooteid.

Uued märgised saavad pesumasinad, pesumasinad-kuivatid, külmikud, sügavkülmikud ja pesumasinad.

Tarbijad hakkavad poodides nägema uusi märgiseid alates 1.märtsist 2021, seega praegu toimub neljakuune ülemineku periood, mis on vajalik tootjate ja tarnijate kohanemiseks.

Praegu veel ei hõlma märgise muudatused kuivateid, ahjusid ja õhupuhasteid. Nende ülevaatamine toimub 2022.aastal.

Lisaks energiatõhususe klassidele hakkavad kehtima alates 1.märtsist 2021 ka uued  ökodisaini regulatsioonid, mille eesmärgiks on  vähendada kodumasinate mõju keskkonnale kogu nende elutsükli vältel.

Seega, kui avastate värskelt ostetud pesumasinat, külmikut või televiisorit lahti pakkides karbis ja pakendil erinevad energiamärgised, siis muretsemiseks ei ole põhjust – see on vaid üleminek paremale sildile, küll aga nende toodete energiatõhusus võib langeda madalamale.

 

Eesti Tarbijakaitse Liit on seisukohal, et uue EL-i energiamärgise ülevõtmisega 2021. aastal  saavad tarbijad uue elektriseadme ostmisel selgemast ja vajalikust teabest kasu, et langetada keskkonnateadlik valik.

 

Kui tarbijatel on küsimusi uue energiamärgise kohta võtke meiega ühendust : tarbijakaitseliit@hotmail.com

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

ETL: Euroopa Komisjon võtab vastu uue kemikaalistrateegia.

           Euroopa Komisjon võtab vastu uue kemikaalistrateegia.

 

15.oktoober 2020

Tallinn 10141

Sakala 23a

 

Euroopa tarbijaorganisatsioonid on Komisjoni juba pikemat aega kutsunud üles ajakohastama Euroopa kemikaalistrateegiat, mida Komisjon viimane kord uuendas 2001.aastal ja on ilmselge, et praegused kemikaalieeskirjad on ebapiisavad.

Strateegia on samm liikumisel nullsaaste eesmärgi poole, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe üks olulisemaid punkte.

Uued kemikaalid peavad olema ohutud ja keskkonnasäästlikud alates nende tootmisest kuni kasutusea lõpuni.

Komisjon plaanib edendada ohutuse ja kestlikkuse standardeid kogu maailmas olles eeskujuks, et ELis keelatuid ohtlike aineid ei toodeta ekspordiks.

Kuna imporditud tooted on eriti murettekitavad, siis tuleks nende ettevõtete suhtes, kes rikuvad kemikaalieeskirju rakendama nulltolerantsi ja range lähenemisviis peaks kajastuma ka ELi kaubanduslepingutes.

Komisjon kavatseb järk-järgult loobuda sisesekretsioonisüsteemi kahjustavatest ainetest või keskkonnale kahjulikest kemikaalidest, piirata  kemikaalide kasutamist lapsehooldusvahendites ja lastekaupades, mis võivad põhjustada vähki, muuta DNA-d või kahjustada reproduktiivtervist.

Strateegia kohustab keelama endokriinsüsteemi kahjustavad ained tarbekaupades nagu kosmeetika, mänguasjad ja toidupakendid ja pakub välja õigusliku määratluse, mis hõlbustab nende  kahjulike kemikaalide tuvastamist, reguleerimist ja järkjärgulist kaotamist.

Liikmesriigid peavad tugevdama ELi õigusaktide jõustamist, pöörama suuremat tähelepanu riigipiiridel ja veebiplatvormidel toimuva suhtes.

Eesti Tarbijakaitse Liit on seisukohal:

Kõik tarbijatele muret tekitavad kemikaalid alates rõivastest ja mänguasjadest kuni kosmeetika ja toidupakendamiseni keelustataks kuna arvukad uuringud on näidanud otseseid seoseid keemilise kokkupuute ja krooniliste ja raskete haiguste nagu vähk, viljatus ja allergiad vahel.

Vähendada probleemsete ainete sisaldust toodetes ja asendada need alternatiividega seal, kus see on vähegi võimalik.

Arvestada võimaliku kokteiliefekti ja selle vältimist  s.o erinevate kemikaalide ohtliku kombineeritud mõju tarbijate tervisele ja keskkonnale.

Karmistada liikmesriikidel kemikaalieeskirjade rakendamist ja jõustamist.

Ülioluline on minimeerida kahjulikke kemikaalidega kokkupuudet praegu, kus me seisame silmitsi COVID-19 pandeemiaga.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Jõutud on ajaloolise kokkuleppeni kogu Euroopa Liitu hõlmava kollektiivse hüvitamise seaduse osas.

ETL /EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Jõutud on ajaloolise kokkuleppeni kogu Euroopa Liitu hõlmava  kollektiivse hüvitamise seaduse osas.

 

  1. juunil kiitsid ELi institutsioonid heaks seaduse, mis annab kõikidele EL-i kodanikele võimaluse pöörduda kohtusse kollektiivselt, kui nad on kannatanud sama kahju.

Selle kokkulepe tulemusel paraneb õiguskaitse kättesaadavus tarbijatele märkimisväärselt.

Tarbijad saavad esitada ühishagi kui ettevõtted on rikkunud reisijate õigusi, tootevastavust käsitlevaid seadusi, andmekaitset, finantsteenuseid, tervishoiuteenuseid, seega on kollektiivse hüvitamise mehhanismid kättesaadavad paljudes valdkondades.

Kui Volkswagen on saanud ignoreerida 8 miljonile tarbijale tekitatud kahju seetõttu, et üksikisikuna sellise gigandi vastu kohtusse pöörduda on pea võimatu, siis tõestab see meile kui väga kollektiivse hüvitamise seadust vaja on.

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad nüüd ELi õiguse ülevõtmisel otsustama mitmete aspektide üle nagu  – kui valitsused seda seadust rakendavad, siis kellel lubatakse esitada rühmahagid – kas need saavad olema  tarbijaorganisatsioonid nagu mitmetes liikmesriikides see on juba praegu või otsustatakse teisiti.

Tarbijaorganisatsioonid üle-euroopaliselt on kollektiivse hüvitamise seaduse eest võidelnud juba rohkem kui 30 aastat!  

Sõlmitud kokkulepe peavad nüüd Euroopa Parlament ja ELi ministrite nõukogu ametlikult heaks kiitma.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

ETL. Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava aitab muuta rohelise ülemineku reaalsuseks.

 

Ringmajanduse tegevuskava on Rohelise lepingu üks olulisemaid dokumente selleks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Tarbijad kaebavad üha rohkem selle üle, et nende kodumasinad, arvutid  ja nutitelefonid purunevad kergesti ja nad ei ole parandatavad.

Jätkusuutlik  tarbimine peab olema tarbijate jaoks lihtne, mugav ja taskukohane, see loob ka eeldused selleks, et tarbijad pöörduvad automaatselt roheliste toodete poole andes sellega signaali ressursisõbralikumate tarbekaupade tootmiseks.

Jätkusuutlik tootmine ja tarbimine on sama mündi kaks poolt – pole ühte ilma teiseta.

Paljud inimesed muretsevad kemikaalide pärast, mida sisaldavad meie igapäevased tekstiiltooted, puhastusvahendid jne., seepärast on nõue takistada keelatud kemikaalide tagasiteed ringlussevõetud toodete kaudu tarbijate kodudesse väga hea uudis.

Tegevuskava olulisemad punktid:

Rohkem jätkusuutlike tooteid – tänu tulevasele säästva tootepoliitika raamistikule peavad paljud tarbekaubad nagu kodumasinad, arvutid, nutitelefonid jne. olema vastupidavamad, korduvkasutatavad, uuendatavad, parandatavad  ja ringlussevõetavad.

Suurt saastet tekitavad sektorid nagu tekstiil ja ehitised peavad kasutama toorainet palju tõhusamalt.

Toodete parandamise õigus, mis tähendab, et aina rohkem tarbekaupu peavad olema hõlpsasti parandatavad ja täiustatavad, mitte ainult ökodisaini nõuetega hõlmatud tooted, näiteks pesumasinad ja külmkapid. Ka nutitelefonid, printerid, arvutid, kohvimasinad peaksid kuuluma selle kategooria alla.

Tarbijad peavad saama usaldusväärsemat teavet toodete vastupidavuse kohta, mis tähendab, et kauplejad peavad müügikohas avaldama infot kui kaua on toodete kestvuse eeldatav eluiga. Kui toodete kestvus oleks pikem kannataks ka keskkond oluliselt vähem.

Tarbijad peavad olema paremini kaitstud rohepesu eest, mis tähendab, et Komisjon soovib lahendada põhjendamata keskkonnaalaste väidete eksponeerimise.

Võtta vastu meetmed, mis takistaksid ohtlike kemikaalide tagasiteed ringlussevõetud toodetes.

Võetakse vastu uued kohustuslikud nõuded pakendite kohta, mis on Euroopa Liidu turul lubatud ja keelustatakse liigne pakendamine.

Tuleb asendada toitlustuses olevad ühekordse kasutusega pakendid ja söögiriistad korduvkasutatavate toodetega.

Kindlustada, et jäätmeid tekiks minimaalselt või üldse mitte, sest jäätmeid saab muuta uueks kvaliteetseks ressursiks. Kaalumisel on ühtne jäätmete liigiti kogumise ja märgistamise süsteem.

Üleminekuga ringmajandusele saavad tarbijad suurema sõnaõiguse ja parima kaitse.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

ETL. EUROOPA REISIJATEL ON ÕIGUS VALIDA KAS HÜVITISE VÕI VAUTSERI VAHEL.

EUROOPA REISIJATEL ON ÕIGUS VALIDA KAS HÜVITISE  VÕI VAUTSERI VAHEL.

COVID-19 paneb tarbijatele tohutu rahalise koorma ja seepärast vajame me selliseid  lahendusi, mis kaitsevad nii tarbijaid kui reisitööstust, sest vastasel korral saaks tarbijate usaldus reisitööstuse vastu jäädavalt kahjustatud.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid on saanud lugematul hulgal tarbijate kaebusi lennuettevõtjate ja reisikorraldajate kohta, kes on petnud EL tarbijaõigust, keeldudes tarbijatele tühistatud reiside eest hüvitist maksmast.

Euroopa Komisjon on juba ennetavalt valitsustele meenutanud, et pakettreisi korralduse või bussi-, lennu- ja laevareisi pileti tühistamise korral on tarbijatel õigus rahalisele tagasimaksele. Ettevõtted, kes pakuvad ainult vautsereid ei järgi EL-i seadusi.

Euroopa Komisjon avaldas 13.mail EL-i riikidele soovituse kutsudes riike kaitsma reisijate õigusi COVID-19 tõttu tühistatud reiside eest ja pakkus välja viisi kuidas tarbijatele pakkuda vabatahtlike vautsereid ja kuidas need muuta tarbijatele atraktiivsemaks, et tarbijad kindlustundega saaksid langetada ohutu ja usaldusväärse valiku.

Tarbijatele peaksid pakkuma erilist huvi tingimused, mille kohaselt vautserid kehtivad 12 kuud ja nende kehtivuse lõppedes tuleb need automaatselt tagasi maksta.

Eesti Tarbijakaitse Liidu poole on pöördunud arvukalt tarbijaid, kelle õigusi on rikutud ja kes on majanduslikult löögi alla sattunud.

Julgustame ka kõiki teisi, kellel on tekkinud probleemid või kes soovivad oma häid ja halbu kogemusi jagada pöörduda meie poole : tarbijakaitseliit@hotmail.com

Ajal, mil me tarbijatena vajame oma õiguste kaitset peavad need olema tagatud meile kõigile nii nagu seadus ette näeb.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Euroopa standardiorganisatsiooni ANEC- i kodumasinate töörühma (DOMAP) korraline aastakoosolek toimus Soome eesistumise raames Helsingis.

  ETL EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

     ESTONIAN CONSUMERS UNION

 

16-17.oktoober 2019  Helsingi.

 

Euroopa standardiorganisatsiooni  ANEC- i kodumasinate töörühma (DOMAP) korraline aastakoosolek toimus Soome eesistumise raames Helsingis ja meie võõrustajateks olid Soome riiklik standardikeskus koostöös Suomen Kuluttajaliittoga.

Korraldasime ühise seminari 16.oktoobri hommikupoolikul, kus Soome kolleegid rääkisid meile oma tegevustest standardimise valdkonnas ja koostööst Soome riikliku standardi organisatsiooniga.

ANEC-i kodumasinate töörühma eesmärk on aidata vähendada õnnetusi, mis on tingitud kodumasinate kasutamisest s.h.väärkasutamisest ja anda ANECi liikmetele juhiseid standardite parendamiseks ja koordineerida nende tegevust.

Töörühm lähtub oma tegevuses gaasiseadmete määrusest EL2016/426, masinadirektiivist  2000/42/EÜ ja üldisest tooteohutuse direktiivist  92/59/EMÜ.

Töögrupp järgib tegevusi, mis käsitlevad kodumasinate ohutusnõudeid.

Tarbijad kasutavad palju erinevaid elektriseadmeid, sest ilma nendeta ei kujuta keegi tänapäeval oma kodu ettegi  – mikrolaineahjud, rösterid, boilerid, telerid, kohvimasinad, föönid, aiatööriistad jne. ja seepärast on väga oluline, et nende toodete ohutus oleks tagatud enne kui need tarbijateni jõuavad.

Peale toodete ohutuse on olulised ka keskkonna aspektid nagu jõudlus, ökodisain, energiamärgistus.

Aina rohkem jõuab Euroopa turule lastele atraktiivseid tooteid, aga ei Euroopa

standardites ega EL õigusaktides ei ole selgeid nõudeid ja viiteid kuidas neid tooteid hinnatakse ja nende ohutust määratletakse. Samuti on oluline eristada lastele atraktiivseid seadmeid ja mänguasjataolisi seadmeid.

Turgude järelevalvetegevused on samuti väga olulise tähtsusega, sest ainult niimoodi on võimalik tuvastada turvariskid, kavandada ennetustegevusi ja täiustada standardeid.

Erilise tähelepanu all oli seekord solaariumite kasutamine, mis on väga populaarne teenus globaalselt.

Igal aastal diagnoositakse u.3500 melanoomi juhtumit, mis võivad olla põhjustatud just päikesevoodite kasutamisest ja igal aastal sureb 500 naist ja 300 meest selle tagajärjel.

DOMAP töögrupp on üksmeelselt seisukohal, et solaariumid tuleb täielikult keelustada, sest ei ole olemas turvalist päevitamist päikesevoodites.

Vaikne tapja – süsinikoksiid CO on värvitu ja lõhnatu gaas, mis on väga mürgine ja on tapnud rohkem inimesi kui AIDS või nahavähk.

Uuringud näitavad kahjuks, et mürgistuste arv viimastel aastatel on veelgi suurenenud ja seda eriti vanemate inimeste seas.

Väga oluline on tarbijaid jätkuvalt teavitada grillimisseadmete võimalikest ohtudest kuna grillimine on populaarne ja mitte alati otstarbekohane.

Heauskselt kasutatakse neid seadmeid ka siseruumides seades ohtu mitte ainult oma pere liikmed vaid ka ümbritsevad majaelanikud, sest CO võib tappa vaid mõne minutiga.

Töögrupp vaatas üle ka ANEC-i 2020 aasta tööprogrammi, milles on erilise tähelepanu all ökodisaini regulatsioon, mis vajab jätkuvalt täiendamist, energiamärgistus, kemikaalid, elektrilised mänguasjad ja nööppatareid, mis võivad olla lastele ohtlikud.

Arutleti ka mõistete  use and misuse – kasutamine ja väärkasutamine üle.

Drastiliste,  kuid asetleidnud juhtumitena toodi näiteid,  kus triikrauaga sirgendatakse juukseid, kohvimasinasse kallatakse vee asemel piima, kuivatatakse riideid mikrolaineahjudes jne.

Tarbijad on uskumatult leidlikud, et oma kodumasinad multifunktsionaalsetemaks muuta, et saada lisaväärtust!

Mitte kodus järele proovida!

 

Linda Läänesaar

DOMAP töörühma

Eesti liige

 

 

 

Millest räägivad tarbija küsitluste tulemused meie kodulehel.

Millest räägivad tarbija küsitluste tulemused meie kodulehel.

Eesti Tarbijakaitse Liit tegeles sel aastal toidu ohutuse projektiga, mida toetas Tarbijakaitseamet ja meie erilise tähelepanu all olid nii saasteained toidus, GMO-d, lisaained ja toidulisandid, aga samuti toidu kvaliteedimärgid ja alkoholi märgistus.

Testisime antud projekti raames ka tarbijate teadlikkust, hoiakuid ja arvamusi meie kodulehe www.tarbijakaitse.ee kaudu.

Toome siinjuures kokkuvõte olulisemast.

Kuidas tarbijad hindavad kodumaise toidu ohutust?

Kodumaise toidu ohutuses on kindlad ligikaudu pooled vastajatest.

EFSA (Euroopa Toiduohutuse Amet) uuring kinnitab samuti, et Eestis turustatav toit on Soome järel pestitsiidijääkide sisalduse poolest puhtuselt teisel kohal Euroopas.

Toidu kvaliteedimärgid on olulised 40 protsendile vastanutest, samas kui nende märkide ehtsuses kahtles umbes 20 protsenti vastanutest ja 40 protsenti arvasid, et märkide rohkus tekitab pigem arusaamatust, mitte ei aita langetada soovitud valikut.

Kõik vastanud olid seisukohal, et lipumärgiga peab tähistama tooteid, mis on kodumaisest toorainest ja Eestis pakendatud, sest lipuvärvidega tähistatud toidu all mõeldakse automaatselt Eestis toodetud toitu.

Rahvusvärvide kasutamine toidumärgisena peab olema tarbijale üheselt selge. Praegune
olukord külvab arusaamatust.

Ekslik oleks arvata, et tarbijad tunnevad põhjalikult erinevate kvaliteedimärkide statuute.

Kuna üle 65 protsendi tarbijatest uurib sageli toidupakendi märgistust, siis peab märgistus olema ka üheselt arusaadav selleks, et langetada teadlike, tervislike ja ohutuid valikuid ja soovi korral eelistada eestimaist.
Toidu päritolumaa märgistus on oluline ligi 60 protsendile vastanutest.

Toidurassismi, mis on toidu-ja hügieenikaupade kahetist kvaliteeti on kogenud 30 protsenti vastanutest.
Tarbijatena on meil õigus eeldada, et sama nime ja disainiga pakendis toode on kõikjal sama koostisega – nii Lääne- kui Ida-Euroopas.
Samas pole tegu märgistusnõuete rikkumisega – kõik toidu koostisosad on selgelt välja toodud. Toote kvaliteet on erinev. Hind võib olla aga hoopis kõrgem.
Igal juhul on see tarbijate petmine.
Tuletagem meelde – meil omal ajal ülipopulaarne Mehukatti erines totaalselt sellest mahlast, mida Soomes joodi ja sellest ajast on möödas pea 30 aastat!

Alkohol on ainus toiduaine või jook, millele on loodud eriline privileeg ja hoitud siiani ilma märgistuseta, seepärast soovivad 86 protsenti vastanutest teada täpset koostisosade loetelu ja toitumisalast teavet.

37 protsenti vastajaid arvavad, et alkoholi märgistus aitaks piirata ka alkoholi tarbimist.

Lisaainetel ja toidulisanditel oskavad vahet teha pea 80 protsenti tarbijatest.

Lisaainete märgistamisel soovitakse näha pigem keemilist nimetust mitte e-numbrit.
Naatriumglutamaati tunnevad paljud, aga numbrit 621 või märgistust MSG vähesed, tähendus on aga üks ja seesama.

Toiduvalik on igaühe isiklik otsus.
Toidu ohutus on aga tarbija õigus ja tarbijad vajavad üheselt arusaadavat teavet, et langetada teadlike ja tervislike valikuid.

Tarbijatel on piiramatu võim turgu mõjutada – kui pole tarbijat kaob ära ka pakkuja!

Linda Läänesaar
Tegevdirektor
Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

3. detsembril 2018 on jõustumas asukohapõhist tõkestust ehk geoblokeeringut keelustav määrus.

Mis on geoblokeering?

Geoblokeering viitab peamiselt internetikauplustes kasutusel olevale praktikale, mille tulemusel tõkestatakse juurdepääsu ostukeskkonnale teisest riigist pärit klientidele kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel. Kehtiv teenuste direktiiv keelab juba täna tarbijate diskrimineerimise nii internetis kui füüsilises maailmas, kuid see pole soovitud tulemust andnud Detsembris jõustuv asukohapõhise tõkestuse keeld on Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu strateegia oluline osa.

Mis on uue määruse mõju?

1. Uus määrus keelab teisest riigist pärit klientide juurdepääsu tõkestamise veebipoele ning nende automaatse ümbersuunamise ilma eelneva nõusolekuta. Määrus ei keela sihtturu jaoks loodud erilehtede kasutamist, kuid klientidele peab olema tagatud juurdepääs just sellele veebipoele, millele ta algselt ligi soovis pääseda.

2. Määrus keelustab kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel põhjendamatu diskrimineerimise:
kaupade jaemüügil füüsilise tarneta;
elektrooniliste teenuste müügil;
teenuste osutamisel füüsilises kohas, kus kaupleja tegutseb.

3. Kliente ei tohi diskrimineerida ka maksevahendi alusel. See tähendab, et keelatud on kaupleja poolt muul juhul aktsepteeritud, kuid teises riigis väljastatud maksevahenditega tehtud tehingute tagasi lükkamine. Näiteks, kui e-pood aktsepteerib Eestis välja antud VISA või Mastercard kaarti, peab ta aktsepteerima ka kõikides teistes EL riikides välja antud VISA ja Mastercard kaarte. Kui aga kaupleja kasutab praegu näiteks ainult pangalingi võimalust, ei ole ta kohustatud kasutusele võtma krediitkaardimakseid või teisi makselahendusi.

4. Uue määruse kohaselt loetakse sellised ettevõtjate vahelised kokkulepped tühiseks, mis lähevad vastuollu määruse sätetega. Selliseid kokkuleppeid võib esineda nn vertikaallepingutes, kus tootja kirjutab edasimüüjale ette, kuidas, kellele ja mis tingimusel tohib kaupa müüa. Passiivmüügi korras – see tähendab juhuostjatele müües – tuleb nendest põhimõtetest samuti kinni pidada.

Milliseid kaupu uus määrus puudutab?

Määrus kohaldub kõikide kaupade müügile, mida internetis müüakse ja mille müük interneti vahendusel pole keelatud. Kauplejad ei pea olema seejuures teadlikud kõikides teistes EL riikides kehtestatud kaupade keeldudest. Kui selgub, et mõni kaup on teises riigis keelatud, siis on kauplejal õigus piirata juurdepääsu teatud kaupadele või teenustele ning see on põhjendatud.

Milliseid teenuseid uus määrus puudutab?

Lisaks elektrooniliselt osutatavatele teenustele (pilveteenuseid, andmeaidandust, veebimajutust ja tulemüüride pakkumist ning otsingumootorite ja internetikataloogide kasutamist) kuuluvad kohaldamisalasse enamik teenuseid. Määrus ei puuduta mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavaid üldhuviteenuseid, finantsteenuseid, elektroonilisi sideteenuseid, transporditeenuseid, ajutist tööd vahendavate tööbüroode teenuseid, tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, audiovisuaalteenuseid, hasartmänguteenuseid, eraturvateenuseid ning notarite ja kohtutäiturite osutatavad teenuseid.

Peamised müüdid ja tegelikkus

Ettevõtjatele

Määrusega kaasneb kauplejatele müügikohustus
Ei. Kauplejatel ei teki kohustus hakata kaupu müüma kõikidele klientidele. Kohustus on kohelda EL kliente võrdselt. Kui teisest riigist pärit kliendil on soov osta ja võimalus kauba või teenuse eest maksta ning talle sobivad kaupleja pakutud tarnetingimused, ei ole lubatud müügist keelduda. Säilib ka lepinguvabaduse põhimõte, kuid lepingu keeldumise aluseks ei tohi olla kliendi kodakondsus, elukoht või asukoht.

Määrusega kaasneb kohustus kaupu kõikjale tarnida
Ei. Määrus ei reguleeri kauplejate tarnetingimusi. Kauplejad saavad jätkuvalt vabalt valida, kuhu ja millistel tingimustel kaupu tarnitakse. See on osa ettevõtlusvabadusest. Tuleks siiski tagada, et minimaalselt saaks klient kaubale ise järgi tulla. Mõistlik oleks müügitingimustes selgelt sätestada, kui kaua kaupa müüja juures hoiustatakse, et ebamõistlikult pikka ladustamisaega vältida.

Määrus kohustab kõik hinnad ühtlustama
Ei. Kauplejatele jääb vabadus seada erinevaid hindu erinevatele sihtgruppidele mõeldud veebilehtedel, kuid need lehed peaksid olema ühtviisi ligipääsetavad kõikidele EL klientidele. Samuti pole välistatud, et hinnale lisandub tarbija asukohapõhine käibemaks või tarnega seotud lisatasu, mida kauplejal on õigus küsida. Samuti on lubatud teha eripakkumisi ning sihtgrupisoodustusi, kuid need peaks olema kõigile kättesaadavad ning soodustuse andmisest keeldumine ei või olla diskrimineeriv.

Määrusega kaasneb kohustus teada kõikide EL riikide tarbijakaitse reegleid
Ei. Sarnaselt füüsilises maailmas välisriigist ostetud asjadele kohaldub müüja asukohapõhine tarbijakaitse. Seda siiski seni, kuni kaupleja ei teosta suunatud müüki – see tähendab aktiivset müüki mõne konkreetse riigi klientidele. Aktiivsele müügile võib viidata näiteks see, kas e-pood on kättesaadav ka mõnes muus keeles peale ettevõtte tegevuskoha emakeele.

Määrusega kaasneb kohustus end juhuostude tõttu sihtriigis maksukohustuslaseks registreerida
Ei. Maksukohustuse tekkimiseks on seatud konkreetsed piirmäärad. Piiriüleste käibemaksureeglite ning -piirmääradega saab tutvuda vastaval EL infolehel: https://europa.eu/youreurope/business/taxation/vat/cross-border-vat/index_en.htm

Tarbijatele

Pärast määruse rakendumist saab vaadata kõikjal lemmiksaateid ja kuulata lemmikmuusikat
Ei, see määrus ei kohaldu audiovisuaalmeediale ega autoriõigusega kaitstud sisule (nagu muusika, arvutimängud, tarkvara ja e-raamatud). Pärast kahe aasta möödumist viiakse läbi hindamine, kas määruse kohaldamisala peaks laiendama ka autoriõigusega kaitstud sisule.

Pärast määruse jõustumist saab mis tahes kaupu kogu Euroopast endale koju tellida
Ei. Määrus paraku ei kohusta kauplejaid kõikjale tarnima. Samuti ei tähenda see seda, et kaupleja aktsepteerib tingimata tarbijale sobilikku maksevahendit. Näiteks pole enamus riikides täna veel võimalik Eestis populaarseid pangalinke kasutada.

Tarbija on kuningas – minu õigus jääb alati peale!
Ei. See ei pruugi nii olla kui tegu oli juhuostuga. Nii nagu reisil olles tehtud ostude puhul tuleb arvestada, et pretensioonide korral tuleb ilmselt pöörduda kauba müünud kaupleja tegevuskoha tarbijakaitse poole. Piiriüleste probleemide korral annab siiski nõu ka Tarbijakaitseamet.

Millal määrus rakendub?

Määrus jõustus 23. märtsil 2018 ja kauplejatel on kohustus seda täita alates 3. detsembrist 2018.

Lisainfo:

Euroopa Komisjoni teemaleht: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/geoblocking

Küsimused-vastused: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=55377

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!