ELi toll pidas 2018. aastal kinni peaaegu 740 miljoni euro väärtuses võltsitud ja potentsiaalselt ohtlikke kaupu

Toll_konfiskeeritud_kaup

Euroopa Komisjoni täna avaldatud uutest andmetest nähtub, et 2018. aastal peeti ELis kinni rohkem võltskaupu kui aasta varem, suurenes ka kuller- ja postipakiteenuste kaudu saadetavate väikepakkide arv. Kinnipeetud saadetiste arv oli 2017. aastal 57 433 ja 2018. aastal 69 354, kuid kinnipeetud esemete üldkogus on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud. 2018. aastal peeti kinni peaaegu 27 miljonit intellektuaalomandi õigust rikkuvat artiklit, mille tänavahind on ligi 740 miljonit eurot. Ka Eestis on kinnipeetud saadetiste arv mõnevõrra suurenenud – kui 2017. aastal oli selliseid saadetisi 319, siis 2018. aastal 359.

19/09/2019

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas: „ELi tolliametnikud on edukalt avastanud ja pidanud kinni võltsitud kaupu, mis on sageli tarbijatele ohtlikud. Nende töö muudab veelgi keerulisemaks suur arv väikepakke, mis jõuavad Euroopa Liitu e-kaubanduse vahendusel. Prioriteetide hulka kuuluvad ka meie ühtse turu ja tolliliidu usaldusväärsuse kaitsmine ning intellektuaalomandi õiguskaitse tõhus tagamine rahvusvahelises tarneahelas. Peame jätkama võltsimise ja piraatluse vastase võitluse tõhustamist.”

 

Kaubaartiklitest enim peeti kinni sigarette, mis moodustasid kinnipeetud artiklitest 15%. Sellele järgnesid mänguasjad (14%), pakendimaterjal (9%), etiketid, sildid ja kleebised (9%) ning rõivad (8%). Tooted, mida kasutatakse kodus isiklikuks tarbeks, näiteks kehahooldustooted, ravimid, mänguasjad ja elektrilised majapidamistarbed, moodustasid peaaegu 37% kinnipeetud toodete koguarvust.

 

Hiina on jätkuvalt intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade peamine lähteriik. Võltsitud alkohoolsed joogid pärinesid põhiliselt Põhja-Makedooniast. Türgi oli muude jookide, parfüümide ja kosmeetika peamine allikas. ELi toll pidas kinni palju võltsitud käekelli, mobiiltelefone ja tarvikuid, tindikassette ja toonereid, CDsid/DVDsid, silte ja kleebiseid, mis pärinesid Hongkongist, Hiinast. Arvutiseadmete peamine allikas oli India, sigarettide puhul Kambodža ning pakendimaterjal tuli peamiselt Bosnia ja Hertsegoviinast.

 

Taustteave

Komisjoni aruanne intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks võetavate tollimeetmete kohta on avaldatud igal aastal alates 2000. aastast ning see põhineb liikmesriikide tolliametite poolt komisjonile edastatud andmetel.

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) vaatluskeskus avaldas täna veel ühe täiendava aruande: „Aruanne intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ELis: tulemused ELi piiridel ja liikmesriikides ajavahemikul 2013–2017“Otsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeid. Kõnealune aruanne, mis põhineb ka maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi andmetel, täiendab viimaste aastate suundumusi käsitlevat aruannet riiklike täitevasutuste andmetega kinnipidamiste kohta siseturul.

Varasem uuringOtsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeid on samuti näidanud, et ELi ettevõtete otsene kahju, mis tuleneb võltsitud kaubast, ulatub 56 miljardi euroni aastas, mis vastab peaaegu 468 000 töökoha kaotusele. Võttes arvesse ka mõju muudele sektoritele, on müügikahjum kokku 92 miljardit eurot.

Lisateave

Täispikk pressiteade

Täispikk aruanne on avaldatud siin.

Teabeleht on kättesaadav siin

Kuidas lahendada piiriülest tarbijakaebust?

Kuidas lahendada piiriülest tarbijakaebust?

 

Kui ostetud nutitelefon ei tööta nagu peaks või uued jooksutossud lähevad katki, tuleb tarbijal pöörduda kaupleja poole. Enamasti tarbija kaebus rahuldatakse, ent mitte alati. Eestist ostetud asja puhul pöördub tarbija abi saamiseks tarbijakaitse poole, aga mida teha, kui kaup on ostetud väljastpoolt Eestit? Kuidas vaidlust lahendada ja kes aitaks?

 

Teistest riikidest kaupade ostmine või teenuste tellimine on muutunud igapäevaseks. Reisides ostetakse rõivaid ja jalatseid, sageli leitakse sobiv auto väljastpoolt Eestit, lennatakse välismaise lennufirmaga, võõrsil majutusteenuse või autorendi tarbimine ei ole ammu enam midagi erakordset. Tänu internetikaubamajadele on Eesti tarbija ees avatud piiritu ostukeskkond, kust saab meelepäraseid oste sooritada ka reisi ette võtmata. Paraku  juhtub aeg-ajalt, et ostetud ese läheb katki või lakkab töötamast, samuti võivad teenuste tarbimisel tekkida takistusi ja arusaamatusi.

Kuidas esitada kaebust? Kui ostetud kaubal ilmnevad mingid vead või teenuslepingu täitmine ei kulge oodatult, tuleb esmalt pöörduda kaebusega kaupleja poole. Müüja kontaktandmed leiab reeglina ostutšekilt või kodulehelt ning kaupleja poole tuleb pöörduda kirjalikult, soovitavalt e-posti teel. Kindlasti tuleb saadetud e-kiri ka endale alles jätta. Kauplejale kaebuse esitamine on alati esimeseks nö kohustuslikuks sammuks, ilma selleta ei saa tarbijat aidata ka ükski tarbijakaitseasutus. Kaebuses tuleks selgelt väljendada oma nõue ehk millist lahendust soovid.

Mida on tarbijal õigus puudusega kauba korral nõuda? Tasub teada, et ostude sooritamisel Euroopa Liidus, sh ka Norras ja Islandil, on tarbijad kindlustatud enam-vähem ühesuguste õigustega kõikides liikmesriikides. Tarbija võib arvestada vähemalt kaheaastase pretensiooni esitamise õigusega kaubal ilmnevate puuduste osas. Muidugi tasub meeles pidada, et ilmnenud defekt ei tohi olla tarbija põhjustatud. Enamus liikmesriikides on tarbija õigused puudusega kauba korral järjestatud samuti nagu Eestis: kauba parandamine või asendamine ja selle võimatuse korral raha tagastamine.

Kuidas toimub kaebuse praktiline lahendamine? Euroopa Liidus kehtib reegel, et lepingutingimustele mittevastava kauba korral peab kauba asendamine, parandamine või kauplejale tagastamine toimuma tarbija jaoks tasuta. Ükski õigusakt ei ütle täpselt  kuidas puudusega kaup teises riigis asuvale müüjale üle anda või kuidas täpselt defekti tekkepõhjuseid tõendada. Lahenduse leidmiseks tuleb müüjaga suhelda.

Kui müüjal on põhjust kahelda, kas ilmnenud puudus on tingitud tootmispraagist või põhjustas selle tarbija, võib olla lahenduseks kauba saatmine posti teel kauplejale, et viimane saaks vea tekkepõhjused kindlaks teha. Kauba transpordi eest tasumine sõltub omavahelisest kokkuleppest. Küll aga kui puudus saab tõendatud ning tegemist on tootmisveaga, tuleb kauplejal saatekulud tarbijale hüvitada.

Kaupleja võib nõustuda ka sellega, et tarbija saadab defektsest tootest fotod või laseb toote üle vaadata siinsel eksperdil. Tehnikakaupade ja rahvusvaheliste ketikaupluste puhul võib kauplejale sobida ka see, et kaebuse põhjendatusele annab hinnangu tarbija koduriigis asuv esindus. Kindlasti ei tohiks tarbija enne müüjaga suhtlemist ja kokkuleppimist teha mingeid kulutusi nõudvaid samme.

Mida teha, kui välismaise kauplejaga suhtlemine ei suju? Kui tarbijal on müüjaga võimatu ühendust saada või  keelebarjäär ei võimalda end müüjale arusaadavaks teha, saab abi saamiseks pöörduda EL tarbija nõustamiskeskuse poole. Nõustamiskeskus on tarbijate piiriüleseid vaidlusi lahendav Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti üksus, mille teenused on tarbijale tasuta. Käesoleva aasta jooksul on keskusesse abi saamiseks pöördunud 700 tarbijat. Keskus pakub lisaks nõustamisele ka konkreetset kaebuse lahendamise teenust, kui teises liikmesriigis asuv müüja ei täida enda kohustusi ning tarbija soovib oma õiguste eest seista.

Kristina Tammaru

EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja

 

 

 

Maaeluministeerium: toiduohutusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata

Maaeluministeerium: toiduohutusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata
Riigikontrolli tänasest toiduohutuse auditist selgus, et maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluvad ametkonnad ei kontrolli Eestis müügil olevaid puu- ja juurvilju piisavalt ning moonutavad laborianalüüside tulemusi, et toit näiks puhtam. Maaeluministeeriumi esindaja sõnul tuleb auditi tulemustesse suhtuda täie tõsidusega.
Loe lähemalt: :: https://www.postimees.ee/6703718/maaeluministeerium-toiduohutusele-tuleks-rohkem-tahelepanu-poorata

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

6. september 2019 – 13:10
Euroopa Liidu lipud ELi peahoone ees Brüsselis.
Foto: NakNakNak / pixabay.com.

Täna, 6. septembril avaldati Euroopa Liidu teatajas määrus (2019/1381), mille eesmärk on parandada toiduohutuse valdkonna riskihindamist. Õigusaktiga muudetakse riskihindamist läbipaistvamaks, tugevdatakse ELi riskihindamise uuringute usaldusväärsust ja rakendatakse sõltumatuse tagamise põhimõtteid. Lisaks parandatakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhtimist ja kestlikku toimimist.

Määrusega muudeti kaheksat toiduohutuse valdkonna õigusakti. Lisaks ELi  toiduseadusele (määrus 178/2002) tehti muudatusi õigusaktides, mis reguleerivad  toidu lisaainete, toiduensüümide, toidu lõhna- ja maitseainete, suitsutuspreparaatide, uuendtoidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide,  geneetiliselt muundatud organismide, taimekaitsevahendite ja söödalisandite kasutamist. Muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kellel on plaanis nende õigusaktidega seoses taotleda luba või selle pikendamist, sest muutuvad taotluse esitamise protseduurid.

Õigusakti muudatuseks andis põhjuse ka glüfosaadi riskihindamise tulemustega rahulolematute ELi kodanike algatus. Tulevikus on ELi riskihindamise alused selgemad ja läbipaistvamad, tõstmaks kodanike usaldust riskihinnangute põhjal tehtavate otsuste vastu.

Edaspidi avalikustatakse kõik otsustamise aluseks olevad uuringud (v.a nende konfidentsiaalsed osad), kohustuslikuks muutub teavitamine loa taotlemiseks kavandatavatest teadusuuringutest ja luuakse ka vastav andmebaas, riskihindamisel toimuvad avalikud konsultatsioonid ning vajadusel võib korraldada kontrolluuringuid. Riskihindamise parandamine on kavas ka läbi EFSA juhtimise ja riskihindamise mudeli täiustamise. Näiteks otsitakse võimalusi, kuidas paremini kaasata liikmesriikide eksperte EFSA töös; edaspidi osalevad kõigi liikmesriikide esindajad EFSA juhtimises, kuid sealjuures säilib EFSA kui teadusnõu andja sõltumatus.

Kõigele lisaks luuakse määrusega alus riskidest teavitamise kavale, mis loob tulevikus riski tasemest oleneva teavitamise vahendite ja viiside raamistiku ja edendab erinevate poolte vahelist dialoogi toiduohutuse valdkonnas.

Määrus 2019/1381 rakendub märtsis 2020.

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
29. august 2019

 

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub enam kui tuhat tarbijat aastas, kes soovivad nõu või abi olukorras, mil kauba või teenuse müünud kauplejaga on tekkinud probleeme. Keskus reastas kõige enam probleeme tekitanud tarbijamured.

Esimene koht: e-kaubandus

E-kaubandus oma populaarsuse tõttu põhjustab ka kõige enam kaebusi. Peamiseks mureks on olukorrad, mil tarbija on tellimisel kauba eest maksnud, ent kaup jääb tulemata ning välisriigis asuva kauplejaga kontakti saamine ei õnnestu. „Praegu levinud kaebuste puhul on näha, et toodete mittesaatmine on iseloomulik pigem petturlikele ja fiktiivsetele e-poodidele. Tasub teada, et tarbija saab e-ostude õnnestumiseks ise väga palju ära teha. Sageli taustauuring ja eeltöö annavad signaali, kui tegemist ei ole ausa kauplejaga,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Legaalsete kauplejate ja tarbijate vahel esinevad eelkõige lepingulised vaidlused, näiteks kui kaup on puudusega, defekti tekkepõhjuse tõendamine jms. „Varasemast enam on tarbijad teadlikud ka EL-s kehtivast 14-päevasest taganemisõigusest ja geoblokeeringu keelust ning oskavad oma õigusi ka nõuda,“ lisas Tammaru.

Teine koht: lennureisija õigused

Lennureisija õigustega seotud kaebused on aastatega väga jõudsalt kasvanud. Muidugi inimesed ka reisivad järjest enam ja tõusnud on teadlikkus oma õigustest. Eelkõige on lennukaebused seotud teatud olukordades, näiteks lennu hilinemine või tühistamine, tarbijale antud õigusega rahaliseks hüvitise küsimiseks, ent lennufirma keeldub selle maksmisest. „On näha, et tarbijad on aja jooksul lennufirmaga suhtlemisel teadlikumad ja oskavad oma õigusi nõuda juba lennu hilinemise või tühistamise ajal,“ tõdes Tammaru. Samal ajal on sagenenud juhtumid, mil tarbijad tegutsevad lennu hilinemisel või tühistamisel aga ka pagasiga seotud probleemide korral ilma lennuvedajaga konsulteerimata, eeldades ekslikult, et neil on hiljem õigus nõuda kõikide tehtud kulutuste hüvitamist.

Kolmas koht: majutusteenused

Majutusteenustega seotud kaebused on kasvanud just viimastel aastatel ja eelkõige seoses sellega, et välismaal majutuse broneerimist pakkuvate portaalide arv on jõudsalt kasvanud. Broneerimiseks kasutakse vahendusportaale ning seal kuvatud teabega ei tutvuta piisavalt ning hiljem pettutakse majutusteenuse kvaliteedis, majutuse tingimustes või selles, et ei saa broneeringut tasuta tühistada. Majutuseteenuste puhul on oluline teada seda, et selle kvaliteediga mittenõustumisel, tuleks kaebus esitada kohapeal ehk hotellis, mitte tagantjärgi kui teenuste tarbimine on juba lõppenud.

Neljas koht: autorent

Autorendikaebused on läbi aastate olnud üheks sagedaseks piiriülese kaebuse põhjuseks. Kaebuste sisu on olnud sarnase iseloomuga – krediitkaardilt on tarbijat teavitamata maha võetud liigsed summad ning asjaolu, et rendifirmad ei vasta tarbijate kaebustele.

Viies koht: kaebuse lahendamise võimalused 

Järjest sagedamini pöörduvad tarbijad nõustamiskeskuse poole üldise teabe saamiseks, et kas ja kuidas on võimalik kaebust lahendada, kui kaupleja asub teises riigis. „Vajadus piiriüleste tehingutega seotud vaidluste lahendamiseks kasvab, sest eestlased reisivad järjest enam ning samuti on interneti vahendusel järjest rohkem teenuseid ja kaupu suunatud ka Eesti turule“ sõnas Tammaru.

Rohkem teavet oma õiguste ning vaidluse lahendamise võimaluste kohta saab lugeda EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt www.consumer.ee.

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

ETL pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

Austatud Riigikogu esimees, Vabariigi Peaminister ja ministrid,

Eesti Tarbijakaitse Liit kui tarbijate esindusorganisatsioon Eestis ja Euroopa Tarbijate katusorganisatsiooni BEUC täisliige alates 2004 aastast pöördub teie poole palvega toetada BEUC-i algatust Euroopa Liidu tarbijate tervise kaitseks.

Eesti Tarbijakaitse Liit on veerand sajandi jooksul harinud ja koolitanud terve põlvkonna tarbijaid ja seisnud valvekoerana tarbijate õiguste ja heaolu kaitsel ja ka seekord ei jää me käed rüpes ootama muutusi , mida tarbijad eluliselt vajavad.

Euroopa Liidu tarbijad vajavad kohvitopsides ja muudes paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju. Erinevalt plastist puuduvad EL-i eeskirjad, mis reguleeriksid paberi kasutamist toiduga kokkupuutuva materjalina.

Tarbijatel on õigus eeldada, et toiduga otseselt kokkupuutuvad materjalid ei sisalda kahjulikke kemikaale.

Uues laborikatsed näitavad aga taaskord, et värvilisest paberist ja kartongist valmistatud toidupakendid n. kohvitopsid võivad sisaldada ja vabastada trükkimisel kasutatavatest tintidest pärinevaid kemikaale sealhulgas neid, mida EFSA ei ole hinnanud.

Rohkem kui üks kuuest proovist sisaldas primaarseid aromaatseid amiine, millest osa arvatakse tekitavat vähki ja peaaegu kõik 76 proovi sisaldasid UV filtreid, mis võivad põhjustada vähki või häirivad hormoonide süsteemi.

Ka 2017. aastal läbiviidud kiirtoidupakendite testidest kolmandikul avastati problemaatiliste fluoritud ühendite kõrge sisaldus. Teadlased kahtlustavad, et fluoritud ühenditel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele – vähk, viljatus ja rasvumine.

Kuna paber on plastiku järel teine enim kasutatud toidupakendimaterjal on murettekitav, et seda kasutatakse meie toiduga kokkupuutel ilma turvavõrguta.

Alates 2021. aastast jõustuv ühekordse kasutusega plasti ambitsioonikas keeld toob paberi ja kartongi kui alternatiivid jõuliselt turule, kus puudub igasugune sellealane regulatsioon.

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et tarbijate tervis pole piisavalt kaitstud antud olukorras ja Euroopa Parlament on kutsunud üles vastu võtma vastavaid meetmeid – see kõik on saavutatud pikaajalise, jõulise lobbitöö tulemusel Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt.

Kõige selle taustal palume teie jõulist sekkumist EL-i seadusandliku raamistiku korrastamiseks, et tarbijad võiksid kindlustundega sooritada oma igapäevaseid oste.

Tarbija vajab selgust ja kaitset!

Oma ostuvalikutega kujundavad tarbijad keskkonda meie ümber aga samuti panevad proovile oma tervise.

Eesti tarbijate tervis on aga meie kõigi südameasi!

Lisana kaasas BEUCi Pressiteade, taustamaterjal ja lisateave testide ja kommentaaridega.

P.S. TÄNAME Peaministrit ja Maaeluministrit EESTI MAASIKATE eest!

Lugupidamisega

Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
BEUCi Eesti esindaja

6411697
www.tarbijakaitse.ee

 

 

BEUC PRESSITEADE: Euroopa Liit vajab kohvitassides, kõrtes ja muudest paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju.

BEUC PRESSITEADE
27.juuli 2019

Euroopa Liit vajab kohvitassides, kõrtes ja muudest paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju.

Uued laborikatsed näitavad, et värvilisest paberist ja kartongist valmistatud toidupakendid nagu kohvitassid ja kõrred võivad sisaldada ja vabastada trükkimisel kasutatavatest tintidest pärinevaid kemikaale.

Paber on plastiku järel teine enim kasutatud toidupakendimaterjal, aga erinevalt plastist puuduvad EL-s eeskirjad, mis reguleeriksid paberi kasutamist toiduga kokkupuutuva materjalina.

Kuna ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastmaterjalid keelatakse ELis alates 2012. aastast, tõestas katse mõne alternatiivi, näiteks paberitüvede ohutust.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid koostöös riiklike ametitega analüüsisid 76 trükitud paberist või kartongist toidupakendit, näiteks kohvitasside, paberitüvede, trükitud salvrättide ja toidutoodete proove.

Testid näitasid, et rohkem kui üks kuuest proovist sisaldas primaarseid aromaatseid amiine, millest osa arvatakse põhjustavat vähki.

Peaaegu kõik 76 proovi sisaldasid UV-filtreid, millede puhul arvatakse, et need põhjustavad vähki või häirivad hormonaalset süsteemi.

BEUCi peadirektor Monique Goyens kommenteeris olukorda:

„Enamik tarbijaid eeldab, et nende toiduga kokkupuutuvad materjalid ei sisalda kahjulikke kemikaale, kuid kahjuks pole see nii.
Pakendis olevad kemikaalid lekivad meie toitu, satuvad meie kehasse, kuid neil pole seal kohta. Uus test on tõend selle kohta, et paberist toidupakendid ei pruugi olla nii süütud kui tundub.
Tarbijate tervise kaitseks peab EL välja töötama ranged eeskirjad.
Murettekitav on see, et paberit kasutatakse meie toiduga kokkupuutel ilma turvavõrguta“

Taustast:
Trükitud paberist ja kartongist toidupakendid võivad sisaldada ja vabastada probleemseid kemikaale, s.h. ka neid, mida EFSA ei ole hinnanud.

2017 a. Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt läbiviidud katsed näitasid, et kolmandikul kiirtoidupakenditest leiti fluoritud ühendite kõrge sisaldus, mis võivad põhjustada vähki,
viljatust ja rasvumist.

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et toiduga kokkupuutuvate pakendite puhul pole tarbijate tervis piisavalt tagatud.

Euroopa Parlament on kutsunud üles võtma vastu meetmeid tagamaks, et probleemsed ained jääksid toidupakenditest ja toidust välja.

Euroopa Kontrollikoda teatas, et on vajadus ühtlustatud ohutuseeskirjade järele.

Vahendas:

Linda Läänesaar
BEUCi Eesti liige

Majutusteenustele 14-päevane taganemisõigus ei laiene

Majutust vahendavate veebilehtede või äppideta ei kujuta paljud reisimist enam ettegi, ent mõnikord esineb ka kogenud reisijail ootamatuid probleeme. Sageli arvatakse ekslikult, et netis tellitud majutust saab 14 päeva jooksul tasuta tühistada viidates Euroopa Liidus kehtivale 14-päevasele taganemisõigusele.
Majutusteenust vahendavad portaalid on tarbijate hulgas väga populaarsed, enim kasutatavad Eesti tarbijad booking.com ja Airbnb rakendusi. Paraku on internetis majutust broneerides juhtunud, et tarbija eeldab ekslikult, et tal on õigus 14-päeva jooksul tehingust taganeda, nagu netiostude puhul Euroopa Liidusseadusega reeglina ette nähtud.Tasub teada, etmajutusteenustele vastav seaduslik taganemisõigus õigus ei laiene. Seega on tühistamis- ja muutmistingimused iga teenusepakkuja otsustada ning tarbijale broneeringu kinnitamise järgselt siduvad. Hästi oluline on iga broneeringu puhul ka teada täpseid tingimusi, kuna sama vahendusportaal pakub reeglina erinevate hotelli või korterite majutust erinevatel tingimustel.

Tühistamise kiirus ei päästa

Näiteks on tarbijad ekslikult broneerinud tagasimakse võimaluseta majutuse ning selle avastamisel soovinud seda tasuta tühistada, viidates enda kiirele reageerimisele. Paraku ei ole majutusasutused kohustatud broneeringut tasuta tühistama, kui vastav tingimus on tarbijale enne tehingu sõlmimist teatvaks tehtud, olenemata sellest kui kiiresti tarbija selleks soovi avaldab või kui kaugesse tulevikku on majutus planeeritud. On juhuseid, kus tarbijad põhjendavad tühistamatu broneeringu tühistamissoovi omapoolse eksitusega, paraku selline argument ei ole tulemuslik.
On olnud juhuseid, kus tarbijad on jätnud tähelepanu ka teisi olulisi majutusasutuse sätestatud tingimusi ning seeläbi kahju kannatanud. Näiteks on osadel hostelitel või külaliskorteritel, kus puudub kohapeal teenindav personal, selged tingimused, et saabumine peab toimuma kindlal kellajal või enne teatavad aega, mille möödumisel ei ole võimalik tarbijaid majutuspaika sisse lasta. Sellise tingimuse tähelepanuta jätmisel võib tekkida olukord, kus reisijad ei pääsegi liiga hilise saabumise korral ööbimispaika, kuigi on selle eest ette tasunud.

Ettevaatust filtritega

Enamus vahendusportaale pakub võimalust majutuspakkumisi filtreerida, näiteks saab märgistada, et kuvataks ainult neid majutusvõimalusi, kus on bassein, wifi, tasuta tühistamise võimalus, hommikusöök jms. Kui filtrite abiga on sobiva majutuseni jõutud, tuleks kindlasti enne broneeringu vormistamist väga tähelepanelikult üle kontrollida, kas eelnimetatud teenused ja tingimused on ka soovitud kuupäevadel ja konkreetse valitud toatüübi puhul olemas.
Teatud teenusteid olemasolu võivad tarbijad ekslikult pidada iseenesest mõistetavaks, näiteks privaatne vannituba, hommikusöök, wifi, pesemisvahendid jms. Paraku võib sama majutusasutus olenevalt toatüübist ja -hinnast pakkuda ka erinevaid majutustingimusi, sh võimalust broneering tühistada või kuupäevi muuta. Seega enne broneeringu kinnitamist tuleb kõik kuvatav info läbi lugeda ning kahtluse korral üle küsida.
Kuigi väga mugav on kasutada majutuse broneerimisel nutiseadmeid ja telefonis asuvaid äppe, on soovitav võimalusel kallimad või pikemaajalised majutused vormistada läbi nö „suure ekraani“ ehk arvutis, sest selliselt hoomab pakkumise ja broneeringu kõiki tingimusi paremini.
Alati on soovitatav lisaks kirjeldusele portaalis „guugeldada“ internetist ka teiste reisijate fotosid ning tagasisidet.

Mida teha probleemide korral?

Kahjuks esineb juhuseid, kus tarbija on kõik õigesti vormistanud, kuid majutusteenusega tekib siiski probleeme, näiteks ei vasta tuba või muud teenused tingimustele, ekslikult on tarbija arvelt maha võetud rohkem raha kui kokku lepitud või tekib muid möödarääkimisi. Sellistes olukordades saavad Euroopa Liidus registreeritud teenusepakkujatega tekkinud vaidluste puhul tarbijad abi ja nõu küsida EL tarbija nõustamiskeskusest, mis on Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti piiriüleseid kaebusi lahendav üksus.

Kristina Tammaru, ELi tarbija nõustamiskeskuse juhataja

Millest küll on tehtud huulepulgad?

Kosmeetika on midagi sellist, mida me kõik tarbime, aga kui paljud mõtlevad seejuures sellele, et mõni lemmiktoode võib sisaldada tugevaid kemikaale ning organismile ohtlikke koostisosi? Mõnele inimesele ei pruugi need märkimisväärset mõju avaldada, aga teine, tundlikum, võib saada lausa terviseprobleemi, räägib Apotheka Beauty iluekspert Riin Liplik.[…]

allikas: Postimees

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
22.07.2019

TTJA teatab ohtlikest toodetest

TTJA annab teada, et läbi RAPEX süsteemi (ohtlikest toodetest teavitamise süsteemi) on laekunud teated kahe Stokke kaubamärki kandva väikelastele mõeldud tooli ohtlikkusest.

Stokke Steps Bouncer, Newborn Set (toodetud vahemikus veebruar 2014 kuni 21.detsember 2018) lamamistooli ohtlikkus ilmneb selle kasutamisel koos Stokke Steps söögitooliga. Tooli kasutamisel võib tekkida olukord, kus lamamistool ei kinnitu korrektselt söögitooli külge, isegi kui indikaator näitab rohelist, ja lamamistool võib tulla söögitooli küljest lahti. Lamamistool eraldi kasutades ohtu ei kujuta.
Tarbijad, kes on ostnud Stokke Steps lamamistooli ja kasutavad seda koos söögitooliga, peaksid sellises kombinatsioonis toodete kasutamise koheselt lõpetama ning kontrollima Stokke koduleheküljel https://reclamations.stokke.com/stepsbouncer (sisestades kauba koodi vastavasse lahtrisse), kas teie tool on seotud turvariskiga või mitte. Kui risk on olemas, saab tarbija samalt leheküljelt ka juhised edasiseks tegutsemiseks.

Stokke Tripp Trapp beebiistmete (tootmisajaga alates oktoober 2018) puhul võib tulla ette olukord, kus õlarihmad peale istme pesemist ja/või eemaldamist võidakse kinnitada valesti ning need võivad seetõttu tulla tooli küljest lahti.

Tarbijad, kes on ostnud Stokke Tripp Trapp tooli beebiistme peaksid samuti kontrollima Stokke koduleheküljel https://reclamations.stokke.com/newbornupgrade (sisestades kauba koodi vastavasse lahtrisse), kas tema toode on turvariskiga või mitte. Juhul, kui toode on mõjutatud, saab tarbija sealt samalt leheküljelt juhised edasiseks tegutsemiseks.

Rohkem teavet:
RAPEX kiirhoiatussüsteemi teated

Lisainfo:
Anne-Ly Palk
peaspetsialist
+372 620 1904 |
www.ttja.ee | Sõle 23a, Tallinn 10614
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!