Eesti Tarbijakaitse Liit teavitab :

ETL EESTI TARBIJAKAISE LIIT

Eesti Tarbijakaitse Liit teavitab :

Uued eeskirjad, mis aitavad tarbijatel tooteid kauem kasutada.

Euroopa Parlament võttis vastu eeskirjad, mis annavad tarbijatele õigused

nõuda otse tootjatelt mitte ainult müüjatelt vigaste toodete parandamist, mis ühtlasi survestab tootjaid tagama, et nende tooted oleksid kvaliteetsed ja vastupidavad ja et see muutuks normiks.

Kui toodetele kehtib veel kaheaastane garantii on see parandamine tarbijale tasuta, muudel juhtudel aga mõistliku tasu eest.

Siiski on kahetsusväärne, et tarbijate praegune õigus valida defektse kauba parandamise või asendamise vahel kahe esimese aasta jooksul pärast ostmist tühistatakse.

Nüüdsest peavad tarbijad leppima vaid asjaoluga, et vigane toode parandatakse.

Siiski on võimalikud mõningad mööndused juhul kui remont osutub võimatuks  või tekitab ebamugavusi.

Oleme seisukohal, et oleks igati mõistlik kui parandatud tootele pakutaks aasta lisagarantiid ja tootjad ei tohiks keelduda parandamast tooteid, mida on varem juba parandatud väljapool nende volitatud võrku ja samuti esitama varuosade ja remonditeabe kogu toote eeldatava eluea jooksul.

Pika kasutusajaga ja kvaliteetselt remonditud tooted säästaksid nii raha kui ka ressursse.

Remonti ei tohiks tarbijatele peale suruda küll aga neid julgustama seda tegema eriti kui toode läheb katki garantiiaja jooksul.

Euroopa remonditeabe vorm, mis sisaldab teavet tingimuste ja remondikulude kohta on vabatahtlik.

Igas liikmesriigis peavad olema veebipõhised remondiplatvormid, mis edastaksid teavet lähima remonditöökoja kohta.

Loodame, et liikmesriigid ei nõustu olemasolevate tarbijaõiguste vähendamisega.

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

ETL: Eesti Tarbijakaitse Liidu kaebuste ja päringute statistika 2023. aastal.

Selleks, et tarbijad saaksid oma igapäevaseid oste sooritada turvaliselt ja kindlustundega vajavad nad õiguskindlust.

Siinkohal tuletame tarbijatele veelkord meelde nende õiguste ABC.

Tarbija õigused on sätestatud Tarbijakaitseseadusega, mille kohaselt tarbijal on õigus:

  • Nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele ja on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ja mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud,

  • Saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks;

  • Saada nõu ja abi kui õigusi on rikutud;

  • Nõuda tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;

Peale õiguste on tarbijal ka kohustused ja tooteid tuleb kasutada selleks, milleks nad on mõeldud s.t. sihipäraselt. Vastasel juhul ei saa tarbijad nõuda hüvitist.

Kokkuvõte 2023. aasta päringutest ja kaebustest on paigutatud alljärgnevasse tabelisse:

COICOP klassifikatsioon

Päringud

Kaebused

Kokku

Toit

87

58

145

Alkohol ja tubakas

10

2

12

Riided ja jalanõud

48

58

106

Vesi, elekter, gaas, küte, diisel, bensiin

345

259

604

Mööbel, kodumasinad ja nendega seonduvad parandused

311

182

493

Tervis

102

13

115

Transport

398

94

492

Internet, side, kommunikatsioon

257

185

442

Puhkus ja kultuurisündmused

142

218

360

Haridus

44

16

60

Restoranid, hotellid

15

26

41

Kaubad ja teenused

1375

630

2005

KOKKU

3134

1741

4875

Eesti Tarbijakaitse Liidule laekus 2023. aasta jooksul 3134 päringut ja 1741 kaebust, seega kokku

4875 pöördumist.

Meie kodulehel on kaebuste ja nõustamiste vorm, mis hõlbustab meiega kontakti saamist ja lahenduste leidmist probleemidele nii eesti kui ka vene keeles.

Maakondades nõustavad ja vastavad meili ja telefoni vahendusel meie ühingute liikmed.

Pöördumiste statistika näitab ühelt poolt tarbijate teadlikkuse ja aktiivsuse tõusu oma õiguste kaitseks aga teisalt seda, et turud ei toimi efektiivselt ja õiglaselt.

Aga ka kõik ühiskonnas toimuv, peegeldub meile tagasisidena tarbijatelt!

Tarbijad seisavad silmitsi endiselt tervisekriisist põhjustatud erinevate majandusraskustega, millest tingituna ka oluliselt suurenenud ka päringute ja kaebuste maht.

Paljud inimesed, kes hakkasid tellima nii toitu kui tarbekaupu kullerfirmade vahendusel otse koju teevad seda siiani ja uusi teenuse tellijaid tuleb aina juurde, sest tarbija hindab mugavust.

Seoses transpordiga laekus meile kokku 492 pöördumist, siis siinjuures tuletame tarbijatele veelkord meelde:

kuna reisimise teema on aktuaalne nii täna kui tulevikus, et juhul kui lennuettevõtja lennu tühistab on reisijal õigus lennupileti eest makstud raha tagasi saada, aga mitte leppida vautseriga kui ta seda ise ei soovi.

Lennureisijate õigused on reguleeritud seadusega ja nendest peavad ettevõtjad rangelt juhinduma oma tegevuses.

Seoses kaupade ja teenustega laekus kokku 2005 pöördumist.

Kuna kontaktivaba kaupade tellimine oli tervisekriisi tingimustes soovitatav, siis tõusis e-kaubanduse maht hüppeliselt ja see oli nii tarbijatele kui kauplejatele nii võlu kui valu ja tekitas suure päringute ja kaebuste tulva.

Veebikaubandus on siiani väga populaarne ja jätkab tõusu, mis omakorda tähendab, et lisandub üha uusi probleeme.

Tuletame siinjuures tarbijatele meelde, et enne tellimuse vormistamist tuleb hoolikalt uurida kauplejate tausta ja kodulehte et ennetada probleemide tekkimist.

Mahtude suurenemine mõjutas koheselt ka meie tööd – tellijatel tekkis erinevaid probleeme kauplejatega.

Selgitame siinjuures ka teistele tellijatele juhul kui neil on tekkinud sarnaseid probleeme:

Kui tarbija tellib kaupa veebis on tal igal juhul õigus 14. päeva jooksul lepingust taganeda.

Kui kauplejal ei ole võimalust tellitud kaupa tarnida, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ja nõuda kogu summa tagastamist.

Kui tellitud kaup ei ole kohale jõudnud 30. päeva jooksul päevast kui leping sõlmiti on tarbijal õigus nõuda lisatähtaega, õigus tellimus tühistada ja nõuda rahade tagastamist.

Tarbijad sattusid kriisi ajal üha sagedamini ka petturite võrku, võltsitud ülevaadete ja reklaamide ja ohtlike toodete ohvriteks.

Veebiturud on kohustatud jagama kasutajatele täpsemat teavet nii oma tegevuse kui müüdavate toodete ohutuse kohta.

Veebist kaupa ostes peaks olema eriti tähelepanelik, sest võltskaupmeeste ja pangamaksepettuste arv on kasvanud hüppeliselt. Hoolikalt tuleks uurida kauplejate tausta ja mitte kaasa minna petuskeemidega, sest võib juhtuda, et tarbija õigused ei saa sind kaitsta.

Hoolikas tasub olla mistahes reklaamide ja linkidega, mis suunavad sind kolmandatele veebilehtedele.

Kontaktivaba ostlemine tekitas hulga probleeme, sest tarbijate usaldust tihtipeale kuritarvitatakse, näiteks saadetakse praaktooteid.

Võetakse raha, aga kaupa ei saadeta, ei peeta kinni tarne tähtaegadest, väljareklaamitud kaup on läbimüüdud, suurused ei vasta tellitule, kaubad ei vasta kirjeldatud nõuetele, tooted on osutunud ohtlikeks, kaasas ei ole kasutusjuhendeid, tarbijaid diskrimineeritakse asukohamaa põhiselt ja keeldutakse tellimust vastu võtmast, tarbija ei saa peale tellimuse vormistamist enam kontakti kauplejaga.

E-kaubanduse usaldusväärsus sai igatahes risti ja põiki läbi testitud juba Covidi ajal, aga probleemid jätkuvad.

Saime tarbijatelt kaebusi kauplejate kohta, kes olid seadnud geoblokeeringud meie riigi tarbijatele. Tarbijate huvi osta piiriülestelt kauplejatelt tooteid on üsna suur ja müügist kaupleja ei tohi keelduda, kuid kauba kohale toimetamise viisid on kaupleja valida.

Keelatud on ka maksevahendi alusel ignoreerimine, seega kõikide liikmesriikide tarbijatele tuleb pakkuda samasugust maksevõimalust kui tarbijatele riigisiseselt.

Kaupade ja teenustega tekkis tarbijatel peale e-kaubanduse muidki erinevaid probleeme, näiteks :kaubad ei vasta kirjeldatud nõuetele; puuduvad eestikeelsed kasutusjuhendid; tooted lähevad kiiresti katki, neid ei saagi parandada, sest puuduvad varuosad, paranduse kvaliteet on tihti madal ja neid peab korduvalt parandama, tarbijate valikuvõimalusi on piiratud; kasutatud kaupade puhul keelduvad müüjad neid tagasi võtmast või asendamast; tarbijad ei saa aru miks ei saa puudusega kauba korral asendada seda automaatselt uuega või oma raha tagasi nõuda vaid kaupleja otsustab kuidas käituda.

Tuletame tarbijatele meelde, et puudusega kauba korral on tarbijal õigus esmalt nõuda toote tasuta parandamist või asendamist uuega.

Reeglina siiski kaupleja valib sobiva variandi. Küll aga peab kauba puuduse kõrvaldamisega seotud kulud tasuma müüja.

Kasutatud asjadele n. komisjonimüük kehtivad samad tingimused kui uutele kaupadele.

Veelkord: eraisikute vahelistele tehingutele ei laiene tarbijakaitse reeglid ja probleemsete juhtumitega saab pöörduda kohtu poole.

Paneme tarbijatele südamele: Enne mistahes lepingute sõlmimist tuleb hoolikalt tutvuda lepingutingimustega, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja konflikte.

Tarbijad pahandavad agressiivsete müügikõnede pärast ja nõuavad nende keelustamist.

Selliste müügikõnede arv kulmineerus eriti kriisi ajal, kui püüti tarbijatele pähe määrida mida iganes.

Erinevate petukõnede arv ületas sel aastal kõik senini kogetud rekordid.

Erinevate petukõnedega meelitati tarbijatelt välja sadu tuhandeid eurosid ja vaatamata hoiatustele avalikus meedias langesid inimesed massiliselt petturite ohvriks.

Kahjuks ei saa meie siin aidata muuga kui soovitusega lõpetada kõne kui tegemist on tundmatu telefoninumbriga või veel parem võõraid telefoninumbreid ignoreerida.

Meeldetuletuseks: Kaebuste esitamise kord on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega ning kaupleja vastutab tarbija ees.

Enne kaebuse esitamist peab eelnema müüjaga läbirääkimiste etapp ja kui müüja ei ole nõus suulisele kaebusele reageerima tuleb esitada kirjalik kaebus, millele müüja peab kirjalikult reageerima 15 päeva jooksul.

Juhul kui tekib vajadus esitada meile kaebus, siis seda saab teha vabas vormis, küll aga tuleb kindlasti ära märkida :

  • Nimi ja kontaktandmed;

  • Kaebuse esitamise kuupäev;

  • Kaubal või teenusel esinev puudus;

  • Teiepoolne soovitav lahendus olukorrale;

Ostu tõendamist kui sellist ei ole VÕS-ga reguleeritud, seepärast võib ostu sooritamist tõendada nt. ostutseki, arve, panga väljavõte või mõne muu dokumendiga, millest on näha tehingu sooritamise aeg ja osapooled.

Igal juhul tuleb ostu sooritamist tõendava dokumendi koopia kaebusele lisada.

Kui kauplejaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada on tarbijal alati õigus kohtuvälise lahenduse leidmiseks pöörduda Tarbijakaebuste komisjoni poole.

Siinjuures tuletame tarbijatele meelde, et meie poole saab pöörduda aadressil tarbijakaitseliit@hotmail.com või esitada kaebus meie kodulehel www.tarbijakaitse.ee vastava vormi kohaselt.

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

Postimees: Kohustuslikud pabertšekid võivad peagi kaduda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) avaldasid toetust tarbijakaitseseaduse muudatusele, millega kaotataks kaupleja kohustus väljastada vaikimisi paberist ostukviitungeid.

Kehtiv regulatsioon kohustab kauplejat andma tarbijale ostukviitung kirjalikus või tarbija nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis igal juhul, kui tarbija ostusumma on üle 20 euro. “allikas”Postimees

10 levinumat ohumärki, millest iga inimene peaks teadlik olema, kuidas pettureid ära tunda, et kaitsta enda ning oma lähedaste vara ja isikuandmeid.

10 levinumat ohumärki, millest iga inimene peaks teadlik olema, kuidas pettureid ära tunda, et kaitsta enda ning oma lähedaste vara ja isikuandmeid.

1.Telefonikõne võõralt,kes esitleb end politseiniku või pangatöötajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangatöötaja või politseinikuna ning küsib pangakaardi andmeid või ligipääsu pangakontole, tuleb kõne kohe lõpetada. Tõeline pangatöötaja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei küsi.

2.Kahtlased investeerimisvõimalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist või keegi võõras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa välimusega veebilehele, mis “kinnitab” investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt kõrge tootlusega või riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see polegi tõsi.

3.Ülemäärane kiirustamine. Kui võõras inimene teile internetis või telefonis rõhutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba või jääte ilma suurepärasest võimalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.

4.Salajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse või nõutakse, et mingit tegevust tuleb varjata, näiteks salaoperatsiooni ettekäändel, on tegemist märgiga, et midagi on valesti.

5.Kõned välismaalt. Olge tähelepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult või välismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise määrata, selle eesmärk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.

6.Arvutiekraani jagamise soov. Kui keegi võõras palub teil jagada oma arvutiekraani või laadida alla mõni teile tundmatu programm, võib see olla katse saada juurdepääs teie seadmele.

7.Võõrastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda võõras inimene, kes alustab innukalt suhtlust, palub mõne aja möödudes rahalist abi, võib tegu olla pettusega.

8.Kõnesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangatöötaja või politseinikuna, kuid kõne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on põhjust olla kahtlustav.

9.Kahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, Maksu- ja Tolliameti vms lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane või erineb originaalist, on tõenäoliselt tegemist petuskeemiga.

10.Ebatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju või sõnumeid kahtlaste linkide või dokumentidega, mille sisu tundub vigane või kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka õigekirjavead tekstides.

Iga inimene saab oma digitaalsest turvalisust kasvatada, tehes mõistlikke valikuid. Kui kahtlustate, et petturid on püüdnud teid rünnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka. Olgem teadlikud ja valvsad, et kaitsta oma raha ja hoida oma digiseadmed turvalisena.

 

ETL TEAVITAB KAHJULIKEST KEMIKAALIDEST TARBEKAUPADES.

Hiljutised Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt läbiviidud tootetestid näitavad, et igapäevaseks kasutamiseks mõeldud tarbekaubad sisaldavad kahjulikke kemikaale, mis kahjustavad meie sisesekretsiooni süsteemi ja mida nimetatakse ka „igavesteks kemikaalideks“ kuna püsivad nii inimorganismis kui ka keskkonnas aastakümneid nagu näiteks PFAS, mida leidub nii kiirtoidupakendites, hambaniidis, kosmeetikavahendites, jopedes, pihustites jne.

Murettekitavaid kemikaale leidub paljudes lastele mõeldud toodetes nagu mänguasjades, jalutuskärudes, päikesekreemides jne.

Hormoone kahjustavaid kemikaale leidub pea 60 protsendil 121 testitud laste toodetest.

Kuna veebiturud jäävad piisava regulatiivse järelevalve alt sageli välja mängivad nad suurt rolli ohtlike aineid sisaldavate toodete müügil – odavad ehted, kosmeetikavahendid, õhupallid jne.

Veebiturud peavad vastutama nende saitidel müüdavate ohutusnõuetele mittevastavate toodete eest.

Euroopa kemikaaliseadus REACH on samuti ajale jalgu jäänud ja vajab uuendamist, selleks, et vastutavad ametiasutused saaksid ennetavalt tegutseda ja mitte lubada kahjulike kemikaalide laialdast kasutamist.

Seaduseandjad peavad tegutsema selle nimel, et tarbijatel oleks mürgivaba elukeskkond.

Eesti Tarbijakaitse Liidu soovitused poliitikakujundajatele:

  • eemaldada tarbekaupadest järk järgult kõik kahjulikud kemikaalid;

  • jõustada paremini õigusakte;

  • tõhustada järelevalvet;

  • edendada odavamaid alternatiive;

  • tugevdada importkaupade kontrolli.

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

TARBI TOITU TARGALT-väldi jäätmeid

KODULE

TOIDUJÄÄTMETE VÄLTIMISE JA VÄHENDAMISE NÄPUNÄITEID KODUMAJAPIDAMISTELE    https://tarbitoitutargalt.ee/

Eesti kodumajapidamistes tekkinud toidujäätmetest üle kolmandiku (42%) moodustab toidukadu. Rahaliselt on see ligikaudu 180 eurot aastas (lastega leibkonna puhul isegi ligi 220 eurot aastas). Eesti kodumajapidamised kokku viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 97 miljoni euro väärtuses toitu. Kodumajapidamistes tekitatud toidujäätmete ja toidukao kogus on võrreldes teiste toiduahela osapooltega kõige suurem. Samas on võimalik kodumajapidamistes raisatud toidu kogust oluliselt vähendada. Seetõttu mängivad kodumajapidamised olulist rolli nii toidujäätmete kui ka toidukao vältimise ja vähendamise edendamisel.

 

ÜLDISED SOOVITUSED

Mida üldiselt silmas pidada toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks? Looge side toiduga – isekasvatatud juur- ja köögivilju ei ole nii…

 

OSTUDE KAVANDAMINE

Mida meeles pidada ostude kavandamisel? Planeerige oma toiduoste: koostage nädalamenüü ning ostunimekiri. Enne toiduainete ostmist kontrollige, milliseid toiduaineid on teie…

 

OSTMINE

Mida meeles pidada toidupoes käies? Ärge minge tühja kõhuga poodi ja järgige oma ostunimekirja. Spontaansed ostud on need, mille kaudu…

 

TOIDUAINETE SÄILITAMINE

Et toiduained kauem värske ja maitsvana säiliks, tasub järgida mõnd soovitust: Säilitage toiduaineid vastavalt pakendil toodud juhistele (temperatuuri, valguse, niiskus…

 

TOIDUAINETE SÄILITAMINE KÜLMIKUS

Soovitused toiduainete külmikus säilitamiseks Vaadake üle külmkapi tihendid, õige temperatuur, toiduainete asukoht – see kindlustab toidu võimalikult pikaaegse säilimise. Madalama…

 

TOIDUAINETE SÄILITAMINE SÜGAVKÜLMIKUS

Soovitused toiduainete külmutamiseks Kui tegu on suure perega, võib juhtuda, et külmkapi tagumisse nurka ununeb mõni toiduaine ning läheb ajapikku…

 

TOIDU VALMISTAMINE/TARBIMINE

Mida meeles pidada toidu valmistamisel ja tarbimisel tekkivate jäätmete vältimiseks? Tõstke taldrikule pigem vähem kui rohkem, vajadusel saab alati juurde…

 

JÄRELE JÄÄNUD TOIT JA TOIDUAINED

Mida teha järele jäänud toidu ja toiduainetega? Tegite liiga palju süüa? Kutsu sõbrad külla ja jagage! Kasutage ära ülejäägid: valmistage…

 

TOIDUAINETE TAASKASUTAMINE

Kui toitu siiski jääb liiga palju üle või see läheb halvaks Kui toitu on kogemata siiski liiga palju varutud ning…

 

Majandus: Tarbijakaitse selgitab: käibemaksust tulenev hinnatõus ei pea toimuma juba sel aastal

Järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuvat käibemaksumäära tõusu on kauplejatel poodides võimalik ellu viia selliselt, et tarbija jaoks hoitakse hinnad võimalikult kaua madalad – selleks on ühe variandina soovitanud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) võtta ajutiselt kasutusele kahe hinnaga hinnasildid, teatab ameti esindaja.

«TTJA jaoks on tarbija õiguste kaitse vaates olulisim tagada õige ja selge hinnainfo ehk sama hind hinnasildil ja kassas. Kui kaupleja soovib alates 1. jaanuarist hindu tõsta, võib juba varem panna toodetele hinnasildid, millel on selgelt märgatavalt kaks hinda – hind kuni 31. detsembrini ja hind alates 1. jaanuarist. Selliselt saab toodete hindu võimalikult kaua madalal hoida ehk tarbija jaoks ei tõuseks toodete tegelikud hinnad enne käibemaksutõusu reaalset jõustumist,» selgitas TTJA ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika Paavle.

Riik ei määra hindu

Hinnakujundus on Eestis vaba, mis tähendab seda, et riik hinna määramisse ei sekku ning iga kaupleja võib müüa kaupu mis tahes hinnaga. Samuti on igal kauplejal võimalik käibemaksutõusu kulu oma hinnastamisotsustes enda äranägemise järgi tasandada. Teades, kui tihe konkurents on jaekaubanduses juba täna, siis võib loota, et hinnamuutus ei kajastu enne, kui kauba müümisega kaasnevad täiendavad kulud.

«Uuest aastast rakenduva käibemaksutõusu valguses on mõistetav, et tavakaubanduses, eriti suurtes kauplustes, on keeruline üle öö hindu muuta, võttes arvesse, et valdavalt vahetatakse kaupadel hindu käsitsi. On toodud paralleele euro kasutuselevõtuluga, kuid selgitame, et siis oli olukord teine – toona oli hinnainfo korrektne, kuigi teises vääringus. Tänasega sarnane käibemaksutõus oli 1. juulist 2009 – tookord võeti 18 protsendilt 20 protsendile käibemaksu tõstnud seadusemuudatus vastu alles 18.06.2009 ja juba 1.07 jõustus, mistõttu oli kaupmeestel väga keeruline reageerida. Praegu on aga kaupmeestel aega, et leida lahendus,» täiendas Paavle.

LOE KA LISAKS:

Käibemaksutõus: TTJA soovitab kauplusekettidel hindu aegsasti kergitada

AUDIT ⟩ Riigikontroll: tarbimislaenudes on vaja tõhusamat järelevalvet ja tarbijaid tuleb rohkem kaitsta

Riigikontroll leiab täna avaldatud auditis, et järelevalvet pangaväliste krediidiandjate tegevuse üle tuleb tõhustada. See aitaks tagada, et laenu ei antaks liiga lihtsalt – et hinnataks reeglite kohaselt ja sisuliselt inimeste tegelikku võimet laenu tagasi maksta.

Kuigi rahandusministeerium nendib, et inimesed jäävad pangaväliste tarbimislaenude tasumisega sageli hätta, on poliitikakujundamine ja järelevalve selles valdkonnas jäänud pigem tagasihoidlikuks, teatas riigikontroll. Lisaks järelevalve parandamisele pangaväliste laenuandjate üle vajab riigikontrolli hinnangul järeleaitamist ka inimeste oskus oma finantsvõimekust adekvaatselt hinnata.

Riigikontroll auditeeris, kas tarbimiskrediidi valdkonna järelevalve tagab tarbijaõiguste kaitse ning riik on tegelenud finantskohustuste riskide teemal tarbijate teadlikkuse parandamisega.

Praegune õigusruum ei soodusta vastutustundlikku laenuandmist ja senine järelevalve pangaväliste tarbimiskrediidi andjate üle ei ole olnud piisavalt tõhus, et takistada vastutustundetut laenude andmist neile, kelle võime laenu tagasi maksta on kaheldav.

Riigikontrolli analüüsiosakonna peakontrolör Märt Loite leidis, et vastutustundliku laenamise tagamises on probleeme. «Laenuandjad peaks konservatiivselt hindama laenutahtja võimet see tagasi maksta. Tarbimislaenu saamine ei tohi olla liiga lihtne, seda ennekõike just laenuvõtja huvides. Reeglid, mille järgi tuleb hinnata inimeste maksevõimet, ei ole mõeldud kiusamiseks, vaid vastupidi – inimeste kaitseks nii laenuandja võimaliku agressiivse laenupakkumise ja laenama ahvatleva tegevuse kui ka iseenda valearvestuste eest. Seda enam, et võimekus teha järelevalvet tarbimislaenude reklaami üle on kehvapoolne, iseäranis veebireklaami puhul, ning otseposti ei saagi piirata. Laenuandja peaks teadvustama laenuvõtjatele, mida üks või teine kohustus endaga kaasa võib tuua, ja tegema seda viisil, et laenuvõtjale see arusaam ka kohale jõuaks. Laenuvõtja peaks aga püüdma realistlikult hinnata oma finantsvõimekust. Kui juba häda on kaelas, viivised muudkui kasvavad ja inkassofirma koputab uksele, on juba hilja riske tagantjärele hinnata,» nentis peakontrolör Märt Loite.

Ta lisas, et kuigi sõltuvalt ajast ja oludest on neid, kes oma laenude tasumisega hätta jäävad, kord rohkem, kord vähem, võib laias laastus öelda, et pangaväliste krediidiandjatega sõlmitud tarbimislaenu lepingute puhul on ligi neljandik kliente viivitanud tagasimaksetega.

Statistika näitab, et pankade kliendid tagastavad oma laenusid eeskujulikumalt kui pangaväliste krediidiandjate kliendid. Finantsinspektsiooni aruandest 2022. aasta viimase kvartali kohta nähtub, et sama aasta lõpus oli pankadega seotud krediidiandjate laenudest viivises vaid 6 protsenti, kuid pangaväliste krediidiandjate laenudest 22 protsenti. Siinkohal on vaja teadvustada, et võrreldes pankade tarbimislaenudega ja pankadega seotud krediidiandjate laenudega on summad väiksemad, tähtajad lühemad ja intressid kõrgemad (ja sellest tulenevalt ka krediidikulukuse määr kõrgem).

Laenuvõtjate huvid laenuandjatest vähem kaitstud

Laenuvõtjate ja võlgnike huvid ning õigused on võrreldes krediidiandjate ning võlgade sissenõudjate omadega vähem kaitstud, kuna tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole siduvad; maksekäsu kiirmenetluses ei pea kohtud võlgniku vastuväidete puudumisel võla sissenõudmise õiguslikke aluseid kontrollima; võlgade kokkuostmine toimub riikliku järelevalveta. Kui krediidiandjal on võimalik lihtsalt ja piisavalt hea hinnaga vabaneda nõrgemate laenuvõtjatega sõlmitud lepingutest, neid edasi müües (inkassoettevõtetele), siis see maandab krediidiandja riske ning võib vähendada soovi hinnata põhjalikult laenuvõtja krediidivõimelisust enne laenuandmist.

Kuigi krediidituru regulatiivse keskkonna kitsaskohad ja riskid on olnud kaua teada ja nende lahendamiseks on aastate jooksul välja töötatud nii seaduste väljatöötamise kavatsusi kui ka eelnõusid, on mitme väga vajaliku eelnõu menetlemine tihti takerdunud kas juba ministeeriumite kooskõlastusprotsessis (kooskõlastuse andmata jätmise põhjus on olnud eelnõu ebaküpsus, kooskõlastamine võtab väga kaua aega) või riigikogu menetluses (õiguslikest lahkarvamustest tekkinud ebakindluse tõttu). Valdkonna õigusraamistiku ümberkujundamine on seetõttu olnud aeglane ja veninud, riskid realiseeruvad ning tarbijad, hoiustajad ja investorid saavad kahju. Tuleb teadvustada, et isegi kui vajalik õigusruum saaks kujundatud, võtab aastaid aega ka selle rakendamine, tehniliste lahenduste loomine jms.

Finantsinspektsiooni ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) praeguste järelevalve tööriistade kasutamine ja mõju on olnud piiratud. Krediidiandja risk, et tema rikkumiste suhtes algatatakse väärteomenetlus, on olnud väga väike. TTJA pole aastaid kontrollinud, kas pangavälised krediidiandjad täidavad nõudeid laenutaotlejatele esitatava teabe suhtes. Tarbimiskrediidi reklaami järelevalve on olnud suures osas kaebustepõhine. Vaid väike osa veebis ja sotsiaalmeedias kuvatavatest nõudeid rikkuvatest reklaamidest saab kõrvaldatud.

Finantsinspektsioonil ja TTJA-l tuleks rakendada kõiki olemasolevaid järelevalvevahendeid, et tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine ning tarbijate kaitse. Samuti on vaja jälgida, kuivõrd hiljutised seadusemuudatused seoses väärteomenetlustega tagavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel rakendataks tõhusaid ning hoiatavaid karistusi.

Riigikontroll soovitab rahandusministeeriumil võtta aktiivsem juhtroll ja vastutus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise vältimiseks loodud keskkond ja järelevalvajate tööriistad tagaksid tarbijate õiguste ja huvide parema kaitse. Sihipäraselt tuleks arendada täiskasvanute ja eelkõige rahaliselt kehvemas seisus inimeste finantskirjaoskust ja teadlikkust laenamise ja võlgujäämise riskidest ning võimalustest saada probleemide korral võlanõustamisteenust.

ELAK: tarbekaupade parandamist nõudvat EL-i algatust pole vaja

ELAK: tarbekaupade parandamist nõudvat EL-i algatust pole vaja

Elektriga töötavad kodumasinad.
Elektriga töötavad kodumasinad. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas reedesel istungil kaupade parandamist käsitlevat Euroopa Liidu algatust ja valitsuse esitatud seisukohti sellele ning otsustas arutelu jätkata 21. juuli istungil.

Algatuse eesmärk on, et müüdavad tarbekaubad oleks vastupidavamad ja neid oleks võimalik hõlpsamini parandada. Algatusega soovitakse vähendada tekkivate jäätmete hulka, et toetada keskkonnakaitset ja rohepööret. Muudatuste tulemusel peaks vähenema kaupade tootmine ja vajadus väärtuslike ressursside järele, tootmaks uusi tooteid. Samuti on oluline tarbijakaitse aspekt, kuivõrd toodete pikem kasutusiga ja lihtsam parandamine aitab tarbijail raha kokku hoida. Komisjon kahtles algatuse vajalikkuses ja otsustas arutelu sel teemal jätkata kahe nädala pärast toimuval istungil.

Komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul leidis komisjon, et sellist direktiivi ei ole üldse vaja. “Direktiivi sisuks oli liikmesriikidele kohustus luua veebileht, et inimesed leiaks paremini paranduskohti üles. Aga selle küsimuse on erasektor juba edukalt lahendanud – on erinevaid veebilehti, kust on info hästi leitav. Ja kui inimestel on sellega muresid, siis on lahenduseks haridus – inimesed peavadki oskama kaasajal infot tarbida. Pereemana julgen kinnitada, et kes vähegi otsib, leiab kodumasina või telefoni parandamise koha ikka üles,” lausus Pakosta.

Istungil märgiti, et algatusega soovitakse luua lihtsaid ja odavamaid võimalusi toodete parandamiseks, sealhulgas luua veebiplatvorm, et viia tarbijad kokku nende kodukohas tegutsevate parandajate ja taastatud kaupade müüjatega. Ministeeriumide esindajad osutasid, et mitmed riigid eelistavad, et loodaks Euroopa Liidu ülene veebileht. Valitsuse esitatud seisukohtade järgi sobiks Eestile nii liikmesriikides loodav kui ka EL-ülene parandamisteenuste platvorm, mis aitaks tarbijail leida ja võrrelda parandusteenuse osutajaid ning ettevõtjate kontakte, kes müüvad taastatud kaupu ning ostavad sel eesmärgil vanu seadmeid.

“Teiseks taheti direktiiviga panna parandajatele kohustus anda inimestele tabelitäis infot ette, näiteks kirjutada, et kui palju parandamine täpselt maksab või kui see pole teada, siis kirjeldada hinnani jõudmise viisi. See ei anna midagi juurde, sest hinnakujunemine ja -võrdlemine käib arukal tarbijal juba tänagi, seda udupikk kohustuslik tabel paremaks ega lihtsamaks ei tee,” sõnas Pakosta. Ta lisas, et asju tuleb parandada, ent plaanitud muudatuste asemel on vaja keskkonna hoidmiseks toota kauakestvaid ja lihtsalt ringmajandusse viidavaid tooteid ning koolides asjade parandamist õpetada.

Ministeeriumide esindajad osutasid, et algatus on osa suuremast paketist ning see, et tooted oleks parandatavad, näiteks telefonil oleks võimalik akut vahetada ja tarbija ei peaks üksnes aku tõttu uut telefoni ostma, vaid saaks selle tagastada ja garantii korras või ka pärast seda aku vahetada, tuleneb kestlike toodete ökodisaini määrusest.

Algatuse järgi saab tarbija õiguse nõuda tootjalt parandatava toote, näiteks pesumasina, nõudepesumasina või tolmuimeja parandamist; tootja peab tarbijat teavitama, milliseid tooteid ta on kohustatud parandama; kehtestatakse parandusteabe vorm, et oleks lihtsam paranduspakkumisi võrrelda ning töötatakse välja Euroopa parandusteenuste kvaliteedistandard. Eesmärk on suunata tarbijaid eelistama kaupade parandamist ja luua selleks rohkem lihtsaid ja odavamaid võimalusi.

Valitsuse esitatud seisukohtades tuuakse välja, et kui tarbijatele luuakse õigus toodete parandamist nõuda, siis peab see olema praktikas rakendatav, näiteks on vaja läbi mõelda piiriülesed olukorrad. Parandusteabe vormi puhul on valitsuse esitatud seisukohtades kirjas, et tuleks vältida info üleküllust. Parandamisteenuste platvormi ideed saab Eesti valitsuse esitatud seisukohtade järgi toetada, aga kui luuakse EL-ülene platvorm, siis peaks see olemasolevate infosüsteemidega ühilduma.

Pakosta sõnul on Euroopa Liidu asjade komisjon valmis ära kuulama teiste riikide arvamused ja direktiivi eelnõu uuesti arutama 21. juuli istungil. Majanduskomisjon valdkondliku komisjonina toetas valitsuse esitatud seisukohti.

Istungil tutvustasid algatust ja valitsuse seisukohti ning vastasid Riigikogu liikmete küsimustele Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja nõunik Iris Helena Fjuk ning Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Piret Otsason.

Kaupmees: seadused praegu asjade remontimist ei soosi

Euroopa Komisjon tahab, et inimesed eelistaksid kaupade remontimist uute ostmise asemel. Kaupmeeste sõnul praegused seadused asjade remonti toomist ei soosi.

Euronicsi Järelteeninduses töötav Meelis Soasepp leidis, et katkiseid asju tuleks alati parandada.

“Tootjad väga hea meelega, ka tänapäeval, remondivad tooteid. Kahjuks on olukord selline turul, et tarbijad ise ei ole väga huvitatud sellest, et nende tooteid remonditaks, kui midagi peaks juhtuma. Kui toote remontimise kulu on kallim kui omahind, siis ma arvan, et seda ei juhtu, et neid hakatakse remontima,” lausus Soasepp.

Parandamine võib tähendada tootes terve ploki väljavahetamist, sest eraldi detailidele juurde ei pääse.

“Ei ole elektroonikaseadmete parandamises viimase kümne aasta jooksul suuri muudatusi olnud, võib-olla on veatuvastus läinud pisut keerulisemaks ja parandatakse moodulivahetuse kaupa,” ütles Euronicsi hooldusjuht Sven Kolts.

Seadused aga remontimist praegu ei soosi.

“Ka seadusandlus tänasel päeval ei toeta väga seda ettepanekut. Tarbijad on teadlikud sellest, et kui toodet on juba ühe korra remonditud, siis on neil õigus või tekib neil ootus, et see toode välja vahetatakse,” lausus Soasepp.

Nüüd leiab aga Euroopa Komisjon, et Euroopa inimesed pole küllalt teadlikud, et asjade eluiga saab parandamisega pikendada.

“Direktiivi ettepanekus on sees üks asi, mis ka meil palju komisjonis kõneainet tekitas, et peaks looma mingisuguse platvormi, kus inimesed saavad oma asjade, näiteks pesumasinate parandajaid otsida. Mitmed komisjoni liikmed tõid esile, et on võimalik Google`isse see otsing sisse lüüa ja sealt ju leiab,” lausus Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) liige Rain Epler (EKRE).

ELAK-i hinnangul on Eestis praegu kõik teavituse ja remontimise võimalused juba olemas.

“Komisjoni liikmed olid ühel arvamusel selles, et asju võiks parandada, neid kasutada, nende eluiga võiks olla pikem. Küll aga oldi ka ühel arvamusel selles, et selleks ei pea Euroopa üleselt mingisugust direktiivi vastu võtma,” ütles Epler.

Amet kontrollis kasutusjuhendeid: pea neljandikul toodetest puudus eestikeelne juhend

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) viis 2023. aasta kevadel läbi kasutusjuhendite kontrollprojekti, mille raames kontrolliti 9 poodi ja 116 toodet ning tuvastati 39 rikkumist.

 

Projekti käigus kontrolliti eestikeelse kasutusjuhendi olemasolu, selle arusaadavust ja asjakohaste hooldusjuhiste olemasolu. Kontrollprojektis keskenduti koduses majapidamises erinevatele kodumasinatele ning suitsu- ja vingugaasianduritele. Rikkumised olid alljärgnevad:

  • 31 toote puhul puudus eestikeelne juhend;
  • 1 toote puhul oli osaliselt eestikeelne teave puudu;
  • 4 toote puhul erines tootel olev teave kasutusjuhendis avaldatud infost;
  • 2 toote puhul oli juhend väga väikeses kirjas;
  • 1 toote puhul oli juhend ebaõnnestunud tõlkega ja arusaamatu ning väikeses kirjas.

Kontrollitud 116 toote seas oli 23 suitsu- ja vingugaasiandurit, millest 7 juhul oli kasutusjuhendiga probleeme.

 

TTJA võttis kõikide kauplejatega ühendust ja osa neist on puudused juba kõrvaldanud, sh koostöös maaletoojaga.

 

Amet juhib kauplejate tähelepanu, et kauba müügil tuleb tarbijatele anda üheselt mõistetav, sealhulgas loetavas kirja suuruses ja eestikeelne kasutusjuhend ning see peab sisaldama vajalikku teavet alljärgnevaks:

  • kauba ohutuks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;
  • kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks;
  • juhul, kui kaup koosneb mitmest osast, siis tuleb lisada kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad).

Lisaks palub TTJA kauplejatel veenduda, et kasutusjuhend on koostatud õige kauba kohta. Nõuetekohane kasutusjuhend aitab vältida õnnetusjuhtumeid.

 

 

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsioonijuht

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!