Seminari kokkuvõte 29.06.2018

Eesti Tarbijakaitse Liidu seminar „Toidu ohutus on tarbija õigus“.

Eesti Tarbijakaitse Liit  (ETL) korraldas 29.juunil tarbijakaitsealase seminari, millel käsitleti toidu ohutust.

Toidu teema on ETL-l olnud fookuses aastast aastasse kuna seoses toidukaupade liikumisega maailma erinevate turgude vahel kaasnevad ka riskid tarbijate tervisele ja heaolule.

Toidu ohutus on tarbijaõigus ja tarbijal on õigus eeldada, et toit on ohutu.

Eesti eesistumise raames toimunud kõrgetasemelistel ümarlaudadel ja aruteludel olid toidu ja selle ohutusega seonduvad küsimused taaskord päevakorral ja väga aktuaalsed, mille tõestuseks on Euroopa toiduohutuse agentuuri (EFSA) peadirektori Bernhard

Urli visiit Tallinna.

Tarbijate käsutuses olevatest kommunikatsioonivahenditest nagu toodete märgistus, märgised, sümbolid, väited jne. on kasu ainult sel juhul kui tarbijal on vastavad teadmised ja tõlgendamisoskused, seepärast ongi projekti eesmärk tõsta tarbijate teadlikkust toiduga seonduvatest riskidest ja nende vältimise võimalustest.

„Saasteained toidus“ teemat käsitles Maia Radin Maaeluministeeriumist.

Toidu saasteained on toidus leiduvad ained, mida ei ole sinna lisatud taotluslikult ning mis võivad halvendada toidu kvaliteeti ja olla tarbijate tervisele ohtlikud.

Saasteained võivad tuleneda keskkonnast, esineda looduslikult, tekkinud töötlemisel või tootmisel.

Viimaste aastatel kirgi köitnud Läänemere kala ohutuse teema on meile kõigile tuttav. Oluliseks probleemiks on ohtlikud ained, mis võivad akumuleerida toiduahelas ja jõuda ringiga tagasi inimeste toidulauale. Hindamised on näidanud, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad toksikantide summaarsest sisaldusest 80-95% just kalast.

Kloororgaaniliste ühendite kõrgeid sisaldusi Läänemere kalades loetakse üheks peapõhjuseks selle regiooni naiste kõrge rinnavähi haigestumise ja laste, eelkõige poiste sünnikaalu vähendamisel.

Terviseriskide hajutamiseks on soovitav süüa väherasvast kala nagu haug, koha, heik, luts, lest, rääbis, forell ja siig ja mitte rohkem kui 900 grammi nädalas.

Akrüülamiid on saasteaine, mis tekib toidu töötlemisel kusjuures ohustatud on kõik tarbijagrupid, aga eriti muidugi lapsed.

Kuldreegliks on – toitu ei tohi kõrvetada vaid kergelt pruunistada.

EFSA 2015 aasta hinnang akrüülamiidile on, et see tõstab vähki haigestumise riski kõikides vanuserühmades.

Soovitused saasteainete saadavuse vähendamiseks:

  • Toituda tuleb mitmekesiselt;
  • olla oma valikutes mõõdukus;
  • mitte laskuda äärmustesse;
  • tarbida erinevate tootjate toodangut.

Üha rohkem räägitakse uuendtoidu teemal, mis on selline toit, mida enne 1997. aastat ei tarbitud EL-s üldse või tarbiti seda väga vähesel määral.

Uuendtoit tähendab uusi toidu lähtematerjale või toitu, mis on toodetud uute tehnoloogiate ja tootmisprotsesside abil.

Uuendtoidu ohutust hindab EFSA.

Uuendtoidu eri liikide näiteid: kolmandatest riikidest pärit põllumajandustooted n.õlisalvei seemned, taimedest saadud ekstraktid: rapsiseemnevedelik.

Ka tsiiaseemned kuuluvad uuendtoidu hulka.

Eesti Tarbijakaitse Liidu kodulehele üles riputatud  küsimusele „Kas kodumaine toit on ohutum kui imporditud toit?“ on 42% tarbijatest arvanud, et on ohutum.

GMO-d, toidulisandid ja lisaained teemat käsitles Airika Salumets Toidu-ja veterinaarametist.

Euroopa Liidus võib turustada ainult loa saanud GMO-sid ja selle kohta on olemas vastav register.

Kasutusluba on antud teatud maisidele, sojale, rapsile, puuvillale, suhkrupeedile.

GMO-de ohutust hindab EFSA.

Kui toode sisaldab GMO-sid,  siis peab see olema vastavalt märgistatud.

Info GMO sisalduse kohta peab olema nii pakendil kui lahtiselt müüdaval kaubal.

VTA ei ole siiani kontrollide teostamise käigus avastanud märgistamata GMO-sid.

Toidulisand on toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikas, mida kasutatakse tavatoidu täiendamiseks.

Vajadus nende järele tuleks välja selgitada koos vastava ala spetsialistiga tavapärast menüüd analüüsides või siis tervisetestide põhjal.

Toidulisand ei ole ravim ja ravimi ja toidulisandi koosmõjud võivad olla isegi ohtlikud.

Põhjalikult tuleks uurida toidulisandi märgistust. Allergeenid peavad olema koostisainete loetelus esile tõstetud, samuti tuleks järgida kasutusjuhendit.

Reklaami tuleks suhtuda kriitiliselt.

Ostes e-poest tuleks hoolega uurida kaupleja tausta ja arvestada sellega, et väljastpoolt Euroopa Liitu ostetud toidulisand ei pruugi vastata meil kehtivatele nõuetele.

Toidulisandi ja vastavuse eest vastutab toidulisandi tootja või turustaja ohutuse.

Isegi unikaalse ja patenteeritud koostisega toidulisandid ei garanteeri nende ohutust.

Eesti Tarbijakaitse Liit testides tarbijate teadlikkust riputas oma kodulehele küsimuse kas tehakse vahet toidulisandil ja lisaainel ja selgus, et  80 % vastanutest väidab et tegemist on erinevate kategooriatega.

„Toidu kvaliteedimärgid – tarbijatele abiks või hädaks“ –  Kaupo Kutsar Eesti Põllumeeste Liidust.

 Eestis kasutatakse toidu märgistamiseks mitmesuguseid kvaliteedimärke.

Kohalike põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse huvides on aga väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja võimalusel eelistatakse.

Eestlased ostavad liha ja lihatooteid peamiselt poest ja eelistavad kodumaal kasvatatud toitu (Konjuktuuriinstituut 2016).

Seepärast on oluline, milline teave on toote pakendil ja kuidas tarbija seda tõlgendab.

Lipuvärvidega tähistatud toidu all mõeldakse automaatselt kodumaist, Eestis kasvatatud toitu. Seda kinnitab ka 2017. aastal Eesti uuringukeskuse poolt läbiviidud uuring, millest selgus, et 75% vastanutest olid kindlad, et lipumärgiga varustatud tooted sisaldavad kodumaist põhitoorainet.

Lipumärgi statuudi põhjal on selle märgi üks ja ainus eesmärk olnud tõsta esile Eesti tootjaid, ehk siis ettevõtjaid, kes omavad Eestis töötlemisbaasi.

Kui aga 75% tarbijatest on märgi visuaalist eksitatud tuleb korrigeerida kas märgistust või märgise statuuti.

Rahvusvärvide kasutamine toidumärgisena peab olema üheselt selge ja selgena ka välja paistma. Praegune olukord on segadust tekitav ja eksitav.

Koostöös Tarbijakaitse Liidu jt. teiste edumeelsete organisatsioonidega oleme teinud avaliku pöördumise, mille kavatseme edastada Vabariigi valitsusele, et alustada avalikku debatti antud küsimuses.

Alkoholipoliitikast tarbijaõiguste vaatenurgast teemat käsitles Lauri Beekmann Eesti Karskusseltsist.

Alkohol on esimese gruppi kantserogeen kuuludes sinna koos tubaka ja asbestiga ja võib tekitada seitset liiki vähki.

Ei ole olemas ohutut kogust ega ohutut alkohoolset jooki, samuti nagu pole olemas ohutut raseduse perioodi.

Alates 1978. aastast on alkoholitootjatele tekitatud vabastus kohustusest avaldada toodete pakenditel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave.

13.märtsil 2017 avaldas Euroopa Komisjon raporti Euroopa Parlamendile ja nõukogule seoses alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamisega toodete märgistusel.

Raporti kohaselt anti alkoholitööstustele üks aasta aega esitamaks omapoolne eneseregulatsiooni ettepanek.

Selle ettepaneku kohaselt peaks suur osa infost esitatama internetis, kodulehe linkide kaudu, QR koodide  jm.viidete vahendusel.

See on vaevalt lahendus, mis tarbijaid rahuldaks või abistaks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 169 väljendab EL-i pühendumist tarbijate tervise, turvalisuse ja majanduslike huvide kaitsele ja toetades tarbijate õigust informatsioonile, mis kaitseks nende huve.

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO kohaselt hoiataks joogil avaldatud koostisosade loetelu tarbijaid potentsiaalselt kahjulikest või problemaatilistest ainetest.

Avaldades aga toitumisalast teavet nagu näiteks kalorite sisaldus joogis võimaldab tarbijal jälgida paremini dieeti ning langetada haigusi ennetavaid valikuid.

ETL-i  küsitluse järgi soovivad 84% tarbijatest, et alkohol oleks  märgistatud, samas kui 58% on avaldanud arvamust, et ka märgistuse abil ei oleks võimalik piirata alkoholi tarbimist.

Eesti Tarbijakaitse Liit ja Eesti Karskusselts koostasid ühispöördumise „Tarbijal on õigus teada, mida ta tarbib“ ja see esitatakse vabariigi valitsusele, sest oleme kindlal seisukohal, et ennekõike on see tarbija õiguste küsimus ning oleme nõus Euroopa Komisjoni raportiga, mis jõudus järeldusele, et alkohoolsetel toodetel info puudumiseks ei ole mitte ühtegi ratsionaalset põhjendust.

Seminari käigus toimus väga huvitav arutelu kõikide teemade osas ja jõuti ühisele arusaamisele, et pöördumised valitsusele on igati õigustatud, sest tarbija väärib selgust ja meie saja-aastases riigis peab turundus mitte ainult paistma aus vaid ka aus olema!

Tarbijate keskkonna- ja terviseteadlikkuse kasv aitab kaasa nii säästlikule tarbimisele kui riigi majandusele üldises plaanis.

Hindamislehtede alusel hinnati seminari väga edukaks ja vajalikuks.

Seminari läbiviimine sai võimalikuks tänu Tarbijakaitseameti toetusele.

Ettekanded täismahus leiate:

Toiduohutus – päevakava

ETL seminar

Saasteained

Toidulisaained

Alkohol

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

6411697

 

 

Facebook: Avalik kiri toidutööstustele, valitsusele ja riigikoguliikmetele

 

Lipumärk liha ja lihatoodete märgistamisel on eksitav

Kohalike põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse huvides on väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja võimalusel eelistatakse. Põllumehi ja tarbijaid ühendab aga kaks olulist lüli, toiduainetetööstus ja jaekaubandus.

Paljud lihatööstuse jaoks toorainet tootvad ettevõtted ei saa mõjutada seda, milline lõpptoode jõuab tarbijani ning millest see tegelikult toodetud on. Eestlane ostab liha ja lihatooteid peamiselt poest ja eelistab vähemalt oma sõnades kodumaal kasvatatud toitu (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016).

Seepärast on äärmiselt oluline milline informatsioon on leitav toote pakendilt ning kuidas tarbija seda tõlgendab. Poes saab ostja juhinduda peamiselt erinevatest pakenditel olevatest märgistest, või siis kauplusekettide hinnasiltidel leiduvast infost……….

Allkias: facebook

 

Pressiteade: Tarbija ootab selgust

PRESSITEADE

4.07.2018

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Valga Põllumeeste Liit

Eesti Tarbijakaitse Liit

Eesti Naisliit

 

Tarbija ootab selgust 

Eesti Tarbijakaitse Liit, Valga Põllumeeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Eesti Naisliit,  andsid täna Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle avaliku kirja toidutööstustele, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele, milles juhitakse tähelepanu toidutoodete eksitavale märgistamisele.

Kohalike põllumajandustootjate jaoks on väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja eelistatakse. Põllumehi ja tarbijaid ühendab aga kaks olulist lüli: toiduainetööstus ja jaekaubandus. Toidutööstuste jaoks toorainet tootvad põllumehed ei saa mõjutada seda, milline lõpptoode jõuab tarbijani ning millest see tegelikult toodetud on.  Meie tarbija eelistab kodumaisest toorainest valmistatud toitu (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016). Seepärast on äärmiselt oluline, milline informatsioon on leitav toote pakendilt ning kuidas tarbija seda tõlgendab. Poes saab ostja juhinduda peamiselt erinevatest pakenditel olevatest märgistest või siis kaupluse hinnasiltidel leiduvast infost.

Eesti Tarbijakaitse Liidu esindaja Valli Järve selgitas: “Meie kaasaegne ühiskond ootab üheselt arusaadavat ja selget toodete pakendimärgistust, et langetada teadlikke ja tervislikke valikuid ja soovi korral eelistada kodumaist toitu – see on tarbija õigus.“

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik sõnas: “Meie kauplustes müügil olevad toidukaubad on varustatud nii paljude erinevate märgistega, et tarbija jaoks tekitavad nad selguse asemel tihti hoopis segadust. Kogu maailma tarbijate hulgas on tõusev trend toidu päritolu jälgimine kuni toorme kasvatanud farmini välja. Mõned praegu kasutuses olevad märgised seda ei toeta, vaid tekitavad segadust ja seeläbi ka usaldamatust meie toidu vastu. Eesti lipp saab lehvida ikka Eestis toodetud toorainest valmistatud toidul.“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on äärmiselt oluline seista põllumajandustootjate huvide eest. “Põllumajandustootjate positsioon tarneahelas on kõige nõrgem ning meie kui põllumajandustootjaid esindav organisatsioon peame igal juhul toetama algatusi, et Eestis toodetud toit oleks üheselt arusaadavalt märgistatud,” selgitas Kerli Ats.

Valga Põllumeeste Liidu juhatuse liige ja algatuse eestvedaja Kaupo Kutsar on teemaga tegelenud juba üle aasta ning sõnas: “Eesti tarbija eelistab kodumaa põldudel kasvatatud toitu. Selleks, et see jõuaks tarbijateni, on tarvis üheselt selgelt pakendimärgistust, kus tooraine päritolu on jälgitav.

Meie saja-aastases riigis peab turundus mitte ainult paistma aus, vaid ka olema aus. Lugupeetud Riigikogu – rahvas on valinud Teid ennast esindama ning meile selgeid ja ühemõttelisi seaduseid looma – palun tehke seda!“

Lisainfo:

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

Tarbijal on õigus teada, mis on alkohoolsetes jookides.

Täna,  4.juulil 2018,  andis Eesti Tarbijakaitse Liit üle Riigikogu esimehele Eiki Nestorile  Eesti Tarbijakaitse Liidu ja Eesti Karskusseltsi pöördumise Vabariigi Valitsusele, et kohustada alkoholitootjaid avaldama oma toodete pakendite märgistusel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave kohustuslikus korras.

 

EESTI TARBIJAKAITSE LIIT,

EESTI KARSKUSSELTS.

Tarbijal on õigus teada, mis on alkohoolsetes jookides.

 

Alates 1978. aastast on alkoholitootjatele tekitatud vabastus kohustusest avaldada oma toodete pakendite märgistustel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Alkohoolsed joogid on ainus toiduaine või jook, millele selline privileeg on loodud ja on absoluutselt viimane aeg, et selline eriõigus kaotataks.

Euroopa tarbib rohkem alkoholi kui ükski teine regioon maailmas, ometi hoitakse eurooplastest tarbijaid jätkuvalt pimeduses selle osas, mis nende joogis tegelikult on. Ennekõike ongi see tarbijaõiguse küsimus, kuna igaühel on õigus teada, mis igas joogis on.

  1. märtsil 2017 avaldas Euroopa Komisjon raporti Euroopa Parlamendile ja Nõukogule, seoses alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamisega alkohoolsete toodete märgistusel. Euroopa Komisjon ei leidnud ühtegi objektiivset põhjendust, millega õigustada selle info jätkuvat puudumist alkohoolsetelt toodetelt (etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi) ega osade alkohoolsete jookide, nagu “alkopopide”, erikohtlemist.

Raport andis alkoholitööstustele ühe aasta, et esitada omapoolne eneseregulatsiooni ettepanek. Käesolevas märtsis see ettepanek ka avaldati. Alkoholitööstuse ettepaneku kohaselt saaks enamus informatsioonist esitatud online´s, kodulehe linkide, QR-koodide ja muude viidete kaudu.

Toetame põhimõtet, et alkohoolsetel toodetel oleks vastav info avaldatud toote pakendil oleva märgistuse peal nii nagu kõigi muude toiduainete puhul ning et see oleks selgelt ja üheselt mõistetavalt seadusega reguleeritud.

Alati saab olema neid inimesi, kes majanduslikel, sotsiaalsetel või mingitel muudel põhjustel internetti igapäevaselt ei kasuta. Neid ei peaks seetõttu sellest informatsioonist ilma jäetama.

Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt hoiatab joogil avaldatud koostisosade loetelu tarbijaid potentsiaalselt kahjulikest või problemaatilistest ainetest. Avaldades toitumisalase teabe nagu näiteks kalorisisalduse võimaldab see tarbijal jälgida paremini oma dieeti ning teha tervislikuid ja haigusi ennetavaid valikuid.

Arvame, et see on ennekõike tarbija õiguste küsimus ning nõustume Euroopa Komisjoni raportiga, mis jõudis järeldusele, et alkohoolsetel toodetel selle info puudumiseks ei ole mitte ühtegi ratsionaalset põhjendust.

 

Valli Järve                                                                         Lauri Beekmann

Eesti Tarbijakaitse Liit                                                      Eesti Karskusselts

 

Lisainfo:

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

Euroopa standardiorganisatsiooni ANEC aastakoosolek Brüsselis. 5-6. juuni 2018

              Euroopa standardiorganisatsiooni ANEC aastakoosolek Brüsselis.

5-6. juuni 2018  Brüssel

 

ANEC on asutatud 1995. aastal kui rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon ja

ja ta esindab 34 riiki – Euroopa liikmesriikide tarbijaid, kolme EFTA riiki, Makedooniat, Serbiat ja Türgit.

 

Eesti Tarbijakaitse Liit on ANEC-i täisliige alates 2004. aastast.

ANEC mitte ainult ei esinda tarbijaid vaid tegutseb selle nimel, et esile kutsuda positiivseid muutusi tarbijate huvides.

ANEC töötab jätkuvalt seitsme valdkonnaga ja need on :

–   juurdepääs;

–   laste ohutus;

–   kodumasinad;

–   digitaalne ühiskond;

–   teenused;

–   jätkusuutlikkus;

–   liiklus ja mobiilsus

Juurdepääs.

Juurdepääs kaupadele ja teenustele on tarbijate põhiõigus. Diskrimineerimine saab alguse sellest kui vanemad või puudega inimesed ei saa kasutada neile vajalikke tooteid ja teenuseid.

Standardid aitavad ületada seda ebaõiglust kui rakendada disain kõigile printsiipe.

10-15% Euroopa elanikest on puuetega, samas elanikkond aina vananeb, seepärast on eelmise aasta 14.septembril Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud ettepanek Euroopa juurdepääsu akti koostamiseks igati teretulnud.

  1. aastal ANEC vastustas standardi EN 81-70, mis reguleerib liftide ehitust ja nende paigaldust eesmärgiga saavutada paremat juurdepääsu vanuritele ja samuti nägemispuudega inimestele.

Digitaalne ühiskond.

Infotehnoloogia tooted ja teenused nagu mobiilid ja internet mängivad igapäevaselt tarbijate elus aina olulisemat rolli. ANEC võitleb nende toodete ja teenuste ohutuse, kättesaadavuse ja isikukaitse reeglite järgimise eest. Asjade internet on samuti viimasel ajal tugevalt huviorbiidis.

ANEC kiitis heaks CENELEC´i publikatsiooni  mobiiltelefonidest kiirgavate elektromagneetiliste lainete kohta, samuti RFID ja ülekandeid edastavate  antennide

kohta.

Uus standard, mille CENELEC´i tehniline komitee 106X välja töötas ja milles osales ka

ANEC,  kehtestab  rahvusvahelised  ohutuse limiidid kaitsmaks tarbijaid, kes kasutavad nutitelefone ja sarnaseid tehnoloogiaid.

Teenused.

Tänases teenustele orienteeritud majanduses on oluline tagada teenuste ohutus – panustades standardite koostamisse, mis vähendavad potentsiaalseid riske sellistes valdkondades nagu turism ja tervishoid, aga samuti tõsta üldhuvi teenuste kvaliteeti.

ANEC  ja  Consumers Internationali koostöö eesmärk on eelkõige tarbijate parem kaitse tulenevalt uutest ärimudelitest nagu jagamismajandus ja e-kaubandus.

ANEC avaldas arvamusdokumendi  EL regulatsiooni kohta piiriüleste postiteenuste osas.

Eesti eesistumise ajal  detsembris 2017 Parlament ja Nõukogu kiitsid heaks selle regulatsiooni, mille kohaselt kauplejad peavad tarbijatele andma selget ja arusaadavat informatsiooni nii hindade kohta kui ka selgitama kaebuste lahendamise protseduurireegleid.

Laste ohutus.

Lapsed kuuluvad kõige kaitsetumasse tarbijate gruppi, seepärast seisab ANEC nende

heaolu ja ohutuse eest kindlustamaks, et nii seadusandlus kui Euroopa standardid pakuksid neil kõrgemat kaitset.

Laste mänguväljakute ohutus on endiselt prioriteet number üks, aga samuti spordi- ja puhkusevahendite ohutus.

Lastele disainitud mööbli ja laste hooldusvahendite standardid  vaadati veelkord üle ja tehti parendusi ohutuse nõuete  ja testimise meetodite osas.

Liiklus ja mobiilsus.

ANEC tegeleb jätkuvalt nii aktiivse kui passiivse liiklusohutuse teemadega – laste kinnitussüsteemide turvalisus, puuetega inimeste ohutu liiklemine, traditsiooniliste ja uuenduslike jalgrataste turvalisuse tagamine jne.

Oluline on ka see aspekt, et keskkonna prioriteedid ei takistaks mootorsõidukite ja teel liiklejate õigusi vaid peavad olema tasakaalus.

Kodumasinad.

Kõikvõimalike õnnetusjuhtumeid kodumasinatega on endiselt palju ja vahel on need ka  surmaga lõppevad juhtumid.

Parendades standardeid saab õnnetusi vältida ja kindlustada tarbijatele kodumasinate ohutu kasutamise.

ANEC kiitis heaks Briti Elektrotehnika komitee ettepaneku CENELECile ülevaadata EN 60335-2-24:2010/pr.A2:2017 kodumajapidamiste ja sarnaste elektriliste vahendite ohutus, erilise rõhuasetusega külmutusseadmetele, jäätisemasinatele jne.

ANEC kiitis heaks Euroopa Komisjoni poolt moodustatud üle-euroopalise tulekahjude info vahetuse platvormi (FIEP), mille eesmärk on edendada koostööd liikmesriikide vahel, jagada infot ja  parimaid praktikaid.

ANEC kiitis heaks standardi CEN EN 1860-1/A1, mis reguleerib grillimisel kasutatavaid abivahendeid, tahkeid kütusi ja tulesüütevahendeid, nendele esitatavaid nõudeid ja testimise meetodeid.

Parandus tutvustab samuti ohutuse sümbolit, mis hoiatab tarbijaid mitte kasutama grillimisvahendeid kinnistes ruumides ja seda süsinik monoksiidi mürgituse riski tõttu, rääkimata tuleohutusest.

Jätkusuutlikus.

 Üha rohkem tarbijaid lähtuvad oma ostuotsustes mitte ainult kvaliteedist ja hinnast vaid samuti keskkonna- ja sotsiaalsetest aspektidest.

Jätkusuutlikkus mängib olulist rolli tänaste poliitikate ja standardite kujundamisel ja väljatöötamisel.

Tehnilised uuringud.

  1. aastal viis ANEC läbi tehnilise uuringu piiriüleste tervishoiuteenuste osas ja selgus, et vaid 4% patsientidest sõidab planeeritud teenust saama välismaale.

Peamisteks takistusteks on patsientide puudulikud teadmised oma õigustest ja valikutest, mis viitab otseselt vajadusele tõsta teadlikkust piiriülese tervishoiuteenuste võimalustest ja valikutest.

Uuringust selgus, et 37% said mitteplaneeritud teenust mujal riigis.

ANEC viis läbi kampaania energia märgistuse muutmiseks, et tarbijad saaksid langetada säästlikke ostuotsuseid skaalal A-G, aga samuti  julgustada tootjaid väljatöötama innovatiivsemaid energiasäästlikke tooteid.

Samuti allkirjastati leping detsembris 2017 ECOS-ga, et järgnevad 15 kuud teha koostööd ökodisaini ja energiaalase standardiseerimise projektiga H2020 raames.

  1. aastaks on eesmärk kokku hoida energiat 100 miljardit eurot efektiivsemate elektriliste seadmete arvelt, mis vähendaks  465 euro võrra iga euroopa kodumajapidamise elektriarvet.

 

Linda Läänesaar

ANEC-i Eesti liige

 

 

 

 

 

 

 

 

Põhitõed teenuse ohutuse tagamiseks

Tarbijakaitseamet: Elamusteenuse pakkujad peaksid end rohkem kontrollima

Iga elamusteenuse, näiteks batuudirendi, mängutoa, seikluspargi, liumäe või muude puhul esineb erinevaid riske, mistõttu tasub ettevõtjail sisse seada enesekontrolli süsteem. Nii saab riskid maandada juba eos ja hoida olukorral pidevalt silm peal. Samuti tuleb olla valmis tegutsemiseks ka õnnetuste korral.

Elamusteenuste pakkumisel on ettevõtja vaates hõlmatud korraga nii toode kui teenus – kui teenuse pakkumisel kasutatav toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, et saa ka teenuse pakkumine olla ohutu. Ükskõik millise toote või teenuse puhul on õige paigaldamine, kasutamine, hooldamine aluseks teenuse ohutuse tagamisel.

Ohutusele tuleb mõelda juba planeerimise ajal

Enne teenuse pakkumise alustamist tuleb ettevõtjal läbi mõelda kõik teenuse ohutusega seonduvad aspektid ning riskid, nähes ette teenuse kasutaja käitumise ning sellest tulenevad ohukohad. Riskikohtade osas tuleb leida lahendused, kuidas riske maandada, et minimeerida õnnetuse juhtumise võimalust.

Ettevõtja peab nii seadmete püstitamisel kui teenuse pakkumise järgima tootja poolt esitatud juhiseid, olgu selleks kas batuut, rakmed, karabiin, liumägi või mis tahes toode, mis tehakse tarbijale kättesaadavaks. Seejuures peab ohutut kasutamist puudutav teave olema edasi antud ka teenuse tarbijale. Selline info võiks olla tarbijale esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt, edasi antud lihtsalt ja kergesti märgatavalt, sest teenuse tarbimise elevuses võib tarbija tähelepanu olla hajutatud.

Iseenda teenuse kontrollimine kaardistab olukorra

Kui ettevõtja on oma seadmed tootja juhiste järgi püstitanud, siis ohutuse tagamiseks oleks tal kasulik sisse viia enesekontrolli süsteem. See tähendab seda, et ettevõtja kontrollib perioodiliselt oma seadmete, kasutatavate isikukaitsevahendite jms korrasolekut. Mida aktiivsem on teenuse kasutus, seda sagedasem peab olema kontrollimine. Näiteks igapäevases kasutuses olevad seadmed tasuks üle vaadata igal hommikul, võttes selleks piisavalt aega.

Tarbijakaitseameti läbiviidud elamusteenuste pakkujate seas läbiviidud järelevalve põhjal on näha, et väga paljud teenuse ohutusega seonduvad probleemid saavad alguse amortiseerunud ning hooldamata seadmetest, isikukaitsevahenditest jms. Amortiseerumisest tulenevate ohtude vältimiseks on oluline perioodiliselt kontrollida seadmeid võttes arvesse tootjapoolseid juhiseid kui ka teenuse pakkuja poolt läbiviidud riskianalüüsi tulemusi. Sellisel juhul on puudused kiiresti avastatavad ning kõrvaldatavad. Siinkohal on soovitatav kõik sellised kontrollid dokumenteerida, et tagada seadmete ajaloo (ülevaatuse aeg, leitud probleemkohad, õnnetusjuhtumid,  tehtud parandused jne) olemasolu.

Valmisolek õnnetusteks

Kindlasti ei taha keegi olla olukorras, kus tema poolt pakutava teenusega kaasneb õnnetus, kuid ettevõtja peaks selliseks võimaluseks siiski valmis olema, et tagada võimalikult efektiivne tegutsemine.

Läbi peaks mõtlema, kuidas tegutseda õnnetusjuhtumi korral ehk

  • kuidas tagada õnnetusse sattunud isikule abi andmine,
  • kes on vastutav isik ja koordineerib tegevusi õnnetusjuhtumi korral,
  • kes tagab samal ajal teiste teenuse kasutajate ohutuse ning selle, et olukord ei väljuks kontrolli alt.

Oluline on mitte kaotada pead olukorras, kus juhtunud on õnnetus. See aga tähendab, et võimalik olukord peaks olema läbi mõeldud, arvestades ka teenuse eripäradega ning tegevused kõigile töötajatele teada ning arusaadavad. Kindlasti peavad kohapeal olemas olema elementaarsed esmaabivahendid.

Tagasiside klientidelt on väärtuslik sisend

Teenuse ohutuse tõstmiseks tuleb jälgida ka teenuse kasutajate tegevusi, mis aitab avastada probleemkohti. Tagasiside tarbijatelt on väärtuslik ning koguda tasub teavet ka väiksemate vigastuste kohta, mis on heaks sisendiks vajalike paranduste tegemiseks.

Ettevõtja kohustus on tagada teenuse ohutus ning ohutusega seonduvat vastutust ei saa lükata tarbijale. Tarbija kohustus on järgida kõiki ettevõtja poolt esitatud juhiseid, et vältida riske nii enda kui ka teiste elule ja tervisele.

Angela Priks, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna ekspert-valdkonna juht

 

Telia nõudmine Diili klientidelt 0-eurose seadme jääkväärtuse täishinnaga hüvitamiseks on ebaseaduslik

Tarbijakaitseameti pressiteade

06.06.2018

 

Tarbijakaitseamet: Telia nõudmine Diili klientidelt 0-eurose seadme jääkväärtuse täishinnaga hüvitamiseks on ebaseaduslik

Tarbijakaitseametisse on pöördunud mitmed tarbijad seoses juunis jõustuvate Telia Diili ühepoolsete lepingu tingimuste muudatustega, millega muudetakse paketi tingimusi, sealhulgas hinda. Enim küsimusi on tekkinud tähtajaliste lepingute ülesütlemisel, kui tarbija on telefoni saanud nullhinnaga ehk ei ole telefoni eest tasunud, ent Telia nõuab tarbijalt telefoni jääkväärtuse hüvitamist, milleks on telefoni täishind. Ameti hinnangul on selline nõue ebaseaduslik.

Vastavalt elektroonilise side seadusele on tarbijal õigus sideoperaatori ühepoolsete lepingu tingimuste muudatustega mittenõustumisel öelda sideteenuse leping üles ilma leppetrahvi maksmata. Tarbijakaitseameti hinnangul on Telia poolt kasutatav tüüptingimus, mille alusel nõutakse tarbijalt 0-eurose seadme täishinnaga välja ostmist, tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine, kuivõrd piirab tarbija seadusest tulenevat lepingu ülesütlemise õiguse kasutamist. Mõistlikuks ja võlaõigusseaduse põhimõtetega kooskõlas olevaks saaks pidada, kui tarbija Telia nõudel seadme tagastab. Poolte kokkuleppel on võimalik ka telefoni välja ostmine, kuid see ei või olla tingimuseks lepingu ülesütlemisel olukorras, kus Telia muudab lepingu tingimusi ühepoolselt.

Võttes arvesse tarbija õigust öelda muudatustega mittenõustumisel leping üles ja tarbijakaitseseaduses sätestatud eksitavate kauplemisvõtete regulatsiooni, kui tarbijale on pakutud 0-euroga telefon, on telefoni tagastamisel välistatud telefoni kasutamisest tulenevad, näiteks telefoni senise kasutamise või telefoni väärtuse vähenemisega seotud nõuded.

Tarbijakaitseamet on tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks läbi viimas Telia suhtes järelevalvemenetlust seoses kõnealuste tüüptingimustega. Üksikvaidluse lahendamiseks on tarbijal õigus Teliaga kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda avaldusega tarbijavaidluste komisjoni.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.
Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!