Eesti Tarbijakaitse Liidu seminar „Toote ohutus on tarbija õigus“.

Eesti Tarbijakaitse Liit  (ETL) koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA) korraldas 28.juunil tarbijakaitsealase seminari, millel käsitleti toodete  ja teenuste ohutust.

Seminariga tähistati ühtlasi ETL 25.juubelit.

Meil on heameel tõdeda, et veerand sajandit oleme me nõustanud, koolitanud ja abistanud Eesti tarbijaid ja seisnud nende õiguste ja heaolu eest.

Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetena oleme 15 aastat  osalenud Euroopa Liidu tarbijapoliitika edendamise ja jõustamisega.

Euroopa Liit kui poliitikakujundaja peab tagama tarbijatele turu, kus nad on piisavalt kaitstud s.t. tooteohutus peab olema tõestatud enne kui toode turule tuuakse.

Toote ohutus on tarbija õigus ja tarbijal on õigus eeldada, et kõik tooted on ohutud.

Tarbijate käsutuses olevatest  kommunikatsioonivahenditest on kasu ainult sel juhul kui tarbijal on olemas vastavad teadmised ja tõlgendamisoskused, sest oma igapäevaste ostuvalikutega me kujundame ka ümbritsevat keskkonda.

Siiski on palju ka selliseid ohu märke, mida tarbijad ise ei oska õigeaegselt hinnata, kuid millest nad peavad olema teadlikud.

BEUC-i ja ANEC-i liikmetena väidame, et ohutuse teema on globaalne ja tõusva trendiga, kuna turud muutuvad üha keerulisemaks ja tarbijatel on raskem orienteeruda  ja otsustada  nii toodete kvaliteedi osas kui infos, mida toodete kohta pakutakse.

Tänapäevad targad tooted justkui annavad tarbijatele signaali, et need on täiesti ohutud ja turvalised. Praktika näitab, et see ei vasta tõele.

Selleks, et muuta meie elukeskkond turvalisemaks on vaja parandada turuosaliste käitumist, edendada tarbijate kirjaoskust ja arendada erinevate osapoolte koostööd.

Seminaril esinesid ettekannetega:

Kaur Kajak  – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor;

Angela Priks – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tehnilise osakonna ekspert – valdkonnajuht;

Anneli Nagel – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Toote ja teenuseohutuse nõunik;

Marilin Lutsoja – Terviseameti Kemikaali ja tooteohutuse büroo peaspetsialist;

Priit Kikas – Eesti Standardikeskuse tegevdirektor

  1. Kaur Kajak oma ettekandes selgitas ametite ühendamise eesmärke.

TTJA missioon on kujundada ohutut ja õiglast elukeskkonda;

Visioon on uuenduslik ja vastutustundlik elukeskkond kõigile;

Väärtused on avatus, koostöö, asjatundlikkus, uuenduslikkus, tulemuslikkus.

Ühendamise tulemusel on ilmselge kasu ressursikasutusele – kulude kokkuhoid,  töötajate karjäärivõimalused laienevad asutusesiseselt, IT süsteemide ulatuslikum ja efektiivsem kasutamine ja suurem fookus andmeanalüüsile.

Ühendamise kasud teenustele väljenduvad selles, et üks riigiasutus on nüüd vähem ja tarbijatel on lihtsam orienteeruda probleemi lahendaja leidmisel.

Tarbimiskeskkonna väljakutsest rääkides tõi peadirektor esile uued nõuded, mis alates 1.juunist 2019 a. hakkavad kehtima alkohoolsete jookide väljapanekuks.

Alkohoolsed joogid tuleb paigutada kaupluses teistest kaupadest eraldi. Kaupluse külastamisel ei tohi tarbija kokku puutuda alkohoolse joogiga vältimatult kokku. Väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, väljaarvatud juhul kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurusest tulenevalt mõistlikult teostatav. Samuti ei tohi väljapanek olla märgatav väljastpoolt müügikohta.

Lahenduse peab leidma iga kaupleja ise ja olema valmis ka oma lahendust põhjendama.

Aprillis koostas TTJA ka vastava juhendi piirangute kontrollimiseks.

Peadirektor tutvustab meile ka uut pakettreiside direktiivi.

1.juulist 2018 jõustusid turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, millega võeti riigisisesesse õigusesse üle pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv nr.2015/2302.

Muudatuse eesmärgid on õigusraamistikku kohandamine vastavalt turu arengule ja arengule vastav kaitse, läbipaistvuse ning õiguskindluse suurendamine.

2.Angela Priks esines ettekandega toodete ohutuse kohta.

Toodete ohutust reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95, toote nõuetele vastavuse seadus, määrused, standardid, juhendid jm. dokumendid.

Tarbijatele mõeldud tooted nagu mänguasjad, rõivad, lastehooldusvahendid, kosmeetika, kemikaalid, tekstiilitooted, jalatsid, tulemasinad, väärismetalltooted jne. ohutus on tagatud vastavalt õigusraamistikule.

Toodete ohutuse kindlaksmääramisel on olulised järgmised kriteeriumid:

  • Toodete omadused, koostis, pakend, kokkupanekujuhendid, paigaldus-ja hooldusjuhendid;
  • Mõju teistele toodetele kui võib eeldada nende koos kasutamist;
  • Toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave;
  • Võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele.

Selleks, et hinnata nõuete täitmist testitakse tooteid vastavalt vajadusele.

Eelmisel aastal sooritati 56 testimist, neist 40 mänguasjadele.

Nõuetele ei vastanud 3 toodet ja ohtlikuks osutusid 7 toodet.

Sooritati 16 testimist ftalaatide sisalduse määramiseks mänguasjades ja ei avastatud ühtegi nõuetele mittevastavat toodet.

Samuti testiti tarbijatooteid nikli sisalduse osas ja avastati 2 toodet, mis osutusid ohtlikeks.

Moeehete  testimisel avastati 2 ohtliku toodet, mis sisaldasid niklit.

Koostöö liikmesriikide vahel toimub RAPEX süsteemi vahendusel, mis on Euroopa Liidu ohtlikest tarbija toodetest teabevahetuse süsteem, mille abil saavad riiklikud järelevalveasutused vahetada infot ohtlike toodete kohta, et need võimalikult kiiresti liikmesriikide turult kõrvaldada.

Igas riigis on oma kontaktpunkt selle süsteemiga tegelemiseks ja Eestis on selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eelmisel aastal edastas Eesti RAPEX süsteemi kaudu meie turult avastatud toodete kohta 23 teadet, millest 8 olid tekstiilitooted, 7 mänguasja, mis sisaldasid ftalaate  ja eraldusid väikesed osad, 5 kosmeetikatoodet, mis sisaldasid mittelubatud aineid, 2 niklit sisaldavat moeehet ja 1 kemikaal, mis kujutas endast ohtu keskkonnale.

Eelmisel aastal on RAPEXi  kaudu teavitatud 2257 ohtlikust tootest, millest 42% olid mänguasjad, 25% sõidukid, 13% rõivad, tekstiil ja jalatsid, 11% elektrilised tooted ja 9% kosmeetikatooted.

  1. Anneli Nagel oma ettekandes tutvustas Tarbijakaitseseadust, toote nõuetele vastavuse seadust ja võlaõigusseadust, mis kõik reguleerivad teenuste ohutust.

Toode on kasutamiseks ohutu kui see mõistlikel kasutamistingimustel arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab tarbijate ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.

Eestis pakutakse umbes 80 erinevat vabaaja teenust.

  1. aastal viidi läbi koostöös Balti riikide järelevalveasutustega kontrollreidid, et suurendada seiklusparkide ohutust ja määratleda parimad praktikad.

Seiklusparkides kontrolliti tootja või radade paigaldaja poolt antud teavet, hinnati võimalike riske ja puude seisukorda, valmisolekut õnnetusteks või päästmist vajavaks situatsiooniks, lepingu tingimusi radade ülesehitust ja hooldust jne.

  1. aastal kontrolliti seiklusparke 10. korral ja kõigis neis avastati suuremaid või väiksemaid puudusi. Kahes pargis oli tõsine oht tervisele ja elule.

Järelevalve tulemusel on puudused kõrvaldatud.

Kuna laste mängutoad omavad suurt populaarsust, siis järelevalve selles valdkonnas on väga oluline laste turvalisuse seisukohalt.

Kontrollitakse lepingutingimusi/sisekorraeeskirju, seadmete kasutusjuhenditest kinnipidamist, atraktsioonide ja mänguasjade ohutust.

Kõik puudused mängutubades on küll kõrvaldatud, aga ei ole sugugi välistatud nende taasteke.

Koostamisel on juhend mängutoa teenuse pakkujatele.

3.Marilin Lutsoja oma ettekandes tutvustas meile piiripealseid tooteid, mis on laialt levinud ja neid võib leida erinevate kaupluste lettidelt, aga nende määratlemine on keeruline ja isegi tootjad võivad vahel eksida, seega tuleb alati hoolega uurida toote pakendit ja suhtuda kriitiliselt väidetesse, mida sealt leiate.

Seega, mõnedel toodetel võib, sõltuvalt nende esitamise viisist kas siis pakendist või märgistusest, olla rohkem kui üks võimalik seadusest tulenev klassifikatsioon ja seepärast on tõeline väljakutse toodete õigesti liigitamine ja asjakohaste õigusaktide kohaldamine.

Piiripealsed tooted on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega, Toote nõuetele vastavuse seadusega ja Reklaamiseadusega.

Toote määratlemise eest vastutab tootja.

Tervisekaitseinspektsioon moodustas 31.jaanuaril 2008 piiripealsete toodete määratlemise ekspert töörühma, kuhu kuuluvad Terviseamet, Ravimiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,  Põllumajandusamet, Veterinaar-ja Toiduamet.

Tooteid määratletakse nende esitluse, otstarbe, koostise, kasutusala, kasutusviisi, toime ja väidete alusel.

Marilin defineeris meile,  mis on kosmeetikatoode, biotsiid, kemikaal, meditsiiniseade, ravim ja püüdsime koos määratleda erinevaid tooteid, mis polnud sugugi kerge ülesanne.

4.Priit Kikas oma ettekandes tutvustas oma organisatsiooni – Eesti Standardikeskust (EVS),  kelle ülesanneteks on Eesti standardite koostamise korraldamine ja Eesti seisukohtade esindamine Euroopa ja rahvusvahelises standardimises.

Standardid on parimaid praktikaid väljendavad tegevusjuhised, mille sisu on koostatud ja kokku lepitud erinevate valdkonnast huvitatud osapoolte vahel ja neid koostatakse väga erinevate organisatsioonide poolt.

Ilma standarditeta valitseks maailmas kaos!

Valdkonnad, kus standardid mängivad väga olulist rolli tarbijate ohutuse tagamisel on elektriseadmed ja kodumasinad, mänguväljakud, spordi-ja puhkusetarvikud, mänguasjad, laste hooldustooted, tekstiil, mööbel, grilltarvikud, samuti jalgrattad, küünlad, välgumihklid, lastekaitsevahendid, küberturvalisus ja andmekaitse.

Paljudes valdkondades ei ole kehtestatud õigusaktidega toodetele konkreetseid ohutusnõudeid. Sellistele toodetele kehtivad üldised toote ohutuse nõuded, mille kohaselt toote ohutust eeldatakse kui on järgitud standardeid.

Toodete vastavus (ohutus) standardile on täiendav garantii toote ohutuse osas.

Standarditavates valdkondades ja standardite sisus saavad kaasa rääkida kõik asjast huvitatud osapooled. Euroopa standardimises esindab tarbijate häält ANEC, kelle liige on ka Eesti Tarbijakaitse Liit.

Tegelik töö ja otsused tehakse rahvuslikul tasandil, selleks tuleb liituda kas standardite koostamisega tegelevate töörühmadega või esitada oma kommentaarid ja ettepanekud otse EVS-le.

Seminari käigus toimus elav interaktiivne arutelu ja kõik küsimused ettekandjatele said väga konkreetsed vastused.

Omandatud teadmiste ja materjalide baasil korraldavad meie regionaalsed liikmesorganisatsioonid toote ohutuse seminare maakondades ja kõik teemast huvitatud osapooled on lahkesti oodatud osalema ja kaasa rääkima.

Turvaline ja ohutu elukeskkond on meie südameasi!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ŠOKEERIV: Eesti maasikatest leiti keelatud kemikaale

Eesti, Kreeka ja Poola maasikatest võetud analüüside tulemused keeravad pea peale seni levinud ettekujutuse nende marjade tegeliku jääk­ainete sisalduse kohta ning Eesti maasikatest leiti suisa keelatud aineid, mille kasutamist maasikate kasvataja käsi südamel eitab.

Kuna viimane riigikontrolli audit näitas, et meil ei ole tarbijana sageli siiski aimugi, kui palju me mingeid mürke ja muid jääke puu- ja köögiviljadega sisse sööme, siis tegi Maaleht eksperimendi ning saatis turult ja poest ostetud maasiakad laborisse proovi. […]

allikas: Õhtuleht

Millest sõltub kosmeetika säilivusaeg?

Kosmeetika säilivusajast kinnipidamine on oluline, et meigitoodetel ja hooldusvahenditel oleks tagatud nende tõhusus ja ohutus tervisele. Mõnel kreemipurgil on peal “parim enne” kuupäev, teisel märgistus, et toode säilib avatult 12 või 36 kuud. Kosmeetika säilivusaeg tekitab palju küsimusi ja seetõttu selgitan, millest sõltub kosmeetika kasutuskõlblikkuse aeg, kuidas pakenditel olevat märgistust tõlgendada ning mis juhtub aegunud kosmeetika kasutamisel.
Euroopa Liidu nõuete kohaselt peab kõigile ilutoodetele olema märgitud säilivuse aeg avamise järgselt. Konkreetse „parim enne“ kuupäevaga peavad olema märgistatud tooted, mis säilivad vähem kui 30 kuud. Näiteks kehtib see nõue looduskosmeetika puhul, mis on lühikese säilivusajaga [….]

Allikas. Hansa Post

Neli nüanssi, mida jälgida vahendusportaalist lennupiletite ostmisel

Neli nüanssi, mida jälgida vahendusportaalist lennupiletite ostmisel
Lennupileteid pakkuvad vahendusportaalid annavad hea ülevaate ja võrdlusvõimaluse erinevate lennuvedajate sihtkohtadest, lennuaegadest ja -hindadest. See on ka põhjus, miks neid eelistatakse otse lennuvedajate ostmisele. Paraku ei süveneta alati vahendusportaalide müügitingimustesse, mis võib hiljem põhjustada nördimust.
Kes vastutab?
Kõige tähtsamana tuleks enne piletite ostmist välja selgitada, kes vastutab tarbija ees probleemide korral – vahendaja või lennuvedaja. Näiteks sätestavad osad vahendajad, et nemad ei vastuta millegi eest. Seega tuleb müügiportaali tingimused hoolega läbi lugeda, veendumaks kuhu ja millisel juhul saab abi saamiseks pöörduda.
„Kasulikud“ lisateenused
Kõige sagedamini langevad tarbijad vahendusportaalide pakkumise õnge, mis lubab lisatasu eest pileteid tühistada või muuta. Jääb mulje, et vastav lisateenus kehtib kõikide lennufirmade piletitele. Paraku pakutakse tasulist tühistamisteenust ka sellistele piletitele, mis lennuvedaja reeglite kohaselt on tühistamatud! Seega tuleb arvestada sellega, et non-refundable ehk tagastamatute piletite puhul ei ole vahendusportaali „lisagarantiist“ enamasti praktilist kasu ning piletitüüp tuleb enne ostu reisijal endal kindlaks teha.
Osad portaalid pakuvad teatud summa eest ka nii öelda „probleemide lahendamise“ teenust. Tegelikkuses võib makstud summa eest osutatav teenus sisaldada vaid seda, et lennu tühistamise korral sisestab vahendusportaal reisija andmed lennuvedaja kodulehel olevale kaebuste vormile või teavitab reisijat võimalusest esitada lennuvedajale kaebus. Seda saaks reisija teha ka ise ja tasuta.
Samast portaalist ostetud piletid ei tähenda jätkulendu
Äärmiselt oluline on lende kombineerides jälgida, kas tegemist on eraldiseisvate lendudega või ühenduslendudega ehk vahetute jätkulendudega. Vahendusportaalid pakuvad kombineeritud lennumarsruuti enamasti selliselt, et iga lend on eraldiseisev, mis tähendab seda, et kui näiteks esimene lend hilineb või tühistatakse ja seetõttu jääb reisija maha järgmisest lennust, tuleb lõppsihtkohta jõudmiseks osta oma kuludega uued piletid. Jätkulendude puhul, see tähendab sama broneeringunumbriga kaetud piletite korral, on lennuvedaja kohustatud reisija temast mitteolenevate tõrgete korral tasuta lõppsihtpunkti toimetama.
Vahendusportaalide poolt pakutud lennumarsruudi puhul on tarbijal endal kohustus jälgida ka seda, et ümberistumise aeg oleks piisav ning kas pagas tuleb kahe lennu vahel välja võtta ning endal uuele lennule registreerida.
Veendu portaali päritolus
Rahvusvaheliste piletivahendusportaalide puhul on segaduste või kaebuste puhul suhtlemine komplitseeritud sageli ka seetõttu, et tarbija ei märka enne ostu sooritamist, et tegemist on välismaise kauplejaga või ei avalda portaalid enda kohta kuigi palju teavet. Nii on enamus eestikeelseid või eestlaste seas populaarseid vahendusportaale välismaised kauplejad. Näiteks bookinghouse.ee on registreeritud Leedus, mytrip.com Kreekas, kiwi.com Tšehhis ning momondo.com Taanis. Seega tuleb tarbijal valmis olla probleemide korral inglisekeelseks suhtluseks.
Olenevalt olukorrast võib tarbijal suhtlemisvajadus tekkida näiteks seoses väljavalitud lennu tühistamisega. Samuti võib tekkida olukord, kus piletibroneeringu eest võeti tarbija arvelt küll raha, kuid hiljem laekus teade, et broneering ei õnnestunud, toimus topelt broneerimine vms.
Euroopa Liidus registreeritud vahendajatega tekkinud vaidluste puhul saavad tarbijad abi ja nõu küsida EL tarbija nõustamiskeskusest, mis on Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti piiriüleseid kaebusi lahendav üksus.

Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja

Piletiostjail on õigus tagasi nõuda Snoop Doggi kontserdi piletiraha

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
20. juuni 2019

Piletiostjail on õigus tagasi nõuda Snoop Doggi kontserdi piletiraha

Juulis Helsingis esinema Snoop Doggi kontsert on tühistatud. Ürituse korraldaja on Rumeenias ettevõte, kellele tuleb piletiostnuil esitada avaldus makstud raha tagasi saamiseks. Vajadusel saab Eesti tarbijaid abistada EL tarbija nõustamiskeskus.

Pileteid Snoop Doggi kontserdile müüs Soome piletiportaal lippu.fi (Lippupiste OY), kuid kaebus piletiraha tagasi saamiseks tuleb teha korraldajale, kelleks on Rumeenias registreeritud Phoenix Entertainment Agency SRL. Kauplejaga suhtlemiseks saab kasutada meiliaadressi snoopfinland@gmail.com.

Kui kaupleja ei vasta, siis on Eesti EL tarbija nõustamiskeskusel võimalik tarbijat piletiraha tagasi saamisel abistada vahendades kaebuse oma Rumeenia kolleegidele. Selleks tuleb tarbijal EL tarbija nõustamiskeskusele edastada lisaks korraldajale saadetud kaebuse koopiale ka koopia kontserdi piletitest ja tellimuse kinnitus ning makset tõendav dokument. Kaebuse kiirendamiseks tuleb edastada ka soetatud piletite arv, iga pileti number, pangakonto andmed ning teave makseviisi kohta, kuidas piletite eest tasuti, kas deebetkaardi, krediitkaardi või sularahas.

Tasub teada, et krediitkaardiga tasudes on võimalus algatada makse tagasikutsumise protsess (chargeback menetluse). Selleks tuleb pöörduda kaardi väljastanud panga poole.

Rohkem infot:
Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

TTJA palub tarbijatel olla tähelepanelik tasulistele numbritele helistamisega

TTJA palub tarbijatel olla tähelepanelik tasulistele numbritele helistamisega

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole on pöördunud mitmed tarbijaid, kes on osalenud telemängus „Mängi ja Võida“. Kanal 2, Kanal 11 ja Kanal 12 telekanalitel kuvatava interaktiivse telemängu osas on tarbijates tekitanud segadust asjaolu, et nende jaoks rakendub kõne tasu igal helistamisel, sh ka sellisel juhul, kui nad saatesse ei pääse ning nende kõnele vastab automaatvastaja.

Ametile saabunud kaebused on viidanud, et tarbijale ei pruugi mängus osalemise tingimused olla piisavalt selgelt ja arusaadavalt teatavaks tehtud, mistõttu alustame menetlust täpsemate asjaolude välja selgitamiseks.

Soovitame rääkida lastele ja vanematele pereliikmetele, et 900 algusega numbritele helistamine on tasuline ja nendele helistamisega kaasnevad kulud, mistõttu tasub kõne tegemise vajadus enne läbi mõelda.

TTJA-l on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Lisainfo:

Anne-Mai Helemäe

Kommunikatsiooniekspert

+372 6201 702

www.ttja.ee | Sõle 23A, Tallinn 10614

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kaitse oma rahakotti ürituste piletite järelturul hangeldajate eest

Suvel toimub väga palju kontserte, festivale ja muid sündmusi nii Eestis kui lähiriikides, kuhu sageli sõidetakse. Kui ametlikust piletimüüjalt pääset osta ei õnnestunud, tasub oma rahakoti huvides järelturult ostes olla väga tähelepanelik, sest lõkse seal jagub. Näiteks on osades riikides piletite järelturg keelatud või hinnale lisandub hulgaliselt lisatasusid.

Väga populaarsetele kontserditele müüakse ametlikes kanalites kõik piletid välja minutitega, mis loob soodsa pinnase piletite edasiseks hangeldamiseks ehk piletitele tekib järelturg. Leidub mitmeid platvorme, kus on võimalik maha müüa oma kontserdi või spordiürituse pilet. Järelturu pileteid võivad müüa nii teised füüsilised kui juriidilised isikud ning ost võib osutuda üsna problemaatiliseks. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus Eestis on saanud tarbijatelt erinevaid küsimusi seoses taoliste piletimüükidega ning jagab soovitusi, kuidas end kaitsta.

Hiljuti on Soome tarbijakaitse hoiatanud Šveitsi järelturupiletite müügiportaali Viagogo.com eest, kuna üle 500 tarbija on teinud avalduse. Ka Eestis on samas asjus pöördunud tarbijaid, kes on soovinud saada teada oma õiguste kohta. Peamised tarbijate pöördumiste põhjus on piletite kättesaadavus ja juurdehindlus. Nimelt, Viagogo.com veebileht reklaamib end kui maailma suurimat järelturu keskkonda, kus nad enda väitel kuvavad müüja, kes on eraisik, kehtestatud hindasid, mis võivad olla turuhinnast kõrgemad või madalamad.

Tarbijad on veel välja toonud, et Viagogo.com lehel piletit ostes on segajaks ajapiirang, millega kiirustatakse tarbijat takka ostu kiireks lõpuleviimiseks seejuures manipuleerides piletite saadavuse ja hinnamuutusega. Näiteks jookseb ekraanil pidevalt teavitus, mitu minutit see hind veel kehtib ning mitu inimest seda piletit praegu vaatavad. Selle eesmärk on kiirustada tarbijat tehingusse.

Näiteks on Eesti tarbijal juhtunud, et Viagogo.com ei ole soetatud piletit talle edastanud väitega, et see saadetakse alles nädal enne kontserti. Tarbija soovis piletiostust taganeda, kuna selline olukord põhjustab ebakindlust. Kindlus on väga vajalik eelkõige arvestades, et kontsert toimub välisriigis ning tarbija teeb täiendavaid kulutusi majutusele ja transpordile teadmata, kas ürituse pilet talle üldse edastatakse.

Hinnaga manipuleerimise tõi välja Eesti tarbija, kes küll sai spordiürituse pileti kätte, ent ümbrikut avades leidis ta piletile trükitud hinnaks 35 eurot, mille eest tarbijalt küsiti hoopis 116 eurot. Täpsemalt uurides selgus, et müüja küsitud hinnale lisandusid veel platvormi lisatasud, näiteks lepingutasu, käitlustasu, pileti edastamise tasu, mis võivad olla pileti müügihinnast märkimisväärselt suuremad.

Tasub teada, et piletite soetamine järelturult ei ole Euroopa Liidu üleselt ühtselt reguleeritud. Siseriiklik seadusandlus on olemas Norras, Saksamaal, Suurbritannias, Belgias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Horvaatias ning Taanis. Teistes liikmesriikides on kas piletite järelturgu puudutav regulatsioon veel väljatöötamisel või jäetakse see valdkond reguleerimata. Eestis on piletite järelturult soetamine seadusega reguleerimata.

Soome tarbijakaitse ombudsmani väitel ei selgitata Viagogo.com veebilehel selgesõnaliselt tarbijatele, et teatud riikides ei ole piletite soetamine järelturult seadusega lubatud. Näiteks on piletite edasimüümine järelturul keelatud Belgias, Prantsusmaal, Hispaania, Taanis, Poolas ja Horvaatias. Teistes liikmesriikides, kus piletite järelturul müümine on seadusega reguleeritud, kuid see ei ole keelatud või on lubatud vaid teatud tingimustel. Näiteks võib Portugalis küll pileteid järelturul edasi müüa, kuid edasimüügi hind ei tohi olla pileti esialgsest hinnast üle 20 protsendi suurem. Enne pileti järelturul soetamist tasub uurida Prantsusmaa EL tarbija nõustamiskeskuse koduleheküljelt kas ja kuidas piletite järelturg on reguleeritud või on piletite järelturult soetamine sootuks keelatud: https://www.europe-consommateurs.eu/en/news-and-alerts/sports-and-events/the-resell-of-tickets-in-the-eu-forbidden-or-allowed/.

Mida siiski silmas pidada, kui kindlasti soovid üritusel osaleda, kuid pileteid enam saada ei ole?
Kontrolli alati enne ostu kaupleja tausta – kes on müüja, kus ta asub, kuidas temaga kontakti saab, millised on ostutingimused ning kes on ürituse korraldaja ja millised on sinu õigused juhuks, kui üritus jääb ära.
Kui pileti müüjaks on eraisik, siis ei kaitse sind tarbijakaitseadus ega EL tarbijaõiguse alased direktiivid.
Veendu, kas kasutatav müügiplatvorm pakub ostutehingule täiendavat kaitset, näiteks raha kantakse kõigepealt deposiitarvele ning kui ostjal pilet käes, alles seejärel saab müüja raha kätte.
Hangeldaja müüb reeglina pileteid algsest ostuhinnast kallimalt olles tavaliselt füüsiline isik. Nagu varem öeldud, ei kaitse sind sellisel juhul tarbijakaitseseadus.
Järelturu piletite soetamine ei ole kõikide EL riikides seaduslik. Algselt ostetud piletid võivad olla nimelised, iga ostja võib osta vaid näiteks neli piletit ning ostja peab olema ürituse alale sisenedes koos teiste piletisaajatega, kuna neile piletitele läheb ühe ostja nimi. Korraldajad võivad kontrollida nime ja isikut tõendavad dokumendi vastavust. Näiteks on selle olulisust rõhutanud Ed Sheeran, kes annab 12. juunil Riias kontserdi. Nimelisi pileteid müüakse ka Eestis juulikuus kontserti andva Metallica kontserdile.
Piletit ostes vaata lõpphinda, kuna esialgselt kuvatud hinnale võivad lisanduda täiendavad tasud.
Veendu, kas pilet on ehtne. Kui mõni edasimüüja müüb pileteid juba enne ametlikku piletimüügi algust, siis ilmselt on tegemist pettusega, kuna ametlik müüja teavitab reeglina täpse kuupäeva ja kellaaja, millal algab piletimüük.
Uuri müüja tausta internetist. Näiteks Belgias on petturite avastamiseks loodud veebileht http://www.ilovemyticket.com/nl/black-list/. Kuigi see veebileht on vaid hollandi ja prantsuse keeles, on võimalik musta nimekirja lisatud piletivahendajatega lihtsasti tutvuda.

Mida teha, kui oled raha maksnud, kuid piletit ei saanud?
Kontakteeru kauplejaga mitte ainult telefoni teel, vaid ka kirjalikult. Kui tasusid piletite eest krediitkaardiga, saad abi saamiseks pöörduda oma kaardi väljastanud panga poole. Euroopa Liidus registreeritud kauplejalt soetatud pileti puhul saad abi paluda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuselt Eestis, loe täpsemalt www.consumer.ee

Autor: Heldin Malmet, EL tarbija nõustamiskeskuse jurist

Aitäh teile!

Heade soovidega

Pille Kalda
EL tarbija nõustamiskeskus

Põrmustav raport: Eestis müüdavad puu- ja juurviljad on mürgisemad, kui meile on väidetud

  • Toiduohutuse kontrollis erineb Eesti ametkondade praktika naaberriikide omast.
  • Taimekaitsevahendite mõju inimese tervisele ei uurita Eestis üldse.
  • Taimekaitsevahendite toimeaineid analüüsitakse valikuliselt ja piiratult

Mürgised puu- ja juurviljad

FOTO: Postimees

Riigikontrolli värskest toiduohutuse auditist selgub, et maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluvate ametkondade tegemata töö tõttu pole tarbijatel aimugi, kui palju ohtlikke taimekaitsevahendite jääke me iga päev toiduga sisse sööme.

“Allikas” Postimees

Täna, 25.aastat tagasi moodustati kodanikualgatuse korras EESTI TARBIJAKAITSE LIIT.

Täna, 25.aastat tagasi moodustati kodanikualgatuse korras EESTI TARBIJAKAITSE LIIT.

Oleme Eestis üks vanemaid ja jätkusuutlikumaid organisatsioone.

Tänu Liidu ühingute eestvedajatele, kes on olnud kõrgelt motiveeritud nii oma liikmeskonna sidususe hoidjatena kui ühistegevuse korraldajatena – koolitades, nõustades ja abistades maakonna tarbijaid, samaaegselt osaledes katusorganisatsiooni tegevustes andes omapoolse panuse tarbijapoliitika jõustamisse nii kohalikul, riigi kui Euroopa Liidu tasandil.

Suured tänud teile kõigile koostöö ja koosmeele eest nende aastate jooksul!

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!