Huvi riigi teenuste vastu ei ole kuhugi kadunud

Tarbijakaitseamet on aastaid otsinud võimalusi oma nõustamisteenuste kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamiseks, sest mehitatud nõustamispunktide külastatavus oli madal ja kulukas. Samal ajal suurenes telefonikõnede arv ameti nõustamistelefonile, mis omakorda koormas sisulist järelevalvetööd. Olukord karjus täiendava ressursivajaduse järele, selle saamine aga reaalselt oli piiratud, mistõttu tuli vaadata digilahenduste poole.
Otsustasime esimese katsetusena viia nõustamise digitaalkujul vahetusse tarbimiskeskkonda ning paigutasime kolm infokioskit Tallinna lennujaama. Kioskitest saab tarbija kiirelt infot oma lennureisija õiguste kohta reaalajas. Muidugi ei edenenud kõik lihtsalt ja mõttest reaalsuseni kulus omajagu aega, kuid 2015. aastal jõudsime siiski sihile. Juba esimesed kuud näitasid tulemusi, mis ületasid igasuguseid ootuseid. Skeptikuid oli palju ja eks osa nende väidetest on ka tõesed – infokioskeid näpitakse ka ajaviiteks, aga see ei ole ju tegelikult halb, sest ilmselt võib seejuures meelde jääda ka mõni ekraanil kuvatud soovitus.
Esimene täisaasta2016. aastal näitas tulemust ligikaudu kümme tuhat nõustamist, mis jätkus samamoodi ka järgneval aastal. Arvestades asjaolu, et ligi 3 kuud 2017. aastast olid infokioskid lennujaama remondi ja ümber paigutuste tõttu võrgust eemaldatud, oli tulemus veelgi muljetavaldavam. 2018. aasta on infoekraanidele olnud stabiilne aasta nii tehniliselt kui ka asukoha mõttes ja juba täna võib öelda, et reisijad on oma nõustaja leidnud – aasta lõpp terendab tulemusega üle kahekümne tuhande nõustamise. Täname lennujaama mõistva suhtumise ja koostöövalmiduse eest!
Abimehed ka kaubanduskeskustesse
Esimesed lootustandvad tulemused lennujaamast ja jätkuv teadmine, et võime olla nõustamisel efektiivsemad, innustas meid edasi mõtlema kaubanduskeskuste peale. Taaskord tuli rinda pista skeptikute ja kaigastega, kuid 2018. aasta algusest on infokioskid kasutusel Rakvere, Viljandi ja Kuressaare kaubanduskeskustes, esialgu pilootprojektina. Oma lahenduselt ei ole infokioskitesse lisatud diginõustaja midagi muud, kui tavapärasel troubleshooter põhimõttel töötav keskkond, kus kasutaja käest küsitakse suunavaid küsimusi ning valides erinevaid vastusevariante jõuab ta 6-12 sammuga vastuse või selgituseni. Seega on selle kasutamine väga hõlbus ja kiire.
Esimesed tulemused kinnitavad meie valikute perspektiivikust. Seni on kaubanduskeskustest kõige edukamaks osutunud Rakvere Põhjakeskus – augusti lõpu seisuga ligikaudu 3000 nõustamist. Viljandi Centrum ja Kuressaare Kaubamaja on ületanud kumbki tuhande nõustamise piiri. Lisaks on uuendusena meil ka Tarbijakaitseameti kodulehele paigutatud diginõustaja, mis liigub juba teist aastat ligi 6000 nõustamise graafikus ning on vähenenud infotelefonile tulnud kõnede arvu viiendiku võrra. Kaubanduskeskuste piloodi aastalõpu koondtulemuseks võib ennustada 7000-8000 nõustamist. Varasem nõustamiskorraldus neis linnades andis tulemuseks pea 50 korda väiksema kontaktide arvu.
Numbrid on mõtlemapanevad ning meie kogemus huvipakkuv ehk ka teistele riigiasutustele, kelle nõustamisalane fookus suunatud klientidele, kes vajaksid enim nõu just oma igapäevasel liikumistrajektooril.
Avaliku ja erasektori koostöö
Tõsiasi aga on, et ei riik ega ükski amet suuda kõikidesse kaubanduskeskustesse eraldi kujundatud puutetundliku ekraaniga nn infokioskit paigutada. Äärmisel juhul võiks rääkida ühest igasse maakonnakeskusesse. Küll aga on käesolev artikkel üleskutseks kõigile kaubanduskeskustele ning miks ka mitte väikepoodidele ja nende kettidele omal initsiatiivil tarbija infokioski kasutusele võtmiseks. Lahendite võimalusi on palju. Näiteks oleks tarbijakaitseamet nõus jagama kauplejatega oma väljatöötatud tarkvara, kui kaupleja soovib oma kauplusesse või keskusesse analoogset infokioskit paigaldada.
Alati tasub meeles pidada, et ausa kauplemise üks tunnus on ausa info andmine olukordadeks, kus tehing ei ole kõige paremini õnnestunud ja kauba või teenusega on probleem, sõltumata põhjustest. Probleemseid olukordi tekib, see on fakt. Kliendi jaoks on oluline saada infot ja abi, lisaks võib sellise infokioski olemasolu osutuda ettevõtja trumbiks oma konkurentide ees ning suurendada külastatavust ja usaldusväärsust. Ei maksa muretseda ka diginõustaja asjatu näppimise pärast – konkreetse probleemi puudumine, ei tähenda, et tegemist oli ajaraiskamisega. Ühel või teisel viisil leiab sihitult seigeldes omandatud teaveikka koha tarbijateadlikkuse varasalves.

Andres Sooniste, tarbijakaitseameti peadirektor

„Puhka targalt“ ehk kuidas vältida puhkusereisi ebaõnnestumist

Tarbijakaitseameti pressiteade
19.11.2018

„Puhka targalt“ ehk kuidas vältida puhkusereisi ebaõnnestumist
Tarbijakaitseamet alustab täna teavituskampaaniaga, mis keskendub reiside müümise ja ostmisega seonduvatele küsimustele lähtuvalt 2018. aastal jõustunud seadusemuudatustest. Edaspidi on reisijail varasemast suurem õigus saada enne reisi soetamist põhjalikku teavet oma õiguste ja konkreetse teenuse kohta.
Amet rõhutab, et igal turismiteenuseid pakkuval ettevõtjal tuleb üle vaadata oma tegevus, et selgeks teha kes ta on uue direktiivi valguses. Sellest omakorda sõltub, kas ta on kohustatud esitama majandustegevusteate ja omama tagatist. Nimelt, uue korra järgi võib reisiettevõtjaks muutuda samahästi ka majutusteenuse, reisijaveo või muu turismiteenuse osutaja.
Pakettreisi mõiste sai varasemast laiema tähenduse. „Direktiiv käib kaasas muutuvate tarbijaharjumustega, kuna üha enam soovivad reisijad ise oma reise erinevatest teenustest kokku panna. Varem olid pakettreisid vaid need, mille pani kokku reisikorraldaja omal algatusel, siis nüüdsest on pakettreisid ka sellised reisid, mis koostatakse reisija soovil. Seega on reisijale tagatud varasemast laiem õiguste kaitse,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Direktiiviga tekkis uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol. Kui ettevõtja hõlbustab reisijal üksikute reisiteenuste valimist ja ostmist eraldi ning nendest ei moodustu pakettreisi, võib tegemist olla seotud reisikorraldusteenustega. Oluline on teada, et seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on samuti tagatiskohustuslane.
Nii reisijail kui ettevõtjail tuleb teada, et reisiettevõtja peab andma reisijatele enne lepingu sõlmimist standardinfo teabelehe, nagu see on seni tuntud finantssektoris. „Standardinfo on vajalik seetõttu, et reisijal võib olla keeruline eristada, kas tegemist on pakettreisi või seotud reisikorraldusteenustega, aga tema õigused sõltuvad konkreetsest teenuse tüübist. Reisija õigused ja kaitse ulatus on pakettreisilepingu puhul suuremad kui seotud reisikorraldusteenuste korral,“ selgitas Sooniste.
Hea on teada ka seda, et teatud olukordades muutus reisijaile pakettreisilepingust taganemine soodsamaks. Näiteks kui reisikorraldaja tõstab pärast lepingu sõlmimist, kuid enne reisi toimumist, hinda enam kui kaheksa protsenti või kui sihtkohas esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, siis on reisijal õigus lepingust taganeda ja nõuda kogu makstud raha tagasi. Samasugune õigus on ka juhul, kui reisija ei nõustu reisikorraldaja poolt pakettreisilepingus tehtavate muude oluliste muudatustega.
Tarbijakaitseamet on nii reisijaile kui ettevõtjaile loonud kampaaniaveebi https://ostatargalt.ee/puhkatargalt/, kus seletatakse põhiline teave mõlemale sihtgrupile lahti. Samuti saab igaüks seal kontrollida huvipakkuva reisiettevõtja tagatist.
Amet on reisiettevõtjaile uusi nõudeid põhjalikult lahti seletanud ka oma kodulehel ettevõtjaile, kus muuhulgas räägitakse täpsemalt ka kontaktpunktist, tagatisest ja kogumüügi aruandest. Lehelt leiavad ettevõtjad ka hulgaliselt juhendeid. Amet on reisimisega olulisima teabe, sh direktiiviga seonduva, lahti kirjutanud ka tarbijaile suunatud leheküljel.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Eestis levinud klaasist ahjuvormide kasutamisel tuleb olla väga ettevaatlik

Suur ahjupraadide valmistamise hooaeg on käes, aga enne, kui toidu ahju pistad, tasuks hoolega jälgid, millist nõud ja kuidas selleks kasutad.

Nii mõnigi retsept eeldab, et ahjuvormi tuleb enne toidu ahjupanekut tühjalt kuumutada. Selgub aga, et sugugi kõigi vormidega pole see teguviis ohutu. Eriti ohtlik on Pyrexi vormide tühjana kuumutamine, vahendab The Kitchn.
Pyrexi vormid on väga levinud ka Eestis, kuid paljud ei pööra tähelepanu sellega kaasas käivale kasutusjuhendile, kus selgesõnaliselt öeldud, et seda ei tohi eelkuumutada.
Aga just sellist kuumutamist nõuavad nii mõnedki soolased ja magusad vormiroad.
Dana McMahan, The Kitchni toimetaja, avastas selle tõsiasja siis, kui tema mees vormi Yorkshire´i pudingut valmistas ja selle ahju pani. Eelsoojendatud vorm lõhkes ahjus.
Internetis uurimistööd tehes jõudis paar selleni, et Pyrex tõepoolest hoiatab kasutusjuhendis inimesi vormi eelkuumutamise eest, aga kui palju on neid inimesi, kes ahjuvormi kasutusjuhendit loevad?
Tegemist on kahtlemata infoga, mida pühade-eelsel ajal maksab jagada ka kõigile oma sõpradele-tuttavatele, et samalaadseid õnnetusi vältida. Ja kui ostad koju uue ahjuvormi, tasub täpselt süveneda, mida sellega tohib ja ei tohi teha. […]

Allikas: Postimees

 

Sideettevõtjad loobusid tarbijakaitseameti menetluse tõttu ebamõistlikest tingimustest

Tarbijakaitseameti pressiteade
15.11.2018

Sideettevõtjad loobusid tarbijakaitseameti menetluse tõttu ebamõistlikest tingimustest
Tarbijakaitseamet viis sideettevõtjate Telia Eesti, Tele2 Eesti, Elisa Eesti, STV ja Levikom Eesti suhtes läbi järelevalvemenetlused, kuna ettevõtjad kasutasid tähtajalistes lepingutes tarbijaid ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi. Sideettevõtjad tegid asjakohased muudatused.
Tarbijate pöördumistest nähtus, et sideettevõtjad nõudsid tarbijailt tähtajalise lepingu ennetähtaegselt ülesütlemisel või paketi muutmisel ebamõistlikult suuri leppetrahve, mida lepingus nimetati ka käsitlustasuks. Lisaks esines mobiilsideoperaatoritel olukordi, mil osamaksetega mobiiltelefoni soetanud tarbija pidi ettevõtja ühepoolse lepingu tingimuste muutmise korral, näiteks hinnatõus, lepingu ülesütlemisel ostma telefoni kohe täishinnaga välja, kaotades soodustuse.
Tarbijakaitseamet selgitab, et tüüptingimustega ette nähtud kohustuse rikkumise korral nõutav leppetrahv ei tohi olla ebamõistlikult suur. Sideettevõtjad kasutasid tähtajalistes lepingutes fikseeritud summas leppetrahvi, mida tuli maksta ühesuguses summas sõltumata sellest, millal leping üles öeldi. Näiteks tuli tasuda sama suur leppetrahv tarbijal, kes lõpetas tähtajalise lepingu pärast lepingu tähtaja poolt aega või kuu enne tähtaja täitumist. Ameti hinnangul on tähtajalise sideteenuse lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel või paketi muutmisel makstav leppetrahv ebamõistlikult suur, kui leppetrahv ei ole ligilähedane tegelikult tekkinud kahjule ega arvesta, kui suures osa on tarbija omaltpoolt lepingut täitnud.
Kuivõrd tähtajaline leping sõlmitakse teenuse või seadme hinna soodustuse saamisel, tuleb kahju ja leppetrahvi arvestamisel lähtuda soodustusest, mille tarbija on saanud. Arvesse tuleb võtta ka kui suures osas on tarbija omaltpoolt lepingut täitnud. Seetõttu võib näiteks teenuse hinna soodustuse puhul pidada mõistlikuks leppetrahvi, mis lepingu tähtaja esimeses pooles on ajas suurenev, kuivõrd iga kuuga suureneb tarbija poolt kasutatud soodustus ning lepingu tähtaja teises pooles ajas vähenev, sest arvestatakse ka lepingu lõpuni jäävat aega ja tarbijapoolset lepingu täitmist. Seadme hinna soodustuse korral saab tarbija kohe kogu soodustuse kätte, mistõttu on alguses makstav leppetrahv suurem.
Seadusest tulenevate põhimõtetega ei ole kooskõlas olukorrad, mil sideettevõtja muudab ühepoolselt lepingu tingimusi ning tarbija kaotab soodustuse ja peab ostma telefoni kohe täishinnaga välja. Nimetatuga piiratakse tarbija seadusest tulenevat õigust lepingu ülesütlemisel, kui tarbija ei nõustu sideettevõtja lepingu tingimuste muudatustega. Uute tingimuste kohaselt on tarbijal võimalik valida, kas osta seade koheselt välja või tasuda edasi osamaksetena, seejuures ei kaota soodustus kehtivust.
Lisateave
sideteenuste rubriik tarbijakaitseameti veebis.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

EEST TARBIJAKAITSE LIIT esitas 4.juulil k.a. Riigikogu esimehele pöördumised

EEST TARBIJAKAITSE LIIT esitas 4.juulil k.a. Riigikogu esimehele pöördumised, mis olid seotud toiduainete märgistamisega ja see teema on laialdaselt kajastatud ka meie kodulehel, samuti Euroopa mastaabis BEUCi (Euroopa tarbijaorganisatsioonide katusorganisatsioon) kaudu.

Nüüd saime riigikogu maaelukomisjonilt alljärgneva vastuse:

Austatud pöördujad
Teie kirjad (Avalik kiri toidutööstustele, valitsusele ja Riigikogu liikmetele ning Eesti Tarbijakaitse Liidu, Eesti Karskusseltsi pöördumine vabariigi valitsusele) edastati maaelukomisjonile. Mõlemad kirjad on seotud toiduainete märgistamisega. Kuna suvel Riigikogu komisjonide korralisi istungeid ei toimu, pole maaelukomisjon teie kirju oma istungil eraldi arutanud. Küll on komisjon läbi mitme kooseisu korduvalt arutanud toidu märgistamisega seotud probleeme. Viimane suurem arutelu toimus komisjoni 27.10.2015 istungil ning seal puudutati ka lipumärgi teemat. Toiduliidu esindaja märkis toona, et Toiduliidu poolt loodud märgiste kasutamine on ennast õigustanud ning ka küsitlustulemused näitavad, et tarbijad peavad märgiste kasutamist vajalikuks.
Lipumärgi statuudi töötas välja Toiduliit. Lipumärki kannavad tooted, mis on toodetud Eestis, kasutades nii kodumaist kui importtoorainet, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Lipumärki võivad kanda tooted, mille päritolumaa on Eesti. Päritolumaaks peetakse riiki, kus toit on toodetud või valmistatud. Töötlemata toidu (värske liha, kala, seened, marjad, köögiviljad jne) puhul on päritolumaaks maa, kus toit on toodetud ja teiste toitude puhul on päritolumaaks maa, kus toit on valmistatud. Märgi statuut on oma olemuselt kokkulepe ja just sellisena on Toiduliit selle märgi sisu ette näinud.
Ka hilisematel toidu ja selle turustamisega seotud aruteludel on muu hulgas räägitud toidumärgistest ja -märgistusest ning kuidas eestimaist toitu paremini turundada, et see nähtav ja leitav oleks. On väljendatud muret, et kaupluseketid kasutavad laialdaselt oma kaubamärke (Private Label), mille puhul võib toote päritolu jääda ebaselgeks. Valdavalt on jõutud arvamusele, et toidu märgistus peab olema arusaadav ja adekvaatselt kajastama toidu koostist. On väljendatud ka seisukohta, et erinevaid märke, mida kasutatakse toidu ja toiduainete pakenditel, on liiga palju ja see teeb tarbija jaoks valiku tegemise keeruliseks. Samas on selge, et iga märgi mõte on selles, et just antud toodet paremini müüa. Eelpool viidatud istungil tõdeti, et ettevõtetele ei saa paljude ja erinevate märkide kasutamist ette heita. Samas on murekohaks, et märke on tekkinud palju. Märgiste rohkus loob olukorra, kus tarbijal on raske orienteeruda. See puudutab ka lipumärki. On oluline, et märkide väljaandjad teeksid koostööd, et oma märgise sõnumit paremini välja tuua. Istungil märgiti ka, et riik ei peaks liigselt sekkuma siseriiklike märgiste kasutamisse.
Kindlasti on väga oluline tarbija teavitamine, et paremini orienteeruda ja pakutavate toodete hulgast just enda eelistustele vastav toit välja valida. Teades, et lipumärgi puhul ei pruugi tooraine olla 100% eestimaine, aga seda siiski soovitakse, siis tuleks otsida märki „Tunnustatud Eesti maitse“ ehk nn pääsukesemärki, mida annab välja Põllumajandus-Kaubanduskoda. Sellist märki võivad kanda tooted, mille põhitooraine pärineb 100% Eestist, mis on valmistatud Eestis
registreeritud ettevõttes ning mis lisaks peavad veel vastama teatud tingimustele, mis on paika pandud märgi väljaandja poolt kehtestatud märgi statuudiga.
Toiduainete märgistamise üldised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele. Määrus sätestab tarbijale toidualase teabe esitamise, eelkõige toidu märgistamise üldpõhimõtted ja nõuded ning käitleja vastutuse. Määruses on sätestatud ka põhimõtted, mis puudutavad toidupäritoluriigi märkimist. Määrusest tulenevalt on Maaeluministeerium koostanud juhendi „Toidu märgistusel antav teave päritoluriigi kohta“. Vabatahtliku märgistuse osas öeldakse määruses, et see peaks vastama üldistele põhimõtetele.
Septembris algavad jälle komisjonide korralised istungid. Siis vaatab maaelukomisjon oma istungil üle ka suve jooksul saabunud kirjad, sealhulgas ka teie pöördumise.
Lugupidamisega
Ülle Särgava
Riigikogu maaelukomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
T: +372 631 6503
M: +372 53365034
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
www.riigikogu.ee

2018. aasta tarbijaturgude tulemustabel: eurooplaste usaldust teenuste vastu tuleb suurendada

Euroopa Komisjon avaldas täna 2018. aasta tarbijaturgude tulemustabeli, mis annab ülevaate ELi tarbijate hinnangutest 40 kaupade ja teenuste sektorile.

12/10/2018
Üldine usaldus turgude vastu on alates 2010. aastast suurenenud, kuid aruande järgi usub ainult 53% tarbijatest, et teenustesektorite ettevõtjad järgivad tarbijakaitsenorme. Kaupade puhul on see näitaja üksnes veidi kõrgem (59%). Võrreldes 2016. aasta tulemustabeliga ei ole tarbijate kindlustunne kasvanud. Enamikus ELi liikmesriikides on tarbijate jaoks eriti problemaatilised telekommunikatsiooni-, finants- ja kommunaalteenuste (vesi, gaas, elekter, postiteenused) sektor. Positiivne on see, et aruande kohaselt on Ida- ja Lääne-Euroopa vahelised erinevused tarbijate kindlustundes tasapisi vähenemas. Tarbijate kindlustunne on suur isikuteenuste (juuksuri- ja spaateenused), puhkusemajutuse ja puhkusepakettide puhul.[…]

Allikas: Euroopa komisjon

„Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“

Osalesin eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu liikmena konverentsil „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mille eesmärgiks oli tutvustada „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) koostamise lähtekohti ja arutada valikuid selle koostamisel.

REKK 2030 on dokument, mis annab Euroopa Komisjonile ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses aastani 2030.  

REKK 2030 koostamise aluseks on EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus, mis avaldatakse ametlikult eeldatavasti selle aasta lõpus.

REKK 2030 peab kirjeldama Eesti panust ja meetmeid EL 2030 kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks.

REKK 2030 on oluliseks info allikaks kliimat ja energiamajandust mõjutavate meetmete rahastamise planeerimisel tulevikus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.

REKK 2030 materjalidega saab tutvuda alljärgnevatel linkidel:

  • Infot energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse menetlemise kohta Euroopa Liidu institutsioonides saab jälgida:

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

64112697

Euroopa Komisjon – Pressiteade: Uus kokkulepe tarbijatega: komisjon tugevdab ELi tarbijate õigusi ja õiguskaitset

Euroopa Komisjon esitas 11.04.2018.a. algatuse „Uus kokkulepe tarbijatega“, mille eesmärk on tagada, et Euroopa tarbijad saavad oma liidu õigusaktidest tulenevaid õigusi täiel määral kasutada.

ELi kehtivad tarbijakaitse-eeskirjad on juba praegu ühed maailma rangeimad, kuid hiljutised juhtumid (nt Dieselgate) on näidanud, et nende täiemahuline jõustamine on keeruline. Uus kokkulepe annab kvalifitseeritud üksustele võimaluse esitada tarbijarühma nimel esindushagi. Ühtlasi saavad liikmesriikide tarbijakaitseasutused suuremad volitused karistusi määrata. Lisaks sellele laiendatakse tarbijakaitset veebitehingutele ning selgitatakse, et kvaliteedierinevuste kasutamine tarbijate eksitamiseks on keelatud.

Allikas: Euroopa komisjon

Tarbijakaitseamet hoiatab tervisepood24.ee eest

Tarbijakaitseameti pressiteade

02.08.2018

 

Tarbijakaitseamet hoiatab tervisepood24.ee eest

Viimasel ajal on oluliselt suurenenud tarbijate pöördumised seoses Commerce Invest OÜ veebipoega, mis asub aadressil www.tervisepood24.ee. Tarbijad on nimetatud veebipoest tellinud nii puugivõrusid kui muid tooteid, aga neil ei ole võimalik kasutada oma seadusejärgset 14-päevast taganemisõigust.

Pöördumistest nähtub, et tellitud toodete tarnega on probleeme, tooted ei vasta lubatule ning ettevõttega probleemide lahendamiseks kontakti saamine on raskendatud või lausa võimatu.

Commerce Invest OÜ veebipoes tervisepood24.ee on praegu müügil kolm toodet – ortopeedilised plaastrid, magnetitega rühikorrigeerija ja ortopeedilised tallatoed. Tarbijad on samast veebipoest tellinud ka puugivastaseid käevõrusid.

Internetist ostes tasub olla tähelepanelik, sest sama ettevõtja võib tegutseda ka teistel domeenidel või sotsiaalmeedias. Samas on viimasel ajal ka taoliste imetoodete reklaame näha ka paberlehtedes.

Commerce Invest ei ole täitnud tarbijavaidluste komisjoni otsuseid, siis on ta lisatud nii e-poodide musta nimekirja kui ka komisjoni otsuseid mittetäitvate ettevõtete nimekirja ehk komisjoni musta nimekirja, mis on avaldatud tarbijakaitseameti veebilehel.

Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et tarbija oleks skeptiline toodete suhtes, mille reklaamimisel lubatakse imelisi omadusi. Eriti viimasel ajal on märgata üha aktiivsemat reklaamimist toodetele, mille kasutamisel lubatakse tervenemist mõnest kroonilisest haigusest või omistatakse muid uskumatuid omadusi. Amet soovitab taolistesse toodetesse suhtuda ettevaatusega, sest nende kasutamine ei pruugi anda lubatud tulemust. Paraku on tellimusest ka raske taganeda ja raha tagasi saada või ei saabu tellitud kaup üldse tarbijani, nagu nähtub katervisepood24.ee veebipoe puhul.

Reklaamiseadusega on keelatud reklaamid, mis tuginevad inimeste ebausul, kasutavad ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust või esitavad valeteavet. Viiteid ravitoimele võib kasutada vaid ravimitel. Reklaamid ei tohi jätta ka muljet, et esitataval teabel on teaduslik alus, kui see tegelikult puudub. Seega on tavatoodetel on keelatud kasutada väiteid, nagu kaup või teenus ravib, leevendab või tõkestab haigusi, talitushäireid või väärarendeid. Levinumad eksitavad väited on „põletikuvastane“, „tervendav“, „raviv“, „leevendav“ või „raviomadustega“.

Tarbijakaitseamet paneb inimestele südamele, et nad suhtuksid sotsiaalmeedias, ajalehtedes ja mujal reklaamitavatesse liba- ja imetoodetesse realistlikult ning oma majanduslikke huvisid silmas pidades tasuks kahtlasena tunduvatest pakkumistest hoiduda.

Loe libatoodete ja libamüüjate kohta täpsemalt ostatargalt.ee veebist.

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
turujärelevalve osakonna juhataja
Tel: 53308076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.
Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!