Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

Amet kontrollis kasutusjuhendeid: pea neljandikul toodetest puudus eestikeelne juhend

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) viis 2023. aasta kevadel läbi kasutusjuhendite kontrollprojekti, mille raames kontrolliti 9 poodi ja 116 toodet ning tuvastati 39 rikkumist.

 

Projekti käigus kontrolliti eestikeelse kasutusjuhendi olemasolu, selle arusaadavust ja asjakohaste hooldusjuhiste olemasolu. Kontrollprojektis keskenduti koduses majapidamises erinevatele kodumasinatele ning suitsu- ja vingugaasianduritele. Rikkumised olid alljärgnevad:

  • 31 toote puhul puudus eestikeelne juhend;
  • 1 toote puhul oli osaliselt eestikeelne teave puudu;
  • 4 toote puhul erines tootel olev teave kasutusjuhendis avaldatud infost;
  • 2 toote puhul oli juhend väga väikeses kirjas;
  • 1 toote puhul oli juhend ebaõnnestunud tõlkega ja arusaamatu ning väikeses kirjas.

Kontrollitud 116 toote seas oli 23 suitsu- ja vingugaasiandurit, millest 7 juhul oli kasutusjuhendiga probleeme.

 

TTJA võttis kõikide kauplejatega ühendust ja osa neist on puudused juba kõrvaldanud, sh koostöös maaletoojaga.

 

Amet juhib kauplejate tähelepanu, et kauba müügil tuleb tarbijatele anda üheselt mõistetav, sealhulgas loetavas kirja suuruses ja eestikeelne kasutusjuhend ning see peab sisaldama vajalikku teavet alljärgnevaks:

  • kauba ohutuks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;
  • kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks;
  • juhul, kui kaup koosneb mitmest osast, siis tuleb lisada kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad).

Lisaks palub TTJA kauplejatel veenduda, et kasutusjuhend on koostatud õige kauba kohta. Nõuetekohane kasutusjuhend aitab vältida õnnetusjuhtumeid.

 

 

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsioonijuht

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

…
4. juuli 2023 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

TTJA: Probleemid pakettreisiga? Vaata, mida pead kindlasti teadma, kui reisiteenused põhjustavad rahulolematust!

 

Eestlaste hulgas on pakettreiside kasutamine väga populaarne ja sageli eelistatuim viis puhkuse veetmiseks. Kuigi reeglina kõik sujub ja puhkusega jäädakse rahule, tuleb aeg-ajalt siiski ette reisijate poolset rahulolematust ning nii jõuavad ikkagi mitmed pakettreise puudutavad vaidlused tarbijakaitsesse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi jurist Reelika Rohumets annab nõu, mida tarbijana silmas pidada ja kuidas tegutseda, et vältida võimalikke kaebusi.

 

  1. Kuidas ja kui kiiresti pean tegutsema, kui reis ei vasta lubatule?

Kui reisil ilmnevad probleemid, nt kui ei ole rahul oma hotellitoaga või häirib mõni muu asjaolu, siis teavita sellest viivitamatult reisikorraldajat. Lisaks anna reisikorraldajale mõistlik tähtaeg, et tal oleks võimalik probleemile lahendus leida. Teatamiskohustus ongi vajalik selleks, et reisikorraldaja saaks võimalusel puudused kõrvaldada.

 

Tarbijavaidluste komisjoni on jõudnud mitmed vaidlused, kus reisija ei ole oma hotellitoaga rahul olnud, kuid pole sellest reisikorraldajat viivitamatult teavitanud. Tasub teada, et kui viivitamatu teavitamise nõue on jäänud täitmata, siis komisjon ei ole neid vaidlusi tarbija kasuks lahendanud. Teavitamine ei ole viivitamatu, kui tarbija pöördub reisikorraldaja poole alles reisi lõpus või pärast reisi.

 

Samuti on olnud komisjonis vaidlusi, kus tarbija ei ole reisikorraldajale andnud mõistlikku aega probleemi lahendamiseks – ka need vaidlused on lahenenud tarbija kahjuks. Tuleb arvestada, et üksnes vahetule reisiteenuse osutajale teavitamisest ei piisa. Et reisikorraldaja vastutuse eelduseks olev teatamiskohustus oleks täidetud, esita tõendamiskohustuse tagamiseks pretensioon alati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 

  1. Kas saan juba sõlmitud reisilepingust taganeda ja reisist loobuda?

Reisilepingust taganemisel tea, et reisikorraldajal on õigus reisi eest tasutud summadest kas teatud osa või kogu reisitasu endale hüvitiseks jätta juba reisikorraldaja poolt tehtud kulutuste eest. See, millise summa reisikorraldaja võib jätta endale hüvitiseks, on tavaliselt reguleeritud tüüptingimustes. Näiteks on komisjon leidnud, et tarbija nõue ettemaksu tagastamise kohta ei kuulu hüvitamisele, kuna tarbija taganes lepingust liiga hilja.

 

Kui aga reisisihtkohas esinevad erakorralised ja vältimatud asjaolud, on Sul õigus kogu raha tagasi saada. Komisjon on leidnud, et reisijal oli õigus pakettreisilepingust taganeda lõpetamistasu maksmata, kuna pakettreisi teenuste osutamist mõjutasid märkimisväärselt vältimatud ja erakorralised asjaolud. Erakorraliseks asjaoluks võib olla nt koroonapandeemia või ka määvärin, kuid pane tähele, et oht peab olema otsene ning vältimatu ja vajadusel pead olema valmis seda tõendama.

 

Tutvu alati lepingu ja lepingu osaks olevate tüüptingimustega, et hilisemalt vaidluse korral ei tuleks üllatusi.

 

  1. Millal võin nõuda reisikorraldajalt rahalist hüvitist või reisi hinna alandamist?

Kõigepealt lühidalt: kui kõrvaldad reisi puudused ise, saad nõuda kahju hüvitamist. Kui puudused jäävad kõrvaldamata, aga oled sellest reisil olles reisikorraldajat või reisivahendajat teavitanud ning pakettreisi väärtus on vähenenud, on Sul reisijana õigus hinna alandamisele.

 

Kui soovid reisil olles ise uue majutuse broneerida, kuna paketis olnud hotell mingil põhjusel ei sobi ja nõuad seetõttu reisikorraldajalt uue majutuse hinnavahe hüvitamist, pead samuti olema probleemist eelnevalt reisikorraldajat viivitamatult teavitanud ning andnud probleemi lahendamiseks mõistliku tähtaja. Nõutud kulutused hüvitatakse, kui need on mõistlikud ja vajalikud. Alles pärast seda, kui reisikorraldaja on keeldunud probleemi lahendamast, võid teha asendustehinguid (nt broneerida endale teise majutuse).

 

Arvesta ka asjaoluga, et kui reisikorraldaja tegevuses puudus rikkumine ning teenus vastas lepingutingimustele, siis komisjon ei pruugi hinnavahe hüvitamise nõuet rahuldada. Vaata reisikorraldajale esitatud nõue alati kriitilise pilguga üle ning jälgi, et esitatud tõendid vaidluse lahendamisel oleksid korrektsed ja asjakohased. Igast nüansist, olgu see toidumürgitus või halb toa koristamine, pead eelkõige reisikorraldajale viivitamatult teada andma ning need olukorrad tuleb ka dokumentaalselt tõendada.

 

Kui soovid reisil esinenud probleemide tõttu osa rahast tagasi saada, pead esitama tõendid nii reisilepingu rikkumise kui ka selle kohta, kui palju oleks sellise puudustega reisi väärtus olnud ehk tarbija peab esitama tõendid lepingu kohase ja mittekohase täitmise väärtuse vahe kohta. See tähendab, et nõude summa tuleb esitada suuruses, mis näitab teise taolise samaväärse teenuse hinda, millest on maha arvutatud puudustega teenuse osa maksumus. Näiteks kui teenus ei vastanud majutuse osas lepingule, siis saad nõuda vaid majutuse maksumuse tagastamist, aga mitte lennupiletite maksumust. Komisjoni praktikas esineb juhtumeid, kus tarbija ei ole suutnud vastavaid tõendeid esitada ega nõude suurust põhjendada.

 

  1. Kas reisitasu tohib suurendada?

Tasub teada, et reisikorraldajal on teatud eeldustel seaduslik alus kütuse hinnatõusu hüvitise nõudmiseks. Näiteks on komisjon leidnud, et reisikorraldajal oli olemas seaduslik alus kütuse hinnatõusu hüvitamise nõudeks, sest kütuse hinnatõus 30% ei olnud tingitud reisikorraldaja tegevusest ja reisijat oli sellest õiguspäraselt teavitatud.

 

Selleks, et reisikorraldaja saaks pärast pakettreisilepingu sõlmimist kütusehinna kallinemise tõttu reisitasu suurendada, peab ta selle võimaluse koos reisitasu uue suuruse arvutamise korraga olema lepingus või lepingu osaks olevates tüüptingimustes ette näinud. Lisaks reisitasu suurendamisele peab olema ette nähtud ka samaväärne reisitasu alandamise võimalus. See tähendab, et kui reisitasu suurendamist ja vähendamist pakettreisilepingu või tüüptingimustega ette nähtud ei ole, siis reisikorraldaja reisitasu suurendada ei saa.

 

Seetõttu kordame veelkord: kui asud pakettreisi soetama, tutvu alati pakettreisi lepingueelse teabega ning reisilepingu tingimustega!

 

Tutvu ka erinevate reisivaidlusi puudutavate komisjoni otsustega TTJA kodulehel!

 

 

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

…

26. mai 2023 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

Kas internetist tellitud kaupu – näiteks jõulukingitusi – võib alati tagasi saata?

Seadusega on kehtestatud 14-päevane taganemisõigus e-poest ostetud kaupadele. 14 päeva hakkab kulgema hetkest, kui tarbija saab kauba kätte. Näiteks asi võetakse kullerilt vastu või pakiautomaadist välja. Tarbijates tekitab tavaostude kõrval küsimusi ka jõuludeks tellitud, kuid mittesobivate pakkide tagastamine. Kas taganemisõigus kehtib kõikidele kaupadele ja kas kaupa tohib enne tagasisaatmist kasutada, selgitab TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.

Alati taganemisõigust ei ole

Taganemisõiguse olemasolu mõjutab see, milline kaup või teenus on internetist ostetud. Näiteks ei kehti 14-päevane taganemisõigus kiiresti riknevatele kaupadele, avatud ümbrisega arvutitarkvarale ja kosmeetikatoodetele, samuti majutusteenustele või lennupiletitele. Seega tuleb tagastamise võimalused veebipoe tingimustest enne ostmist üle kontrollida.

Kui seadus lubab taganemisõigust mitte pakkuda, peab taganemisõiguse puudumine olema e-poe kodulehel ostueelses teabes kirjas. Kui vastav info on jäetud esitamata, võib tarbija eeldada, et taganemisõigus kehtib.

Tagastada ei ole võimalik ka selliseid asju, mis on valmistatud tarbija isiklikke vajadusi silmas pidades, näiteks tarbija mõõtude alusel valmis tehtud eritellimusmööbel või sisustuskaubad, aga ka spetsiaalse graveeringuga ehted või aksessuaarid. Kui toodet või selle detaile on võimalik valida erinevas suuruses või värvitoonis ning vastav valikuvõimalus, näiteks mööblikanga või -mõõtude valik, on tarbijatele e-poes välja pakutud, ei ole tegemist eritellimusega.

Taganemisõiguse olemasolu sõltub ka sellest, millises riigis on e-kaupleja registreeritud. Sellise võimaluse pakkumine on kohustuslik Euroopa Liidu riikides registreeritud e-poodidele. Ameerika Ühendriikide või Hiina müüjate puhul sõltuvad taganemisvõimalused pigem konkreetsest e-poest.

Allahindlused ja kampaaniapakkumised ei mõjuta taganemisõigust

Kui kaubad on tellitud e-poest sooduskampaaniate, nt hooajaliste või tähtpäevadega seotud allahindluste ajal, ei mõjuta see tarbija 14-päevast taganemisõigust. Seega isegi väga suure, näiteks 90-protsendilise soodustuse puhul ei pea tarbija kaupa endale jätma, kui see talle ei sobi või ei vasta ootustele.

Kui kaupa on enne tagastamist kasutatud
Võimalus ostetud kaup tagasi saata on tingitud eelkõige sellest, et tarbija ei saa toodetega enne ostu tutvuda samaväärselt kui tavapoes. Tarbija taganemisõigus ei tohiks samas tekitada e-poele kahju, mistõttu peab olema võimalik tagasisaadetud kaupu uuesti realiseerida. Niisiis ei tohi kauba väärtus tarbija valduses olles väheneda.

Seega, kui tarbija on ostetud asja enne selle tagastamist kasutanud rohkem kui vajalik tootega tutvumiseks ning selle omadustes veendumiseks, näiteks koristanud tolmuimejaga korduvalt oma elamist või kleidiga väljas käinud, vastutab tarbija asja väärtuse vähenemise eest. Sel juhul on kauplejal õigus tarbijale esitada nõue, mis hüvitaks tolmuimeja või kleidi väärtuse vähenemise. Samas peab kaupleja esitama tõendid väärtuse vähenemise ja summa kohta. Kindlasti aga ei võta asja ülemäärane kasutamine tarbijalt taganemisõigust.

Puudusega toote korral saab esitada kaebuse

14-päevase taganemisõiguse möödumine ei mõjuta tarbija õigust esitada kahe aasta jooksul pretensioon, kui ostetud ese lakkab töötamast, läheb katki või ilmneb mõni puudus. Näiteks on ostetud mantli kangal defekt, nutitelefoni komplektist puudub laadija või blender ei tööta nii nagu lubatud. Ka väga suur allahindlus ei vähenda kaupleja vastutust tootel ilmnevate puuduste korral, seega saab kaebuse esitada ka nende kaupade osas, mis ostetud sooduspakkumiste raames.

Vähemalt kaheaastast pretensiooni esitamise õigust kaubal esinevate puuduste osas peavad tarbijale pakkuma kõik Euroopa Liidu kauplejad. Ameerika Ühendriikidest, Hiinast või muudest kolmandatest riikidest tehtud ostude puhul tuleks kaebuse esitamise võimalused iga konkreetse müüja puhul enne ostu välja selgitada.

 

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

…

3. jaan. 2023 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

TTJA juhib kauplejate tähelepanu: tarbijale antav teave peab olema tõene ja üheselt mõistetav

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA) on viimasel ajal üha enam jõudnud tarbijate pöördumisi, kes on rahulolematud e-poodidest tehtud ostude kättesaamisega ja tarneaegade hilinemisega. TTJA ettevõtluse osakonna peaspetsialist Liilia Laks juhib tähelepanu, et kaupade pakkumine ja müük veebikeskkonnas peab toimuma tarbija suhtes ausalt ja arvestades häid kaubandustavasid. Lisaks hinnale on tarneaeg üks olulisemaid kriteeriume, mille järgi tarbija oma ostuotsuse teeb.

Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta. 

Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ja tarbijakaitseseaduses nimetatud tingimustele.

Peamine lepingueelne teave, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja on kohustatud tarbijale esitama tuleneb võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-st 54. Tarbijat tuleb lepingueelsest teabest teavitada enne lepingu sõlmimist (st ostu sooritamist või tellimuse kinnitamist). Lepingueelne teave on oluline andmaks tarbijale kogu vajalik informatsioon teadliku ostuotsuse tegemiseks. Kui kaupleja ei anna tarbijale piisavalt infot, võib tarbija seetõttu kaupleja suhtes kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Teave ja müügitingimused peavad olema e-kaupluses paigutatud selliselt, et need on lihtsalt märgatavad ning esitatud selgel ja arusaadaval viisil ja olema üheselt mõistetavad.

Kaupu ja teenuseid tuleb tarbijale pakkuda ja müüa ning muul viisil turustada head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kaupa ja teenust tuleb pakkuda nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.

Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. Kaupleja ametialase hoolsuse puhul lähtutakse sellisest oskuste ja hoolsuse tasemest, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt mõistlikult eeldada ja mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usu põhimõttega.

Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (tarbijakaitseseadus edaspidi TKS § 16 lg 2). Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid kauba või teenuse olemasolu või peamiste omaduste kohta. Nimetatud kauba või teenuse peamised omadused on muu hulgas kättesaadavus ja kättetoimetamise tingimused.

Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui: 

  • sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks;
  • sellega on varjatud olulist teavet või esitatud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või mitteõigeaegselt.

E-kaubandusega tegelev ettevõtja peab tarbijale lepingueelselt teatavaks tegema maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise korra ning asja kättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aja (arve tasumise aeg, tarneperiood, teenuse puhul lepingu täitmise aeg) (VÕS § 54 lg 1 p 9). Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud kättetoimetamise ajas, siis VÕS § 209 lg 6 järgi tuleb kohustus täita viivitamata, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest ehk tellimusest.

Lepingule kohalduvad müügitingimused peavad olema seadusega kooskõlas, avaldatud e-kaupluse veebilehel ning tarbija jaoks allalaetavad.

VÕS § 55 lg 1 järgi annab ettevõtja tarbijale kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse kätte või algab teenuse osutamine või muu soorituse tegemine. Nimetatud kinnitus sisaldab VÕS § 54 lõikes 1 loetletud lepingueelset teavet, kui ettevõtja ei ole seda teavet esitanud tarbijale püsival andmekandjal juba enne lepingu sõlmimist. Püsiva andmekandja mõiste sätestab VÕS § 111 ja selleks vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav.

Tarbijal on õigus saada pakutava kauba kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet (TKS § 4 lg 2). Tarbija majandushuvide kaitseks on tarbijal vajalik teada, kas kaup on saadaval ja mis aja jooksul või mitte, et tarbija ei tasuks kauplejale ettemaksu põhjuseta. Kaupleja ei saa pakkuda müügiks kaupa, mida tal reaalselt ei ole võimalik tarnida. Selleks, et vältida ebaõige teabe andmist tarbijale, ei või kasutada automaatset lahendust, kui kõigi toodete puhul märgitakse tarneajaks näiteks üks, kaks või viis päeva, vaid avaldada tuleb tõene teave konkreetse kauba tarnimise tähtaja kohta.

Tarbijatel on õigustatud ootus, et kaupleja tagab tema poolt pakutavate kaupade kohta asjakohase teabe nii enne lepingu sõlmimist, lepingu sõlmimise ajal, kui ka lepingu sõlmimise järgselt. Kaupleja peab nõuetekohase ja õige info tarbijatele tagama.

Juhul kui kaupleja on varjanud olulist teavet või esitanud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või mitteõigeaegselt, siis eelkirjeldatud käitumisega moonutab kaupleja oluliselt tarbijate majanduskäitumist, s.t kahjustab märgatavalt tarbijate võimet teha teadlikke valikuid, pannes tarbija seetõttu tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Kui tarbijale oleks antud informatsioon selle kohta, et kauplejal ei ole võimalik tellimusi täita lubatud aja jooksul, siis ilmselgelt paljud tarbijad ei soetaks soovitud kaupa sellelt e-kauplejalt. Kauba kättesaamine ja tarneaja pikkus on tarbijale olulised faktorid kauba tellimisel ning ilmselgelt ei soovi tarbija tasuda raha kauplejale, kellel ei ole võimalik õigeaegselt tellimust täita ning kellega ei ole võimalik hiljem ka näiteks probleemide korral  ühendust saada. Olukorras, kus kaupleja on edastanud tarbijatele eksitavat ja ebatõest informatsiooni tema poolt pakutavate kaupade ja teeninduse kohta, on kaupleja kasutanud ebaausaid kauplemisvõtteid.

Kui tarbija ei ole kaupa kätte saanud lubatud tarneaja jooksul, võib tarbija anda ettevõtjale täiendava tähtaja kauba tarnimiseks, kuid ei ole selleks kohustatud. Seega on tarbijal kauba kättesaamise hilinemisel õigus lepingust taganeda, muu hulgas on tarbijal õigus viivitada maksmisega ja nõuda kahju hüvitamist.

TTJA kutsub kauplejaid üles tähelepanelikkusele ja korrektsusele, et kauplejate veebilehtedel esitatud teave kaupade kättetoimetamise korra ja tarneaja pikkuse kohta oleks esitatud tõeselt ja tarbijate suhtes ausalt. 

Kuivõrd kaupade kättesaamise ja tarneaegade pikkusega ilmnenud probleemid on laialdased, soovitab TTJA kõikidel e-kaubandusega tegelevatel ettevõtjatel kontrollida üle oma e-kaupluse veebilehed ja müügitingimustes avaldatud teave. Lisaks soovitame tutvuda TTJA e-kaubanduse juhendiga avaneb uues vahekaardis ning Eesti E-kaubanduse Liidu poolt veebilehel https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/juhendid-e-kauplejale avaneb uues vahekaardis avaldatud materjalidega.

TTJA eeldab kõikidelt e-kauplejatelt seadusekuulekust, sh seadusega kooskõlas olevate müügitingimuste kasutamist.

TTJA julgustab tarbijaid oma õiguste eest seisma ning vajadusel pöörduma abi saamiseks Ameti või õigusnõustajate poole. Vaidluse korral tuleb esmalt kauplejale esitada kaebus ning kui erimeelsus ei lahene ja kokkuleppele ei jõuta, siis on võimalik tarbijal edasi pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijavaidluste komisjoni ja kohtu poole.

AAP ANDREAS REBAS

kommunikatsiooninõunik

11. dets. 2022 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

TTJA: Elektripaketti vahetades pööra tähelepanu võimalikule leppetrahvile!

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) paneb südamele, et kodutarbijad pööraksid tähtajalisi elektripakette valides tähelepanu lepingu lõpetamise tingimustele, eriti juhul, kui pakett näeb ette lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ehk leppetrahvi.

Viimastel nädalatel on tähelepanu pälvinud elektrimüüjate poolt pikaajaliste tähtajaliste pakettide hindade langetamine. TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan juhib tähelepanu sellele, et kui inimene soovib taolise lepingu mistahes põhjustel varem lõpetada, võib sellega kaasneda kopsakas trahvinõue: „Elektrilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei pruugi elektrimüüjatel olla tingimustes leppetrahvi osas ette nähtud erisusi ka sel juhul, kui elektrileping lõpetatakse kinnisvara müügil või üürilepingu lõpetamisel. Plaan elukohta vahetada võib tulla aga ootamatult ning ennetähtaegse lõpetamise tasu olla küllaltki suur.“

Lisaks ei ole turul üldiselt tavapäraks nii pikalt kestvate lepingute sõlmimine. „Jah, pikaaegne kindla hinnaga elektrilepingu olemasolu hetkelisel ebakindlal ajal võib tekitada teatavat turvatunnet, kuid see ei tohiks olla ainus argument, et end pikaks ajaks lepinguga siduda,“ lisab Gailan.

TTJA tuletab meelde, et erireeglid kehtivad universaalteenusele – tarbijalt, kes soovib minna esimest korda universaalteenusele, ei tohi elektrimüüja kuni 2023. aasta 30. septembrini nõuda tähtajalises lepingus ette nähtud trahvi ennetähtaegse ülesütlemise eest, kui leping oli sõlmitud enne 23.09.2022. Nendel, kes kasutavad praegu universaalteenust, kuid soovivad minna üle tähtajalisele elektripaketile, soovitab amet enne uue lepingu sõlmimist pöörata tähelepanu selle lepingu lõpetamise tingimustele, sest hiljem võib selle enneaegse lõpetamisega kaasneda trahv, juhul kui lepingutingimused seda ette näevad.

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

…

9. dets. 2022 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

Kingitus kuuse alla kiirlaenuga? TTJA juhib tähelepanu, et jõuluostud ei muutuks üle jõu käivaks maksekohustuseks

Kingitus kuuse alla kiirlaenuga? TTJA juhib tähelepanu, et jõuluostud ei muutuks üle jõu käivaks maksekohustuseks

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) paneb inimestele südamele, et jõuluaegse ostlemise keskmes ei tasu teha otsuseid liiga kergekäeliselt. Eelkõige puudutab see kingituste ostmise eesmärgil laenu või järelmaksu võtmist. Tarbijakrediidi võtmisel tuleb põhjalikult läbi mõelda, kas laenu on tõesti vaja ning kas hilisem maksekohustuse täitmine on jõukohane. Mida laenureklaamidele reageerides silmas pidada, tutvustab TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.

Pühade eel reklaamitakse väga aktiivselt

Pühadeaegsel perioodil on tarbijakrediiti pakkuvate reklaamide osakaal (sotsiaal)meedias, aga ka kaubanduskeskustes kohapeal väga suur. Laenu- ja järelmaksu võimaluste reklaamimine ei ole keelatud, kuid reklaam ei tohi jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks. Samuti ei tohi laenureklaam kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele.

Erinevad uuringud aastate jooksul näitavad, et kiirlaenu kergekäeline võtmine on sageli negatiivsete tagajärgedega ja üle poole inimestest kahetseb kiirlaenu võtmist. Uuringud ja vestlused tarbijatega näitavad, et kiirlaenu ja järelmaksu võetakse tihti just reklaami tõttu. Et seda riski maandada, on laenu ja muude tarbijakrediidi reklaamidele seadusega seatud piirangud, mille eesmärk on vältida tarbijate krediiditoodete tarbimisele õhutamist.

Märka vastutustundetuid reklaame!

Laenu- või järelmaksureklaamid, kus õhutatakse laenu võtma, ei ole vastutustundlikud. Näiteks reklaamid, mis jätavad mulje, et finantskohustuse võtmisel puudub risk – „Abimees jõulude eel“,  „Maksa kingituste eest alles kevadel“, „Jõulukingi laen katab suured kulutused“ jms. Kiirlaenu reklaamimine tähtpäevade kaudu ei ole lubatud. Näiteks ei tohi kutsuda reklaamis tarbijaid laenu võtma musta reede soodustustest osa saamiseks või jõulukingituste ostmiseks.

Keelatud on ka eriliselt rõhutada madalaid tasusid. Tarbijale võib eksitavalt mõjuda reklaam, kus on suurelt muust tekstist eraldatud „Lepingutasu 0 eurot“ või „0 eurot haldustasu“.

TTJA kontrollib reklaamide vastavust seadusele, kuid selleks, et tarbijad ei satuks eksitavate või vastutustundetute reklaamide ohvriks, on vajalik ka tarbijate endi kriitiline meel ning oskus reklaame lugeda.

Laenuotsust ei tohi teha ajalise surve all

Kahjuks kasutavad krediidiandjad ka selliseid reklaame, mis rõhuvad laenu või järelmaksu saamise protsessi kiirusele, mõjutades tarbijat tegema läbimõtlemata krediidiotsust. Sellised reklaamid on keelatud. Väga kriitiliselt tuleb suhtuda kaubanduskeskustes edastatavatesse reklaamidesse, sest  ostukeskkonnas kohapeal on süvenemine ajaliselt äärmiselt piiratud ja suurendab ohtu, et tarbija ei tee näiteks järelmaksu võtmise kohta mõistlikku ja endale jõukohast otsust.

Läbimõeldud otsuse tegemine

Kui laenu või järelmaksu võtmine on vajalik ning tarbija kaalutletud otsus, tuleb kindlasti enne konkreetse pakkumise kasuks otsustamist võrrelda erinevaid krediidipakkumisi, sealjuures intressi, krediidi kulukuse määra ja lepingu sõlmimise tasu Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe alusel (leitav TTJA kodulehelt). Lepingutingimustega tutvumiseks tuleks võtta aega ning uurida, kui kulukaks laen lõppkokkuvõttes läheb. Tagasimaksmisele kuuluv summa koos intressidega (ehk krediidi kasutamise eest makstava tasuga) ja muude laenuga seonduvate kuludega võib olla ligi kahekordne võrreldes laenuks saadud summaga.

Tarbijakrediiti reklaamivad ka sotsiaalmeedia mõjuisikud, kes on oma jälgijatele sageli usaldusväärseks infoallikaks. Siiski tuleb mõista ilusate reklaamide ja piltide taga tegelikkust – laenu võtmisega käib alati kaasas risk.

Soovitatav oleks täpsustada, millistel tingimustel saab tarbija paluda maksepuhkust ja mis saab siis, kui tekivad makseraskused. Enamik inimesi maksab võla õigeaegselt tagasi, ent muretsema paneb siiski asjaolu, et suur hulk inimesi satub maksehäireregistrisse. Seetõttu tuleb enne finantskohustuse võtmist teha omalt poolt kõik selleks, et vältida hilisemaid probleeme.

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

 

 

 

…
1. dets. 2022 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

TTJA: Amet hoiatab tarbijaid lõksu meelitava Poola kaupleja eest

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
31.10.2022

Amet hoiatab tarbijaid lõksu meelitava Poola kaupleja eest

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) on sel aastal laekunud 34 pöördumist seoses Poolas registreeritud kauplejaga Stander Sp z.o.o, kes pakub tooteid peamiselt telefonimüügi teel. Mitmed tarbijad on saanud postisaadetise teate, kuid ei ole midagi tellinud, kauplejaga ühendust võttes ähvardatakse tarbijaid inkassonõudega.

„Stander Sp z.o.o kasutab eestikeelset kõnekeskust ning müüb tarbijatele erinevaid vitamiine, kuid ei edasta tarbijatele nõutud lepingueelset teavet ega kinnita telefonivestluse järgselt tarbijaga lepingut kirjalikult. Tuletame meelde, et telefoni teel sõlmitud kokkulepped peab vormistama kirjalikult,“ selgitab TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse ekspert Heldin Malmet.

„Eelmise aasta sügisel sain ma SMS-meeldetuletuse tasumata jäänud arvest. Võtsin kohe kauplejaga telefoni teel ühendust ning andsin teada, et ma ei ole mitte ühtegi pakki tellinud ega saanud. Kuigi kaupleja kinnitas, et mulle rohkem meeldetuletusi ei saadeta, sain ma järgnevatel kuudel jätkuvalt kirju tasumata arvetest, sealjuures märgib kaupleja ära, et minu nõue edastatakse inkassole, kui ma arvet ära ei maksa“.

„Sain selle aasta veebruaris eestikeelse telefonikõne firmalt, mis tegeleb toidulisandite ja vitamiinide müügiga. Nõustusin tellimusega ja paki saabumisel kandsin 4.95 viidatud arveldusarvele. Pakist leidsin arve ja sellelt e-posti aadressi, millel ma kirjutasin, et soovin kõikidest edasistest saadetistest loobuda. Maikuus sain postkontorist teate, et minu nimele on saabunud pakk. Saatsin postkontoris paki avamata kauplejale tagasi. Edasi sain veel 5 pakiteadet, millega toimisin samamoodi. Augustis sain SMS-i, kus kaupleja andis mulle teada, et mul on tasumata arve summas 34.95 eurot + 5 eurot meeldetuletustasu. Samuti ähvardatakse arve mittetasumisel mind inkassoga. Septembris laekus ja paberkandjal kiri, kus nõudele oli täiendavalt juurde lisatud 25 eurot inkassotasu“.

Need on vaid üksikud näited tarbijate pöördumistest, kes on kimpus Poolas registreeritud kauplejaga Stander Sp z.o.o. Reeglina nõustuvad tarbijad telefoni teel proovipaki soetamisega, kuid satuvad pahaaimamatult ning endalegi ootamatult kaupleja poolt edukalt seatud lepingulõksu.

Malmet lisab, et ka siis, kui tarbija ja kaupleja on telefoni teel kokkuleppele jõudnud ning oma kokkulepet kirjalikult kinnitanud, on tarbijal õigus 14 päeva jooksul ümber mõelda, lepingust taganeda ning tooted kauplejale tagastada. Siiski ei saa taganemisõigust kasutada teatud tüüpi kaupade puhul, näiteks kiiresti riknevad tooted või suletud pakendis kohaletoimetatud kaubad, mille pakend on avatud ja mida ei ole tervislikel või hügieenilistel põhjustel võimalik tagastada.

Mitmed tarbijad on leidnud end olukorrast, kus telefoni teel tellitud näidispaki järgselt hakkavad nad saama arveid inkassoettevõttelt. „Alusetuid inkassonõudeid ei pea tasuma. Kui inkassoettevõte saadab alusetult arveid, peab tarbija saatma kauplejale kirjalik kaebuse, kus ta viitab kirjaliku kokkuleppe puudumisele ja esitab nõude arvete tühistamiseks ning kauba saatmise lõpetamiseks. Samuti tasub kontakteeruda kirjalikus vormis inkassoettevõttega, kes on võlgnevuse teate saatnud, sest ka inkassoettevõte peab olema võimeline tõendama, et tarbija on telefoni teel sõlmitud lepinguga nõustunud ning seda kirjalikult kinnitanud,“ täiendab Malmet. Inkassoettevõttega kaebuse jätkumisel on tarbijal õigus pöörduda abi saamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole.

TTJA 10 nõuannet, mida telefoni teel saadud pakkumiste puhul silmas pidada:

  1. telefoni teel sõlmitud kokkulepet, peab kirjalikult kinnitama!
  2. kaupleja peab enne lepingu sõlmimist andma Sulle teada lepingu sisust, ehk kes on kaupleja, mis on kaupleja kontaktandmed ning kuhu kaebuse lahendamiseks pöörduda, mis on lepingu alusel tellitu hind, mitu pakki ja mis aja jooksul saadetakse!
  3. ka eestikeelse telefoni teel tehtud pakkumise taga võib olla välismaa kaupleja!
  4. Euroopa Liidus registreeritud kauplejatega seotud vaidluste korral on võimalik abi saada TTJA EL tarbija nõustamiskeskusest, väljaspool Euroopa Liitu registreeritud kauplejatega tekkinud vaidlustes ei saa TTJA abiks olla!
  5. ka telefoni teel sõlmitud lepingust, mida on kirjalikult kinnitatud, on õigus 14 päeva jooksul taganeda. Kui kaupleja ei ole sind taganemisõigusest teavitanud, siis taganemisõiguse aeg pikeneb!
  6. püsitellimuse vormistamisel lõppeb taganemisõigus 14 päeva jooksul peale esimese paki kättesaamist!
  7. kui oled tellimusega nõustunud, kuid pakki lubatud aja jooksul ei saadetud, tuleb kauplejale sellest kirjalikult teada anda!
  8. kätte saamata või tellimata kauba eest tasuma ei pea, kuid kaupleja või inkassoettevõtte maksenõuetele tuleb kindlasti vastata ning olukorrast teada anda!
  9. kui kaupleja ei tarni Sulle kaupa lubatud tähtajaks või nõuab hilinenud saadetise vastuvõtmist, on Sul õigus leping lõpetada. Sealjuures ei tohi kaupleja viidata 14-päevase taganemisõiguse möödumisele!
  10. kauplejaga probleemide tekkimisel saab nõu küsida TTJA tarbijate nõuandetelefonil 6201707 (E-R: 10.00-15.00).

 

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

…

[Kärbitud sõnum]  Vaadake kogu kirja

31. okt. 2022 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

TTJA nõuanded elektri teadlikumaks tarbimiseks

TTJA nõuanded elektri teadlikumaks tarbimiseks

  • Millisel õiguslikul alusel esitatakse tarbijale elektriarveid?

Elektri kasutamiseks on tarbijal sõlmitud kaks lepingut: elektrimüüjaga elektrileping elektrienergia ostmiseks ja võrguettevõtjaga võrguleping võrguteenuste kasutamiseks. Kui tarbitakse elektrit, kuid elektrimüüjaga ei ole lepingut sõlmitud, siis kasutatakse üldteenust. Tarbijal tuleb teha lepingute sõlmimisel, sh elektri- ja võrgupaketi valikul võimalikult teadlik valik. Erinevate pakettidega saab tutvuda elektrimüüjate veebilehekülgedel, kus enamasti on võimalik laadida alla personaalne elektritarbimise ajalugu ning tutvuda konkreetsele majapidamisele soodsaimate pakettidega. Võrgupakette saab võrrelda oma võrguettevõtja veebis (suurim võrguettevõtja on Elektrilevi)

  • Mis erinevused on börsipaketil ja fikseeritud hinnaga paketil?

Elektripaketid jagunevad üldjoontes börsi- ja fikseeritud hinnaga pakettideks. Võib esineda ka osaliselt muutuva hinnaga pakette, mis koosnevad börsi- ja fikseeritud hinna kombinatsioonist. Elektrimüüjad pakuvad ka keskkonnasõbralikke rohelise energiaga pakette, mille puhul on elekter toodetud taastuvatest energiaallikatest.

Fikseeritud hinnaga lepingud võivad olla tähtajatud või tähtajalised (nt 12, 24 või 36 kuud sõltuvalt, mida elektrimüüja pakub). Fikseeritud elektrihind sobib pigem neile tarbijatele, kellel ei ole võimalust ega soovi oma elektritarbimist juhtida, kelle tarbimine on suurem ning kes eelistavad pigem elektriarvete osas kindlust ja ettenähtavust.

Börsipaketi puhul tuleb aga arvestada, et arvete suurused võivad kuude lõikest oluliselt rohkem kõikuda, sest igapäevased elektrituru hinna muutused kajastuvad otseselt elektriarvel. Seega on börsipaketti mõistlik valida neil tarbijatel, kellel on võimalus oma elektritarbimist juhtida ning kes on valmis võtma suuremaid hinnariske ning saama lühemas plaanis hakkama kõrgemate arvetega. Börsihind kujuneb elektribörsil, milleks Põhjamaades on Nord Pool.

Börsipakettide puhul võib hind sõltuda kaalutud keskmisest börsihinnast või igal tunnil tarbitud elektrikogusest ja sellel tunnil kehtivast börsihinnast. Kasutades tunnipõhist börsipaketti on tarbijal võimalik tarbimist reguleerida ja suunata odavamatele tundidele

  • Kus saan võrrelda elektrihindu?

Elektrimüüjate pakutavaid elektrihindu saab võrrelda veebilehtedel: www.elektrihind.ee ja www.energiaturg.ee.

Paketi vahetamise huvi korral saab seda teha eelnimetatud veebilehtede kaudu või küsida pakkumist oma praeguselt elektrimüüjalt ja soovi korral personaalset pakkumist ka teistelt elektrimüüjatelt. Kindlasti soovitame endale sobiva paketi valimiseks kasutada oma eelmiste aastate tarbimisgraafikuid, mis annavad väärtuslikku infot näiteks talvise elektritarbimise mahu ning öise ja päevase tarbimise osakaalu kohta, millest omakorda sõltub sobivaima paketi valik. Senise elektrimüüja juures toimub paketi vahetus kiiremini, kuid elektrimüüja vahetamise protsess võib võtta aega üle kuu.

Rohkem infot, mida elektrilepingu sõlmimisel silmas pidada, leiab TTJA kodulehelt: https://www.ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/uldhuviteenus#elekter.

Oma elektritarbimise ajaloo leiad oma võrguettevõtja ja tänase elektrimüüja iseteenindustest.

  • Kust leian infot börsihinna ja tarbimisandmete kohta?

Börsihinna jälgimiseks uuri, missuguseid võimalusi (mobiiliäpp, veebilehe iseteeninduskeskkond, börsihinna teavitus vms) pakub Sinu elektrimüüja, sh kas samast kohast saab näha nii börsihinda kui ka tarbimisandmeid.

Börsihinda saab jälgida ja lisaks kasutada soovitusi tarbimise suunamiseks odavamatele tundidele nt siit: https://elektrihind.ee/borsihind/ ja https://www.elektrikell.ee/.

Jooksva tunni elektrihinda näeb ka Elering AS veebilehelt aadressil www.elering.ee, kus hind on toodud käibemaksuta. Kui jälgid börsihindu otse Nord Pool Spoti äpist või veebilehelt www.nordpoolgroup.com, tuleb arvesse võtta, et sealne aeg on Eesti ajast tunni võrra erinev ja hinnad on toodud käibemaksuta.  Eleringi ja Nord Pool veebilehel toodud hinnad on megavatt-tundides ja tuleb ringi teisendada kilovatt-tundideks (1MWh = 1000 kWh).

Eleringi veebilehe www.elering.ee e-teenindusest saab vaadata tarbimisandmeid nii tunni, päeva kui ka kuu lõikes. Tarbimisandmed võivad olla kättesaadavad ka võrguettevõtja käest, nt Elektrilevi võrgu piirkonda jäävatel tarbijatel on võimalik tutvuda tarbimisandmetega Elektrilevi veebilehe www.elektrilevi.ee iseteeninduses.

  • Mida võiks teada üldteenuse kohta?

Kui kasutatakse elektrit, kuid elektrimüüjaga ei ole lepingut sõlmitud, siis kasutatakse automaatselt üldteenust. Oma tarbimiskoha lepingute kohta saab informatsiooni Elering AS e-teenindusest aadressil e.elering.ee või võrguettevõtjalt. Üldteenuse hind on kõrgeim turul pakutavast, mistõttu tasub üldteenuse tarbijal kaaluda kas fikseeritud hinnaga või börsihinnast sõltuva elektrilepingu sõlmimist

  • Missugust võrgupaketti valida?

Praegune elektrihinna tõus ei ole seotud võrgutasudega, kuid kuna võrgutasu suurus sõltub tarbimisest, siis tasub olla veendunud, et olemasolev võrgupakett on kõige sobivam ja soodsam. Võrgupakettide kohta uuri infot oma võrguettevõtjalt. Näiteks võrguettevõtja Elektrilevi veebilehe www.elektrilevi.ee iseteeninduses saab võrrelda, missugune võrgupakett on varasematest tarbimisandmetest lähtuvalt soodsaim.

  • Kuidas toimib näitude edastamine kaugloetava arvestiga?

Kaugloetava arvesti puhul ei ole tarbijal kohustust võrguettevõtjale näite teatada ja näidud saadakse automaatselt. Kui aga andmete edastamise häirete korral on esitatud prognoosarve, siis näiteks suurim võrguettevõtja Elektrilevi soovitab näidud teatada prognoositud ja tegelike näitude olulisel erinemisel. Tarbija poolt näitude teatamisel tehakse ümberarvestus.

Juhul kui andmete edastamine kaugloetavast mõõtesüsteemist on häiritud, siis võib võrguettevõtja tulenevalt võrgulepingu tüüptingimustest prognoosida näidud ja viia hiljem prognoositud kogused vastavusse tegeliku tarbimisega. Andmeedastuse häirete puhul on arvesti ise korras ja mõõdab tarbimist, kuid tarbimisandmete edastamisel on tekkinud probleemid. Häire põhjuse likvideerimisel tarbimisandmete edastus taastub.

  • Kuidas saan veenduda, et kaugloetav arvesti toimib korrektselt?

Kaugloetav arvesti on täpselt sama hea nagu tavaline arvesti, ainult et sellel on näitude kauglugemise lisafunktsioon. Nõuded mõõtevahendi täpsusele on samad. Samad on ka nõuded mõõtetulemuse esitamisele ehk näidule. Õiguslikult on alati kehtiv ja õige mõõtevahendi näidikul kuvatav näit.

Kauglugemise lisafunktsioon ei mõjuta arvesti toimimist – mõõtmist. Seetõttu ei ole mingit põhjust umbusaldada kaugloetavat arvestit. Vähimagi kahtluse korral on näitude kauglugemise teel kogutud näitusid väga lihtne kontrollida arvestil olevalt näidikult. Juhul, kui on ikkagi kahtlus arvesti mõõtmise õigsuses, tuleks taotleda võrguettevõtjalt arvesti erakorralist taatlust.

  • Kuidas kontrollida kodust elektritarbimist?

Kui on soov kontrollida elektriarvesti näitude õigsust, siis on võimalik lasta pädeva elektriala isiku poolt lisada oma kodusesse elektrisüsteemi kontrollarvesti. Üksikute elektriseadmete tarbimist on võimalik mõõta ka läbi pistikupessa ühendatava mõõtevahendi. Ligikaudse hinnangu koduse aastase elektritarbimise kohta saab, kui liita kõigi kodus olevate elektriseadmete sh valgustite aastased voolutarbed (info seadmete voolutarbe kohta on toodud seadme kasutusjuhendis, pakendil või nimesildil, vattides W). Mõnede elektriseadmete tüüpilised aastased tarbimised on:

 

Elektriseade Keskmine kasutusaeg aastas Aastane tarbimine, kWh Rahaline kulu aastas hinnaga 12 senti/ kWh
Külmik (D energiaklass) 365 päeva 24 h 200 24 €
Vanem külmik 365 päeva 24 h 600 72 €
Nõudepesumasin

(D energiaklass)

 5x nädalas 200 24 €
Mikrolaineahi 1000 W 1,5 x nädalas 60 7,2 €
Kohvimasin 1000 W 5 min päevas 30 3,6 €
Veekeetja 1500 W 5 min päevas 45 5,4 €
Keraamiline pliit 2000 W 2 x päevas 260 31,2 €
Induktsioonpliit 2500 W 2 x päevas 210 25,2 €
Elektripliit 2500 W 2 x päevas 360 43,2 €
Elektriahi 3000 W 3 x 1,5 h nädalas 150 18 €
Köögikubu (A energiaklass) 1 h päevas 15 1,8 €
Köögikubu (E energiaklass) 1 h päevas 25 3 €
Pesumasin (C energiaklass) 200 x aastas 180 21,6 €
Pesumasin (F energiaklass) 200 x aastas 270 32,4 €
Kuivati ( A+++ energiaklass) 100 x aastas 200 24 €
Kuivati ( C energiaklass) 100 x aastas 500 60 €
Triikraud 2000 W 1,5 x nädalas 75 9 €
Tolmuimeja 800 W 2 h nädalas 80 9,6 €
Plasmateler 55’’ + ooterežiim 4 h päevas + 365 päeva 24 h 480 kWh + 40 kWh 57,6 + 4,8 €
LCD teler 40’’ + ooterežiim 4 h päevas + 365 päeva 24 h 150 kWh + 15 kWh 18 + 1,8 €
LED teler 55’’ + ooterežiim 4 h päevas + 365 päeva 24 h 90 kWh + 2 kWh 10,8 + 0,24 €
Mängukonsool 2 h päevas 85 10,2 €
Digiboks 365 päeva 24 h 50 6 €
Arvuti kuvariga 4 h päevas 300 36 €
Arvuti kuvariga ooterežiimis 365 päeva 24 h 70 8,4 €
Sülearvuti 4 h päevas 90 10,8 €
Sülearvuti ooterežiimis 365 päeva 24 h 20 2,4 €
Wifi ruuter 365 päeva 24 h 85 10,2 €
Mobiiltelefoni laadija 4 h päevas 7 0,84 €
Kell-raadio 10W 365 päeva 24 h 85 10,2 €
Föön 0,5 h päevas 10 1,2 €
Valgusti, hõõglamp 100 W 5 h päevas 185 22,2 €
Valgusti, halogeen 60 W 5 h päevas 110 13,2 €
Valgusti, LED 12 W 5 h päevas 20 2,4 €
Elektriboiler 100 l 2200 W 365 päeva 24 h 1700 204 €
Elektriradiaator 2000 W 2h x 150 päeva 600 72 €

 

10 soovitust koduse elektritarbimise paremaks juhtimiseks:

  1. Hoolda elektriseadmeid õigeaegselt.
  2. Kasuta nutikaid lahendusi, mis aitavad energiat säästa.
  3. Võimalusel kasuta elektriseadmeid ajal, kui elektrihind on soodsam.
  4. Asenda valgustites olevad hõõglambid või halogeenlambid ledlampidega.
  5. Kustuta tuled ruumides, mida sa parasjagu ei kasuta.
  6. Vali sinule minimaalselt sobiv toatemperatuur, kui kasutad elektrikütteseadmeid.
  7. Põrandakütet kasuta vaid vajadusel.
  8. Kasuta kodumasinaid võimalikult ökonoomselt ja optimaalsetes töörežiimides.
  9. Võimalusel vaheta välja oma vanad vähem energiatõhusad kodumasinad energiasäästlikemate vastu.
  10. Kui sa elektriseadet ei kasuta ega vaja, siis ära jäta seda ooterežiimis ühendatuna elektrivõrku.

 

25. jaan. 2022 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

TTJA: piletiraha võib üleminekuajal tagasi küsida, kui tarbija oli piletit ostes arvestanud testimisega kui lubatud alternatiiviga

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) annab teada, et kontsertide ja etenduste külastajad, kes on pileti ostmisel õigustatult arvestanud testimise võimalusega, ei kaota uute piirangute tõttu ilmtingimata võimalust piletiraha tagasi saada. Nimelt ei saa pileti ostnud inimesele asetada kogu vastutust juhul, kui pileti ostmise hetkel kehtinud reeglites oli üheks võrdväärseks nakkusohutuse tõendamise viisiks testimine.

Tänasest jõustusid kontsertidele ja etendustele möödunud neljapäeval vastu võetud senisest karmimad osalemispiirangud, mille järgi ei ole külastajatel enam võimalik nakkusohutust tõendada testimise teel. Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt peavad kõik inimesed alates 18. eluaastast esitama COVID-tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta erinevatel avalikel üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil, muuseumites ja näitusasutustes, meelelahutusteenustel ning toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel.

“Nagu kogu ühiskond, oleme ka meie mures haigusolukorra hullenemise pärast. Samas pole TTJA siinkohal õigusemõistja. Praegusel juhul anname ainult tõlgenduse, kuidas võiksid riskid ja vastutus jaguneda tarbijalepingute puhul. Seda saame teha vaid normist ja faktidest lähtudes,“ sõnas TTJA peadirektor Kaur Kajak.

TTJA leiab, et testimisvõimaluse äkilise kadumise riski asetamine vaid külastaja õlgadele poleks õiglane. Samas, kui pilet ostetakse alates hetkest, mil testimise võimalus oli juba kaotatud, külastaja enam taolisele õigustatud eeldusele tugineda ei saa. Samuti kehtib see olukorras, kus testimisvõimaluse kadumisest alates on möödunud piisav aeg, et iga külastaja saaks end COVID-i vastu vaktsineerida. Kui inimene ei hangi enne soovitud ürituse külastamist COVID-tõendit, kuigi tal oli selleks võimalus, siis kannab ta sellega ka piletirahast ilmajäämise riski. Inimesed, keda ei saa vaktsineerida meditsiinilistel põhjustel, säilitavad sõltumata üleminekuajast õiguse enne uusi piiranguid ostetud piletite eest raha tagasi saada.

Seega tuleb uute piirangute puhul arvestada lähinädalatel teatud üleminekuperioodiga, mille jooksul võib korraldajal olla vajalik küsida COVID-tõendit mitteomavalt külastajalt lisainfona seda, kas tal oli võimalik end enne üritust vaktsineerida. Kui see oli külastajale võimatu, siis võib külastaja piletiraha tagasi küsida.

Vastav üleminekuaeg sõltub konkreetse ravimitootja poolt ette nähtud infost, mis võib erinevate vaktsiinide puhul olla erinev.

Pfizer-BioNTech Comirnaty 6+1 nädalat
Moderna Spikevax 4+2 nädalat
AstraZeneca Vaxzevria 12 nädalat + 15 päeva
COVID-19 Vaccine Janssen 14 päeva

Allikas: vaktsineeri.ee

Vaktsineerimine on olnud siiani vabatahtlik ja nakkusohutuse tõendamine on olnud varasemalt võimalik paralleelselt ka testiga. Just testimise mitteaktsepteerimine üritustel on asjaolu, miks pole õiglane asetada kogu koormus tarbijale. Inimesel oli varem alternatiiv, täna enam seda ei ole. TTJA toetab vajalikke abinõusid koroonaga võitlemiseks, kuid säilima peavad ka tarbijaõigused. Lepinguõigusest tulenevat tarbijaõiguste vahekorda saab ka vajadusel muuta, ent seda saab teha ainult õigusakti kehtestaja.

Eeltoodud põhimõtteline käsitlus puudutab ka teisi piirangutealuseid nakkusohtlikke teenuseid (nt sportimine, õppe- ja koolitustegevus, saunad, spaad, veekeskused ja ujulad).

Esialgsete andmete järgi eeldab TTJA, et lepingust taganejate arv ei ole väga suur. Samuti on korraldajatel jätkuvalt võimalus pakkuda külastajatele välja paindlikke lahendusi ära jäänud ürituste osas, sh kinkekaarte, asenduskontserte ning leppida kokku muudes tingimustes. Vaatamata tarbijate lepingust tulenevatele õigustele leiab TTJA, et vaktsineerimine on tõhusaim viis nakkuskriisi kontrolli alla võtmisel. Kutsume üles kõiki vaktsineerima!

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

27. okt. 2021 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

E-pood müüb, sina maksad, kolmandad tarnivad?

E-pood müüb, sina maksad, kolmandad tarnivad?

Välismaisest netipoest tooteid valides võib juhtuda, et Eesti ei ole nende riikide loetelus, kuhu kaupu tarnitakse. Kuigi kaupade müügist ei tohi Euroopa Liidu siseselt seoses tarbija elukohariigiga keelduda, ei ole ostu kohaletoimetamine teise riiki kauplejale kohustuslik. Selleks, et soovitud kaup netipoest siiski kätte saada, pakuvad tarbijatele edasisaatmise teenust mitmed firmad. Mida tuleks edasisaatmise teenuse puhul silmas pidada, selgitab TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Tarbijate huvi osta teiste riikide e-poodidest, kes tarnet ei paku, on küllaltki suur. Põhjuseks näiteks soodsad hinnad või Eestis puuduv kaubavalik. Teise liikmesriiki ise kaubale järele minek ei ole tavaliselt kulude tõttu mõistlik, mistõttu kasutatakse tellitud transporti ehk kauba edasisaatmise teenust pakkuvaid vahendusfirmasid.

Millega tuleb vahendusfirmasid kasutades arvestada

Kaupade edasisaatmise teenuse kasutamisel on väga oluline enne kliendiks hakkamist endale selgeks teha, kuidas teenus töötab. Näiteks tuleb vaadata, kas e-poega teeb tehingu ehk kauba ostab tarbija või transporti pakkuv vahendusfirma. Kui e-poes vormistab ostu vahendusfirma, ei kehti tehingule 14-päevane taganemisõigus, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus ega muud tarbijate seaduslikud õigused. Sel juhul on tegemist juriidiliste isikute vahelise ostutehinguga, mistõttu ei saa hilisemate probleemide või vaidluste puhul kauba kvaliteedi osas tarbijakaitselt abi paluda.

Kui ostu teise riigi e-poes vormistab tarbija, kes edasisaatmise teenuse kasutamiseks sisestab tarneaadressiks vahendusfirma aadressi ja kontaktid, on oluline jälgida lubatud tarnekiirust. Eelkõige mõjutab tarnekiirus tarbija õigust 14 päeva jooksul ostust taganeda. Taganemistähtaeg algab kauba üleandmisest tarbijale, vahendusfirma kasutamisel aga tellimuse jõudmisest vahendusfirmasse. Seega peab tarbija olema veendunud, et sealt edasi jõuab kaup temani aja jooksul, mil taganemisõigus veel kehtib. Samuti on oluline endale selgeks teha, kuidas toimub kauba tagastamine juhul, kui see ei sobi või osutub defektseks ning millised kulud sellega kaasnevad.

Kaebused seoses edasisaatmise teenust pakkuvate firmadega

EL tarbija nõustamiskeskusele, mis on TTJA piiriüleseid kaebusi lahendav üksus, on laekunud mitmeid kaebuseid seoses e-poe tellimuse edasisaatmise teenusega. Enamasti pakuvad Eesti tarbijatele edasisaatmise teenust Leedu firmad. Peamiseks kaebuse esitamise põhjuseks on olukord, kus tarbija on kauba eest e-poes tasunud, kuid kaup ei jõua tarbijani. Kui kaup on tarbija poolt sisestatud vahendusfirmale kuuluvale aadressile kohale toimetatud, siis edasise paki liikumise eest e-pood ei vastuta.

Näiteks läks ühel juhul tarbijal kaduma Suurbritannia e-poest tellitud 326-eurone saadetis. Saatmisteenust pakkuv ettevõte pakkus hüvitise summaks 35 eurot, lähtudes paki kaalust, mitte selle tegelikust väärtusest. Vastav tingimus oli kirjas ka vahendusfirma kodulehel. Niisiis tuleks vahendusfirma vastutus tellimuse kaotsimineku korral enne tehingusse astumist väga selgelt kindlaks teha ning võimalusel ka näiteks e-kirja teel üle küsida. Mitmed tellimuse edasisaatmist pakkuvad ettevõtted pakuvad ka kauba väärtusega arvestavat garantiiteenust. Garantiiteenus on oluline, kui pakiga edastatava kauba väärtus on suur.

Edasisaatmise teenuse tellimisel tuleb tähelepanu  pöörata ka tellitava paki sisule ja mõõtmetele, sest väga raskeid või suurte mõõtmetega tooteid ei ole võimalik edasisaatmise teenust kasutades sihtriiki transportida ning võib tekkida olukord, kus toode jääb vahelattu ootama, millal tarbija sellele ise järele tuleb.

Nagu ikka lepingute sõlmimisel ja teenuste tellimisel, on ka edasisaatmise teenuse puhul oluline kõigepealt uurida, mis riigis on teenuse osutaja registreeritud. Olenemata sellest, et teenust pakkuv veebilehekülg on eestikeelne ja klienditoe number Eesti suunakoodiga, võib kaupleja olla registreeritud mõnes muus riigis. Sellisel juhul peab tarbija arvestama, et vaidluste ja probleemide tekkimisel on tal tegemist piiriülese kaebusega.

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

7. sept. 2021 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet

TTJA tuvastas ettevõtete sotsiaalmeediakontodel hulgaliselt rikkumisi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbi viidud sotsiaalmeedias olevate ettevõtete tüüptingimuste kontrollist selgus, et kauplejatel on Facebooki veebilehel avaldatud puudulikud tüüptingimused.

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

28.07.2021

TTJA tuvastas ettevõtete sotsiaalmeediakontodel hulgaliselt rikkumisi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbi viidud sotsiaalmeedias olevate ettevõtete tüüptingimuste kontrollist selgus, et kauplejatel on Facebooki veebilehel avaldatud puudulikud tüüptingimused.  

„Tarbijale tuleb anda lepingueelne teave enne lepingu sõlmimist (st ostu sooritamist või tellimuse kinnitamist). Lepingueelne teave on oluline andmaks tarbijale kogu vajalik informatsioon läbimõeldud ostuotsuse tegemiseks. Teave ja müügitingimused peavad olema veebilehel paigutatud selliselt, et need on lihtsalt märgatavad ning esitatud selgel ja arusaadaval viisil,“ selgitas TTJA ettevõtluse osakonna kaubandustalituse jurist Elnara Nadžafova.

Järelevalve projekti eesmärgiks oli kontrollida, et ka sotsiaalmeedia kauplejad kasutaksid tarbijatega lepinguid sõlmides tarbija õiguseid tagavaid tüüptingimusi. Nii on tarbijad enda õigustest paremini teadlikud ka juhul, kui nad sõlmivad kauplejaga müügilepingu sotsiaalmeedia kaudu.

Projekti esimeses etapis koguti ning analüüsiti 45 erineva sotsiaalmeedia kaupleja tüüptingimusi. Peamine lepingueelne teave, mida ettevõtja on kohustatud tarbijale esitama, tuleneb võlaõigusseaduse § 54 lg 1 p-dest 1-22. Projekti raames keskendusime 9 aspekti kontrollimisele. Analüüsist selgus, et TTJA peab algatama järelevalve menetluse kõigi 45 ettevõtja suhtes.

TTJA poolt läbiviidud järelevalve projektist nähtub, et kauplejad keelduvad toote tagasivõtmisest, kui kaup on kahjustunud või kasutatud, ei ole siltidega, ei ole originaalpakendis või ei ole korralikult pakitud. „Tegelikult peab kaupleja ka neil puhkudel toote tagasi võtma, kuid tal on õigus nõuda vastavalt juhtumile toote väärtuse vähenemise hüvitamist tarbijalt. Lisaks välistab osa ettevõtjaid taganemistingimustes taganemisõiguse asjade suhtes, mis seaduse järgi tuleb tagasi võtta,“ kommenteeris Elnara Nadžafova.

Tarbijal on õigus sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.  Sellise järelemõtlemistähtaja kehtestamise eesmärk on anda tarbijale võimalus e-poest tellitud kaupa proovida ning ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagasi saata. Samuti juhime tähelepanu, et toote tagastamisel ei oma tähtsust asjaolu, et toode oli ostu hetkel allahinnatud.

Lisaks taganemisõiguse olemasolule jälgis TTJA ettevõtja andmete esitamise viisi. Siinkohal rõhutame, et kaupleja peab tarbijale lepingueelselt teatavaks tegema tõesed andmed ettevõtja kohta, mis võimaldavad tarbijal ettevõtjaga reaalselt ühendust võtta. Kaupleja ärinimi on tarbijale oluline info, kuna selle järgi on tarbijal võimalik otsustada, kas kaupleja on usaldusväärne ning kas ta soovib selle kauplejaga lepingut sõlmida. Kui tarbija ei tea kaupleja ärinime, siis pole tal võimalik teha kaupleja kohta taustakontrolli, pole võimalik tutvuda teiste klientide arvustustega, kontrollida tarbijavaidluste komisjoni nn „musta nimekirja“ jm.

TTJA eeldab kõikidelt sotsiaalmeedias kauplejatelt seadusekuulekust ja ausate kauplemisvõtete kasutamist.

Kui tarbija tunneb, et kaupleja on kasutanud sotsiaalmeedias kauplemisel ebaausaid kauplemisvõtteid või jätnud lepingueelse teabe avaldamata, palume sellest teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (e-post: info@ttja.ee või helistades tööpäeviti kell 10.00-15.00 telefonile 620 1707).

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooni peaspetsialist

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

28. juuli 2021 in Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet
Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!