TTJA: Amet hoiatab tarbijaid lõksu meelitava Poola kaupleja eest

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
31.10.2022

Amet hoiatab tarbijaid lõksu meelitava Poola kaupleja eest

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) on sel aastal laekunud 34 pöördumist seoses Poolas registreeritud kauplejaga Stander Sp z.o.o, kes pakub tooteid peamiselt telefonimüügi teel. Mitmed tarbijad on saanud postisaadetise teate, kuid ei ole midagi tellinud, kauplejaga ühendust võttes ähvardatakse tarbijaid inkassonõudega.

„Stander Sp z.o.o kasutab eestikeelset kõnekeskust ning müüb tarbijatele erinevaid vitamiine, kuid ei edasta tarbijatele nõutud lepingueelset teavet ega kinnita telefonivestluse järgselt tarbijaga lepingut kirjalikult. Tuletame meelde, et telefoni teel sõlmitud kokkulepped peab vormistama kirjalikult,“ selgitab TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse ekspert Heldin Malmet.

„Eelmise aasta sügisel sain ma SMS-meeldetuletuse tasumata jäänud arvest. Võtsin kohe kauplejaga telefoni teel ühendust ning andsin teada, et ma ei ole mitte ühtegi pakki tellinud ega saanud. Kuigi kaupleja kinnitas, et mulle rohkem meeldetuletusi ei saadeta, sain ma järgnevatel kuudel jätkuvalt kirju tasumata arvetest, sealjuures märgib kaupleja ära, et minu nõue edastatakse inkassole, kui ma arvet ära ei maksa“.

„Sain selle aasta veebruaris eestikeelse telefonikõne firmalt, mis tegeleb toidulisandite ja vitamiinide müügiga. Nõustusin tellimusega ja paki saabumisel kandsin 4.95 viidatud arveldusarvele. Pakist leidsin arve ja sellelt e-posti aadressi, millel ma kirjutasin, et soovin kõikidest edasistest saadetistest loobuda. Maikuus sain postkontorist teate, et minu nimele on saabunud pakk. Saatsin postkontoris paki avamata kauplejale tagasi. Edasi sain veel 5 pakiteadet, millega toimisin samamoodi. Augustis sain SMS-i, kus kaupleja andis mulle teada, et mul on tasumata arve summas 34.95 eurot + 5 eurot meeldetuletustasu. Samuti ähvardatakse arve mittetasumisel mind inkassoga. Septembris laekus ja paberkandjal kiri, kus nõudele oli täiendavalt juurde lisatud 25 eurot inkassotasu“.

Need on vaid üksikud näited tarbijate pöördumistest, kes on kimpus Poolas registreeritud kauplejaga Stander Sp z.o.o. Reeglina nõustuvad tarbijad telefoni teel proovipaki soetamisega, kuid satuvad pahaaimamatult ning endalegi ootamatult kaupleja poolt edukalt seatud lepingulõksu.

Malmet lisab, et ka siis, kui tarbija ja kaupleja on telefoni teel kokkuleppele jõudnud ning oma kokkulepet kirjalikult kinnitanud, on tarbijal õigus 14 päeva jooksul ümber mõelda, lepingust taganeda ning tooted kauplejale tagastada. Siiski ei saa taganemisõigust kasutada teatud tüüpi kaupade puhul, näiteks kiiresti riknevad tooted või suletud pakendis kohaletoimetatud kaubad, mille pakend on avatud ja mida ei ole tervislikel või hügieenilistel põhjustel võimalik tagastada.

Mitmed tarbijad on leidnud end olukorrast, kus telefoni teel tellitud näidispaki järgselt hakkavad nad saama arveid inkassoettevõttelt. „Alusetuid inkassonõudeid ei pea tasuma. Kui inkassoettevõte saadab alusetult arveid, peab tarbija saatma kauplejale kirjalik kaebuse, kus ta viitab kirjaliku kokkuleppe puudumisele ja esitab nõude arvete tühistamiseks ning kauba saatmise lõpetamiseks. Samuti tasub kontakteeruda kirjalikus vormis inkassoettevõttega, kes on võlgnevuse teate saatnud, sest ka inkassoettevõte peab olema võimeline tõendama, et tarbija on telefoni teel sõlmitud lepinguga nõustunud ning seda kirjalikult kinnitanud,“ täiendab Malmet. Inkassoettevõttega kaebuse jätkumisel on tarbijal õigus pöörduda abi saamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole.

TTJA 10 nõuannet, mida telefoni teel saadud pakkumiste puhul silmas pidada:

  1. telefoni teel sõlmitud kokkulepet, peab kirjalikult kinnitama!
  2. kaupleja peab enne lepingu sõlmimist andma Sulle teada lepingu sisust, ehk kes on kaupleja, mis on kaupleja kontaktandmed ning kuhu kaebuse lahendamiseks pöörduda, mis on lepingu alusel tellitu hind, mitu pakki ja mis aja jooksul saadetakse!
  3. ka eestikeelse telefoni teel tehtud pakkumise taga võib olla välismaa kaupleja!
  4. Euroopa Liidus registreeritud kauplejatega seotud vaidluste korral on võimalik abi saada TTJA EL tarbija nõustamiskeskusest, väljaspool Euroopa Liitu registreeritud kauplejatega tekkinud vaidlustes ei saa TTJA abiks olla!
  5. ka telefoni teel sõlmitud lepingust, mida on kirjalikult kinnitatud, on õigus 14 päeva jooksul taganeda. Kui kaupleja ei ole sind taganemisõigusest teavitanud, siis taganemisõiguse aeg pikeneb!
  6. püsitellimuse vormistamisel lõppeb taganemisõigus 14 päeva jooksul peale esimese paki kättesaamist!
  7. kui oled tellimusega nõustunud, kuid pakki lubatud aja jooksul ei saadetud, tuleb kauplejale sellest kirjalikult teada anda!
  8. kätte saamata või tellimata kauba eest tasuma ei pea, kuid kaupleja või inkassoettevõtte maksenõuetele tuleb kindlasti vastata ning olukorrast teada anda!
  9. kui kaupleja ei tarni Sulle kaupa lubatud tähtajaks või nõuab hilinenud saadetise vastuvõtmist, on Sul õigus leping lõpetada. Sealjuures ei tohi kaupleja viidata 14-päevase taganemisõiguse möödumisele!
  10. kauplejaga probleemide tekkimisel saab nõu küsida TTJA tarbijate nõuandetelefonil 6201707 (E-R: 10.00-15.00).

 

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

[Kärbitud sõnum]  Vaadake kogu kirja

TTJA nõuanded elektri teadlikumaks tarbimiseks

TTJA nõuanded elektri teadlikumaks tarbimiseks

  • Millisel õiguslikul alusel esitatakse tarbijale elektriarveid?

Elektri kasutamiseks on tarbijal sõlmitud kaks lepingut: elektrimüüjaga elektrileping elektrienergia ostmiseks ja võrguettevõtjaga võrguleping võrguteenuste kasutamiseks. Kui tarbitakse elektrit, kuid elektrimüüjaga ei ole lepingut sõlmitud, siis kasutatakse üldteenust. Tarbijal tuleb teha lepingute sõlmimisel, sh elektri- ja võrgupaketi valikul võimalikult teadlik valik. Erinevate pakettidega saab tutvuda elektrimüüjate veebilehekülgedel, kus enamasti on võimalik laadida alla personaalne elektritarbimise ajalugu ning tutvuda konkreetsele majapidamisele soodsaimate pakettidega. Võrgupakette saab võrrelda oma võrguettevõtja veebis (suurim võrguettevõtja on Elektrilevi)

  • Mis erinevused on börsipaketil ja fikseeritud hinnaga paketil?

Elektripaketid jagunevad üldjoontes börsi- ja fikseeritud hinnaga pakettideks. Võib esineda ka osaliselt muutuva hinnaga pakette, mis koosnevad börsi- ja fikseeritud hinna kombinatsioonist. Elektrimüüjad pakuvad ka keskkonnasõbralikke rohelise energiaga pakette, mille puhul on elekter toodetud taastuvatest energiaallikatest.

Fikseeritud hinnaga lepingud võivad olla tähtajatud või tähtajalised (nt 12, 24 või 36 kuud sõltuvalt, mida elektrimüüja pakub). Fikseeritud elektrihind sobib pigem neile tarbijatele, kellel ei ole võimalust ega soovi oma elektritarbimist juhtida, kelle tarbimine on suurem ning kes eelistavad pigem elektriarvete osas kindlust ja ettenähtavust.

Börsipaketi puhul tuleb aga arvestada, et arvete suurused võivad kuude lõikest oluliselt rohkem kõikuda, sest igapäevased elektrituru hinna muutused kajastuvad otseselt elektriarvel. Seega on börsipaketti mõistlik valida neil tarbijatel, kellel on võimalus oma elektritarbimist juhtida ning kes on valmis võtma suuremaid hinnariske ning saama lühemas plaanis hakkama kõrgemate arvetega. Börsihind kujuneb elektribörsil, milleks Põhjamaades on Nord Pool.

Börsipakettide puhul võib hind sõltuda kaalutud keskmisest börsihinnast või igal tunnil tarbitud elektrikogusest ja sellel tunnil kehtivast börsihinnast. Kasutades tunnipõhist börsipaketti on tarbijal võimalik tarbimist reguleerida ja suunata odavamatele tundidele

  • Kus saan võrrelda elektrihindu?

Elektrimüüjate pakutavaid elektrihindu saab võrrelda veebilehtedel: www.elektrihind.ee ja www.energiaturg.ee.

Paketi vahetamise huvi korral saab seda teha eelnimetatud veebilehtede kaudu või küsida pakkumist oma praeguselt elektrimüüjalt ja soovi korral personaalset pakkumist ka teistelt elektrimüüjatelt. Kindlasti soovitame endale sobiva paketi valimiseks kasutada oma eelmiste aastate tarbimisgraafikuid, mis annavad väärtuslikku infot näiteks talvise elektritarbimise mahu ning öise ja päevase tarbimise osakaalu kohta, millest omakorda sõltub sobivaima paketi valik. Senise elektrimüüja juures toimub paketi vahetus kiiremini, kuid elektrimüüja vahetamise protsess võib võtta aega üle kuu.

Rohkem infot, mida elektrilepingu sõlmimisel silmas pidada, leiab TTJA kodulehelt: https://www.ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/uldhuviteenus#elekter.

Oma elektritarbimise ajaloo leiad oma võrguettevõtja ja tänase elektrimüüja iseteenindustest.

  • Kust leian infot börsihinna ja tarbimisandmete kohta?

Börsihinna jälgimiseks uuri, missuguseid võimalusi (mobiiliäpp, veebilehe iseteeninduskeskkond, börsihinna teavitus vms) pakub Sinu elektrimüüja, sh kas samast kohast saab näha nii börsihinda kui ka tarbimisandmeid.

Börsihinda saab jälgida ja lisaks kasutada soovitusi tarbimise suunamiseks odavamatele tundidele nt siit: https://elektrihind.ee/borsihind/ ja https://www.elektrikell.ee/.

Jooksva tunni elektrihinda näeb ka Elering AS veebilehelt aadressil www.elering.ee, kus hind on toodud käibemaksuta. Kui jälgid börsihindu otse Nord Pool Spoti äpist või veebilehelt www.nordpoolgroup.com, tuleb arvesse võtta, et sealne aeg on Eesti ajast tunni võrra erinev ja hinnad on toodud käibemaksuta.  Eleringi ja Nord Pool veebilehel toodud hinnad on megavatt-tundides ja tuleb ringi teisendada kilovatt-tundideks (1MWh = 1000 kWh).

Eleringi veebilehe www.elering.ee e-teenindusest saab vaadata tarbimisandmeid nii tunni, päeva kui ka kuu lõikes. Tarbimisandmed võivad olla kättesaadavad ka võrguettevõtja käest, nt Elektrilevi võrgu piirkonda jäävatel tarbijatel on võimalik tutvuda tarbimisandmetega Elektrilevi veebilehe www.elektrilevi.ee iseteeninduses.

  • Mida võiks teada üldteenuse kohta?

Kui kasutatakse elektrit, kuid elektrimüüjaga ei ole lepingut sõlmitud, siis kasutatakse automaatselt üldteenust. Oma tarbimiskoha lepingute kohta saab informatsiooni Elering AS e-teenindusest aadressil e.elering.ee või võrguettevõtjalt. Üldteenuse hind on kõrgeim turul pakutavast, mistõttu tasub üldteenuse tarbijal kaaluda kas fikseeritud hinnaga või börsihinnast sõltuva elektrilepingu sõlmimist

  • Missugust võrgupaketti valida?

Praegune elektrihinna tõus ei ole seotud võrgutasudega, kuid kuna võrgutasu suurus sõltub tarbimisest, siis tasub olla veendunud, et olemasolev võrgupakett on kõige sobivam ja soodsam. Võrgupakettide kohta uuri infot oma võrguettevõtjalt. Näiteks võrguettevõtja Elektrilevi veebilehe www.elektrilevi.ee iseteeninduses saab võrrelda, missugune võrgupakett on varasematest tarbimisandmetest lähtuvalt soodsaim.

  • Kuidas toimib näitude edastamine kaugloetava arvestiga?

Kaugloetava arvesti puhul ei ole tarbijal kohustust võrguettevõtjale näite teatada ja näidud saadakse automaatselt. Kui aga andmete edastamise häirete korral on esitatud prognoosarve, siis näiteks suurim võrguettevõtja Elektrilevi soovitab näidud teatada prognoositud ja tegelike näitude olulisel erinemisel. Tarbija poolt näitude teatamisel tehakse ümberarvestus.

Juhul kui andmete edastamine kaugloetavast mõõtesüsteemist on häiritud, siis võib võrguettevõtja tulenevalt võrgulepingu tüüptingimustest prognoosida näidud ja viia hiljem prognoositud kogused vastavusse tegeliku tarbimisega. Andmeedastuse häirete puhul on arvesti ise korras ja mõõdab tarbimist, kuid tarbimisandmete edastamisel on tekkinud probleemid. Häire põhjuse likvideerimisel tarbimisandmete edastus taastub.

  • Kuidas saan veenduda, et kaugloetav arvesti toimib korrektselt?

Kaugloetav arvesti on täpselt sama hea nagu tavaline arvesti, ainult et sellel on näitude kauglugemise lisafunktsioon. Nõuded mõõtevahendi täpsusele on samad. Samad on ka nõuded mõõtetulemuse esitamisele ehk näidule. Õiguslikult on alati kehtiv ja õige mõõtevahendi näidikul kuvatav näit.

Kauglugemise lisafunktsioon ei mõjuta arvesti toimimist – mõõtmist. Seetõttu ei ole mingit põhjust umbusaldada kaugloetavat arvestit. Vähimagi kahtluse korral on näitude kauglugemise teel kogutud näitusid väga lihtne kontrollida arvestil olevalt näidikult. Juhul, kui on ikkagi kahtlus arvesti mõõtmise õigsuses, tuleks taotleda võrguettevõtjalt arvesti erakorralist taatlust.

  • Kuidas kontrollida kodust elektritarbimist?

Kui on soov kontrollida elektriarvesti näitude õigsust, siis on võimalik lasta pädeva elektriala isiku poolt lisada oma kodusesse elektrisüsteemi kontrollarvesti. Üksikute elektriseadmete tarbimist on võimalik mõõta ka läbi pistikupessa ühendatava mõõtevahendi. Ligikaudse hinnangu koduse aastase elektritarbimise kohta saab, kui liita kõigi kodus olevate elektriseadmete sh valgustite aastased voolutarbed (info seadmete voolutarbe kohta on toodud seadme kasutusjuhendis, pakendil või nimesildil, vattides W). Mõnede elektriseadmete tüüpilised aastased tarbimised on:

 

ElektriseadeKeskmine kasutusaeg aastasAastane tarbimine, kWhRahaline kulu aastas hinnaga 12 senti/ kWh
Külmik (D energiaklass)365 päeva 24 h20024 €
Vanem külmik365 päeva 24 h60072 €
Nõudepesumasin

(D energiaklass)

5x nädalas20024 €
Mikrolaineahi 1000 W1,5 x nädalas607,2 €
Kohvimasin 1000 W5 min päevas303,6 €
Veekeetja 1500 W5 min päevas455,4 €
Keraamiline pliit 2000 W2 x päevas26031,2 €
Induktsioonpliit 2500 W2 x päevas21025,2 €
Elektripliit 2500 W2 x päevas36043,2 €
Elektriahi 3000 W3 x 1,5 h nädalas15018 €
Köögikubu (A energiaklass)1 h päevas151,8 €
Köögikubu (E energiaklass)1 h päevas253 €
Pesumasin (C energiaklass)200 x aastas18021,6 €
Pesumasin (F energiaklass)200 x aastas27032,4 €
Kuivati ( A+++ energiaklass)100 x aastas20024 €
Kuivati ( C energiaklass)100 x aastas50060 €
Triikraud 2000 W1,5 x nädalas759 €
Tolmuimeja 800 W2 h nädalas809,6 €
Plasmateler 55’’ + ooterežiim4 h päevas + 365 päeva 24 h480 kWh + 40 kWh57,6 + 4,8 €
LCD teler 40’’ + ooterežiim4 h päevas + 365 päeva 24 h150 kWh + 15 kWh18 + 1,8 €
LED teler 55’’ + ooterežiim4 h päevas + 365 päeva 24 h90 kWh + 2 kWh10,8 + 0,24 €
Mängukonsool2 h päevas8510,2 €
Digiboks365 päeva 24 h506 €
Arvuti kuvariga4 h päevas30036 €
Arvuti kuvariga ooterežiimis365 päeva 24 h708,4 €
Sülearvuti4 h päevas9010,8 €
Sülearvuti ooterežiimis365 päeva 24 h202,4 €
Wifi ruuter365 päeva 24 h8510,2 €
Mobiiltelefoni laadija4 h päevas70,84 €
Kell-raadio 10W365 päeva 24 h8510,2 €
Föön0,5 h päevas101,2 €
Valgusti, hõõglamp 100 W5 h päevas18522,2 €
Valgusti, halogeen 60 W5 h päevas11013,2 €
Valgusti, LED 12 W5 h päevas202,4 €
Elektriboiler 100 l 2200 W365 päeva 24 h1700204 €
Elektriradiaator 2000 W2h x 150 päeva60072 €

 

10 soovitust koduse elektritarbimise paremaks juhtimiseks:

  1. Hoolda elektriseadmeid õigeaegselt.
  2. Kasuta nutikaid lahendusi, mis aitavad energiat säästa.
  3. Võimalusel kasuta elektriseadmeid ajal, kui elektrihind on soodsam.
  4. Asenda valgustites olevad hõõglambid või halogeenlambid ledlampidega.
  5. Kustuta tuled ruumides, mida sa parasjagu ei kasuta.
  6. Vali sinule minimaalselt sobiv toatemperatuur, kui kasutad elektrikütteseadmeid.
  7. Põrandakütet kasuta vaid vajadusel.
  8. Kasuta kodumasinaid võimalikult ökonoomselt ja optimaalsetes töörežiimides.
  9. Võimalusel vaheta välja oma vanad vähem energiatõhusad kodumasinad energiasäästlikemate vastu.
  10. Kui sa elektriseadet ei kasuta ega vaja, siis ära jäta seda ooterežiimis ühendatuna elektrivõrku.

 

TTJA: piletiraha võib üleminekuajal tagasi küsida, kui tarbija oli piletit ostes arvestanud testimisega kui lubatud alternatiiviga

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) annab teada, et kontsertide ja etenduste külastajad, kes on pileti ostmisel õigustatult arvestanud testimise võimalusega, ei kaota uute piirangute tõttu ilmtingimata võimalust piletiraha tagasi saada. Nimelt ei saa pileti ostnud inimesele asetada kogu vastutust juhul, kui pileti ostmise hetkel kehtinud reeglites oli üheks võrdväärseks nakkusohutuse tõendamise viisiks testimine.

Tänasest jõustusid kontsertidele ja etendustele möödunud neljapäeval vastu võetud senisest karmimad osalemispiirangud, mille järgi ei ole külastajatel enam võimalik nakkusohutust tõendada testimise teel. Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt peavad kõik inimesed alates 18. eluaastast esitama COVID-tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta erinevatel avalikel üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil, muuseumites ja näitusasutustes, meelelahutusteenustel ning toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel.

“Nagu kogu ühiskond, oleme ka meie mures haigusolukorra hullenemise pärast. Samas pole TTJA siinkohal õigusemõistja. Praegusel juhul anname ainult tõlgenduse, kuidas võiksid riskid ja vastutus jaguneda tarbijalepingute puhul. Seda saame teha vaid normist ja faktidest lähtudes,“ sõnas TTJA peadirektor Kaur Kajak.

TTJA leiab, et testimisvõimaluse äkilise kadumise riski asetamine vaid külastaja õlgadele poleks õiglane. Samas, kui pilet ostetakse alates hetkest, mil testimise võimalus oli juba kaotatud, külastaja enam taolisele õigustatud eeldusele tugineda ei saa. Samuti kehtib see olukorras, kus testimisvõimaluse kadumisest alates on möödunud piisav aeg, et iga külastaja saaks end COVID-i vastu vaktsineerida. Kui inimene ei hangi enne soovitud ürituse külastamist COVID-tõendit, kuigi tal oli selleks võimalus, siis kannab ta sellega ka piletirahast ilmajäämise riski. Inimesed, keda ei saa vaktsineerida meditsiinilistel põhjustel, säilitavad sõltumata üleminekuajast õiguse enne uusi piiranguid ostetud piletite eest raha tagasi saada.

Seega tuleb uute piirangute puhul arvestada lähinädalatel teatud üleminekuperioodiga, mille jooksul võib korraldajal olla vajalik küsida COVID-tõendit mitteomavalt külastajalt lisainfona seda, kas tal oli võimalik end enne üritust vaktsineerida. Kui see oli külastajale võimatu, siis võib külastaja piletiraha tagasi küsida.

Vastav üleminekuaeg sõltub konkreetse ravimitootja poolt ette nähtud infost, mis võib erinevate vaktsiinide puhul olla erinev.

Pfizer-BioNTech Comirnaty6+1 nädalat
Moderna Spikevax4+2 nädalat
AstraZeneca Vaxzevria12 nädalat + 15 päeva
COVID-19 Vaccine Janssen14 päeva

Allikas: vaktsineeri.ee

Vaktsineerimine on olnud siiani vabatahtlik ja nakkusohutuse tõendamine on olnud varasemalt võimalik paralleelselt ka testiga. Just testimise mitteaktsepteerimine üritustel on asjaolu, miks pole õiglane asetada kogu koormus tarbijale. Inimesel oli varem alternatiiv, täna enam seda ei ole. TTJA toetab vajalikke abinõusid koroonaga võitlemiseks, kuid säilima peavad ka tarbijaõigused. Lepinguõigusest tulenevat tarbijaõiguste vahekorda saab ka vajadusel muuta, ent seda saab teha ainult õigusakti kehtestaja.

Eeltoodud põhimõtteline käsitlus puudutab ka teisi piirangutealuseid nakkusohtlikke teenuseid (nt sportimine, õppe- ja koolitustegevus, saunad, spaad, veekeskused ja ujulad).

Esialgsete andmete järgi eeldab TTJA, et lepingust taganejate arv ei ole väga suur. Samuti on korraldajatel jätkuvalt võimalus pakkuda külastajatele välja paindlikke lahendusi ära jäänud ürituste osas, sh kinkekaarte, asenduskontserte ning leppida kokku muudes tingimustes. Vaatamata tarbijate lepingust tulenevatele õigustele leiab TTJA, et vaktsineerimine on tõhusaim viis nakkuskriisi kontrolli alla võtmisel. Kutsume üles kõiki vaktsineerima!

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

E-pood müüb, sina maksad, kolmandad tarnivad?

E-pood müüb, sina maksad, kolmandad tarnivad?

Välismaisest netipoest tooteid valides võib juhtuda, et Eesti ei ole nende riikide loetelus, kuhu kaupu tarnitakse. Kuigi kaupade müügist ei tohi Euroopa Liidu siseselt seoses tarbija elukohariigiga keelduda, ei ole ostu kohaletoimetamine teise riiki kauplejale kohustuslik. Selleks, et soovitud kaup netipoest siiski kätte saada, pakuvad tarbijatele edasisaatmise teenust mitmed firmad. Mida tuleks edasisaatmise teenuse puhul silmas pidada, selgitab TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Tarbijate huvi osta teiste riikide e-poodidest, kes tarnet ei paku, on küllaltki suur. Põhjuseks näiteks soodsad hinnad või Eestis puuduv kaubavalik. Teise liikmesriiki ise kaubale järele minek ei ole tavaliselt kulude tõttu mõistlik, mistõttu kasutatakse tellitud transporti ehk kauba edasisaatmise teenust pakkuvaid vahendusfirmasid.

Millega tuleb vahendusfirmasid kasutades arvestada

Kaupade edasisaatmise teenuse kasutamisel on väga oluline enne kliendiks hakkamist endale selgeks teha, kuidas teenus töötab. Näiteks tuleb vaadata, kas e-poega teeb tehingu ehk kauba ostab tarbija või transporti pakkuv vahendusfirma. Kui e-poes vormistab ostu vahendusfirma, ei kehti tehingule 14-päevane taganemisõigus, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus ega muud tarbijate seaduslikud õigused. Sel juhul on tegemist juriidiliste isikute vahelise ostutehinguga, mistõttu ei saa hilisemate probleemide või vaidluste puhul kauba kvaliteedi osas tarbijakaitselt abi paluda.

Kui ostu teise riigi e-poes vormistab tarbija, kes edasisaatmise teenuse kasutamiseks sisestab tarneaadressiks vahendusfirma aadressi ja kontaktid, on oluline jälgida lubatud tarnekiirust. Eelkõige mõjutab tarnekiirus tarbija õigust 14 päeva jooksul ostust taganeda. Taganemistähtaeg algab kauba üleandmisest tarbijale, vahendusfirma kasutamisel aga tellimuse jõudmisest vahendusfirmasse. Seega peab tarbija olema veendunud, et sealt edasi jõuab kaup temani aja jooksul, mil taganemisõigus veel kehtib. Samuti on oluline endale selgeks teha, kuidas toimub kauba tagastamine juhul, kui see ei sobi või osutub defektseks ning millised kulud sellega kaasnevad.

Kaebused seoses edasisaatmise teenust pakkuvate firmadega

EL tarbija nõustamiskeskusele, mis on TTJA piiriüleseid kaebusi lahendav üksus, on laekunud mitmeid kaebuseid seoses e-poe tellimuse edasisaatmise teenusega. Enamasti pakuvad Eesti tarbijatele edasisaatmise teenust Leedu firmad. Peamiseks kaebuse esitamise põhjuseks on olukord, kus tarbija on kauba eest e-poes tasunud, kuid kaup ei jõua tarbijani. Kui kaup on tarbija poolt sisestatud vahendusfirmale kuuluvale aadressile kohale toimetatud, siis edasise paki liikumise eest e-pood ei vastuta.

Näiteks läks ühel juhul tarbijal kaduma Suurbritannia e-poest tellitud 326-eurone saadetis. Saatmisteenust pakkuv ettevõte pakkus hüvitise summaks 35 eurot, lähtudes paki kaalust, mitte selle tegelikust väärtusest. Vastav tingimus oli kirjas ka vahendusfirma kodulehel. Niisiis tuleks vahendusfirma vastutus tellimuse kaotsimineku korral enne tehingusse astumist väga selgelt kindlaks teha ning võimalusel ka näiteks e-kirja teel üle küsida. Mitmed tellimuse edasisaatmist pakkuvad ettevõtted pakuvad ka kauba väärtusega arvestavat garantiiteenust. Garantiiteenus on oluline, kui pakiga edastatava kauba väärtus on suur.

Edasisaatmise teenuse tellimisel tuleb tähelepanu  pöörata ka tellitava paki sisule ja mõõtmetele, sest väga raskeid või suurte mõõtmetega tooteid ei ole võimalik edasisaatmise teenust kasutades sihtriiki transportida ning võib tekkida olukord, kus toode jääb vahelattu ootama, millal tarbija sellele ise järele tuleb.

Nagu ikka lepingute sõlmimisel ja teenuste tellimisel, on ka edasisaatmise teenuse puhul oluline kõigepealt uurida, mis riigis on teenuse osutaja registreeritud. Olenemata sellest, et teenust pakkuv veebilehekülg on eestikeelne ja klienditoe number Eesti suunakoodiga, võib kaupleja olla registreeritud mõnes muus riigis. Sellisel juhul peab tarbija arvestama, et vaidluste ja probleemide tekkimisel on tal tegemist piiriülese kaebusega.

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA tuvastas ettevõtete sotsiaalmeediakontodel hulgaliselt rikkumisi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbi viidud sotsiaalmeedias olevate ettevõtete tüüptingimuste kontrollist selgus, et kauplejatel on Facebooki veebilehel avaldatud puudulikud tüüptingimused.

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

28.07.2021

TTJA tuvastas ettevõtete sotsiaalmeediakontodel hulgaliselt rikkumisi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbi viidud sotsiaalmeedias olevate ettevõtete tüüptingimuste kontrollist selgus, et kauplejatel on Facebooki veebilehel avaldatud puudulikud tüüptingimused.  

„Tarbijale tuleb anda lepingueelne teave enne lepingu sõlmimist (st ostu sooritamist või tellimuse kinnitamist). Lepingueelne teave on oluline andmaks tarbijale kogu vajalik informatsioon läbimõeldud ostuotsuse tegemiseks. Teave ja müügitingimused peavad olema veebilehel paigutatud selliselt, et need on lihtsalt märgatavad ning esitatud selgel ja arusaadaval viisil,“ selgitas TTJA ettevõtluse osakonna kaubandustalituse jurist Elnara Nadžafova.

Järelevalve projekti eesmärgiks oli kontrollida, et ka sotsiaalmeedia kauplejad kasutaksid tarbijatega lepinguid sõlmides tarbija õiguseid tagavaid tüüptingimusi. Nii on tarbijad enda õigustest paremini teadlikud ka juhul, kui nad sõlmivad kauplejaga müügilepingu sotsiaalmeedia kaudu.

Projekti esimeses etapis koguti ning analüüsiti 45 erineva sotsiaalmeedia kaupleja tüüptingimusi. Peamine lepingueelne teave, mida ettevõtja on kohustatud tarbijale esitama, tuleneb võlaõigusseaduse § 54 lg 1 p-dest 1-22. Projekti raames keskendusime 9 aspekti kontrollimisele. Analüüsist selgus, et TTJA peab algatama järelevalve menetluse kõigi 45 ettevõtja suhtes.

TTJA poolt läbiviidud järelevalve projektist nähtub, et kauplejad keelduvad toote tagasivõtmisest, kui kaup on kahjustunud või kasutatud, ei ole siltidega, ei ole originaalpakendis või ei ole korralikult pakitud. „Tegelikult peab kaupleja ka neil puhkudel toote tagasi võtma, kuid tal on õigus nõuda vastavalt juhtumile toote väärtuse vähenemise hüvitamist tarbijalt. Lisaks välistab osa ettevõtjaid taganemistingimustes taganemisõiguse asjade suhtes, mis seaduse järgi tuleb tagasi võtta,“ kommenteeris Elnara Nadžafova.

Tarbijal on õigus sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.  Sellise järelemõtlemistähtaja kehtestamise eesmärk on anda tarbijale võimalus e-poest tellitud kaupa proovida ning ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagasi saata. Samuti juhime tähelepanu, et toote tagastamisel ei oma tähtsust asjaolu, et toode oli ostu hetkel allahinnatud.

Lisaks taganemisõiguse olemasolule jälgis TTJA ettevõtja andmete esitamise viisi. Siinkohal rõhutame, et kaupleja peab tarbijale lepingueelselt teatavaks tegema tõesed andmed ettevõtja kohta, mis võimaldavad tarbijal ettevõtjaga reaalselt ühendust võtta. Kaupleja ärinimi on tarbijale oluline info, kuna selle järgi on tarbijal võimalik otsustada, kas kaupleja on usaldusväärne ning kas ta soovib selle kauplejaga lepingut sõlmida. Kui tarbija ei tea kaupleja ärinime, siis pole tal võimalik teha kaupleja kohta taustakontrolli, pole võimalik tutvuda teiste klientide arvustustega, kontrollida tarbijavaidluste komisjoni nn „musta nimekirja“ jm.

TTJA eeldab kõikidelt sotsiaalmeedias kauplejatelt seadusekuulekust ja ausate kauplemisvõtete kasutamist.

Kui tarbija tunneb, et kaupleja on kasutanud sotsiaalmeedias kauplemisel ebaausaid kauplemisvõtteid või jätnud lepingueelse teabe avaldamata, palume sellest teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (e-post: info@ttja.ee või helistades tööpäeviti kell 10.00-15.00 telefonile 620 1707).

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooni peaspetsialist

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Ostsid kodu külastanud müügimehelt tolmuimeja ja tahad sellest loobuda? Loe, kuidas seljuhul tegutseda

Ostsid kodu külastanud müügimehelt tolmuimeja ja tahad sellest loobuda? Loe, kuidas seljuhul tegutseda

 

Müügitehingu puhul, mis toimub tarbija kodus, on tarbija õigused mitmeti erinevad võrreldes sama kauba ostmisega kaupleja tavapärastes äriruumides ehk kaupluses. Mida tasub teada ning kuidas oma õigusi rakendada, kui kodu külastanud müügiesindajalt ostetud õhupuhastaja ei tööta korralikult või tarbija kahetseb kalli tolmuimeja ostu ning sooviks oma raha tagasi, selgitab Kristina Tammaru Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

Tehinguid, mis tehakse kauplusest väljaspool, näiteks külastab müügiesindaja tarbija kodu, nimetatakse väljaspool äriruume sõlmitavateks lepinguteks. Siia alla kuuluvad ka ostud tarbija töökohas, ühissõidukis, tänaval või vabaajaüritustel.

Tarbija kodus toimuvate pakkumiste ning müügitehingute korral vajavad tarbijad enam kaitset, sest tavapärasest ärikeskkonnast väljaspool võib tekkida psühholoogiline ostusurve. Näiteks tunneb tarbija kohustust tehing sõlmida, sest müügiesindaja on temale kulutanud oma aega ning tarbija on vestluse käigus väljendanud oma ostuhuvi. Tarbija kodus tehtavate pakkumistega kaasneb sageli üllatusmoment ning tehingu algatajaks on reeglina müüja, lisaks puudub tarbijal võimalus võrrelda pakutavat toodet muu kaubavalikuga. Seetõttu võib tarbija hiljem oma ostuotsust kahetseda.

Tarbija kaebustest jääb silma, et eelkõige tunnevad ostusurvet eakamad inimesed, kes vajavad järelemõtlemisaega ning on võimaliku agressiivse müügitaktika suhtes vastuvõtlikumad.

Väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest saab tarbija taganeda

Tarbija kaitseks on seadusega ette nähtud õigus väljaspool äriruume tehtud ostude korral ümber mõelda ning oma raha tagasi saada. Eelkõige on taganemisõiguse eesmärgiks kaitsta tarbijaid emotsiooniostude eest. Lepingust taganemise õigus kestab 14 päeva ning selle õiguse olemasolust on müüja kohustatud tarbijat enne ostutehingu tegemist kirjalikult teavitama. 14-päevane järelemõtlemisaeg hakkab jooksma päevast, mil tarbija saab asja, nt tolmuimeja füüsiliselt enda valdusesse.

Oluline on meeles pidada, et lepingust taganemist ei pea tarbija müügiesindajale kuidagi põhjendama ega õigustama. Lepingust taganemiseks piisab 14 päeva jooksul selgelt väljendatud tahteavaldusest, mis tuleks kindlasti edastada kirjalikult, näiteks e-kirja teel.

Kuidas toote tagastamine toimub?

Pärast kauplejale taganemissoovi edastamist, tuleks ostetud ese viivitamata kauplejale tagastada. Kuidas tagastamine toimub, oleneb nii ostetud asja suurusest kui ka kauplejaga tehtud kokkulepetest. Näiteks kui müügiesindaja on lubanud asjale ise järele tulla, ei ole tarbijal kohustust tagasisaatmist korraldada. Kui aga sellist kokkulepet ei ole, tuleb tarbijal arvestada, et kauplejal on õigus nõuda, et tagastamisega seotud kulud kannab tarbija.

Siiski on suuremõõtmeliste kaupade puhul, nagu näiteks mööbel või tolmuimeja, mis toimetati tarbija koju lepingu sõlmimise hetkel ning mida ei saa suuruse tõttu tavapostiga tagasi saata, kauplejal kohustus asi omal kulul ära viia.

Tasub meeles pidada, et kui tarbija on ostetud asja enne selle tagastamist kasutanud rohkem kui vajalik tootega tutvumiseks ning selle omadustes veendumiseks, näiteks koristanud tolmuimejaga korduvalt oma elamist, vastutab tarbija asja väärtuse vähenemise eest. Sel juhul on kauplejal õigus tarbijale esitada nõue, mis hüvitaks tolmuimeja väärtuse vähenemise. Kindlasti aga ei välista asja ülemäärane kasutamine tarbija taganemisõigust.

Samuti tuleks olla tähelepanelik võimalike ebaausate võtete suhtes, mille eesmärgiks on tarbija taganemisõigusest ilma jätta. Näiteks on tarbija pöördumistest jäänud silma juhtum, kus tarbijale anti lepingu sõlmimisel üle seesama tolmuimeja, millega müügiesindaja viis läbi näidispuhastust. Tarbija taganemisavaldusele vastati eitavalt, viidates tooteesitlusel tekkinud kasutusjälgedele – veepaagis olev vesi ning veidi täitunud tolmukott. Kui tarbija õigusi selliselt rikutakse ning kauplejaga ei õnnestu probleemi lahendada, tasub oma õiguste kaitseks pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.

Kohustuslik ostueelne kirjalik teave

Kõik eeltoodud tarbija õigused ja müüja kohustused ehk 14-päevane taganemisõigus ning tagastamisega seotud kulude kandmine, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus tootel ilmnevate puuduste osas, kaupleja kontaktandmed ja palju muudki peab olema tarbijale enne tehingu sõlmimist esitatud kirjalikult. Seda, et kõik seaduses ettenähtud ostueelne teave on tarbijale esitatud, peab vaidluse korral tõendama kaupleja.

Kui tarbijat ei ole ostueelselt kirjalikult teavitatud tema õigusest 14 päeva jooksul lepingust taganeda, lõpeb taganemisõigus aasta ning 14 päeva möödudes alates kauba kätte saamisest. Seega kaitseb seadus ka neid tarbijaid, keda müüja ei teavitanud kahenädalasest järelemõtlemisajast ning kes kahetsevad oma ostu või soovivad psühholoogiliselt peale sunnitud tehingust loobuda.

Lisaks pea meeles:

  • Kui Sa lepingust taganed, peab kaupleja Sulle makstud raha tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul.
  • Sul on õigus esitada müüjale kaebus kaubal ilmnevate puuduste osas (nt kui ostetud kaup lakkab korralikult töötamast) kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest.
  • Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu kohta sätestatu ei kehti siis, kui ostetav kaup või teenus maksab vähem kui 20 eurot.
  • Osade kaupade puhul on tark küsida võimalike varuosade saadavuse kohta (nt kust ja mis hinnaga võib juurde soetada tolmuimeja filtreid).
  • Juhul kui tegemist on tehniliselt keeruka või kasutamisel erioskust nõudva kaubaga, siis küsi kindlasti eestikeelset kasutusjuhendit.
  • Selline kauplemisvõte, kus müügiagent eirab Sinu kodu külastades palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla, on seadusega keelatud. Keelatud on ka anda Sulle sõnaselgelt teada, et kauba või teenuse ostmatajätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut.

Kes maksab postikulud e-poest ostetud kauba tagastamisel?

Vastab: TTJA kaubandustalituse jurist Martin Simmermann

E-kauplusest ostes on tarbijal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Taganemisõiguse eesmärgiks on võimaldada tarbijal tellitud kaupa proovida ning ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagastada. Lepingust taganemisel peab kaupleja tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kogu kauba maksumuse ning võimalikud kauba kätte toimetamise postikulud, väljastamis- või komplekteerimistasud ja makse teostamise (näiteks pangalingi) teenustasud.

Kauba tagastamisega seotud kulud võib kaupleja jätta tarbija kanda, kuid seda vaid juhul, kui tarbijat on sellest eelnevalt teavitatud. See tähendab, et e-kaupluse müügitingimuses peab olema kirjas, et lepingust taganemisel jäävad kauba tagastamise, postitamise või muud transpordikulud tarbija kanda. Juhul, kui e-kaupluse müügitingimustes sellist teavet ei leidu, siis on tegu teavitamiskohustuse rikkumisega ning kauba tagastamisega seotud kulud jäävad kaupleja kanda.

Võimalike arusaamatuste vältimiseks soovitame e-kauplejatel kontrollida üle e-kaupluse müügitingimused ja taganemisõiguse kohta avaldatud teave. Tagastamise kord ja tingimused peaksid olema kirjeldatud võimalikult põhjalikult, aga samas tarbijale arusaadavalt. Kindlasti peaks olema avaldatud teave selle kohta, et lepingust taganemise ja kauba tagastamisega seotud kulud jäävad tarbija kanda. Lisaks tuleks märkida kauba tagastamisega kaasnevate kulude suurus. Samuti tuleks täpsustada, kuidas ja millisele aadressile tuleb tarbijal kaup tagastada. Kui tegemist on raskete või suuremõõduliste toodetega (näiteks mööbliga), võib kulude suuruse kirjeldamisel märkida lepingust taganemisega kaasnevate kulude suurusjärgud, koos selgitusega, et täpne suurus sõltub tagastatava kauba mõõtudest, kaalust, tagastamise viisist, teenuse osutaja hinnast jms.

Kokkuvõtvalt, tarbija lepingust taganemisel on e-kauplejal kohustus tagastada kogu tarbija poolt tasutu, sh kauba kättesaamise postikulu. Kauba tagastamisega seotud postikulud võib jätta tarbija kanda, kuid seda üksnes juhul, kui e-kaupluse tüüptingimustes on sellest eelnevalt tarbijat teavitatud.

E-kaupluse müügitingimuste kontrollimisel ja täiendamisel soovitame tutvuda TTJA e-kaubanduse juhendiga, veebilehega ostatargalt.ee/ekauplejale ning Eesti E-kaubanduse Liidu veebilehe ja näidismüügitingimustega.

TTJA: Eesti teavitas mullu Euroopa Liitu kaheksast ohtlikust tootest

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

11.03.2021

 

Eesti teavitas mullu Euroopa Liitu kaheksast ohtlikust tootest

 

Äsja avaldatud Euroopa Komisjoni iga-aastasest ELi ohtlike tarbekaupade kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ülevaatest selgub, et liikmesriigid teavitasid mullu läbi süsteemi  2253 EL-i turult avastatud ohtlikust tootest.  Teavitatud toodete osas anti järelmeetmete rakendamisest teada nn vastusteadetena 5377 korral.

 

Olukord Eestis

Eesti teavitas läbi „Safety Gate“ süsteemi 2020. aastal kaheksast meie turult leitud ohtlikust tootest ning koostas 336 vastusteadet. Teavitatud toodetest 3 olid mänguasjad (mängulima, nukk tarvikutega, väikelaste eeslükatav mänguasi kass), 2 olid lasterõivad (ujumistrikood) ning 3 isikukaitsevahendid (maskid).

Väikelastele mõeldud eeslükatav mänguasi purunes katsetamise käigus ning tootest eraldusid väikesed osad. Väikelaste (alla 3-aastaste laste) mänguasjadelt ei tohi eralduda pisikesi detaile, kuna need võivad sattuda lapse suhu ning tekib lämbumisoht. Lämbumisoht on üks põhilisemaid ohte nõuetele mittevastavate väikelaste mänguasjade juures.

Mängulima sisaldas lubatust kordi rohkem boori ning nukk tarvikutega dietüülheksüülftalaati. Pikaajaline kokkupuude nimetatud kemikaalidega omab kahjustavat mõju laste hormonaalsüsteemile, raskeim tagajärg võib olla viljatus.

Laste ujumistrikoode kaela ja seljaosas olid suuruse reguleerimiseks pikad seotavad paelad. Paelte takerdumine liumäest allalaskmisel, hüppamisel vms situatsioonis võib tekitada tõsiseid vigastusi või kaasa tuua surma (poomisoht).

Teiste liikmesriikide poolt teavitatud toodetest tuvastati Eesti turul 336 ohtlikku toodet. Neist suurema osa moodustasid mootorsõidukid, kuid turult tuvastati ka 24 muud toodet nagu laste reisitool (poomisoht), söötmistool (vigastusoht), prilliraamid (sisaldasid raskemetalle), lumesaan (süttimisoht, tuleoht) jms.

Võtmesõnad: koostöö ja tähelepanelikkus

Tarbija üks põhiõigustest on nõuda ja saada oma elule, tervisele ja varale ohutuid tooteid. Erilist tähelepanu tooteohutusele tuleb pöörata tänu suurele Euroopa Liidu (EL) siseturule, kus seoses kaupade vaba liikumisega on võimalus, et ühes riigis müügil olev ohtlik toode  võib liikuda kiiresti ka teistesse liikmesriikidesse. Selleks, et takistada ohtlike toodete levikut siseturul on oluline koostöö erinevate liikmesriikide järelevalveasutuste vahel, mistõttu on loodud ohtlike toodete kiire teabevahetussüsteem „Safety Gate“.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) paneb omalt poolt südamele, et ohtlike toodete avastamiseks ja turult kõrvaldamiseks on väga oluline koostöö nii tarbijate kui kauplejate ja järelevalveasutuse vahel.

 

Teave EL-i turult avastatud ohtlikest toodetest on kättesaadav kõigile ning sellega saab tutvuda Euroopa Komisjoni koduleheküljel.

 

„Soovitame nii ettevõtjatel, kes tarbekaupade müügiga tegelevad, kui ka tarbijatel antud leheküljel oleva infoga end kursis hoida. Eriti oluline on tarbijal infoga tutvuda siis, kui plaanitakse mõni kallim/pikaaegsemat kasutust leidev toode osta,“ lisas TTJA teenuse- ja tooteohutuse ekspert Angela Priks. „Juhul, kui väljastpoolt EL ostetud toode osutub ohtlikuks, siis tarbijaõigused ei ole tagatud ning lisaks kasutule tootele ja rahalisele kahjule võivad jääda tarbija kanda ka tervisekahjust või õnnetusest tekkinud kulud.“

Loe pikemalt samal teemal siit:

Kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“ aitab turult kõrvaldada ohtlikke COVID-19 tooteid (europa.eu)

Lugupidamisega

 

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

 

TTJA: Kodumasinate energiamärgistused muutuvad senisest lihtsamaks

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

02.03.2021

 

Kodumasinate energiamärgistused muutuvad senisest lihtsamaks

Alates märtsist muutub kauplustes müüdavate kodumasinate energiamärgistussüsteem senisest lihtsamaks, näiteks kaovad energiatõhusust tähistavate tähtede järelt pluss märgid. Üleminek uuele süsteemile toimub järk-järgult ning tänavu muutuvad kokku viie kodumasinate tootegrupi märgistused.

„Energiatõhususe aluspõhimõte on, et kuidas säästa energiat ja vähendada raiskamist. See on üks olulisemaid viise, kuidas aidata kaasa fossiilkütuste kasutamise vähendamisele ja tulevikus süsinikuneutraalsuse saavutamisele,“ märkis TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.
Energiamärgised annavad tarbijale toote müügikohas selge ja lihtsa ülevaate toodete energiatõhususest. See lihtsustab tarbijate jaoks raha säästmist oma kodumajapidamiste energiaarvetelt, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Uuele energiamärgistusele minnakse üle järk-järgult ja tootegruppide kaupa. 2021. aasta jooksul muudetakse viie tootegrupi energiamärgistusi. Nõudepesumasinate, pesumasinate, külmikute ja telerite puhul muutuvad energiamärgised alates 1. märtsist 2021. Valgusallikate (lambid, valgustid) puhul alates 1. septembrist 2021. Praktikas tähendab see, et nende tootegruppide energiamärgised muudetakse alates 2021. aasta märtsist (lambid 2021. aasta septembrist) ja vanad energiamärgised asendatakse poodides pärast kauplustele vajalikku üleminekuperioodi. Poodides olevatel tootemudelitel, mille tootmine on lõpetatud, jääb alles vana energiamärgis. Ülejäänud tooted peavad olema varustatud uue energiamärgisega.

Euroopas võeti esmakordselt energiamärgitus paljude kodumasinate jaoks kasutusele aastal 1994. Märgistust uuendati 2004. aastal. Energiamärgistuses on kasutuses skaala A-st (kõige tõhusam) kuni G-ni (kõige vähem efektiivne). Selline skaala aitab tarbijatel valida energiatõhusamaid tooteid.

Vana energiamärgistus ei arvestanud toodete tehnoloogilise arenguga, mis on viinud olukorrani, kus mõne tootekategooria jaoks ei piisanud enam A-klassist kõige energiatõhusamate toodete kirjeldamiseks. Seetõttu hakati lisama skaalale tähtede juurde plusse, A +, A ++ või isegi A +++. Samal ajal kadusid mõnede toodete puhul madalamad klassid (E, F, G) või muutusid nii haruldaseks, et neid polnud enam vaja. Selline tähtede ja plusside skaala on tavatarbija jaoks üldjuhul raskesti mõistetav ja võrreldav.

Teinemaa lisas, et seetõttu võetakse energiamärgistuses uuesti kasutusele lihtsam klassifikatsioon, kasutades kõikide tootegruppide puhul ainult tähti A-st G-ni. „Seejuures jääb A-klass esialgu tühjaks, et jätta ruumi veelgi energiatõhusamatele mudelitele. Tänaste tehnoloogiate järgi kõige energiatõhusamad tooted on edaspidi klassides B või isegi C.“ See tähendab näiteks, et külmikust, millel on praegu A +++ silt, võib saada C-kategooria, ehkki külmik on sama energiatõhus kui varem.

Mis uue energiamärgisega muutub? (vt ka lisatud failinäidist)

  • Uus märgis sisaldab lihtsamat skaalat (A kuni G) ja erinevate toodete energiatõhusust on lihtsam võrrelda.
  • Uuel märgisel on paremas ülanurgas ruudukood, mida skaneerides on tarbijal juurdepääs üksikasjalikumale teabele Euroopa energiamärgistuse tooteregistris EPREL. EPREL-i andmebaas aitab riiklikel turujärelevalveasutustel kontrollida, kas toode vastab energiatõhususe nõuetele ja etiketil esitatud teave on õige.
  • Uuel märgisel võivad olla ka ikoonid, mis näitavad sellist teavet nagu toote maht või mõõtmed, müratase või veekulu, pakkudes sellega tarbijale kasulikku teavet.

Lugupidamisega

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

TTJA: pürotehnika ostmisel kontrolli müüja tausta ning kasutamisel järgi ohutusnõudeid

Pressiteade

29.12.2020

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA: pürotehnika ostmisel kontrolli müüja tausta ning kasutamisel järgi ohutusnõudeid

Peatse aastavahetuse valguses paneb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) eestlastele südamele järgida pürotehnika kasutamisel ohutusnõudeid ning mitte osta pürotehnilisi tooteid eraisikutelt ning näiteks läbi sotsiaalmeedia, vaid tegevusluba omavatelt ettevõtetelt. 

“Kahjuks on pürotehniliste toodete müük eraisikute poolt tänavu sotsiaalmeedias üsna aktiivne, kuigi see on keelatud tegevus,” märkis TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa. “Kutsume üles eestlasi teadlikumalt käituma ning mitte ostma pürotehnikat eraisikutelt sotsiaalmeediast, turult või tänavalt, sest tundmatu taustaga pürotehnilised tooted võivad olla vigased ning nende kasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi. Lisaks sellele, et selline müük on seadusega keelatud, ei ole sellisel moel ostetud defektset toodet võimalik ka kuhugi tagastada ning sellisele ostule ei laiene tarbijaõigused.”

Ohutu ja nõuetele vastava pürotehnilise toote pakendil on alati vastavusmärgis ehk CE-märgis ning eestikeelne kasutusjuhend. Täna on Eestis kokku 99 pürotehnilise toote käitleja tegevusluba omavat ettevõtet ning vastava loa olemasolu saab kontrollida majandustegevuse registrist.

Igal aastal saab pürotehnilise toote kasutamise tagajärjel viga mitu inimest ning enamasti juhtuvad õnnetused aastavahetusel. Viimaste aastate statistika näitab, et paljud pürotehnilise tootega seotud õnnetused juhtuvad täiskasvanud meestega, kuid viimastel aastatel on kannatada saanud ka lapsed. Seepärast on oluline selgitada lastele pürotehniliste toodetega seotud ohtusid ning ka ise käituda vastutustundlikult. Just sellel põhjusel pöörab amet läheneva aastavahetuse eel tähelepanu asjaolule, et pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Teinemaa märkis, et peamisteks õnnetuste põhjusteks on hooletus, ettevaatamatus, alkoholijoove ja oskamatus pürotehnilise tootega ümber käia, näiteks ei toestata toodet enne süütamist vastavalt kasutusjuhendile. Toestamata toode võib ümber kukkuda ja seab seeläbi ohtu ümbritsevad inimesed ja hooned. Toestamiseks sobivad suuremad kivid või mõned muud raskemad mittesüttivad esemed. “Õnnetus on kerge juhtuma, kui pürotehnilist toodet kasutatakse valesti, näiteks süüdatakse toode liiga lähedal teistele inimestele, autodele, hoonetele ehk ei arvestata ohualaga; süütamisel kummardutakse toote kohale; ei eemalduta piisavalt kaugele pärast süütamist; ei arvestata ilmastikoludega (nt puhub tugev tuul) või lähenetakse liiga vara tootele, mis ei ole süttinud,” loetles ta.

Eesti turul on müügil ligi 30 erinevat tüüpi pürotehnilist toodet (sh ilutulestiku patarei, pulga otsast lastav rakett, säraküünal, paukherned). „Kõiki neid tooteid kasutatakse erinevalt ning ka toestamise vajadus ja viis sõltub tootest, seepärast on väga oluline lugeda enne toote kasutamist pakendil olevat kasutusjuhendit,“ lisas Teinemaa.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet paneb kõigile südamele, kui paugutad, siis pea meeles:

  • alkohol ja ilutulestik ei sobi kokku;
  • loe toote kasutusjuhendit ja käitu vastavalt sellele;
  • vali ilutulestikuks õige aeg ja koht;
  • arvesta teiste inimeste ja loomadega;
  • toesta toode korralikult;
  • ära kummardu toote kohale;
  • hoia ohutusse kaugusesse;
  • kui toode ei sütti, oota 10-15 minutit, enne kui sellele lähened;
  • kui väljas on tugev tuul, jäta ilutulestik ära;
  • ära jäta tekkinud prügi vedelema.

Ohutut aastavahetuse algust!

 

 

Lugupidamisega

 

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

 

 

TTJA: Euroopa Liidu siseselt ei saa keelduda kaupade müügist

Euroopa Liidu siseselt ei saa keelduda kaupade müügist

„Kahjuks Teie asukohta me ei tarni“ või “Paraku ei ole antud krediitkaart meie poes aktsepteeritav“ on teated, mida välismaistes netipoodides aegajalt kuvatakse. Millisel juhul on tegemist lihtsalt kaupleja valikuga tarnepiirkonna osas ja millal geoblokeeringu ehk asukohapõhise tõkestamisega, selgitab EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Euroopa Liidus tegutsev kaupleja ei tohi e-poes keelduda kaupade müügist teise liikmesriigi tarbijale. Näiteks on keelatud takistada ostmist nii, et rippmenüüs puudub võimalus valida asukohariigiks Eesti, mistõttu ei pääsegi tarbija edasi kaupu valima. Keelatud on ka olukord, kus tarbijal ei võimaldata ostu vormistamisel või kasutajaks registreerimisel sisestada teatud liikmesriigis, näiteks Eestis asuvat aadressi ning seetõttu pole võimalik e-poes edasi liikuda.

Lubatud pole kasutada ka tarbijate automaatset ümbersuunamist uuele veebilehele. Kui kauplejal on loodud erinevate riikide jaoks eraldi veebipoed,  Eesti turu jaoks .ee lõpuga, Leedu turu jaoks .lt ning Saksamaa tarbijatele .de lõpuga veebilehed, peab tarbija saama omal valikul oste sooritada kõikidest selle ettevõtte e-poodidest. Näiteks Eesti tarbija, kes leiab .lt lõpuga veebipoest odavama hinnaga tooteid või laiema tootevaliku, kui Eestisse suunatud lehelt, peab saama Leedu saidilt ka osta. Kui kaupleja siiski kasutab tarbija ümbersuunamist ostja asukohariigi turule loodud saidile, tuleb selleks tarbijalt küsida selgesõnalist nõusolekut. Lisaks peab tarbija saama algsele saidile alati naasta.

Kolmas keelatud ostu tõkestamise meetod on maksevahendist keeldumine. Kui Prantsusmaa veebikaupleja aktsepteerib VISA krediitkaarti Prantsusmaa tarbijate puhul, tuleb seda teha ka Eesti tarbijate puhul. Teise liikmesriigi tarbijatele tuleb pakkuda samasuguseid maksevõimalusi nagu kohalikele.

Müügist ei tohi keelduda, kuid kohaletoimetamise viisid on kaupleja valida

Kuigi kauba müümisest ei tohi EL-s tarbija asukohariigist lähtuvalt keelduda, on kauplejatel õigus ise valida kui ulatuslikult nad tegutsevad. Seetõttu ei saa kohustada kauplejaid kaupu tarnima kõikidesse riikidesse või väljaspoole enda asukohariiki. E-kaupleja saab valida, kas pakub tarnet tarbija elukohariiki, või tuleb tarbija ise kaubale kokkulepitud kohta järele.

Näiteks, kui Eesti tarbija soovib osta nutikella Hollandi veebipoest, mis pakub tarnet vaid Hollandi piires, ei tohi kaupleja tehingust keelduda, kui tarbija nõustub kellale ise järele tulema või vormistab kättetoimetamise Hollandis asuvale aadressile.

Millega tuleb vahendusfirmasid kasutades  arvestada

Tarbijate huvi osta teiste riikide e-poodidest, kes tarnet ei paku, on küllaltki suur. Põhjus eelkõige soodsamates hindades aga ka laiemas või Eestis puuduvas kaubavalikus. Teise liikmesriiki ise kaubale järele minek ei ole tavaliselt kulude tõttu mõistlik, mistõttu kasutatakse tarnimiseks välismaal elavate tuttavate abi või tellitud transporti ehk kauba edasisaatmise teenust pakkuvaid vahendusfirmasid.

Kaupade edasisaatmise teenuse kasutamisel on väga oluline enne kliendiks hakkamist endale selgeks teha, kuidas teenus töötab. Eelkõige tuleb vaadata, kas e-poega teeb tehingu ehk kauba ostab tarbija või transporti pakkuv vahendusfirma. Kui e-poes vormistab ostu vahendusfirma, ei kehti tehingule 14-päevane taganemisõigus, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus ega muud tarbijate seaduslikud õigused. Sel juhul on tegemist juriidiliste isikute vahelise ostutehinguga, mistõttu ei saa hilisemate probleemide või vaidluste puhul kauba kvaliteedi osas tarbijakaitselt abi paluda.

Kui ostu vormistab teise riigi e-poes tarbija, kes edasisaatmise teenuse kasutamiseks sisestab tarneaadressiks ning kontaktideks vahendusfirma poolt vormistatud kliendiandmed, on oluline jälgida lubatud tarnekiirust. Eelkõige mõjutab tarnekiirus tarbija õigust 14-päeva jooksul ostust taganeda. Taganemistähtaeg algab kauba üleandmisest tarbijale, vahendusfirma kasutamisel aga tellimuse jõudmisest vahendusfirmasse. Seega peab tarbija olema veendunud, et kaup jõuab temani aja jooksul, mil taganemisõigus veel kehtib. Samuti on oluline endale selgeks teha, kuidas toimub kauba tagastamine juhul, kui see ei sobi või osutub defektseks ning millised kulud sellega kaasnevad.

Kaebused seoses edasisaatmise teenust pakkuvate firmadega

EL tarbija nõustamiskeskusele on laekunud mitmeid kaebusi seoses edasisaatmise teenusega. Näiteks esineb olukordi, kus tarbija on kauba eest e-poes tasunud, kuid kaup ei jõua tarbijani. Kui kaup on tarbija sisestatud vahendusfirmale kuuluvale aadressile kohale toimetatud, siis edasise paki liikumise eest e-pood ei vastuta. Kui edasisaatmise teenust pakkuvale firmale on tarbija tasunud vaid transpordi eest, on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, nõuda neilt kogu kahju ehk ka kadunud toote maksumuse hüvitamist. Seega tuleks vahendusfirma vastutus tellimuse kaotsi mineku korral enne tehingusse astumist väga selgelt kindlaks teha ning võimalusel ka näiteks e-kirja teel üle küsida.

Tervitades

EL tarbija nõustamiskeskus

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!