Ostsid kodu külastanud müügimehelt tolmuimeja ja tahad sellest loobuda? Loe, kuidas seljuhul tegutseda

Müügitehingu puhul, mis toimub tarbija kodus, on tarbija õigused mitmeti erinevad võrreldes sama kauba ostmisega kaupleja tavapärastes äriruumides ehk kaupluses. Mida tasub teada ning kuidas oma õigusi rakendada, kui kodu külastanud müügiesindajalt ostetud õhupuhastaja ei tööta korralikult või tarbija kahetseb kalli tolmuimeja ostu ning sooviks oma raha tagasi, selgitab Kristina Tammaru Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

Tehinguid, mis tehakse kauplusest väljaspool, näiteks külastab müügiesindaja tarbija kodu, nimetatakse väljaspool äriruume sõlmitavateks lepinguteks. Siia alla kuuluvad ka ostud tarbija töökohas, ühissõidukis, tänaval või vabaajaüritustel.

Tarbija kodus toimuvate pakkumiste ning müügitehingute korral vajavad tarbijad enam kaitset, sest tavapärasest ärikeskkonnast väljaspool võib tekkida psühholoogiline ostusurve. Näiteks tunneb tarbija kohustust tehing sõlmida, sest müügiesindaja on temale kulutanud oma aega ning tarbija on vestluse käigus väljendanud oma ostuhuvi. Tarbija kodus tehtavate pakkumistega kaasneb sageli üllatusmoment ning tehingu algatajaks on reeglina müüja, lisaks puudub tarbijal võimalus võrrelda pakutavat toodet muu kaubavalikuga. Seetõttu võib tarbija hiljem oma ostuotsust kahetseda.

Tarbija kaebustest jääb silma, et eelkõige tunnevad ostusurvet eakamad inimesed, kes vajavad järelemõtlemisaega ning on võimaliku agressiivse müügitaktika suhtes vastuvõtlikumad.

Väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest saab tarbija taganeda

Tarbija kaitseks on seadusega ette nähtud õigus väljaspool äriruume tehtud ostude korral ümber mõelda ning oma raha tagasi saada. Eelkõige on taganemisõiguse eesmärgiks kaitsta tarbijaid emotsiooniostude eest. Lepingust taganemise õigus kestab 14 päeva ning selle õiguse olemasolust on müüja kohustatud tarbijat enne ostutehingu tegemist kirjalikult teavitama. 14-päevane järelemõtlemisaeg hakkab jooksma päevast, mil tarbija saab asja, nt tolmuimeja füüsiliselt enda valdusesse.

Oluline on meeles pidada, et lepingust taganemist ei pea tarbija müügiesindajale kuidagi põhjendama ega õigustama. Lepingust taganemiseks piisab 14 päeva jooksul selgelt väljendatud tahteavaldusest, mis tuleks kindlasti edastada kirjalikult, näiteks e-kirja teel.

Kuidas toote tagastamine toimub?

Pärast kauplejale taganemissoovi edastamist, tuleks ostetud ese viivitamata kauplejale tagastada. Kuidas tagastamine toimub, oleneb nii ostetud asja suurusest kui ka kauplejaga tehtud kokkulepetest. Näiteks kui müügiesindaja on lubanud asjale ise järele tulla, ei ole tarbijal kohustust tagasisaatmist korraldada. Kui aga sellist kokkulepet ei ole, tuleb tarbijal arvestada, et kauplejal on õigus nõuda, et tagastamisega seotud kulud kannab tarbija.

Siiski on suuremõõtmeliste kaupade puhul, nagu näiteks mööbel või tolmuimeja, mis toimetati tarbija koju lepingu sõlmimise hetkel ning mida ei saa suuruse tõttu tavapostiga tagasi saata, kauplejal kohustus asi omal kulul ära viia.

Tasub meeles pidada, et kui tarbija on ostetud asja enne selle tagastamist kasutanud rohkem kui vajalik tootega tutvumiseks ning selle omadustes veendumiseks, näiteks koristanud tolmuimejaga korduvalt oma elamist, vastutab tarbija asja väärtuse vähenemise eest. Sel juhul on kauplejal õigus tarbijale esitada nõue, mis hüvitaks tolmuimeja väärtuse vähenemise. Kindlasti aga ei välista asja ülemäärane kasutamine tarbija taganemisõigust.

Samuti tuleks olla tähelepanelik võimalike ebaausate võtete suhtes, mille eesmärgiks on tarbija taganemisõigusest ilma jätta. Näiteks on tarbija pöördumistest jäänud silma juhtum, kus tarbijale anti lepingu sõlmimisel üle seesama tolmuimeja, millega müügiesindaja viis läbi näidispuhastust. Tarbija taganemisavaldusele vastati eitavalt, viidates tooteesitlusel tekkinud kasutusjälgedele – veepaagis olev vesi ning veidi täitunud tolmukott. Kui tarbija õigusi selliselt rikutakse ning kauplejaga ei õnnestu probleemi lahendada, tasub oma õiguste kaitseks pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.

Kohustuslik ostueelne kirjalik teave

Kõik eeltoodud tarbija õigused ja müüja kohustused ehk 14-päevane taganemisõigus ning tagastamisega seotud kulude kandmine, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus tootel ilmnevate puuduste osas, kaupleja kontaktandmed ja palju muudki peab olema tarbijale enne tehingu sõlmimist esitatud kirjalikult. Seda, et kõik seaduses ettenähtud ostueelne teave on tarbijale esitatud, peab vaidluse korral tõendama kaupleja.

Kui tarbijat ei ole ostueelselt kirjalikult teavitatud tema õigusest 14 päeva jooksul lepingust taganeda, lõpeb taganemisõigus aasta ning 14 päeva möödudes alates kauba kätte saamisest. Seega kaitseb seadus ka neid tarbijaid, keda müüja ei teavitanud kahenädalasest järelemõtlemisajast ning kes kahetsevad oma ostu või soovivad psühholoogiliselt peale sunnitud tehingust loobuda.

Lisaks pea meeles:

• Kui Sa lepingust taganed, peab kaupleja Sulle makstud raha tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul.
• Sul on õigus esitada müüjale kaebus kaubal ilmnevate puuduste osas (nt kui ostetud kaup lakkab korralikult töötamast) kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest.
• Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu kohta sätestatu ei kehti siis, kui ostetav kaup või teenus maksab vähem kui 20 eurot.
• Osade kaupade puhul on tark küsida võimalike varuosade saadavuse kohta (nt kust ja mis hinnaga võib juurde soetada tolmuimeja filtreid).
• Juhul kui tegemist on tehniliselt keeruka või kasutamisel erioskust nõudva kaubaga, siis küsi kindlasti eestikeelset kasutusjuhendit.
• Selline kauplemisvõte, kus müügiagent eirab Sinu kodu külastades palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla, on seadusega keelatud. Keelatud on ka anda Sulle sõnaselgelt teada, et kauba või teenuse ostmatajätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut.

Vastab: TTJA kaubandustalituse jurist Martin Simmermann

E-kauplusest ostes on tarbijal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Taganemisõiguse eesmärgiks on võimaldada tarbijal tellitud kaupa proovida ning ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagastada. Lepingust taganemisel peab kaupleja tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kogu kauba maksumuse ning võimalikud kauba kätte toimetamise postikulud, väljastamis- või komplekteerimistasud ja makse teostamise (näiteks pangalingi) teenustasud.

Kauba tagastamisega seotud kulud võib kaupleja jätta tarbija kanda, kuid seda vaid juhul, kui tarbijat on sellest eelnevalt teavitatud. See tähendab, et e-kaupluse müügitingimuses peab olema kirjas, et lepingust taganemisel jäävad kauba tagastamise, postitamise või muud transpordikulud tarbija kanda. Juhul, kui e-kaupluse müügitingimustes sellist teavet ei leidu, siis on tegu teavitamiskohustuse rikkumisega ning kauba tagastamisega seotud kulud jäävad kaupleja kanda.

Võimalike arusaamatuste vältimiseks soovitame e-kauplejatel kontrollida üle e-kaupluse müügitingimused ja taganemisõiguse kohta avaldatud teave. Tagastamise kord ja tingimused peaksid olema kirjeldatud võimalikult põhjalikult, aga samas tarbijale arusaadavalt. Kindlasti peaks olema avaldatud teave selle kohta, et lepingust taganemise ja kauba tagastamisega seotud kulud jäävad tarbija kanda. Lisaks tuleks märkida kauba tagastamisega kaasnevate kulude suurus. Samuti tuleks täpsustada, kuidas ja millisele aadressile tuleb tarbijal kaup tagastada. Kui tegemist on raskete või suuremõõduliste toodetega (näiteks mööbliga), võib kulude suuruse kirjeldamisel märkida lepingust taganemisega kaasnevate kulude suurusjärgud, koos selgitusega, et täpne suurus sõltub tagastatava kauba mõõtudest, kaalust, tagastamise viisist, teenuse osutaja hinnast jms.

Kokkuvõtvalt, tarbija lepingust taganemisel on e-kauplejal kohustus tagastada kogu tarbija poolt tasutu, sh kauba kättesaamise postikulu. Kauba tagastamisega seotud postikulud võib jätta tarbija kanda, kuid seda üksnes juhul, kui e-kaupluse tüüptingimustes on sellest eelnevalt tarbijat teavitatud.

E-kaupluse müügitingimuste kontrollimisel ja täiendamisel soovitame tutvuda TTJA e-kaubanduse juhendiga, veebilehega ostatargalt.ee/ekauplejale ning Eesti E-kaubanduse Liidu veebilehe ja näidismüügitingimustega.

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

11.03.2021

Eesti teavitas mullu Euroopa Liitu kaheksast ohtlikust tootest

Äsja avaldatud Euroopa Komisjoni iga-aastasest ELi ohtlike tarbekaupade kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ülevaatest selgub, et liikmesriigid teavitasid mullu läbi süsteemi  2253 EL-i turult avastatud ohtlikust tootest.  Teavitatud toodete osas anti järelmeetmete rakendamisest teada nn vastusteadetena 5377 korral.

Olukord Eestis

Eesti teavitas läbi „Safety Gate“ süsteemi 2020. aastal kaheksast meie turult leitud ohtlikust tootest ning koostas 336 vastusteadet. Teavitatud toodetest 3 olid mänguasjad (mängulima, nukk tarvikutega, väikelaste eeslükatav mänguasi kass), 2 olid lasterõivad (ujumistrikood) ning 3 isikukaitsevahendid (maskid).

Väikelastele mõeldud eeslükatav mänguasi purunes katsetamise käigus ning tootest eraldusid väikesed osad. Väikelaste (alla 3-aastaste laste) mänguasjadelt ei tohi eralduda pisikesi detaile, kuna need võivad sattuda lapse suhu ning tekib lämbumisoht. Lämbumisoht on üks põhilisemaid ohte nõuetele mittevastavate väikelaste mänguasjade juures.

Mängulima sisaldas lubatust kordi rohkem boori ning nukk tarvikutega dietüülheksüülftalaati. Pikaajaline kokkupuude nimetatud kemikaalidega omab kahjustavat mõju laste hormonaalsüsteemile, raskeim tagajärg võib olla viljatus.

Laste ujumistrikoode kaela ja seljaosas olid suuruse reguleerimiseks pikad seotavad paelad. Paelte takerdumine liumäest allalaskmisel, hüppamisel vms situatsioonis võib tekitada tõsiseid vigastusi või kaasa tuua surma (poomisoht).

Teiste liikmesriikide poolt teavitatud toodetest tuvastati Eesti turul 336 ohtlikku toodet. Neist suurema osa moodustasid mootorsõidukid, kuid turult tuvastati ka 24 muud toodet nagu laste reisitool (poomisoht), söötmistool (vigastusoht), prilliraamid (sisaldasid raskemetalle), lumesaan (süttimisoht, tuleoht) jms.

Võtmesõnad: koostöö ja tähelepanelikkus

Tarbija üks põhiõigustest on nõuda ja saada oma elule, tervisele ja varale ohutuid tooteid. Erilist tähelepanu tooteohutusele tuleb pöörata tänu suurele Euroopa Liidu (EL) siseturule, kus seoses kaupade vaba liikumisega on võimalus, et ühes riigis müügil olev ohtlik toode  võib liikuda kiiresti ka teistesse liikmesriikidesse. Selleks, et takistada ohtlike toodete levikut siseturul on oluline koostöö erinevate liikmesriikide järelevalveasutuste vahel, mistõttu on loodud ohtlike toodete kiire teabevahetussüsteem „Safety Gate“.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) paneb omalt poolt südamele, et ohtlike toodete avastamiseks ja turult kõrvaldamiseks on väga oluline koostöö nii tarbijate kui kauplejate ja järelevalveasutuse vahel.

Teave EL-i turult avastatud ohtlikest toodetest on kättesaadav kõigile ning sellega saab tutvuda Euroopa Komisjoni koduleheküljel.

„Soovitame nii ettevõtjatel, kes tarbekaupade müügiga tegelevad, kui ka tarbijatel antud leheküljel oleva infoga end kursis hoida. Eriti oluline on tarbijal infoga tutvuda siis, kui plaanitakse mõni kallim/pikaaegsemat kasutust leidev toode osta,“ lisas TTJA teenuse- ja tooteohutuse ekspert Angela Priks. „Juhul, kui väljastpoolt EL ostetud toode osutub ohtlikuks, siis tarbijaõigused ei ole tagatud ning lisaks kasutule tootele ja rahalisele kahjule võivad jääda tarbija kanda ka tervisekahjust või õnnetusest tekkinud kulud.“

Loe pikemalt samal teemal siit:

Kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“ aitab turult kõrvaldada ohtlikke COVID-19 tooteid (europa.eu)

Lugupidamisega

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

02.03.2021

Kodumasinate energiamärgistused muutuvad senisest lihtsamaks

Alates märtsist muutub kauplustes müüdavate kodumasinate energiamärgistussüsteem senisest lihtsamaks, näiteks kaovad energiatõhusust tähistavate tähtede järelt pluss märgid. Üleminek uuele süsteemile toimub järk-järgult ning tänavu muutuvad kokku viie kodumasinate tootegrupi märgistused.

„Energiatõhususe aluspõhimõte on, et kuidas säästa energiat ja vähendada raiskamist. See on üks olulisemaid viise, kuidas aidata kaasa fossiilkütuste kasutamise vähendamisele ja tulevikus süsinikuneutraalsuse saavutamisele,“ märkis TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.
Energiamärgised annavad tarbijale toote müügikohas selge ja lihtsa ülevaate toodete energiatõhususest. See lihtsustab tarbijate jaoks raha säästmist oma kodumajapidamiste energiaarvetelt, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Uuele energiamärgistusele minnakse üle järk-järgult ja tootegruppide kaupa. 2021. aasta jooksul muudetakse viie tootegrupi energiamärgistusi. Nõudepesumasinate, pesumasinate, külmikute ja telerite puhul muutuvad energiamärgised alates 1. märtsist 2021. Valgusallikate (lambid, valgustid) puhul alates 1. septembrist 2021. Praktikas tähendab see, et nende tootegruppide energiamärgised muudetakse alates 2021. aasta märtsist (lambid 2021. aasta septembrist) ja vanad energiamärgised asendatakse poodides pärast kauplustele vajalikku üleminekuperioodi. Poodides olevatel tootemudelitel, mille tootmine on lõpetatud, jääb alles vana energiamärgis. Ülejäänud tooted peavad olema varustatud uue energiamärgisega.

Euroopas võeti esmakordselt energiamärgitus paljude kodumasinate jaoks kasutusele aastal 1994. Märgistust uuendati 2004. aastal. Energiamärgistuses on kasutuses skaala A-st (kõige tõhusam) kuni G-ni (kõige vähem efektiivne). Selline skaala aitab tarbijatel valida energiatõhusamaid tooteid.

Vana energiamärgistus ei arvestanud toodete tehnoloogilise arenguga, mis on viinud olukorrani, kus mõne tootekategooria jaoks ei piisanud enam A-klassist kõige energiatõhusamate toodete kirjeldamiseks. Seetõttu hakati lisama skaalale tähtede juurde plusse, A +, A ++ või isegi A +++. Samal ajal kadusid mõnede toodete puhul madalamad klassid (E, F, G) või muutusid nii haruldaseks, et neid polnud enam vaja. Selline tähtede ja plusside skaala on tavatarbija jaoks üldjuhul raskesti mõistetav ja võrreldav.

Teinemaa lisas, et seetõttu võetakse energiamärgistuses uuesti kasutusele lihtsam klassifikatsioon, kasutades kõikide tootegruppide puhul ainult tähti A-st G-ni. „Seejuures jääb A-klass esialgu tühjaks, et jätta ruumi veelgi energiatõhusamatele mudelitele. Tänaste tehnoloogiate järgi kõige energiatõhusamad tooted on edaspidi klassides B või isegi C.“ See tähendab näiteks, et külmikust, millel on praegu A +++ silt, võib saada C-kategooria, ehkki külmik on sama energiatõhus kui varem.

Mis uue energiamärgisega muutub? (vt ka lisatud failinäidist)

• Uus märgis sisaldab lihtsamat skaalat (A kuni G) ja erinevate toodete energiatõhusust on lihtsam võrrelda.
• Uuel märgisel on paremas ülanurgas ruudukood, mida skaneerides on tarbijal juurdepääs üksikasjalikumale teabele Euroopa energiamärgistuse tooteregistris EPREL. EPREL-i andmebaas aitab riiklikel turujärelevalveasutustel kontrollida, kas toode vastab energiatõhususe nõuetele ja etiketil esitatud teave on õige.
• Uuel märgisel võivad olla ka ikoonid, mis näitavad sellist teavet nagu toote maht või mõõtmed, müratase või veekulu, pakkudes sellega tarbijale kasulikku teavet.

Lugupidamisega

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

Pressiteade

29.12.2020

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA: pürotehnika ostmisel kontrolli müüja tausta ning kasutamisel järgi ohutusnõudeid

Peatse aastavahetuse valguses paneb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) eestlastele südamele järgida pürotehnika kasutamisel ohutusnõudeid ning mitte osta pürotehnilisi tooteid eraisikutelt ning näiteks läbi sotsiaalmeedia, vaid tegevusluba omavatelt ettevõtetelt. 

“Kahjuks on pürotehniliste toodete müük eraisikute poolt tänavu sotsiaalmeedias üsna aktiivne, kuigi see on keelatud tegevus,” märkis TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa. “Kutsume üles eestlasi teadlikumalt käituma ning mitte ostma pürotehnikat eraisikutelt sotsiaalmeediast, turult või tänavalt, sest tundmatu taustaga pürotehnilised tooted võivad olla vigased ning nende kasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi. Lisaks sellele, et selline müük on seadusega keelatud, ei ole sellisel moel ostetud defektset toodet võimalik ka kuhugi tagastada ning sellisele ostule ei laiene tarbijaõigused.”

Ohutu ja nõuetele vastava pürotehnilise toote pakendil on alati vastavusmärgis ehk CE-märgis ning eestikeelne kasutusjuhend. Täna on Eestis kokku 99 pürotehnilise toote käitleja tegevusluba omavat ettevõtet ning vastava loa olemasolu saab kontrollida majandustegevuse registrist.

Igal aastal saab pürotehnilise toote kasutamise tagajärjel viga mitu inimest ning enamasti juhtuvad õnnetused aastavahetusel. Viimaste aastate statistika näitab, et paljud pürotehnilise tootega seotud õnnetused juhtuvad täiskasvanud meestega, kuid viimastel aastatel on kannatada saanud ka lapsed. Seepärast on oluline selgitada lastele pürotehniliste toodetega seotud ohtusid ning ka ise käituda vastutustundlikult. Just sellel põhjusel pöörab amet läheneva aastavahetuse eel tähelepanu asjaolule, et pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Teinemaa märkis, et peamisteks õnnetuste põhjusteks on hooletus, ettevaatamatus, alkoholijoove ja oskamatus pürotehnilise tootega ümber käia, näiteks ei toestata toodet enne süütamist vastavalt kasutusjuhendile. Toestamata toode võib ümber kukkuda ja seab seeläbi ohtu ümbritsevad inimesed ja hooned. Toestamiseks sobivad suuremad kivid või mõned muud raskemad mittesüttivad esemed. “Õnnetus on kerge juhtuma, kui pürotehnilist toodet kasutatakse valesti, näiteks süüdatakse toode liiga lähedal teistele inimestele, autodele, hoonetele ehk ei arvestata ohualaga; süütamisel kummardutakse toote kohale; ei eemalduta piisavalt kaugele pärast süütamist; ei arvestata ilmastikoludega (nt puhub tugev tuul) või lähenetakse liiga vara tootele, mis ei ole süttinud,” loetles ta.

Eesti turul on müügil ligi 30 erinevat tüüpi pürotehnilist toodet (sh ilutulestiku patarei, pulga otsast lastav rakett, säraküünal, paukherned). „Kõiki neid tooteid kasutatakse erinevalt ning ka toestamise vajadus ja viis sõltub tootest, seepärast on väga oluline lugeda enne toote kasutamist pakendil olevat kasutusjuhendit,“ lisas Teinemaa.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet paneb kõigile südamele, kui paugutad, siis pea meeles:

• alkohol ja ilutulestik ei sobi kokku;
• loe toote kasutusjuhendit ja käitu vastavalt sellele;
• vali ilutulestikuks õige aeg ja koht;
• arvesta teiste inimeste ja loomadega;
• toesta toode korralikult;
• ära kummardu toote kohale;
• hoia ohutusse kaugusesse;
• kui toode ei sütti, oota 10-15 minutit, enne kui sellele lähened;
• kui väljas on tugev tuul, jäta ilutulestik ära;
• ära jäta tekkinud prügi vedelema.

Ohutut aastavahetuse algust!

Lugupidamisega

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

Euroopa Liidu siseselt ei saa keelduda kaupade müügist

„Kahjuks Teie asukohta me ei tarni“ või “Paraku ei ole antud krediitkaart meie poes aktsepteeritav“ on teated, mida välismaistes netipoodides aegajalt kuvatakse. Millisel juhul on tegemist lihtsalt kaupleja valikuga tarnepiirkonna osas ja millal geoblokeeringu ehk asukohapõhise tõkestamisega, selgitab EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Euroopa Liidus tegutsev kaupleja ei tohi e-poes keelduda kaupade müügist teise liikmesriigi tarbijale. Näiteks on keelatud takistada ostmist nii, et rippmenüüs puudub võimalus valida asukohariigiks Eesti, mistõttu ei pääsegi tarbija edasi kaupu valima. Keelatud on ka olukord, kus tarbijal ei võimaldata ostu vormistamisel või kasutajaks registreerimisel sisestada teatud liikmesriigis, näiteks Eestis asuvat aadressi ning seetõttu pole võimalik e-poes edasi liikuda.

Lubatud pole kasutada ka tarbijate automaatset ümbersuunamist uuele veebilehele. Kui kauplejal on loodud erinevate riikide jaoks eraldi veebipoed,  Eesti turu jaoks .ee lõpuga, Leedu turu jaoks .lt ning Saksamaa tarbijatele .de lõpuga veebilehed, peab tarbija saama omal valikul oste sooritada kõikidest selle ettevõtte e-poodidest. Näiteks Eesti tarbija, kes leiab .lt lõpuga veebipoest odavama hinnaga tooteid või laiema tootevaliku, kui Eestisse suunatud lehelt, peab saama Leedu saidilt ka osta. Kui kaupleja siiski kasutab tarbija ümbersuunamist ostja asukohariigi turule loodud saidile, tuleb selleks tarbijalt küsida selgesõnalist nõusolekut. Lisaks peab tarbija saama algsele saidile alati naasta.

Kolmas keelatud ostu tõkestamise meetod on maksevahendist keeldumine. Kui Prantsusmaa veebikaupleja aktsepteerib VISA krediitkaarti Prantsusmaa tarbijate puhul, tuleb seda teha ka Eesti tarbijate puhul. Teise liikmesriigi tarbijatele tuleb pakkuda samasuguseid maksevõimalusi nagu kohalikele.

Müügist ei tohi keelduda, kuid kohaletoimetamise viisid on kaupleja valida

Kuigi kauba müümisest ei tohi EL-s tarbija asukohariigist lähtuvalt keelduda, on kauplejatel õigus ise valida kui ulatuslikult nad tegutsevad. Seetõttu ei saa kohustada kauplejaid kaupu tarnima kõikidesse riikidesse või väljaspoole enda asukohariiki. E-kaupleja saab valida, kas pakub tarnet tarbija elukohariiki, või tuleb tarbija ise kaubale kokkulepitud kohta järele.

Näiteks, kui Eesti tarbija soovib osta nutikella Hollandi veebipoest, mis pakub tarnet vaid Hollandi piires, ei tohi kaupleja tehingust keelduda, kui tarbija nõustub kellale ise järele tulema või vormistab kättetoimetamise Hollandis asuvale aadressile.

Millega tuleb vahendusfirmasid kasutades  arvestada

Tarbijate huvi osta teiste riikide e-poodidest, kes tarnet ei paku, on küllaltki suur. Põhjus eelkõige soodsamates hindades aga ka laiemas või Eestis puuduvas kaubavalikus. Teise liikmesriiki ise kaubale järele minek ei ole tavaliselt kulude tõttu mõistlik, mistõttu kasutatakse tarnimiseks välismaal elavate tuttavate abi või tellitud transporti ehk kauba edasisaatmise teenust pakkuvaid vahendusfirmasid.

Kaupade edasisaatmise teenuse kasutamisel on väga oluline enne kliendiks hakkamist endale selgeks teha, kuidas teenus töötab. Eelkõige tuleb vaadata, kas e-poega teeb tehingu ehk kauba ostab tarbija või transporti pakkuv vahendusfirma. Kui e-poes vormistab ostu vahendusfirma, ei kehti tehingule 14-päevane taganemisõigus, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus ega muud tarbijate seaduslikud õigused. Sel juhul on tegemist juriidiliste isikute vahelise ostutehinguga, mistõttu ei saa hilisemate probleemide või vaidluste puhul kauba kvaliteedi osas tarbijakaitselt abi paluda.

Kui ostu vormistab teise riigi e-poes tarbija, kes edasisaatmise teenuse kasutamiseks sisestab tarneaadressiks ning kontaktideks vahendusfirma poolt vormistatud kliendiandmed, on oluline jälgida lubatud tarnekiirust. Eelkõige mõjutab tarnekiirus tarbija õigust 14-päeva jooksul ostust taganeda. Taganemistähtaeg algab kauba üleandmisest tarbijale, vahendusfirma kasutamisel aga tellimuse jõudmisest vahendusfirmasse. Seega peab tarbija olema veendunud, et kaup jõuab temani aja jooksul, mil taganemisõigus veel kehtib. Samuti on oluline endale selgeks teha, kuidas toimub kauba tagastamine juhul, kui see ei sobi või osutub defektseks ning millised kulud sellega kaasnevad.

Kaebused seoses edasisaatmise teenust pakkuvate firmadega

EL tarbija nõustamiskeskusele on laekunud mitmeid kaebusi seoses edasisaatmise teenusega. Näiteks esineb olukordi, kus tarbija on kauba eest e-poes tasunud, kuid kaup ei jõua tarbijani. Kui kaup on tarbija sisestatud vahendusfirmale kuuluvale aadressile kohale toimetatud, siis edasise paki liikumise eest e-pood ei vastuta. Kui edasisaatmise teenust pakkuvale firmale on tarbija tasunud vaid transpordi eest, on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, nõuda neilt kogu kahju ehk ka kadunud toote maksumuse hüvitamist. Seega tuleks vahendusfirma vastutus tellimuse kaotsi mineku korral enne tehingusse astumist väga selgelt kindlaks teha ning võimalusel ka näiteks e-kirja teel üle küsida.

Tervitades

EL tarbija nõustamiskeskus

Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse pressiteade, TTJA
9. november 2020

Viis nõuannet tarbijaile e-esmaspäeva puhuks

E-esmaspäeval hoogustub e-ostlemine, mistõttu saab ka Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus alati sel ajal hulgaliselt küsimusi tarbijatelt. Keskuse juhataja Kristina Tammaru toob välja viis kõige enam küsitud küsimust koos vastustega.

1. Kuidas hinnata e-kaupleja usaldusväärsust?

Vaata, milliseid andmeid netikaupleja enda kohta avaldab. EL-s registreeritud e-poodidel on seadusega ette nähtud andmete avaldamine, mis võimaldab neid tuvastada: ärinimi, tegutsemiskoha aadress, e-postiaadress, ettevõtte telefoninumber jms. Veebipoed, mille veebiaadressis sisaldub näiteks .uk või .de, ei pruugi sugugi olla Suurbritannia või Saksamaa ettevõtted. Samuti ei saa vaid veebilehel kasutatud keele järgi hinnata kaupleja päritolu. E-poed, mille kontaktide lingi alt ei avane andmeid kaupleja kohta, vaid pakutakse võimalust võtta veebivormi kasutades kauplejaga ühendust, ei ole usaldusväärsed.

1. Kui kaua pean ma kauba kohaletoimetamist ootama?

Tellimus tuleb täita kokkulepitud ajaks ehk vastavalt sellele, mis on veebipoes tarneajaks märgitud. Kui tarneaega ei ole avaldatud, peab kaup saabuma 30 päeva jooksul alates päevast, mil leping sõlmiti. Kui kaupleja tähtaegadest kinni ei pea, saab tarbija nõuda kauba kättetoimetamist lisatähtaja jooksul. Kui kaupleja ei toimeta kaupa kohale ka lisatähtaja jooksul, on tarbijal õigus tellimus tühistada ja saada viivituseta tagasi e-poele makstud summad.

1. Millisest ajast algab 14-päevane taganemise õigus?

14-päevast taganemisõigust arvestatakse ajast, mil tarbija saab kauba kätte. Lepingu sõlmimine või makse teostamine, kauba teele panemine või selle jõudmine näiteks pakiautomaati ei tohi olla 14-päevase taganemisperioodi alguseks.

1. Millise summa peab kaupleja tarbijale tagastama?

14-päevase taganemisõiguse kasutamisel tuleb kauplejal tagastada tarbijale kogu makstud summa. See hõlmab lisaks kauba hinnale ka tarbija tasutud saatekulusid. Tagastamisega seoses tohib tarbija õlule panna üksnes kauba tagasi saatmisega seotud kulud. Aga ka seda vaid juhul, kui see oli kirjas ostueelses teabes!

1. Kui kaua on kauplejal aega raha tagasi maksmiseks, kui tarbija soovib kauba tagasi saata?

E-kauplejal on kohustus tagastada tarbijale raha 14-päeva jooksul pärast taganemisavalduse saamist. Kui tarbija teeb taganemisavalduse ühel päeval, kuid postitab toote alles mitmed päevad hiljem, on kauplejal õigus põhjendatud kahtluse korral  tagasimaksega viivitada, kuni kaup on temani jõudnud või tarbija on esitanud kauba postitamist kinnitava tõendi.

Lisainfo: Kristina Vaksmaa-Tammaru, kristina.vaksmaa@consumer.ee, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, TTJA, 510 1729

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade, TTJA

24. oktoober 2020

EL tarbija nõustamiskeskus: tarbijad vaidlevad välismaiste korraldajatega ära jäänud ürituste pärast

Koroonakriis põhjustas enamus ürituste, sealhulgas kontsertide ära jäämise. Sageli on Eestis toimuma pidanud kontsertide korraldajateks teise riigi ettevõtjad, mistõttu laekub Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusele kaebusi piletiraha tagasi nõudvatelt tarbijatelt. Enamasti käivad vaidlused Lätis registreeritud korraldajatega, kes pakuvad tarbijatele piletiraha tagastamise asemel uut kuupäeva ürituse külastamiseks, kuid valdavalt tarbijatele see ei sobi.

„Tarbijad peaks alati enne pileti ostmist vaatama, kes on kontserdi korraldaja, sest ürituse toimumise eest vastutab just korraldaja, mitte pileteid müüv ettevõte. Ürituse ära jäämisel tuleb tarbijal pretensioon ning raha tagastamise nõue esitada korraldajale. Reeglina on teave korraldaja kohta märgitud piletimüügi keskkonnas ja piletil,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Teise riigi korraldaja vastu suunatud kaebuste puhul sõltuvad tarbija õigused näiteks sellest, kas üritus pidi toimuma Eestis või mõnes muus riigis. Kui koroonaleviku tõttu tühistatud üritus pidi aset leidma Eestis, on tarbija õigused reguleeritud Eestis kehtivate seadustega. Tarbija võib korraldajaga kokku leppida, et tagasimakse asemel saab tarbija pileti hiljem toimuvale üritusele või hüvitatakse kulu kinkekaardiga. Kui nimetatud alternatiivid tarbijale ei sobi, on õigus lepingust taganeda ja küsida tagasi kogu makstud tasu. Teises riigis toimuma pidanud ürituste korral sõltuvad tarbija õigused vastava riigi seadustest ning osades riikides on raha tagasi saamisele kehtestatud teatud tingimused.

Lisaks kontserdi eest tasutud piletirahale on tarbijatel ürituste tühistamise korral ka muid võimalikke lisakulusid. „Näiteks teises riigis toimuma pidanud ürituse puhul võib tarbija olla teinud kulutusi ka hotellile, lennupiletitele või näiteks autorendile. Selliste teenuste tasuta tühistamine või muutmine sõltub konkreetsetest lepingutingimustest ehk sellest, milles broneerimisel on kokku lepitud. Seega, kui tarbijal on broneeritud tühistamisvõimaluseta majutus, ei anna kontserdi ära jäämine tarbijale alust nõuda hotellilt ettemakstud raha tagastamist,“ kommenteeris Tammaru.

Kui piletid on ostetud Eestist ning ka ürituse toimumispaik on Eesti, kuid kontserdi korraldaja on teises riigis registreeritud ettevõte, puudub tarbijal võimalus kaebuse lahendamiseks Eesti tarbijavaidluste komisjonis. Komisjonil on pädevus lahendada vaid vaidlusi, mille üheks osapooleks on Eestis registreeritud ettevõte. Teise EL riigi kauplejaga tekkinud vaidluste korral  pakub kaebuse lahendamise teenust EL tarbija nõustamiskeskus, mis on üle-euroopalise tarbijakeskuste võrgustiku ECC-Net liige.

Tarbijatel, kes on tasunud piletite eest krediitkaardiga ning üritus on tühistatud, tasub probleemi mittelahenemisel uurida kaardi väljastanud pangast makse tagasikutsumise võimaluste (chargeback menetlus) kohta.

Lisaks kontsertide ära jäämisele on tarbijate kaebused aeg-ajalt seotud ka sellega, et väljakuulutatud peaesineja või -esinejad jäid tulemata. Tarbija õigus sellises olukorras piletiraha tagasi saada sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. „Näiteks olukorras, kus tarbija on enne kontserdialale sisenemist teadlik, et väljakuulutatud peaesineja ei esine, kuid otsustab siiski kontserti kuulata, ei saa hiljem nõuda piletiraha tagastamist. Seda põhjusel, et tarbija nõustus kavas toimunud muudatustega ning korraldaja on ostetud teenuse ehk kontserdi tarbijale osutanud,“ lisas Tammaru.

Juhul, kui peaesineja ärajäämine või muud olulised muudatused selguvad alles pärast kontserdialale sisenemist ehk pileti realiseerimist, võib tarbija nõuda näiteks piletihinna alandamist.

EL tarbija nõustamiskeskus pakub teavet, nõu ja abi piiriüleste ostude tegemisel ELis, Islandil, Norras ja Suurbritannias, kuuludes rahvusvahelisse tarbija nõustamiskeskuste võrgustikku, mille tööd koordineerib Euroopa Komisjon. Võrgustiku Eesti esindus asub tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti koosseisus. EL tarbija nõustamiskeskuste teenused on tarbijale tasuta. Seoses riikides väljakuulutatud eriolukordadega kasvas võrgustiku abi vajavate tarbijate hulk kolmekordseks. Eesti keskusele on kriisi algusest käesoleva aasta märtsis laekunud enam kui 1200 tarbija pöördumise, millest enamus puudutab reisimisega seotud probleeme. Teisel kohal on pöördumised seoses piiriülese e-kaubandusega.

Lisainfo: Kristina Vaksmaa-Tammaru, kristina.vaksmaa@consumer.ee, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, TTJA, 510 1729

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

16.10.2020

TTJA algatas reisiettevõtja Activetours OÜ tagatise kasutamise menetluse

Reisiettevõtja Activetours OÜ (registrikood: 12245178) teavitas 14.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA), et ei suuda oma maksevõime tõttu täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi reisijate ees, millest tulenevalt algatas TTJA tagatise kasutamise menetluse.

TTJA kogub reisijatelt avaldusi ära jäänud pakettreisi või selle osa või lunastamata pakettreisi kinkekaardi eest tasutud raha tagasi saamiseks.

Avalduse esitamiseks tuleb täita ja allkirjastada vastav vorm  (vorm eesti keeles (128.35 KB, PDF), vorm inglise keeles (133.51 KB, PDF)). Avaldus koos asjakohaste lisadokumentidega tuleb saata hiljemalt 16.11.2020 e-posti aadressile reis@ttja.ee või tavapostiga Endla 10a, 10122 Tallinn.

Pärast avalduse esitamiseks määratud tähtaega esitatud avaldused jäetakse läbi vaatamata.

Reisiettevõttel Activetours OÜ on kehtiv tagatis kogusummas on 13 000 eurot ning tagatise väljaandjaks on BTA Insurance Company SE Eesti filiaal.

Reisikorraldaja tagatist kasutatakse reisijate reisilt tagasitoomiseks, vajadusel tagasitoomiseni majutamiseks, reisitasu tagastamiseks reisijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest, tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest.

Nendel reisijatel, kes maksid reisi eest krediitkaardiga, soovitame ühendust võtta oma pangaga, et uurida makse tühistamise võimaluste kohta.

Kui reisiostja oli jõudnud sõlmida ka reisitõrkekindlustuse, tuleks pöörduda oma kindlustusfirma poole ja küsida üle, kas reisifirma maksejõuetus on kindlustuskaitsega hõlmatud.

Kui reisiettevõtjalt on ostetud üksikuid reisiteenuseid, näiteks ainult lennupilet või ainult majutus, siis ei kuulu need hüvitamisele reisiettevõtja tagatise arvelt.

Kui reisiettevõtjalt on ostetud pakettreis, mille kestvusaeg on vähem kui 24 tundi, siis ei kuulu nende eest tasutu hüvitamisele reisiettevõtja tagatise arvelt, välja arvatud juhul, kui pakettreis sisaldas öist majutust.

Lugupidamisega

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn