Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) avaldasid toetust tarbijakaitseseaduse muudatusele, millega kaotataks kaupleja kohustus väljastada vaikimisi paberist ostukviitungeid.
Kehtiv regulatsioon kohustab kauplejat andma tarbijale ostukviitung kirjalikus või tarbija nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis igal juhul, kui tarbija ostusumma on üle 20 euro. “allikas”Postimees
Riigikontroll leiab täna avaldatud auditis, et järelevalvet pangaväliste krediidiandjate tegevuse üle tuleb tõhustada. See aitaks tagada, et laenu ei antaks liiga lihtsalt – et hinnataks reeglite kohaselt ja sisuliselt inimeste tegelikku võimet laenu tagasi maksta.
Kuigi rahandusministeerium nendib, et inimesed jäävad pangaväliste tarbimislaenude tasumisega sageli hätta, on poliitikakujundamine ja järelevalve selles valdkonnas jäänud pigem tagasihoidlikuks, teatas riigikontroll. Lisaks järelevalve parandamisele pangaväliste laenuandjate üle vajab riigikontrolli hinnangul järeleaitamist ka inimeste oskus oma finantsvõimekust adekvaatselt hinnata.
Riigikontroll auditeeris, kas tarbimiskrediidi valdkonna järelevalve tagab tarbijaõiguste kaitse ning riik on tegelenud finantskohustuste riskide teemal tarbijate teadlikkuse parandamisega.
Praegune õigusruum ei soodusta vastutustundlikku laenuandmist ja senine järelevalve pangaväliste tarbimiskrediidi andjate üle ei ole olnud piisavalt tõhus, et takistada vastutustundetut laenude andmist neile, kelle võime laenu tagasi maksta on kaheldav.
Riigikontrolli analüüsiosakonna peakontrolör Märt Loite leidis, et vastutustundliku laenamise tagamises on probleeme. «Laenuandjad peaks konservatiivselt hindama laenutahtja võimet see tagasi maksta. Tarbimislaenu saamine ei tohi olla liiga lihtne, seda ennekõike just laenuvõtja huvides. Reeglid, mille järgi tuleb hinnata inimeste maksevõimet, ei ole mõeldud kiusamiseks, vaid vastupidi – inimeste kaitseks nii laenuandja võimaliku agressiivse laenupakkumise ja laenama ahvatleva tegevuse kui ka iseenda valearvestuste eest. Seda enam, et võimekus teha järelevalvet tarbimislaenude reklaami üle on kehvapoolne, iseäranis veebireklaami puhul, ning otseposti ei saagi piirata. Laenuandja peaks teadvustama laenuvõtjatele, mida üks või teine kohustus endaga kaasa võib tuua, ja tegema seda viisil, et laenuvõtjale see arusaam ka kohale jõuaks. Laenuvõtja peaks aga püüdma realistlikult hinnata oma finantsvõimekust. Kui juba häda on kaelas, viivised muudkui kasvavad ja inkassofirma koputab uksele, on juba hilja riske tagantjärele hinnata,» nentis peakontrolör Märt Loite.
Ta lisas, et kuigi sõltuvalt ajast ja oludest on neid, kes oma laenude tasumisega hätta jäävad, kord rohkem, kord vähem, võib laias laastus öelda, et pangaväliste krediidiandjatega sõlmitud tarbimislaenu lepingute puhul on ligi neljandik kliente viivitanud tagasimaksetega.
Statistika näitab, et pankade kliendid tagastavad oma laenusid eeskujulikumalt kui pangaväliste krediidiandjate kliendid. Finantsinspektsiooni aruandest 2022. aasta viimase kvartali kohta nähtub, et sama aasta lõpus oli pankadega seotud krediidiandjate laenudest viivises vaid 6 protsenti, kuid pangaväliste krediidiandjate laenudest 22 protsenti. Siinkohal on vaja teadvustada, et võrreldes pankade tarbimislaenudega ja pankadega seotud krediidiandjate laenudega on summad väiksemad, tähtajad lühemad ja intressid kõrgemad (ja sellest tulenevalt ka krediidikulukuse määr kõrgem).
Laenuvõtjate ja võlgnike huvid ning õigused on võrreldes krediidiandjate ning võlgade sissenõudjate omadega vähem kaitstud, kuna tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole siduvad; maksekäsu kiirmenetluses ei pea kohtud võlgniku vastuväidete puudumisel võla sissenõudmise õiguslikke aluseid kontrollima; võlgade kokkuostmine toimub riikliku järelevalveta. Kui krediidiandjal on võimalik lihtsalt ja piisavalt hea hinnaga vabaneda nõrgemate laenuvõtjatega sõlmitud lepingutest, neid edasi müües (inkassoettevõtetele), siis see maandab krediidiandja riske ning võib vähendada soovi hinnata põhjalikult laenuvõtja krediidivõimelisust enne laenuandmist.
Kuigi krediidituru regulatiivse keskkonna kitsaskohad ja riskid on olnud kaua teada ja nende lahendamiseks on aastate jooksul välja töötatud nii seaduste väljatöötamise kavatsusi kui ka eelnõusid, on mitme väga vajaliku eelnõu menetlemine tihti takerdunud kas juba ministeeriumite kooskõlastusprotsessis (kooskõlastuse andmata jätmise põhjus on olnud eelnõu ebaküpsus, kooskõlastamine võtab väga kaua aega) või riigikogu menetluses (õiguslikest lahkarvamustest tekkinud ebakindluse tõttu). Valdkonna õigusraamistiku ümberkujundamine on seetõttu olnud aeglane ja veninud, riskid realiseeruvad ning tarbijad, hoiustajad ja investorid saavad kahju. Tuleb teadvustada, et isegi kui vajalik õigusruum saaks kujundatud, võtab aastaid aega ka selle rakendamine, tehniliste lahenduste loomine jms.
Finantsinspektsiooni ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) praeguste järelevalve tööriistade kasutamine ja mõju on olnud piiratud. Krediidiandja risk, et tema rikkumiste suhtes algatatakse väärteomenetlus, on olnud väga väike. TTJA pole aastaid kontrollinud, kas pangavälised krediidiandjad täidavad nõudeid laenutaotlejatele esitatava teabe suhtes. Tarbimiskrediidi reklaami järelevalve on olnud suures osas kaebustepõhine. Vaid väike osa veebis ja sotsiaalmeedias kuvatavatest nõudeid rikkuvatest reklaamidest saab kõrvaldatud.
Finantsinspektsioonil ja TTJA-l tuleks rakendada kõiki olemasolevaid järelevalvevahendeid, et tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine ning tarbijate kaitse. Samuti on vaja jälgida, kuivõrd hiljutised seadusemuudatused seoses väärteomenetlustega tagavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel rakendataks tõhusaid ning hoiatavaid karistusi.
Riigikontroll soovitab rahandusministeeriumil võtta aktiivsem juhtroll ja vastutus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise vältimiseks loodud keskkond ja järelevalvajate tööriistad tagaksid tarbijate õiguste ja huvide parema kaitse. Sihipäraselt tuleks arendada täiskasvanute ja eelkõige rahaliselt kehvemas seisus inimeste finantskirjaoskust ja teadlikkust laenamise ja võlgujäämise riskidest ning võimalustest saada probleemide korral võlanõustamisteenust.
Alates 28. maist jõustub tarbijakaitseseaduse muudatus, mis ei luba enam kaubandusettevõtetel libaallahindlusi teha ja müüjad võivad soodustust näidata ainult võrdluses viimase 30 päeva kõige odavama hinnaga. A1000 Market odavpoodide keti tegevjuhi Tarmo Lauringu väitel olid siiani pooled Eesti kaubandusettevõtete soodusmüügid tegelikult libaallahindlused, aga ka uues seaduses on tema sõnul lünk, mis võimaldab inimesi lollitada. ” allikas” Postimees
Kodukeemia kasutamisel peab olema väga ettevaatlik, kuna neis leiduvad kemikaalid võivad tervisele suurt ohtu kujutada.
Ära sega valgendajat teiste puhastusvahenditega
Valgendajat ei tohiks mitte mingil tingimusel segada teiste puhastusvahenditega, kuna selle käigus võivad tekkida mürgised gaasid, nagu näiteks kloramiini gaas, kirjutab realsimple.com. Valgendajat võib ainult puhta veega lahjendada.
Ära unusta tuba tuulutada
Kangetest kemikaalidest erituvad aurud on tervisele kahjulikud. Seega oleks mõistlik pärast nende kasutamist toad korralikult tuulutada, et mitte mürgiseid gaase sisse hingata. Kodukeemiat kasutades ürita töötada kiirelt, et võimalikult vähe nendega kokku puutuda.
Mõtle hoolega läbi, kus koristusvahendeid hoida
Juhul kui sul on väikesed lapsed või koduloomad, oleks mõistlik hoida kodukeemiat kohas, mis ei ole kergesti ligipääsetav. Kindlasti tuleb toote pakendilt lugeda, kuidas seda hoiustama peab. Enamikku puhastusvahendeid ei tohi näiteks päevavalguse käes hoida. Seega on heaks peidukohaks kapp.
Kasuta tooteid ainult ettenähtud otstarbeks
Kui toode on mõeldud näiteks ainult pliidi puhastamiseks, siis tuleb seda ainult selleks kasutada. Pindade puhastamine vale tootega võib neid kahjustada. Samuti võib toote valesti kasutamine tervisele ohtu kujutada.
Allikas: https://kodustiil.elu24.ee/6964744/neli-ohtlikku-viga-mida-kodukeemiat-kasutades-valtida-tuleks
Maaeluministeerium: toiduohutusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata
Riigikontrolli tänasest toiduohutuse auditist selgus, et maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluvad ametkonnad ei kontrolli Eestis müügil olevaid puu- ja juurvilju piisavalt ning moonutavad laborianalüüside tulemusi, et toit näiks puhtam. Maaeluministeeriumi esindaja sõnul tuleb auditi tulemustesse suhtuda täie tõsidusega.
Loe lähemalt: :: https://www.postimees.ee/6703718/maaeluministeerium-toiduohutusele-tuleks-rohkem-tahelepanu-poorata
/nginx/o/2018/12/19/11667559t1he45e.jpg)
Saaremaa ahjukana.
FOTO: Saaremaa Lihatööstus
«Ostsin poest Saaremaa ahjukana. Kodus olles selgus aga, et olenemata sellest, et tal on suurelt kirjutatud peale Saaremaa ahjukana, on tegemist Lätist pärit kanaga. Miks Saaremaa lihatööstus petab kliente nii?» kirjutas lugeja.
Vastab Saaremaa Lihatööstuse turundusjuht Siret Läets:
«Rõõm on tõdeda, et inimesed järjest rohkem loevad, mis pakenditel kirjas on, aga antud juhul me siiski kliendi mõttekäiguga, nagu petaks Saaremaa Lihatööstus tarbijaid, ei nõustu. Vastupidi – oleme selgelt pakendi etiketil välja toonud päritolumaa ja ka seda, et oleme antud toodete turustajad.
Saaremaa Lihatööstus tõi kindlakaalulised jahutatud broileriliha tooted müügile märtsis 2017. Tookord, kui kanaliha toodetega turule tulime, edastasime klientidele info ka selle kohta, et leidsime sobiva partneri, kes meie kaubamärgi all toodaks. Meie soov oli, et kanade kasvatamisel ei oleks kasutatud antibiootikume ning kelle kvaliteet oleks meile sobiv. Viide artiklile SIIN).
Meil on olemas oma kanatsehh, aga selle kasutuselevõtt nõuaks suurt investeeringut, seega praegu seisab see tühjana. Mõtlesime enne järele proovida, kas on antud toodetel üldse Eestis turgu. Kui tooted hästi vastu võetakse, saame edasisi investeeringu plaane tegema hakata.»
Allikas: Postimees
Uuel aasta jõustub üle 250 õigusakti, mille seas on ka mitu olulist maksumuudatust. Muuhulgas hakkab kehtima madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele, tõuseb gaasiaktsiis ja jõustub keeld anda inimestele tasuta õhukesi kilekotte. […]
Allikas: Postimees
Veterinaar- ja toiduamet tuvastas viie tootja hakklihast linnuliha kasutamise, ehkki märgistusel puudus sellekohane teave. Toidu koostise muutmine parandusteta etiketil on toidu võltsimine.[…]
Allikas: postimees
Suur ahjupraadide valmistamise hooaeg on käes, aga enne, kui toidu ahju pistad, tasuks hoolega jälgid, millist nõud ja kuidas selleks kasutad.
Nii mõnigi retsept eeldab, et ahjuvormi tuleb enne toidu ahjupanekut tühjalt kuumutada. Selgub aga, et sugugi kõigi vormidega pole see teguviis ohutu. Eriti ohtlik on Pyrexi vormide tühjana kuumutamine, vahendab The Kitchn.
Pyrexi vormid on väga levinud ka Eestis, kuid paljud ei pööra tähelepanu sellega kaasas käivale kasutusjuhendile, kus selgesõnaliselt öeldud, et seda ei tohi eelkuumutada.
Aga just sellist kuumutamist nõuavad nii mõnedki soolased ja magusad vormiroad.
Dana McMahan, The Kitchni toimetaja, avastas selle tõsiasja siis, kui tema mees vormi Yorkshire´i pudingut valmistas ja selle ahju pani. Eelsoojendatud vorm lõhkes ahjus.
Internetis uurimistööd tehes jõudis paar selleni, et Pyrex tõepoolest hoiatab kasutusjuhendis inimesi vormi eelkuumutamise eest, aga kui palju on neid inimesi, kes ahjuvormi kasutusjuhendit loevad?
Tegemist on kahtlemata infoga, mida pühade-eelsel ajal maksab jagada ka kõigile oma sõpradele-tuttavatele, et samalaadseid õnnetusi vältida. Ja kui ostad koju uue ahjuvormi, tasub täpselt süveneda, mida sellega tohib ja ei tohi teha. […]
Allikas: Postimees
|
|---|
