Maaeluministeerium: toiduohutusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata

Maaeluministeerium: toiduohutusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata
Riigikontrolli tänasest toiduohutuse auditist selgus, et maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluvad ametkonnad ei kontrolli Eestis müügil olevaid puu- ja juurvilju piisavalt ning moonutavad laborianalüüside tulemusi, et toit näiks puhtam. Maaeluministeeriumi esindaja sõnul tuleb auditi tulemustesse suhtuda täie tõsidusega.
Loe lähemalt: :: https://www.postimees.ee/6703718/maaeluministeerium-toiduohutusele-tuleks-rohkem-tahelepanu-poorata

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

6. september 2019 – 13:10
Euroopa Liidu lipud ELi peahoone ees Brüsselis.
Foto: NakNakNak / pixabay.com.

Täna, 6. septembril avaldati Euroopa Liidu teatajas määrus (2019/1381), mille eesmärk on parandada toiduohutuse valdkonna riskihindamist. Õigusaktiga muudetakse riskihindamist läbipaistvamaks, tugevdatakse ELi riskihindamise uuringute usaldusväärsust ja rakendatakse sõltumatuse tagamise põhimõtteid. Lisaks parandatakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhtimist ja kestlikku toimimist.

Määrusega muudeti kaheksat toiduohutuse valdkonna õigusakti. Lisaks ELi  toiduseadusele (määrus 178/2002) tehti muudatusi õigusaktides, mis reguleerivad  toidu lisaainete, toiduensüümide, toidu lõhna- ja maitseainete, suitsutuspreparaatide, uuendtoidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide,  geneetiliselt muundatud organismide, taimekaitsevahendite ja söödalisandite kasutamist. Muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kellel on plaanis nende õigusaktidega seoses taotleda luba või selle pikendamist, sest muutuvad taotluse esitamise protseduurid.

Õigusakti muudatuseks andis põhjuse ka glüfosaadi riskihindamise tulemustega rahulolematute ELi kodanike algatus. Tulevikus on ELi riskihindamise alused selgemad ja läbipaistvamad, tõstmaks kodanike usaldust riskihinnangute põhjal tehtavate otsuste vastu.

Edaspidi avalikustatakse kõik otsustamise aluseks olevad uuringud (v.a nende konfidentsiaalsed osad), kohustuslikuks muutub teavitamine loa taotlemiseks kavandatavatest teadusuuringutest ja luuakse ka vastav andmebaas, riskihindamisel toimuvad avalikud konsultatsioonid ning vajadusel võib korraldada kontrolluuringuid. Riskihindamise parandamine on kavas ka läbi EFSA juhtimise ja riskihindamise mudeli täiustamise. Näiteks otsitakse võimalusi, kuidas paremini kaasata liikmesriikide eksperte EFSA töös; edaspidi osalevad kõigi liikmesriikide esindajad EFSA juhtimises, kuid sealjuures säilib EFSA kui teadusnõu andja sõltumatus.

Kõigele lisaks luuakse määrusega alus riskidest teavitamise kavale, mis loob tulevikus riski tasemest oleneva teavitamise vahendite ja viiside raamistiku ja edendab erinevate poolte vahelist dialoogi toiduohutuse valdkonnas.

Määrus 2019/1381 rakendub märtsis 2020.

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
29. august 2019

 

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub enam kui tuhat tarbijat aastas, kes soovivad nõu või abi olukorras, mil kauba või teenuse müünud kauplejaga on tekkinud probleeme. Keskus reastas kõige enam probleeme tekitanud tarbijamured.

Esimene koht: e-kaubandus

E-kaubandus oma populaarsuse tõttu põhjustab ka kõige enam kaebusi. Peamiseks mureks on olukorrad, mil tarbija on tellimisel kauba eest maksnud, ent kaup jääb tulemata ning välisriigis asuva kauplejaga kontakti saamine ei õnnestu. „Praegu levinud kaebuste puhul on näha, et toodete mittesaatmine on iseloomulik pigem petturlikele ja fiktiivsetele e-poodidele. Tasub teada, et tarbija saab e-ostude õnnestumiseks ise väga palju ära teha. Sageli taustauuring ja eeltöö annavad signaali, kui tegemist ei ole ausa kauplejaga,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Legaalsete kauplejate ja tarbijate vahel esinevad eelkõige lepingulised vaidlused, näiteks kui kaup on puudusega, defekti tekkepõhjuse tõendamine jms. „Varasemast enam on tarbijad teadlikud ka EL-s kehtivast 14-päevasest taganemisõigusest ja geoblokeeringu keelust ning oskavad oma õigusi ka nõuda,“ lisas Tammaru.

Teine koht: lennureisija õigused

Lennureisija õigustega seotud kaebused on aastatega väga jõudsalt kasvanud. Muidugi inimesed ka reisivad järjest enam ja tõusnud on teadlikkus oma õigustest. Eelkõige on lennukaebused seotud teatud olukordades, näiteks lennu hilinemine või tühistamine, tarbijale antud õigusega rahaliseks hüvitise küsimiseks, ent lennufirma keeldub selle maksmisest. „On näha, et tarbijad on aja jooksul lennufirmaga suhtlemisel teadlikumad ja oskavad oma õigusi nõuda juba lennu hilinemise või tühistamise ajal,“ tõdes Tammaru. Samal ajal on sagenenud juhtumid, mil tarbijad tegutsevad lennu hilinemisel või tühistamisel aga ka pagasiga seotud probleemide korral ilma lennuvedajaga konsulteerimata, eeldades ekslikult, et neil on hiljem õigus nõuda kõikide tehtud kulutuste hüvitamist.

Kolmas koht: majutusteenused

Majutusteenustega seotud kaebused on kasvanud just viimastel aastatel ja eelkõige seoses sellega, et välismaal majutuse broneerimist pakkuvate portaalide arv on jõudsalt kasvanud. Broneerimiseks kasutakse vahendusportaale ning seal kuvatud teabega ei tutvuta piisavalt ning hiljem pettutakse majutusteenuse kvaliteedis, majutuse tingimustes või selles, et ei saa broneeringut tasuta tühistada. Majutuseteenuste puhul on oluline teada seda, et selle kvaliteediga mittenõustumisel, tuleks kaebus esitada kohapeal ehk hotellis, mitte tagantjärgi kui teenuste tarbimine on juba lõppenud.

Neljas koht: autorent

Autorendikaebused on läbi aastate olnud üheks sagedaseks piiriülese kaebuse põhjuseks. Kaebuste sisu on olnud sarnase iseloomuga – krediitkaardilt on tarbijat teavitamata maha võetud liigsed summad ning asjaolu, et rendifirmad ei vasta tarbijate kaebustele.

Viies koht: kaebuse lahendamise võimalused 

Järjest sagedamini pöörduvad tarbijad nõustamiskeskuse poole üldise teabe saamiseks, et kas ja kuidas on võimalik kaebust lahendada, kui kaupleja asub teises riigis. „Vajadus piiriüleste tehingutega seotud vaidluste lahendamiseks kasvab, sest eestlased reisivad järjest enam ning samuti on interneti vahendusel järjest rohkem teenuseid ja kaupu suunatud ka Eesti turule“ sõnas Tammaru.

Rohkem teavet oma õiguste ning vaidluse lahendamise võimaluste kohta saab lugeda EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt www.consumer.ee.

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

ETL pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

Austatud Riigikogu esimees, Vabariigi Peaminister ja ministrid,

Eesti Tarbijakaitse Liit kui tarbijate esindusorganisatsioon Eestis ja Euroopa Tarbijate katusorganisatsiooni BEUC täisliige alates 2004 aastast pöördub teie poole palvega toetada BEUC-i algatust Euroopa Liidu tarbijate tervise kaitseks.

Eesti Tarbijakaitse Liit on veerand sajandi jooksul harinud ja koolitanud terve põlvkonna tarbijaid ja seisnud valvekoerana tarbijate õiguste ja heaolu kaitsel ja ka seekord ei jää me käed rüpes ootama muutusi , mida tarbijad eluliselt vajavad.

Euroopa Liidu tarbijad vajavad kohvitopsides ja muudes paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju. Erinevalt plastist puuduvad EL-i eeskirjad, mis reguleeriksid paberi kasutamist toiduga kokkupuutuva materjalina.

Tarbijatel on õigus eeldada, et toiduga otseselt kokkupuutuvad materjalid ei sisalda kahjulikke kemikaale.

Uues laborikatsed näitavad aga taaskord, et värvilisest paberist ja kartongist valmistatud toidupakendid n. kohvitopsid võivad sisaldada ja vabastada trükkimisel kasutatavatest tintidest pärinevaid kemikaale sealhulgas neid, mida EFSA ei ole hinnanud.

Rohkem kui üks kuuest proovist sisaldas primaarseid aromaatseid amiine, millest osa arvatakse tekitavat vähki ja peaaegu kõik 76 proovi sisaldasid UV filtreid, mis võivad põhjustada vähki või häirivad hormoonide süsteemi.

Ka 2017. aastal läbiviidud kiirtoidupakendite testidest kolmandikul avastati problemaatiliste fluoritud ühendite kõrge sisaldus. Teadlased kahtlustavad, et fluoritud ühenditel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele – vähk, viljatus ja rasvumine.

Kuna paber on plastiku järel teine enim kasutatud toidupakendimaterjal on murettekitav, et seda kasutatakse meie toiduga kokkupuutel ilma turvavõrguta.

Alates 2021. aastast jõustuv ühekordse kasutusega plasti ambitsioonikas keeld toob paberi ja kartongi kui alternatiivid jõuliselt turule, kus puudub igasugune sellealane regulatsioon.

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et tarbijate tervis pole piisavalt kaitstud antud olukorras ja Euroopa Parlament on kutsunud üles vastu võtma vastavaid meetmeid – see kõik on saavutatud pikaajalise, jõulise lobbitöö tulemusel Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt.

Kõige selle taustal palume teie jõulist sekkumist EL-i seadusandliku raamistiku korrastamiseks, et tarbijad võiksid kindlustundega sooritada oma igapäevaseid oste.

Tarbija vajab selgust ja kaitset!

Oma ostuvalikutega kujundavad tarbijad keskkonda meie ümber aga samuti panevad proovile oma tervise.

Eesti tarbijate tervis on aga meie kõigi südameasi!

Lisana kaasas BEUCi Pressiteade, taustamaterjal ja lisateave testide ja kommentaaridega.

P.S. TÄNAME Peaministrit ja Maaeluministrit EESTI MAASIKATE eest!

Lugupidamisega

Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
BEUCi Eesti esindaja

6411697
www.tarbijakaitse.ee

 

 

BEUC PRESSITEADE: Euroopa Liit vajab kohvitassides, kõrtes ja muudest paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju.

BEUC PRESSITEADE
27.juuli 2019

Euroopa Liit vajab kohvitassides, kõrtes ja muudest paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju.

Uued laborikatsed näitavad, et värvilisest paberist ja kartongist valmistatud toidupakendid nagu kohvitassid ja kõrred võivad sisaldada ja vabastada trükkimisel kasutatavatest tintidest pärinevaid kemikaale.

Paber on plastiku järel teine enim kasutatud toidupakendimaterjal, aga erinevalt plastist puuduvad EL-s eeskirjad, mis reguleeriksid paberi kasutamist toiduga kokkupuutuva materjalina.

Kuna ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastmaterjalid keelatakse ELis alates 2012. aastast, tõestas katse mõne alternatiivi, näiteks paberitüvede ohutust.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid koostöös riiklike ametitega analüüsisid 76 trükitud paberist või kartongist toidupakendit, näiteks kohvitasside, paberitüvede, trükitud salvrättide ja toidutoodete proove.

Testid näitasid, et rohkem kui üks kuuest proovist sisaldas primaarseid aromaatseid amiine, millest osa arvatakse põhjustavat vähki.

Peaaegu kõik 76 proovi sisaldasid UV-filtreid, millede puhul arvatakse, et need põhjustavad vähki või häirivad hormonaalset süsteemi.

BEUCi peadirektor Monique Goyens kommenteeris olukorda:

„Enamik tarbijaid eeldab, et nende toiduga kokkupuutuvad materjalid ei sisalda kahjulikke kemikaale, kuid kahjuks pole see nii.
Pakendis olevad kemikaalid lekivad meie toitu, satuvad meie kehasse, kuid neil pole seal kohta. Uus test on tõend selle kohta, et paberist toidupakendid ei pruugi olla nii süütud kui tundub.
Tarbijate tervise kaitseks peab EL välja töötama ranged eeskirjad.
Murettekitav on see, et paberit kasutatakse meie toiduga kokkupuutel ilma turvavõrguta“

Taustast:
Trükitud paberist ja kartongist toidupakendid võivad sisaldada ja vabastada probleemseid kemikaale, s.h. ka neid, mida EFSA ei ole hinnanud.

2017 a. Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt läbiviidud katsed näitasid, et kolmandikul kiirtoidupakenditest leiti fluoritud ühendite kõrge sisaldus, mis võivad põhjustada vähki,
viljatust ja rasvumist.

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et toiduga kokkupuutuvate pakendite puhul pole tarbijate tervis piisavalt tagatud.

Euroopa Parlament on kutsunud üles võtma vastu meetmeid tagamaks, et probleemsed ained jääksid toidupakenditest ja toidust välja.

Euroopa Kontrollikoda teatas, et on vajadus ühtlustatud ohutuseeskirjade järele.

Vahendas:

Linda Läänesaar
BEUCi Eesti liige

Majutusteenustele 14-päevane taganemisõigus ei laiene

Majutust vahendavate veebilehtede või äppideta ei kujuta paljud reisimist enam ettegi, ent mõnikord esineb ka kogenud reisijail ootamatuid probleeme. Sageli arvatakse ekslikult, et netis tellitud majutust saab 14 päeva jooksul tasuta tühistada viidates Euroopa Liidus kehtivale 14-päevasele taganemisõigusele.
Majutusteenust vahendavad portaalid on tarbijate hulgas väga populaarsed, enim kasutatavad Eesti tarbijad booking.com ja Airbnb rakendusi. Paraku on internetis majutust broneerides juhtunud, et tarbija eeldab ekslikult, et tal on õigus 14-päeva jooksul tehingust taganeda, nagu netiostude puhul Euroopa Liidusseadusega reeglina ette nähtud.Tasub teada, etmajutusteenustele vastav seaduslik taganemisõigus õigus ei laiene. Seega on tühistamis- ja muutmistingimused iga teenusepakkuja otsustada ning tarbijale broneeringu kinnitamise järgselt siduvad. Hästi oluline on iga broneeringu puhul ka teada täpseid tingimusi, kuna sama vahendusportaal pakub reeglina erinevate hotelli või korterite majutust erinevatel tingimustel.

Tühistamise kiirus ei päästa

Näiteks on tarbijad ekslikult broneerinud tagasimakse võimaluseta majutuse ning selle avastamisel soovinud seda tasuta tühistada, viidates enda kiirele reageerimisele. Paraku ei ole majutusasutused kohustatud broneeringut tasuta tühistama, kui vastav tingimus on tarbijale enne tehingu sõlmimist teatvaks tehtud, olenemata sellest kui kiiresti tarbija selleks soovi avaldab või kui kaugesse tulevikku on majutus planeeritud. On juhuseid, kus tarbijad põhjendavad tühistamatu broneeringu tühistamissoovi omapoolse eksitusega, paraku selline argument ei ole tulemuslik.
On olnud juhuseid, kus tarbijad on jätnud tähelepanu ka teisi olulisi majutusasutuse sätestatud tingimusi ning seeläbi kahju kannatanud. Näiteks on osadel hostelitel või külaliskorteritel, kus puudub kohapeal teenindav personal, selged tingimused, et saabumine peab toimuma kindlal kellajal või enne teatavad aega, mille möödumisel ei ole võimalik tarbijaid majutuspaika sisse lasta. Sellise tingimuse tähelepanuta jätmisel võib tekkida olukord, kus reisijad ei pääsegi liiga hilise saabumise korral ööbimispaika, kuigi on selle eest ette tasunud.

Ettevaatust filtritega

Enamus vahendusportaale pakub võimalust majutuspakkumisi filtreerida, näiteks saab märgistada, et kuvataks ainult neid majutusvõimalusi, kus on bassein, wifi, tasuta tühistamise võimalus, hommikusöök jms. Kui filtrite abiga on sobiva majutuseni jõutud, tuleks kindlasti enne broneeringu vormistamist väga tähelepanelikult üle kontrollida, kas eelnimetatud teenused ja tingimused on ka soovitud kuupäevadel ja konkreetse valitud toatüübi puhul olemas.
Teatud teenusteid olemasolu võivad tarbijad ekslikult pidada iseenesest mõistetavaks, näiteks privaatne vannituba, hommikusöök, wifi, pesemisvahendid jms. Paraku võib sama majutusasutus olenevalt toatüübist ja -hinnast pakkuda ka erinevaid majutustingimusi, sh võimalust broneering tühistada või kuupäevi muuta. Seega enne broneeringu kinnitamist tuleb kõik kuvatav info läbi lugeda ning kahtluse korral üle küsida.
Kuigi väga mugav on kasutada majutuse broneerimisel nutiseadmeid ja telefonis asuvaid äppe, on soovitav võimalusel kallimad või pikemaajalised majutused vormistada läbi nö „suure ekraani“ ehk arvutis, sest selliselt hoomab pakkumise ja broneeringu kõiki tingimusi paremini.
Alati on soovitatav lisaks kirjeldusele portaalis „guugeldada“ internetist ka teiste reisijate fotosid ning tagasisidet.

Mida teha probleemide korral?

Kahjuks esineb juhuseid, kus tarbija on kõik õigesti vormistanud, kuid majutusteenusega tekib siiski probleeme, näiteks ei vasta tuba või muud teenused tingimustele, ekslikult on tarbija arvelt maha võetud rohkem raha kui kokku lepitud või tekib muid möödarääkimisi. Sellistes olukordades saavad Euroopa Liidus registreeritud teenusepakkujatega tekkinud vaidluste puhul tarbijad abi ja nõu küsida EL tarbija nõustamiskeskusest, mis on Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti piiriüleseid kaebusi lahendav üksus.

Kristina Tammaru, ELi tarbija nõustamiskeskuse juhataja

Millest küll on tehtud huulepulgad?

Kosmeetika on midagi sellist, mida me kõik tarbime, aga kui paljud mõtlevad seejuures sellele, et mõni lemmiktoode võib sisaldada tugevaid kemikaale ning organismile ohtlikke koostisosi? Mõnele inimesele ei pruugi need märkimisväärset mõju avaldada, aga teine, tundlikum, võib saada lausa terviseprobleemi, räägib Apotheka Beauty iluekspert Riin Liplik.[…]

allikas: Postimees

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
22.07.2019

TTJA teatab ohtlikest toodetest

TTJA annab teada, et läbi RAPEX süsteemi (ohtlikest toodetest teavitamise süsteemi) on laekunud teated kahe Stokke kaubamärki kandva väikelastele mõeldud tooli ohtlikkusest.

Stokke Steps Bouncer, Newborn Set (toodetud vahemikus veebruar 2014 kuni 21.detsember 2018) lamamistooli ohtlikkus ilmneb selle kasutamisel koos Stokke Steps söögitooliga. Tooli kasutamisel võib tekkida olukord, kus lamamistool ei kinnitu korrektselt söögitooli külge, isegi kui indikaator näitab rohelist, ja lamamistool võib tulla söögitooli küljest lahti. Lamamistool eraldi kasutades ohtu ei kujuta.
Tarbijad, kes on ostnud Stokke Steps lamamistooli ja kasutavad seda koos söögitooliga, peaksid sellises kombinatsioonis toodete kasutamise koheselt lõpetama ning kontrollima Stokke koduleheküljel https://reclamations.stokke.com/stepsbouncer (sisestades kauba koodi vastavasse lahtrisse), kas teie tool on seotud turvariskiga või mitte. Kui risk on olemas, saab tarbija samalt leheküljelt ka juhised edasiseks tegutsemiseks.

Stokke Tripp Trapp beebiistmete (tootmisajaga alates oktoober 2018) puhul võib tulla ette olukord, kus õlarihmad peale istme pesemist ja/või eemaldamist võidakse kinnitada valesti ning need võivad seetõttu tulla tooli küljest lahti.

Tarbijad, kes on ostnud Stokke Tripp Trapp tooli beebiistme peaksid samuti kontrollima Stokke koduleheküljel https://reclamations.stokke.com/newbornupgrade (sisestades kauba koodi vastavasse lahtrisse), kas tema toode on turvariskiga või mitte. Juhul, kui toode on mõjutatud, saab tarbija sealt samalt leheküljelt juhised edasiseks tegutsemiseks.

Rohkem teavet:
RAPEX kiirhoiatussüsteemi teated

Lisainfo:
Anne-Ly Palk
peaspetsialist
+372 620 1904 |
www.ttja.ee | Sõle 23a, Tallinn 10614
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Millal võib toidulisandite võtmine olla ohtlik?

Üha enam esitatakse arvamust, et toidulisandid ei toimi ja nende ost on raharaiskamine. Mis veelgi hullem – nad võivad olla isegi kahjulikud, kirjutab emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Mõned toidulisandid võivad mõjutada ravimite imendumist, metabolismi, toimet ja ka teraapiat. Näiteks võib vitamiin K vähendada verevedeldaja võimet vältida vere hüübimist. Antioksüdandid, nagu vitamiinid C ja E, võivad vähendada vähktõve kemoteraapia toimet. Mõned toidulisandid võivad põhjustada kiirgusravi ajal naha tundlikkust ja tõsiseid reaktsioone. Kaltsiumi sisaldavad toidulisandid võivad halvendada ravimite imendumist, mistõttu soovitatakse neid võtta 3-4 tunnise vaheajaga..

“allikas” Postimees

Hea uudis reisihuvilistele – Airbnb muudab majutusplatvormi selgemaks

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade

  1. juuli 2019

Hea uudis reisihuvilistele – Airbnb muudab majutusplatvormi selgemaks

 

Majutusteenust vahendav internetiplatvorm Airbnb andis järgi Euroopa Komisjoni ja EL tarbijakaitseasutuste survele muuta oma platvorm tarbijaile selgemaks ja läbipaistvamaks. Muudatused puudutavad nii hinna kuvamist, teavet majutusteenuse pakkuja kohta ning vaidluste lahendamise võimalusi.

 

Euroopa Komisjon avaldas äsja reisihuvilistele rõõmu valmistava uudise, mille kohaselt viib Airbnb oma tegevuse kooskõlla Euroopa Liidu tarbijaõiguses sätestatud nõuetega. Komisjon selgitas, et nad koos liidu riikide tarbijakaitseasutustega, eesotsas Norra tarbijakaitseametiga, on pidanud Airbnb-ga läbirääkimisi, mille tulemusel täitis ettevõte kõik järelevalveasutuste nõudmised. Euroopa Liidu õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová ütles, et nüüd võivad tarbijad olla ka kindlad, et hind, mida nad näevad esimesel lehel, on sama, mida nad lõpuks maksavad. Jourová avaldas lootust, et ka muud platvormid järgivad Airbnb eeskuju.

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu riikide järelevalveasutustes ja tarbija nõustamiskeskustes olnud fookuses teenuseid vahendavad internetiplatvormid, mis ei ole alati tarbijale kasutamisel väga selged. Eestis tegutseb EL tarbija nõustamiskeskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures. „Konkreetselt Airbnb-st rääkides oli probleemiks eelkõige tarbijale esitatava info täpsus ja selgus, mis on tarbijaid ajanud segadusse ning põhjustanud hulgaliselt küsimusi,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Näiteks ei olnud varem Airbnb kaudu majutust broneerides kohe selge, milline on selle lõplik maksumus, kuna osa kulusid olid peidetud ning lisandusid alles hiljem. Samuti oli probleeme selgusele jõudmisega, kes on tehingu teiseks pooleks – kas professionaalne majutusettevõte või eraisik, millest sõltuvad tarbija õigused. „Kõigest sellest oleme ka omalt poolt püüdnud tarbijaid juba aastaid hoiatada – alati uurige, kellelt ja millistel tingimustel ostate teenust,“ lisas Tammaru.

Peamised täiustused ja muudatused on:

  • Majutuse otsingul valitud kuupäevadeks näevad kasutajad tulemuste lehel koguhinda, mis sisaldab kõiki kohaldatavaid kohustuslikke tasusid ja maksusid (nagu teenustasu, koristamistasu ja kohalikud maksud). Edasistel lehtedel üllatuslikke kohustuslikke tasusid ei lisandu;
  • Airbnb teeb selget vahet erapakkujate ja kutseliste majutajate majutuspakkumistel;
  • Airbnb veebisaidil on lihtsasti leitav link internetipõhisele vaidluste lahendamise platvormile ja kogu vajalik teave vaidluste lahendamise kohta.

Airbnb tegi muudatusi ka oma teenindustingimustes. Ettevõte:

  • selgitab, et tarbijatel on õigus kaevata Airbnb kohtusse oma elukohariigis;
  • austab kasutajate olulist põhiõigust esitada isikukahju või muu kahju korral majutaja vastu hagi;
  • kohustub mitte muutma tingimusi ühepoolselt, teavitamata sellest eelnevalt selgesõnaliselt kasutajaid ja andmata neile võimalust leping tühistada.

Rohkem infot:

  • Lisateave Airbnb tehtud muudatuste ja tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise kohta
  • Teabeleht Airbnb tehtud muudatuste kohta
  • Pressiteade, mis käsitleb kohtumist Airbnb esindajatega (september 2018)
  • Pressiteade, mis käsitleb meetmeid Airbnb suhtes (juuli 2018)

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!