Pressiteade 11.12.2018 Ametid pöörasid seiklusparkide tähelepanu ohutusele

Pressiteade
11.12.2018

Ametid pöörasid seiklusparkide tähelepanu ohutusele

Tänavu suvel kontrollisid Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ohutust üheksas seikluspargis. Puudujääke leiti nii tarbijale antavas teabes, ohutuse eest vastutuses kui ka riskide kaardistamisel. Kinnitust leidis fakt, et mida põhjalikumalt oli koostatud riskihindamine ja enesekontrolliplaan, seda vähem esines puudujääke radadel.

Järelevalve käigus pöörati tähelepanu tootja ja/või radade paigaldaja poolt antud teabele nii kodulehel kui pargis enne teenuse tarbimist, sealhulgas lepingule. Ametid hindasid pargi olukorda – kas riskihinnang on koostatud ja arborist või dendroloog hinnanud puude seisukorda. Tähelepanu all oli ka töötajate ettevalmistus – töötajate koolitamine ja valmisolek õnnetuseks või päästmist vajavaks olukorraks, isikukaitsevahendite kasutamine ja hooldamine.

Kontrollimise tulemusena selgus, et mitme ettevõtte kodulehel antav teave ei ole kooskõlas kohapeal või lepingus antud teabega. Näiteks anti erinevat infot piirangute kohta raja kasutamisel. Neljal juhul välistas teenusepakkuja vastutuse teenuse ohutuse eest. Tasub teada, et isegi kui seikleja sellisele lepingule alla kirjutab, on vastav säte tühine, kuna teenuse pakkuja peab tagama ohutu teenuse, juhul kui klient täidab kõike reegleid ja instruktori korraldusi.

Ametid leidsid lepingus sätteid, mida raja kasutajal ei ole võimalik kuidagi tavapärase hoolsuse ja pargi kasutamise reeglite või korra järgi täita. Näiteks lepingu kohaselt peab klient eelnevalt veenduma, et valitud rada vastab tema füüsilistele võimetele ja oskustele. Tegelikult vastavad asjaolud selguvad alles raja kasutamise käigus.

Dokumentidega tutvumisel pöörati tähelepanu koostatud riskihinnangutele ja nende järgimisele. Riskihinnang annab ettevõtjale ülevaate põhilistest ohukohtadest ning võimaluse rakendada kaalutletud meetmeid ohtude maandamiseks. Üheksast kontrollitud pargist oli riskihindamine koostatud vaid kahel. Tänaseks on veel viis seiklusparki läbi viinud riskihindamise ning kahel on see koostamisel. Selgus ka, et kahel seikluspargil puudus kasutusluba.

Ametid rõhutavad enesekontrolli süsteemi vajalikkust – see annab järjepideva ülevaate pargi ning kasutatavate isikukaitsevahendite seisust ning võimaldab kiirelt tuvastada amortiseerumisest, intensiivsest kasutamisest tulenevaid riske jms. Seiklusradade perioodilist kontrolli teostati väidetavalt igas pargis enne hooaja algust ning igapäevaselt enne pargi avamist/külastajate saabumist, kuid igapäevased kontrollitulemused talletati kirjalikult vaid neljas pargis.

Radade läbironimisel tuvastati suuremaid või väiksemaid puudusi kõikides parkides, kahes leiti aga tõsisemad ohud. Ühes pargis trosslaskumise keskosas võis klient puutüvega kokku põrgata ning teises leiti poomisoht, kui ronija peaks atraktsioonil tasakaalu kaotama ja kukkuma.

Aitamaks ettevõtjail oma tegevust seikluspargis ohutult ellu viia, on Baltimaade tarbijakaitseametid koostanud seikluspargi ohutuse juhised, mis on abiks nii juba tegutsevatele kui alustavatele ettevõtjatele. Juhisele on lisatud enesekontrolli küsimustik, mis aitab hinnata teenuse ohutust.

Rohkem infot:
nõuandeid ohutuks seiklemiseks.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Maaelukomisjonis hekseldati läbi kõik Toiduliidu lipumärki puudutavad küsimused

Viimastel aastatel kostunud kriitika eestimaist tootmist tähistava lipumärgi ümber tõi teisipäeval riigikogu maaelukomisjonis toimunud arutelule 25 inimest, ent muutusteni, kui need tulema peaksid, läheb veel aega.

Kuigi seisukohti väljendati istungil erinevaid, tabas asja üht tuuma, mis aitaks aruteluga edasi liikuda, kõige paremini Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

“Kas lipumärgi puhul on tegu tarbijate eksitamisega või mitte? Oleme oma nõukogus asja tõsiselt arutanud. Kuna meil on liikmeteks nii toidu esmatootjaid kui ka tööstused, pole konsensust lihtne leida. Seega tuleb võimaliku eksitamise kohta kõik korralikult välja uurida. Siis saab otsustada, kas on tarvis mingid meetmed kasutusele võtta,” ütles Tõnissoo, kes kiitis lipumärki, pidades seda üheks kõige geniaalsemaks turundusvõtteks. […]

Allikas: Maaleht

Tarbijakaitseamet: Reisiettevõtjail tuleb anda rohkem lepingueelset teavet

Tarbijakaitseameti pressiteade
03.12.2018

Tarbijakaitseamet: Reisiettevõtjail tuleb anda rohkem lepingueelset teavet

Tarbijakaitseamet viis reisiettevõtjate seas läbi uuringu, et välja selgitada, kuidas on reisiettevõtjad tänavu 1. juulil jõustunud pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivist tulenevate nõuetega kohanenud ja neid täidavad. Fookuses oli eelkõige reisijale esitatav lepingueelse teabe ja teabelehe esitamine, mille osas esines palju puudusi.

Uuringus vaadeldi reise korraldavate ja vahendavate ettevõtjate müügiprotsesse ning küsiti pakkumisi nii eelnevalt kokku pandud pakettreisidele kui ka individuaalreisidel. Reisipakkumist küsiti kokku 46 ettevõtjalt, kellest 36 vastas päringule.

Amet tuvastas, et 19 juhul esines puudusi lepingueelse teabe esitamisel ja samapalju puudusi ka teabelehe esitamisel. Näiteks lepingueelse teabe esitamisel ei esitatud kogu asjakohast teavet või esitati see pärast lepingu sõlmimist, jäeti viitamata tüüptingimustele ja vahendatavate pakettreiside puhul jäeti välja toomata andmed reisi tegeliku korraldaja kohta. Teabelehe esitamise puudused seisnesid selles, et teabeleht esitati alles pärast lepingu sõlmimist või jäeti üldse esitamata.

Uue regulatsiooni järgi peab reisiettevõtja enne lepingu sõlmimist andma reisijale põhjaliku info. Teabe esitamine on kohustuslik nii reisikorraldajale, reisivahendajale kui ka seotud reisikorraldusteenuseid hõlbustavale ettevõtjale. Reisikorraldaja ja vahendaja puhul piisab, kui üks neist teabe edastab.

Pakettreisi korral peab reisiettevõtja reisijale andma enne lepingu sõlmimist kahte tüüpi infot. Esiteks standardinfo teabelehe reisija õiguste kohta l ning teiseks asjakohase info konkreetse pakettreisi kohta. Seotud reisikorraldusteenuste puhul peab reisiettevõtja andma reisijale vähemalt standardinfo teabelehe.

Pakettreisi korral peab teabeleht sisaldama vähemalt järgmist:
tegemist on pakettreisiga;
info reisija õiguste kohta;
info reisikorraldaja vastutuse kohta;
info reisikorraldaja tagatise kohta.

Seotud reisikorraldusteenuste puhul tuleb reisijat teavitada, et:
ta ei saa kasutada neid õigusi, mis on ette nähtud üksnes pakettreiside korral;
iga teenuse tegelik osutaja vastutab ise oma teenuse kohase osutamise eest;
reisija saab kasutada seotud reisikorraldusteenuste korral ettenähtud tagatist, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata selle sõlmimist hõlbustanud reisiettevõtja maksevõime tõttu.

Rohkem infot:
„Puhka targalt“ kampaaniaveeb

NB! Täna, 3. novembril püstitab tarbijakaitseamet reisiteemalise infolaua lennujaama ja sadamasse. Infolaud asub Tallinna lennujaamas avalikul alal kella 11.30-13.00 ning Tallinna sadamas D-terminalis ainult reisijaile mõeldud alal kella 16.00-17.30. Infolauas on reisijatel võimalik küsida oma õiguste kohta reisiteenuste ostmisel, sh uue pakettreisi direktiiviga seonduvalt, millega on reisijale antud varasemast suuremad õigused.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Tarbijat diskrimineeritakse?

Tarbijat diskrimineeritakse?

Mis on geoblokeering ehk asukohapiirangvõi elukohast tingitud diskrimineerimine? Enamusele on need terminid võõrad, kuid tegelikult oleme tarbijatena seda kogenud. Alates 3. detsembrist on selliste piirangute tekitamine Euroopa Liidus keelatud.
„Kahjuks teie maksevahend ei ole aktsepteeritav“ võib tulla vastuseks nii naaberriikide e-kauplustest kui ka veidi kaugemalt, kuigi tegemist on rahvusvahelist tarnet pakkuva kauplejaga. Põhjusekstarbija VISA krediitkaart, mis on väljastatud Eestis,mis sest, et tegemist oli ülemaailmse kaadriorganisatsiooni kaardiga. Küsimusele, et mis võiks olla kauplejapoolne äririsk antud olukorras ja miks krediitkaart ei sobi, vastust ei saa.
Alates 3. detsembriston seoses vastava Euroopa Liidu määruse jõustumisega selliste piirangute tekitamine Euroopa Liidu siseselt keelatud. Ehk näiteks kui Saksamaa veebikaupleja aktsepteerib VISA krediitkaarti Saksa tarbijate puhul, tuleb seda teha ka Eesti tarbijate puhul. Eesti või mistahes liikmesriigi tarbijatele tuleb pakkuda samasuguseid maksevõimalusi nagu kohalikele tarbijatele, olgu selleks siis võimalus tasuda ülekandega, kaardiga või kauba kättesaamisel.
Kuidas geoblokeering töötab?
Lihtsustatult öeldes on tegemist olukorraga, kus tarbijale keeldutakse internetis asju müümast või teenuseid osutamast seoses sellega, milline on tarbija kodakondsus, millises riigis on tema elukoht või asukoht. Enamasti on selle taga kauplejate soovimatus piiriüleselt müüa.
Tarbija ostusoovi võidakse blokeerida erinevalt. Kõige sagedamini tekib tarbijal takistus soovitud veebipoes kasutajaks registreerimisel, sest rippmenüüst puudub võimalus valida kättetoimetamise aadressiks Eestit või sisestada Eesti suunakoodiga telefoninumbrit.
Tarbija blokeerimiseks kasutatakse ka ümbersuunamist uuele veebilehele. Näiteks suunatakse Eesti tarbija Suurbritannia e-poest, mille tippdomeen on .uk peale kontaktandmete sisestamist lehele lõpuga .ee. Eesti tippdomeeniga veebilehel on aga samad kaubad kallimad või toodetevalik väiksem.Selline ümbersuunamine saab pärast 3. detsembrit olla lubatud vaid tarbija selgesõnalisel nõusolekul, kuid ka sel juhul peab tarbijal olema jätkuvalt ligipääs algsele saidile. Näiteks kergestileitava lingi vahendusel.
Mis veel uute normidega tarbija jaoks muutub?
Uute reeglite kohaselt ei saa Euroopa Liidu siseste tehingute korral keelduda kaupade või teenuste müügist teise liikmeriigi tarbijale. Küll aga jääb kauplejatele õigus valida, kas ostud tarnitakse liikmesriiki, kuhu kaupleja pakub kohaletoimetamist, või tarbija tuleb ise kaubale kokkulepitud kohta järele.
Näiteks kui Eesti tarbija soovib osta fotokaamerat Saksamaa veebipoest, mis pakub tarnet vaid Saksamaa piires, ei tohi kaupleja tehingust keelduda, kui tarbija nõustub kaamerale ise järgi tulema või vormistab kättetoimetamise Saksamaal asuvale aadressile.
Ka elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul, nagu pilveteenused, andmebaasiteenused ja veebimajutus, ei nähta edaspidi ette võimalust keelduda teise liikmesriigi tarbijale teenuse osutamistest. Sama kehtib ka muude teenuste kohta, näiteks autorent või hotellimajutus. Antud teenuste puhul on siiani ligipääsu piirangutest rohkem täheldatud kallimate hindade kehtestamist sõltuvalt tarbija päritoluriigist. Näitekskogus mõned aastad tagasi kuulsust Prantsusmaa hotell, kus identne viiepäevane majutuspakett internetis broneerides maksisAustria ja Saksamaa tarbijatele 1038 eurot, Itaalia tarbijatele858 eurot ning Belgiast või Prantsusmaalt pärit tarbijatele 645 eurot.
Kas on erandeid?
Uue määruse kohaldamisalast jäetakse välja teatud liiki teenused, näiteksautoriõigusega kaitstud sisu või mittemateriaalses vormis teosed, nague-raamatud. Nimetatud teenuste puhul võib jätkuvalt esineda piiranguid piirülese ostusoovi korral. Seegavõib müügist keelduda Luksemburgis asuv kaupleja, kelle veebisaidilt soovib Eesti tarbija osta tarkvara, mille müük on autoriõigusega kaitstud ning lubatud vaid riikides, mille hulka Eesti ei kuulu .
Samuti on määrusest välja jäetud finants-, audiovisuaal-, transpordi-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused.
Millist kasu on uutest reeglitest oodata?
Hiljutine statistika näitab, et teises ELiriigis asuvatest internetipoodidest sooritab oste ainult 15 protsenti eurooplastest. Üheks põhjustest geoblokeering ehk tarbija asukohapõhine tõkestus.
Seega võib uskuda, et kui uute reeglite abil tarbija elukohast tingitud tõkked e-kaubanduses kaovad, aktiveerub ka liidu sisene netikaubandus, millest võidavad nii tarbijad kui ka ettevõtted. Tarbijate õigused e-kaubanduse korral ning kauplejate seadusest tulenevad lepingulised kohustused on juba viis aastat samad, hoolimata sellest, millises liikmesriigis on tarbija elukoht.
Seega soodsate hindadega ja laiema kaubavalikugaSuurbritannia või Saksamaa netipoest kaupade tellimine on kindlasti tarbijate huvides. Samas annab piiriülene müük ka ettevõtjatele võimaluse olla liidu siseturu kaubanduse osaks, pakkudes ka konkurentsialast väljakutset ning rohkem kliente.
Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitseamet

Euroopa Toiduohutusamet vähendas dioksiinide ohutut kogust

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vähendas toiduga saadava dioksiinide ohutut kogust. Eestlaste peamine dioksiini allikas on Läänemere kala, mille tarbimissoovitusi vaadatakse uute andmete valguses üle.

„Kuigi mürgised ühendid dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained, on toit peamine allikas, mille kaudu jõuavad need ained inimese organismi,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Organismi ladestunud ühendid võivad põhjustada mitmeid terviseprobleeme, mistõttu Euroopa Toiduohutusamet vähendas dioksiinide lubatud nädaladoosi.“[…]

Allikas: terviseinfo.ee

Kuidas kauplused sind lõksu meelitavad ja kuidas targasti poes käia

Kui sageli sa planeerid kiiresti toidupoest läbi hüpata, et paar elementaaret asja haarata ning poest väljudes vaatad hämmastusega neid kolme suurt kotitäit kraami ja mõtled, et kuidas see küll juhtus? Sa ei ole sugugi ainuke, kellel nii juhtub. Supermarketite kaubapaigutus ja isegi värviskeem on väga täpselt planeeritud sel moel, et rõhuda meie alateadvusele. Kavalate nippide ja trikkidega suunatakse meid ostma asju, mida me tegelikult sugugi ei vaja. Tagajärjena kannatab meie rahakott ja sageli ka tervis.

Kõige lihtsam viis vältida supermarketite strateegiaid on väiksemate poodide, turgude ja otse tootjalt tarbijale võrgustike eelistamine. Osavalt planeerides on võimalik sel moel rahuldada üsna suur osa oma toidu- ja tarbekaupade vajadusest. Sageli aga ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures suurkaupluseid vältida. Sel juhul tuleb olla nutikas ja tähelepanelik ning märgata neid trikke, millega sind rohkem tarbima meelitatakse.
1. Esmatarbekaupade paigutus
Toidukauplused teavad, et enamik inimesi tuleb poodi teatud kindlate põhikaupade järele. Leib, piim, liha ja köögiviljad asetatakse enamasti U-kujuliselt mööda poe kaugemaid nurki üksteisest võimalikult kaugele, tagamaks et sa jalutad paari asja ostmiseks tervele poele ringi peale. Sealjuures möödud suurest hulgast asjadest, mida sa tingimata ei vaja, aga sul tekib kange kiusatus neid osta.Oled sa märganud, et sageli on lilled ja puuviljad sissepääsu lähedal? Ilusad värvid ja isuäratavad lõhnad parandavad su meeleolu ja pikendavad poes veedetud aega. Samuti on turuuuringud näidanud, et kui su korv on juba tervislike värskete toidukaupadega täidetud, siis paradoksaalsel kombel lubad kergemini endale väikest kiusatust ebavajaliku ja ebatervisliku suupiste näol.
2. Sooduspakkumised, mis ei ole tingimata soodsad
Enamust inimesi köidavad suured neoonpaberil sildid “sooduspakkumine” või “eripakkumine”. Väga sageli aga ei ole need pakkumised sugugi nii head tehingud. Hakates lähemalt uurima peenes kirjas kilohinda või seda, mis see kaup enne soodustuse määramist maksis, võid leida, et säästad vaid mõned sendid või halvemal juhul maksad isegi peale. Kui tegemist on asjaga, mida sul tegelikult ei olnud üldse plaanis osta, siis on pood just sulle 1:0 ära teinud.
3. Tooteinfo valed
Tootepakendil lubatud imelised tervislikud mõjud on sageli lihtsalt turundustrikk. “Light” tooted ei ole enamasti tervislikumad, kuna väiksem rasvakogus kompenseeritakse suhkruga. E-vaba võib tähendada seda, et E-koodi märkimise asemel on lisaained lihtsalt sõnadega välja kirjutatud. Vitamiinidega “rikastatud” toidud võivad sisaldada vitamiine sellises vormis, mis ei ole inimese jaoks väga hästi omastatav ja nii edasi. Turundajad imevad sageli kauba reklaamimiseks ideid pastakast välja ning neil väidetel ei ole mitte midagi pistmist kauba tegeliku toiteväärtusega. Suurtootjate eesmärgiks on kasum, mitte sinu tervise parandamine. Selleks, et eristada tegeliku toiteväärtusega kaupa lihtsalt toredasti pakendatud kaubast, õpi hoolikalt lugema ja mõistma pakenditel olevat infot. Eelista kaupa, mille koostisainete nimekiri on võimalikult lühike ja arusaadav ka ilma kõrghariduseta toidukeemias.
4. Toodete paigutus
Toidutootjad kulutavad suuri rahasid, et kindlustada oma kaubale parim nähtavus. Pea meeles, et see kaup mis esimesena sulle silma hakkab, ei pruugi olla sugugi kõige kvaliteetsem, tervislikum või soodsam omasarnaste toodete hulgas. Väiksematel tootjatel, mis võib-olla pööravad enam tähelepanu oma toodete kvaliteedile, ei ole väga suurt eelarvet oma kaubapaigutuse organiseerimiseks sama efektiivselt. Nende toodete leidmiseks pead ise veidi vaeva nägema. Pööra tähelepanu ka sellele, et riiuli otstesse ei paigutata alati kampaaniatooteid – vahel arvame loogiliselt, et sinna on välja pandud vaid soodustooted, kuid see ei pruugi sugugi nii olla.
5. Hirm millestki ilma jääda
Meis kõigis pesitseb hirm, et kui me ruttu võimalusest kinni ei haara, siis kaotame mõne eriti soodsa võimaluse. Supermarketid kasutavad seda hirmu suurepäraselt ära tehes piiratud aja kehtivaid kampaaniaid. Eriti siis, kui sa oled majanduslikul keerulistes oludes, on sellised kampaaniad väga efektiivsed, kuna sulle võib jääda mulje, et koheselt võimalust kasutamata jättes jääd millestki olulisest ilma.
6. Impulsiivsed ostud
Vaadakem tõele näkku – supermarketid ei paiguta värvilisi nätse ja komme vahetult kassa ette selleks, et sinu tervisest hoolida. Nad teavad, et kui sa oled oma korvitäiega kassasse jõudnud, siis näib euro või paar lisaks väike summa ning tõenäoliselt oled piisavalt tüdinud ja väsinud, et kiusatusele järele anda. Veel parem, kui sul on kaasas väsinud, tüdinud ja valjuhäälsed väiksed lapsed – lihtsam on nende mangumisele lihtsalt järele anda.
Sama eesmärki täidavad ka strateegiliselt paigutatud “sooduspakkumiste” lauad. Vajalike asjadeni jõudmine võib supermarketis olla nagu ahvatlustega täidetud takistusraja läbimine. Jää endale kindlaks ja ära lase ennast pidurdada hooajalistest “sooduskaupadest”, mis sulle otse tee peale ette paigutatud on.
7. Soovitused toiduainete kombineerimiseks
Mis sobib makaronidega kõige paremini? Suure tõenäosusega on vastus kohe kõrval riiuli peal. Toidukauplused asetavad kavalal moel kokku sobivad kaubad üksteise kõrvale, et inspireerida sind ostma seda väikest lisandit, mida sul küll alguses võib-olla plaanis ei olnud, aga mis äkitselt näib geniaalse ideena. Kui sageli oled sa ostnud sel moel pastakastme, mida tegelikult üldse ei planeerinud osta?
8. Rahulik taustamuusika
Turundusuuringud on näidanud, et tempokas muusika julgustab inimesi kärmelt ja asjalikult tegutsema, aeglane ja rahulik muusika soodustab seda, et võtad oma poeskäiku rahulikult ja longid ühest sooduspakkumisest teiseni. Klassikaline muusika soodustab seda, et inimesed ostavad pigem kallimaid tooteid. Nii et pane enne kauplusesse sisenemist kõrvaklapid pähe ja kuula enda poolt valitud reibast muusikat – nii väldid liiga kauaks riiulite vahele unelema jäämist.

Kuidas targemini osta?
Siin on mõned nipid, kuidas kaubanduskeskuste turundustrikke läbi näha ja targemini poes käia.
• Planeeri oma poeskäiku põhjalikult
Ilma ostunimekirjata poodi minek on kõige kindlam viis oma eelarvet ületada ja impulsiivseid oste teha. 10 minutit mõttetööd enne poodi siirdumist võib säästa väga palju raha. Mõtle rahulikult läbi need toidud, mida lähipäevil või sel nädalal valmistada soovid ning koosta vajalikest koostisainetest nimekiri. Ära unusta üles kirjutamast, mida vajad hommikusöögiks, vahepaladeks ning majapidamistarvete osakonnast. Lõppu jäta kolm vaba lahtrit spontaansete ostude jaoks – see aitab sul tunda ennast vähem piiratuna, kuid hoiab samas siiski kontrolli all kalduvuse osta enam, kui tegelikult vajad.
• Vaata enne nimekirja koostamist kappi
Kui sageli sa pakid lahti värskelt ostetud köögivilju, ning leiad et vanad on alles kasutamata? Kiire elutempo juures ja olukorras, kus kööki kasutab mitu inimest, on võimatu peast teada, mida sul kodus leidub ja mida mitte. Enne nimekirja koostamist viska pilk kappi ja külmkappi ja mõtle välja viise, kuidas juba olemas olevat kraami targasti ära kasutada, et võimalikult vähe juurde osta.
• Ole iseenda pankur
Võib-olla oled juba meister nimekirja koostamises aga sul on probleeme järgmise sammuga – sellele kindlaks jäämisega? Võta poodi kaasa ainult täpselt nii palju sularaha, kui sul vajalike asjade ostmiseks kulub ja jäta pangakaardid koju.
• Jäta võimalusel lapsed koju
Lastega koos poodi minek on alati kordades stressirohkem ja kulukam, kui ilma nendeta. Lastele suunatud turundus on terve omaette teadus ning erinevalt täiskasvanutest, on neile palju raskem seletada, kuidas müügitrikid nende alateadvust mõjutavad. Lapsed on turundajate jaoks väga efektiivsed väikesed tööriistad, mõjutamaks vanemaid ostma rohkem asju, mida neil absoluutselt plaanis ei olnud. Uuringud on näidanud, et lastega poodi minnes võid kulutada kuni 40% enam, kui ilma nendeta. Kui nad on pikast päevast ja meelte poolt sisse sõitvast infost väsinud, tuleb jonn kergesti ning juba niigi pinges lapsevanem annab sageli oma närvide nimel kiiresti järgi. Kui sul ei ole lapsi poodlemise ajaks kuhugi jätta, siis anna neile ülesandeid millegi leidmiseks – nii rakendad nende tähelepanu millegi kasuliku teenistusse.
• Hoia kalkulaator käepärast
Mäletad, et vahel ei pruugi sooduspakkumised sugugi soodsamaks osutuda? Arvuta kahtluse korral ise üle ühiku ja kilo hind. Samuti aitab see sul tegelikku hinnavahet arvutada võttes arvesse pakendi suurust.
• Võta väiksem korv
Kas oled märganud, et poekärud kipuvad suuremaks minema? See on selleks, et sa saaksid sinna tähelepandamatult rohkem asju kuhjata. Võta lihtsalt väiksem korv – sinna on raskem kuhjata neid üleliigseid asju mida sa üldse osta ei plaaninud.
• Väldi näljase inimese ostusid
Mis juhtub siis, kui su kõht on tühi? Tõenäoliselt on sul teravam haistmine, vähem terav mõtlemine ning ebatervislikud toidud omandavad hoopis uutmoodi ahvatluse. Tühja kõhuga poodi minek on üks halvemaid asju, mida teha saad. Suure tõenäosusega avastad ennast korvi ladumas igasuguseid soolaseid ja magusaid ebatervislikke suupisteid. Söö kodus enne kõht täis või võta vähemalt tervislik vahepala enne, kui toidupoodi siirdud.
• Ole tähelepanelik tootetutvustuste ja tasuta näidiste osas
Tipptunnil on poes sageli iga nurga peal keegi, kes pakub midagi maitsta, juua või nuusutada. Sinna juurde käib korralikult selgeks õpitud jutt selle toote imeliste omaduste kohta. Tootetutvustused ei ole tingimata halvad, kui sa pead meeles, et otsus selle toote vajalikkuse kohta on siiski sinu enda teha. Kui sa tunned, et lauakese pealt proovimine ja siis ilma ostuta minema jalutamine on sinu jaoks ebamugav, siis väldi neid pakkumisi. „Ei, aitäh” on täiesti viisakas ja aktsepteeritav vastus. Kui neid esitlejaid on õigesti koolitatud, siis teavad nad, et keeldud tootest, mitte nende tehtavast tööst.

Laupäeval on rahvusvaheline “mitte midagi ostmise” päev

Rahvusvaheline ostuvaba päev on 1992. aastast tähistatav liigtarbimise vastane protestipäev, millega kutsutakse inimesi üles vähem tarbima, analüüsima oma tarbimisharjumusi ning suurte poekettide asemel kohalikke väikepoode toetama. Ostuvaba päev toimub Euroopas novembri viimasel laupäeval ja USA-s tänupühale (novembri neljas neljapäev) järgneval reedel. Lisaks enda tarbimise vähendamisele korraldatakse üle kogu maailma inimeste teadlikkuse suurendamiseks mõeldud üritusi, aktsioone ja töötubasid.

Esimene ostuvaba päev toimus 1992. aasta septembris Kanadas, et pöörata ühiskonna tähelepanu tarbimise ja ületarbimise tagajärgedele. Info selle idee kohta liikus kiiresti inimeste ja interneti kaudu edasi ning 1997. aastast hakati ostuvaba päeva tähistama tänupühale järgneval reedel, vastukaaluks tarbimisele pühendatud mustale reedele, mil suured poeketid pakuvad öist poodlemisvõimalust, allahindlusi ning võimalust soetada varakult jõulukinke. Tänapäeval on must reede Ameerikas nii populaarne, et klientidel on tavaks telkida poodide uste ees ning hullunud poodlejate massides saadud vigastused on tavaline nähtus. Ostuvaba päevaga sooviti jõulud muuta taas südamlikuks pühaks, et need poleks korporatsioonide hiigelkasumi teenimise tööriistaks.
Ostuvaba päev sai tuule tiibadesse tänu ajakirja Adbusters toetusele, mis üritas 2000. aastal üritust televisioonis reklaamida. Paraku keeldusid kõik suuremad USA telekanalid tarbimisvastase reklaami näitamisest ja näiteks CBS-i esindaja ütles ajakirjale, et selline reklaam on vastuolus USA majanduspoliitikaga. Lõpuks nõustus CNN reklaami näitama, kuid üksnes pärast seda, kui neile öeldi, et keeldumise puhul kirjutatakse sellest artikkel Wall Street Journalisse. Nüüdseks on info ostuvabast päevast interneti abiga levinud üle kogu maailma ning tarbimisvastast päeva tähistatakse ligi 70 riigis. Eestis tähistati ostuvaba päeva esmakordselt 2002. aastal.
Idee algatajate sõnul ei ole ostuvaba päeva mõte see, et inimene ei käi üks päev poes, vaid see, et tarbijad mõtleksid hoolega oma valikute üle ning võtaks seda esimese sammuna keskkonnasäästlikuma eluviisi poole. Samuti on see asjakohaseks võimaluseks tutvuda kohalike poepidajatega ning korraldada kaubavahetuse põhimõttel töötavaid jõululaatasid: inimesed toovad laadale kinke, mida nad ei vaja ning saavad vastutasuks võtta kellegi teise toodud eseme.
Paljudes riikides korraldatakse tarbimiskäitumise tagajärgedele tähelepanu pööramiseks mitmesuguseid aktsioone, näiteks lõigatakse supermarketites katki krediitkaarte, sõidetakse tühjade kärudega ühtses rivis mööda poodi, jalutatakse poodides zombidena ja korraldatakse suuri tänavapidusid. Samuti toimuvad töötoad, kus õpetatakse muu hulgas ka ise jõulukingitusi tegema. Üksikisiku tasandil saame me kõik teha selle otsuse, et tänavu mõttetuid jõulukinke kokku ei osta ja alustada keskkonnasäästlikumat tarbimist ning kutsuda üles ka teisi oma tarbimiskäitumist muutma.

Allikad: Adbusters, The Guardian, International Business Times, Buy Nothing Day UK

Tähelepanu ettevõtjad – uus direktiiv võib kohalduda lisaks klassikalistele reisiettevõtjatele ka tegelikele teenuseosutajatele

Tähelepanu ettevõtjad – uus direktiiv võib kohalduda lisaks klassikalistele reisiettevõtjatele ka tegelikele teenuseosutajatele

Sel suvel jõustunud pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv ei puuduta pelgalt klassikalisi reisiettevõtjaid, vaid ka tegelikke teenuseosutajaid, näiteks majutusettevõtjaid ja reisijavedu korraldavaid ettevõtjaid. Nõudeid peavad järgima kõik,kespakuvad ja müüvad reisiteenuseid, mis vastavad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele.

Uue regulatsiooniga laienes pakettreisi mõiste ja tekkis uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol, mille tulemusena on reisiteenuseid pakkuvate ettevõtjate tegevus varasemast enam reguleeritud.Lisaks on ühe olulise muudatusena kolmele reisiteenusele –reisijavedu, majutus ja muu turismiteenus –lisandunud ka neljas. See on auto, mootorratta ja muu mootorsõiduki üürimine.

Ka reisija soovil või valikul koostatud reis võib olla pakettreis

Kui varem kehtinud direktiiviga olid hõlmatud pakettreisid valmiskombinatsioonidena, siis uue direktiiviga on võrdsustatud kõik pakettreisid olenemata sellest, kas need on reisikorraldaja poolt eelnevalt kokku pandud või tehakse seda reisija soovil või valikul.

Pakettreisiga on tegemist näiteks juhul, kui reisija valib internetis või reisibüroos samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid, nii et nõusoleku maksmise kohta annab ta pärast kõikide reisiteenuste valimist. Kusjuures reisiteenuste hinnad võivad olla esitatud nii ühtse hinnana kui ka koguhinnana. Seega moodustub pakettreis näiteks juhul, kui reisija lisab samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid ostukorvi jatasub nende eest vastavalt kuvatud koguhinnale.Lisaks on pakettreisiga tegemist näiteks juhul, kui reisiteenuseid pakutakse ja müüakse „pakettreisi” või sellesarnase nimetuse all või kui pakutakse jamüüakse pakettreisi kinkekaarti, mille eest saab tulevikus pakettreisi soetada.

Kuidas tekivad seotud reisikorraldusteenused?

Samas tuleb silmas pidada, et teatud juhtudel kuulub regulatsioon kohaldumisele, kuid tegemist ei ole mitte pakettreisiga, vaid seotud reisikorraldusteenustega.Seotud reisikorraldusteenustega võib tegemist olla siis, kui samaks reisiks või puhkuseks pakutakse ja müüakse kahte või enamat eri liiki reisiteenust eraldi ning nendest reisiteenustest ei moodustu pakettreisi.

Näiteks juhul, kui reisija valib ühe veebilehe või reisibüroo külastuse käigus lennupiletid ja maksabnende eest ära (see tähendab, et esimene tehing on lõpuni viidud) ning enne kui ta lahkub, ostab ka majutuse, mille ta valib eraldi ja mille eest ta maksab eraldi. Seotud reisikorraldusteenustega on tegemist ka näiteks juhul, kui lennupiletitebroneerimise järel kutsutakse reisijat üles lingiga, mis viib teise ettevõtja koduleheküljele, broneerima valitud reisi sihtkohas pakutavat täiendavat reisiteenust, näiteks majutust, ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast lennupiletite broneeringu kinnitamist.

Merli Siitan, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna turismi valdkonna jurist-valdkonnajuht

Minna reisile või mitte? Uus teabeleht aitab reisihuvilisel teha teadlikku valikut

Minna reisile või mitte? Uus teabeleht aitab reisihuvilisel teha teadlikku valikut 

Tänavu suvel muutusid oluliselt reisiteenuste pakkumisele ja müümisele kehtestatud reeglid, mis tõi praktilisi uuendusi nii reisiettevõtjale kui ka ostjale. Sarnaselt finantssektorile kehtestati reisiettevõtjaile kohustus esitada reisijaile enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist standardinfo teabeleht, kust tarbija saab selget infot sõlmitava lepingu tüübi ja oma õiguste kohta.

Uue pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi ülevõtmise eesmärk oli viia reisijate kaitse ulatus vastavusse turu arenguga, suurendada läbipaistvust ning reisijate ja ettevõtjate õiguskindlust. Reaalselt tähendab seemuuhulgas seda, et kuna tarbijal võib olla keeruline eristada, kas tegemist on pakettreisi või seotud reisikorraldusteenustega, siis tuleb talle anda rohkem teavet enne, kui ta sõlmib lepingu kummagi ostmiseks. See on oluline, sest reisija õigused ja kaitse ulatus on pakettreisilepingu puhul suuremad kui seotud reisikorraldusteenuste korral.

Mis on pakettreisi teabeleht?

Pakettreiside puhul peab standardinfo teabelehest selguma, et tegemist on pakettreisiga, reisija õigused, teave reisikorraldaja vastutuse ja tagatise kohta. Lisaks tuleb reisijale enne pakettreisi müümist anda piisavat teavet konkreetse reisi kohta. Näiteks peab reisija saama teada oma reisi sihtkoha ja teekonna, milliste transpordivahenditega sinna jõutakse, millises majutuskohas peatutakse, milline on selle majutuskoha järk või mugavusaste. Kui pakett sisaldab ka toitlustust, siis tuleb reisijale esitada toitlustuskava. Reisija peab saama teada reisitasu koguhinna ja selle tasumise korra ning millised teenused on reisitasu sisse arvestatud.

Kohustuslik on reisijale anda ka üldist infot sihtriigi passi-, viisa- ja tervisenõuete kohta. Reisi valimisel on reisija jaoks oluline saada teada, milline on viisa saamiseks kuluv ligikaudne aeg. Reisiettevõtja peab reisijat teavitama, et reisijal on igal ajal enne pakettreisi algust õigus lepingust taganeda, makstes reisiettevõtjale mõistlikku hüvitist tehtud kulutuste eest.

Kes peab andma teabelehe – reisikorraldaja või vahendaja?

Lepingueelse teabe esitamine on kohustuslik nii reisikorraldajale kui ka vahendajale, kui pakettreisi pakutakse või müüakse vahendaja kaudu. Reisija ees peab selle kohustuse täitma emb-kumb neist. Reisikorraldajal ja vahendajal tuleks kokku leppida kumb teavitamiskohustuse täidab.

Kui reisikorraldaja või vahendaja ei täida lepingueelset teavitamiskohustust, on reisijal võimalik kasutada ettevõtja vastu asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.

Mis on seotud reisikorraldusteenuste teabeleht?

Seotud reisikorraldusteenuste puhul tuleb reisijat teavitada, etta ei saa kasutada neid õigusi, mis on ette nähtud üksnes pakettreiside korral. Seotud reisikorraldusteenustega on tegemist näiteks juhul, kui reisija ostab müügikoha ühekordse külastamise või sellega ühenduse võtmise käigus ühe reisi jaoks erinevaid reisiteenuseid, valib need ja tasub nende eest eraldi.

Nende teenuste puhul vastutab iga teenuse tegelik osutaja ise oma teenuse kohase osutamise eest. See on erinev pakettreisist, kus kõikide reisiteenuste osutamise eest vastutab reisija ees reisikorraldaja.

Ettevõtjail tuleb teada, et seotud reisikorraldusteenuste puhul peab reisijale pakkumise teinud reisiettevõtja ehk antud juhul hõlbustaja samuti omama tagatist. Seejuures on oluline reisijat teavitada, et tagatist saab kasutada vaid sellisel juhul, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata hõlbustaja maksevõime tõttu. Näiteks ei laiene tagatise kaitse juhtudele, kus hõlbustaja on tegelikule teenuse osutajale reisijalt laekunud reisitasu edasi kandnud, kuid tegelik teenuse osutaja keeldub teenust osutamast.

Teavitamiskohustuse saab hõlbustaja täita esitades reisijale enne seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist standardinfo teabelehe.

Nagu eelnevast selgub on varasemaga võrreldes märkimisväärselt suurenenud reisija õigus saada enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste soetamist reisiettevõtjal põhjalikku teavet oma õiguste ja konkreetse teenuse kohta. Põhjalik eelteave soetatavate teenuste kohta aitab reisijal langetada teadlik valik ja vältida hilisemaid arusaamatusi.

Helen Rohtla, tarbijakaitseameti järelevalveosakonna turismivaldkonna jurist

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!