ETL: Pressiteade 14.12.2021 Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) hääletus digiteenuste reguleerimise oluliste õigusaktide kohta.

                        ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

14.12.2021

 

Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) hääletus digiteenuste reguleerimise oluliste õigusaktide kohta.

 

Ajal kui veebiturud on täis ohtlike kaupu, võltsreklaame ja pettusi on tänane IMCO hääletus küll samm õiges suunas, aga oleks võinud reageerida võimsamalt.

Euroopa Parlament võtab lõpliku seisukoha vastu täiskogul jaanuaris enne kui algavad läbirääkimised liikmesriikidega.

Loodame, et kehtestatakse tugevam vastutus turgude jaoks tarbijatele kahjude tekitamise korral,  järelevalvega seotud reklaamide täielik keeld ja nõue, et kõik platvormid peavad kontrollima müüjate ja nende poolt müüdavate toodete seaduslikkust,  mitte ainult suured platvormid.

Kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võidakse nendest reeglitest vabastada ostaksid tarbijad endiselt ohtlikke või ebaseaduslikke tooteid kui nad suunduvad väiksematele platvormidele ja tarbijad puutuksid endiselt kokku ohtlike kaupade tulvaga, mille eest veebiturud ei ole piisavalt vastutavad.

Kuigi komisjon püüab parandada reklaamide läbipaistvust ja plaanib keelustada isikuandmete kasutamise otseturunduseks, profiilide koostamiseks ja alaealistele suunatud käitumuslike reklaamide jaoks on tänase hääletuse tulemus  tarbijakaitse seisukohalt pettumus.

 

Linda Läänesaar

Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika

nõuanderühma liige

6411697

 

ETL: Pressiteade: Kaks olulist õigusakti turvalisema ja konkurentsivõimelisema digitaalse keskkonna loomiseks.

              ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

6.detsember 2021

Tallinn

 

 

Kaks olulist õigusakti turvalisema ja konkurentsivõimelisema digitaalse keskkonna loomiseks.

Liikmesriigid on vormistanud oma seisukohad digitaalteenuste seaduse (DSA) ja digitaalturgude seaduse (DMA) kohta platvormimajanduse probleemi lahendamiseks.

Tarbijatena toetame liikmesriikide poolt digitaalsete turgude seaduse ettepaneku põhialuseid, silmas pidades tarbijate jaoks õiglasemate ja avatumate digitaalsete turgude loomise tähtsust.

Digitaalturgude seadus kehtestab tehnoloogiahiiglastele nii keelud kui kohustused, et nad ei saaks käituda ebaausalt ja turud annaksid tarbijatele paremaid tulemusi.

Siiski oleme seisukohal, et liikmesriigid on teinud vähe selleks, et avada sotsiaalmeedia ja kiirsõnumiteenuste turg  ka alternatiivsete pakkujate konkurentsile.

Leiame, et puudulikult on lähenetud  DMA eeskirjade jõustamise osas kuna tarbijatelt on võetud võimalus  kollektiivselt kohtusse pöörduda kui ettevõtted ei täida oma kohustusi.

Ajal, kui veebiturud on täis ohtlike tooteid, võltsreklaame,  -arvustusi ja kauplejaid, kes sooritavad ebaseaduslike tegevusi, on tarbijad pettunud, et ei ole suudetud sundida turuplatse olema vastutustundlikumad  ja tegutsema ausalt.

Vaatamata kahjudele, mida jälgimisreklaamid võivad põhjustada on  hiilitud kõrvale võimalusest need keelustada.

Arusaamatuks jääb kas e-kaubanduse reklaamiteenused, mida sotsiaalmeedia platvormid pakkuvad nagu näiteks Instagram, saavad olema hõlmatud uute kohustustega.

Samuti ei ole suudetud keelustada järelevalvereklaami vaatamata tõsiasjale, et üha rohkem on tõendeid ohtude kohta, mida see ühiskonnale tekitab, sealhulgas desinformatsioon, pettused  ja diskrimineerimine.

Loodame, et Parlament võimestab  õigusakti kehtestades tõhusamad ja rangemad kohustused.

Eesti Tarbijakaitse Liit  on seisukohal, et liikmesriigid oleksid pidanud minema kaugemale ja avama digitaalsed turud andes tarbijatele rohkem võimu oma häält kuuldavamaks teha.

On ülim aeg, et seaduseandjad seisaksid tarbijate õiguste eest süstides digitaalsetele turgudele suure annuse õiglust ja avatust.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

 

ETL: Pressiteade ” Mustal Reedel ilma paanikata”

           ETL  – EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

PRESSITEADE

25.november 2021

Tallinn

Sakala 23a

                    

Mustal  Reedel ilma paanikata.

 

Must Reede on kui avapauk jõuludeni kestvale ostupaanikale ja aasta-aastalt tarbijate seas aina populaarsem.

Aga enne kui tormad Musta Reede ostudele tasuks meelde tuletada oma suuremaid eesmärke, investeeringuid ja pangalaenu, et hiljem emotsioonide ajendil ostetut vaadates ei peaks kibedaid pisaraid neelama.

Kui sa ostad järelmaksuga, siis järelikult ei saa sa endale seda toodet lubada.

Sageli ostleme ju vaid rõõmu ja emotsiooni pärast mitte reaalsest vajadusest.

Võib juhtuda ka nii, et odav hind ei olegi varasemast soodsam, seepärast  tasuks võrrelda samade toodete hindu ka teistes poodides, sest pakkumiste rohkuse tõttu on lihtsam saada petetud.

Tooteid ei hinnata alla seepärast, et meie neid saaksime odavalt osta, need asjad on jäänud riiulitele, keegi pole neid enne tahtnud.

Kaupmeestel ei ole plaanis Mustal Reedel jääda kahjumisse, küll aga võib see juhtuda sinuga!

Leidub ka selliseid kaupmehi, kes oma poed Mustal reedel hoopis sulgevad ja tarbijaid, kes sel päeval midagi ei osta, et olla eetilised ja mitte suurendada maailma ökoloogilist jalajälge.

Olgu nad  siis meile eeskujuks!

Eesti Tarbijakaitse Liit tuletab meelde :

KÕIK on 100% soodsam kui sa midagi ei osta!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

ETL: Euroopa Liidu ökomärgis kosmeetikatoodetele – alternatiiv rohepesule.

    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

 

Pressiteade

28.oktoober 2022

Tallinn, Sakala 23a

 

 

 

 

Euroopa Liidu ökomärgis kosmeetikatoodetele – alternatiiv rohepesule.

Euroopa Liidu ökomärgis on tarbijatele vajalik tööriist säästvama ja tervislikuma ostu sooritamiseks.

Väga paljud ELis tegutsevad ettevõtted on oma klassi parimatel toodetel vabatahtlikult kasutanud lillekujulist logo pea 30 aastat.

Seda kasutatakse enam kui 83000 toiduks mittekasutatava toote puhul, alates pesuvahenditest ja värvidest kuni kirjatarveteni ja tekstiilideni.

Euroopa Komisjon karmistas eelmisel nädalal kriteeriume, millele peavad ettevõtted vastama, et saaksid ökomärgise logo oma toodetel kuvada.

Ökomärgis aitab tarbijatel valida sellised kosmeetikatooted, mis on parimad mitte ainult nende tervisele vaid ka keskkonnale.

Tarbijad võivad usaldustundega valida ökomärgisega tooteid – igatahes on märgis alternatiiv rohepesule, seepärast julgustame ettevõtjaid seda märki taotlema ja kasutama selle asemel, et ise oma logo luua.

Nüüdsest võivad kõik kosmeetikatooted saada märgise, seni olid kaetud logoga ainult mahaloputatavad tooted nagu dusigeel ja šampoon.

 

Kasu tõuseb sellest meile endile, aga samuti kogu planeedile. Jõgedesse ja ookeanidesse jõudes peavad koostisosad olema paremini biolagunevad ja tänu rangematele standarditele on need ka vee-elustikule vähem toksilised.

Tänu vähemale ja paremale pakendile peab see olema ka taaskasutatav.

Kõik ökomärgisega kosmeetikatooted on vabad paljudest probleemsetest ainetest – endokriinsüsteemi kahjustavad kemikaalid, nanomaterjalid, PFAS e. igavesed kemikaalid, lõhnaained, allergeensed värvained ja säilitusained, ftalaadid ja mikroplast.

Julgustame tarbijaid eelistama ökomärgistatud tooteid – neid võib usaldada!

 

Linda Läänesaar

ETLi tegevdirektor

6411697

 

TTJA: piletiraha võib üleminekuajal tagasi küsida, kui tarbija oli piletit ostes arvestanud testimisega kui lubatud alternatiiviga

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) annab teada, et kontsertide ja etenduste külastajad, kes on pileti ostmisel õigustatult arvestanud testimise võimalusega, ei kaota uute piirangute tõttu ilmtingimata võimalust piletiraha tagasi saada. Nimelt ei saa pileti ostnud inimesele asetada kogu vastutust juhul, kui pileti ostmise hetkel kehtinud reeglites oli üheks võrdväärseks nakkusohutuse tõendamise viisiks testimine.

Tänasest jõustusid kontsertidele ja etendustele möödunud neljapäeval vastu võetud senisest karmimad osalemispiirangud, mille järgi ei ole külastajatel enam võimalik nakkusohutust tõendada testimise teel. Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt peavad kõik inimesed alates 18. eluaastast esitama COVID-tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta erinevatel avalikel üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil, muuseumites ja näitusasutustes, meelelahutusteenustel ning toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel.

“Nagu kogu ühiskond, oleme ka meie mures haigusolukorra hullenemise pärast. Samas pole TTJA siinkohal õigusemõistja. Praegusel juhul anname ainult tõlgenduse, kuidas võiksid riskid ja vastutus jaguneda tarbijalepingute puhul. Seda saame teha vaid normist ja faktidest lähtudes,“ sõnas TTJA peadirektor Kaur Kajak.

TTJA leiab, et testimisvõimaluse äkilise kadumise riski asetamine vaid külastaja õlgadele poleks õiglane. Samas, kui pilet ostetakse alates hetkest, mil testimise võimalus oli juba kaotatud, külastaja enam taolisele õigustatud eeldusele tugineda ei saa. Samuti kehtib see olukorras, kus testimisvõimaluse kadumisest alates on möödunud piisav aeg, et iga külastaja saaks end COVID-i vastu vaktsineerida. Kui inimene ei hangi enne soovitud ürituse külastamist COVID-tõendit, kuigi tal oli selleks võimalus, siis kannab ta sellega ka piletirahast ilmajäämise riski. Inimesed, keda ei saa vaktsineerida meditsiinilistel põhjustel, säilitavad sõltumata üleminekuajast õiguse enne uusi piiranguid ostetud piletite eest raha tagasi saada.

Seega tuleb uute piirangute puhul arvestada lähinädalatel teatud üleminekuperioodiga, mille jooksul võib korraldajal olla vajalik küsida COVID-tõendit mitteomavalt külastajalt lisainfona seda, kas tal oli võimalik end enne üritust vaktsineerida. Kui see oli külastajale võimatu, siis võib külastaja piletiraha tagasi küsida.

Vastav üleminekuaeg sõltub konkreetse ravimitootja poolt ette nähtud infost, mis võib erinevate vaktsiinide puhul olla erinev.

Pfizer-BioNTech Comirnaty6+1 nädalat
Moderna Spikevax4+2 nädalat
AstraZeneca Vaxzevria12 nädalat + 15 päeva
COVID-19 Vaccine Janssen14 päeva

Allikas: vaktsineeri.ee

Vaktsineerimine on olnud siiani vabatahtlik ja nakkusohutuse tõendamine on olnud varasemalt võimalik paralleelselt ka testiga. Just testimise mitteaktsepteerimine üritustel on asjaolu, miks pole õiglane asetada kogu koormus tarbijale. Inimesel oli varem alternatiiv, täna enam seda ei ole. TTJA toetab vajalikke abinõusid koroonaga võitlemiseks, kuid säilima peavad ka tarbijaõigused. Lepinguõigusest tulenevat tarbijaõiguste vahekorda saab ka vajadusel muuta, ent seda saab teha ainult õigusakti kehtestaja.

Eeltoodud põhimõtteline käsitlus puudutab ka teisi piirangutealuseid nakkusohtlikke teenuseid (nt sportimine, õppe- ja koolitustegevus, saunad, spaad, veekeskused ja ujulad).

Esialgsete andmete järgi eeldab TTJA, et lepingust taganejate arv ei ole väga suur. Samuti on korraldajatel jätkuvalt võimalus pakkuda külastajatele välja paindlikke lahendusi ära jäänud ürituste osas, sh kinkekaarte, asenduskontserte ning leppida kokku muudes tingimustes. Vaatamata tarbijate lepingust tulenevatele õigustele leiab TTJA, et vaktsineerimine on tõhusaim viis nakkuskriisi kontrolli alla võtmisel. Kutsume üles kõiki vaktsineerima!

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eestis hakatakse muutma piimatoodete säilimisaja märgistust

Eestis hakatakse muutma piimatoodete säilimisaja märgistust

21. september 2021 – 10:25
Klaas piima laual.
Foto: Tiit Koha / Maaeluministeerium

Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös sektoriga hakatakse Eestis järk-järgult muutma piimatoodete pakenditel säilimisaja märgistamist.

„Oleme harjunud, et Eestis kasutatakse piimatoodetel säilimisaja märget „kõlblik kuni”, kuigi pastöriseeritud piimatooted ei pruugi olla säilimisaja lõppedes kohe tervisele ohtlikud. Seetõttu oleme soovitanud sektoril hinnata võimalust asendada senine „kõlblik kuni” märge „parim enne” märgistusega. See viitab sõna-sõnalt sellele, et kuni säilimisaja kuupäevani on toit parimate omadustega ning kuupäeva möödumisel on toit veel mõnda aega piisavalt kvaliteetne ja ohutu, et seda süüa,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Märgistust hakatakse muutma piimal ja piimatoodetel, nagu jogurt, hapukoor jms. Enne uuele märgistusele üleminekut peavad käitlejad hindama iga toote puhul toiduohutuse riske. Toidukäitlejad vastutavad toidupakendil esitatava info eest ning peavad tagama toidu ohutuse ja kvaliteedi kogu säilimisaja vältel.

Maaeluministri sõnul on piimatoodete säilimisaja märgistuse muutmise üks eesmärke vähendada toidu ära viskamist. „Põhjamaades on pikka aega kasutatud pastöriseeritud piimatoodete puhul märgistust „parim enne“. See on üks meede vähendamaks toidu raiskamist, samuti võimaldab see lihtsamalt piimatooteid abivajajatele annetada,” lisas minister.

Eestis on viimase viie aasta jooksul toidujäätmete teke suurenenud ning kõige enam läheb toitu raisku just kodumajapidamistes. Kogu kodumajapidamistes raisku läinud toidust moodustavad piimatooted 13%.

Piimatoodete säilimisaja märgistuse muutusest saab rohkem infot tänasest Maablogi postitusest.

Soovitused tarbijale

  • Kaupluses toitu ostes uuri selle märgistust.
  • „Kõlblik kuni” märgitakse kiiresti riknevale toidule, mis võib säilimisaja ületamisel muutuda lühikese aja jooksul inimese tervist ohustavaks.
  • Märgistust „parim enne“ kandev toit on parimate omadustega märgitud kuupäevani, kuid piisavalt kvaliteetne ja ohutu veel ka mõni aeg hiljem.
  • Pärast „parim enne“ kuupäeva möödumist: vaata, nuusuta ja maitse ning selle põhjal otsusta, kas toit on söömiseks veel piisavalt hea.
  • Kui jood piima ära juba täna või homme, võid julgelt valida lühema säilimisajaga toote.

Põllumajandus- ja Toiduamet: bambusplastnõude müük ei ole Eestis lubatud

Põllumajandus- ja Toiduamet: bambusplastnõude müük ei ole Eestis lubatud

Tarbija tervise huvides ei tohi bambust sisaldavaid toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastesemeid müüa, sest need on nõuetele mittevastavad. Ameti kontrollitulemused näitavad, et bambusplastnõusid müüakse ning enim on nõuetele mittevastavaid tooteid sooja joogi topside ja laste sööginõude hulgas.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Margot Paavli sõnul kontrollib amet, et keelatud plastesemeid ei müüdaks tarbijatele. „Bambusplastnõud on loetud nõuetele mittevastavaks, sest bambusjahu sisaldavast plastist võib toitu erituda tervisele ohtlike koostisosi. Seetõttu võib see kujutada ohtu tervisele,“ selgitas Paavel.

Põllumajandus- ja Toiduamet on kontrollinud sellel aastal 51 e-poodi, kus tuvastati neljal juhul, et kodulehel pakutakse müügiks keelatud toodet. Samuti on kontrollitud 518 ettevõtet, et veenduda toiduga kokku puutuvate materjalide nõuetele vastavuses. Kaheksal juhul tuvastati, et müüdi bambusplasti sisaldavat toodet. Amet on koostanud kolm RASFF teadet, millega teavitati Euroopa Komisjoni ja liikmesriike bambusplasti sisaldavast tootest. RASFF on toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem, mis võimaldab kiiresti vahendada teavet liikmesriikide ametiasutuste vahel ning tarbijaid teavitada toidust ja söödast tulenevates ohtudest.

Kõige rohkem on leitud bambusplast tooteid soojajoogi topside ja laste sööginõude hulgast. „Kuna bambusplasttoodete puhul kasvab nende ohtlikus, ehk kasutades kasvab oht tervisele, siis juhime tarbijate tähelepanu sellele, et varasematel aastatel ostetud bambusplasttooteid ei tohiks kasutada toiduga kokkupuutumiseks,“ kirjeldas Paavel.

Ohtlike toodete müügilt avastamise korral kohustati tooted eemaldama müügist, kutsuda tooted tagasi ning teavitada tarbijaid toodete ohtlikkusest.

Lisaks on peale bambuse keelatud ka teised taimedest nt tselluloosist, maisist, riisist, tärklisest, kanepist valmistatud plastitooted.

Taust

Bambus-plast esemeid pole mitte ainult nõuetele mittevastavad, neid seostatakse ka otsese ohuga tervisele. Viimase kolme aasta jooksul on bambus-melamiin toodetega seoses esitatud umbes 70 ohuteadet läbi toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF), kus laboratoorselt on kinnitatud melamiini või formaldehüüdi migratsiooni piirnormide ulatuslikud ületused (ulatudes isegi kuni 30 korda üle piirnormi). Melamiini seostatakse neerukahjustustega ning formaldehüüdile on omistatud kantserogeenne toime (ninaneeluvähk, leukeemia).

 

E-pood müüb, sina maksad, kolmandad tarnivad?

E-pood müüb, sina maksad, kolmandad tarnivad?

Välismaisest netipoest tooteid valides võib juhtuda, et Eesti ei ole nende riikide loetelus, kuhu kaupu tarnitakse. Kuigi kaupade müügist ei tohi Euroopa Liidu siseselt seoses tarbija elukohariigiga keelduda, ei ole ostu kohaletoimetamine teise riiki kauplejale kohustuslik. Selleks, et soovitud kaup netipoest siiski kätte saada, pakuvad tarbijatele edasisaatmise teenust mitmed firmad. Mida tuleks edasisaatmise teenuse puhul silmas pidada, selgitab TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Tarbijate huvi osta teiste riikide e-poodidest, kes tarnet ei paku, on küllaltki suur. Põhjuseks näiteks soodsad hinnad või Eestis puuduv kaubavalik. Teise liikmesriiki ise kaubale järele minek ei ole tavaliselt kulude tõttu mõistlik, mistõttu kasutatakse tellitud transporti ehk kauba edasisaatmise teenust pakkuvaid vahendusfirmasid.

Millega tuleb vahendusfirmasid kasutades arvestada

Kaupade edasisaatmise teenuse kasutamisel on väga oluline enne kliendiks hakkamist endale selgeks teha, kuidas teenus töötab. Näiteks tuleb vaadata, kas e-poega teeb tehingu ehk kauba ostab tarbija või transporti pakkuv vahendusfirma. Kui e-poes vormistab ostu vahendusfirma, ei kehti tehingule 14-päevane taganemisõigus, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus ega muud tarbijate seaduslikud õigused. Sel juhul on tegemist juriidiliste isikute vahelise ostutehinguga, mistõttu ei saa hilisemate probleemide või vaidluste puhul kauba kvaliteedi osas tarbijakaitselt abi paluda.

Kui ostu teise riigi e-poes vormistab tarbija, kes edasisaatmise teenuse kasutamiseks sisestab tarneaadressiks vahendusfirma aadressi ja kontaktid, on oluline jälgida lubatud tarnekiirust. Eelkõige mõjutab tarnekiirus tarbija õigust 14 päeva jooksul ostust taganeda. Taganemistähtaeg algab kauba üleandmisest tarbijale, vahendusfirma kasutamisel aga tellimuse jõudmisest vahendusfirmasse. Seega peab tarbija olema veendunud, et sealt edasi jõuab kaup temani aja jooksul, mil taganemisõigus veel kehtib. Samuti on oluline endale selgeks teha, kuidas toimub kauba tagastamine juhul, kui see ei sobi või osutub defektseks ning millised kulud sellega kaasnevad.

Kaebused seoses edasisaatmise teenust pakkuvate firmadega

EL tarbija nõustamiskeskusele, mis on TTJA piiriüleseid kaebusi lahendav üksus, on laekunud mitmeid kaebuseid seoses e-poe tellimuse edasisaatmise teenusega. Enamasti pakuvad Eesti tarbijatele edasisaatmise teenust Leedu firmad. Peamiseks kaebuse esitamise põhjuseks on olukord, kus tarbija on kauba eest e-poes tasunud, kuid kaup ei jõua tarbijani. Kui kaup on tarbija poolt sisestatud vahendusfirmale kuuluvale aadressile kohale toimetatud, siis edasise paki liikumise eest e-pood ei vastuta.

Näiteks läks ühel juhul tarbijal kaduma Suurbritannia e-poest tellitud 326-eurone saadetis. Saatmisteenust pakkuv ettevõte pakkus hüvitise summaks 35 eurot, lähtudes paki kaalust, mitte selle tegelikust väärtusest. Vastav tingimus oli kirjas ka vahendusfirma kodulehel. Niisiis tuleks vahendusfirma vastutus tellimuse kaotsimineku korral enne tehingusse astumist väga selgelt kindlaks teha ning võimalusel ka näiteks e-kirja teel üle küsida. Mitmed tellimuse edasisaatmist pakkuvad ettevõtted pakuvad ka kauba väärtusega arvestavat garantiiteenust. Garantiiteenus on oluline, kui pakiga edastatava kauba väärtus on suur.

Edasisaatmise teenuse tellimisel tuleb tähelepanu  pöörata ka tellitava paki sisule ja mõõtmetele, sest väga raskeid või suurte mõõtmetega tooteid ei ole võimalik edasisaatmise teenust kasutades sihtriiki transportida ning võib tekkida olukord, kus toode jääb vahelattu ootama, millal tarbija sellele ise järele tuleb.

Nagu ikka lepingute sõlmimisel ja teenuste tellimisel, on ka edasisaatmise teenuse puhul oluline kõigepealt uurida, mis riigis on teenuse osutaja registreeritud. Olenemata sellest, et teenust pakkuv veebilehekülg on eestikeelne ja klienditoe number Eesti suunakoodiga, võib kaupleja olla registreeritud mõnes muus riigis. Sellisel juhul peab tarbija arvestama, et vaidluste ja probleemide tekkimisel on tal tegemist piiriülese kaebusega.

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

ETL: PRESSITEADE

      

                    ETL     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

27.august 2021

Tallinn, Sakala 23a

 

PRESSITEADE.

 

Alates 1.septembrist saavad uue energiamärgistuse lambid ja valgustid.

Euroopa Liidu tarbijad saavad selgema ja arusaadavama teabe lampide ja valgustite energiatõhususe kohta, mis on suur edusamm kuna võimaldab valida energiasäästlikumaid tooteid.

Valgustooted järgivad teiste elektriseadmete nagu külmikud, sügavkülmikud, pesumasinad, ahjud ja telerid eeskuju, mis on juba saanud alates 1.märtsist uued energiamärgised.

Positiivseks muutuseks peame A+, A++, A+++ klasside eemaldamist energiamärgiselt, kuna see külvas tarbijate hulgas suurt segadust, sest enamik seadmeid rühmitati klassidesse A+,  jättes madalamad klassid tühjaks, mis muutis sildi mõttetuks.

Seda, et A+ toode on kõige energiatõhusam mõistis vaid iga neljas tarbija.

Uus märgis sisaldab lihtsamat skaalat ja hõlbustab võrrelda toodete energiatõhusust.

Energiamärgise ümberkorraldamise eesmärk on motiveerida ka tootjaid tegema uuendusi ja tootma tõhusamaid ja kestlikumaid tooteid.

Ootame 2025. aastat kui vana energiamärgis jääb ajalukku.

Ajal, mil keskkonnasõbralik tarbimine muutub aina populaarsemaks kutsume

tarbijaid üles :

                                         OSTA „A“

 

 

Linda Läänesaar

ETL-i tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

TTJA tuvastas ettevõtete sotsiaalmeediakontodel hulgaliselt rikkumisi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbi viidud sotsiaalmeedias olevate ettevõtete tüüptingimuste kontrollist selgus, et kauplejatel on Facebooki veebilehel avaldatud puudulikud tüüptingimused.

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

28.07.2021

TTJA tuvastas ettevõtete sotsiaalmeediakontodel hulgaliselt rikkumisi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbi viidud sotsiaalmeedias olevate ettevõtete tüüptingimuste kontrollist selgus, et kauplejatel on Facebooki veebilehel avaldatud puudulikud tüüptingimused.  

„Tarbijale tuleb anda lepingueelne teave enne lepingu sõlmimist (st ostu sooritamist või tellimuse kinnitamist). Lepingueelne teave on oluline andmaks tarbijale kogu vajalik informatsioon läbimõeldud ostuotsuse tegemiseks. Teave ja müügitingimused peavad olema veebilehel paigutatud selliselt, et need on lihtsalt märgatavad ning esitatud selgel ja arusaadaval viisil,“ selgitas TTJA ettevõtluse osakonna kaubandustalituse jurist Elnara Nadžafova.

Järelevalve projekti eesmärgiks oli kontrollida, et ka sotsiaalmeedia kauplejad kasutaksid tarbijatega lepinguid sõlmides tarbija õiguseid tagavaid tüüptingimusi. Nii on tarbijad enda õigustest paremini teadlikud ka juhul, kui nad sõlmivad kauplejaga müügilepingu sotsiaalmeedia kaudu.

Projekti esimeses etapis koguti ning analüüsiti 45 erineva sotsiaalmeedia kaupleja tüüptingimusi. Peamine lepingueelne teave, mida ettevõtja on kohustatud tarbijale esitama, tuleneb võlaõigusseaduse § 54 lg 1 p-dest 1-22. Projekti raames keskendusime 9 aspekti kontrollimisele. Analüüsist selgus, et TTJA peab algatama järelevalve menetluse kõigi 45 ettevõtja suhtes.

TTJA poolt läbiviidud järelevalve projektist nähtub, et kauplejad keelduvad toote tagasivõtmisest, kui kaup on kahjustunud või kasutatud, ei ole siltidega, ei ole originaalpakendis või ei ole korralikult pakitud. „Tegelikult peab kaupleja ka neil puhkudel toote tagasi võtma, kuid tal on õigus nõuda vastavalt juhtumile toote väärtuse vähenemise hüvitamist tarbijalt. Lisaks välistab osa ettevõtjaid taganemistingimustes taganemisõiguse asjade suhtes, mis seaduse järgi tuleb tagasi võtta,“ kommenteeris Elnara Nadžafova.

Tarbijal on õigus sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.  Sellise järelemõtlemistähtaja kehtestamise eesmärk on anda tarbijale võimalus e-poest tellitud kaupa proovida ning ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagasi saata. Samuti juhime tähelepanu, et toote tagastamisel ei oma tähtsust asjaolu, et toode oli ostu hetkel allahinnatud.

Lisaks taganemisõiguse olemasolule jälgis TTJA ettevõtja andmete esitamise viisi. Siinkohal rõhutame, et kaupleja peab tarbijale lepingueelselt teatavaks tegema tõesed andmed ettevõtja kohta, mis võimaldavad tarbijal ettevõtjaga reaalselt ühendust võtta. Kaupleja ärinimi on tarbijale oluline info, kuna selle järgi on tarbijal võimalik otsustada, kas kaupleja on usaldusväärne ning kas ta soovib selle kauplejaga lepingut sõlmida. Kui tarbija ei tea kaupleja ärinime, siis pole tal võimalik teha kaupleja kohta taustakontrolli, pole võimalik tutvuda teiste klientide arvustustega, kontrollida tarbijavaidluste komisjoni nn „musta nimekirja“ jm.

TTJA eeldab kõikidelt sotsiaalmeedias kauplejatelt seadusekuulekust ja ausate kauplemisvõtete kasutamist.

Kui tarbija tunneb, et kaupleja on kasutanud sotsiaalmeedias kauplemisel ebaausaid kauplemisvõtteid või jätnud lepingueelse teabe avaldamata, palume sellest teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (e-post: info@ttja.ee või helistades tööpäeviti kell 10.00-15.00 telefonile 620 1707).

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooni peaspetsialist

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Ostsid kodu külastanud müügimehelt tolmuimeja ja tahad sellest loobuda? Loe, kuidas seljuhul tegutseda

Ostsid kodu külastanud müügimehelt tolmuimeja ja tahad sellest loobuda? Loe, kuidas seljuhul tegutseda

 

Müügitehingu puhul, mis toimub tarbija kodus, on tarbija õigused mitmeti erinevad võrreldes sama kauba ostmisega kaupleja tavapärastes äriruumides ehk kaupluses. Mida tasub teada ning kuidas oma õigusi rakendada, kui kodu külastanud müügiesindajalt ostetud õhupuhastaja ei tööta korralikult või tarbija kahetseb kalli tolmuimeja ostu ning sooviks oma raha tagasi, selgitab Kristina Tammaru Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

Tehinguid, mis tehakse kauplusest väljaspool, näiteks külastab müügiesindaja tarbija kodu, nimetatakse väljaspool äriruume sõlmitavateks lepinguteks. Siia alla kuuluvad ka ostud tarbija töökohas, ühissõidukis, tänaval või vabaajaüritustel.

Tarbija kodus toimuvate pakkumiste ning müügitehingute korral vajavad tarbijad enam kaitset, sest tavapärasest ärikeskkonnast väljaspool võib tekkida psühholoogiline ostusurve. Näiteks tunneb tarbija kohustust tehing sõlmida, sest müügiesindaja on temale kulutanud oma aega ning tarbija on vestluse käigus väljendanud oma ostuhuvi. Tarbija kodus tehtavate pakkumistega kaasneb sageli üllatusmoment ning tehingu algatajaks on reeglina müüja, lisaks puudub tarbijal võimalus võrrelda pakutavat toodet muu kaubavalikuga. Seetõttu võib tarbija hiljem oma ostuotsust kahetseda.

Tarbija kaebustest jääb silma, et eelkõige tunnevad ostusurvet eakamad inimesed, kes vajavad järelemõtlemisaega ning on võimaliku agressiivse müügitaktika suhtes vastuvõtlikumad.

Väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest saab tarbija taganeda

Tarbija kaitseks on seadusega ette nähtud õigus väljaspool äriruume tehtud ostude korral ümber mõelda ning oma raha tagasi saada. Eelkõige on taganemisõiguse eesmärgiks kaitsta tarbijaid emotsiooniostude eest. Lepingust taganemise õigus kestab 14 päeva ning selle õiguse olemasolust on müüja kohustatud tarbijat enne ostutehingu tegemist kirjalikult teavitama. 14-päevane järelemõtlemisaeg hakkab jooksma päevast, mil tarbija saab asja, nt tolmuimeja füüsiliselt enda valdusesse.

Oluline on meeles pidada, et lepingust taganemist ei pea tarbija müügiesindajale kuidagi põhjendama ega õigustama. Lepingust taganemiseks piisab 14 päeva jooksul selgelt väljendatud tahteavaldusest, mis tuleks kindlasti edastada kirjalikult, näiteks e-kirja teel.

Kuidas toote tagastamine toimub?

Pärast kauplejale taganemissoovi edastamist, tuleks ostetud ese viivitamata kauplejale tagastada. Kuidas tagastamine toimub, oleneb nii ostetud asja suurusest kui ka kauplejaga tehtud kokkulepetest. Näiteks kui müügiesindaja on lubanud asjale ise järele tulla, ei ole tarbijal kohustust tagasisaatmist korraldada. Kui aga sellist kokkulepet ei ole, tuleb tarbijal arvestada, et kauplejal on õigus nõuda, et tagastamisega seotud kulud kannab tarbija.

Siiski on suuremõõtmeliste kaupade puhul, nagu näiteks mööbel või tolmuimeja, mis toimetati tarbija koju lepingu sõlmimise hetkel ning mida ei saa suuruse tõttu tavapostiga tagasi saata, kauplejal kohustus asi omal kulul ära viia.

Tasub meeles pidada, et kui tarbija on ostetud asja enne selle tagastamist kasutanud rohkem kui vajalik tootega tutvumiseks ning selle omadustes veendumiseks, näiteks koristanud tolmuimejaga korduvalt oma elamist, vastutab tarbija asja väärtuse vähenemise eest. Sel juhul on kauplejal õigus tarbijale esitada nõue, mis hüvitaks tolmuimeja väärtuse vähenemise. Kindlasti aga ei välista asja ülemäärane kasutamine tarbija taganemisõigust.

Samuti tuleks olla tähelepanelik võimalike ebaausate võtete suhtes, mille eesmärgiks on tarbija taganemisõigusest ilma jätta. Näiteks on tarbija pöördumistest jäänud silma juhtum, kus tarbijale anti lepingu sõlmimisel üle seesama tolmuimeja, millega müügiesindaja viis läbi näidispuhastust. Tarbija taganemisavaldusele vastati eitavalt, viidates tooteesitlusel tekkinud kasutusjälgedele – veepaagis olev vesi ning veidi täitunud tolmukott. Kui tarbija õigusi selliselt rikutakse ning kauplejaga ei õnnestu probleemi lahendada, tasub oma õiguste kaitseks pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.

Kohustuslik ostueelne kirjalik teave

Kõik eeltoodud tarbija õigused ja müüja kohustused ehk 14-päevane taganemisõigus ning tagastamisega seotud kulude kandmine, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus tootel ilmnevate puuduste osas, kaupleja kontaktandmed ja palju muudki peab olema tarbijale enne tehingu sõlmimist esitatud kirjalikult. Seda, et kõik seaduses ettenähtud ostueelne teave on tarbijale esitatud, peab vaidluse korral tõendama kaupleja.

Kui tarbijat ei ole ostueelselt kirjalikult teavitatud tema õigusest 14 päeva jooksul lepingust taganeda, lõpeb taganemisõigus aasta ning 14 päeva möödudes alates kauba kätte saamisest. Seega kaitseb seadus ka neid tarbijaid, keda müüja ei teavitanud kahenädalasest järelemõtlemisajast ning kes kahetsevad oma ostu või soovivad psühholoogiliselt peale sunnitud tehingust loobuda.

Lisaks pea meeles:

  • Kui Sa lepingust taganed, peab kaupleja Sulle makstud raha tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul.
  • Sul on õigus esitada müüjale kaebus kaubal ilmnevate puuduste osas (nt kui ostetud kaup lakkab korralikult töötamast) kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest.
  • Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu kohta sätestatu ei kehti siis, kui ostetav kaup või teenus maksab vähem kui 20 eurot.
  • Osade kaupade puhul on tark küsida võimalike varuosade saadavuse kohta (nt kust ja mis hinnaga võib juurde soetada tolmuimeja filtreid).
  • Juhul kui tegemist on tehniliselt keeruka või kasutamisel erioskust nõudva kaubaga, siis küsi kindlasti eestikeelset kasutusjuhendit.
  • Selline kauplemisvõte, kus müügiagent eirab Sinu kodu külastades palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla, on seadusega keelatud. Keelatud on ka anda Sulle sõnaselgelt teada, et kauba või teenuse ostmatajätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut.
Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!