ETL: Tarbekaubad peavad muutuma kestlikumaks ja vastupidavamaks.

                 ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

30.märts 2021

Tallinn

 

  Tarbekaubad peavad muutuma kestlikumaks ja vastupidavamaks.

 

Euroopa Liidu rohelise lepinguga 2019.aastal pandi alus järk-järguliseks üleminekuks

jätkusuutlikumatele tootmis- ja tarbimismudelitele, mis on kasulikud nii tarbijatele kui keskkonnale.

Vastavalt säästva tootepoliitika raamistikule peavad tooted olema vastupidavamad, korduv kasutatavad, parandatavad ja ringlussevõetavad.

Viimastel kuudel on turule tulnud kahtlase kvaliteediga tooteid ja tarbijad kurdavad aina rohkem selle üle, et nende kodumasinad, arvutid, nutitelefonid jne. purunevad kergesti ja ei ole parandatavad.

Tootjatel peaks lasuma kohustus pakkuda tarbijatele ostueelset teavet toodete kestvuse ja parandatavuse kohta ja nad peaksid rakendama meetmeid toodete enneaegse vananemise vastu võitlemiseks.

Rangemad reeglid tuleks kehtestada ka rohepesu ja selliste ebaausate kaubandustavade vastu nagu näiteks kavandatud vananemine, mis piirab toodete kasulikku tööiga.

Toodete kestmiseks peaks tarbijatel olema õigus neid parandada, mis tähendab, et tuleb tagada esmalt vastavad tarbijakaitsemeetmed, nagu varuosade kättesaadavus, tarkvarauuendused, maksimaalne varuosade tarneaeg, parandamise juhised.

Nii remondi kättesaadavus kui selle maksumus võivad osutuda tarbijatele aga suureks takistuseks.

Parandatavuse kohta antud teave ei pruugi olla parim vahend toote kestvuse kirjeldamiseks vaid tulebki toota kauakestvaid tooteid ja sellest peaks saama norm.

Tulevased õigusaktid peaksid tagama, et tarbijad saaksid toodete eluea kohta seaduslikke garantiisid ja et tootjad vastutaksid võimalike defektide eest otseselt.

Tarbijate õigused peaksid neid paremini kaitsma. Toodete seaduslik garantiiaeg on kaks aastat, kuid kuue kuu möödudes kandub mittevastavuse tõendamiskohustus tarbijale, kes peab hakkama oma õiguste eest võitlema.

Seega peaks Komisjon tarbijate õiguslike garantiisid laiendama ja muutma tõendamiskohustuse eeskirju peamiste tootekategooriate puhul.

Üle tuleks vaadata ka ökodisaini puudutavad meetmed, sest lisaks energiatõhususele peaksid tooted muutuma ressursitõhusamaks, vastupidavamaks, hõlpsasti parandatavateks, mürgivabaks, täiendatavateks ja korduv kasutatavateks.

Selleks, et tarbijad saaksid valida oma klassi parimaid rohelisi tooteid tuleks kaaluda EL-i ökomärgise rakendamist enamatele toodetele.

Ringmajanduse aspekte silmas pidades  ja arvestades ka jätkusuutlikku tootepoliitika raamistikuga tuleks minna kaugemale mõistest toote „eluea lõpp“ ja juurutama mõistet „kasutusea lõpp“, et edendada korduvkasutust,  renoveerimist  ja ümbertöötlemist, mis vähendaks jäätmeteket ja arvestaks keskkonnamõjudega.

Komisjon ja liikmesriigid peavad tegema koostööd selle nimel, et jõuda kokkuleppele toodete elutsükli ühtsete standardite osas.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

ETL: Euroopa Tarbijate Tippkohtumine 15.märts 2021 Lissabon

 

Euroopa Tarbijate Tippkohtumine

 

15.märts 2021

Lissabon.

 

Euroopa tarbijate tippkohtumine, mis  toimus veebi vahendusel Lissabonis tõi kokku üle 700 osaleja kõikidest liikmesriikidest  – tarbijate ja äriringkondade esindajad, poliitikakujundajad, riiklikud järelevalveasutused, akadeemilised ringkonnad ja noorte esindajad, et välja selgitada komisjoni tarbijakaitse tegevuskava 2020-2025 järgmise aasta prioriteedid, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel.

 

Selleks, et muuta Komisjoni tegevuskava reaalsuseks on vaja tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, kindlustada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed tingimused äriettevõtetele, kes tegutsevad ühtsel turul.

Uue tegevuskava prioriteetsed valdkonnad, milles loodetakse suurt läbimurret on rohepööre, digipööre, toote ohutus, seadusandluse jõustamine ja rahvusvaheline koostöö.

Euroopa Komisjoni voliniku Reyndersi poolt juhitud kõrgetasemelises paneelis osalejad arutlesid tarbijapoliitika väljakutsete üle uue tegevuskava raames, millele on Covid-19 pandeemia vajutanud oma pitseri erinevates valdkondades:

reisitööstuse likviidsusprobleemidele vaatamata ootavad tarbijad õigustatult rahade tagastamist ärajäänud reiside eest;

e-kaubanduses on suurenenud pettused ja ebaausad kaubandustavad ja petuskeemid;

tarbijate finantsiline haavatavus on süvenenud – 38 protsenti tarbijatest muretsevad arvete maksmise pärast.

Seega tuleb tõsta turgude usaldusväärsust, et pandeemiast räsitud majandus kiiresti taastuks.

Tippkohtumise raames toimusid neli töötuba:

– keskkonnasäästlik tarbimine;

– tarbija õiguste jõustamine,

– tarbijate roll digitaalsel üleminekul;

– pandeemia mõjud tarbijakaitsele.

Töötubade eesmärgiks oli arutelude käigus välja selgitada olulisemad tegevused, mis tulenevad uuest tegevuskavast ja mille tulemusi saaks hinnata juba järgmise aasta märtsis toimuval tippkohtumisel.

Töötubades väljatöötatud ettepanekud pandi plenaaristungil hääletusele.

Kolm enim hääli saanud ettepanekut:

  • ELi seadusandlusega peaks kehtestama platvormidele selged kohustused, mis keelustavad tarbijate pettused – 50%,
  • järelevalveasutused tuleb varustada vastavate e-jõustamisalaste tööriistadega, et neil oleks võimalik efektiivsemalt tuvastada rikkumisi digitaalses keskkonnas – 43%;
  • Komisjon, liikmesriigid ja erinevad osapooled peaksid tegema koostööd selle nimel, et jõuda kokkuleppele toodete elutsükli ühtsete standardite osas 36%;

Need ettepanekud edastati ministeeriumite vahelisele istungile seisukohtade võtmiseks  ja kohandamiseks riiklikku konteksti.

Siinjuures nimekiri nendest ettepanekutest, mis ei kogunud valdava enamuse poolehoidu:

  • liikmesriigid peavad kindlustama ärajäänud reiside eest rahade tagastamise – 29%;
  • edendada tarbijaharidust kestlikku tarbimise valdkonnas arvestades nii

noorte kui vanemaealiste tarbijate erivajadustega – 29%;

  • organiseerida iga-aastaseid töötubasid erinevate osapoolte osavõtul, et adresseerida digitaalse ühiskonna väljakutseid – 21%;
  • välja töötada juhised, kuidas rakendada ja jõustada tarbija seadust roheliste väidete osas – 19%;
  • luua riiklikud jõustamisealased võrgustikud – 13%;
  • välja töötada jõustamisalane koostöö memorandum – 13%;
  • toetada madala sissetulekuga tarbijaid seoses pandeemiaga – 10%;
  • läbi viia CPC poolt suurpuhastus (sweep) võltside ja eksitavate ülevaadete osas – 8%

12.märtsil, vahetult enne Tippkohtumist avalikustas Euroopa komisjon tarbijauuringu tulemused, mille eesmärk oli välja selgitada Covid-19 mõjud tarbimisele, aga ka tarbijate käitumisele ja hoiakutele.

Uuringud viidi läbi telefoniküsitlusena 30. Euroopa riigis ja tulemused on järgmised:

  • 71% tarbijatest ostsid tooteid veebi vahendusel;
  • 81% teostas sisseostud kodu lähedastest poodidest ja toetas kohalike ettevõtteid;
  • 80% vastanuid ei planeeri välisreise kuni olukorra stabiliseerumiseni;
  • 80% usaldavad kauplejaid ja teenuste pakkujaid;
  • 67% ostsid keskkonnasõbralikke tooteid makstes nende eest kõrgemat hinda;
  • 38% on raskustes arvete tasumisega;
  • 42% tarbijatest on edasi lükanud suuremad ostud;
  • 56% mõtleb ostu sooritades selle keskkonnamõjudele;
  • 27% tarbijatest on teadlik oma õigustest;
  • 23% tarbijatest teavad, et neil on õigus esitada kaebus.

 

Uuringu tulemused näitavad, et tarbijate ostlemine muutus suuresti veebipõhiseks, samas suurenesid ka pettused, ebaausad turunduspraktikad ja petuskeemid.

Ebaausad kauplejad pakkuvad Covid-19  infektsiooni tõkestamiseks valeväidetega tooteid.

Mõned liikmesriigid on hakanud avaldama spetsiaalseid nimekirju petturitest aadressil www.watchlist-internet.at/;

Internetiplatvormid etendavad võtmerolli, et tagada ohutut ja turvalist keskkonda kasutajatele, samas peaksid tarbijad ise olema ettevaatlikumad ja targemad.

Kuna interneti turuosa kasvab suure kiirusega  tekitavad uued digitaalsed ärimudelid probleeme nii riiklikele järelevalveasutustele kui kohtuorganitele.

Maailma tasemel digitaalsetele  turgudele tuleb kehtestada kõrgetasemelised vastavuse standardid ja see eeldab aktiivset osalemist rahvusvahelises koostöös.

12.märtsil avaldas Komisjon ka võrdlusandmed selle kohta, kuidas tarbijad hindavad oma kogemusi 23 erinevas majandussektoris. Need andmed koos Eurostatist saadud statistikaga avalikustatakse Tarbijate tulemustabelis (Consumer Conditions Scoreboard), et hinnata

kuidas ühtne turg tarbija jaoks toimib.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

TTJA: Pressiteade: SUUR UURING: Eestlased usaldavad kauplejaid, kuid lükkavad reisiplaane edasi

Pressiteade

19.03.2021

EL tarbija nõustamiskeskus

SUUR UURING: Eestlased usaldavad kauplejaid, kuid lükkavad reisiplaane edasi

Tarbijaõiguste nädala raames avalikustas Euroopa Komisjon mahuka tarbijauuringu tulemused. Uuring viidi läbi 2020. aasta lõpus, et analüüsida COVID-19 kriisi mõju tarbimisele ning tulemustest nähtub, et veebist ostmine ja keskkonnasõbralikud tooted on peamised märksõnad, mis iseloomustavad eurooplaste tarbimiskultuuri koroona-aastal.

“E-kaubandus toimis eelmisel aastal hästi ka vaatamata koroonaviiruse leviku poolt põhjustatud segadustele, seda kinnitab tõik, et 71% Euroopa tarbijatest sooritas eelmisel aastal veebist oste. Mõistagi on see peamine ja kõige kättesaadavam piiriülese tehingu võimalus, mistõttu iseloomustab sama tendents ka eesti tarbijate käitumist – suisa kolm neljandikku ehk 75% eestlasi kasutas eelmisel aastal e-poodide teenuseid,” märkis EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Tammaru lisab siiski, et peamised murekohad tarbijate jaoks viimase aasta jooksul on olnud ärajäänud reisid ja reisiteenustega seonduvad hirmud. “Viiruse leviku tõttu on kõige enam suurenenud pöördumised, mis puudutavad tühistatud reise. Uuringust ilmneb ka see, et 86% Eesti tarbijaid ei julge reisiplaane teha, kuid ettevaatlikkus on praeguses olukorras igati arusaadav ja ootuspärane.”

Valik uuringu olulisematest tulemustest:

  • 71% Euroopa tarbijatest ostis 2020. aastal tooteid veebist (Eesti tarbijatest 75%);
  • 81% tegi sisseoste kodu lähedal asuvatest kauplustest ja toetas kohalikke ettevõtjaid (Eestis 74%)
  • 80% vastanutest ei planeeri ühtegi välisreisi kuniks olukorra stabiliseerumiseni (Eesti vastajatest 86%);
  • Sama suur hulk (80%) kinnitasid, et usaldavad kauplejaid ja teenusepakkujaid (Eesti protsent küündis 87-ni);
  • 67% respondentidest vastasid, et ostsid keskkonnasõbralikke tooteid isegi siis, kui nende eest tuli rohkem maksta (Eesti puhul vastavalt 50%);
  • 38% vastajatest olid raskustes arvete maksmisega, Eesti tulemus vastavalt 18%.

Euroopa Komisjon on kokku pannud uue tarbijakaitse tegevuskava aastateks 2020-2025, mille eesmärk on rahuldada tarbijate esmased vajadused seoses käimasoleva COVID-19 pandeemiaga ja parandada nende toimetulekuvõimet. Pandeemia on tekitanud olulisi probleeme, mis mõjutavad tarbijate igapäevaelu, eelkõige seoses toodete ja teenuste kättesaadavuse ja juurdepääsetavusega ning reisimisega ELi sees ja väljapoole ELi.

Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena 30 Euroopa riigis, sh kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil, Norras ja Suurbritannias. Uuringus osales esinduslik valim riikide täisealistest elanikest. Uuringu tulemuste ja materjalidega saab tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel.

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooni peaspetsialist

www.ecc.ee | Endla 10a, Tallinn 10142

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA: koroona-aastal andis tooni e-kaubanduse populaarsus, turismis ja meelelahutussektoris valitses ebakindlus

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

15.03.2021

TTJA: koroona-aastal andis tooni e-kaubanduse populaarsus, turismis ja meelelahutussektoris valitses ebakindlus

Tänase, 15. märtsil peetava rahvusvahelise tarbijaõiguste päeva puhul teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ülevaate tarbijakaitse olukorrast Eestis ning heidab ühtlasi pilgu tulevikku: millised on uue tarbijakaitse tegevuskava viis põhivaldkonda?

TTJA peadirektor Kaur Kajak sõnas, et tavalisest erinev olukord viimasel aastal on mõjutanud tugevalt tarbijate pöördumisi, ning seda nii sisuliselt kui ka mahult. “Põhitrendiks on, et raske on meil kõigil,  nii ettevõtjatel kui ka tarbijatel. Samas iseloomustab kogu COVID-i perioodi asjaolu, et tarbijad on olnud mõistvamad ja kannatlikumad ning ettevõtjad vastutustundlikumad. Positiivse poole pealt paistis silma kaubandus ja muret valmistasid turism ning meelelahutus.”

Näiteks kasvasid mullu oluliselt pöördumised nii ära jäänud reiside kui kultuuriürituste osas. “Eelmise aasta pöördumistest oli e-kaubandusega seotud kolmandik, mis näitab ühelt poolt e-kaubanduse populaarsust ning ka seda, et kauplejad pakkusid koroona tingimustes tarbijatele varasemast rohkem veebiostude tegemise võimalust. Võrreldes varasema ajaga oli pöördumisi viiendiku võrra rohkem,” lisas Kajak.

TTJA tarbimiskeskkonna osakond nõustab tarbijaid ja kauplejaid ka epideemia olukorras, vastavalt pöördumistes esitatud teemadele. Samuti, järelevalveasutusena teostab TTJA kontrolle kaupleja tegevuste suhtes, eesmärgiga, et kauplejate tegevus vastaks kehtivatele nõuetele ning tarbija õigused oleksid kaitstud. Arvestades, et COVID viiruse levikuga on jõudsalt kasvanud e-poodidest ostlemine, siis on ka nõustamise ja järelevalvelased tegevused suundunud enam sellesse valdkonda. “Meie eesmärk turu korrastamiseks on eelkõige tegutseda ennetavalt ja nõustavalt. Paneme kõigile südamele teha koostööd, sest raske on meil kõigil, nii ettevõtjatel kui tarbijatel,” märkis Kajak.

Praegusel ajahetkel on kõige olulisem reageerida pandeemiaga seotud muredele, millega seoses on põhirõhk seatud järgmistele tegevustele:

– jätkata tarbijaõiguste kaitsmist reisisektoris;
– uurida COVID-19 pandeemia pikemaajalist mõju eurooplaste tarbimisharjumustele;
– jätkata võitlust tarbijapettuste, ebaausate turundusvõtete ja kelmuste vastu.

Euroopa Komisjon on kokku pannud uue tarbijakaitse tegevuskava aastateks 2020-2025, mis sisaldavad meetmeid Euroopa tarbijate kaitsmiseks ning millega püütakse vastata tarbijate vajadustele COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda.

See näeb ette meetmeid viies peamises valdkonnas, millega kaitsta tarbijaid ja võimaldada neil etendada käimasolevas rohe- ja digipöördes olulist rolli:

  1. Rohepööre. Tarbijad on valmis vastupidavamate toodete eest rohkem maksma. Kui tarbijad saavad paremat teavet toodete vastupidavuse kohta, siis võib kõige vastupidavamate tooteversioonide müük peaaegu kolmekordistuda.
  2. Digipööre. Võrreldes 2009. aastaga on interneti teel ostjate osakaal peaaegu kahekordistunud: 32%-lt 60%-le
  3. Õiguste tulemuslik jõustamine ja kaitse. Komisjon aitab liikmesriikidel rakendada hiljuti ajakohastatud tarbijakaitsenorme, mis tugevdavad tarbijate õigusi, tagavad suurema digitaalse õigluse, rangemad karistused ja mõjusa mehhanismi kollektiivseks hagemiseks massikahju korral.
  4. Tarbijate haavatavus. Eraldi tuleb toetada selliseid tarbijarühmi nagu lapsed, eakad või puuetega inimesed, kes vajavad spetsiaalset teavet ja on seetõttu teistest haavatavamad.
  5. Tarbijakaitse ülemaailmsel tasandil. Ostud väljaspool ELi asuvatelt müüjatelt on suurenenud 17%-lt 2014. aastal 27%-le 2019. aastal.

Rahvusvahelist tarbijaõiguste päeva on ametlikult tähistatud alates 15. märtsist 1983, kuid juba 21 aastat varem tõstatas J.F.Kennedy tarbijate õiguste probleemi ühiskonnas ja seadustas tarbijate esmased õigused.

Kui Eesti tarbijal peaks tekkima probleem mõne e-kauplejaga, siis soovitab TTJA esimesel võimalusel  teha kauplejale kirjalik kaebus, milles on välja toodud tarbija konkreetne nõue. Kaupleja on kohustatud vastama tarbija kaebusele 15 päeva jooksul arvates kaebuse saamisest. Kui kaupleja ei vasta või tarbija ei nõustu saadud vastusega, siis saab tarbija pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole – https://komisjon.ee/et/avalduse-esitamine.

NB juhtimaks tähelepanu tarbija õigustele, tähistab TTJA terve selle nädala erinevate tegevustega tarbijaõiguste nädalat, jälgi meie tegevusi ja tarbijamänge TTJA sotsiaalmeedias ja TTJA kodulehel.

 

 

Lugupidamisega

 

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

 

[Kärbitud sõnum]  Vaadake kogu kirja

Manuste ala

ETL: Täna on tarbija õiguste päev.

                      ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

15.märts 2021

Tallinn

 

Täna on tarbija õiguste päev.

 

15.märtsil 1962.aastal pidas toonane USA president J.F.Kennedy oma ajaloolise kõne Kongressile, milles tõstatas esmakordselt ajaloos tarbija õiguste küsimuse seadustades neli põhilist tarbijaõigust – õigused ohutusele, teabele, valikule ja esindatusele, eesmärgiga kasvatada ühiskonna heaolu.

Tarbijaliikumine, mis nägi ilmavalgust teisel pool Atlandi ookeani liikus kiiresti ka Euroopasse ja juba samal aastal moodustati Euroopa tarbijakaitseühenduste katusorganisatsioon BEUC, mille liikmed oleme ka meie alates 2004.aastast.

Rahvusvahelisel tarbijaorganisatsioonil Consumers International on tavaks välja kuulutada 15.märtsil kogu aastat läbiv teema, milleks sel aastal on plastireostuse vastane võitlus.

Hinnanguliselt 10. miljonit tonni plasti siseneb igal aastal ookeanidesse ja kui selline trend peaks jätkuma, siis 2050. aastaks on ookeanis rohkem plasti kui kalu.

Kuigi plastik on väga vajalik materjal meie igapäeva elus, ei ole selle tootmine, tarbimine ja eriti ühekordne kasutus jätkusuutlik – selle mõjud on suureks ohuks mitte ainult meie ökosüsteemile vaid see ohustab ka meie kõigi tervist ja on otseselt seotud kliimamuutustega.

Plastiühendid, mis ringlevad õhus ja vees on jõudnud juba nii meresoola, mere-ja maismaa loomade organismi ja maapinda, mis tähendab, et me tarbime saastunud toitu.

Tervisemõjude analüüse on siiani vähe teostatud, aga eeldatakse, et nad kahjustavad hormoonsüsteemi, võivad põhjustada vähki ja muid tervisehäireid.

50 protsenti toodetud plastist on mõeldud vaid ühekordseks kasutuseks ja 40 protsenti plastist on pakkematerjal, mis lendab prügikasti peale ühekordset kasutust.

Ühekordse plasti kasutamine keelustatakse selle aasta 1.juulist ja sellest päevast alates ei tohi enam ringlusesse lasta ühtegi pakendit, mida ei saaks ümber töödelda.

Seadus nõuab tarbijatelt väikesi muudatusi oma tarbimisharjumustes, aga need vähendaks ökoloogilist jalajälge drastiliselt.

Ühendades tarbimisharjumused ja ettevõtete huvid saaks liikuda jõulisemalt ka ringmajanduse suunas.

Kestlik tarbimine on tarbijapoliitika tähtsamaid prioriteete kui me räägime rohepöördest.

Tarbijad küll väidavad, et soovivad panustada rohelisse majandusse, aga nende tegelik osalus selles protsessis on siiski minimaalne – ka erinevate takistuste, aga eelkõige madala huvi tõttu.

Uuringud on näidanud, et meie tarbijad on kahjuks väga plastilembelised – vaid vähesed väldivad plastpakendis tooteid.

Tarbijate teadlikkuse tõstmine keskkonnasõbralike toodete ja teenuste valikul on võtmeküsimus.

See, mis teeb plasti kasulikuks, on seesama, mis teeb ta ka kahjulikuks – vastupidavus.

Kui loodusesse  jäetud plastjäätmed lagunevad alles 50-80 aasta pärast ja maetud kujul koguni 1000. aasta pärast, siis millise maailma me endast maha jätame!

Plastikut ei ole enam võimalik vältida,  küll aga on võimalik vähendada oma plastisõltuvust!

Tarbijatel on õigus puhtale ja tervislikule elukeskkonnale – aga samas ka kohustus sellist keskkonda enda ümber luua!

 

Näita, et HOOLID!

 

HEAD TARBIJA ÕIGUSTE PÄEVA!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

 

 

TTJA: Eesti teavitas mullu Euroopa Liitu kaheksast ohtlikust tootest

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

11.03.2021

 

Eesti teavitas mullu Euroopa Liitu kaheksast ohtlikust tootest

 

Äsja avaldatud Euroopa Komisjoni iga-aastasest ELi ohtlike tarbekaupade kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ülevaatest selgub, et liikmesriigid teavitasid mullu läbi süsteemi  2253 EL-i turult avastatud ohtlikust tootest.  Teavitatud toodete osas anti järelmeetmete rakendamisest teada nn vastusteadetena 5377 korral.

 

Olukord Eestis

Eesti teavitas läbi „Safety Gate“ süsteemi 2020. aastal kaheksast meie turult leitud ohtlikust tootest ning koostas 336 vastusteadet. Teavitatud toodetest 3 olid mänguasjad (mängulima, nukk tarvikutega, väikelaste eeslükatav mänguasi kass), 2 olid lasterõivad (ujumistrikood) ning 3 isikukaitsevahendid (maskid).

Väikelastele mõeldud eeslükatav mänguasi purunes katsetamise käigus ning tootest eraldusid väikesed osad. Väikelaste (alla 3-aastaste laste) mänguasjadelt ei tohi eralduda pisikesi detaile, kuna need võivad sattuda lapse suhu ning tekib lämbumisoht. Lämbumisoht on üks põhilisemaid ohte nõuetele mittevastavate väikelaste mänguasjade juures.

Mängulima sisaldas lubatust kordi rohkem boori ning nukk tarvikutega dietüülheksüülftalaati. Pikaajaline kokkupuude nimetatud kemikaalidega omab kahjustavat mõju laste hormonaalsüsteemile, raskeim tagajärg võib olla viljatus.

Laste ujumistrikoode kaela ja seljaosas olid suuruse reguleerimiseks pikad seotavad paelad. Paelte takerdumine liumäest allalaskmisel, hüppamisel vms situatsioonis võib tekitada tõsiseid vigastusi või kaasa tuua surma (poomisoht).

Teiste liikmesriikide poolt teavitatud toodetest tuvastati Eesti turul 336 ohtlikku toodet. Neist suurema osa moodustasid mootorsõidukid, kuid turult tuvastati ka 24 muud toodet nagu laste reisitool (poomisoht), söötmistool (vigastusoht), prilliraamid (sisaldasid raskemetalle), lumesaan (süttimisoht, tuleoht) jms.

Võtmesõnad: koostöö ja tähelepanelikkus

Tarbija üks põhiõigustest on nõuda ja saada oma elule, tervisele ja varale ohutuid tooteid. Erilist tähelepanu tooteohutusele tuleb pöörata tänu suurele Euroopa Liidu (EL) siseturule, kus seoses kaupade vaba liikumisega on võimalus, et ühes riigis müügil olev ohtlik toode  võib liikuda kiiresti ka teistesse liikmesriikidesse. Selleks, et takistada ohtlike toodete levikut siseturul on oluline koostöö erinevate liikmesriikide järelevalveasutuste vahel, mistõttu on loodud ohtlike toodete kiire teabevahetussüsteem „Safety Gate“.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) paneb omalt poolt südamele, et ohtlike toodete avastamiseks ja turult kõrvaldamiseks on väga oluline koostöö nii tarbijate kui kauplejate ja järelevalveasutuse vahel.

 

Teave EL-i turult avastatud ohtlikest toodetest on kättesaadav kõigile ning sellega saab tutvuda Euroopa Komisjoni koduleheküljel.

 

„Soovitame nii ettevõtjatel, kes tarbekaupade müügiga tegelevad, kui ka tarbijatel antud leheküljel oleva infoga end kursis hoida. Eriti oluline on tarbijal infoga tutvuda siis, kui plaanitakse mõni kallim/pikaaegsemat kasutust leidev toode osta,“ lisas TTJA teenuse- ja tooteohutuse ekspert Angela Priks. „Juhul, kui väljastpoolt EL ostetud toode osutub ohtlikuks, siis tarbijaõigused ei ole tagatud ning lisaks kasutule tootele ja rahalisele kahjule võivad jääda tarbija kanda ka tervisekahjust või õnnetusest tekkinud kulud.“

Loe pikemalt samal teemal siit:

Kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“ aitab turult kõrvaldada ohtlikke COVID-19 tooteid (europa.eu)

Lugupidamisega

 

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

 

ETL: Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika nõuanderühma koosoleku memo.

Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika nõuanderühma koosoleku memo.

3.märts 2021

Brüssel –  istung toimus veebis

 

Päevakorra punkt nr.1

 

Nõuanderühma koosseis ja roll Komisjoni uue tarbijapoliitika tegevuskava raames.

Komisjon on võtnud endale kohustuse moodustada ekspertrühm, mis koosneb: tarbijaorganisatsioonide esindajatest –  üks esindaja liikmesriigi kohta;

10-12 tööstuse ja Euroopa äriringkondade esindajat;  4-6 eksperti, kes esindavad akadeemilisi ringkondi.

Rühma ülesanne on aidata kaasa Komisjoni uue tegevuskava 2020-2025  jõustamisele omapoolsete ettepanekute ja teadmistega tagamaks nii tegevuskava poliitilise  visiooni kui  ka 22 konkreetset tegevust võtmevaldkondades, mis on kajastatud tegevuskava raames.

Nõuanderühma ülesanne on regulaarselt üle vaadata ja hinnata juba saavutatut ja välja töötada sisendit  järgmise aasta Tarbijate tippkohtumisele.

Samuti nõustada  Komisjoni erinevates tarbijapoliitika valdkondades tulenevalt vajadusest.

Konkreetsed tegevuskava prioriteedid  arutatakse läbi eelseisval tarbijate tippkohtumisel,  kiidetakse heaks ministeeriumite vahelisel istungil, rakendatakse ja vaadatakse üle järgmise aasta  tippkohtumisel.

Selle aasta tippkohtumisel 15.märtsil leiavad aset neli töötuba, mis käsitlevad Covid -19 teemat, jõustamist, digitaliseerimist ja rohelist tarbimist.

Ühiste jõududega loodetakse välja selgitada mõned tegevused, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel märtsis 2022.

Iga töötuba esitab kaks-kolm ettepanekut plenaaristungil arutamiseks.

Ettepanekud pannakse hääletusele  ja parimad neist edastatakse  liikmesriikide ministritele.

 

PÄEVAKORRA PUNKT 2

Nõuanderühma panus tarbijapoliitika tegevuskava jõustamisse kuni märts 2022.

Prioriteetsemad valdkonnad:

COVID-19

Pandeemia on mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt tarbijaid enim järgmistes valdkondades:

Reiside tühistamised: Euroopa Liidu tarbijatel on õigus rahade tagastamisele ärajäänud reiside puhul täismahus vaatamata sektori likviidsusprobleemidele;

Tarbijate pettused: ebaausad kaubandustavad  ja e-kaubanduse pettused on tunduvalt suurenenud. Mõned liikmesriigid hoiatavad tarbijaid petturite eest  avaldades nende nimed spetsiaalsetes nimekirjades nagu näiteks www.watchlist-internet.at/;

Ebaausad kauplejad pakkuvad valeväidetega tooteid COVID-19 infektsiooni tõkestamiseks;

Tarbijate finantsiline haavatavus on paljudes Euroopa majapidamistes süvenenud viies tarbijad ülelaenamisele – 38 protsenti tarbijatest on mures oma arvete maksmise pärast, nagu on selgunud 2020. aasta lõpu küsitlustest.

Rohepööre

Seadusandlik algatus,  mille eesmärk on võimestada tarbijaid  seoses rohepöördega peaks parandama müügikohtades antavat teavet toodete kestlikkuse kohta ja tugevdama juriidilisi meetmeid võitlemaks rohepesuga ja oma aja äraelanud praktikatega.

Mõningad kõrvalmeetmed on olemas juba praegu nagu näiteks:

Rohelised lubadused:  mõned ettevõtjad on võtnud endale kohustuseks  toetada kestlikku tarbimist seadusandluse üleselt. Piloot kuulutati välja 25.jaanuaril ja viis ettevõtet on  kohustunud enda peale võtma konkreetsed ülesanded edendamaks kestlikku tarbimist ja tootmist.

Rohepesu : eksitavad rohelised  väited  on jätkuvalt väga laialdane probleem.

Jõustajatel sageli puudub nii tehniline ekspertiis hindamaks väidete vastavust kui ka teave selle kohta, millisel määral need väited  mõjutavad tarbijate valikuid tegelikult.

Toodete enneaegne vananemine: mõjutab tarbijaid väga otseselt ja suures mahus.

Sageli puudub aga tõendusmaterjal, mis osutaks sellistele praktikatele aitamaks ametitel neid efektiivsemalt käsitleda.

 

Tarbijate kaitse digitaalajastul ja kuidas kiirendada üleminekut.

 

Interneti platvormid etendavad võtmerolli, et luua  vajalikku ja turvalist keskkonda  kasutajatele, aga tarbijad ise peaksid samuti olema rohkem ettevaatlikumad ja targemad.

Peamised murekohad :  mitmete sektorite kohta tarbijad arvavad, et ülevaated on olulisemad kui reklaamid, näiteks puhkuse majutuste puhul  kuni 71 protsenti tarbijatest on mõjutatud ülevaadetest ja 18 protsenti reklaamist.

Efektiivne jõustamine : interneti turuosa kasvab suure kiirusega, uued digitaalsed ärimudelid tekitavad probleeme riiklikele järelevalveasutustele ja kohtutele.

Toote ohutus:  sellised algatused nagu toote ohutuse kohustus (Product Safety Pledge)

on näidanud mõningast  progressi, kuid liiga paljud veebiturud, eriti väikesed ja kohalikud ettevõted ei ole kohustunud täitma vabatahtlike  meetmeid.

Komisjon ja liikmesriigid peavad siin astuma julgemaid samme edendamaks meetmete rakendamist.

 

Euroopa Liidu tarbijakaitse õiguse ja toote ohutuse seaduse jõustamine:

Küsimus on kuidas tõsta ametite  ja teiste asjaosaliste jõustamisalast võimekust.

Toote ohutus on liikmesriikide ühine mure ja vastutus – jõustamisalane võimekus on võtmeküsimus.

Tarbijakaitse alase koostöö määrus näeb ette kiiret teabe kogumist – hoiatusteated,

ECC-NETi andmed, statistika jne.

 

Koordineeritud tegevused TKK jõustamiseks, et parandada äripoole vastavust nõuetele:

  • välja selgitada keerulised probleemid,  nagu näiteks tarbijat eksitavad rohelised  väited, mis  nõuavad ühtset metoodikat, mida edaspidi ettevõtted saaksid kasutada   juhistena oma tegevuses;
  • tarbijakaitse õiguse ja andmekaitse seaduse  vahelise koosmõjuga arvestamine;
  • aktiivne osalemine rahvusvahelises koostöös, et luua kõrgetasemelised vastavuse  standardid maailma tasemel digitaalsetele turgudele.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

ETL: Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi- SafetyGate – aruanne 2020. aasta kohta.

   ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi- SafetyGate – aruanne 2020. aasta kohta.

 

Toote ohutus on ühine mure ja vastutus kõikide liikmesriikide vahel.

SafetyGate kiirhoiatussüsteemile, mis hõlmab 31 riiki,  laekus möödunud aastal üle 2200 teatise mittetoidukaupade kohta, kus on eiratud ohutusnõudeid.

Aasta aastalt need numbrid aina suurenevad.

Muidugi suurenesid näitajad ka COVID-19 pärast ja seda peamiselt maskide arvelt nende mittesobivuse pärast – 161 juhtumit,  aga samuti laekusid teated desinfitseerimisvahendite kohta, mis sisaldasid toksilisi kemikaale nagu metanool, mille tagajärjel võib jääda pimedaks või koguni surra kui seda alla neelata.

Iga teade omakorda võib tähistada paljusid vigaseid tooteid ja samas võib aruanne illustreerida vaid jäämäe tippu kuna paljud tooted võivad turvavõrgust läbi libiseda.

Tooteohutuse seadus, mis pärineb aastast 2001 ei ole loodud praeguseks ajastuks

kui ostlemine toimub suuresti veebis ja samas on tarbijatel võimalus hõlpsasti soetada  erinevaid nutikaid tooteid.

Mänguasjad – 27%, mootorsõidukid – 21% ja elektriseadmed -10%  on jätkuvalt kõige rohkem ohustatud tooterühmad.

Kuna sel aastal on Komisjonil plaanis muuta Euroopa Liidu tooteohutuse seadust, siis sellised tooted nagu mööbel, lastehooldustooted ja tekstiil saavad oma ohutust oluliselt suurendada.

Eesti Tarbijakaitse Liit loodab, et võetakse vastu tulevikukindel tooteohutuse seadus, milles tunnistatakse nutikatest seadmetest tulenevaid riske ja mis garanteerib tarbijatele, et toode oleks ohutu ja turvaline kogu selle eluea jooksul mitte ainult turule laskmisel.

Kõikidele tarbekaupadele tuleks laiendada rangemaid eeskirju turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning tõenduspõhiste õigusaktide ja tehnilise standardimise toetamiseks luua kogu Euroopa Liitu hõlmav õnnetuste ja vigastuste andmebaas.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

TTJA: Kodumasinate energiamärgistused muutuvad senisest lihtsamaks

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

02.03.2021

 

Kodumasinate energiamärgistused muutuvad senisest lihtsamaks

Alates märtsist muutub kauplustes müüdavate kodumasinate energiamärgistussüsteem senisest lihtsamaks, näiteks kaovad energiatõhusust tähistavate tähtede järelt pluss märgid. Üleminek uuele süsteemile toimub järk-järgult ning tänavu muutuvad kokku viie kodumasinate tootegrupi märgistused.

„Energiatõhususe aluspõhimõte on, et kuidas säästa energiat ja vähendada raiskamist. See on üks olulisemaid viise, kuidas aidata kaasa fossiilkütuste kasutamise vähendamisele ja tulevikus süsinikuneutraalsuse saavutamisele,“ märkis TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.
Energiamärgised annavad tarbijale toote müügikohas selge ja lihtsa ülevaate toodete energiatõhususest. See lihtsustab tarbijate jaoks raha säästmist oma kodumajapidamiste energiaarvetelt, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Uuele energiamärgistusele minnakse üle järk-järgult ja tootegruppide kaupa. 2021. aasta jooksul muudetakse viie tootegrupi energiamärgistusi. Nõudepesumasinate, pesumasinate, külmikute ja telerite puhul muutuvad energiamärgised alates 1. märtsist 2021. Valgusallikate (lambid, valgustid) puhul alates 1. septembrist 2021. Praktikas tähendab see, et nende tootegruppide energiamärgised muudetakse alates 2021. aasta märtsist (lambid 2021. aasta septembrist) ja vanad energiamärgised asendatakse poodides pärast kauplustele vajalikku üleminekuperioodi. Poodides olevatel tootemudelitel, mille tootmine on lõpetatud, jääb alles vana energiamärgis. Ülejäänud tooted peavad olema varustatud uue energiamärgisega.

Euroopas võeti esmakordselt energiamärgitus paljude kodumasinate jaoks kasutusele aastal 1994. Märgistust uuendati 2004. aastal. Energiamärgistuses on kasutuses skaala A-st (kõige tõhusam) kuni G-ni (kõige vähem efektiivne). Selline skaala aitab tarbijatel valida energiatõhusamaid tooteid.

Vana energiamärgistus ei arvestanud toodete tehnoloogilise arenguga, mis on viinud olukorrani, kus mõne tootekategooria jaoks ei piisanud enam A-klassist kõige energiatõhusamate toodete kirjeldamiseks. Seetõttu hakati lisama skaalale tähtede juurde plusse, A +, A ++ või isegi A +++. Samal ajal kadusid mõnede toodete puhul madalamad klassid (E, F, G) või muutusid nii haruldaseks, et neid polnud enam vaja. Selline tähtede ja plusside skaala on tavatarbija jaoks üldjuhul raskesti mõistetav ja võrreldav.

Teinemaa lisas, et seetõttu võetakse energiamärgistuses uuesti kasutusele lihtsam klassifikatsioon, kasutades kõikide tootegruppide puhul ainult tähti A-st G-ni. „Seejuures jääb A-klass esialgu tühjaks, et jätta ruumi veelgi energiatõhusamatele mudelitele. Tänaste tehnoloogiate järgi kõige energiatõhusamad tooted on edaspidi klassides B või isegi C.“ See tähendab näiteks, et külmikust, millel on praegu A +++ silt, võib saada C-kategooria, ehkki külmik on sama energiatõhus kui varem.

Mis uue energiamärgisega muutub? (vt ka lisatud failinäidist)

  • Uus märgis sisaldab lihtsamat skaalat (A kuni G) ja erinevate toodete energiatõhusust on lihtsam võrrelda.
  • Uuel märgisel on paremas ülanurgas ruudukood, mida skaneerides on tarbijal juurdepääs üksikasjalikumale teabele Euroopa energiamärgistuse tooteregistris EPREL. EPREL-i andmebaas aitab riiklikel turujärelevalveasutustel kontrollida, kas toode vastab energiatõhususe nõuetele ja etiketil esitatud teave on õige.
  • Uuel märgisel võivad olla ka ikoonid, mis näitavad sellist teavet nagu toote maht või mõõtmed, müratase või veekulu, pakkudes sellega tarbijale kasulikku teavet.

Lugupidamisega

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

TTJA:Vaata, mida muudab Brexit Eesti tarbija jaoks: mitmed määrused kaotasid kehtivuse

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
28. jaanuar 2021

Vaata, mida muudab Brexit Eesti tarbija jaoks: mitmed määrused kaotasid kehtivuse

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise üleminekuetapp on alanud aastaga lõppenud. Mis muutus sellega seoses Eesti tarbijate jaoks? EL tarbija nõustamiskeskus annab vastused olulisematele küsimustele.

„Tarbijakaitsealased seadused Euroopa Liidu riikides on enamasti ühtlustatud. Suurbritannia ei muutnud liidust lahkudes ega ülemineku perioodil seni kehtinud tarbija õigusi. Suurim muudatus seisneb selles, et alates käesolevast aastast ei kehti Suurbritannias enam enamik EL otsekohalduvaid määruseid. Näiteks lennureisija õigusi reguleeriv määrus, mistõttu ei saa Suurbritanniast väljuvate lendude puhul reisijad seni kehtinud kaitsega arvestada,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Millised on peamised tarbija õigused?

Kõige sagedamini kasutatavad tarbija õigused puudutavad pretensiooni esitamist kaupade ostul ning e-poest tellimist. EL-st lahkumine ei too kaasa muudatusi Suurbritannia seni kehtivas tarbijaõiguses, seega võivad tarbijad jätkuvalt arvestada pretensiooni esitamise õigusega puudusega kauba puhul ning 14-päevase taganemisõigusega Suurbritannia e-poest ostmisel.

Kasulik on teada, et Suurbritannias kehtiv seadus annab tarbijatele puudusega kauba ostmisel kõrgema kaitstuse taseme kui EL-s nõutav miinimum. Seega on Suurbritanniast ostetud toodete puhul, millel avaldub puudus, õigus kauplejale esitada pretensioon kuue, Šotimaal viie aasta jooksul. „Antud õigus kehtib olenemata müügikanalist, seega ka internetipoest tellitud kaupade puhul“, lisas Tammaru.

Euroopa Liidus kehtiv 14-päevane taganemisõigus e-poest ostetud kaupade puhul jäi Suurbritannias jätkuvalt kehtima. Siiski tuleb tarbijail arvestada, et kui Ühendkuningriigist saabunud e-ostu kättesaamisel tuli tasuda tollimaksu, tuleb kaubast taganemisavaldus esitada e-poele, kuid maksude tagasisaamiseks peab pöörduma Maksu- ja Tolliameti poole.

Milliste õigustega ei saa tarbijad enam arvestada?

Kuigi tarbijate peamised õigused, millega võis Euroopa Liidus arvestada, jäid Ühendkuningriigis kehtima, kaotasid kehtivuse osad otsekohalduvad määrused. Näiteks puudutab see lennureisijate õigusi seoses Ühendkuningriigi territooriumilt alguse saanud lendudega, sh seoses lennu hilinemise või tühistamisega. Eestist või mujalt Euroopast Suurbritanniasse suunduvate lendude puhul on määrus jätkuvalt kehtiv. „Samas teadaolevalt ei vähendata Suurbritannia siseriikliku õigusega seni kehtinud reisijate määrusejärgseid õigusi,“ kommenteeris Tammaru. Samuti jääb kehtima geoblokeeringu ehk asukohapõhise tõkestamise keeld, andmekaitsereeglid ning rändlustasudega seonduv.

Lisaks kaotasid Brexiti üleminekuetapi lõppedes kehtivuse ka mitmed kauplejale nõude esitamise võimalusi reguleerivad otsekohalduvad määrused. Seega ei saa tarbijad enam olukorras, kus  neil on kaebus ja nõue Suurbritannias registreeritud kaupleja vastu, kasutada veebipõhist vaidluste lahendamise platvormi, Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust ega ka Euroopa maksekäsu menetlust.

Kas Suurbritanniast tehtud ostu korral saab jätkuvalt abi kaebuste lahendamisel?

Igas ELi riigis, lisaks Norras ja Islandil on loodud keskused, mis lahendavad tarbijate piiriüleseid kaebusi, moodustades ECC-võrgustiku. Eesti keskus ehk EL tarbija nõustamiskeskus asub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisus. Alates 2021. aastast Suurbritannia vastav keskus enam ECC-võrgustikku ei kuulu, kuid jätkab oma tööd senises ulatuses, tehes tarbijakaebuste lahendamisel koostööd teiste EL riikide keskustega. Seega saavad Eesti tarbijad vaidluste korral Suurbritannia kauplejaga jätkuvalt küsida nõu ja abi eesti keeles ning esitada kaebuse EL tarbija nõustamiskeskusele, kes vahendab selle Suurbritannia keskusele sisuliseks lahendamiseks. „Kui kaua sellist kohtuvälist ning tasuta kaebuste lahendamise teenust Ühendkuningriik pakub, ei oska prognoosida, kuid täna on selline võimalus Eesti tarbijatele jätkuvalt olemas,“ lisas Kristina Tammaru.

Lisainfo:               Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, TTJA
5101729
www.ecc.ee

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooni peaspetsialist

www.ecc.ee | Endla 10a, Tallinn 10142

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA: pürotehnika ostmisel kontrolli müüja tausta ning kasutamisel järgi ohutusnõudeid

Pressiteade

29.12.2020

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA: pürotehnika ostmisel kontrolli müüja tausta ning kasutamisel järgi ohutusnõudeid

Peatse aastavahetuse valguses paneb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) eestlastele südamele järgida pürotehnika kasutamisel ohutusnõudeid ning mitte osta pürotehnilisi tooteid eraisikutelt ning näiteks läbi sotsiaalmeedia, vaid tegevusluba omavatelt ettevõtetelt. 

“Kahjuks on pürotehniliste toodete müük eraisikute poolt tänavu sotsiaalmeedias üsna aktiivne, kuigi see on keelatud tegevus,” märkis TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa. “Kutsume üles eestlasi teadlikumalt käituma ning mitte ostma pürotehnikat eraisikutelt sotsiaalmeediast, turult või tänavalt, sest tundmatu taustaga pürotehnilised tooted võivad olla vigased ning nende kasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi. Lisaks sellele, et selline müük on seadusega keelatud, ei ole sellisel moel ostetud defektset toodet võimalik ka kuhugi tagastada ning sellisele ostule ei laiene tarbijaõigused.”

Ohutu ja nõuetele vastava pürotehnilise toote pakendil on alati vastavusmärgis ehk CE-märgis ning eestikeelne kasutusjuhend. Täna on Eestis kokku 99 pürotehnilise toote käitleja tegevusluba omavat ettevõtet ning vastava loa olemasolu saab kontrollida majandustegevuse registrist.

Igal aastal saab pürotehnilise toote kasutamise tagajärjel viga mitu inimest ning enamasti juhtuvad õnnetused aastavahetusel. Viimaste aastate statistika näitab, et paljud pürotehnilise tootega seotud õnnetused juhtuvad täiskasvanud meestega, kuid viimastel aastatel on kannatada saanud ka lapsed. Seepärast on oluline selgitada lastele pürotehniliste toodetega seotud ohtusid ning ka ise käituda vastutustundlikult. Just sellel põhjusel pöörab amet läheneva aastavahetuse eel tähelepanu asjaolule, et pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Teinemaa märkis, et peamisteks õnnetuste põhjusteks on hooletus, ettevaatamatus, alkoholijoove ja oskamatus pürotehnilise tootega ümber käia, näiteks ei toestata toodet enne süütamist vastavalt kasutusjuhendile. Toestamata toode võib ümber kukkuda ja seab seeläbi ohtu ümbritsevad inimesed ja hooned. Toestamiseks sobivad suuremad kivid või mõned muud raskemad mittesüttivad esemed. “Õnnetus on kerge juhtuma, kui pürotehnilist toodet kasutatakse valesti, näiteks süüdatakse toode liiga lähedal teistele inimestele, autodele, hoonetele ehk ei arvestata ohualaga; süütamisel kummardutakse toote kohale; ei eemalduta piisavalt kaugele pärast süütamist; ei arvestata ilmastikoludega (nt puhub tugev tuul) või lähenetakse liiga vara tootele, mis ei ole süttinud,” loetles ta.

Eesti turul on müügil ligi 30 erinevat tüüpi pürotehnilist toodet (sh ilutulestiku patarei, pulga otsast lastav rakett, säraküünal, paukherned). „Kõiki neid tooteid kasutatakse erinevalt ning ka toestamise vajadus ja viis sõltub tootest, seepärast on väga oluline lugeda enne toote kasutamist pakendil olevat kasutusjuhendit,“ lisas Teinemaa.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet paneb kõigile südamele, kui paugutad, siis pea meeles:

  • alkohol ja ilutulestik ei sobi kokku;
  • loe toote kasutusjuhendit ja käitu vastavalt sellele;
  • vali ilutulestikuks õige aeg ja koht;
  • arvesta teiste inimeste ja loomadega;
  • toesta toode korralikult;
  • ära kummardu toote kohale;
  • hoia ohutusse kaugusesse;
  • kui toode ei sütti, oota 10-15 minutit, enne kui sellele lähened;
  • kui väljas on tugev tuul, jäta ilutulestik ära;
  • ära jäta tekkinud prügi vedelema.

Ohutut aastavahetuse algust!

 

 

Lugupidamisega

 

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

 

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!