Euroopa Tarbijate Tippkohtumine

15.märts 2021

Lissabon.

Euroopa tarbijate tippkohtumine, mis  toimus veebi vahendusel Lissabonis tõi kokku üle 700 osaleja kõikidest liikmesriikidest  – tarbijate ja äriringkondade esindajad, poliitikakujundajad, riiklikud järelevalveasutused, akadeemilised ringkonnad ja noorte esindajad, et välja selgitada komisjoni tarbijakaitse tegevuskava 2020-2025 järgmise aasta prioriteedid, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel.

Selleks, et muuta Komisjoni tegevuskava reaalsuseks on vaja tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, kindlustada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed tingimused äriettevõtetele, kes tegutsevad ühtsel turul.

Uue tegevuskava prioriteetsed valdkonnad, milles loodetakse suurt läbimurret on rohepööre, digipööre, toote ohutus, seadusandluse jõustamine ja rahvusvaheline koostöö.

Euroopa Komisjoni voliniku Reyndersi poolt juhitud kõrgetasemelises paneelis osalejad arutlesid tarbijapoliitika väljakutsete üle uue tegevuskava raames, millele on Covid-19 pandeemia vajutanud oma pitseri erinevates valdkondades:

reisitööstuse likviidsusprobleemidele vaatamata ootavad tarbijad õigustatult rahade tagastamist ärajäänud reiside eest;

e-kaubanduses on suurenenud pettused ja ebaausad kaubandustavad ja petuskeemid;

tarbijate finantsiline haavatavus on süvenenud – 38 protsenti tarbijatest muretsevad arvete maksmise pärast.

Seega tuleb tõsta turgude usaldusväärsust, et pandeemiast räsitud majandus kiiresti taastuks.

Tippkohtumise raames toimusid neli töötuba:

– keskkonnasäästlik tarbimine;

– tarbija õiguste jõustamine,

– tarbijate roll digitaalsel üleminekul;

– pandeemia mõjud tarbijakaitsele.

Töötubade eesmärgiks oli arutelude käigus välja selgitada olulisemad tegevused, mis tulenevad uuest tegevuskavast ja mille tulemusi saaks hinnata juba järgmise aasta märtsis toimuval tippkohtumisel.

Töötubades väljatöötatud ettepanekud pandi plenaaristungil hääletusele.

Kolm enim hääli saanud ettepanekut:

• ELi seadusandlusega peaks kehtestama platvormidele selged kohustused, mis keelustavad tarbijate pettused – 50%,
• järelevalveasutused tuleb varustada vastavate e-jõustamisalaste tööriistadega, et neil oleks võimalik efektiivsemalt tuvastada rikkumisi digitaalses keskkonnas – 43%;
• Komisjon, liikmesriigid ja erinevad osapooled peaksid tegema koostööd selle nimel, et jõuda kokkuleppele toodete elutsükli ühtsete standardite osas 36%;

Need ettepanekud edastati ministeeriumite vahelisele istungile seisukohtade võtmiseks  ja kohandamiseks riiklikku konteksti.

Siinjuures nimekiri nendest ettepanekutest, mis ei kogunud valdava enamuse poolehoidu:

• liikmesriigid peavad kindlustama ärajäänud reiside eest rahade tagastamise – 29%;
• edendada tarbijaharidust kestlikku tarbimise valdkonnas arvestades nii

noorte kui vanemaealiste tarbijate erivajadustega – 29%;

• organiseerida iga-aastaseid töötubasid erinevate osapoolte osavõtul, et adresseerida digitaalse ühiskonna väljakutseid – 21%;
• välja töötada juhised, kuidas rakendada ja jõustada tarbija seadust roheliste väidete osas – 19%;
• luua riiklikud jõustamisealased võrgustikud – 13%;
• välja töötada jõustamisalane koostöö memorandum – 13%;
• toetada madala sissetulekuga tarbijaid seoses pandeemiaga – 10%;
• läbi viia CPC poolt suurpuhastus (sweep) võltside ja eksitavate ülevaadete osas – 8%

12.märtsil, vahetult enne Tippkohtumist avalikustas Euroopa komisjon tarbijauuringu tulemused, mille eesmärk oli välja selgitada Covid-19 mõjud tarbimisele, aga ka tarbijate käitumisele ja hoiakutele.

Uuringud viidi läbi telefoniküsitlusena 30. Euroopa riigis ja tulemused on järgmised:

• 71% tarbijatest ostsid tooteid veebi vahendusel;
• 81% teostas sisseostud kodu lähedastest poodidest ja toetas kohalike ettevõtteid;
• 80% vastanuid ei planeeri välisreise kuni olukorra stabiliseerumiseni;
• 80% usaldavad kauplejaid ja teenuste pakkujaid;
• 67% ostsid keskkonnasõbralikke tooteid makstes nende eest kõrgemat hinda;
• 38% on raskustes arvete tasumisega;
• 42% tarbijatest on edasi lükanud suuremad ostud;
• 56% mõtleb ostu sooritades selle keskkonnamõjudele;
• 27% tarbijatest on teadlik oma õigustest;
• 23% tarbijatest teavad, et neil on õigus esitada kaebus.

Uuringu tulemused näitavad, et tarbijate ostlemine muutus suuresti veebipõhiseks, samas suurenesid ka pettused, ebaausad turunduspraktikad ja petuskeemid.

Ebaausad kauplejad pakkuvad Covid-19  infektsiooni tõkestamiseks valeväidetega tooteid.

Mõned liikmesriigid on hakanud avaldama spetsiaalseid nimekirju petturitest aadressil www.watchlist-internet.at/;

Internetiplatvormid etendavad võtmerolli, et tagada ohutut ja turvalist keskkonda kasutajatele, samas peaksid tarbijad ise olema ettevaatlikumad ja targemad.

Kuna interneti turuosa kasvab suure kiirusega  tekitavad uued digitaalsed ärimudelid probleeme nii riiklikele järelevalveasutustele kui kohtuorganitele.

Maailma tasemel digitaalsetele  turgudele tuleb kehtestada kõrgetasemelised vastavuse standardid ja see eeldab aktiivset osalemist rahvusvahelises koostöös.

12.märtsil avaldas Komisjon ka võrdlusandmed selle kohta, kuidas tarbijad hindavad oma kogemusi 23 erinevas majandussektoris. Need andmed koos Eurostatist saadud statistikaga avalikustatakse Tarbijate tulemustabelis (Consumer Conditions Scoreboard), et hinnata

kuidas ühtne turg tarbija jaoks toimib.

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

                      ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Pressiteade

15.märts 2021

Tallinn

Täna on tarbija õiguste päev.

15.märtsil 1962.aastal pidas toonane USA president J.F.Kennedy oma ajaloolise kõne Kongressile, milles tõstatas esmakordselt ajaloos tarbija õiguste küsimuse seadustades neli põhilist tarbijaõigust – õigused ohutusele, teabele, valikule ja esindatusele, eesmärgiga kasvatada ühiskonna heaolu.

Tarbijaliikumine, mis nägi ilmavalgust teisel pool Atlandi ookeani liikus kiiresti ka Euroopasse ja juba samal aastal moodustati Euroopa tarbijakaitseühenduste katusorganisatsioon BEUC, mille liikmed oleme ka meie alates 2004.aastast.

Rahvusvahelisel tarbijaorganisatsioonil Consumers International on tavaks välja kuulutada 15.märtsil kogu aastat läbiv teema, milleks sel aastal on plastireostuse vastane võitlus.

Hinnanguliselt 10. miljonit tonni plasti siseneb igal aastal ookeanidesse ja kui selline trend peaks jätkuma, siis 2050. aastaks on ookeanis rohkem plasti kui kalu.

Kuigi plastik on väga vajalik materjal meie igapäeva elus, ei ole selle tootmine, tarbimine ja eriti ühekordne kasutus jätkusuutlik – selle mõjud on suureks ohuks mitte ainult meie ökosüsteemile vaid see ohustab ka meie kõigi tervist ja on otseselt seotud kliimamuutustega.

Plastiühendid, mis ringlevad õhus ja vees on jõudnud juba nii meresoola, mere-ja maismaa loomade organismi ja maapinda, mis tähendab, et me tarbime saastunud toitu.

Tervisemõjude analüüse on siiani vähe teostatud, aga eeldatakse, et nad kahjustavad hormoonsüsteemi, võivad põhjustada vähki ja muid tervisehäireid.

50 protsenti toodetud plastist on mõeldud vaid ühekordseks kasutuseks ja 40 protsenti plastist on pakkematerjal, mis lendab prügikasti peale ühekordset kasutust.

Ühekordse plasti kasutamine keelustatakse selle aasta 1.juulist ja sellest päevast alates ei tohi enam ringlusesse lasta ühtegi pakendit, mida ei saaks ümber töödelda.

Seadus nõuab tarbijatelt väikesi muudatusi oma tarbimisharjumustes, aga need vähendaks ökoloogilist jalajälge drastiliselt.

Ühendades tarbimisharjumused ja ettevõtete huvid saaks liikuda jõulisemalt ka ringmajanduse suunas.

Kestlik tarbimine on tarbijapoliitika tähtsamaid prioriteete kui me räägime rohepöördest.

Tarbijad küll väidavad, et soovivad panustada rohelisse majandusse, aga nende tegelik osalus selles protsessis on siiski minimaalne – ka erinevate takistuste, aga eelkõige madala huvi tõttu.

Uuringud on näidanud, et meie tarbijad on kahjuks väga plastilembelised – vaid vähesed väldivad plastpakendis tooteid.

Tarbijate teadlikkuse tõstmine keskkonnasõbralike toodete ja teenuste valikul on võtmeküsimus.

See, mis teeb plasti kasulikuks, on seesama, mis teeb ta ka kahjulikuks – vastupidavus.

Kui loodusesse  jäetud plastjäätmed lagunevad alles 50-80 aasta pärast ja maetud kujul koguni 1000. aasta pärast, siis millise maailma me endast maha jätame!

Plastikut ei ole enam võimalik vältida,  küll aga on võimalik vähendada oma plastisõltuvust!

Tarbijatel on õigus puhtale ja tervislikule elukeskkonnale – aga samas ka kohustus sellist keskkonda enda ümber luua!

Näita, et HOOLID!

HEAD TARBIJA ÕIGUSTE PÄEVA!

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika nõuanderühma koosoleku memo.

3.märts 2021

Brüssel –  istung toimus veebis

Päevakorra punkt nr.1

Nõuanderühma koosseis ja roll Komisjoni uue tarbijapoliitika tegevuskava raames.

Komisjon on võtnud endale kohustuse moodustada ekspertrühm, mis koosneb: tarbijaorganisatsioonide esindajatest –  üks esindaja liikmesriigi kohta;

10-12 tööstuse ja Euroopa äriringkondade esindajat;  4-6 eksperti, kes esindavad akadeemilisi ringkondi.

Rühma ülesanne on aidata kaasa Komisjoni uue tegevuskava 2020-2025  jõustamisele omapoolsete ettepanekute ja teadmistega tagamaks nii tegevuskava poliitilise  visiooni kui  ka 22 konkreetset tegevust võtmevaldkondades, mis on kajastatud tegevuskava raames.

Nõuanderühma ülesanne on regulaarselt üle vaadata ja hinnata juba saavutatut ja välja töötada sisendit  järgmise aasta Tarbijate tippkohtumisele.

Samuti nõustada  Komisjoni erinevates tarbijapoliitika valdkondades tulenevalt vajadusest.

Konkreetsed tegevuskava prioriteedid  arutatakse läbi eelseisval tarbijate tippkohtumisel,  kiidetakse heaks ministeeriumite vahelisel istungil, rakendatakse ja vaadatakse üle järgmise aasta  tippkohtumisel.

Selle aasta tippkohtumisel 15.märtsil leiavad aset neli töötuba, mis käsitlevad Covid -19 teemat, jõustamist, digitaliseerimist ja rohelist tarbimist.

Ühiste jõududega loodetakse välja selgitada mõned tegevused, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel märtsis 2022.

Iga töötuba esitab kaks-kolm ettepanekut plenaaristungil arutamiseks.

Ettepanekud pannakse hääletusele  ja parimad neist edastatakse  liikmesriikide ministritele.

PÄEVAKORRA PUNKT 2

Nõuanderühma panus tarbijapoliitika tegevuskava jõustamisse kuni märts 2022.

Prioriteetsemad valdkonnad:

COVID-19

Pandeemia on mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt tarbijaid enim järgmistes valdkondades:

Reiside tühistamised: Euroopa Liidu tarbijatel on õigus rahade tagastamisele ärajäänud reiside puhul täismahus vaatamata sektori likviidsusprobleemidele;

Tarbijate pettused: ebaausad kaubandustavad  ja e-kaubanduse pettused on tunduvalt suurenenud. Mõned liikmesriigid hoiatavad tarbijaid petturite eest  avaldades nende nimed spetsiaalsetes nimekirjades nagu näiteks www.watchlist-internet.at/;

Ebaausad kauplejad pakkuvad valeväidetega tooteid COVID-19 infektsiooni tõkestamiseks;

Tarbijate finantsiline haavatavus on paljudes Euroopa majapidamistes süvenenud viies tarbijad ülelaenamisele – 38 protsenti tarbijatest on mures oma arvete maksmise pärast, nagu on selgunud 2020. aasta lõpu küsitlustest.

Rohepööre

Seadusandlik algatus,  mille eesmärk on võimestada tarbijaid  seoses rohepöördega peaks parandama müügikohtades antavat teavet toodete kestlikkuse kohta ja tugevdama juriidilisi meetmeid võitlemaks rohepesuga ja oma aja äraelanud praktikatega.

Mõningad kõrvalmeetmed on olemas juba praegu nagu näiteks:

Rohelised lubadused:  mõned ettevõtjad on võtnud endale kohustuseks  toetada kestlikku tarbimist seadusandluse üleselt. Piloot kuulutati välja 25.jaanuaril ja viis ettevõtet on  kohustunud enda peale võtma konkreetsed ülesanded edendamaks kestlikku tarbimist ja tootmist.

Rohepesu : eksitavad rohelised  väited  on jätkuvalt väga laialdane probleem.

Jõustajatel sageli puudub nii tehniline ekspertiis hindamaks väidete vastavust kui ka teave selle kohta, millisel määral need väited  mõjutavad tarbijate valikuid tegelikult.

Toodete enneaegne vananemine: mõjutab tarbijaid väga otseselt ja suures mahus.

Sageli puudub aga tõendusmaterjal, mis osutaks sellistele praktikatele aitamaks ametitel neid efektiivsemalt käsitleda.

Tarbijate kaitse digitaalajastul ja kuidas kiirendada üleminekut.

Interneti platvormid etendavad võtmerolli, et luua  vajalikku ja turvalist keskkonda  kasutajatele, aga tarbijad ise peaksid samuti olema rohkem ettevaatlikumad ja targemad.

Peamised murekohad :  mitmete sektorite kohta tarbijad arvavad, et ülevaated on olulisemad kui reklaamid, näiteks puhkuse majutuste puhul  kuni 71 protsenti tarbijatest on mõjutatud ülevaadetest ja 18 protsenti reklaamist.

Efektiivne jõustamine : interneti turuosa kasvab suure kiirusega, uued digitaalsed ärimudelid tekitavad probleeme riiklikele järelevalveasutustele ja kohtutele.

Toote ohutus:  sellised algatused nagu toote ohutuse kohustus (Product Safety Pledge)

on näidanud mõningast  progressi, kuid liiga paljud veebiturud, eriti väikesed ja kohalikud ettevõted ei ole kohustunud täitma vabatahtlike  meetmeid.

Komisjon ja liikmesriigid peavad siin astuma julgemaid samme edendamaks meetmete rakendamist.

Euroopa Liidu tarbijakaitse õiguse ja toote ohutuse seaduse jõustamine:

Küsimus on kuidas tõsta ametite  ja teiste asjaosaliste jõustamisalast võimekust.

Toote ohutus on liikmesriikide ühine mure ja vastutus – jõustamisalane võimekus on võtmeküsimus.

Tarbijakaitse alase koostöö määrus näeb ette kiiret teabe kogumist – hoiatusteated,

ECC-NETi andmed, statistika jne.

Koordineeritud tegevused TKK jõustamiseks, et parandada äripoole vastavust nõuetele:

• välja selgitada keerulised probleemid,  nagu näiteks tarbijat eksitavad rohelised  väited, mis  nõuavad ühtset metoodikat, mida edaspidi ettevõtted saaksid kasutada   juhistena oma tegevuses;

• tarbijakaitse õiguse ja andmekaitse seaduse  vahelise koosmõjuga arvestamine;
• aktiivne osalemine rahvusvahelises koostöös, et luua kõrgetasemelised vastavuse  standardid maailma tasemel digitaalsetele turgudele.

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697