EEST TARBIJAKAITSE LIIT esitas 4.juulil k.a. Riigikogu esimehele pöördumised

EEST TARBIJAKAITSE LIIT esitas 4.juulil k.a. Riigikogu esimehele pöördumised, mis olid seotud toiduainete märgistamisega ja see teema on laialdaselt kajastatud ka meie kodulehel, samuti Euroopa mastaabis BEUCi (Euroopa tarbijaorganisatsioonide katusorganisatsioon) kaudu.

Nüüd saime riigikogu maaelukomisjonilt alljärgneva vastuse:

Austatud pöördujad
Teie kirjad (Avalik kiri toidutööstustele, valitsusele ja Riigikogu liikmetele ning Eesti Tarbijakaitse Liidu, Eesti Karskusseltsi pöördumine vabariigi valitsusele) edastati maaelukomisjonile. Mõlemad kirjad on seotud toiduainete märgistamisega. Kuna suvel Riigikogu komisjonide korralisi istungeid ei toimu, pole maaelukomisjon teie kirju oma istungil eraldi arutanud. Küll on komisjon läbi mitme kooseisu korduvalt arutanud toidu märgistamisega seotud probleeme. Viimane suurem arutelu toimus komisjoni 27.10.2015 istungil ning seal puudutati ka lipumärgi teemat. Toiduliidu esindaja märkis toona, et Toiduliidu poolt loodud märgiste kasutamine on ennast õigustanud ning ka küsitlustulemused näitavad, et tarbijad peavad märgiste kasutamist vajalikuks.
Lipumärgi statuudi töötas välja Toiduliit. Lipumärki kannavad tooted, mis on toodetud Eestis, kasutades nii kodumaist kui importtoorainet, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Lipumärki võivad kanda tooted, mille päritolumaa on Eesti. Päritolumaaks peetakse riiki, kus toit on toodetud või valmistatud. Töötlemata toidu (värske liha, kala, seened, marjad, köögiviljad jne) puhul on päritolumaaks maa, kus toit on toodetud ja teiste toitude puhul on päritolumaaks maa, kus toit on valmistatud. Märgi statuut on oma olemuselt kokkulepe ja just sellisena on Toiduliit selle märgi sisu ette näinud.
Ka hilisematel toidu ja selle turustamisega seotud aruteludel on muu hulgas räägitud toidumärgistest ja -märgistusest ning kuidas eestimaist toitu paremini turundada, et see nähtav ja leitav oleks. On väljendatud muret, et kaupluseketid kasutavad laialdaselt oma kaubamärke (Private Label), mille puhul võib toote päritolu jääda ebaselgeks. Valdavalt on jõutud arvamusele, et toidu märgistus peab olema arusaadav ja adekvaatselt kajastama toidu koostist. On väljendatud ka seisukohta, et erinevaid märke, mida kasutatakse toidu ja toiduainete pakenditel, on liiga palju ja see teeb tarbija jaoks valiku tegemise keeruliseks. Samas on selge, et iga märgi mõte on selles, et just antud toodet paremini müüa. Eelpool viidatud istungil tõdeti, et ettevõtetele ei saa paljude ja erinevate märkide kasutamist ette heita. Samas on murekohaks, et märke on tekkinud palju. Märgiste rohkus loob olukorra, kus tarbijal on raske orienteeruda. See puudutab ka lipumärki. On oluline, et märkide väljaandjad teeksid koostööd, et oma märgise sõnumit paremini välja tuua. Istungil märgiti ka, et riik ei peaks liigselt sekkuma siseriiklike märgiste kasutamisse.
Kindlasti on väga oluline tarbija teavitamine, et paremini orienteeruda ja pakutavate toodete hulgast just enda eelistustele vastav toit välja valida. Teades, et lipumärgi puhul ei pruugi tooraine olla 100% eestimaine, aga seda siiski soovitakse, siis tuleks otsida märki „Tunnustatud Eesti maitse“ ehk nn pääsukesemärki, mida annab välja Põllumajandus-Kaubanduskoda. Sellist märki võivad kanda tooted, mille põhitooraine pärineb 100% Eestist, mis on valmistatud Eestis
registreeritud ettevõttes ning mis lisaks peavad veel vastama teatud tingimustele, mis on paika pandud märgi väljaandja poolt kehtestatud märgi statuudiga.
Toiduainete märgistamise üldised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele. Määrus sätestab tarbijale toidualase teabe esitamise, eelkõige toidu märgistamise üldpõhimõtted ja nõuded ning käitleja vastutuse. Määruses on sätestatud ka põhimõtted, mis puudutavad toidupäritoluriigi märkimist. Määrusest tulenevalt on Maaeluministeerium koostanud juhendi „Toidu märgistusel antav teave päritoluriigi kohta“. Vabatahtliku märgistuse osas öeldakse määruses, et see peaks vastama üldistele põhimõtetele.
Septembris algavad jälle komisjonide korralised istungid. Siis vaatab maaelukomisjon oma istungil üle ka suve jooksul saabunud kirjad, sealhulgas ka teie pöördumise.
Lugupidamisega
Ülle Särgava
Riigikogu maaelukomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
T: +372 631 6503
M: +372 53365034
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
www.riigikogu.ee

„Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“

Osalesin eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu liikmena konverentsil „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mille eesmärgiks oli tutvustada „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) koostamise lähtekohti ja arutada valikuid selle koostamisel.

REKK 2030 on dokument, mis annab Euroopa Komisjonile ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses aastani 2030.  

REKK 2030 koostamise aluseks on EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus, mis avaldatakse ametlikult eeldatavasti selle aasta lõpus.

REKK 2030 peab kirjeldama Eesti panust ja meetmeid EL 2030 kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks.

REKK 2030 on oluliseks info allikaks kliimat ja energiamajandust mõjutavate meetmete rahastamise planeerimisel tulevikus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.

REKK 2030 materjalidega saab tutvuda alljärgnevatel linkidel:

  • Infot energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse menetlemise kohta Euroopa Liidu institutsioonides saab jälgida:

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

64112697

Seminari kokkuvõte 29.06.2018

Eesti Tarbijakaitse Liidu seminar „Toidu ohutus on tarbija õigus“.

Eesti Tarbijakaitse Liit  (ETL) korraldas 29.juunil tarbijakaitsealase seminari, millel käsitleti toidu ohutust.

Toidu teema on ETL-l olnud fookuses aastast aastasse kuna seoses toidukaupade liikumisega maailma erinevate turgude vahel kaasnevad ka riskid tarbijate tervisele ja heaolule.

Toidu ohutus on tarbijaõigus ja tarbijal on õigus eeldada, et toit on ohutu.

Eesti eesistumise raames toimunud kõrgetasemelistel ümarlaudadel ja aruteludel olid toidu ja selle ohutusega seonduvad küsimused taaskord päevakorral ja väga aktuaalsed, mille tõestuseks on Euroopa toiduohutuse agentuuri (EFSA) peadirektori Bernhard

Urli visiit Tallinna.

Tarbijate käsutuses olevatest kommunikatsioonivahenditest nagu toodete märgistus, märgised, sümbolid, väited jne. on kasu ainult sel juhul kui tarbijal on vastavad teadmised ja tõlgendamisoskused, seepärast ongi projekti eesmärk tõsta tarbijate teadlikkust toiduga seonduvatest riskidest ja nende vältimise võimalustest.

„Saasteained toidus“ teemat käsitles Maia Radin Maaeluministeeriumist.

Toidu saasteained on toidus leiduvad ained, mida ei ole sinna lisatud taotluslikult ning mis võivad halvendada toidu kvaliteeti ja olla tarbijate tervisele ohtlikud.

Saasteained võivad tuleneda keskkonnast, esineda looduslikult, tekkinud töötlemisel või tootmisel.

Viimaste aastatel kirgi köitnud Läänemere kala ohutuse teema on meile kõigile tuttav. Oluliseks probleemiks on ohtlikud ained, mis võivad akumuleerida toiduahelas ja jõuda ringiga tagasi inimeste toidulauale. Hindamised on näidanud, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad toksikantide summaarsest sisaldusest 80-95% just kalast.

Kloororgaaniliste ühendite kõrgeid sisaldusi Läänemere kalades loetakse üheks peapõhjuseks selle regiooni naiste kõrge rinnavähi haigestumise ja laste, eelkõige poiste sünnikaalu vähendamisel.

Terviseriskide hajutamiseks on soovitav süüa väherasvast kala nagu haug, koha, heik, luts, lest, rääbis, forell ja siig ja mitte rohkem kui 900 grammi nädalas.

Akrüülamiid on saasteaine, mis tekib toidu töötlemisel kusjuures ohustatud on kõik tarbijagrupid, aga eriti muidugi lapsed.

Kuldreegliks on – toitu ei tohi kõrvetada vaid kergelt pruunistada.

EFSA 2015 aasta hinnang akrüülamiidile on, et see tõstab vähki haigestumise riski kõikides vanuserühmades.

Soovitused saasteainete saadavuse vähendamiseks:

  • Toituda tuleb mitmekesiselt;
  • olla oma valikutes mõõdukus;
  • mitte laskuda äärmustesse;
  • tarbida erinevate tootjate toodangut.

Üha rohkem räägitakse uuendtoidu teemal, mis on selline toit, mida enne 1997. aastat ei tarbitud EL-s üldse või tarbiti seda väga vähesel määral.

Uuendtoit tähendab uusi toidu lähtematerjale või toitu, mis on toodetud uute tehnoloogiate ja tootmisprotsesside abil.

Uuendtoidu ohutust hindab EFSA.

Uuendtoidu eri liikide näiteid: kolmandatest riikidest pärit põllumajandustooted n.õlisalvei seemned, taimedest saadud ekstraktid: rapsiseemnevedelik.

Ka tsiiaseemned kuuluvad uuendtoidu hulka.

Eesti Tarbijakaitse Liidu kodulehele üles riputatud  küsimusele „Kas kodumaine toit on ohutum kui imporditud toit?“ on 42% tarbijatest arvanud, et on ohutum.

GMO-d, toidulisandid ja lisaained teemat käsitles Airika Salumets Toidu-ja veterinaarametist.

Euroopa Liidus võib turustada ainult loa saanud GMO-sid ja selle kohta on olemas vastav register.

Kasutusluba on antud teatud maisidele, sojale, rapsile, puuvillale, suhkrupeedile.

GMO-de ohutust hindab EFSA.

Kui toode sisaldab GMO-sid,  siis peab see olema vastavalt märgistatud.

Info GMO sisalduse kohta peab olema nii pakendil kui lahtiselt müüdaval kaubal.

VTA ei ole siiani kontrollide teostamise käigus avastanud märgistamata GMO-sid.

Toidulisand on toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikas, mida kasutatakse tavatoidu täiendamiseks.

Vajadus nende järele tuleks välja selgitada koos vastava ala spetsialistiga tavapärast menüüd analüüsides või siis tervisetestide põhjal.

Toidulisand ei ole ravim ja ravimi ja toidulisandi koosmõjud võivad olla isegi ohtlikud.

Põhjalikult tuleks uurida toidulisandi märgistust. Allergeenid peavad olema koostisainete loetelus esile tõstetud, samuti tuleks järgida kasutusjuhendit.

Reklaami tuleks suhtuda kriitiliselt.

Ostes e-poest tuleks hoolega uurida kaupleja tausta ja arvestada sellega, et väljastpoolt Euroopa Liitu ostetud toidulisand ei pruugi vastata meil kehtivatele nõuetele.

Toidulisandi ja vastavuse eest vastutab toidulisandi tootja või turustaja ohutuse.

Isegi unikaalse ja patenteeritud koostisega toidulisandid ei garanteeri nende ohutust.

Eesti Tarbijakaitse Liit testides tarbijate teadlikkust riputas oma kodulehele küsimuse kas tehakse vahet toidulisandil ja lisaainel ja selgus, et  80 % vastanutest väidab et tegemist on erinevate kategooriatega.

„Toidu kvaliteedimärgid – tarbijatele abiks või hädaks“ –  Kaupo Kutsar Eesti Põllumeeste Liidust.

 Eestis kasutatakse toidu märgistamiseks mitmesuguseid kvaliteedimärke.

Kohalike põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse huvides on aga väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja võimalusel eelistatakse.

Eestlased ostavad liha ja lihatooteid peamiselt poest ja eelistavad kodumaal kasvatatud toitu (Konjuktuuriinstituut 2016).

Seepärast on oluline, milline teave on toote pakendil ja kuidas tarbija seda tõlgendab.

Lipuvärvidega tähistatud toidu all mõeldakse automaatselt kodumaist, Eestis kasvatatud toitu. Seda kinnitab ka 2017. aastal Eesti uuringukeskuse poolt läbiviidud uuring, millest selgus, et 75% vastanutest olid kindlad, et lipumärgiga varustatud tooted sisaldavad kodumaist põhitoorainet.

Lipumärgi statuudi põhjal on selle märgi üks ja ainus eesmärk olnud tõsta esile Eesti tootjaid, ehk siis ettevõtjaid, kes omavad Eestis töötlemisbaasi.

Kui aga 75% tarbijatest on märgi visuaalist eksitatud tuleb korrigeerida kas märgistust või märgise statuuti.

Rahvusvärvide kasutamine toidumärgisena peab olema üheselt selge ja selgena ka välja paistma. Praegune olukord on segadust tekitav ja eksitav.

Koostöös Tarbijakaitse Liidu jt. teiste edumeelsete organisatsioonidega oleme teinud avaliku pöördumise, mille kavatseme edastada Vabariigi valitsusele, et alustada avalikku debatti antud küsimuses.

Alkoholipoliitikast tarbijaõiguste vaatenurgast teemat käsitles Lauri Beekmann Eesti Karskusseltsist.

Alkohol on esimese gruppi kantserogeen kuuludes sinna koos tubaka ja asbestiga ja võib tekitada seitset liiki vähki.

Ei ole olemas ohutut kogust ega ohutut alkohoolset jooki, samuti nagu pole olemas ohutut raseduse perioodi.

Alates 1978. aastast on alkoholitootjatele tekitatud vabastus kohustusest avaldada toodete pakenditel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave.

13.märtsil 2017 avaldas Euroopa Komisjon raporti Euroopa Parlamendile ja nõukogule seoses alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamisega toodete märgistusel.

Raporti kohaselt anti alkoholitööstustele üks aasta aega esitamaks omapoolne eneseregulatsiooni ettepanek.

Selle ettepaneku kohaselt peaks suur osa infost esitatama internetis, kodulehe linkide kaudu, QR koodide  jm.viidete vahendusel.

See on vaevalt lahendus, mis tarbijaid rahuldaks või abistaks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 169 väljendab EL-i pühendumist tarbijate tervise, turvalisuse ja majanduslike huvide kaitsele ja toetades tarbijate õigust informatsioonile, mis kaitseks nende huve.

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO kohaselt hoiataks joogil avaldatud koostisosade loetelu tarbijaid potentsiaalselt kahjulikest või problemaatilistest ainetest.

Avaldades aga toitumisalast teavet nagu näiteks kalorite sisaldus joogis võimaldab tarbijal jälgida paremini dieeti ning langetada haigusi ennetavaid valikuid.

ETL-i  küsitluse järgi soovivad 84% tarbijatest, et alkohol oleks  märgistatud, samas kui 58% on avaldanud arvamust, et ka märgistuse abil ei oleks võimalik piirata alkoholi tarbimist.

Eesti Tarbijakaitse Liit ja Eesti Karskusselts koostasid ühispöördumise „Tarbijal on õigus teada, mida ta tarbib“ ja see esitatakse vabariigi valitsusele, sest oleme kindlal seisukohal, et ennekõike on see tarbija õiguste küsimus ning oleme nõus Euroopa Komisjoni raportiga, mis jõudus järeldusele, et alkohoolsetel toodetel info puudumiseks ei ole mitte ühtegi ratsionaalset põhjendust.

Seminari käigus toimus väga huvitav arutelu kõikide teemade osas ja jõuti ühisele arusaamisele, et pöördumised valitsusele on igati õigustatud, sest tarbija väärib selgust ja meie saja-aastases riigis peab turundus mitte ainult paistma aus vaid ka aus olema!

Tarbijate keskkonna- ja terviseteadlikkuse kasv aitab kaasa nii säästlikule tarbimisele kui riigi majandusele üldises plaanis.

Hindamislehtede alusel hinnati seminari väga edukaks ja vajalikuks.

Seminari läbiviimine sai võimalikuks tänu Tarbijakaitseameti toetusele.

Ettekanded täismahus leiate:

Toiduohutus – päevakava

ETL seminar

Saasteained

Toidulisaained

Alkohol

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

6411697

 

 

Pressiteade: Tarbija ootab selgust

PRESSITEADE

4.07.2018

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Valga Põllumeeste Liit

Eesti Tarbijakaitse Liit

Eesti Naisliit

 

Tarbija ootab selgust 

Eesti Tarbijakaitse Liit, Valga Põllumeeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Eesti Naisliit,  andsid täna Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle avaliku kirja toidutööstustele, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele, milles juhitakse tähelepanu toidutoodete eksitavale märgistamisele.

Kohalike põllumajandustootjate jaoks on väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja eelistatakse. Põllumehi ja tarbijaid ühendab aga kaks olulist lüli: toiduainetööstus ja jaekaubandus. Toidutööstuste jaoks toorainet tootvad põllumehed ei saa mõjutada seda, milline lõpptoode jõuab tarbijani ning millest see tegelikult toodetud on.  Meie tarbija eelistab kodumaisest toorainest valmistatud toitu (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016). Seepärast on äärmiselt oluline, milline informatsioon on leitav toote pakendilt ning kuidas tarbija seda tõlgendab. Poes saab ostja juhinduda peamiselt erinevatest pakenditel olevatest märgistest või siis kaupluse hinnasiltidel leiduvast infost.

Eesti Tarbijakaitse Liidu esindaja Valli Järve selgitas: “Meie kaasaegne ühiskond ootab üheselt arusaadavat ja selget toodete pakendimärgistust, et langetada teadlikke ja tervislikke valikuid ja soovi korral eelistada kodumaist toitu – see on tarbija õigus.“

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik sõnas: “Meie kauplustes müügil olevad toidukaubad on varustatud nii paljude erinevate märgistega, et tarbija jaoks tekitavad nad selguse asemel tihti hoopis segadust. Kogu maailma tarbijate hulgas on tõusev trend toidu päritolu jälgimine kuni toorme kasvatanud farmini välja. Mõned praegu kasutuses olevad märgised seda ei toeta, vaid tekitavad segadust ja seeläbi ka usaldamatust meie toidu vastu. Eesti lipp saab lehvida ikka Eestis toodetud toorainest valmistatud toidul.“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on äärmiselt oluline seista põllumajandustootjate huvide eest. “Põllumajandustootjate positsioon tarneahelas on kõige nõrgem ning meie kui põllumajandustootjaid esindav organisatsioon peame igal juhul toetama algatusi, et Eestis toodetud toit oleks üheselt arusaadavalt märgistatud,” selgitas Kerli Ats.

Valga Põllumeeste Liidu juhatuse liige ja algatuse eestvedaja Kaupo Kutsar on teemaga tegelenud juba üle aasta ning sõnas: “Eesti tarbija eelistab kodumaa põldudel kasvatatud toitu. Selleks, et see jõuaks tarbijateni, on tarvis üheselt selgelt pakendimärgistust, kus tooraine päritolu on jälgitav.

Meie saja-aastases riigis peab turundus mitte ainult paistma aus, vaid ka olema aus. Lugupeetud Riigikogu – rahvas on valinud Teid ennast esindama ning meile selgeid ja ühemõttelisi seaduseid looma – palun tehke seda!“

Lisainfo:

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

Tarbijal on õigus teada, mis on alkohoolsetes jookides.

Täna,  4.juulil 2018,  andis Eesti Tarbijakaitse Liit üle Riigikogu esimehele Eiki Nestorile  Eesti Tarbijakaitse Liidu ja Eesti Karskusseltsi pöördumise Vabariigi Valitsusele, et kohustada alkoholitootjaid avaldama oma toodete pakendite märgistusel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave kohustuslikus korras.

 

EESTI TARBIJAKAITSE LIIT,

EESTI KARSKUSSELTS.

Tarbijal on õigus teada, mis on alkohoolsetes jookides.

 

Alates 1978. aastast on alkoholitootjatele tekitatud vabastus kohustusest avaldada oma toodete pakendite märgistustel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Alkohoolsed joogid on ainus toiduaine või jook, millele selline privileeg on loodud ja on absoluutselt viimane aeg, et selline eriõigus kaotataks.

Euroopa tarbib rohkem alkoholi kui ükski teine regioon maailmas, ometi hoitakse eurooplastest tarbijaid jätkuvalt pimeduses selle osas, mis nende joogis tegelikult on. Ennekõike ongi see tarbijaõiguse küsimus, kuna igaühel on õigus teada, mis igas joogis on.

  1. märtsil 2017 avaldas Euroopa Komisjon raporti Euroopa Parlamendile ja Nõukogule, seoses alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamisega alkohoolsete toodete märgistusel. Euroopa Komisjon ei leidnud ühtegi objektiivset põhjendust, millega õigustada selle info jätkuvat puudumist alkohoolsetelt toodetelt (etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi) ega osade alkohoolsete jookide, nagu “alkopopide”, erikohtlemist.

Raport andis alkoholitööstustele ühe aasta, et esitada omapoolne eneseregulatsiooni ettepanek. Käesolevas märtsis see ettepanek ka avaldati. Alkoholitööstuse ettepaneku kohaselt saaks enamus informatsioonist esitatud online´s, kodulehe linkide, QR-koodide ja muude viidete kaudu.

Toetame põhimõtet, et alkohoolsetel toodetel oleks vastav info avaldatud toote pakendil oleva märgistuse peal nii nagu kõigi muude toiduainete puhul ning et see oleks selgelt ja üheselt mõistetavalt seadusega reguleeritud.

Alati saab olema neid inimesi, kes majanduslikel, sotsiaalsetel või mingitel muudel põhjustel internetti igapäevaselt ei kasuta. Neid ei peaks seetõttu sellest informatsioonist ilma jäetama.

Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt hoiatab joogil avaldatud koostisosade loetelu tarbijaid potentsiaalselt kahjulikest või problemaatilistest ainetest. Avaldades toitumisalase teabe nagu näiteks kalorisisalduse võimaldab see tarbijal jälgida paremini oma dieeti ning teha tervislikuid ja haigusi ennetavaid valikuid.

Arvame, et see on ennekõike tarbija õiguste küsimus ning nõustume Euroopa Komisjoni raportiga, mis jõudis järeldusele, et alkohoolsetel toodetel selle info puudumiseks ei ole mitte ühtegi ratsionaalset põhjendust.

 

Valli Järve                                                                         Lauri Beekmann

Eesti Tarbijakaitse Liit                                                      Eesti Karskusselts

 

Lisainfo:

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

Euroopa standardiorganisatsiooni ANEC aastakoosolek Brüsselis. 5-6. juuni 2018

              Euroopa standardiorganisatsiooni ANEC aastakoosolek Brüsselis.

5-6. juuni 2018  Brüssel

 

ANEC on asutatud 1995. aastal kui rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon ja

ja ta esindab 34 riiki – Euroopa liikmesriikide tarbijaid, kolme EFTA riiki, Makedooniat, Serbiat ja Türgit.

 

Eesti Tarbijakaitse Liit on ANEC-i täisliige alates 2004. aastast.

ANEC mitte ainult ei esinda tarbijaid vaid tegutseb selle nimel, et esile kutsuda positiivseid muutusi tarbijate huvides.

ANEC töötab jätkuvalt seitsme valdkonnaga ja need on :

–   juurdepääs;

–   laste ohutus;

–   kodumasinad;

–   digitaalne ühiskond;

–   teenused;

–   jätkusuutlikkus;

–   liiklus ja mobiilsus

Juurdepääs.

Juurdepääs kaupadele ja teenustele on tarbijate põhiõigus. Diskrimineerimine saab alguse sellest kui vanemad või puudega inimesed ei saa kasutada neile vajalikke tooteid ja teenuseid.

Standardid aitavad ületada seda ebaõiglust kui rakendada disain kõigile printsiipe.

10-15% Euroopa elanikest on puuetega, samas elanikkond aina vananeb, seepärast on eelmise aasta 14.septembril Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud ettepanek Euroopa juurdepääsu akti koostamiseks igati teretulnud.

  1. aastal ANEC vastustas standardi EN 81-70, mis reguleerib liftide ehitust ja nende paigaldust eesmärgiga saavutada paremat juurdepääsu vanuritele ja samuti nägemispuudega inimestele.

Digitaalne ühiskond.

Infotehnoloogia tooted ja teenused nagu mobiilid ja internet mängivad igapäevaselt tarbijate elus aina olulisemat rolli. ANEC võitleb nende toodete ja teenuste ohutuse, kättesaadavuse ja isikukaitse reeglite järgimise eest. Asjade internet on samuti viimasel ajal tugevalt huviorbiidis.

ANEC kiitis heaks CENELEC´i publikatsiooni  mobiiltelefonidest kiirgavate elektromagneetiliste lainete kohta, samuti RFID ja ülekandeid edastavate  antennide

kohta.

Uus standard, mille CENELEC´i tehniline komitee 106X välja töötas ja milles osales ka

ANEC,  kehtestab  rahvusvahelised  ohutuse limiidid kaitsmaks tarbijaid, kes kasutavad nutitelefone ja sarnaseid tehnoloogiaid.

Teenused.

Tänases teenustele orienteeritud majanduses on oluline tagada teenuste ohutus – panustades standardite koostamisse, mis vähendavad potentsiaalseid riske sellistes valdkondades nagu turism ja tervishoid, aga samuti tõsta üldhuvi teenuste kvaliteeti.

ANEC  ja  Consumers Internationali koostöö eesmärk on eelkõige tarbijate parem kaitse tulenevalt uutest ärimudelitest nagu jagamismajandus ja e-kaubandus.

ANEC avaldas arvamusdokumendi  EL regulatsiooni kohta piiriüleste postiteenuste osas.

Eesti eesistumise ajal  detsembris 2017 Parlament ja Nõukogu kiitsid heaks selle regulatsiooni, mille kohaselt kauplejad peavad tarbijatele andma selget ja arusaadavat informatsiooni nii hindade kohta kui ka selgitama kaebuste lahendamise protseduurireegleid.

Laste ohutus.

Lapsed kuuluvad kõige kaitsetumasse tarbijate gruppi, seepärast seisab ANEC nende

heaolu ja ohutuse eest kindlustamaks, et nii seadusandlus kui Euroopa standardid pakuksid neil kõrgemat kaitset.

Laste mänguväljakute ohutus on endiselt prioriteet number üks, aga samuti spordi- ja puhkusevahendite ohutus.

Lastele disainitud mööbli ja laste hooldusvahendite standardid  vaadati veelkord üle ja tehti parendusi ohutuse nõuete  ja testimise meetodite osas.

Liiklus ja mobiilsus.

ANEC tegeleb jätkuvalt nii aktiivse kui passiivse liiklusohutuse teemadega – laste kinnitussüsteemide turvalisus, puuetega inimeste ohutu liiklemine, traditsiooniliste ja uuenduslike jalgrataste turvalisuse tagamine jne.

Oluline on ka see aspekt, et keskkonna prioriteedid ei takistaks mootorsõidukite ja teel liiklejate õigusi vaid peavad olema tasakaalus.

Kodumasinad.

Kõikvõimalike õnnetusjuhtumeid kodumasinatega on endiselt palju ja vahel on need ka  surmaga lõppevad juhtumid.

Parendades standardeid saab õnnetusi vältida ja kindlustada tarbijatele kodumasinate ohutu kasutamise.

ANEC kiitis heaks Briti Elektrotehnika komitee ettepaneku CENELECile ülevaadata EN 60335-2-24:2010/pr.A2:2017 kodumajapidamiste ja sarnaste elektriliste vahendite ohutus, erilise rõhuasetusega külmutusseadmetele, jäätisemasinatele jne.

ANEC kiitis heaks Euroopa Komisjoni poolt moodustatud üle-euroopalise tulekahjude info vahetuse platvormi (FIEP), mille eesmärk on edendada koostööd liikmesriikide vahel, jagada infot ja  parimaid praktikaid.

ANEC kiitis heaks standardi CEN EN 1860-1/A1, mis reguleerib grillimisel kasutatavaid abivahendeid, tahkeid kütusi ja tulesüütevahendeid, nendele esitatavaid nõudeid ja testimise meetodeid.

Parandus tutvustab samuti ohutuse sümbolit, mis hoiatab tarbijaid mitte kasutama grillimisvahendeid kinnistes ruumides ja seda süsinik monoksiidi mürgituse riski tõttu, rääkimata tuleohutusest.

Jätkusuutlikus.

 Üha rohkem tarbijaid lähtuvad oma ostuotsustes mitte ainult kvaliteedist ja hinnast vaid samuti keskkonna- ja sotsiaalsetest aspektidest.

Jätkusuutlikkus mängib olulist rolli tänaste poliitikate ja standardite kujundamisel ja väljatöötamisel.

Tehnilised uuringud.

  1. aastal viis ANEC läbi tehnilise uuringu piiriüleste tervishoiuteenuste osas ja selgus, et vaid 4% patsientidest sõidab planeeritud teenust saama välismaale.

Peamisteks takistusteks on patsientide puudulikud teadmised oma õigustest ja valikutest, mis viitab otseselt vajadusele tõsta teadlikkust piiriülese tervishoiuteenuste võimalustest ja valikutest.

Uuringust selgus, et 37% said mitteplaneeritud teenust mujal riigis.

ANEC viis läbi kampaania energia märgistuse muutmiseks, et tarbijad saaksid langetada säästlikke ostuotsuseid skaalal A-G, aga samuti  julgustada tootjaid väljatöötama innovatiivsemaid energiasäästlikke tooteid.

Samuti allkirjastati leping detsembris 2017 ECOS-ga, et järgnevad 15 kuud teha koostööd ökodisaini ja energiaalase standardiseerimise projektiga H2020 raames.

  1. aastaks on eesmärk kokku hoida energiat 100 miljardit eurot efektiivsemate elektriliste seadmete arvelt, mis vähendaks  465 euro võrra iga euroopa kodumajapidamise elektriarvet.

 

Linda Läänesaar

ANEC-i Eesti liige

 

 

 

 

 

 

 

 

Eesti Tarbijakaitse Liidu kaebuste ja päringute statistika 2017.aastal

                                

Eesti Tarbijakaitse Liidule laekus 2017. aasta jooksul 269 päringut ja 170 kaebust,

seega kokku 439 pöördumist nii telefoni teel kui meilidena.

COICOP klassifikatsioon Päringud Kaebused  Kokku
Toit      36     18     54
Alkohol ja tubakas
Riided ja jalanõud      32     10     42
Vesi, elekter, gaas, küte, diidsel, bensiin  

39

 

12

 

51

Mööbel, kodumasinad ja nendega seonduvad parandused  

41

 

34

 

75

Tervis       8       8
Transport      12     12
Internet, side, kommunikatsioon      35     30     65
Puhkus ja kultuurisündmused       1       1
Haridus       2       2
Restoranid, hotellid       3      1       4
Kaubad ja teenused     60     35      95
 

KOKKU

 

  269

 

  170

 

   439

 

  • Kõige rohkem laekus päringuid ja kaebusi kaupade ja teenuste kohta ja seda peamiselt ostueelselt,aga laekus ka päringuid kuidas õigesti toimida kui ollakse juba hädasse sattunud nagu näiteks interneti vahendusel tehtud auto ost, kus raha oli juba makstud, aga autot ei saadud.
  • Mitmed päringud tulid geoblokeeringute kohta, kus tarbijad soovisid interneti vahendusel teistest riikidest sooritada oste, aga nende tehinguid piirati erinevatel põhjustel.
  • Probleemiks on hinnaerisused kaupluse riiulil ja kassas, tihti avastatakse hinnavahe alles kodus  kui hakatakse tšekki uurima. Seepärast on väga oluline, et ostja juba kassa juures tšekki uuriks ja tarbijal on alati õigus kaubast loobuda kui ei soovi maksta kõrgemat hinda.
  • Tarbijad pahandasid ka kampaania raames väljareklaamitud kaupade otsa lõppemise kohta enne kampaania lõppu või kohe selle alguses.
  • Teiseseks suuremaks probleemiks tarbijatele on mööbel, kodumasinad ja nendega seonduvad parandused. Probleemidena toodi välja eestikeelsete kasutusjuhendite puudumist, toodete parandamise madalat kvaliteeti, mööbli tellimisel tähtaegadest mittekinnipidamist, mõõtude, värvi jne. mittevastavust tellija poolt soovitule. Tarbijatele tuleb sageli meelde tuletada, et juba kaupluses tuleb toode ise üle kontrollida ja veenduda selle kasutuskõlblikkuses.
  • Interneti, side ja kommunikatsiooni kohta esitati päringuid ja kaebusi vastavalt 35 ja 30 pöördumist. Põhjusteks aeglane halb või levi, lepingute sisu keerulisus ja läbipaistmatus, alusetud tasu nõuded jne.
  • Toiduga seoses saabus ühel päeval korraga 6 kaebust kõik ühe ja sama kaupleja kohta, kes müüs kaupa, mis oli halvaks läinud. Tegime järelepäringu ja selgus, et probleemi tekitajaks oli külmlett, mis öösel oli rikki läinud.
  • Siinjuures tuleb tarbijatele kindlasti meelde tuletada, et alati tuleb kassast tšekki küsida ja see alles hoida, sest ei või iial teada, millal on vaja midagi tõestada!  Nii nagu ka antud juhul.
  • Tarbijad ajavad sageli segamini toidu lisaained ja toidulisandid ja sellest tingituna ka nende päringud.
  • Mitmed päringud laekusid seoses toidu märgistusega  „parim enne“ ja „kõlblik kuni“,mis endiselt tekitab tarbijates segadust.
  • Varasema ajaga võrreldes on vähenenud kaebused riiete ja jalanõudega, samuti elektri ja komunaalteenustega.
  • Kaebuste esitamise kord on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega ning kaupleja vastutab tarbija ees.
  • Tuletame tarbijatele meelde, et juhul kui tekib vajadus esitada meile kaebus, siis seda saab teha vabas vormis,küll aga tuleb kindlasti ära märkida :

 

  • Nimi ja kontaktandmed;
  • Kaebuse esitamise kuupäev;
  • Kaubal või teenusel esinev puudus;
  • Teiepoolne soovitav lahendus olukorrale;

Lisada kaebusele ostutšeki koopia.

Kui kauplejaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada on tarbijal alati õigus kohtuvälise lahenduse leidmiseks pöörduda Tarbijakaebuste komisjoni poole, mis tegutseb Tarbijakaitseameti juures.

 

Turvalisi oste uuel aastal!

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu tegevdirektor

6411697

 

 

Konverents. Kasvata oma äri – kasuta standardeid.

21.novembril toimus Euroopa väike- ja keskmiste ettevõtete nädala raames  EVEA ja Eesti  Standardikeskuse eestvedamisel konverents Kasvata oma äri – kasuta standardeid,  millel esinesid ettekannetega Euroopa

standardimise raamistikust ja standardialasest tegevusest Euroopa Komisjoni Siseturu, tööstuse ja ettevõtluse

õigusosakonna ametnikud, aga samuti Eesti Standardikeskuse standardiosakonna juhataja.

Läbilõike juhtimissüsteemide standardite kasutamisest Eestis aastatel 1997 kuni 2017 tegi OÜ Integre

Juhtimiskonsultant.

ISO 9001 on standard, millega kehtestatakse nõuded kvaliteedijuhtimise süsteemidele, mis aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel teha tõhusamat tööd ja tõsta klientide rahulolu taset.

Hiljuti avaldati standardi uus versioon ISO 9001:2015, mis asendab eelmise versiooni ISO 9001:2008.

 

Standardite sisu saab mõjutada mis tahes huvipool Eestis.

Kõige lihtsam viis selleks on jälgida standardite koostamise protsessi EVS Teatajas.

Tehniliste komiteedega saavad liituda kõik juriidilised isikud.

Konverentsi ettekannetga saate tutvuda antud lingi kaudu:

https://www.dropbox.com/sh/uq74esm648e960r/AABm8SZQNICNw0p0fqIoM6bxa?dl=0

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!