Seminari ettekanne. „ Toidu kvaliteedimärgid – tarbijale abiks või hädaks“

Kaupo Kutsar  Põllumeeste Liidust;

Toidu kvaliteedimärgid kas abiks või hädaks

PRESSITEADE

4.07.2018

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Valga Põllumeeste Liit

Eesti Tarbijakaitse Liit

Eesti Naisliit

Tarbija ootab selgust 

Eesti Tarbijakaitse Liit, Valga Põllumeeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Eesti Naisliit,  andsid täna Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle avaliku kirja toidutööstustele, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele, milles juhitakse tähelepanu toidutoodete eksitavale märgistamisele.

Kohalike põllumajandustootjate jaoks on väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja eelistatakse. Põllumehi ja tarbijaid ühendab aga kaks olulist lüli: toiduainetööstus ja jaekaubandus. Toidutööstuste jaoks toorainet tootvad põllumehed ei saa mõjutada seda, milline lõpptoode jõuab tarbijani ning millest see tegelikult toodetud on.  Meie tarbija eelistab kodumaisest toorainest valmistatud toitu (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016). Seepärast on äärmiselt oluline, milline informatsioon on leitav toote pakendilt ning kuidas tarbija seda tõlgendab. Poes saab ostja juhinduda peamiselt erinevatest pakenditel olevatest märgistest või siis kaupluse hinnasiltidel leiduvast infost.

Eesti Tarbijakaitse Liidu esindaja Valli Järve selgitas: “Meie kaasaegne ühiskond ootab üheselt arusaadavat ja selget toodete pakendimärgistust, et langetada teadlikke ja tervislikke valikuid ja soovi korral eelistada kodumaist toitu – see on tarbija õigus.“

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik sõnas: “Meie kauplustes müügil olevad toidukaubad on varustatud nii paljude erinevate märgistega, et tarbija jaoks tekitavad nad selguse asemel tihti hoopis segadust. Kogu maailma tarbijate hulgas on tõusev trend toidu päritolu jälgimine kuni toorme kasvatanud farmini välja. Mõned praegu kasutuses olevad märgised seda ei toeta, vaid tekitavad segadust ja seeläbi ka usaldamatust meie toidu vastu. Eesti lipp saab lehvida ikka Eestis toodetud toorainest valmistatud toidul.“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on äärmiselt oluline seista põllumajandustootjate huvide eest. “Põllumajandustootjate positsioon tarneahelas on kõige nõrgem ning meie kui põllumajandustootjaid esindav organisatsioon peame igal juhul toetama algatusi, et Eestis toodetud toit oleks üheselt arusaadavalt märgistatud,” selgitas Kerli Ats.

Valga Põllumeeste Liidu juhatuse liige ja algatuse eestvedaja Kaupo Kutsar on teemaga tegelenud juba üle aasta ning sõnas: “Eesti tarbija eelistab kodumaa põldudel kasvatatud toitu. Selleks, et see jõuaks tarbijateni, on tarvis üheselt selgelt pakendimärgistust, kus tooraine päritolu on jälgitav.

Meie saja-aastases riigis peab turundus mitte ainult paistma aus, vaid ka olema aus. Lugupeetud Riigikogu – rahvas on valinud Teid ennast esindama ning meile selgeid ja ühemõttelisi seaduseid looma – palun tehke seda!“

Lisainfo:

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

Täna,  4.juulil 2018,  andis Eesti Tarbijakaitse Liit üle Riigikogu esimehele Eiki Nestorile  Eesti Tarbijakaitse Liidu ja Eesti Karskusseltsi pöördumise Vabariigi Valitsusele, et kohustada alkoholitootjaid avaldama oma toodete pakendite märgistusel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave kohustuslikus korras.

EESTI TARBIJAKAITSE LIIT,

EESTI KARSKUSSELTS.

Tarbijal on õigus teada, mis on alkohoolsetes jookides.

Alates 1978. aastast on alkoholitootjatele tekitatud vabastus kohustusest avaldada oma toodete pakendite märgistustel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Alkohoolsed joogid on ainus toiduaine või jook, millele selline privileeg on loodud ja on absoluutselt viimane aeg, et selline eriõigus kaotataks.

Euroopa tarbib rohkem alkoholi kui ükski teine regioon maailmas, ometi hoitakse eurooplastest tarbijaid jätkuvalt pimeduses selle osas, mis nende joogis tegelikult on. Ennekõike ongi see tarbijaõiguse küsimus, kuna igaühel on õigus teada, mis igas joogis on.

13. märtsil 2017 avaldas Euroopa Komisjon raporti Euroopa Parlamendile ja Nõukogule, seoses alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamisega alkohoolsete toodete märgistusel. Euroopa Komisjon ei leidnud ühtegi objektiivset põhjendust, millega õigustada selle info jätkuvat puudumist alkohoolsetelt toodetelt (etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi) ega osade alkohoolsete jookide, nagu “alkopopide”, erikohtlemist.

Raport andis alkoholitööstustele ühe aasta, et esitada omapoolne eneseregulatsiooni ettepanek. Käesolevas märtsis see ettepanek ka avaldati. Alkoholitööstuse ettepaneku kohaselt saaks enamus informatsioonist esitatud online´s, kodulehe linkide, QR-koodide ja muude viidete kaudu.

Toetame põhimõtet, et alkohoolsetel toodetel oleks vastav info avaldatud toote pakendil oleva märgistuse peal nii nagu kõigi muude toiduainete puhul ning et see oleks selgelt ja üheselt mõistetavalt seadusega reguleeritud.

Alati saab olema neid inimesi, kes majanduslikel, sotsiaalsetel või mingitel muudel põhjustel internetti igapäevaselt ei kasuta. Neid ei peaks seetõttu sellest informatsioonist ilma jäetama.

Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt hoiatab joogil avaldatud koostisosade loetelu tarbijaid potentsiaalselt kahjulikest või problemaatilistest ainetest. Avaldades toitumisalase teabe nagu näiteks kalorisisalduse võimaldab see tarbijal jälgida paremini oma dieeti ning teha tervislikuid ja haigusi ennetavaid valikuid.

Arvame, et see on ennekõike tarbija õiguste küsimus ning nõustume Euroopa Komisjoni raportiga, mis jõudis järeldusele, et alkohoolsetel toodetel selle info puudumiseks ei ole mitte ühtegi ratsionaalset põhjendust.

Valli Järve                                                                         Lauri Beekmann

Eesti Tarbijakaitse Liit                                                      Eesti Karskusselts

Lisainfo:

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

              Euroopa standardiorganisatsiooni ANEC aastakoosolek Brüsselis.

5-6. juuni 2018  Brüssel

ANEC on asutatud 1995. aastal kui rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon ja

ja ta esindab 34 riiki – Euroopa liikmesriikide tarbijaid, kolme EFTA riiki, Makedooniat, Serbiat ja Türgit.

Eesti Tarbijakaitse Liit on ANEC-i täisliige alates 2004. aastast.

ANEC mitte ainult ei esinda tarbijaid vaid tegutseb selle nimel, et esile kutsuda positiivseid muutusi tarbijate huvides.

ANEC töötab jätkuvalt seitsme valdkonnaga ja need on :

–   juurdepääs;

–   laste ohutus;

–   kodumasinad;

–   digitaalne ühiskond;

–   teenused;

–   jätkusuutlikkus;

–   liiklus ja mobiilsus

Juurdepääs.

Juurdepääs kaupadele ja teenustele on tarbijate põhiõigus. Diskrimineerimine saab alguse sellest kui vanemad või puudega inimesed ei saa kasutada neile vajalikke tooteid ja teenuseid.

Standardid aitavad ületada seda ebaõiglust kui rakendada disain kõigile printsiipe.

10-15% Euroopa elanikest on puuetega, samas elanikkond aina vananeb, seepärast on eelmise aasta 14.septembril Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud ettepanek Euroopa juurdepääsu akti koostamiseks igati teretulnud.

2017. aastal ANEC vastustas standardi EN 81-70, mis reguleerib liftide ehitust ja nende paigaldust eesmärgiga saavutada paremat juurdepääsu vanuritele ja samuti nägemispuudega inimestele.

Digitaalne ühiskond.

Infotehnoloogia tooted ja teenused nagu mobiilid ja internet mängivad igapäevaselt tarbijate elus aina olulisemat rolli. ANEC võitleb nende toodete ja teenuste ohutuse, kättesaadavuse ja isikukaitse reeglite järgimise eest. Asjade internet on samuti viimasel ajal tugevalt huviorbiidis.

ANEC kiitis heaks CENELEC´i publikatsiooni  mobiiltelefonidest kiirgavate elektromagneetiliste lainete kohta, samuti RFID ja ülekandeid edastavate  antennide

kohta.

Uus standard, mille CENELEC´i tehniline komitee 106X välja töötas ja milles osales ka

ANEC,  kehtestab  rahvusvahelised  ohutuse limiidid kaitsmaks tarbijaid, kes kasutavad nutitelefone ja sarnaseid tehnoloogiaid.

Teenused.

Tänases teenustele orienteeritud majanduses on oluline tagada teenuste ohutus – panustades standardite koostamisse, mis vähendavad potentsiaalseid riske sellistes valdkondades nagu turism ja tervishoid, aga samuti tõsta üldhuvi teenuste kvaliteeti.

ANEC  ja  Consumers Internationali koostöö eesmärk on eelkõige tarbijate parem kaitse tulenevalt uutest ärimudelitest nagu jagamismajandus ja e-kaubandus.

ANEC avaldas arvamusdokumendi  EL regulatsiooni kohta piiriüleste postiteenuste osas.

Eesti eesistumise ajal  detsembris 2017 Parlament ja Nõukogu kiitsid heaks selle regulatsiooni, mille kohaselt kauplejad peavad tarbijatele andma selget ja arusaadavat informatsiooni nii hindade kohta kui ka selgitama kaebuste lahendamise protseduurireegleid.

Laste ohutus.

Lapsed kuuluvad kõige kaitsetumasse tarbijate gruppi, seepärast seisab ANEC nende

heaolu ja ohutuse eest kindlustamaks, et nii seadusandlus kui Euroopa standardid pakuksid neil kõrgemat kaitset.

Laste mänguväljakute ohutus on endiselt prioriteet number üks, aga samuti spordi- ja puhkusevahendite ohutus.

Lastele disainitud mööbli ja laste hooldusvahendite standardid  vaadati veelkord üle ja tehti parendusi ohutuse nõuete  ja testimise meetodite osas.

Liiklus ja mobiilsus.

ANEC tegeleb jätkuvalt nii aktiivse kui passiivse liiklusohutuse teemadega – laste kinnitussüsteemide turvalisus, puuetega inimeste ohutu liiklemine, traditsiooniliste ja uuenduslike jalgrataste turvalisuse tagamine jne.

Oluline on ka see aspekt, et keskkonna prioriteedid ei takistaks mootorsõidukite ja teel liiklejate õigusi vaid peavad olema tasakaalus.

Kodumasinad.

Kõikvõimalike õnnetusjuhtumeid kodumasinatega on endiselt palju ja vahel on need ka  surmaga lõppevad juhtumid.

Parendades standardeid saab õnnetusi vältida ja kindlustada tarbijatele kodumasinate ohutu kasutamise.

ANEC kiitis heaks Briti Elektrotehnika komitee ettepaneku CENELECile ülevaadata EN 60335-2-24:2010/pr.A2:2017 kodumajapidamiste ja sarnaste elektriliste vahendite ohutus, erilise rõhuasetusega külmutusseadmetele, jäätisemasinatele jne.

ANEC kiitis heaks Euroopa Komisjoni poolt moodustatud üle-euroopalise tulekahjude info vahetuse platvormi (FIEP), mille eesmärk on edendada koostööd liikmesriikide vahel, jagada infot ja  parimaid praktikaid.

ANEC kiitis heaks standardi CEN EN 1860-1/A1, mis reguleerib grillimisel kasutatavaid abivahendeid, tahkeid kütusi ja tulesüütevahendeid, nendele esitatavaid nõudeid ja testimise meetodeid.

Parandus tutvustab samuti ohutuse sümbolit, mis hoiatab tarbijaid mitte kasutama grillimisvahendeid kinnistes ruumides ja seda süsinik monoksiidi mürgituse riski tõttu, rääkimata tuleohutusest.

Jätkusuutlikus.

 Üha rohkem tarbijaid lähtuvad oma ostuotsustes mitte ainult kvaliteedist ja hinnast vaid samuti keskkonna- ja sotsiaalsetest aspektidest.

Jätkusuutlikkus mängib olulist rolli tänaste poliitikate ja standardite kujundamisel ja väljatöötamisel.

Tehnilised uuringud.

2017. aastal viis ANEC läbi tehnilise uuringu piiriüleste tervishoiuteenuste osas ja selgus, et vaid 4% patsientidest sõidab planeeritud teenust saama välismaale.

Peamisteks takistusteks on patsientide puudulikud teadmised oma õigustest ja valikutest, mis viitab otseselt vajadusele tõsta teadlikkust piiriülese tervishoiuteenuste võimalustest ja valikutest.

Uuringust selgus, et 37% said mitteplaneeritud teenust mujal riigis.

ANEC viis läbi kampaania energia märgistuse muutmiseks, et tarbijad saaksid langetada säästlikke ostuotsuseid skaalal A-G, aga samuti  julgustada tootjaid väljatöötama innovatiivsemaid energiasäästlikke tooteid.

Samuti allkirjastati leping detsembris 2017 ECOS-ga, et järgnevad 15 kuud teha koostööd ökodisaini ja energiaalase standardiseerimise projektiga H2020 raames.

2020. aastaks on eesmärk kokku hoida energiat 100 miljardit eurot efektiivsemate elektriliste seadmete arvelt, mis vähendaks  465 euro võrra iga euroopa kodumajapidamise elektriarvet.

Linda Läänesaar

ANEC-i Eesti liige

Eesti Tarbijakaitse Liidule laekus 2017. aasta jooksul 269 päringut ja 170 kaebust,

seega kokku 439 pöördumist nii telefoni teel kui meilidena.

• Kõige rohkem laekus päringuid ja kaebusi kaupade ja teenuste kohta ja seda peamiselt ostueelselt,aga laekus ka päringuid kuidas õigesti toimida kui ollakse juba hädasse sattunud nagu näiteks interneti vahendusel tehtud auto ost, kus raha oli juba makstud, aga autot ei saadud.

• Mitmed päringud tulid geoblokeeringute kohta, kus tarbijad soovisid interneti vahendusel teistest riikidest sooritada oste, aga nende tehinguid piirati erinevatel põhjustel.

• Probleemiks on hinnaerisused kaupluse riiulil ja kassas, tihti avastatakse hinnavahe alles kodus  kui hakatakse tšekki uurima. Seepärast on väga oluline, et ostja juba kassa juures tšekki uuriks ja tarbijal on alati õigus kaubast loobuda kui ei soovi maksta kõrgemat hinda.

• Tarbijad pahandasid ka kampaania raames väljareklaamitud kaupade otsa lõppemise kohta enne kampaania lõppu või kohe selle alguses.

• Teiseseks suuremaks probleemiks tarbijatele on mööbel, kodumasinad ja nendega seonduvad parandused. Probleemidena toodi välja eestikeelsete kasutusjuhendite puudumist, toodete parandamise madalat kvaliteeti, mööbli tellimisel tähtaegadest mittekinnipidamist, mõõtude, värvi jne. mittevastavust tellija poolt soovitule. Tarbijatele tuleb sageli meelde tuletada, et juba kaupluses tuleb toode ise üle kontrollida ja veenduda selle kasutuskõlblikkuses.

• Interneti, side ja kommunikatsiooni kohta esitati päringuid ja kaebusi vastavalt 35 ja 30 pöördumist. Põhjusteks aeglane halb või levi, lepingute sisu keerulisus ja läbipaistmatus, alusetud tasu nõuded jne.

• Toiduga seoses saabus ühel päeval korraga 6 kaebust kõik ühe ja sama kaupleja kohta, kes müüs kaupa, mis oli halvaks läinud. Tegime järelepäringu ja selgus, et probleemi tekitajaks oli külmlett, mis öösel oli rikki läinud.

• Siinjuures tuleb tarbijatele kindlasti meelde tuletada, et alati tuleb kassast tšekki küsida ja see alles hoida, sest ei või iial teada, millal on vaja midagi tõestada!  Nii nagu ka antud juhul.

• Tarbijad ajavad sageli segamini toidu lisaained ja toidulisandid ja sellest tingituna ka nende päringud.
• Mitmed päringud laekusid seoses toidu märgistusega  „parim enne“ ja „kõlblik kuni“,mis endiselt tekitab tarbijates segadust.
• Varasema ajaga võrreldes on vähenenud kaebused riiete ja jalanõudega, samuti elektri ja komunaalteenustega.
• Kaebuste esitamise kord on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega ning kaupleja vastutab tarbija ees.
• Tuletame tarbijatele meelde, et juhul kui tekib vajadus esitada meile kaebus, siis seda saab teha vabas vormis,küll aga tuleb kindlasti ära märkida :

• Nimi ja kontaktandmed;
• Kaebuse esitamise kuupäev;
• Kaubal või teenusel esinev puudus;
• Teiepoolne soovitav lahendus olukorrale;

Lisada kaebusele ostutšeki koopia.

Kui kauplejaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada on tarbijal alati õigus kohtuvälise lahenduse leidmiseks pöörduda Tarbijakaebuste komisjoni poole, mis tegutseb Tarbijakaitseameti juures.

Turvalisi oste uuel aastal!

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu tegevdirektor

6411697

21.novembril toimus Euroopa väike- ja keskmiste ettevõtete nädala raames  EVEA ja Eesti  Standardikeskuse eestvedamisel konverents Kasvata oma äri – kasuta standardeid,  millel esinesid ettekannetega Euroopa

standardimise raamistikust ja standardialasest tegevusest Euroopa Komisjoni Siseturu, tööstuse ja ettevõtluse

õigusosakonna ametnikud, aga samuti Eesti Standardikeskuse standardiosakonna juhataja.

Läbilõike juhtimissüsteemide standardite kasutamisest Eestis aastatel 1997 kuni 2017 tegi OÜ Integre

Juhtimiskonsultant.

ISO 9001 on standard, millega kehtestatakse nõuded kvaliteedijuhtimise süsteemidele, mis aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel teha tõhusamat tööd ja tõsta klientide rahulolu taset.

Hiljuti avaldati standardi uus versioon ISO 9001:2015, mis asendab eelmise versiooni ISO 9001:2008.

Standardite sisu saab mõjutada mis tahes huvipool Eestis.

Kõige lihtsam viis selleks on jälgida standardite koostamise protsessi EVS Teatajas.

Tehniliste komiteedega saavad liituda kõik juriidilised isikud.

Konverentsi ettekannetga saate tutvuda antud lingi kaudu:

https://www.dropbox.com/sh/uq74esm648e960r/AABm8SZQNICNw0p0fqIoM6bxa?dl=0

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

Eesti Tarbijakaitse Liit  (ETL) korraldas 29.septembril k.a. tarbijakaitsealase seminari, millel käsitleti tulevikku vaatavaid ja innovatiivseid teemasid.

1. Piiriülestest ostudest ja geoblokeeringute kaotamisest rääkis meile Kristina Vaksmaa-Tammaru, Euroopa Tarbijate Nõustamiskeskuse juhataja.

Piiriüleste kaebuste lahendamisega Eestis tegutseb Euroopa Tarbijate nõustamiskeskus, mis tegutseb Tarbijakaitseameti juures ja mille teenused tarbijatele on tasuta.

Peamiste probleemidena  piiriüleses kaubanduses toodi esile:

•  ettemakstud kauba mittekättesaamises;
• tellitule mittevastavad kaubad;
•  kasutamise käigus kaubal ilmnenud puuduste osas ei aktsepteeri kauplejad tarbijate kaebusi;
• mitmesugused pettused.

Kaugeltki mitte kõik tarbijad Euroopas ei ole võrdselt koheldud.

Kui tarbija läheb teises EL-i riigis poodi ei küsi temalt keegi ostu kinnitamiseks isikutunnistust, kuid internetis piiratakse sageli juurdepääsu teiste riikide pakkumistele. Tarbijate diskrimineerimist esineb nii hinnaerinevustes kui kaupadele ja teenustele ligipääsu piiramises.

Geoblokeeringute aluseks võivad olla sisestatud e-posti aadress, elukoha aadress, telefoninumber, krediitkaardi number.

Tarbijatele jagati seminaril näpunäiteid kuidas targalt toimida enne kui hakatakse kaupu ja teenuseid tellima.

Piiriülestele ostudele spetsialiseerunud koduleht on www.ecc.ee

1. Puutevabadest pangakaartidest ja viipemaksetest tegi ettekande SEB Balti divisjoni kaardivaldkonna juht Meelis Nurk.

2016 aasta lõpus kasutati puutevabu pangakaarte ligi 80 riigis, sealhulgas pea kõikjal Euroopas. Viipemakse saab teha kõigis vastavat märki kandvates kaarditerminalides ning sama märk on viipemakse võimalusega pangakaartidel.

Viipemaksu eest lisatasu ei võeta.

Viipemaksed on turvalised ja neil on mitmeid eeliseid:

• Viipemaksed lubavad teha igapäevaoste kiiresti, puudutades kaardiga vaid makseterminali;
• Pole vaja sularahaga õiendada;
• Ühtlasi parandab viipemakse kassade läbilaskekiirust ning kliendid saavad oma ostud nobedasti tehtud.

Eesti Tarbijakaitse Liit koostöös MasterCardiga koostas puutevabade  pangakaartide ja viipemaksete voldikud, mis informeerivad tarbijaid viipemaksete  kasutamise eelistest ja annavad tarbijatele ülevaate turvalise kasutamise kuldreeglitest.

Voldikuid on praeguseks juba levitatud üle-eestiliselt ja ka meie kodulehelt www.tarbijakaitse.ee leiate voldiku.

1. Mis on jagamismajandus, seda teemat käsitles seminaril Hannes Lents,  Jagamismajanduse Liidu juhatuse liige.

Jagamismajandusel on mitmed käsitlusalad:

• koostöömajandus;
• ühistarbimine;
• jagamismajandus;
• isikumajandus

Jagamismajanduse koostööplatvormidel on Euroopas kasvav trend – 10,2 mld 2013. aastal  kuni 28,1 mld. 2015 aastal, millest suurim osakaal on transpordisektoril  – 46 protsenti, millele järgnevad  majutusteenused 32 protsendiga.

Jagamismajandusele on antud roheline tee ja seda kui moodsat majandusmudelit ei peaks takistama, küll aga kehtestama teatud mängureeglid, mis on lihtsad ja arusaadavad tarbijatele ja mis edendavad nii majandust kui tarbijate heaolu.

1. Pakendiseaduse muudatustest seoses plastkandekottide tarbimise vähendamisega rääkis meile Marika Siht, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse peaspetsialist.

Läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et õhukeste plastkandekottide tarbimine aastas on 133.2 miljonit.

Seda on kohutavalt palju meie väikese riigi jaoks ja seda peab kindlasti piirama.

Plastkandekottidele alternatiivsed lahendused tänases kaubandusvõrgus on:

–     biolagunevad ja oksüdantide toimel lagunevad plastkandekotid;

–     korduvkasutatavad plastkandekotid;

–     riidest kandekotid;

–     paberist kandekotid;

–     võrkkotid

Eesmärk on 31.detsembriks 2019 vähendada õhukeste plastkandekottide  arvu alla 90 tükki inimese kohta ja 2051. aastaks alla 40 tükki aastas.

Seminaril tegi esinejatega intervjuusid ja kajastas neid üle-eestiliselt Kanal 2 saade Reporter, edastades teavet võimalikult laiale sihtrühmale.

Seminari läbiviimine sai võimalikuks tänu Tarbijakaitseameti toetusele.

Ettekanded täismahus leiate:

1. Viipekaardid, viipemaksed – 29.09.2017
2. Koostöömajandus
3. Pakendiseaduse muudatused seoses plastkandekottide tarbimise vähendamisega
4. Piiriülesed ostud internetis

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Alates 15.juunist saavad enamik eurooplasi reisides Euroopa Liidus kasutada oma mobiiltelefone samadel tingimustel mis koduski.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid on kaua aega rändlustasude vastu võidelnud ja nüüd lõpuks on see lahing võidetud.

Mobiilioperaatorid, kes väidavad, et nende äri läheb nüüd kas põhja või nad on sunnitud tõstma kohalike makse on ebaausad. Tarbijaorganisatsioonid ja regulaatorid peavad hoidma telekomi firmadel silma peal, aga tarbijad saavad vajadusel hääletada jalgadega.

Lõpp rändmustasudele on kahtlemata hea uudis tarbijatele kes reisivad, samas võivad hinnad olla vägagi soolased kui helistate kodunt mõnda Euroopa riiki.

Seega peaks Euroopa Liit järgmisena ka need hinnad alla tooma.

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

9.mail 1950. aastal esitles Robert Schuman oma kuulsat deklaratsiooni, millega pandi alus Euroopa Liidu moodustamisele.

Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed tarbijaorganisatsioonid Euroopa Liidus.

Hakkas arenema uus dünaamiline turumajandus, mis pakkus hulgaliselt võimalusi nii äripoolele kui ka tarbijatele.
Seistes silmitsi uute võimalusteja valikutega vajasid tarbijad ka sõltumatut nõustamist.

Euroopa laienemise ja suurema integratsiooni tingimustes sai tarbijakaitse ka
piiriülese dimensiooni. 1975. aastal võeti vastu esimene tarbijakaitse alane programm.
Sellest ajast alates on tarbijapoliitika seadusandlik raamistik pakkunud Euroopa Liidu kodanikele erinevaid hüvesid ja mõjutanud nende igapäevast elu viisil, millest neil varem ei olnud aimugi.

Kas te teadsite, et on olemas ranged hügieeni ja ohutuse nõuded toidule, mida tootmis- ja turustamisahela kõikides etappides tuleb järgida.
Tänu üle-euroopalisele kiirhoiatussüsteemile RAPEX eemaldatakse ohtlik toodeturult.

Märgistuse nõuded tagavad, et tarbijad saavad toodete koostise kohta nii täpse teabe ja
samuti võimaldavad langetada ostuotsuse tervisliku valiku kasuks.

Kas te teadsite, et Euroopa Liidu regulatsioonidega on paika pandud ranged ohutuse standardid kindlustamaks, et mänguasjad, lasteriided jne. tooted peavad olema ohutud sõltumata sellest kus need on toodetud.

Kas te teadsite, et lennureisi tühistamise või viivituse korral on reisijatel õigus abile ja rahalisele hüvitisele.

Tänu Euroopa Liidu seadustele on tarbijate õigused kaitstud kui nad ostlevad internetis, samuti võivad nad usaldada tervise, keskkonna ja isikukaitse standardeid ja on nüüdsest lõplikult vabad ka rändlustasudest.

Euroopa on positiivselt mõjutanud tarbijate igapäeva elu väga erineval moel kehtestades standardeid, mis on eeskujuks paljudele tarbijatele globaalselt.

Kuid tulevik võib olla vähem roosiline ja eesseisvaid väljakutseid ei tohiks praegu alahinnata.
Poliitilised kriisid, Brexit, suurenev lõhe Euroopa kodanike ja liidrite vahel on reaalsus.

Kogu Euroopast kostub hääli, mis ärgitavad Euroopa Liitu olema kodanikele lähemal.
Ja neil on 100% õigus!

Sest ainult koos tegutsedes on meil võimalik saavutada püstitatud eesmärke.
Aga kuidas taastada usaldust? Usume, et ainult tugeva ja tulevikku vaatava tarbijapoliitikaga, sest me kõik oleme tarbijad. Tarbijatele tuleb anda vahendid oma õiguste jõustamiseks ja selleks vajavad tarbijad EL kollektiivsete kaebuste süsteemi.
Tuleb võidelda selle eest, et toodetele antaks pikemad garantiid ja tarbekaubad oleksid kauakestvad.
Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijaorganisatsioonid, kes on liitunud Euroopa tarbijate katusorganisatsiooniga BEUC julgustavad täna, 9.mail, Euroopa liidreid tõstma tarbijate huvid esiplaanile.

Eesti Tarbijakaitse Liit on täieõiguslik Euroopa Tarbijate Organisatsiooni BEUC Eesti liige.

Vahendanud:
Linda Läänesaar
BEUCi Eesti esindaja
ja ETL-i tegevdirektor

6411697

Euroopa Tarbijate katusorganisatsiooni BEUC kuue liikmesorganisatsiooni poolt läbiviidud uuringust selgus, et reisijad saavad harva abi või hüvitist lendude viivituse või tühistamise korral.

Uuringu käigus küsitleti 11237 tarbijat Austriast, Belgiast, Brasiiliast, Taanist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist ja Hispaaniast, kes olid viimase 12 kuu jooksul reisinud.

Kolme tunnise viivituse või lennu tühistamise eest on reisijal õigus saada hüvitist, kuid seda reeglit järgitakse vaid 25% juhtumite puhul.

Üle kahe tunnise lennu viivituse või reisi tühistamise korral on reisijal õigus saada tasuta toitu ja jooki kuid ka seda õigust järgitakse vaid 46% juhtumitest.

Uuringu tulemused on murettekitavad seepärast, et vaatamata sellele, et Euroopa Liit on kehtestanud kindlad reeglid ignoreerivad lennufirmad neid omavoliliselt ja ka järelevalveasutused ei jõusta neid piisavalt.

Lennureisijate õigusi tuleb kaitsta kõikide rikkumiste puhul ja mitte ainult nendele reisijatele kes esitavad kaebuse.

Linda Läänesaar
Tegevdirektor
6411697