ETL TEAVITAB KAHJULIKEST KEMIKAALIDEST TARBEKAUPADES.

Hiljutised Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt läbiviidud tootetestid näitavad, et igapäevaseks kasutamiseks mõeldud tarbekaubad sisaldavad kahjulikke kemikaale, mis kahjustavad meie sisesekretsiooni süsteemi ja mida nimetatakse ka „igavesteks kemikaalideks“ kuna püsivad nii inimorganismis kui ka keskkonnas aastakümneid nagu näiteks PFAS, mida leidub nii kiirtoidupakendites, hambaniidis, kosmeetikavahendites, jopedes, pihustites jne.

Murettekitavaid kemikaale leidub paljudes lastele mõeldud toodetes nagu mänguasjades, jalutuskärudes, päikesekreemides jne.

Hormoone kahjustavaid kemikaale leidub pea 60 protsendil 121 testitud laste toodetest.

Kuna veebiturud jäävad piisava regulatiivse järelevalve alt sageli välja mängivad nad suurt rolli ohtlike aineid sisaldavate toodete müügil – odavad ehted, kosmeetikavahendid, õhupallid jne.

Veebiturud peavad vastutama nende saitidel müüdavate ohutusnõuetele mittevastavate toodete eest.

Euroopa kemikaaliseadus REACH on samuti ajale jalgu jäänud ja vajab uuendamist, selleks, et vastutavad ametiasutused saaksid ennetavalt tegutseda ja mitte lubada kahjulike kemikaalide laialdast kasutamist.

Seaduseandjad peavad tegutsema selle nimel, et tarbijatel oleks mürgivaba elukeskkond.

Eesti Tarbijakaitse Liidu soovitused poliitikakujundajatele:

  • eemaldada tarbekaupadest järk järgult kõik kahjulikud kemikaalid;

  • jõustada paremini õigusakte;

  • tõhustada järelevalvet;

  • edendada odavamaid alternatiive;

  • tugevdada importkaupade kontrolli.

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

TARBI TOITU TARGALT-väldi jäätmeid

KODULE

TOIDUJÄÄTMETE VÄLTIMISE JA VÄHENDAMISE NÄPUNÄITEID KODUMAJAPIDAMISTELE    https://tarbitoitutargalt.ee/

Eesti kodumajapidamistes tekkinud toidujäätmetest üle kolmandiku (42%) moodustab toidukadu. Rahaliselt on see ligikaudu 180 eurot aastas (lastega leibkonna puhul isegi ligi 220 eurot aastas). Eesti kodumajapidamised kokku viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 97 miljoni euro väärtuses toitu. Kodumajapidamistes tekitatud toidujäätmete ja toidukao kogus on võrreldes teiste toiduahela osapooltega kõige suurem. Samas on võimalik kodumajapidamistes raisatud toidu kogust oluliselt vähendada. Seetõttu mängivad kodumajapidamised olulist rolli nii toidujäätmete kui ka toidukao vältimise ja vähendamise edendamisel.

 

ÜLDISED SOOVITUSED

Mida üldiselt silmas pidada toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks? Looge side toiduga – isekasvatatud juur- ja köögivilju ei ole nii…

 

OSTUDE KAVANDAMINE

Mida meeles pidada ostude kavandamisel? Planeerige oma toiduoste: koostage nädalamenüü ning ostunimekiri. Enne toiduainete ostmist kontrollige, milliseid toiduaineid on teie…

 

OSTMINE

Mida meeles pidada toidupoes käies? Ärge minge tühja kõhuga poodi ja järgige oma ostunimekirja. Spontaansed ostud on need, mille kaudu…

 

TOIDUAINETE SÄILITAMINE

Et toiduained kauem värske ja maitsvana säiliks, tasub järgida mõnd soovitust: Säilitage toiduaineid vastavalt pakendil toodud juhistele (temperatuuri, valguse, niiskus…

 

TOIDUAINETE SÄILITAMINE KÜLMIKUS

Soovitused toiduainete külmikus säilitamiseks Vaadake üle külmkapi tihendid, õige temperatuur, toiduainete asukoht – see kindlustab toidu võimalikult pikaaegse säilimise. Madalama…

 

TOIDUAINETE SÄILITAMINE SÜGAVKÜLMIKUS

Soovitused toiduainete külmutamiseks Kui tegu on suure perega, võib juhtuda, et külmkapi tagumisse nurka ununeb mõni toiduaine ning läheb ajapikku…

 

TOIDU VALMISTAMINE/TARBIMINE

Mida meeles pidada toidu valmistamisel ja tarbimisel tekkivate jäätmete vältimiseks? Tõstke taldrikule pigem vähem kui rohkem, vajadusel saab alati juurde…

 

JÄRELE JÄÄNUD TOIT JA TOIDUAINED

Mida teha järele jäänud toidu ja toiduainetega? Tegite liiga palju süüa? Kutsu sõbrad külla ja jagage! Kasutage ära ülejäägid: valmistage…

 

TOIDUAINETE TAASKASUTAMINE

Kui toitu siiski jääb liiga palju üle või see läheb halvaks Kui toitu on kogemata siiski liiga palju varutud ning…

 

Majandus: Tarbijakaitse selgitab: käibemaksust tulenev hinnatõus ei pea toimuma juba sel aastal

Järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuvat käibemaksumäära tõusu on kauplejatel poodides võimalik ellu viia selliselt, et tarbija jaoks hoitakse hinnad võimalikult kaua madalad – selleks on ühe variandina soovitanud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) võtta ajutiselt kasutusele kahe hinnaga hinnasildid, teatab ameti esindaja.

«TTJA jaoks on tarbija õiguste kaitse vaates olulisim tagada õige ja selge hinnainfo ehk sama hind hinnasildil ja kassas. Kui kaupleja soovib alates 1. jaanuarist hindu tõsta, võib juba varem panna toodetele hinnasildid, millel on selgelt märgatavalt kaks hinda – hind kuni 31. detsembrini ja hind alates 1. jaanuarist. Selliselt saab toodete hindu võimalikult kaua madalal hoida ehk tarbija jaoks ei tõuseks toodete tegelikud hinnad enne käibemaksutõusu reaalset jõustumist,» selgitas TTJA ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika Paavle.

Riik ei määra hindu

Hinnakujundus on Eestis vaba, mis tähendab seda, et riik hinna määramisse ei sekku ning iga kaupleja võib müüa kaupu mis tahes hinnaga. Samuti on igal kauplejal võimalik käibemaksutõusu kulu oma hinnastamisotsustes enda äranägemise järgi tasandada. Teades, kui tihe konkurents on jaekaubanduses juba täna, siis võib loota, et hinnamuutus ei kajastu enne, kui kauba müümisega kaasnevad täiendavad kulud.

«Uuest aastast rakenduva käibemaksutõusu valguses on mõistetav, et tavakaubanduses, eriti suurtes kauplustes, on keeruline üle öö hindu muuta, võttes arvesse, et valdavalt vahetatakse kaupadel hindu käsitsi. On toodud paralleele euro kasutuselevõtuluga, kuid selgitame, et siis oli olukord teine – toona oli hinnainfo korrektne, kuigi teises vääringus. Tänasega sarnane käibemaksutõus oli 1. juulist 2009 – tookord võeti 18 protsendilt 20 protsendile käibemaksu tõstnud seadusemuudatus vastu alles 18.06.2009 ja juba 1.07 jõustus, mistõttu oli kaupmeestel väga keeruline reageerida. Praegu on aga kaupmeestel aega, et leida lahendus,» täiendas Paavle.

LOE KA LISAKS:

Käibemaksutõus: TTJA soovitab kauplusekettidel hindu aegsasti kergitada

AUDIT ⟩ Riigikontroll: tarbimislaenudes on vaja tõhusamat järelevalvet ja tarbijaid tuleb rohkem kaitsta

Riigikontroll leiab täna avaldatud auditis, et järelevalvet pangaväliste krediidiandjate tegevuse üle tuleb tõhustada. See aitaks tagada, et laenu ei antaks liiga lihtsalt – et hinnataks reeglite kohaselt ja sisuliselt inimeste tegelikku võimet laenu tagasi maksta.

Kuigi rahandusministeerium nendib, et inimesed jäävad pangaväliste tarbimislaenude tasumisega sageli hätta, on poliitikakujundamine ja järelevalve selles valdkonnas jäänud pigem tagasihoidlikuks, teatas riigikontroll. Lisaks järelevalve parandamisele pangaväliste laenuandjate üle vajab riigikontrolli hinnangul järeleaitamist ka inimeste oskus oma finantsvõimekust adekvaatselt hinnata.

Riigikontroll auditeeris, kas tarbimiskrediidi valdkonna järelevalve tagab tarbijaõiguste kaitse ning riik on tegelenud finantskohustuste riskide teemal tarbijate teadlikkuse parandamisega.

Praegune õigusruum ei soodusta vastutustundlikku laenuandmist ja senine järelevalve pangaväliste tarbimiskrediidi andjate üle ei ole olnud piisavalt tõhus, et takistada vastutustundetut laenude andmist neile, kelle võime laenu tagasi maksta on kaheldav.

Riigikontrolli analüüsiosakonna peakontrolör Märt Loite leidis, et vastutustundliku laenamise tagamises on probleeme. «Laenuandjad peaks konservatiivselt hindama laenutahtja võimet see tagasi maksta. Tarbimislaenu saamine ei tohi olla liiga lihtne, seda ennekõike just laenuvõtja huvides. Reeglid, mille järgi tuleb hinnata inimeste maksevõimet, ei ole mõeldud kiusamiseks, vaid vastupidi – inimeste kaitseks nii laenuandja võimaliku agressiivse laenupakkumise ja laenama ahvatleva tegevuse kui ka iseenda valearvestuste eest. Seda enam, et võimekus teha järelevalvet tarbimislaenude reklaami üle on kehvapoolne, iseäranis veebireklaami puhul, ning otseposti ei saagi piirata. Laenuandja peaks teadvustama laenuvõtjatele, mida üks või teine kohustus endaga kaasa võib tuua, ja tegema seda viisil, et laenuvõtjale see arusaam ka kohale jõuaks. Laenuvõtja peaks aga püüdma realistlikult hinnata oma finantsvõimekust. Kui juba häda on kaelas, viivised muudkui kasvavad ja inkassofirma koputab uksele, on juba hilja riske tagantjärele hinnata,» nentis peakontrolör Märt Loite.

Ta lisas, et kuigi sõltuvalt ajast ja oludest on neid, kes oma laenude tasumisega hätta jäävad, kord rohkem, kord vähem, võib laias laastus öelda, et pangaväliste krediidiandjatega sõlmitud tarbimislaenu lepingute puhul on ligi neljandik kliente viivitanud tagasimaksetega.

Statistika näitab, et pankade kliendid tagastavad oma laenusid eeskujulikumalt kui pangaväliste krediidiandjate kliendid. Finantsinspektsiooni aruandest 2022. aasta viimase kvartali kohta nähtub, et sama aasta lõpus oli pankadega seotud krediidiandjate laenudest viivises vaid 6 protsenti, kuid pangaväliste krediidiandjate laenudest 22 protsenti. Siinkohal on vaja teadvustada, et võrreldes pankade tarbimislaenudega ja pankadega seotud krediidiandjate laenudega on summad väiksemad, tähtajad lühemad ja intressid kõrgemad (ja sellest tulenevalt ka krediidikulukuse määr kõrgem).

Laenuvõtjate huvid laenuandjatest vähem kaitstud

Laenuvõtjate ja võlgnike huvid ning õigused on võrreldes krediidiandjate ning võlgade sissenõudjate omadega vähem kaitstud, kuna tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole siduvad; maksekäsu kiirmenetluses ei pea kohtud võlgniku vastuväidete puudumisel võla sissenõudmise õiguslikke aluseid kontrollima; võlgade kokkuostmine toimub riikliku järelevalveta. Kui krediidiandjal on võimalik lihtsalt ja piisavalt hea hinnaga vabaneda nõrgemate laenuvõtjatega sõlmitud lepingutest, neid edasi müües (inkassoettevõtetele), siis see maandab krediidiandja riske ning võib vähendada soovi hinnata põhjalikult laenuvõtja krediidivõimelisust enne laenuandmist.

Kuigi krediidituru regulatiivse keskkonna kitsaskohad ja riskid on olnud kaua teada ja nende lahendamiseks on aastate jooksul välja töötatud nii seaduste väljatöötamise kavatsusi kui ka eelnõusid, on mitme väga vajaliku eelnõu menetlemine tihti takerdunud kas juba ministeeriumite kooskõlastusprotsessis (kooskõlastuse andmata jätmise põhjus on olnud eelnõu ebaküpsus, kooskõlastamine võtab väga kaua aega) või riigikogu menetluses (õiguslikest lahkarvamustest tekkinud ebakindluse tõttu). Valdkonna õigusraamistiku ümberkujundamine on seetõttu olnud aeglane ja veninud, riskid realiseeruvad ning tarbijad, hoiustajad ja investorid saavad kahju. Tuleb teadvustada, et isegi kui vajalik õigusruum saaks kujundatud, võtab aastaid aega ka selle rakendamine, tehniliste lahenduste loomine jms.

Finantsinspektsiooni ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) praeguste järelevalve tööriistade kasutamine ja mõju on olnud piiratud. Krediidiandja risk, et tema rikkumiste suhtes algatatakse väärteomenetlus, on olnud väga väike. TTJA pole aastaid kontrollinud, kas pangavälised krediidiandjad täidavad nõudeid laenutaotlejatele esitatava teabe suhtes. Tarbimiskrediidi reklaami järelevalve on olnud suures osas kaebustepõhine. Vaid väike osa veebis ja sotsiaalmeedias kuvatavatest nõudeid rikkuvatest reklaamidest saab kõrvaldatud.

Finantsinspektsioonil ja TTJA-l tuleks rakendada kõiki olemasolevaid järelevalvevahendeid, et tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine ning tarbijate kaitse. Samuti on vaja jälgida, kuivõrd hiljutised seadusemuudatused seoses väärteomenetlustega tagavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel rakendataks tõhusaid ning hoiatavaid karistusi.

Riigikontroll soovitab rahandusministeeriumil võtta aktiivsem juhtroll ja vastutus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise vältimiseks loodud keskkond ja järelevalvajate tööriistad tagaksid tarbijate õiguste ja huvide parema kaitse. Sihipäraselt tuleks arendada täiskasvanute ja eelkõige rahaliselt kehvemas seisus inimeste finantskirjaoskust ja teadlikkust laenamise ja võlgujäämise riskidest ning võimalustest saada probleemide korral võlanõustamisteenust.

ELAK: tarbekaupade parandamist nõudvat EL-i algatust pole vaja

ELAK: tarbekaupade parandamist nõudvat EL-i algatust pole vaja

Elektriga töötavad kodumasinad.
Elektriga töötavad kodumasinad. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas reedesel istungil kaupade parandamist käsitlevat Euroopa Liidu algatust ja valitsuse esitatud seisukohti sellele ning otsustas arutelu jätkata 21. juuli istungil.

Algatuse eesmärk on, et müüdavad tarbekaubad oleks vastupidavamad ja neid oleks võimalik hõlpsamini parandada. Algatusega soovitakse vähendada tekkivate jäätmete hulka, et toetada keskkonnakaitset ja rohepööret. Muudatuste tulemusel peaks vähenema kaupade tootmine ja vajadus väärtuslike ressursside järele, tootmaks uusi tooteid. Samuti on oluline tarbijakaitse aspekt, kuivõrd toodete pikem kasutusiga ja lihtsam parandamine aitab tarbijail raha kokku hoida. Komisjon kahtles algatuse vajalikkuses ja otsustas arutelu sel teemal jätkata kahe nädala pärast toimuval istungil.

Komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul leidis komisjon, et sellist direktiivi ei ole üldse vaja. “Direktiivi sisuks oli liikmesriikidele kohustus luua veebileht, et inimesed leiaks paremini paranduskohti üles. Aga selle küsimuse on erasektor juba edukalt lahendanud – on erinevaid veebilehti, kust on info hästi leitav. Ja kui inimestel on sellega muresid, siis on lahenduseks haridus – inimesed peavadki oskama kaasajal infot tarbida. Pereemana julgen kinnitada, et kes vähegi otsib, leiab kodumasina või telefoni parandamise koha ikka üles,” lausus Pakosta.

Istungil märgiti, et algatusega soovitakse luua lihtsaid ja odavamaid võimalusi toodete parandamiseks, sealhulgas luua veebiplatvorm, et viia tarbijad kokku nende kodukohas tegutsevate parandajate ja taastatud kaupade müüjatega. Ministeeriumide esindajad osutasid, et mitmed riigid eelistavad, et loodaks Euroopa Liidu ülene veebileht. Valitsuse esitatud seisukohtade järgi sobiks Eestile nii liikmesriikides loodav kui ka EL-ülene parandamisteenuste platvorm, mis aitaks tarbijail leida ja võrrelda parandusteenuse osutajaid ning ettevõtjate kontakte, kes müüvad taastatud kaupu ning ostavad sel eesmärgil vanu seadmeid.

“Teiseks taheti direktiiviga panna parandajatele kohustus anda inimestele tabelitäis infot ette, näiteks kirjutada, et kui palju parandamine täpselt maksab või kui see pole teada, siis kirjeldada hinnani jõudmise viisi. See ei anna midagi juurde, sest hinnakujunemine ja -võrdlemine käib arukal tarbijal juba tänagi, seda udupikk kohustuslik tabel paremaks ega lihtsamaks ei tee,” sõnas Pakosta. Ta lisas, et asju tuleb parandada, ent plaanitud muudatuste asemel on vaja keskkonna hoidmiseks toota kauakestvaid ja lihtsalt ringmajandusse viidavaid tooteid ning koolides asjade parandamist õpetada.

Ministeeriumide esindajad osutasid, et algatus on osa suuremast paketist ning see, et tooted oleks parandatavad, näiteks telefonil oleks võimalik akut vahetada ja tarbija ei peaks üksnes aku tõttu uut telefoni ostma, vaid saaks selle tagastada ja garantii korras või ka pärast seda aku vahetada, tuleneb kestlike toodete ökodisaini määrusest.

Algatuse järgi saab tarbija õiguse nõuda tootjalt parandatava toote, näiteks pesumasina, nõudepesumasina või tolmuimeja parandamist; tootja peab tarbijat teavitama, milliseid tooteid ta on kohustatud parandama; kehtestatakse parandusteabe vorm, et oleks lihtsam paranduspakkumisi võrrelda ning töötatakse välja Euroopa parandusteenuste kvaliteedistandard. Eesmärk on suunata tarbijaid eelistama kaupade parandamist ja luua selleks rohkem lihtsaid ja odavamaid võimalusi.

Valitsuse esitatud seisukohtades tuuakse välja, et kui tarbijatele luuakse õigus toodete parandamist nõuda, siis peab see olema praktikas rakendatav, näiteks on vaja läbi mõelda piiriülesed olukorrad. Parandusteabe vormi puhul on valitsuse esitatud seisukohtades kirjas, et tuleks vältida info üleküllust. Parandamisteenuste platvormi ideed saab Eesti valitsuse esitatud seisukohtade järgi toetada, aga kui luuakse EL-ülene platvorm, siis peaks see olemasolevate infosüsteemidega ühilduma.

Pakosta sõnul on Euroopa Liidu asjade komisjon valmis ära kuulama teiste riikide arvamused ja direktiivi eelnõu uuesti arutama 21. juuli istungil. Majanduskomisjon valdkondliku komisjonina toetas valitsuse esitatud seisukohti.

Istungil tutvustasid algatust ja valitsuse seisukohti ning vastasid Riigikogu liikmete küsimustele Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja nõunik Iris Helena Fjuk ning Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Piret Otsason.

Kaupmees: seadused praegu asjade remontimist ei soosi

Euroopa Komisjon tahab, et inimesed eelistaksid kaupade remontimist uute ostmise asemel. Kaupmeeste sõnul praegused seadused asjade remonti toomist ei soosi.

Euronicsi Järelteeninduses töötav Meelis Soasepp leidis, et katkiseid asju tuleks alati parandada.

“Tootjad väga hea meelega, ka tänapäeval, remondivad tooteid. Kahjuks on olukord selline turul, et tarbijad ise ei ole väga huvitatud sellest, et nende tooteid remonditaks, kui midagi peaks juhtuma. Kui toote remontimise kulu on kallim kui omahind, siis ma arvan, et seda ei juhtu, et neid hakatakse remontima,” lausus Soasepp.

Parandamine võib tähendada tootes terve ploki väljavahetamist, sest eraldi detailidele juurde ei pääse.

“Ei ole elektroonikaseadmete parandamises viimase kümne aasta jooksul suuri muudatusi olnud, võib-olla on veatuvastus läinud pisut keerulisemaks ja parandatakse moodulivahetuse kaupa,” ütles Euronicsi hooldusjuht Sven Kolts.

Seadused aga remontimist praegu ei soosi.

“Ka seadusandlus tänasel päeval ei toeta väga seda ettepanekut. Tarbijad on teadlikud sellest, et kui toodet on juba ühe korra remonditud, siis on neil õigus või tekib neil ootus, et see toode välja vahetatakse,” lausus Soasepp.

Nüüd leiab aga Euroopa Komisjon, et Euroopa inimesed pole küllalt teadlikud, et asjade eluiga saab parandamisega pikendada.

“Direktiivi ettepanekus on sees üks asi, mis ka meil palju komisjonis kõneainet tekitas, et peaks looma mingisuguse platvormi, kus inimesed saavad oma asjade, näiteks pesumasinate parandajaid otsida. Mitmed komisjoni liikmed tõid esile, et on võimalik Google`isse see otsing sisse lüüa ja sealt ju leiab,” lausus Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) liige Rain Epler (EKRE).

ELAK-i hinnangul on Eestis praegu kõik teavituse ja remontimise võimalused juba olemas.

“Komisjoni liikmed olid ühel arvamusel selles, et asju võiks parandada, neid kasutada, nende eluiga võiks olla pikem. Küll aga oldi ka ühel arvamusel selles, et selleks ei pea Euroopa üleselt mingisugust direktiivi vastu võtma,” ütles Epler.

Amet kontrollis kasutusjuhendeid: pea neljandikul toodetest puudus eestikeelne juhend

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) viis 2023. aasta kevadel läbi kasutusjuhendite kontrollprojekti, mille raames kontrolliti 9 poodi ja 116 toodet ning tuvastati 39 rikkumist.

 

Projekti käigus kontrolliti eestikeelse kasutusjuhendi olemasolu, selle arusaadavust ja asjakohaste hooldusjuhiste olemasolu. Kontrollprojektis keskenduti koduses majapidamises erinevatele kodumasinatele ning suitsu- ja vingugaasianduritele. Rikkumised olid alljärgnevad:

  • 31 toote puhul puudus eestikeelne juhend;
  • 1 toote puhul oli osaliselt eestikeelne teave puudu;
  • 4 toote puhul erines tootel olev teave kasutusjuhendis avaldatud infost;
  • 2 toote puhul oli juhend väga väikeses kirjas;
  • 1 toote puhul oli juhend ebaõnnestunud tõlkega ja arusaamatu ning väikeses kirjas.

Kontrollitud 116 toote seas oli 23 suitsu- ja vingugaasiandurit, millest 7 juhul oli kasutusjuhendiga probleeme.

 

TTJA võttis kõikide kauplejatega ühendust ja osa neist on puudused juba kõrvaldanud, sh koostöös maaletoojaga.

 

Amet juhib kauplejate tähelepanu, et kauba müügil tuleb tarbijatele anda üheselt mõistetav, sealhulgas loetavas kirja suuruses ja eestikeelne kasutusjuhend ning see peab sisaldama vajalikku teavet alljärgnevaks:

  • kauba ohutuks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;
  • kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks;
  • juhul, kui kaup koosneb mitmest osast, siis tuleb lisada kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad).

Lisaks palub TTJA kauplejatel veenduda, et kasutusjuhend on koostatud õige kauba kohta. Nõuetekohane kasutusjuhend aitab vältida õnnetusjuhtumeid.

 

 

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsioonijuht

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA: Probleemid pakettreisiga? Vaata, mida pead kindlasti teadma, kui reisiteenused põhjustavad rahulolematust!

 

Eestlaste hulgas on pakettreiside kasutamine väga populaarne ja sageli eelistatuim viis puhkuse veetmiseks. Kuigi reeglina kõik sujub ja puhkusega jäädakse rahule, tuleb aeg-ajalt siiski ette reisijate poolset rahulolematust ning nii jõuavad ikkagi mitmed pakettreise puudutavad vaidlused tarbijakaitsesse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi jurist Reelika Rohumets annab nõu, mida tarbijana silmas pidada ja kuidas tegutseda, et vältida võimalikke kaebusi.

 

  1. Kuidas ja kui kiiresti pean tegutsema, kui reis ei vasta lubatule?

Kui reisil ilmnevad probleemid, nt kui ei ole rahul oma hotellitoaga või häirib mõni muu asjaolu, siis teavita sellest viivitamatult reisikorraldajat. Lisaks anna reisikorraldajale mõistlik tähtaeg, et tal oleks võimalik probleemile lahendus leida. Teatamiskohustus ongi vajalik selleks, et reisikorraldaja saaks võimalusel puudused kõrvaldada.

 

Tarbijavaidluste komisjoni on jõudnud mitmed vaidlused, kus reisija ei ole oma hotellitoaga rahul olnud, kuid pole sellest reisikorraldajat viivitamatult teavitanud. Tasub teada, et kui viivitamatu teavitamise nõue on jäänud täitmata, siis komisjon ei ole neid vaidlusi tarbija kasuks lahendanud. Teavitamine ei ole viivitamatu, kui tarbija pöördub reisikorraldaja poole alles reisi lõpus või pärast reisi.

 

Samuti on olnud komisjonis vaidlusi, kus tarbija ei ole reisikorraldajale andnud mõistlikku aega probleemi lahendamiseks – ka need vaidlused on lahenenud tarbija kahjuks. Tuleb arvestada, et üksnes vahetule reisiteenuse osutajale teavitamisest ei piisa. Et reisikorraldaja vastutuse eelduseks olev teatamiskohustus oleks täidetud, esita tõendamiskohustuse tagamiseks pretensioon alati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 

  1. Kas saan juba sõlmitud reisilepingust taganeda ja reisist loobuda?

Reisilepingust taganemisel tea, et reisikorraldajal on õigus reisi eest tasutud summadest kas teatud osa või kogu reisitasu endale hüvitiseks jätta juba reisikorraldaja poolt tehtud kulutuste eest. See, millise summa reisikorraldaja võib jätta endale hüvitiseks, on tavaliselt reguleeritud tüüptingimustes. Näiteks on komisjon leidnud, et tarbija nõue ettemaksu tagastamise kohta ei kuulu hüvitamisele, kuna tarbija taganes lepingust liiga hilja.

 

Kui aga reisisihtkohas esinevad erakorralised ja vältimatud asjaolud, on Sul õigus kogu raha tagasi saada. Komisjon on leidnud, et reisijal oli õigus pakettreisilepingust taganeda lõpetamistasu maksmata, kuna pakettreisi teenuste osutamist mõjutasid märkimisväärselt vältimatud ja erakorralised asjaolud. Erakorraliseks asjaoluks võib olla nt koroonapandeemia või ka määvärin, kuid pane tähele, et oht peab olema otsene ning vältimatu ja vajadusel pead olema valmis seda tõendama.

 

Tutvu alati lepingu ja lepingu osaks olevate tüüptingimustega, et hilisemalt vaidluse korral ei tuleks üllatusi.

 

  1. Millal võin nõuda reisikorraldajalt rahalist hüvitist või reisi hinna alandamist?

Kõigepealt lühidalt: kui kõrvaldad reisi puudused ise, saad nõuda kahju hüvitamist. Kui puudused jäävad kõrvaldamata, aga oled sellest reisil olles reisikorraldajat või reisivahendajat teavitanud ning pakettreisi väärtus on vähenenud, on Sul reisijana õigus hinna alandamisele.

 

Kui soovid reisil olles ise uue majutuse broneerida, kuna paketis olnud hotell mingil põhjusel ei sobi ja nõuad seetõttu reisikorraldajalt uue majutuse hinnavahe hüvitamist, pead samuti olema probleemist eelnevalt reisikorraldajat viivitamatult teavitanud ning andnud probleemi lahendamiseks mõistliku tähtaja. Nõutud kulutused hüvitatakse, kui need on mõistlikud ja vajalikud. Alles pärast seda, kui reisikorraldaja on keeldunud probleemi lahendamast, võid teha asendustehinguid (nt broneerida endale teise majutuse).

 

Arvesta ka asjaoluga, et kui reisikorraldaja tegevuses puudus rikkumine ning teenus vastas lepingutingimustele, siis komisjon ei pruugi hinnavahe hüvitamise nõuet rahuldada. Vaata reisikorraldajale esitatud nõue alati kriitilise pilguga üle ning jälgi, et esitatud tõendid vaidluse lahendamisel oleksid korrektsed ja asjakohased. Igast nüansist, olgu see toidumürgitus või halb toa koristamine, pead eelkõige reisikorraldajale viivitamatult teada andma ning need olukorrad tuleb ka dokumentaalselt tõendada.

 

Kui soovid reisil esinenud probleemide tõttu osa rahast tagasi saada, pead esitama tõendid nii reisilepingu rikkumise kui ka selle kohta, kui palju oleks sellise puudustega reisi väärtus olnud ehk tarbija peab esitama tõendid lepingu kohase ja mittekohase täitmise väärtuse vahe kohta. See tähendab, et nõude summa tuleb esitada suuruses, mis näitab teise taolise samaväärse teenuse hinda, millest on maha arvutatud puudustega teenuse osa maksumus. Näiteks kui teenus ei vastanud majutuse osas lepingule, siis saad nõuda vaid majutuse maksumuse tagastamist, aga mitte lennupiletite maksumust. Komisjoni praktikas esineb juhtumeid, kus tarbija ei ole suutnud vastavaid tõendeid esitada ega nõude suurust põhjendada.

 

  1. Kas reisitasu tohib suurendada?

Tasub teada, et reisikorraldajal on teatud eeldustel seaduslik alus kütuse hinnatõusu hüvitise nõudmiseks. Näiteks on komisjon leidnud, et reisikorraldajal oli olemas seaduslik alus kütuse hinnatõusu hüvitamise nõudeks, sest kütuse hinnatõus 30% ei olnud tingitud reisikorraldaja tegevusest ja reisijat oli sellest õiguspäraselt teavitatud.

 

Selleks, et reisikorraldaja saaks pärast pakettreisilepingu sõlmimist kütusehinna kallinemise tõttu reisitasu suurendada, peab ta selle võimaluse koos reisitasu uue suuruse arvutamise korraga olema lepingus või lepingu osaks olevates tüüptingimustes ette näinud. Lisaks reisitasu suurendamisele peab olema ette nähtud ka samaväärne reisitasu alandamise võimalus. See tähendab, et kui reisitasu suurendamist ja vähendamist pakettreisilepingu või tüüptingimustega ette nähtud ei ole, siis reisikorraldaja reisitasu suurendada ei saa.

 

Seetõttu kordame veelkord: kui asud pakettreisi soetama, tutvu alati pakettreisi lepingueelse teabega ning reisilepingu tingimustega!

 

Tutvu ka erinevate reisivaidlusi puudutavate komisjoni otsustega TTJA kodulehel!

 

 

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Minu lend on tühistatud – mis edasi saab?

Minu lend on tühistatud – mis edasi saab?

 

Kõige sagedasemad lennureisijat puudutavad probleemid on lennu tühistamine, hilinemine ning ülebroneerimisest tingitud pardale mitte lubamine. Kõikides nendes olukordades võib reisijal olla õigus rahalisele hüvitisele, asendusteekonnale ja hoolitsusele. Hetkel aktuaalsete uudiste valguses, millega teavitatakse, et Ryanair tühistab lähikuudel üheksa Tallinnast väljuvat lennuliini, on paslik reisijaõigusi meelde tuletada. Millised on tarbija õigused, kui lend on tühistatud, selgitab TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse ekspert Heldin Malmet.

 

Milliseid olukordi käsitletakse lennu tühistamisena?

Tühistamiseks peetakse palju rohkemaid juhtumeid kui vaid olukorda, kus reisija on juba lennujaamas ning sõnumi teel või kõlaritest teavitatakse, et oodatav lend on tühistatud. Lend loetakse tühistatuks ka järgmisel juhtudel:

  • algsest lennuplaanist loobutakse ja reisija viiakse üle teisele regulaarlennule;
  • lennuk tõuseb reisijaga küll õhku, kuid on sunnitud naasma lähtelennujaama, kus reisija viiakse üle teisele asenduslennule;
  • lend maandub muus lennujaamas kui esialgselt sihtkohana planeeritud, ilma et reisija oleks marsruudi muutmisega eelnevalt nõustunud;
  • lennuettevõtja tõstab lennu planeeritust rohkem kui tunni võrra varasemaks.

Mida lennu tühistamise korral on reisijal õigus nõuda?

Kui lend tühistatakse,  peab lennuvedaja pakkuma reisijale kolme võimalust:

  1. piletiraha tagastamist. Kui reisijal on ka jätkulend, siis tagasilendu väljumislennujaama niipea kui võimalik;
  2. marsruudi muutmist, millega toimetatakse reisija lõppsihtkohta niipea kui võimalik;
  3. marsruudi muutmist hilisemale, reisijale sobivamale kuupäevale võrreldavatel transporditingimustel ja vabade istekohtade olemasolul.

Kui reisija on valinud ühe antud võimalustest, ei ole tal enam õigus kasutada teisi loetletud valikuid. Kui aga lennuettevõte ei täida oma kohustust ning ei paku reisijale marsruudi muutmist või tagasipöördumist võrreldavatel tingimustel, peab ta reisijale lennukulud hüvitama.

Kui lennuettevõte ei paku reisijale valikut piletiraha tagastamise ja marsruudi muutmise vahel, vaid otsustab ühepoolselt piletiraha tagasi maksta, on reisijal õigus lisahüvitisele, mille suuruseks on hinnavahe võrreldes uute piletitega, mille reisija on sunnitud sihtkohta jõudmiseks ostma.

Oluline on teada, et kui reisija on broneerinud väljalennu ja tagasilennu eraldi ja näiteks väljalend tühistatakse, siis makstakse tagasi üksnes tühistatud lennu piletiraha ning tagasilennu piletid on kehtivad.

 

Õigus abile lennujaamas? Jaa! Õigus hüvitisele? Sõltub asjaoludest!

Lennuettevõtte kohustus on pakkuda reisijale lennu tühistamise korral kohest ning tasuta abi. Pakutava abi alla kuuluvad näiteks joogid, toit, majutus, kui reis broneeritakse ümber järgmisele päevale ja transport majutuskoha ning lennujaama vahel. Kui lennuvedaja abi ei paku ja reisija teeb ise mõistlikuid ja asjakohaseid kulutusi söögile, joogile ja majutusele, peab lennuvedaja need kulutused hüvitama. Õigus abile ja hoolitsusele on reisijal vaid juhul, kui ta ootab uut lendu, mis ta lõppsihtkohta toimetab või tagasilendu lähtelennujaama.

Kui reisijat teavitatakse lennu tühistamisest vähem kui 14 päeva enne kavandatavat väljumiskuupäeva, on tarbijal õigus rahalisele hüvitisele, mille suurus sõltub marsruudi pikkusest ja jääb vahemikku 250-600 eurot. Lennuvedaja ei pea täiendavat hüvitist maksma, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamine on tingitud erakorralistest asjaoludest, mida lennuvedajal ei olnud võimalik vältida. Erakorralisi asjaolusid hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi. Oluline on ka teada, et juhul kui reisija on juba broneerinud majutuse, autorendi või teinud muid reisi jaoks olulisi kulutusi, siis lennuvedajalt selliste kulude hüvitamist nõuda ei saa. Seega tasub ootamatute kulude tagasi saamiseks alati kaaluda kindlustuse sõlmimist.

Oma õiguste nõudmine

Kui reisija leiab, et tema õigusi ei ole järgitud, on tal võimalus kasutada mitut õiguskaitsevahendit. Esiteks tuleb kaebus esitada lennuettevõtjale, kasutades lennuettevõtja pakutavat kaebusevormi või ELi lennureisija õiguste vormi. Kui lennuettevõtja ei vasta reisijale 6 nädala jooksul või antud vastus ei rahulda reisijat, saab reisija mõistliku aja jooksul esitada kaebuse asjaomasele riiklikule ametiasutusele riigis, kus vahejuhtum aset leidis.

Info lennureisija õiguste kohta on hõlpsasti leitav ka EL tarbija nõustamiskeskuse kodulehel: Lennureisija õigused – ECC-net (consumer.ee).

Kas internetist tellitud kaupu – näiteks jõulukingitusi – võib alati tagasi saata?

Seadusega on kehtestatud 14-päevane taganemisõigus e-poest ostetud kaupadele. 14 päeva hakkab kulgema hetkest, kui tarbija saab kauba kätte. Näiteks asi võetakse kullerilt vastu või pakiautomaadist välja. Tarbijates tekitab tavaostude kõrval küsimusi ka jõuludeks tellitud, kuid mittesobivate pakkide tagastamine. Kas taganemisõigus kehtib kõikidele kaupadele ja kas kaupa tohib enne tagasisaatmist kasutada, selgitab TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.

Alati taganemisõigust ei ole

Taganemisõiguse olemasolu mõjutab see, milline kaup või teenus on internetist ostetud. Näiteks ei kehti 14-päevane taganemisõigus kiiresti riknevatele kaupadele, avatud ümbrisega arvutitarkvarale ja kosmeetikatoodetele, samuti majutusteenustele või lennupiletitele. Seega tuleb tagastamise võimalused veebipoe tingimustest enne ostmist üle kontrollida.

Kui seadus lubab taganemisõigust mitte pakkuda, peab taganemisõiguse puudumine olema e-poe kodulehel ostueelses teabes kirjas. Kui vastav info on jäetud esitamata, võib tarbija eeldada, et taganemisõigus kehtib.

Tagastada ei ole võimalik ka selliseid asju, mis on valmistatud tarbija isiklikke vajadusi silmas pidades, näiteks tarbija mõõtude alusel valmis tehtud eritellimusmööbel või sisustuskaubad, aga ka spetsiaalse graveeringuga ehted või aksessuaarid. Kui toodet või selle detaile on võimalik valida erinevas suuruses või värvitoonis ning vastav valikuvõimalus, näiteks mööblikanga või -mõõtude valik, on tarbijatele e-poes välja pakutud, ei ole tegemist eritellimusega.

Taganemisõiguse olemasolu sõltub ka sellest, millises riigis on e-kaupleja registreeritud. Sellise võimaluse pakkumine on kohustuslik Euroopa Liidu riikides registreeritud e-poodidele. Ameerika Ühendriikide või Hiina müüjate puhul sõltuvad taganemisvõimalused pigem konkreetsest e-poest.

Allahindlused ja kampaaniapakkumised ei mõjuta taganemisõigust

Kui kaubad on tellitud e-poest sooduskampaaniate, nt hooajaliste või tähtpäevadega seotud allahindluste ajal, ei mõjuta see tarbija 14-päevast taganemisõigust. Seega isegi väga suure, näiteks 90-protsendilise soodustuse puhul ei pea tarbija kaupa endale jätma, kui see talle ei sobi või ei vasta ootustele.

Kui kaupa on enne tagastamist kasutatud
Võimalus ostetud kaup tagasi saata on tingitud eelkõige sellest, et tarbija ei saa toodetega enne ostu tutvuda samaväärselt kui tavapoes. Tarbija taganemisõigus ei tohiks samas tekitada e-poele kahju, mistõttu peab olema võimalik tagasisaadetud kaupu uuesti realiseerida. Niisiis ei tohi kauba väärtus tarbija valduses olles väheneda.

Seega, kui tarbija on ostetud asja enne selle tagastamist kasutanud rohkem kui vajalik tootega tutvumiseks ning selle omadustes veendumiseks, näiteks koristanud tolmuimejaga korduvalt oma elamist või kleidiga väljas käinud, vastutab tarbija asja väärtuse vähenemise eest. Sel juhul on kauplejal õigus tarbijale esitada nõue, mis hüvitaks tolmuimeja või kleidi väärtuse vähenemise. Samas peab kaupleja esitama tõendid väärtuse vähenemise ja summa kohta. Kindlasti aga ei võta asja ülemäärane kasutamine tarbijalt taganemisõigust.

Puudusega toote korral saab esitada kaebuse

14-päevase taganemisõiguse möödumine ei mõjuta tarbija õigust esitada kahe aasta jooksul pretensioon, kui ostetud ese lakkab töötamast, läheb katki või ilmneb mõni puudus. Näiteks on ostetud mantli kangal defekt, nutitelefoni komplektist puudub laadija või blender ei tööta nii nagu lubatud. Ka väga suur allahindlus ei vähenda kaupleja vastutust tootel ilmnevate puuduste korral, seega saab kaebuse esitada ka nende kaupade osas, mis ostetud sooduspakkumiste raames.

Vähemalt kaheaastast pretensiooni esitamise õigust kaubal esinevate puuduste osas peavad tarbijale pakkuma kõik Euroopa Liidu kauplejad. Ameerika Ühendriikidest, Hiinast või muudest kolmandatest riikidest tehtud ostude puhul tuleks kaebuse esitamise võimalused iga konkreetse müüja puhul enne ostu välja selgitada.

 

 

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA juhib kauplejate tähelepanu: tarbijale antav teave peab olema tõene ja üheselt mõistetav

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA) on viimasel ajal üha enam jõudnud tarbijate pöördumisi, kes on rahulolematud e-poodidest tehtud ostude kättesaamisega ja tarneaegade hilinemisega. TTJA ettevõtluse osakonna peaspetsialist Liilia Laks juhib tähelepanu, et kaupade pakkumine ja müük veebikeskkonnas peab toimuma tarbija suhtes ausalt ja arvestades häid kaubandustavasid. Lisaks hinnale on tarneaeg üks olulisemaid kriteeriume, mille järgi tarbija oma ostuotsuse teeb.

Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta. 

Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ja tarbijakaitseseaduses nimetatud tingimustele.

Peamine lepingueelne teave, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja on kohustatud tarbijale esitama tuleneb võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-st 54. Tarbijat tuleb lepingueelsest teabest teavitada enne lepingu sõlmimist (st ostu sooritamist või tellimuse kinnitamist). Lepingueelne teave on oluline andmaks tarbijale kogu vajalik informatsioon teadliku ostuotsuse tegemiseks. Kui kaupleja ei anna tarbijale piisavalt infot, võib tarbija seetõttu kaupleja suhtes kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Teave ja müügitingimused peavad olema e-kaupluses paigutatud selliselt, et need on lihtsalt märgatavad ning esitatud selgel ja arusaadaval viisil ja olema üheselt mõistetavad.

Kaupu ja teenuseid tuleb tarbijale pakkuda ja müüa ning muul viisil turustada head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kaupa ja teenust tuleb pakkuda nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.

Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. Kaupleja ametialase hoolsuse puhul lähtutakse sellisest oskuste ja hoolsuse tasemest, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt mõistlikult eeldada ja mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usu põhimõttega.

Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (tarbijakaitseseadus edaspidi TKS § 16 lg 2). Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid kauba või teenuse olemasolu või peamiste omaduste kohta. Nimetatud kauba või teenuse peamised omadused on muu hulgas kättesaadavus ja kättetoimetamise tingimused.

Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui: 

  • sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks;
  • sellega on varjatud olulist teavet või esitatud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või mitteõigeaegselt.

E-kaubandusega tegelev ettevõtja peab tarbijale lepingueelselt teatavaks tegema maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise korra ning asja kättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aja (arve tasumise aeg, tarneperiood, teenuse puhul lepingu täitmise aeg) (VÕS § 54 lg 1 p 9). Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud kättetoimetamise ajas, siis VÕS § 209 lg 6 järgi tuleb kohustus täita viivitamata, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest ehk tellimusest.

Lepingule kohalduvad müügitingimused peavad olema seadusega kooskõlas, avaldatud e-kaupluse veebilehel ning tarbija jaoks allalaetavad.

VÕS § 55 lg 1 järgi annab ettevõtja tarbijale kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse kätte või algab teenuse osutamine või muu soorituse tegemine. Nimetatud kinnitus sisaldab VÕS § 54 lõikes 1 loetletud lepingueelset teavet, kui ettevõtja ei ole seda teavet esitanud tarbijale püsival andmekandjal juba enne lepingu sõlmimist. Püsiva andmekandja mõiste sätestab VÕS § 111 ja selleks vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav.

Tarbijal on õigus saada pakutava kauba kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet (TKS § 4 lg 2). Tarbija majandushuvide kaitseks on tarbijal vajalik teada, kas kaup on saadaval ja mis aja jooksul või mitte, et tarbija ei tasuks kauplejale ettemaksu põhjuseta. Kaupleja ei saa pakkuda müügiks kaupa, mida tal reaalselt ei ole võimalik tarnida. Selleks, et vältida ebaõige teabe andmist tarbijale, ei või kasutada automaatset lahendust, kui kõigi toodete puhul märgitakse tarneajaks näiteks üks, kaks või viis päeva, vaid avaldada tuleb tõene teave konkreetse kauba tarnimise tähtaja kohta.

Tarbijatel on õigustatud ootus, et kaupleja tagab tema poolt pakutavate kaupade kohta asjakohase teabe nii enne lepingu sõlmimist, lepingu sõlmimise ajal, kui ka lepingu sõlmimise järgselt. Kaupleja peab nõuetekohase ja õige info tarbijatele tagama.

Juhul kui kaupleja on varjanud olulist teavet või esitanud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või mitteõigeaegselt, siis eelkirjeldatud käitumisega moonutab kaupleja oluliselt tarbijate majanduskäitumist, s.t kahjustab märgatavalt tarbijate võimet teha teadlikke valikuid, pannes tarbija seetõttu tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Kui tarbijale oleks antud informatsioon selle kohta, et kauplejal ei ole võimalik tellimusi täita lubatud aja jooksul, siis ilmselgelt paljud tarbijad ei soetaks soovitud kaupa sellelt e-kauplejalt. Kauba kättesaamine ja tarneaja pikkus on tarbijale olulised faktorid kauba tellimisel ning ilmselgelt ei soovi tarbija tasuda raha kauplejale, kellel ei ole võimalik õigeaegselt tellimust täita ning kellega ei ole võimalik hiljem ka näiteks probleemide korral  ühendust saada. Olukorras, kus kaupleja on edastanud tarbijatele eksitavat ja ebatõest informatsiooni tema poolt pakutavate kaupade ja teeninduse kohta, on kaupleja kasutanud ebaausaid kauplemisvõtteid.

Kui tarbija ei ole kaupa kätte saanud lubatud tarneaja jooksul, võib tarbija anda ettevõtjale täiendava tähtaja kauba tarnimiseks, kuid ei ole selleks kohustatud. Seega on tarbijal kauba kättesaamise hilinemisel õigus lepingust taganeda, muu hulgas on tarbijal õigus viivitada maksmisega ja nõuda kahju hüvitamist.

TTJA kutsub kauplejaid üles tähelepanelikkusele ja korrektsusele, et kauplejate veebilehtedel esitatud teave kaupade kättetoimetamise korra ja tarneaja pikkuse kohta oleks esitatud tõeselt ja tarbijate suhtes ausalt. 

Kuivõrd kaupade kättesaamise ja tarneaegade pikkusega ilmnenud probleemid on laialdased, soovitab TTJA kõikidel e-kaubandusega tegelevatel ettevõtjatel kontrollida üle oma e-kaupluse veebilehed ja müügitingimustes avaldatud teave. Lisaks soovitame tutvuda TTJA e-kaubanduse juhendiga avaneb uues vahekaardis ning Eesti E-kaubanduse Liidu poolt veebilehel https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/juhendid-e-kauplejale avaneb uues vahekaardis avaldatud materjalidega.

TTJA eeldab kõikidelt e-kauplejatelt seadusekuulekust, sh seadusega kooskõlas olevate müügitingimuste kasutamist.

TTJA julgustab tarbijaid oma õiguste eest seisma ning vajadusel pöörduma abi saamiseks Ameti või õigusnõustajate poole. Vaidluse korral tuleb esmalt kauplejale esitada kaebus ning kui erimeelsus ei lahene ja kokkuleppele ei jõuta, siis on võimalik tarbijal edasi pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijavaidluste komisjoni ja kohtu poole.

AAP ANDREAS REBAS

kommunikatsiooninõunik

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!