Kodused energiasäästu võimalused

• Oma kodusest elektritarbimisest saab ülevaate

• Logides e.elering.ee tarbijaportaali või oma võrguettevõtte iseteenindusportaali. Oma tarbimist on võimalik vaadata nii päeva, nädala kui kuu ja aasta lõikes. See annab võimaluse hinnata oma igapäevaseid tarbimismustreid ja võimalikke kokkuhoiukohti – hommikused ja õhtused toimetamised, puhkepäevade harjumused (nt saunas- ja vanniskäik, põhjalikum koristamine).

• Konkreetse elektriseadme energiakasutuse mõõtmiseks saab pistikupesa ja seadme vahele paigaldada elektrikulu mõõturi. Seadmete elektrikulu mõõtmine võimaldab lisaks suurimate energiatarbijate kindlaks tegemisele hinnata energiakasutust enne ja pärast energiasäästuvõimaluste kasutusele võtmist ning kaasnevat kokkuhoidu, seda eriti suure tarbimismahuga seadmete puhul.

• Tahad säästa, aga elektrikulud ei sõltu sinust? Korterelamutes, kus täna toimub elektrikulude jaotamine ruutmeetri põhiselt, tasub kaaluda üleminekut korteripõhisele arvestamisele. Ruutmeetri põhine elektrikulu jaotamine ei motiveeri energiat säästma, kuna kokkuhoid ei väljendu otseselt tarbija arvel, kuid korteripõhise arvestamise puhul saab igaüks ise leida enda jaoks parimad viisid kulude alandamiseks.

KIIRED LAHENDUSED:

• Kustuta toast lahkudes tuli ja vaheta valgustid säästlikemate vastu. Eelista LED lampe hõõglampidele – üks LED -valgusti võtab pea kaheksa korda vähem energiat kui keskmise võimsusega hõõglamp.

• Lülita välja ja eemalda vooluvõrgust seadmed, mis pole kasutusel. Näiteks telefonilaadijat terve aasta jooksul seinas hoides kulub ligikaudu 0,25 kWh elektrit – pealtnäha väike kogus, aga kogu riigi peale kokku annab arvestatava säästu. Kui Eestis oleks näiteks 500 tuhat sellist laadijat aastaringselt seinas, kuluks elektrit koguses, millega saaks katta vähemalt seitsmeteistkümne kolmetoalise korteri küttevajaduse. Teisalt – kui igas Eesti kodus üks või mitu kasutuseta seadet vooluvõrgust välja võtta, võiksime riigi peale kokku hoida kuni 1 gigavatt-tundi (GWh) elektrit. Energiakulu on seda märkimisväärsem, kui võtta arvesse ka kõiki muid seadmeid, mis pistikus aastaringselt seisavad.

• Väldi seadmete ooterežiimil töötamist. Põhilised seadmed, mis ooterežiimil energiat tarbivad, on arvutid, televisiooniseadmed, kohvimasinad, heliseadmed ja digitaalse kellaga ahjud. Kui arvutit ei kasutata, on unerežiimi asemel mõistlik see täielikult välja lülitada. Samuti on pidevalt töös televisiooni- ja internetiseadmed, mis terve päeva vältel pidevat kasutust kindlasti ei leia ja neid võiks võimalusel samuti välja lülitada.

• Väldi nutiseadmete üleöö laadimist. Nutitelefonid ja -tahvlid laevad end täis kõigest mõne tunniga. Täislaetud nutiseade laadija küljes kulutab nii energiat kui ka lühendab aku eluiga.

• Väldi külmkappi sooja toidu panemist ja reguleeri külmkapp optimaalsele temperatuurile (soovituslik jahekambri temperatuur 4-5 °C ja külmkambri temperatuur -18 °C). Külmkapil, millel pole sisseehitatud temperatuuri kuvavat näidikut, saab temperatuuri jälgida ja reguleerida eraldi termomeetri abil. Koduses ruumiplaneerimises tuleks võimalusel vältida külmkapi paigaldamist ahju, pliidi või radiaatori lähedale – kõrgem ümbritsev temperatuur pärsib külmkapi tõhusust ja elektrit kulub rohkem. Oluline on tagada, et toiduainete vahel saaks õhk külmkapis liikuda. Külmkappi on oluline ka regulaarselt sulatada, et vältida üleliigse jää kogunemist ja seeläbi külmiku efektiivsuse vähenemist.

• Eelista toidu soojendamist mikrolaineahju või multikeetjaga. Mikrolaineahju või multikeetjaga toidu soojendamine on võrreldes elektriahjuga kiirem ja kulutab vähem energiat. Elektriahju energiakulu saab vähendada, kasutades toidu küpsetamiseks õhuringlusega programmi.

• Vett keeda elektrilise keedukannuga vastavalt vajaminevale kogusele.

• Käivita nõudepesumasin siis, kui masin on nõusid täis. Ka pesu pese täidetud masinaga, eelista madalamat pesutemperatuuri ja säästuprogrammi.

• Optimeeri elektrisauna ja vannitoa elektrilise põrandakütte kasutust. Elektrisauna puhul saab vähendada kasutuskordi ja kasutusaega. Vannitoa elektrilise põrandakütte puhul saab reguleerida temperatuuri madalamale ja vannituba pikemalt mitte kasutades (näiteks kodust lahkudes) see välja lülitada. Kui võimalik, reguleeri põrandakütte toimimist taimeriga.

PIKEMAAJALISED LAHENDUSED:

• Eelista parema energiamärgisega toodet, võimalusel asenda vana ebatõhus toode uue tõhusamaga. Seadmete energiamärgistuses on kasutusel skaala A-st (kõige tõhusam) kuni G-ni (kõige vähem tõhus). Toodete energiamärgistega on võimalik tutvuda energiamärgisega toodete andmebaasis EPREL.

  Vaata näiteks külmiku energiamärgist siit.

• Seadmed vali vastavalt oma vajadustele. Näiteks pole mõistlik osta selline külmkapp, mis suure osa oma tööajast pooltühjana seisab. Televiisorit valides tuleks ekraani suurus samuti valida vastavalt vajadusele ja eelistada pigem väiksema ekraaniga seadet, sest see tarbib vähem energiat. Heaks näiteks on ka arvutid – sülearvuti tarbib ligikaudu 85% vähem energiat kui lauaarvuti ja tahvelarvuti omakorda 70% vähem kui sülearvuti. Uus seade kestab reeglina aastaid, mistõttu on oluline seadet valides teha oma vajadustele vastav teadlik valik ja eelistada pakutavatest seadmetest kõige energiatõhusamaid variante.

Mõnede elektriseadmete tüüpilised aastased tarbimised on:

10 soovitustkoduse elektritarbimise paremaks juhtimiseks:

1. Hoolda elektriseadmeid õigeaegselt.
2. Kasuta nutikaid lahendusi, mis aitavad energiat säästa.
3. Võimalusel kasuta elektriseadmeid ajal, kui elektrihind on soodsam.
4. Asenda valgustites olevad hõõglambid või halogeenlambid ledlampidega.
5. Kustuta tuled ruumides, mida sa parasjagu ei kasuta.
6. Vali sinule minimaalselt sobiv toatemperatuur, kui kasutad elektrikütteseadmeid.
7. Põrandakütet kasuta vaid vajadusel.
8. Kasuta kodumasinaid võimalikult ökonoomselt ja optimaalsetes töörežiimides.
9. Võimalusel vaheta välja oma vanad vähem energiatõhusad kodumasinad energiasäästlikemate vastu.
10. Kui sa elektriseadet ei kasuta ega vaja, siis ära jäta seda ooterežiimis ühendatuna elektrivõrku.

Valli Järve

Eesti Tarbijakaitse Liit

juhatuse esimees

       Veebist finantsteenuseid ostes saavad tarbijad  peagi vajalikku lisakaitset.

Euroopa Komisjon esitas eelmisel nädalal finantsteenuste kaugturunduse direktiivi (DMFSD) ülevaatamiseks, millega antakse tarbijatele täiendavaid tarbijaõigusi kui neile müüakse interneti vahendusel selliseid finantsteenuseid nagu krediiti, investeerimisfonde või  kindlustust.

Sellised teenused nagu „Osta kohe ja maksa hiljem“ kasutavad tarbijate ahvatlemiseks petlike tavasid, mis võivad kaasa tuua suured võlad.

DMFSD algvariant pärineb 2002. aastast ja sel ajal müüdi finantsteenuseid peamiselt telefoni teel.

Ühiskonnas on toimunud tohutu digitaalne nihe ja praegu on võlgadesse sattumine või krüptovaradesse investeerimine paari hiireklõpsu kaugusel, seega uued ettepanekud toovad endaga kaasa tugevad tarbijakaitse meetmed ja on hästi ajastatud, sest aegunud seadusandluse tõttu on tarbijad olnud  olulise kaitseta juba pikemat aega.

Direktiivi ülevaatamine kaitseb tarbijat veebipõhiste investeerimisotsuste tegemisel ja loob finantsteenuste jaoks õiglasema veebituru.

Milliseid muudatusi on peagi oodata:

• Keelatud on nn.tumedad mustrid st.veebiliideste kujundamine viisil, mis kahjustab tarbijate valikuvabadust;
• Tarbijatel on õigus suhelda inimesega mitte vestlusrobotiga;
• Taganemisnupp selleks otstarbeks kui tarbija muudab meelt pärast valesti läbimõeldud investeeringu tegemist;
• Lepingueelne teave s.o. põhiteave tuleb muuta palju nähtavamaks, mis tagab
• tarbijate teadlikkuse võimalikest riskidest.

Sageli tarbijad ise ei teagi, milliseid lepinguid nad sõlmivad seega lepingueelne teave on võtmeküsimus.

Järgmise  sammuna tuleb need ettepanekud kokku leppida Parlamendi ja nõukoguga.

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697