Uudised ja Teated

Kevadeks internetist uus auto?

Välismaalt kasutatud auto ostmine on tarbijate seas küllalt levinud ning tavaliselt on selle tippaeg kevadel. Kuivõrd sõiduki ostmine on võimalik ka interneti teel, võib hea tehingu asemel juhtuda, et auto on niivõrd kehvas seisus, et sellega ei ole võimalik isegi Eestisse sõita. Teadlikult tegutsedes saab ebaõnnestumisi vältida.

Kas müüja on eraisik või ettevõtja

Tarbijate kaebustest jääb sageli silma, et netist leitud auto ostmisel keskendutakse eelkõige hinnale ning taustauuringu tegemine nii auto kui müüja osas jäetakse tahaplaanile.

Autot saab osta nii eraisikute, autokaupluste, vahendajate, oksjonite kui ka erinevate internetiplatvormide kaudu. Internetist ostmine on küll kõige mugavaim ja soodsam, kuid  automüüja näol võib tegu olla ka petturiga. Näiteks on internetis kõige lihtsam auto seisukorra kohta valeandmeid esitada. Paraku Euroopas puudub ühtne autoregister, sõiduki ajaloo leiab vaid asukohamaa registrist, mis on harilikult vaid kohalikus keeles ja  tarbijaile ebamugav.

Eraisikult ostes ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga, millesse tarbijakaitse ei saa sekkuda. Kuigi eraisikult ostes võib saada auto odavama hinnaga, on ettevaatlikkuse mõttes kindlam tehinguid sõlmida automüügifirmadega, kus kehtivad kindlad reeglid müüja vastutuse kohta.

Vahendajalt ostes  tuleb enne kindlaks teha, kas tal on volitused auto edasimüügiks, kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel ning kas vahendaja müüb sõidukit edasi juriidilise või eraisikuna.

Veendu auto tegelikus seisukorras

On juhtunud, et internetis väljavalitud auto eest on raha kogu ulatuses müüjale üle kantud, kuid autot kätte saades ilmneb, et auto vajab põhjalikku remonti või on üldse kasutuskõlbmatu. Internetitehingu lihtsus ei tohiks üle kaaluda seda, et auto saadetakse ostjale ilma ostja ülevaatuse või proovisõiduta. Näiteks on juhtunud, et teise riiki autole järele saadetud transpordifirma esindajal ei õnnestu ostetud autot isegi käivitada või soovitakse üle anda autot, mis ei vasta sugugi netis kirjeldatule.

Kuigi ka autode ostmisel interneti vahendusel kehtib tarbijatel Euroopa Liidu piires õigus 14-päeva jooksul kaubast loobuda ning see müüjale sobimatuse korral tagastada, tuleb tunnistada, et praktiliselt võib see osutuda väga raskeks. Seetõttu ei soovita sellele õigusele lootma jääda.

Veendu automüüja usaldusväärsuses

Enne internetist auto ostmist loe koduleheküljel läbi kõik ostutingimused, garantiid puudutav teave. Seejuure kontrolli kas müüja kohta esitatud kontaktandmed on tõesed, st kas antud e-posti aadressile vastatakse, telefoninumbrid kehtivad jne. Kindlasti ei tasu maksta kogu auto eest nõutavat summat ette. Kui võimalik, tuleks kasutada sellist maksesüsteemi, kus raha kantakse müüjale üle alles pärast auto ostjani jõudmist. Võrdle samasuguste autode hindu ametlikel autoturgudel, sest pakkumised, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi, on reeglina pettused.

Sõlmi kindlasti leping

Jälgi, et autoga oleksid kaasas kõik dokumendid. Ära mine lubaduste õnge, et dokumendid saadetakse hiljem. Auto Eestis registreerimiseks tuleb Maanteeametile esitada sõiduki dokumendid ja ostu-müügileping.

Kui automüüja ei paku lepingu sõlmimist, tuleb seda nõuda ning müüja vastuseisu korral tehing kohe katkestada. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus, mis tuleb enne allkirjastamist hoolikalt läbi lugeda

Lepingu sõlmimisel tuleb jälgida, et ei kirjutaks alla tingimustele, mida tegelikkuses ei mõista. Saksamaalt autot ostes on esinenud juhtumeid, kus müüjad püüavad vastutust vältida ja kirjutavad lepingus ostja nime ette Händler (kaupmees), Autohändler (autokaupmees) või Händlergeschäft (äritegevus) või Firma. Sellise ebaaususe  eesmärk on luua olukord, kus kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingu korral ei kehti tarbijakaitsereeglid ning tarbijakaitse ei saa probleemide korral sekkuda ega aidata.

Kas kasutatud autodel on alati garantii?

Kui uute kaupade ostul vastutab Euroopa Liidus müüja kahe aasta jooksul kõigi lepingule mittevastavuste ehk puuduste eest, mis auto üleandmise ajal esinevad, siis kasutatud auto puhul võib müüja vastutuse aeg olla lühem, kuid mitte lühem kui aasta. Näiteks Saksamaal on kasutatud autode ostmisel tarbijal õigus ühe aasta jooksul esitada auto kvaliteedi suhtes pretensioon, eeldusel, et ilmnenud viga oli olemas juba auto üleandmisel.

Kasutatud autodele ei pea andma garantiid. Kui müüja seda pakub, tuleb täpsustada kes peab teostama garantiiremonti ja kuidas on garantii territoriaalse ulatusega. Kindlasti küsida garantiitunnistust, sest on esinenud juhuseid, kus internetis avaldatud kuulutuses mainiti garantii olemasolu, aga müügilepingus märgiti, et garantiid ei ole, kuna auto viiakse riigist välja.

Garantii on vabatahtlik lisasoodustus. Selle puudumine või lõppemine ei mõjuta seadusega kehtestatud tarbijaõigusi ehk müüja vastutust vähemalt aasta jooksul autol ilmnenud puuduste osas. Seda muidugi juhul, kui puudused olid varjatult olemas juba auto üleandmise hetkel ja müüja ei suuda vastupidist tõendada.

Kuidas esitada kaebust?

Kui ostetud kasutatud autol ilmnevad vead, tuleb võimalikult ruttu, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul vea avastamisest, teha müüjale kirjalik kaebus. Kauplejale tuleb esitada lisaks probleemi kirjeldusele ka oma selgelt väljendatud nõue.

Kui tarbija ja müüja omavahel kokkulepet ei saavuta ning tarbija on veendunud, et tema õigusi on rikutud, võib pöörduda probleemi lahendamiseks Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutsevasse EL tarbija nõustamiskeskusesse, mille ülesandeks on just piiriüleste probleemide lahendamine. Nõustamiskeskus koos automüüja asukoha riigi vastava Euroopa tarbijakaitsekeskusega püüavad leida probleemile kohtuvälist mõlemaid osapooli rahuldavat lahendust.

Autor: Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja

Aitäh teile!

Tervitades

Pille Kalda

Kommunikatsiooniekspert

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

620 1719

www.ttja.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
08.04.2019

Amet: Eesti lipu märgiga toodete pakendid peavad olema selgelt läbimõeldud

Lähtuvalt tarbijate pöördumistest analüüsis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Eesti Toiduainetööstuse Liidule (Toiduliidule) kuuluva kvaliteedimärgise „Eesti lipu märk“ kasutamise põhimõtteid ja praktikat. Amet leidis, et märgi kasutamise üldpõhimõtted ei ole tarbijakaitseliste normidega vastuolus, ent eksitamise tõenäosust tuleb tootjail iga toote puhul hoolikalt hinnata ning vajadusel korrigeerida pakendi üldist kujundust.

Toidu päritolu on tarbija tehinguotsuse juures olulise tähtsusega. Seepärast on väga oluline, et lipu märki kandvate toodete pakendite kujundus oleks selgelt läbimõeldud ning tooraine päritolu oleks tarbijale lihtsasti märgatav.

TTJA juhib Toiduliidu tähelepanu, et märgi võimalikku eksitavust konkreetsetel juhtudel tuleb hinnata juhtumipõhiselt, arvestades iga konkreetset toodet ja selle märgistust, kuna erinevate toodete ja pakendite kujunduse puhul võib tarbijale jääda ekslik mulje. Ameti hinnangul on oluline selgus nii tarbijale kui tootjaile, kes tootepakendeid kujundavad ja lipu märki soovivad kasutada. Seetõttu tegi amet Toiduliidule ettepaneku vaadata üle „Eesti lipu märgi“ statuut ning välja töötada märgi kasutamise soovituslikud juhised.

Toodete puhul, mille töötlemise aste on vähene ning tarbija võib eeldada tooraine eestimaist päritolu, võib lipumärk pakendil osutuda tarbija jaoks eksitavaks, kui pakendil ei ole üheselt ja selgelt välja toodud tooraine välismaine päritolu. Sellisteks toodeteks on näiteks liha, piim, muna jms. Juhul, kui sellises olukorras põhilise tooraine väljatoomine pole võimalik, soovitab amet eksitamise vältimiseks lipumärki mitte kasutada.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

pille.kalda@ttja.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
04.04.2019

Amet palub lapsevanematel üle kontrollida kasutusel olevad turvatoolid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab teada, et Saksamaal on testimise tulemusel tunnistatud ohtlikuks laste turvatoolid, mis ei pruugi avarii korral pakkuda piisavalt kaitset. Selliste toolide kasutamine tuleb lõpetada. Teadaolevalt on selliseid turvatoole müüdud erinevate nimede all ka Eestis.

Ohuteade puudutab turvatoole, mis kannavad tüübikinnitusnumbreid E1 04301313 (lastele kaaluga kuni 18 kg) või E1 04301371 (lastele kaaluba kuni 36 kg) ning on toodetud aastail 2014-2018. Selliseid turvatoole on müüdud erinevate kaubamärkide alt: ABC products INC, babyhit, BABYWAY, BANINNI, bebesit, Bestbaby, CA, Capsula, CAUSALPLAY, Chelino, COSATTO, GlobalLUCKYBABY, Happy Baby, HEYNER, Kiddo, Leader Kids, Lenox, LITTLE CAR, LORELLI, Lorelli (Saturn), mybaby, OSANN, Parusok, PLAY, PLAYXTREM, RANT, SAFEWAY, 4BABY ja ka Brittoni kaubamärgi alt.

Lähtuvalt kasutatavast kaubamärgist võib erineda toolidel kasutatav väline disain ehk konstruktsiooni kattev materjal ja värv. Seega on ülimalt tähtis vaadata tooli konstruktsioonil olevalt kleepsult tüübikinnitusnumbreid ning tootmise aega. Tüübikinnituse numbriga kleeps on tavaliselt tooli tagumisel küljel või küljel kleebituna konstruktsioonile (vaata pilte!). Kleepsul võib olla lisaks tüübikinnituse numbrile märgitud ka tootmise aeg, mis võib olla märgitud ka korpusele sisse pressitult nii öelda kellade süsteemiga, millest üks kell viitab aastale ja teine kuule või kvartalile või muul moel.

Tänaseks teadaolevalt on nimetatud tüübikinnitusnumbri ja tootmisajaga toole müünud järgnevad kauplused: DLB Trading OÜ (veebipood kaup.24.ee), 1A.EE OÜ (veebipood 1a.ee), Essa OÜ (veebipood minikid.ee kui kauplus Minikid) ja OÜ Speli Baltic (veebipood pood.britton.ee ja Britton kauplused), kuid nimekiri ei pruugi olla lõplik.

Kui tarbija tuvastab, et tema kasutuses on selline tool, siis tuleb selle kasutamine ohtlikkuse tõttu lõpetada. Kui ostust on möödunud vähem kui kaks aastat, on tarbijal õigus pöörduda toote väljavahetamiseks või raha tagasisaamiseks avaldusega müüja poole. Kui ostust on möödunud enam kui kaks aastat, tuleb tarbijal samuti tool kasutusest välja arvata ning jälgida edasisi juhiseid TTJA infokanalites.

TTJA jätkab menetlust, et välja selgitada täpsemad asjaolud ning annab esimesel võimalusel täpsemat infot asjaolude kohta ning soovitusi neile, kelle omanduses olev tool on ostetud rohkem kui kaks aastat tagasi.

Rohkem teavet:                             

• RAPEX kiirhoiatussüsteemi kaudu laekunud teade.

…………………………………………………………………………………………..

Pressiteatele on manustatud ka fotod, mida palume ka võimalusel avaldada. Kui kõiki ei saa, siis vähemalt need, kus on näha, kus asub see kleeps, kust tuleks kontrollida tüübikinnitusnumbrit.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

pille.kalda@ttja.ee U0U#0�

Täna on rahvusvaheline veepäev, mille eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas.

Veepäeval on ka alati oa teema, mille fookus on igal aastal veidi erinev.

Selle aasta veepäev keskendub sellele, et kõigi jaoks oleks puhas vesi ühtemoodi kättesaadav.

Eesti Tarbijakaitse Liit

EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

PRESSITEADE 

15.märts 2019             

15. märtsil tähistatakse rahvusvahelist tarbija õiguste päeva.

Täna 15.märtsil 1962 pidas USA president J.F.Kennedy oma ajaloolise kõne Kongressile, milles tõstatas tarbija õiguste küsimuse esmakordselt maailmas ja seadustas neli põhilist  tarbijaõigust – õigused ohutusele, teabele, valikule ja kaasatusele ja seda kõike eesmärgiga kasvatada ühiskonna heaolu.

Tarbijaliikumine, mis nägi päevavalgust teisel pool Atlandi ookeani saabus kiiresti ka Euroopasse, kus juba samal 1962. aastal moodustati tarbijakaitseorganisatsioonide katusorganisatsioon BEUC.

Eestis on tarbijate õigused kaitstud 1994. aastal kehtestatud Tarbijakaitseseadusega, mille järgi on tarbijal järgmised õigused:

• nõuda ja saada kaupa ja teenust, mis vastab nõuetele ja on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ja mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
• saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadlikku valiku tegemiseks;
• saada tarbijaõiguse ja tarbimisalast teavet;
• saada nõu ja abi kui tema õigusi on rikutud;
• nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
• taotleda oma huvide arvestamist ning olla ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat  kujundavate otsuste tegemisel.

Õigustega käsikäes käivad kohustused, mille kohaselt:

• tarbija peab tutvuma enne lepingu sõlmimist põhjalikult kaupade ja teenustega;
• lugema kaupade märgistust, kasutusjuhendeid, et väljaselgitada toodete ja teenuste kasutamisega kaaasnevad ohud;
• kasutama tooteid sihipäraselt ja õigesti;
• küsida infot enne ostu sooritamist;
• võrrelda erinevate kaupade hindu ja omadusi ja tutvuda enne toote kasutamist kaasa antud tarbijateabega;
• hoidma alles ostu tõendavad dokumendid.

Tarbijatena peame me langetama iga päev mitmeid otsuseid, olgu need siis tingitud elulistest vajadustest, reklaami mõjust, keskkonna, õiguslikest, sotsiaalsetest või majanduslikest huvidest lähtuvalt, igal juhul peavad nad meid aitama toime tulla oma igapäevase eluga.

Seepärast on oluline teada oma õigusi ja kohustusi, et toimida vastutustundlikult.

Hästi informeeritud ja teadlikud tarbijad on positiivsete majandusmuutuste liikumapanev jõud.

Eesti  Tarbijakaitse Liit on seisnud tarbijate õiguste eest juba 25 aastat ja seega koolitanud ja harinud terve põlvkonna jagu tarbijaid. Oleme selle üle uhked!

HEAD TARBIJA ÕIGUSTE PÄEVA!

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Linda Läänesaar

tegevdirektor �

Täna 57 aastat tagasi ehk 1962. aastal pidas Ameerika Ühendriikide president J. F. Kennedy kõne, mis pani aluse tarbijaõiguste seadusandlusele. 15. märts kuulutatud üleilmseks tarbijaõiguste päevaks. Eesti tarbijate põhiõigused on kirjas tarbijakaitseseaduses.

Tarbijad pöörduvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA) sageli väga sarnaste küsimustega olukordades, mil neil on kahtlus, kas neil on seadusega antud õigust millekski või mitte. Tänase tähtpäeva puhul on hea värskendada oma teadmisi, mistõttu toome ära sagedased küsimused, millele tarbijad vastuseid soovivad.

1. Kas tarbija võib e-poest ostetud defektita toote tagastada ja raha tagasi küsida?

Jah, võib küll. Sidevahendi teel, näiteks e-poest, telefonitsi või kataloogist tellitud, ja müügiesitluse käigus ostetud kauba osas kehtib tarbijale 14-päevane taganemisõigus. Taganemisel peab kaupleja tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul makstud summa tagastama, sh postikulu kauba kättesaamise eest. Sama aja jooksul tuleb tarbijal kaup müüjale tagasi saata.

14-päevasel taganemisõigusel on ka erandid, näiteks ei kehti see meelelahutus- ja reisiteenustele, kiiresti rikneva või vananeva kauba puhul, ajakirjade, audio- ja videosalvestustele, samuti hügieenikaubale ning kaubale, mis on valmistatud konkreetse tarbija isiklikke vajadusi arvestades. 

Oluline on meeles pidada, et tavapoest ostes ei ole seadusest tulenevat 14-päevast taganemisõigust.

2. Kes maksab postikulu 14-päevase taganemisõiguse kasutamisel?

Sageli kannab toote tagastamisega seotud postikulud kaupleja, ent kaupleja võib selle kohustuse panna ka tarbijale, kuid siis peab see olema selgelt tellimistingimustes kirjas.

3. Kas tarbijal on õigus nõuda kauplejalt pretensioonile vastamist?

Jah. Kui tarbijal on ostetud toote või teenuse suhtes pretensioone, on tal õigus pöörduda sellega kaupleja poole. Seadus ei ütle, kas seda peaks tegema suuliselt või kirjalikult, ent hilisema tõendamise võimalikkuse huvides on seda sageli mõistlik teha kirjalikult. Kaupleja on kohustatud tarbija pretensioonile vastama 15 päeva jooksul.

4. Kui ostetud esemel ilmnes defekt, kas tarbija võib kohe kauplejalt raha tagasi nõuda?

Ei. Ostjal on defektse kauba puhul õigus nõuda müüjalt defektiga kauba parandamist või asendamist. Müüja võib valida esmasena parandamise, näiteks lähtuvalt oma kulutustest. Kui parandamine ebaõnnestub või samasugusega asendamine ei ole võimalik, on tarbijal õigus raha tagasi saada. Seejuures peab asendatav toode peab olema sama värv, mudel ja suurus. Kinkekaardi andmine ei ole raha tagastamine.

5. Kas tarbija saab TTJA-st abi ka juhul, kui väljaspool Eestit asuvalt kauplejalt tellitud kaup kohale ei jõua?

Teise Euroopa Liidu liikmesriigi kauplejaga tekkinud vaidluse korral saab abi ameti koosseisus tegutsevast EL tarbija nõustamiskeskusest, mille ülesanne on lahendada piiriüleseid tarbijakaebusi. ELi liikmesriikides asuvatelt kauplejatelt ostes on tarbijad reeglina kindlustatud ühesuguste õigustega, mis aga ei kehti väljaspool liitu tegutsevate kauplejate puhul, kelle osas puudub võimalus tarbijat tema kaebusega aidata.

6. Kas telefoni teel müügipakkumisele öeldud jah-sõna on siduv?

Ei. Telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa, et tarbijal tekiks maksekohustus. Lepingu sõlmimiseks on vajalik ka kirjalik müügipakkumine, millega nõusolekut on tarbija kirjalikult kinnitanud. Kui seda ei ole, saab nii saadetud pakki kui järgnevaid saadetisi pidada tellimata asjadeks, mille vastu võtmist ja endale jätmist ei saa lugeda lepinguga nõustumiseks.

7. Kas tarbijal on õigus saada ostutšekk?

Alla 20-eurose ostu korral tuleb müüjal tarbijale anda ostu tõendav dokument juhul, kui tarbija seda soovib. Üle 20-eurose ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks. Ostutšekk tuleb väljastada sõltumata sellest, kas tarbija maksab sularahas, pangakaardiga või ülekandega.

Loe tarbija põhiõigustest lähemalt TTJA veebist.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

pille.kalda@ttja.ee

Maksu-ja tolliamet soovitas täna Facebookis inimestel, kel on tuludeklaratsioonile märgitud Danske Panga konto, see ära muuta.

Allikas: https://tarbija24.postimees.ee/6538610/danske-panga-kliendid-voivad-tulumaksutagastusest-ilma-jaada

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
26.02.2019

Efrenza OÜ, Soodusmüük Perele OÜ ja Lainel UÜ narritavad tarbijaid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) hoiatab Efrenza OÜ ja Soodusmüük Perele OÜ eest, kes on seotud Facebookis tegutseva grupiga „Tellimused Poolast“. Tarbijatel on probleeme ka Tartus Laine Köögistuudio nime all tegutseva Lainel UÜ-ga. Mainitud ettevõtetel on probleeme tarbijate ees võetud kohustuste täitmisega.

Tarbijate pöördumistest nähtub, et Efrenza OÜ on müünud Facebookis olevas grupis „Tellimused Poolast“ (varasema nimega „Soodusmüük Peredele“) tarbijatele tooteid, mille eest küsinud täies ulatuses ettemaksu, ent jätnud tellimused täitmata. Tarbijate makstud raha ei ole nende nõudmisel tagastatud. Probleemid on jõudnud ka tarbijavaidluste komisjoni, ent ettevõtja ei täida ka tarbija kasuks tehtud otsuseid, mistõttu on Efrenza OÜ kantud musta nimekirja. Lehel „Tellimused Poolast“ toimub nüüdseks kauba tellimuste vastuvõtmine Soodusmüük Perele OÜ nime all, ent ka selle ettevõtja tegevuse osas on laekunud tarbijavaidluste komisjonile avaldus, mis annab kõiki asjaolusid kaaludes ohusignaali ka selle ettevõtte osas.

Tartus Laine Köögistuudio kaubamärki kasutav Lainel UÜ on võtnud tarbijatelt vastu köögimööbli tellimusi ja saanud ettemaksu, ent tarbijate avaldustest selgub, et ettevõte ei ole tellimusi täitnud ega tagasi maksnud ka saadud raha. Lisaks mööblitellimusele on tarbijatel mureks ka köögitehnikal ja mööblil ilmnenud puudused, mida kaupleja ei ole lahendanud. Lainel UÜ ei täida ka tarbijavaidluste komisjoni otsuseid. Tarbijatel on võimalik pöörduda asja lahendamiseks kohtusse. Kohtu kaudu on võimalik nõuda oma nõude rahuldamist, kas hagiavaldusega või maksekäsu kiirmenetluse raames. Maksekäsu kiirmenetluse esitamise võimalusega saab tutvuda Eesti kohtute veebis.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt on kaupleja kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebusele samas vormis vastama ja teavitama tarbija nõude rahuldamisest või kaebuse võimalikust lahendusest 15 päeva jooksul alates kaebuse saamisest.

Kui kaupleja ei ole tarbijaga kokkulepitud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohale toimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul. Kui lisatähtaja jooksul kohustust ei täideta, on tarbijal õigus kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist või lepingust taganeda ja makstud summa tagasi saada. Kui tarbija kasutas tasumiseks krediitkaarti, on tal võimalus raha tagasi saamiseks pöörduda kaardi väljastanud panga poole.

TTJA-l on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

pille.kalda@ttja.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

30.01.2019

Iga majaomanik peab hoidma oma katuseserva jääst ja lumest puhtana

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuletab majaomanikele meelde, et katusele kogunenud lumi ja jää võivad kukkuda üle räästaserva olles ohtlik jalakäijatele ja varale. Saabunud sulailmadega on eriti suur oht, et jää ja lumi hakkavad katuselt liikuma. Sellisel juhul tuleb räästa all olev ala piirata ja takistada inimeste sinna sattumine ning kohe puhastada katus ja räästad.

Majaomanike kohustus on lumeperioodil jälgida katusele kogunenud lund ja jääd ning see korrektselt ja õigeaegselt eemaldada. Oht tuleb kõrvaldada viivitamatult ja esimesel võimalusel – ei piisa pelgalt sellest, et pannakse tokid koos piirelindiga püsti ja oodatakse, et lumi ise alla kukub. Seejuures on oluline teada, et takistamine ei tähenda ainult lindiga piiramist – inimeste pääsemine ohutsooni peab olema välistatud ning nad peavad üheselt ohutsoonist aru saama. Kui sõltumata tokkidest ja lindist inimene satub ohutsooni ja saab jääkamakaga pihta, siis omanik on ikkagi vastutav sõltumata sellest, et ala oli piiratud.

Samuti ohustab liigne lumekoormus teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist.

Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab hoonele projekteerimisel ette nähtud võimalikest lisakoormustest.

Lume ja jää eemaldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

• katusel liikumisel tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada.
• kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis on soovitav tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.
• katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada.
• lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut.
• kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni.
• ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid.
• lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke.
• lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada.
• lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.

Ehitiste ohutuse tagamist kontrollivad kohalikud omavalitsused ja TTJA.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

pille.kalda@ttja.ee