Allikas: Tarbija24
Allikas: Tarbija24
Täna, 25.aprillil, hääletas Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitse komitee (IMCO) selle poolt, et kõrvaldada takistused, mis piiravad tarbijate ostlemist internetis Euroopa Liidus.
Nagu senine praktika on näidanud keelduvad kauplejad tihti müümast toodet või teenust tarbijatele teistest liikmesriikidest. 2015. aasta uuringust selgus, et ainult 37% ülepiiri ostudest osutusid edukateks.
Tekst, mis täna vastu võeti ei luba kauplejatel enam keelduda toodede ja teenuste müümisest tarbijatele teistest Euroopa Liidu riikidest.
Samuti keelustas Komitee geoblokeeringu digitaalse sisuga toodetele nagu e-raamatud, online mängud ja muusika teenused.
Kahjuks küll võivad kauplejad endiselt keelduda müümast audiovisuaalseid teenuseid nagu filmid ja TV välismaistele tarbijatele.
Viide 2015 a.mystery shoppingu uuringule:
http://ec.europa.eu/consumers/consumer_evidence/market_studies/docs/geoblocking-exec-summary_en.pdf
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
Petturid on kavalamad kui arvata oskad, mistõttu tuleb olla väga skeptiline ja ettevaatlik, kui keegi küsib telefonitsi sinu andmeid või raha.
Reader’s Digest avaldab näiteid telefonitsi tehtavatest petuskeemidest, millest mõned on sellisel kujul levinud juba aastaid.
«Kas kuuled mind?» Kui tundmatu isik helistab ning küsib inglise keeles, kas kuuled teda, on väga ohtlik vastata jaatavalt. Kurjategija just seda ootabki ning tihtipeale salvestatakse see jaatav vastus. Nii võivad nad salvestist kasutada näitamaks, et oled mingi muu pakkumisega nõustumist kinnitanud, näiteks vastanud jaatavalt neile makse tegemisele. Kui sama fraasiga helistab mõni tuttav, kuid kõne tundub veider, siis väldi igaks juhuks samuti jaatamist, vaid vasta näiteks, et kuuled teda hästi.[…]
Algallikas. http://tarbija24
Hea blender on tõepoolest tänuväärne tööriist ja köögiabiline. Tänu võimalusele toite püreerida säästame tohutult aega peenema hakkimistöö arvelt. Mõnusad püreesupid, smuutid, kreemid ja määrded on imelihtsad valmistada tänu blenderi olemasolule. Piiranguks ongi vaid kujutlusvõime ja need 8 toitu, mida ei soovitata blenderisse panna, vahendab Vegamama.ee.
Ära neid blenderisse pane:
1. Keev vedelik
Püreesupi valmistamine on küll üks mõnusamaid asju, mida blender eriti kiiresti suudab valmis teha, kuid keeva supi blenderisse panek võib lõppeda suure õnnetusega. Tuline vedelik tekitab töötavas blenderis auru ja surve, mis võib blenderilt kaane pealt lüüa ja keeva supi sulle kätele ja näkku pritsida.
Allikas:Artikkel DELFIS
19.aprilli õhtul leppis valitsus kokku järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia põhimõtted. Otsused viivad eelarve järgmistel aastatel defitsiiti.
Algallikas: Äripäev
Kauba või teenuse eest tasumine järelmaksuga on praegusel ajal väga levinud. Sellist võimalust kasutatakse väga tihti elektroonikaseadmete, näiteks telefonide, arvutite, pesumasinate jne ostmisel. Juhul, kui tarbija otsustab kasutada seadusest tulenevalt õigust järelmaksulepingust 14 päeva jooksul taganeda, tasub teada, et taganemisavaldus tuleb esitada nii krediidiandjale kui ka asja müüjale.
Järelmaksulepingute sõlmimine on tarbijatele tehtud väga mugavaks ja lihtsaks ning selleks ei ole tarvis pöörduda enam finantsteenust osutava ettevõtte poole, vaid piisab taotluse esitamisest kaupluses või teenuse osutamise kohas. Tarbijakaitseametisse pöörduvad üsna sagedasti tarbijad, kes on sõlminud järelmaksulepingu, kuid pärast mõningast mõtlemisaega jõuavad järeldusele, et nad siiski ei soovi olla lepinguga seotud. Tarbijal on õigus sõlmitud krediidilepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest või lepingulise teabe saamisest.
Sõlmitud lepingust taganemiseks peab tarbija krediidiandjat ning müüjat taganemise soovist teavitama enne 14-päevase tähtaja möödumist. Selleks tuleb koostada avaldus ja saata see mõlemale kauplejale, kellega tarbija on seotud – krediidiandjale, kellega on sõlmitud järelmaksuleping toote ostu finantseerimiseks ja müüjale, kellelt toode või teenus ostetud. Võimalike vaidluste vältimiseks peaks tarbija taganemisvalduse esitama kas kirjalikult, mis tähendab omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatult, või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga. Avaldusse tuleks kirjutada minimaalselt kuupäev, kellele avaldus on suunatud, toote või teenuse saamise kuupäev ja selgitus, millisest lepingust taganeda soovitakse.
Taganemise korral on tarbija kohustatud tagastama toote müüjale. Kui tagastamisele kuuluva toote seisukord on halvenenud, mis ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb tarbijal hüvitada müüjale asja väärtuse vähenemine. Krediidiandja on kohustatud tarbijale tagastama osamaksed juhul, kui tarbija on jõudnud neid sooritada, kuid ei pea tagastama krediidi kasutamise ajale langevat intressi. Kuivõrd järelmaksulepingute puhul tasub krediidiandja kohe müüjale ostusumma, siis peab müüja krediidiandjale ostusumma tagastama ning see toimub siis, kui müüja on tarbijalt müügilepingu järgi üleantu tagasi saanud.
Teele Jürjer, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna jurist
Rohkem teavet:
Äsja valminud uuring tarbijakaitse olukorrast Eestis näitab, et tarbijate teadlikkus oma õiguste kohta on suurenenud. Samuti leiavad tarbijad, et üha enam on tarbijaõigustega kursis ka kauplejad, samas jääb siiski suur osa tarbijaid toote või teenusega seonduva probleemi lahendamise suhtes passiivseks.
„Oluline on, et mõlemad tehingu osalised oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustest ning püüaks ilmnenud probleeme lahendada võimalikult väikese raha-, aja- ning närvikuluga. Ainult nii saab turg tõhusalt toimida,“ pani tarbijaõiguste päeval tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste nii tarbijatele kui kauplejatele südamele oma õiguste-kohustuste tundmise ja järgimise vajalikkust. Sooniste sõnul tuleks tarbijatel olla märksa ettevõtlikum probleemide ilmnemisel neile koos kauplejaga lahenduste otsimisel – kauplejale tuleb anda võimalus olukorra heastamiseks. „Uuringust selgub, et tarbijad, kes on kaupleja poole pöördunud, on enamasti probleemile ka lahenduse saanud,“ lisas Sooniste.
Elanike hinnangul on kauplejad üha rohkem kursis tarbijate õigustega ning ka arvestavad nendega rohkem. Kõige kriitilisemad olid 18-29 aastased vastajad, kellest iga neljas arvas, et kauplejad ei tea tarbijate õigusi ning ei arvesta nendega.
Võrreldes 2012. aastaga on mõnevõrra suurenenud tarbijate teadmised sellest, mida rikkumise korral ette võtta, ent siiski jääb suurem osa (84%) tarbijaist probleemide korral passiivseks ja ei võta midagi ette. Vaid iga kuues tarbija, kel mingi probleem, pöördus kaupleja poole ning üldiselt probleemid leidsid lahenduse. Lahendusega jäi rahule üle poole tarbijaist taolistes olukordades. Kui tarbija kauplejalt probleemile lahendust ei saanud, siis pöördus ta järgmise sammuna tarbijakaitseametisse.
Valdav enamus elanikest (83%) ei kogenud viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme. Ülejäänud kurtsid eelkõige kõike tavapärasemate igapäevaste ostude juures tekkivaid probleeme, näiteks toidukaupade, rõivaste ja jalatsite ostmisel, teenustest nimetati kõige enam side- ja kommunaalteenuseid. Iga kuues tarbija tõi välja ka probleeme hinnaerinevustega ja sooduskaupade lõppemisega, millest viimane tundub olevat võrreldes 2012. aastaga täna paremas seisus.
„Sooduskaupadega seoses võivad ilmneda ka muud hinnaerinevused letis ja kassas ning kõik Eesti suuremad jaekaubanduse ettevõtted on avalikult lubanud üldjuhul lahendada tarbija kasuks,“ märkis Sooniste
Suur osa vastajaist leidis, et kauplejad annavad valdavalt toodete ja teenuste kohta müügieelset teavet – on olemas kasutusjuhend ning müüjad ja klienditeenindajad oskavad vastata tarbijate küsimustele. Sellegipoolest tõid tarbijad murekohana välja olukordi, mil tarbija tahaks toote või teenuse kohta saada rohkem teavet, et tekiks võrdlusmoment analoogsetega, ent kaupleja selgitab puudulikult, teave ei ole eesti keeles või pakendil nii väikses kirjas, et lugeda on võimatu.
Tarbijakaitseameti statistika järgi pöörduvad tarbijad tarbijakaitseametisse nõu saamiseks kõige enam telefonitsi tehes aastas ligi 25 000 telefonikõne. Ka elanikkonna uuringus nimetasid tarbijad kõige meelepärasemaks pöördumisviisiks telefoni. Kirjalikult küsivad tarbijad ametilt selgitusi ligi 7000 korral. Kahaneva populaarsusega on kohapealne nõustamine, mida on ameti statistika järgi 2016. aastal kasutatud üle Eesti ligi 1800 korral. „Tänasel tarbijaõiguste päeval on rõõm tõdeda, et väga populaarseks on kujunenud poolteist aastat tagasi Tallinna lennujaama paigaldatud interaktiivsed infokioskid, mis annavad tarbijaile kiirelt kätte selle info, mida neil parasjagu probleemi tekkekohas kõige enam vaja on,“ selgitas Sooniste. Kuna tarbijad on sellise interaktiivse lahenduse võtnud omaks kasutades infokioskeid aasta jooksul ligi 19 000 korda, siis võimalusel avardab amet taolisi lahendusi tulevikus veelgi.
Eesti Konjuktuuriinstituudi läbiviidud uuring annab ülevaate Eesti elanike tarbijakaitseteemalistest hoiakutest ja käitumistest olukordades, kus esines tarbijakaitsealaseid probleeme. Uuring põhineb 1121 Eesti elaniku vanuses 18-74 aastat küsitlemise tulemustel ja selle järeldused on laiendatavad kogu Eesti elanikkonnale.
Lisainfo: