Aprillikuu ostukorvis on toimunud möödunud kuuga väike tõus. Kel soovi võrrelda seda, millised hinnad olid täpselt aasta tagasi meie ostukorvi kaupadel, saab seda teha siit.
Hinnaliidrid on jätkuvalt Grossi ja Prisma kauplused nagu ka möödunud kuul. Sel kuul on vahe suuremaks kärisenud ning Grossi on selgelt kõige soodsam. Kallimast, Selveri kauplusest tuleb Grossi poe ostukorv suisa enam kui 10 eurot soodsam.
Allikas: Delfi
20. maist peavad kõik Eestis turul olevad tubakatooted – ning seonduvad tooted nagu elektroonilised sigaretid ja nende täitepakendid– vastama direktiiviga ette nähtud nõuetele.[…]
Allikas: Delfi
Laminaatparketti kasutatakse eluruumides sageli selle soodsa hinna tõttu. Viimaste uuringute järgi ei pruugi see aga kõige targem mõte olla, kuna laminaatparketist eritub tervisele othlikku ainet formaldehüüdi.
Formaldehüüd ehk metanaal on tugeva lõhnaga värvitu gaas, mida kasutatakse ehitus- ja viimistlusmaterjalide tootmisel ja mööbli valmistamisel. Peamine formaldehüüdi allikas kodus ongi puitlaastplaatidest viimistlus, näiteks laminaatparkett, ning mööbel.
Põhjus, miks metanaal inimesele ohtlik on, peitub selle tugevas allergeenilises toimes. Nimelt võib see aine põhjustada allergilist nohu ja hingamisteede haigusi, näiteks allergilist bronhiiti või bronhiaalastmat.
Formaldehüüdi allergiline mõju võib avalduda erinevate sümptomitena, mistõttu on seda ka raske tuvastada.[…]
Allikas: Delfi Kasulik
Allikas: Tarbija24
Täna, 25.aprillil, hääletas Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitse komitee (IMCO) selle poolt, et kõrvaldada takistused, mis piiravad tarbijate ostlemist internetis Euroopa Liidus.
Nagu senine praktika on näidanud keelduvad kauplejad tihti müümast toodet või teenust tarbijatele teistest liikmesriikidest. 2015. aasta uuringust selgus, et ainult 37% ülepiiri ostudest osutusid edukateks.
Tekst, mis täna vastu võeti ei luba kauplejatel enam keelduda toodede ja teenuste müümisest tarbijatele teistest Euroopa Liidu riikidest.
Samuti keelustas Komitee geoblokeeringu digitaalse sisuga toodetele nagu e-raamatud, online mängud ja muusika teenused.
Kahjuks küll võivad kauplejad endiselt keelduda müümast audiovisuaalseid teenuseid nagu filmid ja TV välismaistele tarbijatele.
Viide 2015 a.mystery shoppingu uuringule:
http://ec.europa.eu/consumers/consumer_evidence/market_studies/docs/geoblocking-exec-summary_en.pdf
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
Petturid on kavalamad kui arvata oskad, mistõttu tuleb olla väga skeptiline ja ettevaatlik, kui keegi küsib telefonitsi sinu andmeid või raha.
Reader’s Digest avaldab näiteid telefonitsi tehtavatest petuskeemidest, millest mõned on sellisel kujul levinud juba aastaid.
«Kas kuuled mind?» Kui tundmatu isik helistab ning küsib inglise keeles, kas kuuled teda, on väga ohtlik vastata jaatavalt. Kurjategija just seda ootabki ning tihtipeale salvestatakse see jaatav vastus. Nii võivad nad salvestist kasutada näitamaks, et oled mingi muu pakkumisega nõustumist kinnitanud, näiteks vastanud jaatavalt neile makse tegemisele. Kui sama fraasiga helistab mõni tuttav, kuid kõne tundub veider, siis väldi igaks juhuks samuti jaatamist, vaid vasta näiteks, et kuuled teda hästi.[…]
Algallikas. http://tarbija24
Hea blender on tõepoolest tänuväärne tööriist ja köögiabiline. Tänu võimalusele toite püreerida säästame tohutult aega peenema hakkimistöö arvelt. Mõnusad püreesupid, smuutid, kreemid ja määrded on imelihtsad valmistada tänu blenderi olemasolule. Piiranguks ongi vaid kujutlusvõime ja need 8 toitu, mida ei soovitata blenderisse panna, vahendab Vegamama.ee.
Ära neid blenderisse pane:
1. Keev vedelik
Püreesupi valmistamine on küll üks mõnusamaid asju, mida blender eriti kiiresti suudab valmis teha, kuid keeva supi blenderisse panek võib lõppeda suure õnnetusega. Tuline vedelik tekitab töötavas blenderis auru ja surve, mis võib blenderilt kaane pealt lüüa ja keeva supi sulle kätele ja näkku pritsida.
Allikas:Artikkel DELFIS
19.aprilli õhtul leppis valitsus kokku järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia põhimõtted. Otsused viivad eelarve järgmistel aastatel defitsiiti.
Algallikas: Äripäev
Kauba või teenuse eest tasumine järelmaksuga on praegusel ajal väga levinud. Sellist võimalust kasutatakse väga tihti elektroonikaseadmete, näiteks telefonide, arvutite, pesumasinate jne ostmisel. Juhul, kui tarbija otsustab kasutada seadusest tulenevalt õigust järelmaksulepingust 14 päeva jooksul taganeda, tasub teada, et taganemisavaldus tuleb esitada nii krediidiandjale kui ka asja müüjale.
Järelmaksulepingute sõlmimine on tarbijatele tehtud väga mugavaks ja lihtsaks ning selleks ei ole tarvis pöörduda enam finantsteenust osutava ettevõtte poole, vaid piisab taotluse esitamisest kaupluses või teenuse osutamise kohas. Tarbijakaitseametisse pöörduvad üsna sagedasti tarbijad, kes on sõlminud järelmaksulepingu, kuid pärast mõningast mõtlemisaega jõuavad järeldusele, et nad siiski ei soovi olla lepinguga seotud. Tarbijal on õigus sõlmitud krediidilepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest või lepingulise teabe saamisest.
Sõlmitud lepingust taganemiseks peab tarbija krediidiandjat ning müüjat taganemise soovist teavitama enne 14-päevase tähtaja möödumist. Selleks tuleb koostada avaldus ja saata see mõlemale kauplejale, kellega tarbija on seotud – krediidiandjale, kellega on sõlmitud järelmaksuleping toote ostu finantseerimiseks ja müüjale, kellelt toode või teenus ostetud. Võimalike vaidluste vältimiseks peaks tarbija taganemisvalduse esitama kas kirjalikult, mis tähendab omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatult, või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga. Avaldusse tuleks kirjutada minimaalselt kuupäev, kellele avaldus on suunatud, toote või teenuse saamise kuupäev ja selgitus, millisest lepingust taganeda soovitakse.
Taganemise korral on tarbija kohustatud tagastama toote müüjale. Kui tagastamisele kuuluva toote seisukord on halvenenud, mis ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb tarbijal hüvitada müüjale asja väärtuse vähenemine. Krediidiandja on kohustatud tarbijale tagastama osamaksed juhul, kui tarbija on jõudnud neid sooritada, kuid ei pea tagastama krediidi kasutamise ajale langevat intressi. Kuivõrd järelmaksulepingute puhul tasub krediidiandja kohe müüjale ostusumma, siis peab müüja krediidiandjale ostusumma tagastama ning see toimub siis, kui müüja on tarbijalt müügilepingu järgi üleantu tagasi saanud.
Teele Jürjer, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna jurist
Rohkem teavet:
|
|---|
