Uudised ja Teated

Üha enam esitatakse arvamust, et toidulisandid ei toimi ja nende ost on raharaiskamine. Mis veelgi hullem – nad võivad olla isegi kahjulikud, kirjutab emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Mõned toidulisandid võivad mõjutada ravimite imendumist, metabolismi, toimet ja ka teraapiat. Näiteks võib vitamiin K vähendada verevedeldaja võimet vältida vere hüübimist. Antioksüdandid, nagu vitamiinid C ja E, võivad vähendada vähktõve kemoteraapia toimet. Mõned toidulisandid võivad põhjustada kiirgusravi ajal naha tundlikkust ja tõsiseid reaktsioone. Kaltsiumi sisaldavad toidulisandid võivad halvendada ravimite imendumist, mistõttu soovitatakse neid võtta 3-4 tunnise vaheajaga..

“allikas” Postimees

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade

20. juuli 2019

Hea uudis reisihuvilistele – Airbnb muudab majutusplatvormi selgemaks

Majutusteenust vahendav internetiplatvorm Airbnb andis järgi Euroopa Komisjoni ja EL tarbijakaitseasutuste survele muuta oma platvorm tarbijaile selgemaks ja läbipaistvamaks. Muudatused puudutavad nii hinna kuvamist, teavet majutusteenuse pakkuja kohta ning vaidluste lahendamise võimalusi.

Euroopa Komisjon avaldas äsja reisihuvilistele rõõmu valmistava uudise, mille kohaselt viib Airbnb oma tegevuse kooskõlla Euroopa Liidu tarbijaõiguses sätestatud nõuetega. Komisjon selgitas, et nad koos liidu riikide tarbijakaitseasutustega, eesotsas Norra tarbijakaitseametiga, on pidanud Airbnb-ga läbirääkimisi, mille tulemusel täitis ettevõte kõik järelevalveasutuste nõudmised. Euroopa Liidu õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová ütles, et nüüd võivad tarbijad olla ka kindlad, et hind, mida nad näevad esimesel lehel, on sama, mida nad lõpuks maksavad. Jourová avaldas lootust, et ka muud platvormid järgivad Airbnb eeskuju.

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu riikide järelevalveasutustes ja tarbija nõustamiskeskustes olnud fookuses teenuseid vahendavad internetiplatvormid, mis ei ole alati tarbijale kasutamisel väga selged. Eestis tegutseb EL tarbija nõustamiskeskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures. „Konkreetselt Airbnb-st rääkides oli probleemiks eelkõige tarbijale esitatava info täpsus ja selgus, mis on tarbijaid ajanud segadusse ning põhjustanud hulgaliselt küsimusi,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Näiteks ei olnud varem Airbnb kaudu majutust broneerides kohe selge, milline on selle lõplik maksumus, kuna osa kulusid olid peidetud ning lisandusid alles hiljem. Samuti oli probleeme selgusele jõudmisega, kes on tehingu teiseks pooleks – kas professionaalne majutusettevõte või eraisik, millest sõltuvad tarbija õigused. „Kõigest sellest oleme ka omalt poolt püüdnud tarbijaid juba aastaid hoiatada – alati uurige, kellelt ja millistel tingimustel ostate teenust,“ lisas Tammaru.

Peamised täiustused ja muudatused on:

• Majutuse otsingul valitud kuupäevadeks näevad kasutajad tulemuste lehel koguhinda, mis sisaldab kõiki kohaldatavaid kohustuslikke tasusid ja maksusid (nagu teenustasu, koristamistasu ja kohalikud maksud). Edasistel lehtedel üllatuslikke kohustuslikke tasusid ei lisandu;
• Airbnb teeb selget vahet erapakkujate ja kutseliste majutajate majutuspakkumistel;
• Airbnb veebisaidil on lihtsasti leitav link internetipõhisele vaidluste lahendamise platvormile ja kogu vajalik teave vaidluste lahendamise kohta.

Airbnb tegi muudatusi ka oma teenindustingimustes. Ettevõte:

• selgitab, et tarbijatel on õigus kaevata Airbnb kohtusse oma elukohariigis;
• austab kasutajate olulist põhiõigust esitada isikukahju või muu kahju korral majutaja vastu hagi;
• kohustub mitte muutma tingimusi ühepoolselt, teavitamata sellest eelnevalt selgesõnaliselt kasutajaid ja andmata neile võimalust leping tühistada.

Rohkem infot:

• Lisateave Airbnb tehtud muudatuste ja tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise kohta
• Teabeleht Airbnb tehtud muudatuste kohta
• Pressiteade, mis käsitleb kohtumist Airbnb esindajatega (september 2018)
• Pressiteade, mis käsitleb meetmeid Airbnb suhtes (juuli 2018)

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et tarbijad peavad olema informeeritud, millise päritoluga maasikaid nad ostavad.[…]

Allikas: Postimees

Eesti Tarbijakaitse Liit  (ETL) koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA) korraldas 28.juunil tarbijakaitsealase seminari, millel käsitleti toodete  ja teenuste ohutust.

Seminariga tähistati ühtlasi ETL 25.juubelit.

Meil on heameel tõdeda, et veerand sajandit oleme me nõustanud, koolitanud ja abistanud Eesti tarbijaid ja seisnud nende õiguste ja heaolu eest.

Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetena oleme 15 aastat  osalenud Euroopa Liidu tarbijapoliitika edendamise ja jõustamisega.

Euroopa Liit kui poliitikakujundaja peab tagama tarbijatele turu, kus nad on piisavalt kaitstud s.t. tooteohutus peab olema tõestatud enne kui toode turule tuuakse.

Toote ohutus on tarbija õigus ja tarbijal on õigus eeldada, et kõik tooted on ohutud.

Tarbijate käsutuses olevatest  kommunikatsioonivahenditest on kasu ainult sel juhul kui tarbijal on olemas vastavad teadmised ja tõlgendamisoskused, sest oma igapäevaste ostuvalikutega me kujundame ka ümbritsevat keskkonda.

Siiski on palju ka selliseid ohu märke, mida tarbijad ise ei oska õigeaegselt hinnata, kuid millest nad peavad olema teadlikud.

BEUC-i ja ANEC-i liikmetena väidame, et ohutuse teema on globaalne ja tõusva trendiga, kuna turud muutuvad üha keerulisemaks ja tarbijatel on raskem orienteeruda  ja otsustada  nii toodete kvaliteedi osas kui infos, mida toodete kohta pakutakse.

Tänapäevad targad tooted justkui annavad tarbijatele signaali, et need on täiesti ohutud ja turvalised. Praktika näitab, et see ei vasta tõele.

Selleks, et muuta meie elukeskkond turvalisemaks on vaja parandada turuosaliste käitumist, edendada tarbijate kirjaoskust ja arendada erinevate osapoolte koostööd.

Seminaril esinesid ettekannetega:

Kaur Kajak  – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor;

Angela Priks – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tehnilise osakonna ekspert – valdkonnajuht;

Anneli Nagel – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Toote ja teenuseohutuse nõunik;

Marilin Lutsoja – Terviseameti Kemikaali ja tooteohutuse büroo peaspetsialist;

Priit Kikas – Eesti Standardikeskuse tegevdirektor

1. Kaur Kajak oma ettekandes selgitas ametite ühendamise eesmärke.

TTJA missioon on kujundada ohutut ja õiglast elukeskkonda;

Visioon on uuenduslik ja vastutustundlik elukeskkond kõigile;

Väärtused on avatus, koostöö, asjatundlikkus, uuenduslikkus, tulemuslikkus.

Ühendamise tulemusel on ilmselge kasu ressursikasutusele – kulude kokkuhoid,  töötajate karjäärivõimalused laienevad asutusesiseselt, IT süsteemide ulatuslikum ja efektiivsem kasutamine ja suurem fookus andmeanalüüsile.

Ühendamise kasud teenustele väljenduvad selles, et üks riigiasutus on nüüd vähem ja tarbijatel on lihtsam orienteeruda probleemi lahendaja leidmisel.

Tarbimiskeskkonna väljakutsest rääkides tõi peadirektor esile uued nõuded, mis alates 1.juunist 2019 a. hakkavad kehtima alkohoolsete jookide väljapanekuks.

Alkohoolsed joogid tuleb paigutada kaupluses teistest kaupadest eraldi. Kaupluse külastamisel ei tohi tarbija kokku puutuda alkohoolse joogiga vältimatult kokku. Väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, väljaarvatud juhul kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurusest tulenevalt mõistlikult teostatav. Samuti ei tohi väljapanek olla märgatav väljastpoolt müügikohta.

Lahenduse peab leidma iga kaupleja ise ja olema valmis ka oma lahendust põhjendama.

Aprillis koostas TTJA ka vastava juhendi piirangute kontrollimiseks.

Peadirektor tutvustab meile ka uut pakettreiside direktiivi.

1.juulist 2018 jõustusid turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, millega võeti riigisisesesse õigusesse üle pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv nr.2015/2302.

Muudatuse eesmärgid on õigusraamistikku kohandamine vastavalt turu arengule ja arengule vastav kaitse, läbipaistvuse ning õiguskindluse suurendamine.

2.Angela Priks esines ettekandega toodete ohutuse kohta.

Toodete ohutust reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95, toote nõuetele vastavuse seadus, määrused, standardid, juhendid jm. dokumendid.

Tarbijatele mõeldud tooted nagu mänguasjad, rõivad, lastehooldusvahendid, kosmeetika, kemikaalid, tekstiilitooted, jalatsid, tulemasinad, väärismetalltooted jne. ohutus on tagatud vastavalt õigusraamistikule.

Toodete ohutuse kindlaksmääramisel on olulised järgmised kriteeriumid:

• Toodete omadused, koostis, pakend, kokkupanekujuhendid, paigaldus-ja hooldusjuhendid;
• Mõju teistele toodetele kui võib eeldada nende koos kasutamist;
• Toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave;
• Võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele.

Selleks, et hinnata nõuete täitmist testitakse tooteid vastavalt vajadusele.

Eelmisel aastal sooritati 56 testimist, neist 40 mänguasjadele.

Nõuetele ei vastanud 3 toodet ja ohtlikuks osutusid 7 toodet.

Sooritati 16 testimist ftalaatide sisalduse määramiseks mänguasjades ja ei avastatud ühtegi nõuetele mittevastavat toodet.

Samuti testiti tarbijatooteid nikli sisalduse osas ja avastati 2 toodet, mis osutusid ohtlikeks.

Moeehete  testimisel avastati 2 ohtliku toodet, mis sisaldasid niklit.

Koostöö liikmesriikide vahel toimub RAPEX süsteemi vahendusel, mis on Euroopa Liidu ohtlikest tarbija toodetest teabevahetuse süsteem, mille abil saavad riiklikud järelevalveasutused vahetada infot ohtlike toodete kohta, et need võimalikult kiiresti liikmesriikide turult kõrvaldada.

Igas riigis on oma kontaktpunkt selle süsteemiga tegelemiseks ja Eestis on selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eelmisel aastal edastas Eesti RAPEX süsteemi kaudu meie turult avastatud toodete kohta 23 teadet, millest 8 olid tekstiilitooted, 7 mänguasja, mis sisaldasid ftalaate  ja eraldusid väikesed osad, 5 kosmeetikatoodet, mis sisaldasid mittelubatud aineid, 2 niklit sisaldavat moeehet ja 1 kemikaal, mis kujutas endast ohtu keskkonnale.

Eelmisel aastal on RAPEXi  kaudu teavitatud 2257 ohtlikust tootest, millest 42% olid mänguasjad, 25% sõidukid, 13% rõivad, tekstiil ja jalatsid, 11% elektrilised tooted ja 9% kosmeetikatooted.

3. Anneli Nagel oma ettekandes tutvustas Tarbijakaitseseadust, toote nõuetele vastavuse seadust ja võlaõigusseadust, mis kõik reguleerivad teenuste ohutust.

Toode on kasutamiseks ohutu kui see mõistlikel kasutamistingimustel arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab tarbijate ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.

Eestis pakutakse umbes 80 erinevat vabaaja teenust.

2017. aastal viidi läbi koostöös Balti riikide järelevalveasutustega kontrollreidid, et suurendada seiklusparkide ohutust ja määratleda parimad praktikad.

Seiklusparkides kontrolliti tootja või radade paigaldaja poolt antud teavet, hinnati võimalike riske ja puude seisukorda, valmisolekut õnnetusteks või päästmist vajavaks situatsiooniks, lepingu tingimusi radade ülesehitust ja hooldust jne.

2018. aastal kontrolliti seiklusparke 10. korral ja kõigis neis avastati suuremaid või väiksemaid puudusi. Kahes pargis oli tõsine oht tervisele ja elule.

Järelevalve tulemusel on puudused kõrvaldatud.

Kuna laste mängutoad omavad suurt populaarsust, siis järelevalve selles valdkonnas on väga oluline laste turvalisuse seisukohalt.

Kontrollitakse lepingutingimusi/sisekorraeeskirju, seadmete kasutusjuhenditest kinnipidamist, atraktsioonide ja mänguasjade ohutust.

Kõik puudused mängutubades on küll kõrvaldatud, aga ei ole sugugi välistatud nende taasteke.

Koostamisel on juhend mängutoa teenuse pakkujatele.

3.Marilin Lutsoja oma ettekandes tutvustas meile piiripealseid tooteid, mis on laialt levinud ja neid võib leida erinevate kaupluste lettidelt, aga nende määratlemine on keeruline ja isegi tootjad võivad vahel eksida, seega tuleb alati hoolega uurida toote pakendit ja suhtuda kriitiliselt väidetesse, mida sealt leiate.

Seega, mõnedel toodetel võib, sõltuvalt nende esitamise viisist kas siis pakendist või märgistusest, olla rohkem kui üks võimalik seadusest tulenev klassifikatsioon ja seepärast on tõeline väljakutse toodete õigesti liigitamine ja asjakohaste õigusaktide kohaldamine.

Piiripealsed tooted on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega, Toote nõuetele vastavuse seadusega ja Reklaamiseadusega.

Toote määratlemise eest vastutab tootja.

Tervisekaitseinspektsioon moodustas 31.jaanuaril 2008 piiripealsete toodete määratlemise ekspert töörühma, kuhu kuuluvad Terviseamet, Ravimiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,  Põllumajandusamet, Veterinaar-ja Toiduamet.

Tooteid määratletakse nende esitluse, otstarbe, koostise, kasutusala, kasutusviisi, toime ja väidete alusel.

Marilin defineeris meile,  mis on kosmeetikatoode, biotsiid, kemikaal, meditsiiniseade, ravim ja püüdsime koos määratleda erinevaid tooteid, mis polnud sugugi kerge ülesanne.

4.Priit Kikas oma ettekandes tutvustas oma organisatsiooni – Eesti Standardikeskust (EVS),  kelle ülesanneteks on Eesti standardite koostamise korraldamine ja Eesti seisukohtade esindamine Euroopa ja rahvusvahelises standardimises.

Standardid on parimaid praktikaid väljendavad tegevusjuhised, mille sisu on koostatud ja kokku lepitud erinevate valdkonnast huvitatud osapoolte vahel ja neid koostatakse väga erinevate organisatsioonide poolt.

Ilma standarditeta valitseks maailmas kaos!

Valdkonnad, kus standardid mängivad väga olulist rolli tarbijate ohutuse tagamisel on elektriseadmed ja kodumasinad, mänguväljakud, spordi-ja puhkusetarvikud, mänguasjad, laste hooldustooted, tekstiil, mööbel, grilltarvikud, samuti jalgrattad, küünlad, välgumihklid, lastekaitsevahendid, küberturvalisus ja andmekaitse.

Paljudes valdkondades ei ole kehtestatud õigusaktidega toodetele konkreetseid ohutusnõudeid. Sellistele toodetele kehtivad üldised toote ohutuse nõuded, mille kohaselt toote ohutust eeldatakse kui on järgitud standardeid.

Toodete vastavus (ohutus) standardile on täiendav garantii toote ohutuse osas.

Standarditavates valdkondades ja standardite sisus saavad kaasa rääkida kõik asjast huvitatud osapooled. Euroopa standardimises esindab tarbijate häält ANEC, kelle liige on ka Eesti Tarbijakaitse Liit.

Tegelik töö ja otsused tehakse rahvuslikul tasandil, selleks tuleb liituda kas standardite koostamisega tegelevate töörühmadega või esitada oma kommentaarid ja ettepanekud otse EVS-le.

Seminari käigus toimus elav interaktiivne arutelu ja kõik küsimused ettekandjatele said väga konkreetsed vastused.

Omandatud teadmiste ja materjalide baasil korraldavad meie regionaalsed liikmesorganisatsioonid toote ohutuse seminare maakondades ja kõik teemast huvitatud osapooled on lahkesti oodatud osalema ja kaasa rääkima.

Turvaline ja ohutu elukeskkond on meie südameasi!

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Eesti, Kreeka ja Poola maasikatest võetud analüüside tulemused keeravad pea peale seni levinud ettekujutuse nende marjade tegeliku jääk­ainete sisalduse kohta ning Eesti maasikatest leiti suisa keelatud aineid, mille kasutamist maasikate kasvataja käsi südamel eitab.

Kuna viimane riigikontrolli audit näitas, et meil ei ole tarbijana sageli siiski aimugi, kui palju me mingeid mürke ja muid jääke puu- ja köögiviljadega sisse sööme, siis tegi Maaleht eksperimendi ning saatis turult ja poest ostetud maasiakad laborisse proovi. […]

allikas: Õhtuleht

Neli nüanssi, mida jälgida vahendusportaalist lennupiletite ostmisel
Lennupileteid pakkuvad vahendusportaalid annavad hea ülevaate ja võrdlusvõimaluse erinevate lennuvedajate sihtkohtadest, lennuaegadest ja -hindadest. See on ka põhjus, miks neid eelistatakse otse lennuvedajate ostmisele. Paraku ei süveneta alati vahendusportaalide müügitingimustesse, mis võib hiljem põhjustada nördimust.
Kes vastutab?
Kõige tähtsamana tuleks enne piletite ostmist välja selgitada, kes vastutab tarbija ees probleemide korral – vahendaja või lennuvedaja. Näiteks sätestavad osad vahendajad, et nemad ei vastuta millegi eest. Seega tuleb müügiportaali tingimused hoolega läbi lugeda, veendumaks kuhu ja millisel juhul saab abi saamiseks pöörduda.
„Kasulikud“ lisateenused
Kõige sagedamini langevad tarbijad vahendusportaalide pakkumise õnge, mis lubab lisatasu eest pileteid tühistada või muuta. Jääb mulje, et vastav lisateenus kehtib kõikide lennufirmade piletitele. Paraku pakutakse tasulist tühistamisteenust ka sellistele piletitele, mis lennuvedaja reeglite kohaselt on tühistamatud! Seega tuleb arvestada sellega, et non-refundable ehk tagastamatute piletite puhul ei ole vahendusportaali „lisagarantiist“ enamasti praktilist kasu ning piletitüüp tuleb enne ostu reisijal endal kindlaks teha.
Osad portaalid pakuvad teatud summa eest ka nii öelda „probleemide lahendamise“ teenust. Tegelikkuses võib makstud summa eest osutatav teenus sisaldada vaid seda, et lennu tühistamise korral sisestab vahendusportaal reisija andmed lennuvedaja kodulehel olevale kaebuste vormile või teavitab reisijat võimalusest esitada lennuvedajale kaebus. Seda saaks reisija teha ka ise ja tasuta.
Samast portaalist ostetud piletid ei tähenda jätkulendu
Äärmiselt oluline on lende kombineerides jälgida, kas tegemist on eraldiseisvate lendudega või ühenduslendudega ehk vahetute jätkulendudega. Vahendusportaalid pakuvad kombineeritud lennumarsruuti enamasti selliselt, et iga lend on eraldiseisev, mis tähendab seda, et kui näiteks esimene lend hilineb või tühistatakse ja seetõttu jääb reisija maha järgmisest lennust, tuleb lõppsihtkohta jõudmiseks osta oma kuludega uued piletid. Jätkulendude puhul, see tähendab sama broneeringunumbriga kaetud piletite korral, on lennuvedaja kohustatud reisija temast mitteolenevate tõrgete korral tasuta lõppsihtpunkti toimetama.
Vahendusportaalide poolt pakutud lennumarsruudi puhul on tarbijal endal kohustus jälgida ka seda, et ümberistumise aeg oleks piisav ning kas pagas tuleb kahe lennu vahel välja võtta ning endal uuele lennule registreerida.
Veendu portaali päritolus
Rahvusvaheliste piletivahendusportaalide puhul on segaduste või kaebuste puhul suhtlemine komplitseeritud sageli ka seetõttu, et tarbija ei märka enne ostu sooritamist, et tegemist on välismaise kauplejaga või ei avalda portaalid enda kohta kuigi palju teavet. Nii on enamus eestikeelseid või eestlaste seas populaarseid vahendusportaale välismaised kauplejad. Näiteks bookinghouse.ee on registreeritud Leedus, mytrip.com Kreekas, kiwi.com Tšehhis ning momondo.com Taanis. Seega tuleb tarbijal valmis olla probleemide korral inglisekeelseks suhtluseks.
Olenevalt olukorrast võib tarbijal suhtlemisvajadus tekkida näiteks seoses väljavalitud lennu tühistamisega. Samuti võib tekkida olukord, kus piletibroneeringu eest võeti tarbija arvelt küll raha, kuid hiljem laekus teade, et broneering ei õnnestunud, toimus topelt broneerimine vms.
Euroopa Liidus registreeritud vahendajatega tekkinud vaidluste puhul saavad tarbijad abi ja nõu küsida EL tarbija nõustamiskeskusest, mis on Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti piiriüleseid kaebusi lahendav üksus.

Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja

TTJA palub tarbijatel olla tähelepanelik tasulistele numbritele helistamisega

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole on pöördunud mitmed tarbijaid, kes on osalenud telemängus „Mängi ja Võida“. Kanal 2, Kanal 11 ja Kanal 12 telekanalitel kuvatava interaktiivse telemängu osas on tarbijates tekitanud segadust asjaolu, et nende jaoks rakendub kõne tasu igal helistamisel, sh ka sellisel juhul, kui nad saatesse ei pääse ning nende kõnele vastab automaatvastaja.

Ametile saabunud kaebused on viidanud, et tarbijale ei pruugi mängus osalemise tingimused olla piisavalt selgelt ja arusaadavalt teatavaks tehtud, mistõttu alustame menetlust täpsemate asjaolude välja selgitamiseks.

Soovitame rääkida lastele ja vanematele pereliikmetele, et 900 algusega numbritele helistamine on tasuline ja nendele helistamisega kaasnevad kulud, mistõttu tasub kõne tegemise vajadus enne läbi mõelda.

TTJA-l on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Lisainfo:

Anne-Mai Helemäe

Kommunikatsiooniekspert

+372 6201 702

www.ttja.ee | Sõle 23A, Tallinn 10614

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet