Uudised ja Teated

Riigikontrolli tänasest toiduohutuse auditist selgus, et maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluvad ametkonnad ei kontrolli Eestis müügil olevaid puu- ja juurvilju piisavalt ning moonutavad laborianalüüside tulemusi, et toit näiks puhtam. Maaeluministeeriumi esindaja sõnul tuleb auditi tulemustesse suhtuda täie tõsidusega.

“allikas” Postimees

Täna, 25.aastat tagasi moodustati kodanikualgatuse korras EESTI TARBIJAKAITSE LIIT.

Oleme Eestis üks vanemaid ja jätkusuutlikumaid organisatsioone.

Tänu Liidu ühingute eestvedajatele, kes on olnud kõrgelt motiveeritud nii oma liikmeskonna sidususe hoidjatena kui ühistegevuse korraldajatena – koolitades, nõustades ja abistades maakonna tarbijaid, samaaegselt osaledes katusorganisatsiooni tegevustes andes omapoolse panuse tarbijapoliitika jõustamisse nii kohalikul, riigi kui Euroopa Liidu tasandil.

Suured tänud teile kõigile koostöö ja koosmeele eest nende aastate jooksul!

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
25. mai 2019

Laevareisija võib hilinemise eest küsida hüvitist

Sarnaselt muudele transpordiliikidele, kehtivad ka laevareiside puhul Euroopa Liidu reisija õigused. Näiteks ei tohi küsida kõrgemat piletihinda sõltuvalt reisija kodakondsusest või ostukohast, samuti on reisijail õigused juhul, kui reis hilineb või tühistatakse. Reisija võib küsida tagasi kuni pool makstud piletihinnast või reisimisest üldse loobuda.

Lisaks üldistele õigustele on reisijal õigus saada olukorrast teavet, vajadusel abi ning teatud olukordades ka õigus keelduda reisimisest ning nõuda ka muid alternatiive sihtkohta jõudmiseks. Näiteks laeva hilinemise korral on reisijal õigus saada teavet olukorrast ning eeldatavast väljumis- ja saabumisajast niipea, kui see teave saab kättesaadavaks. Reisijal võib olla õigus ka söögile-joogile ning majutusele, kui see on vajalik.

Kui laeva väljumine hilineb üle 90 minuti, on reisijal õigus reisimisest loobuda ja saada tagasi kogu makstud piletiraha. Vajadusel tuleb reisijale võimaldada ka tasuta tagasisõit algsesse lähtekohta.

Hilinemisel üle 90 minuti on reisijal õigus nõuda ka tasuta transporti sihtkohta kas teist teed mööda või teise laevaga. Soovi korral võib reisija vedajaga kokku leppida ümberbroneerimise hilisemale kuupäevale, kui see reisijale rohkem sobib.

Sõltuvalt, kui kaua laev sihtkohta jõudmisel hilineb, võib reisijal olla õigus hüvitisele, mis moodustab piletihinnast 25 kuni 50 protsenti. Tasub teada, et reisijal ei ole õigust hüvitisele, kui tal on lahtise väljumisajaga pilet, teda teavitati hilinemisest enne pileti ostmist, ta ise põhjustas hilinemise, ilmastikuolud ohustasid laeva ohutut käitamist või kui tegu oli erakorraliste asjaoludega.

Tasub teada, et eelnimetatud reisija õigused kehtivad juhul, kui tegemist on reisiga, mis lahkub mõnest ELis asuvast sadamast mis tahes laevaettevõtja laevaga või laevareis saabub mõnda ELis asuvasse sadamasse mis tahes laevaettevõtja laevaga.

Neid eeskirju ei kohaldata:

• laevade puhul, mille pardale mahub vähem kui 13 reisijat;
• laevade puhul, millel ei ole rohkem kui 3 meeskonnaliiget;
• laevade puhul, mis läbivad vähem kui 500 meetrise vahemaa (ühel suunal);
• suurema osa ajalooliste laevade puhul;
• ekskursiooni- ja turismilaevade puhul – kui neil puuduvad majutusvõimalused või kui majutus laeva pardal ei ületa 2 ööd.

Laevareisi hilinemise või tühistamise korral on reisijal õigus esitada laevafirmale kaebus. Kui probleemi ise lahendada ei õnnestu, on võimalus pöörduda Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametisse. Piiriüleste kaebustega tegeleb ameti juures tegutsev Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus.

Lae oma nutiseadmesse reisija õiguste äpp „ECC net Travel app“, mis on hea abiline ootamatuteks olukordadeks reisil:

1. Apple app store’ist,
2. Google Playstore’ist,
3. Windows Apps+GamesStore’ist.

Loe lähemalt:

• infovoldik laevareisija õigustest

         laevareisija brozyyr

Rohkem infot:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
16. mai 2019

Tasub teada: ELi lennureisijal võib olla õigus küsida hüvitist kuni 600 eurot

Enne peagi algavat suvepuhkuste perioodi soovitab Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus reisijail meelde tuletada lennureisija õigused, kuna kõige sagedasemad reisimisega seonduvad probleemid puudutavad lendude hilinemist, tühistamist ja pagasiga seonduvat. Reisijail on õigus abile ja hoolitsusele nii lennust maha jätmise, lennu tühistamise ja hilinemise korral. Lisaks on reisijal õigus sõltuvalt asjaoludele ka rahalisele hüvitisele kuni 600 eurot.

Euroopa Liidu riikides kehtivad lennureisijaile ühesugused õigused, mis on kehtestatud lennureisijate õiguste määrusega. Lennufirma vabaneb hüvitise maksmise kohustusest juhul, kui hilinemise või tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud kuidagi vältida.

Lennureisijate õigused kohalduvad kõigile lendudele, sealhulgas tšarterlendudele ja pakettreisidele, mis väljuvad EL-s asuvast lennujaamast. Samad õigused kehtivad lendudele, mis saabuvad kolmandast riigist EL-s asuvasse lennujaama juhul, kui lendu teostab Euroopa ühenduse lennuettevõtja.

Hüvitise määrad, mida olenevalt tekkinud kaebuse sisust, lennureisi pikkusest ja muudest asjaoludest lähtuvalt võib nõuda, jäävad vahemikku 125 eurost kuni 600 euroni. Seejuures on hea teada, et Euroopa Kohus on määruse kohaldamisala mitmetes kohtuotsustes laiendanud, andes õiguse nõuda hüvitist ka lennu ja jätkulendude enam kui kolmetunnise lõppsihtkohta hilinemise korral.

Kui lend ei kulge plaanipäraselt, tuleb reisijal ennekõike suhelda lennuvedajaga, et selgitada välja edasised võimalused ja õigused, mis sõltuvad konkreetsest olukorrast. Näiteks kui lend hilineb enam kui kaks tundi, on reisijal õigus hoolitsusele, söögile-joogile ning võimalusele teha kaks telefonikõnet või e-kirja saatmist. Üle viie tunni hilineva lennu puhul tuleb lisaks anda reisijale võimalus saada tagasi kogu makstud piletihind, kui ta soovib reisist loobuda. Väljalennu lükkumine järgmisele päevale aga tähendab õigust saada majutust ning transporti lennujaamast sinna ja tagasi. Samuti säilib reisija õigus lennust loobuda ja tagasi saada makstud piletiraha.

Lennu tühistamisel peab lennuettevõtja pakkuma reisijale kas piletihinna hüvitamist või muid võimalusi reisi lõppsihtkohta jõudmiseks (ehk asenduslendu või -teekonda). Lennufirma peab pakkuma reisijatele ka hoolitsust vastavalt ooteajale ja lennu pikkusele. Reisijatel on lennu tühistamise korral õigus ka määrusega kehtestatud hüvitisele, mille suurus sõltub lennu pikkusest, marsruudist ja ooteaja pikkusest.

Kui pagas on rikutud, hilineb või kadunud, tuleb viivitamatult pöörduda vastavasse teenindusletti ning vormistada olukorra kohta raport. EL tarbija nõustamiskeskus juhib tähelepanu, et rikutud pagasi puhul tuleb reisijal vedajale esitada kaebus koos kahjunõudega 7 päeva jooksul. Hilisemaid kaebusi ei pea lennufirma vastu võtma.

Kui pagas hilineb lennul reisi sihtpunkti, on reisijal õigus küsida kompensatsiooni vältimatute kulutuste osas, näited riided, hügieenitarbed jms. Kui pagas hilineb tagasilennul koju, tuleb arvestada sellega, et enamus lennufirmasid ei maksa hüvitist riietele ja hügieenitarvetele tehtud kulutuste osas. Kaebus pagasi hilinemisest tingitud kahjude hüvitamiseks tuleb esitada 21 päeva jooksul alates pagasi saabumisest.

Kui pagas ei saabu 21 päeva jooksul, loetakse see kadunuks. Sellisel juhul on reisijal õigus esitada lennuvedajale kaebus koos kahjude hüvitamise nõudega 21 päeva jooksul. Lennuvedajal on õigus nõuda pagasis olnud esemete väärtust tõendavaid dokumente (nt ostutšekke).

Lae oma nutiseadmesse reisija õiguste äpp „ECC net Travel app“, mis on hea abiline ootamatuteks olukordadeks reisil:
Apple app store’ist,
Google Playstore’ist,
Windows Apps+GamesStore’ist.

Loe lähemalt:
infovoldik lennureisija õigustest,
täpsem info lennureisija õiguste kohta.

Rohkem infot:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
9. mai 2019

Euroopa Liidus on reisija kaitstud ühtsete õigustega

Igaühel on õigus reisida, olenemata valitud transpordivahendist. Seejuures tasub teada, et Euroopa Liidus reisides kehtivad ühtsed õigused kõikidele reisijatele, kes kasutavad reisimiseks lennukit, bussi, rongi kui laeva. 

„Tänasel Euroopa päeval puhul tasub juhtida reisihuviliste tähelepanu, et Euroopa Liit on töötanud välja rea õigusi, et tagada reisijate õiglane kohtlemine. Näiteks pileti ostmisel või reisi ajal on reisija kaitstud kodakondsusel, asukohal voi puudel põhineva diskrimineerimise eest,” kommenteeris Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Veoettevotted peavad reisijaid teavitama piletihinnast ja reisija õigustest. Reisitõrke tekkimisel peab reisiettevõtja asjakohaselt hoolitsema reisija eest, sõltuvalt olukorra tõsidusest pakkuma talle toitlustust ja majutust ning alternatiivset teekonda sihtpunkti. 

„Eraldi tasub täpsemalt välja tuua liikumisraskustega reisija õigused, millest tavaliselt räägitakse vähe. Euroopas kogeb rohkem kui üks viiest inimesest reisimisel raskusi kõrge ea, puude või piiratud liikumisvõime tõttu,“ lisas Tammaru. Muutmaks iga reisi meeldivaks kogemuseks, on Euroopa Liit sätestanud õigused eesmärgiga võimaldada inimestel hõlpsasti ühest kohast teise jõuda nii lennuki, rongi, bussi kui laevaga. Puudega või piiratud liikumisvõimega reisijat ei tohi diskrimineerida ning tal on õigus abile nii enne reisi kui reisi ajal. Loe õigusi ja soovitusi liikumispuudega reisijale.

Lae oma nutiseadmesse reisija õiguste äpp „ECC net Travel app“, mis on hea abiline ootamatuteks olukordadeks reisil:

1.       Apple app store’ist,

2.       Google Playstore’ist,

3.       Windows Apps+GamesStore’ist.

EL tarbija nõustamiskeskus pakub teavet, nõu ja abi piiriüleste ostude tegemisel ELis, Islandil ja Norras. Keskuse tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ning on rahvusvahelise ECC-võrgustiku ehk European Consumers Networki liige. Keskuse teenused on tarbijale tasuta.

Rohkem infot:

• videoülevaade reisija õigustest;
• reisija õigused Euroopa Liidus sõiduvahendi lõikes Euroopa Komisjoni veebis.

Täpsem teave:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

Komisjon algatas avaliku konsultatsiooni finantsteenuste kaugturustust käsitleva direktiivi tulemuslikkuse hindamiseks. Tagasisidet oodatakse eelkõige tarbijatelt ja jaefinantsteenuse pakkujatelt, aga ka tarbija- ja ettevõtlusorganisatsioonidelt ning asutustelt, kes tegelevad direktiivi sätete järelevalve ja täitmise tagamisega.

Alates direktiivi jõustumisest 2002. aastal on jaefinantsteenuste sektoris ühe enam kasutusel digitaaltehnoloogia, turule on tulnud uusi tooteid ja osalejaid ning kasutusele on võetud uusi müügikanaleid. Vastu on võetud mitu finantsteenuseid käsitlevat ELi õigusakti ja mitmeid õigusakte on ajakohastatud. 17 aastat pärast direktiivi vastuvõtmist algatas Euroopa Komisjon finantsteenuste kaugturustuse direktiivi teise hindamise, et teha kindlaks, kas alates 2002. aastast turgudel ja õiguskeskkonnas toimunud muutusi arvestades on direktiiv endiselt eesmärgipärane. Avalik konsultatsioon annab tarbijatele, jaefinantsteenuste spetsialistidele, riiklikele ametiasutustele ja muudele huvitatud sidusrühmadele võimaluse hinnata direktiivi asjakohasust, tulemuslikkust, sobivust ja sidusust. Hindamise tulemused plaanib Komisjon avaldada 2019. aasta lõpuks.

Avaliku konsultatsiooni küsimustik on leitav veebiaadressil https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2018-6079786/public-consultation  et .…

[Kärbitud sõnum]  Vaadake kogu kirja

TTJA selgitus Aidu tuulepargi ehitustegevuse peatamise kohta

TTJA on seisukohal, et 2013. aastal väljastatud ehitusload enam ei kehti ning 2015. aastal antud ehitusload on kohtumäärusega peatatud.Kuna ehitamist ei ole kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest alustatud, muutuvad ehitusload kehtetuks. Kohalik omavalitsus ehk Lüganuse vald on tõdenud oma haldusaktis, millega väljastati uued ehitusload, et 2013.aastal väljastatud load kaotavad kehtivuse ning sama on väitnud arendaja kohtuvaidluses. Lisaks sellele on esitatud projekteerimistingimused vastuolus planeeringuga ning projekteerimistingimused annavad suurema kõrguse kui planeering lubas.Tegelikkuses on tuulikud veel kõrgemad.

Planeering

Kõige olulisem dokument on planeering.

Maidla Vallavolikogu 17.03.2011 otsusega nr 143 kehtestati planeering „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering“, mille järgi võib kavandatud elektrituuliku (kuni 3 MW) suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast arvestatuna olla järgmine: elektrituuliku masti (torni) suurim kõrgus kuni 135 m ja rootori laba tipu kõrgus kuni 185 m.

Maidla Vallavalitsus väljastas Kindel Vara OÜ-le projekteerimistingimused11.05.2011 korraldusega nr 76 „Aidu tuulepargi projekteerimistingimuste kinnitamine“. Projekteerimistingimused on antud 33 elektrituuliku Vestas 112, 20/330 kV alajaama ja 330 kV ülekandeliini, tuulikute ühenduskaablite ja juurdepääsuteede projekteerimiseks. Muuhulgas on projekteerimistingimustes ette nähtud, et elektrituuliku rootori vertikaalse laba tipu suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast arvestatuna võib olla kuni 185 m.

Maidla Vallavalitsus otsustas 19.02.2013 korraldusega nr 15 „ Projekteerimis-tingimuste muutmine“ muuta Maidla Vallavalitsuse 11.05.2011 korraldust nr 76, millega muuhulgas muudeti elektrituuliku mudelit ning määrati elektrituuliku rootori vertikaalse laba tipu suurimaks lubatud kõrguseks olemasolevast maapinnast arvestatuna kuni 195 m.

Järeldus: Projekteerimistingimustega võib teatud juhtudel planeeringut vaid täpsustada, kuid põhilahendusi ei tohi muuta. Ehitise kõrguse muutmine tähendab juba põhilahenduse muutmist. Seepärast on projekteerimistingimused vastuolus planeeringuga ja järelikult on see seadusega vastuolus.

Ehitusluba

Maidla Vallavalitsus andis27.02.2013 korraldusega nr 25 Kindel Vara OÜ-le kokku 32 ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks.

22.02.2015 ja 23.02.2015 esitas arendaja Lüganuse vallavalitsusele taotluse uute ehituslubade väljastamiseks, tõdedes, et vanad load muutuvad kehtetuks.

Lüganuse Vallavalitsus andis26.02.2015 korraldusega nr 59 Kindel Vara OÜ-le kokku 33 ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks. Ehituslubade aluseks olnud projektis on öeldud, et olemasoleva maapinna kõrgust ei muudeta ning laba tipu kõrgus on 196,4 m olemasolevast maapinnast.

Korralduses nr 59 on kirjas: „Maidla Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamisest möödub 28. veebruaril 2015 kaks aastat ning ehitamisega ei ole alustanud, mistõttu taotleb Kindel Vara OÜ uusi ehituslubasid…“. Uued ehitusload väljastati samade eelprojektide alusel, mis 2013.aasta load.

2013. aastal ehituslubade väljastamise ajal ütleb ehitusseadus § 25, et: „Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates“.

06.03.2015 on tehtud kohaliku omavalitsuse pooltehitisregistris paranduskanne nr 1511522/02683 ja nr 1511522/02684 põhjendusega „ehitusluba on kaotanud kehtivuse“.

Järeldus I: 2013. aastal väljastatud ehitusload kaotasid kehtivuse, mida tõdes Lüganuse Vallavalitsus oma haldusaktis ning mille kohta tegivallavalitsus muuhulgas ka  06.03.2015 ehitisregistris ka paranduskande.

Järeldus II: Juhul, kui lisaks 2015. aastal väljastatud ehituslubadele kehtiks ka 2013.aastal väljastatud ehitusload, oleks kohaliku omavalitsuse üksus väljastanud Aidu tuulepargile 65 ehitusluba elektrituuliku püstitamiseks. Projekteerimistingimustes on kirjas 33 elektrituulikut. Sealjuures on juba ehituslubade aluseks olnud eelprojektis tuulikute kõrgus vastuolus muudetud projekteerimistingimustega, aga veelgi enam planeeringuga.

Arendaja ja Lüganuse Vallavalitsus väidavad, et 2013. aasta ehitusluba kehtib, sest 18.05.2018, s.o 3 aastat hiljem, on tehtud registri paranduskanne nr 1811522/07607 põhjendusega „Ehitusluba on tähtajatu EhS § 25 lg 1“.Kande juurde on lisatud ehitise geodeetilise mahamärkimise akt (25.02.2015), ehitamise alustamise teatis (21.02.2015) ja ehitustööde päevik (25.02.2015).

Vastuolu

Arendaja on 29.05.2017 Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses öelnud: „Aidu tuuleparki on asutud reaalselt ehitama s.t ehituslube on asutud realiseerima alates sügisest 2015 …“;

Lisaks, 13.06.2017 Tartu Halduskohtule esitatud vastuväidetes protestile ütles arendaja: „…ehitamise alustamise eelduseks oli maakasutusõiguse olemasolu. /…. / Riigile kuuluva maa üleandmise menetlus venis riigi haldussuutmatuse tõttu neli ja pool aastat ning jõudis lõpule alles 09.09.2015 kui kolmas isik omandas tuulepargi rajamiseks hoonestusõigused ning seejärel algasid koheselt ka ehitustööd…“.

Vastuolu nr 1: Kui ehitamist tegelikult alustati 25.02.2015, miks on arendaja kohtus väitnud, et ehitustööd algasid sügisel 2015.

Vastuolu nr 2: Kui ehitamist alustati tegelikult 25.02.2015 ja need esitati Lüganuse Vallavalitsusele, miks kandis Lüganuse Vallavalitsus nimetatud dokumendid ehitisregistrisse kolm aastat hiljem, alles 18.05.2018.

Vastuolu nr 3: Kui ehitamist tegelikult alustati 25.02.2015, miks esitas arendaja ehituslubade taotluse 22.02.2015 ja 23.02.2015.

Vastuolu nr 4: 06.03.2015 on tehtud ehitisregistris paranduskanne põhjendusega „ehitusluba on kaotanud kehtivuse“. Miks tegi Lüganuse Vallavalitsus sellise kande, kui neile oli esitatud dokumendid ehitamise tegeliku alustamise kohta 25.02.2015?

Vastuolu nr 5: 2013.aastal kehtinud ehitusseadus § 23 lg (1¹) ütleb, et ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik. Kindel Vara OÜ ei olnud lubade taotlemise hetkel maaüksuse omanik, kuna Aidu karjäär kuulub riigile ning Aidu Tuulepark OÜ (tekkis Kindel Vara OÜ-st eraldumise teel) sai hoonestusõiguse omanikuks 9.septembril 2015, s.o kaks ja pool aastat hiljem. Miks anti ehitusload Kindel Vara OÜ-le?

Vastuolu nr 6: Ehitamise alustamiseks peab olema omaniku nõusolek. Kuna 25.02.2015 ei olnud Kindel Vara OÜ-l ega ka Aidu Tuulepark OÜ-l hoonestusõigust, pidi ehitamise alustamiseks olema omaniku ehk riigi luba. Maa-ameti kui riigi esindaja on kinnitanud, et arendajal ei olnud omaniku luba. Seega, kui isegi oleks sel ajal hakatud ehitama, siis see oleks olnud ebaseaduslik.

Vastuolu nr 7: Kaitseministeerium on kooskõlastanud 2012.aastal projekti, kus oli tuuliku tiiviku tipu kõrguseks ette nähtud 185 m olemasolevast maapinnast. 2013. aastal väljastatud lubade aluseks olevas projektis on tiiviku tipu kõrguseks 196,4 m. Ehitusloa käigus ei võtnud  Maidla Vallavalitsus loale Kaitseministeeriumi kooskõlastust. 2015. aastal on väljastatud täiesti uued ehitusload. Ehitusloa taotlus on vallale esitatud 22.02.2015 ja load on väljastatud 26.02.2015. Kuidas on kohalik omavalitsus saanud läbi viia kogu loamenetluse, sh kooskõlastada erinevate osapooltega, 4 päevaga?

Vastuolu nr 8: 24.04.2019 on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel pädevate geodeetide poolt viidud läbi Aidu tuulikute kõrguse mõõtmine. Tuulikute tegelik kõrgus on 220 m olemasolevast maapinnast. Ehitusaegse ehitise nõutele vastavuse üle teeb järelevalvet kohalik omavalitsus. Kuidas on võimalik, et püstitatud tuulikud on 35 m kõrgemad, kui on planeeringuga lubatud?

Lisainfo:

Anne-Mai Helemäe

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1702

anne-mai.helemae@ttja.ee

Koostist on tähtis teada selleks et teadlikult valida endale kosmeetikatooteid.

Juhul kui inimene on ühe või teise aine suhtes allergiline ja teab sellest, siis saab ta kokkupuudet nende ainetega vältida ja kasutada selliseid kosmeetikatooteid, milles neid aineid ei ole.

Igal kosmeetikatoote koostisosal on üks või mitu otstarvet, ehk funktsiooni kosmeetikatoote retseptuuris. 

Allikas: https://www.terviseamet.ee/et/kemikaali-ja-tooteohutus/inimesele/kosmeetika/kosmeetikatoodete-koostis

Kevadiste ilmade saabumisega peavad sõidukijuhid olema tavapärasest veel tähelepanelikumad ning teadvustama, et teel liiklevad taas kaherattaliste juhid, kellega tuleb teed jagada. Oma ohutuse nimel saavad palju ära teha jalgratturid ise: sõites korras rattaga, tehes end liikluses nähtavaks ning täites liiklusreegleid.

Allikas: https://tarbija24.postimees.ee/6574816/puust-ja-punaseks-kuidas-jalgratas-enne-hooaja-algust-soidukorda-seada

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on taotlenud PPA poolt kehtestatud Aidu tuulepargis viibimise keelu pikendamist kuni asjaolud on selged.

12.04.2019 tegi TTJA ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks Aidu tuulepargis. Ettekirjutuse saajaks oli Eleon Green OÜ kui Aidu tuulepargi hoonestusõiguse omaja. Ettekirjutuse tegemise ajaks oli Aidu tuulepargis püstitatud üks tuulik (Aidu tuulik 5) ning arendajal oli plaanis veel ühe tuuliku püstitamine (Aidu tuulik 4). Kokku on arendajal plaanis tulevikus tuuleparki püstitada 30 tuulikut.

TTJA on teinud ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks, kuna tuulepargi püstitamine kujutaks endast ohtu riigi julgeolekule ning radarite ja raadiosüsteemide häireteta toimimisele. Samuti on TTJA seisukohal, et arendaja ehitustegevus on ebaseaduslik, kuna arendajal puudub kehtiv ehitusluba.

2013. aastal saadud ehitusluba enam ei kehti ning 2015. aastal Lüganuse Vallavalitsuse antud tuulepargi ehitamisluba on kohtus vaidlustatud. Ühtlasi ei ole riik kui maa omanik andnud tuulepargi ehitamiseks ehitusluba, samuti on riigikohus selgelt keelanud ehitamise. Isegi kui 2013. aasta ehitusluba kehtiks, siis Kaitseministeeriumiga on kooskõlastatud projekt, mille järgi on tuulikute lubatud kogukõrgus 2012. aastal olemasolevast maapinnast 185 m. Kõrguspiirangut on juba praegu märkimisväärselt ületatud, kuivõrd täna arendaja poolt esitatud info kohaselt on tuulikute orienteeruv kõrgus nende valmides maapinnast 202,4 m kuni 218,4 m.

Kuivõrd ehitustegevus jätkus pärast ettekirjutuse tegemist, tegi TTJA 17.04 sunniraha hoiatuse. Vaatamata ettekirjutusele ja sunniraha hoiatusele jätkus ehitustegevus. TTJA on hoidnud ehitustegevusel pidevalt silma peal ning 19.04 fikseeritud olukord näitas, et ehitustegevuse edasisel jätkumisel oleks olnud pöördumatud kahjud. Sellest tulevalt tegi TTJA politsei poole ametiabi pöördumise ehitustegevuse reaalseks peatamiseks. TTJA poolt esitatud materjalidele tuginedes kehtestas PPA alates 19.04 kuni 22. aprillini Aidu tuulepargis viibimise keelu. 22. aprillil taotles TTJA tuulepargis viibimiskeelu pikendamist. Viibimise keeld tähendab, et edasi ehitada ei tohi, kuid arendajal on lubatud teostada hädavajalikud tegevused, mis on seotud ohutuse tagamisega. Täna on selgelt arendajale öeldud, et nad peavad tagama territooriumil ohutuse, kuid tuulikule labasid nad ei tohi külge monteerida.

TTJA poolt läbi viidud paikvaatlus ning arendaja poolt esitatud info kohaselt ületavad tuulikud lubatud kõrguspiirangu. Selle tulemusel võib tuulepargi taha tekkida nn varjuala ning tuulepark võib põhjustada häireid radari töös valesihtmärkide genereerimise näol. Aidu tuuleparki kavandatakse Eesti Vabariigi idapiiri läheduses ja seepärast on ülioluline, et õhuseireradarid ja raadiosüsteemid töötaksid tõrgeteta. Olukorras, kus eelhoiatussüsteemid ei saa töötada nõuetekohaselt, sest tuulikud on ehitatud kõrgemad kui lubatud, ei ole TTJA-l muud võimalust kui ehitustegevus koos politsei abiga peatada.

Ettekirjutusega saab tutvuda TTJA avalikus dokumendiregistris.

Lisainfo:

Anne-Mai Helemäe

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1702

anne-mai.helemae@ttja.ee