Uudised ja Teated

Tarbijat diskrimineeritakse?

Mis on geoblokeering ehk asukohapiirangvõi elukohast tingitud diskrimineerimine? Enamusele on need terminid võõrad, kuid tegelikult oleme tarbijatena seda kogenud. Alates 3. detsembrist on selliste piirangute tekitamine Euroopa Liidus keelatud.
„Kahjuks teie maksevahend ei ole aktsepteeritav“ võib tulla vastuseks nii naaberriikide e-kauplustest kui ka veidi kaugemalt, kuigi tegemist on rahvusvahelist tarnet pakkuva kauplejaga. Põhjusekstarbija VISA krediitkaart, mis on väljastatud Eestis,mis sest, et tegemist oli ülemaailmse kaadriorganisatsiooni kaardiga. Küsimusele, et mis võiks olla kauplejapoolne äririsk antud olukorras ja miks krediitkaart ei sobi, vastust ei saa.
Alates 3. detsembriston seoses vastava Euroopa Liidu määruse jõustumisega selliste piirangute tekitamine Euroopa Liidu siseselt keelatud. Ehk näiteks kui Saksamaa veebikaupleja aktsepteerib VISA krediitkaarti Saksa tarbijate puhul, tuleb seda teha ka Eesti tarbijate puhul. Eesti või mistahes liikmesriigi tarbijatele tuleb pakkuda samasuguseid maksevõimalusi nagu kohalikele tarbijatele, olgu selleks siis võimalus tasuda ülekandega, kaardiga või kauba kättesaamisel.
Kuidas geoblokeering töötab?
Lihtsustatult öeldes on tegemist olukorraga, kus tarbijale keeldutakse internetis asju müümast või teenuseid osutamast seoses sellega, milline on tarbija kodakondsus, millises riigis on tema elukoht või asukoht. Enamasti on selle taga kauplejate soovimatus piiriüleselt müüa.
Tarbija ostusoovi võidakse blokeerida erinevalt. Kõige sagedamini tekib tarbijal takistus soovitud veebipoes kasutajaks registreerimisel, sest rippmenüüst puudub võimalus valida kättetoimetamise aadressiks Eestit või sisestada Eesti suunakoodiga telefoninumbrit.
Tarbija blokeerimiseks kasutatakse ka ümbersuunamist uuele veebilehele. Näiteks suunatakse Eesti tarbija Suurbritannia e-poest, mille tippdomeen on .uk peale kontaktandmete sisestamist lehele lõpuga .ee. Eesti tippdomeeniga veebilehel on aga samad kaubad kallimad või toodetevalik väiksem.Selline ümbersuunamine saab pärast 3. detsembrit olla lubatud vaid tarbija selgesõnalisel nõusolekul, kuid ka sel juhul peab tarbijal olema jätkuvalt ligipääs algsele saidile. Näiteks kergestileitava lingi vahendusel.
Mis veel uute normidega tarbija jaoks muutub?
Uute reeglite kohaselt ei saa Euroopa Liidu siseste tehingute korral keelduda kaupade või teenuste müügist teise liikmeriigi tarbijale. Küll aga jääb kauplejatele õigus valida, kas ostud tarnitakse liikmesriiki, kuhu kaupleja pakub kohaletoimetamist, või tarbija tuleb ise kaubale kokkulepitud kohta järele.
Näiteks kui Eesti tarbija soovib osta fotokaamerat Saksamaa veebipoest, mis pakub tarnet vaid Saksamaa piires, ei tohi kaupleja tehingust keelduda, kui tarbija nõustub kaamerale ise järgi tulema või vormistab kättetoimetamise Saksamaal asuvale aadressile.
Ka elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul, nagu pilveteenused, andmebaasiteenused ja veebimajutus, ei nähta edaspidi ette võimalust keelduda teise liikmesriigi tarbijale teenuse osutamistest. Sama kehtib ka muude teenuste kohta, näiteks autorent või hotellimajutus. Antud teenuste puhul on siiani ligipääsu piirangutest rohkem täheldatud kallimate hindade kehtestamist sõltuvalt tarbija päritoluriigist. Näitekskogus mõned aastad tagasi kuulsust Prantsusmaa hotell, kus identne viiepäevane majutuspakett internetis broneerides maksisAustria ja Saksamaa tarbijatele 1038 eurot, Itaalia tarbijatele858 eurot ning Belgiast või Prantsusmaalt pärit tarbijatele 645 eurot.
Kas on erandeid?
Uue määruse kohaldamisalast jäetakse välja teatud liiki teenused, näiteksautoriõigusega kaitstud sisu või mittemateriaalses vormis teosed, nague-raamatud. Nimetatud teenuste puhul võib jätkuvalt esineda piiranguid piirülese ostusoovi korral. Seegavõib müügist keelduda Luksemburgis asuv kaupleja, kelle veebisaidilt soovib Eesti tarbija osta tarkvara, mille müük on autoriõigusega kaitstud ning lubatud vaid riikides, mille hulka Eesti ei kuulu .
Samuti on määrusest välja jäetud finants-, audiovisuaal-, transpordi-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused.
Millist kasu on uutest reeglitest oodata?
Hiljutine statistika näitab, et teises ELiriigis asuvatest internetipoodidest sooritab oste ainult 15 protsenti eurooplastest. Üheks põhjustest geoblokeering ehk tarbija asukohapõhine tõkestus.
Seega võib uskuda, et kui uute reeglite abil tarbija elukohast tingitud tõkked e-kaubanduses kaovad, aktiveerub ka liidu sisene netikaubandus, millest võidavad nii tarbijad kui ka ettevõtted. Tarbijate õigused e-kaubanduse korral ning kauplejate seadusest tulenevad lepingulised kohustused on juba viis aastat samad, hoolimata sellest, millises liikmesriigis on tarbija elukoht.
Seega soodsate hindadega ja laiema kaubavalikugaSuurbritannia või Saksamaa netipoest kaupade tellimine on kindlasti tarbijate huvides. Samas annab piiriülene müük ka ettevõtjatele võimaluse olla liidu siseturu kaubanduse osaks, pakkudes ka konkurentsialast väljakutset ning rohkem kliente.
Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitseamet

Tähelepanu ettevõtjad – uus direktiiv võib kohalduda lisaks klassikalistele reisiettevõtjatele ka tegelikele teenuseosutajatele

Sel suvel jõustunud pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv ei puuduta pelgalt klassikalisi reisiettevõtjaid, vaid ka tegelikke teenuseosutajaid, näiteks majutusettevõtjaid ja reisijavedu korraldavaid ettevõtjaid. Nõudeid peavad järgima kõik,kespakuvad ja müüvad reisiteenuseid, mis vastavad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele.

Uue regulatsiooniga laienes pakettreisi mõiste ja tekkis uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol, mille tulemusena on reisiteenuseid pakkuvate ettevõtjate tegevus varasemast enam reguleeritud.Lisaks on ühe olulise muudatusena kolmele reisiteenusele –reisijavedu, majutus ja muu turismiteenus –lisandunud ka neljas. See on auto, mootorratta ja muu mootorsõiduki üürimine.

Ka reisija soovil või valikul koostatud reis võib olla pakettreis

Kui varem kehtinud direktiiviga olid hõlmatud pakettreisid valmiskombinatsioonidena, siis uue direktiiviga on võrdsustatud kõik pakettreisid olenemata sellest, kas need on reisikorraldaja poolt eelnevalt kokku pandud või tehakse seda reisija soovil või valikul.

Pakettreisiga on tegemist näiteks juhul, kui reisija valib internetis või reisibüroos samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid, nii et nõusoleku maksmise kohta annab ta pärast kõikide reisiteenuste valimist. Kusjuures reisiteenuste hinnad võivad olla esitatud nii ühtse hinnana kui ka koguhinnana. Seega moodustub pakettreis näiteks juhul, kui reisija lisab samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid ostukorvi jatasub nende eest vastavalt kuvatud koguhinnale.Lisaks on pakettreisiga tegemist näiteks juhul, kui reisiteenuseid pakutakse ja müüakse „pakettreisi” või sellesarnase nimetuse all või kui pakutakse jamüüakse pakettreisi kinkekaarti, mille eest saab tulevikus pakettreisi soetada.

Kuidas tekivad seotud reisikorraldusteenused?

Samas tuleb silmas pidada, et teatud juhtudel kuulub regulatsioon kohaldumisele, kuid tegemist ei ole mitte pakettreisiga, vaid seotud reisikorraldusteenustega.Seotud reisikorraldusteenustega võib tegemist olla siis, kui samaks reisiks või puhkuseks pakutakse ja müüakse kahte või enamat eri liiki reisiteenust eraldi ning nendest reisiteenustest ei moodustu pakettreisi.

Näiteks juhul, kui reisija valib ühe veebilehe või reisibüroo külastuse käigus lennupiletid ja maksabnende eest ära (see tähendab, et esimene tehing on lõpuni viidud) ning enne kui ta lahkub, ostab ka majutuse, mille ta valib eraldi ja mille eest ta maksab eraldi. Seotud reisikorraldusteenustega on tegemist ka näiteks juhul, kui lennupiletitebroneerimise järel kutsutakse reisijat üles lingiga, mis viib teise ettevõtja koduleheküljele, broneerima valitud reisi sihtkohas pakutavat täiendavat reisiteenust, näiteks majutust, ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast lennupiletite broneeringu kinnitamist.

Merli Siitan, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna turismi valdkonna jurist-valdkonnajuht

Minna reisile või mitte? Uus teabeleht aitab reisihuvilisel teha teadlikku valikut 

Tänavu suvel muutusid oluliselt reisiteenuste pakkumisele ja müümisele kehtestatud reeglid, mis tõi praktilisi uuendusi nii reisiettevõtjale kui ka ostjale. Sarnaselt finantssektorile kehtestati reisiettevõtjaile kohustus esitada reisijaile enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist standardinfo teabeleht, kust tarbija saab selget infot sõlmitava lepingu tüübi ja oma õiguste kohta.

Uue pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi ülevõtmise eesmärk oli viia reisijate kaitse ulatus vastavusse turu arenguga, suurendada läbipaistvust ning reisijate ja ettevõtjate õiguskindlust. Reaalselt tähendab seemuuhulgas seda, et kuna tarbijal võib olla keeruline eristada, kas tegemist on pakettreisi või seotud reisikorraldusteenustega, siis tuleb talle anda rohkem teavet enne, kui ta sõlmib lepingu kummagi ostmiseks. See on oluline, sest reisija õigused ja kaitse ulatus on pakettreisilepingu puhul suuremad kui seotud reisikorraldusteenuste korral.

Mis on pakettreisi teabeleht?

Pakettreiside puhul peab standardinfo teabelehest selguma, et tegemist on pakettreisiga, reisija õigused, teave reisikorraldaja vastutuse ja tagatise kohta. Lisaks tuleb reisijale enne pakettreisi müümist anda piisavat teavet konkreetse reisi kohta. Näiteks peab reisija saama teada oma reisi sihtkoha ja teekonna, milliste transpordivahenditega sinna jõutakse, millises majutuskohas peatutakse, milline on selle majutuskoha järk või mugavusaste. Kui pakett sisaldab ka toitlustust, siis tuleb reisijale esitada toitlustuskava. Reisija peab saama teada reisitasu koguhinna ja selle tasumise korra ning millised teenused on reisitasu sisse arvestatud.

Kohustuslik on reisijale anda ka üldist infot sihtriigi passi-, viisa- ja tervisenõuete kohta. Reisi valimisel on reisija jaoks oluline saada teada, milline on viisa saamiseks kuluv ligikaudne aeg. Reisiettevõtja peab reisijat teavitama, et reisijal on igal ajal enne pakettreisi algust õigus lepingust taganeda, makstes reisiettevõtjale mõistlikku hüvitist tehtud kulutuste eest.

Kes peab andma teabelehe – reisikorraldaja või vahendaja?

Lepingueelse teabe esitamine on kohustuslik nii reisikorraldajale kui ka vahendajale, kui pakettreisi pakutakse või müüakse vahendaja kaudu. Reisija ees peab selle kohustuse täitma emb-kumb neist. Reisikorraldajal ja vahendajal tuleks kokku leppida kumb teavitamiskohustuse täidab.

Kui reisikorraldaja või vahendaja ei täida lepingueelset teavitamiskohustust, on reisijal võimalik kasutada ettevõtja vastu asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.

Mis on seotud reisikorraldusteenuste teabeleht?

Seotud reisikorraldusteenuste puhul tuleb reisijat teavitada, etta ei saa kasutada neid õigusi, mis on ette nähtud üksnes pakettreiside korral. Seotud reisikorraldusteenustega on tegemist näiteks juhul, kui reisija ostab müügikoha ühekordse külastamise või sellega ühenduse võtmise käigus ühe reisi jaoks erinevaid reisiteenuseid, valib need ja tasub nende eest eraldi.

Nende teenuste puhul vastutab iga teenuse tegelik osutaja ise oma teenuse kohase osutamise eest. See on erinev pakettreisist, kus kõikide reisiteenuste osutamise eest vastutab reisija ees reisikorraldaja.

Ettevõtjail tuleb teada, et seotud reisikorraldusteenuste puhul peab reisijale pakkumise teinud reisiettevõtja ehk antud juhul hõlbustaja samuti omama tagatist. Seejuures on oluline reisijat teavitada, et tagatist saab kasutada vaid sellisel juhul, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata hõlbustaja maksevõime tõttu. Näiteks ei laiene tagatise kaitse juhtudele, kus hõlbustaja on tegelikule teenuse osutajale reisijalt laekunud reisitasu edasi kandnud, kuid tegelik teenuse osutaja keeldub teenust osutamast.

Teavitamiskohustuse saab hõlbustaja täita esitades reisijale enne seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist standardinfo teabelehe.

Nagu eelnevast selgub on varasemaga võrreldes märkimisväärselt suurenenud reisija õigus saada enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste soetamist reisiettevõtjal põhjalikku teavet oma õiguste ja konkreetse teenuse kohta. Põhjalik eelteave soetatavate teenuste kohta aitab reisijal langetada teadlik valik ja vältida hilisemaid arusaamatusi.

Helen Rohtla, tarbijakaitseameti järelevalveosakonna turismivaldkonna jurist

Kui satud käimasoleva „musta reede“ sooduskampaania või mõnel muul ajal hea reisipakkumise peale või võtad ise ühendust reisiettevõtjaga pakettreisi soetamise sooviga, siis tea, et teatud olukordades on varasemast suuremad võimalused sõlmitud reisilepingust taganeda.

Suvel jõustusid turismiseaduse ning võlaõigusseaduse muudatused, millega võeti üle uus pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv.Muuhulgas muutusid varasemast soodsamaks ja läbipaistvamaks ka lepingust taganemise võimalused. Näiteks, kui oled reisikorraldajaga sõlminud pakettreisilepingu, ent hiljem, enne reisi toimumist, tõstab reisikorraldaja objektiivsetel põhjustel ja seadusest tulenevatel eeldustelreisi hinda kaheksa või enam protsenti, siis on sul õigus lepingust taganeda ja nõuda kõikide selle reisi eest reisikorraldajale tasutud maksete tagastamist.

Lepingust on õigus taganeda ka siis, kui reisija ei nõustu reisikorraldaja poolt pakettreisilepingus tehtavate muude oluliste muudatustega reisikorraldaja määratud tähtaja jooksul. Kui reisija on muudatustega nõus ning muudatustest tulenevalt väheneb reisi hind või kvaliteet, on reisijal õigus nõuda pakettreisi hinna alandamist.

Nendel nimetatud juhtudel on reisijal õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kõik selle reisi eest reisikorraldajale tehtud maksed.Samamoodi nagu varem, on selline õigus reisijal ka juhul, kui sihtkohas esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, näiteks seal puhkeb sõda, terrorism, toimub loodusõnnetus või haiguspuhang jms.

Ühtlasion reisijal õigus igal ajal enne reisi algust lepingust taganeda (näiteks temast endast tulenevatel põhjustel) ja sellisel juhul on reisikorraldajal õigus nõuda mõistlikku hüvitist. Kui reisija taganeb lepingust, siis reisikorraldaja peab talle raha tagastama 14 päeva jooksul.

Sandra Kurs, tarbijakaitseameti järelevalveosakonna turismivaldkonna jurist

Homme on „must reede“ ehk Ameerika Ühendriikidest alguse saanud soodsate müügipakkumiste kampaania, mis on üle võetud terves Euroopas, samutivallutanud Eesti. Netikauplejate ülisoodsaid pakkumisi on internetis rohkem kui jõuaks jälgida.

Kui tavakauplustest ostes puudub tarbijal seaduslik õigus ostudest taganeda ja oma raha tagasi saada, siis  e-kaupluste puhul on tarbijatel võimalik enamasti ümber mõelda. Seega need, kes „musta reede“ pakkumistest pimestatult kipuvad hiljem oma oste kahetsema, saavad netipoodides reeglina arvestada 14-päevase taganemisõigusega. Seda aga ainult juhul, kui tegemist on Euroopa Liidu kauplejaga ning kaupleja, kellele raha on makstud, ka tegelikkuses eksisteerib.

Seega tasub pettumuste vältimiseks alati veenduda, kes on see kaupleja, kellele  oma raha andma hakkad. Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa.

Esimene samm – vaata milliseid andmeid netikaupleja enda kohta avaldab. Euroopa Liidus registreeritud e-poodidel on seadusega ette nähtud andmete avaldamine, mis võimaldab neid tuvastada: ärinimi, tegutsemiskoha aadress, ettevõtte telefoninumber jms. Veebipoed, mille veebiaadressis sisaldub  näiteks co.uk, et pruugi sugugi olla Suurbritannia ettevõtted.

Veebilehe tausta ning päritolu saab uurida mitmeid interneti otsingumootoreid kasutades, nt tasub netipoe aadress sisestada http://whois.domaintools.com/ või www.scamadviser.com otsingusse, et näha millises riigis on veebilehekülje domeen registreeritud.

Tasub teada, et e-poed, mille kontaktide lingi alt ei avane andmeid kaupleja kohta, vaid pakutakse võimalust võtta veebivormi kasutades kauplejaga ühendust, ei ole usaldusväärsed. Sageli tellitakse neist just odavate hindade tõttu ning hiljem tuleb tarbijale üllatusena, et kauba tegelik müüja asub Hiinas, sest e-kaubamaja aadress jättis mulje kui Suurbritannia või Saksamaa kauplusest.

Teine samm – täpsusta, kellele palutakse makse sooritada? Kui märkad, et kaupleja asub väljapool Euroopa Liitu, nt Hiinas või  Ameerika Ühendriikides, ei ole see tingimata ohumärk, vaid siis , tuleb lihtsalt arvestada, et sellise tehingu korral ei reguleeri sinu õigusi, nt kaup tagasi saata, Euroopa Liidus kehtivad reeglid. Seega tasub eriti hoolikalt muuhulgas veenduda selles, kas kaupleja pakub ostust taganemisvõimalust, kui kalliks võib kaupade tagastamine minna ning kas hinnale võivad lisanduda tollimaksud. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate kauplejate puhul ei saa vajadusel abistada ka riiklikud tarbijakaitseasutused, nagu tarbijakaitseamet ja EL tarbija nõustamiskeskus.

Kui sul palutakse raha müüjale üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik! Kahe eraisiku vahel sõlmitud tehingutele ei kohaldu tarbijakaitsereeglid.

Kolmas samm – loe läbi kasutajatingimused. Kuigi enamus tarbijaid peab end vilunud netiostlejateks, kes on kursis 14-päevase taganemisõiguse, tavapärase tarneaja või tagastamistingimustega, tasub alati vaadata, kas ja kuidas kaupleja tarbijat tema õigustest teavitab. Netipoed, kes ei anna üheselt mõistetavalt ostueelset teavet tarbija seaduslikest õigustest, ei ole usaldusväärsed.

Neljas samm – oska eristada originaal- ja võltstooteid. „Musta reede“ pakkumiste hulgas hoogustuvad ka sellised veebileheküljed, kust leiab nö bränditooteid või kaubamärgi kaupu. Tasub meeles pidada, et kui ka toote pilt või  kirjeldus tundub tõetruu,  kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõna nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas tegemist on ikka originaaltoodetega.Näiteks ECCO jalatseid müüva veebipoe aadress on ee.ecco.com, mitte www.eccoesale.com.

Kui toodete hind on tavahinnast kordi väiksem või disainertooteid pakutakse enneolematult odava hinnaga, tasub pigem ost katki jätta.

Mis ikkagi teha, kui oled petta saanud?

Kui oled kauba eest maksnud krediitkaardiga ja kaup ei ole jõudnud sinuni, tasub võtta ühendust oma pangaga, kes saab algatada chargeback protseduuri. See on ainus võimalus Euroopa Liidust väljas asuvalt petturlikult kauplejalt oma raha tagasi saamiseks. Euroopa Liidu siseste ostude osas saab sind nõustada tarbijakaitseameti piirüleste kaebustega tegelev osakond – EL tarbija nõustamiskeskus. Esmaseid nõuandeid leiad keskuse veebilehelt www.ecc.ee.

Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitseamet