Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti pressiteade: Iga majaomanik peab hoidma oma katuseserva jääst ja lumest puhtana

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

30.01.2019

Iga majaomanik peab hoidma oma katuseserva jääst ja lumest puhtana

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuletab majaomanikele meelde, et katusele kogunenud lumi ja jää võivad kukkuda üle räästaserva olles ohtlik jalakäijatele ja varale. Saabunud sulailmadega on eriti suur oht, et jää ja lumi hakkavad katuselt liikuma. Sellisel juhul tuleb räästa all olev ala piirata ja takistada inimeste sinna sattumine ning kohe puhastada katus ja räästad.

Majaomanike kohustus on lumeperioodil jälgida katusele kogunenud lund ja jääd ning see korrektselt ja õigeaegselt eemaldada. Oht tuleb kõrvaldada viivitamatult ja esimesel võimalusel – ei piisa pelgalt sellest, et pannakse tokid koos piirelindiga püsti ja oodatakse, et lumi ise alla kukub. Seejuures on oluline teada, et takistamine ei tähenda ainult lindiga piiramist – inimeste pääsemine ohutsooni peab olema välistatud ning nad peavad üheselt ohutsoonist aru saama. Kui sõltumata tokkidest ja lindist inimene satub ohutsooni ja saab jääkamakaga pihta, siis omanik on ikkagi vastutav sõltumata sellest, et ala oli piiratud.

Samuti ohustab liigne lumekoormus teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist.

Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab hoonele projekteerimisel ette nähtud võimalikest lisakoormustest.

Lume ja jää eemaldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

  • katusel liikumisel tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada.
  • kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis on soovitav tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.
  • katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada.
  • lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut.
  • kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni.
  • ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid.
  • lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke.
  • lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada.
  • lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.

Ehitiste ohutuse tagamist kontrollivad kohalikud omavalitsused ja TTJA.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

pille.kalda@ttja.ee

 

Tööd alustas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Pressiteade
02.01.2019

Tööd alustas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Alates 1. jaanuarist alustas tööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), mis loodi  kahe asutuse ühendamisel eesmärgiga tugevdada riikliku tarbijakeskkonna ning turu- ja ohutusjärelevalve võimekust. Uus amet täidab kõiki seni kahel asutusel olnud ülesandeid.

TTJA peadirektor Kaur Kajaku sõnul on uue ameti eesmärk ennekõike ühendatud ametite tööprotsesside ühtlustamine ning seeläbi avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine. „Pean oluliseks koostöö tõhustamist ettevõtete ja elanikega. Riik peab olema partner, kes tagajärgede ja karistamise asemel tegeleb teadlikkuse tõstmise ja nõustamisega. Nende eesmärkide saavutamise võtmeteguriks pean ühtset ja uuendusmeelset meeskonda, organisatsioonisisese koostöö arendamine on kindlasti meie esimese tegevusaasta üks prioriteet.“

TTJA struktuuris on viis osakonda: tehnika-, ehitus-, transpordi-, side- ja tarbimiskeskkonna osakond.

Ameti veebileht on aadressil www.ttja.ee, kust leiavad nii tarbijad kui ettevõtjad vajaliku info ameti tegevusvaldkondade, e-teeninduse keskkondade, juhendmaterjalide, kontaktide jms kohta.

Üleminekuperioodil kuni uue kontori valmimiseni asuvad ameti töötajad kahes kontoris ja sel ajal on ameti juriidiliseks aadressiks Sõle 23a, Tallinn. Ameti üldtelefonid on 6 672 000 ning 6 201 700 ja e-posti aadress info@ttja.ee . Tarbijate nõustamistelefon 6 201 707 töötab tavapärasel viisil tööpäeviti kell 10-15 ning tarbijate nõustamine jätkub Tallinnas ja maakondades muutusteta, vastuvõttude kohta saab täpsemat infot ameti kodulehelt.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

Lugeja küsib: miks ei ole Saaremaa ahjukana pärit Saaremaalt?

 

Lugeja küsib: miks ei ole Saaremaa ahjukana pärit Saaremaalt?

28. detsember 2018, 9:51

Saaremaa ahjukana.

FOTO: Saaremaa Lihatööstus

«Ostsin poest Saaremaa ahjukana. Kodus olles selgus aga, et olenemata sellest, et tal on suurelt kirjutatud peale Saaremaa ahjukana, on tegemist Lätist pärit kanaga. Miks Saaremaa lihatööstus petab kliente nii?» kirjutas lugeja.

Vastab Saaremaa Lihatööstuse turundusjuht Siret Läets:

«Rõõm on tõdeda, et inimesed järjest rohkem loevad, mis pakenditel kirjas on, aga antud juhul me siiski kliendi mõttekäiguga, nagu petaks Saaremaa Lihatööstus tarbijaid, ei nõustu. Vastupidi – oleme selgelt pakendi etiketil välja toonud päritolumaa ja ka seda, et oleme antud toodete turustajad.

Saaremaa Lihatööstus tõi kindlakaalulised jahutatud broileriliha tooted müügile märtsis 2017. Tookord, kui kanaliha toodetega turule tulime, edastasime klientidele info ka selle kohta, et leidsime sobiva partneri, kes meie kaubamärgi all toodaks. Meie soov oli, et kanade kasvatamisel ei oleks kasutatud antibiootikume ning kelle kvaliteet oleks meile sobiv. Viide artiklile SIIN).

Meil on olemas oma kanatsehh, aga selle kasutuselevõtt nõuaks suurt investeeringut, seega praegu seisab see tühjana. Mõtlesime enne järele proovida, kas on antud toodetel üldse Eestis turgu. Kui tooted hästi vastu võetakse, saame edasisi investeeringu plaane tegema hakata.»

Allikas: Postimees

Millest räägivad tarbija küsitluste tulemused meie kodulehel.

Millest räägivad tarbija küsitluste tulemused meie kodulehel.

Eesti Tarbijakaitse Liit tegeles sel aastal toidu ohutuse projektiga, mida toetas Tarbijakaitseamet ja meie erilise tähelepanu all olid nii saasteained toidus, GMO-d, lisaained ja toidulisandid, aga samuti toidu kvaliteedimärgid ja alkoholi märgistus.

Testisime antud projekti raames ka tarbijate teadlikkust, hoiakuid ja arvamusi meie kodulehe www.tarbijakaitse.ee kaudu.

Toome siinjuures kokkuvõte olulisemast.

Kuidas tarbijad hindavad kodumaise toidu ohutust?

Kodumaise toidu ohutuses on kindlad ligikaudu pooled vastajatest.

EFSA (Euroopa Toiduohutuse Amet) uuring kinnitab samuti, et Eestis turustatav toit on Soome järel pestitsiidijääkide sisalduse poolest puhtuselt teisel kohal Euroopas.

Toidu kvaliteedimärgid on olulised 40 protsendile vastanutest, samas kui nende märkide ehtsuses kahtles umbes 20 protsenti vastanutest ja 40 protsenti arvasid, et märkide rohkus tekitab pigem arusaamatust, mitte ei aita langetada soovitud valikut.

Kõik vastanud olid seisukohal, et lipumärgiga peab tähistama tooteid, mis on kodumaisest toorainest ja Eestis pakendatud, sest lipuvärvidega tähistatud toidu all mõeldakse automaatselt Eestis toodetud toitu.

Rahvusvärvide kasutamine toidumärgisena peab olema tarbijale üheselt selge. Praegune
olukord külvab arusaamatust.

Ekslik oleks arvata, et tarbijad tunnevad põhjalikult erinevate kvaliteedimärkide statuute.

Kuna üle 65 protsendi tarbijatest uurib sageli toidupakendi märgistust, siis peab märgistus olema ka üheselt arusaadav selleks, et langetada teadlike, tervislike ja ohutuid valikuid ja soovi korral eelistada eestimaist.
Toidu päritolumaa märgistus on oluline ligi 60 protsendile vastanutest.

Toidurassismi, mis on toidu-ja hügieenikaupade kahetist kvaliteeti on kogenud 30 protsenti vastanutest.
Tarbijatena on meil õigus eeldada, et sama nime ja disainiga pakendis toode on kõikjal sama koostisega – nii Lääne- kui Ida-Euroopas.
Samas pole tegu märgistusnõuete rikkumisega – kõik toidu koostisosad on selgelt välja toodud. Toote kvaliteet on erinev. Hind võib olla aga hoopis kõrgem.
Igal juhul on see tarbijate petmine.
Tuletagem meelde – meil omal ajal ülipopulaarne Mehukatti erines totaalselt sellest mahlast, mida Soomes joodi ja sellest ajast on möödas pea 30 aastat!

Alkohol on ainus toiduaine või jook, millele on loodud eriline privileeg ja hoitud siiani ilma märgistuseta, seepärast soovivad 86 protsenti vastanutest teada täpset koostisosade loetelu ja toitumisalast teavet.

37 protsenti vastajaid arvavad, et alkoholi märgistus aitaks piirata ka alkoholi tarbimist.

Lisaainetel ja toidulisanditel oskavad vahet teha pea 80 protsenti tarbijatest.

Lisaainete märgistamisel soovitakse näha pigem keemilist nimetust mitte e-numbrit.
Naatriumglutamaati tunnevad paljud, aga numbrit 621 või märgistust MSG vähesed, tähendus on aga üks ja seesama.

Toiduvalik on igaühe isiklik otsus.
Toidu ohutus on aga tarbija õigus ja tarbijad vajavad üheselt arusaadavat teavet, et langetada teadlike ja tervislike valikuid.

Tarbijatel on piiramatu võim turgu mõjutada – kui pole tarbijat kaob ära ka pakkuja!

Linda Läänesaar
Tegevdirektor
Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

Tarbijakaitseamet avastas müügilt ohtlikke tooteid

Tarbijakaitseameti pressiteade
21.12.2018

Tarbijakaitseamet avastas müügilt ohtlikke tooteid

Tarbijakaitseamet on tuvastanud kaubandusest pistelise kontrolli käigus ohtlike tooteid nii mänguasjade, ehete kui ka tarbetoodete hulgast. Tarbijal on õigus juba ostetud, ent ohtlikuks tunnistatud toote eest raha tagasi küsida, seejuures ostutšeki esitamine ei ole kohustuslik.

Mänguasjade hulgast osutusid väikelastele ohtlikuks:
Akela Kaup OÜ kaupluses Tuhat Vajalikku Asja müügil olnud mängukoerte komplekt Zabawka,
Kodutop OÜ kaupluses Kodutop mänguasi Feliz Music,
Maxima Eesti OÜ kaupluses Maxima müügil olnud vannimänguasjad Foxter Soft Balls ja Foxter Bathing Fun.
Nimetatud mänguasjad osutusid ohtlikuks, kuna neist eraldus testimise käigus väikeseid detaile, mis võivad hingamisteedesse sattudes põhjustada väikelapsel lämbumisohtu. Lisaks osutusid ohtlikuks väikelastele mõeldud džemper Happy House ning imikute papud, mida müüdi Adelli Kaubanduse OÜ kaupluses Adelli, kuna neilt eraldusid samuti väikesed detailid nagu litrid ja pärlid.

Liigse ftalaatide sisalduse tõttu kõrvaldati müügilt plastikmänguasjade komplekt Frozen tegelastega, mis oli müügil FIE Aavi Lensment Kilingi-Nõmmel asuvas kaupluses Perepood. Ftalaate kasutatakse peamiselt plasttoodete elastsuse ja plastilisuse tagamiseks, kuid nende sisaldus mänguasjades ja lastetoodetes ei tohi ületada 0,1 protsenti plastse materjali massist. Oma olemuselt on ftalaadid inimorganismile pikaajalise mürgise toimega, põhjustades näiteks hormoontalituse häireid.

Testimisele võeti ka kuus nahktoodet kroom VI sisalduse testimiseks ning viis moeehet nikli sisalduse kindlaksmääramiseks. Nii nikli kui ka kroom VI sisaldusele tarbijatoodetes on kehtestatud Euroopa Liidus piirnormid, kuna need võivad inimese nahaga kokku puutudes kutsuda tundlikel inimestel esile allergilisi reaktsioone.

Kuuest testimisele saadetud nahktootest leiti liigne kroom VI neljas tootes – ühes käevõrus ja kolmel kindapaaril. Käevõru New Vintage by Kriss oli müügil Pärnus asuvas Suveniir OÜ kaupluses. Nahkkindaid müüsid Võru TÜ kauplus Võru Kaubamaja (nahkkindad GT1174), N-Kaubandus OÜ kauplus N Trend (kindad Birreti) ning Vikserra OÜ kauplus 4 Seasons (kindad Yimer).

Nikli sisaldus ületas normi Kodutop OÜ Pärnu kaupluses Kodutop müügil olnud ehtekomplektis Fashion Jewelry ja Baltman OÜ Mosaic kaupluses müügil olnud kõrvarõngastes.

Kõikide nimetatud ettevõtjate suhtes alustati haldusmenetlus ning tooted on müügilt eemaldatud. Tarbijakaitseamet on 2018. aastal testimiseks võtnud kokku 55 toodet, millest ohtlikuks on osutunud 14 ning nõuetele mittevastavaks märgistuse puudulikkuse tõttu 3 toodet. Osade toodete osas on menetlused ettevõtjatega veel pooleli.

Amet teavitas või on teavitamas ohtlike toodete leidudest ka teisi Euroopa Liidu riike läbi kiirteabevahetussüsteemi Rapex. Süsteemi eesmärk on kiirelt infot vahetada liikmesriikide ja komisjoni vahel tarbijate tervist ja ohutust tõsiselt ohustavate tarbekaupade suhtes võetud ennetavate ja piiravate meetmete kohta. Läbi Rapexi teavitatud ohtlike toodete nimistu on kättesaadav kõigile ning selle leiab Euroopa Komisjoni koduleheküljelt, kus igal nädalal avaldatakse uus ülevaade ohtlikest toodetest. Seega saavad ka ettevõtjad ise täita oma hoolsuskohustust ning jälgida oma pakutava kaubavaliku turvalisust kasutajatele.

Vaata fotosid ohtlikest toodetest tarbijakaitseameti Facebooki fotoalbumist.

Rohkem teavet:
ohutuse rubriik ameti veebis.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Pressiteade 19.12.2018 Tarbijakaitseamet tuvastas krediidiandjate ja -vahendajate tegevuses rikkumisi

Pressiteade
19.12.2018

Tarbijakaitseamet tuvastas krediidiandjate ja -vahendajate tegevuses rikkumisi

Amet kontrollis 60 krediidiandja ja -vahendaja tegevust ja avastas 55 puhul rikkumisi. Puudujääke oli muuhulgas lepingueelse teabe andmisel, lepingust taganemise ja ennetähtaegse tagasimaksega, probleeme oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisel.

2016. aastal jõustusid seadusemuudatused, mis tähendas krediidiandjatele ja -vahendajatele oma tegevuse ümberorganiseerimist selliselt, et see vastaks uutele nõuetele. Amet on kahe aasta jooksul kontrollinud ettevõtjate tegevust, mil fookuses olid tarbijatele antav lepingueelne teave, tarbijakrediidilepingute üldtingimused ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.

Enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist on krediidiandja või krediidivahendaja kohustatud esitama lepingueelse teabe, et tarbija saaks kaaluda lepingu sõlmimise üle ning võrrelda pakkumisi. Teave tuleb esitada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel, elamukinnisvaraga seotud lepingute puhul Euroopa standardinfo teabelehel.

Oluline on teada, et reeglina teabelehti muuta ja täiendada ei tohi, välja arvatud teatud juhtudel. Muutmise all peetakse silmas näiteks raamistiku, esitatud teabe sõnastuse ja teksti vormi muutmist. Seega iga pisike sõnaline või vormiline muutus on rikkumine, mistõttu on tuvastatud rikkumiste arv märkimisväärne.

Lepingueelse teabe andmise nõuete rikkumise osas tuvastati kokku puudusi ja/või rikkumisi 48 ettevõtte puhul. Seejuures üheksal ettevõttel esines rikkumisi mõlema teabelehe osas. Tüüpilisemaks rikkumiseks saab pidada teabe esitamist valel vormil. Nimelt peavad krediidiandjad esitama teavet erineval teabelehe vormil olenevalt sellest, kas väljastatav krediit on seotud elamukinnisvaraga või mitte.

Võlaõigusseaduses on loetletud mitmed sätted, millest ei ole krediidiandjal ja/või -vahendajal võimalik sõlmitavas lepingus tarbija kahjuks kõrvale kalduda. Tarbijakaitseamet tuvastas kontrolli käigus puudusi selles osas 36 juhul. Rikkumised olid seotud näiteks taganemisõiguse tähtajaga, mis on erinevad nn tavalisel krediidilepingul ja elamukinnisvaraga seotud lepingutel. Eksiti ka seoses õigusega nõuda intresse krediidilepingu ülesütlemisel ja tarbija õigusega ennetähtaegsele tagasimaksele. Läbiviidud kontroll näitas muu hulgas, et paljud krediidiandjad ei ole pärast 2016. aastal hüpoteekkrediidi direktiivi ülevõtmist võlaõigusseadusesse muutnud oma lepingutingimusi.

Amet tuvastas, et 10 ettevõtte puhul ei olnud veebilehel avalikustatud info kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Näiteks ei saa korrektseks pidada veebilehel olevat teavet, millega antakse tarbijale teada, et krediidi saamiseks ei ole oluline taotleja eelnev krediidiajalugu.

Täiendavalt juhtis tarbijakaitseamet viie ettevõtte tähelepanu tarbijakaitseseadusega keelatud ebaausa kauplemisvõtte kasutamisele. Näiteks mitu krediidiandjat kirjeldasid enda teenuseid pangateenustena olukorras, kus ettevõttel puudus krediidiasutuse tegevusluba ehk tegemist ei olnud pangaga.

Kõik kontrollitud krediidiandjad ja -vahendajad on lepingueelse teabe esitamise vormid ja üldtingimused võlaõigusseadusega kooskõlla viinud ja vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus olev teave veebilehtedelt eemaldanud.

Rohkem teavet:
raha peatükk tarbijatele tarbijakaitseameti veebis;
lepingueelne teave tarbijatele tarbijakaitseameti veebis;
finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Pressiteade 11.12.2018 Ametid pöörasid seiklusparkide tähelepanu ohutusele

Pressiteade
11.12.2018

Ametid pöörasid seiklusparkide tähelepanu ohutusele

Tänavu suvel kontrollisid Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ohutust üheksas seikluspargis. Puudujääke leiti nii tarbijale antavas teabes, ohutuse eest vastutuses kui ka riskide kaardistamisel. Kinnitust leidis fakt, et mida põhjalikumalt oli koostatud riskihindamine ja enesekontrolliplaan, seda vähem esines puudujääke radadel.

Järelevalve käigus pöörati tähelepanu tootja ja/või radade paigaldaja poolt antud teabele nii kodulehel kui pargis enne teenuse tarbimist, sealhulgas lepingule. Ametid hindasid pargi olukorda – kas riskihinnang on koostatud ja arborist või dendroloog hinnanud puude seisukorda. Tähelepanu all oli ka töötajate ettevalmistus – töötajate koolitamine ja valmisolek õnnetuseks või päästmist vajavaks olukorraks, isikukaitsevahendite kasutamine ja hooldamine.

Kontrollimise tulemusena selgus, et mitme ettevõtte kodulehel antav teave ei ole kooskõlas kohapeal või lepingus antud teabega. Näiteks anti erinevat infot piirangute kohta raja kasutamisel. Neljal juhul välistas teenusepakkuja vastutuse teenuse ohutuse eest. Tasub teada, et isegi kui seikleja sellisele lepingule alla kirjutab, on vastav säte tühine, kuna teenuse pakkuja peab tagama ohutu teenuse, juhul kui klient täidab kõike reegleid ja instruktori korraldusi.

Ametid leidsid lepingus sätteid, mida raja kasutajal ei ole võimalik kuidagi tavapärase hoolsuse ja pargi kasutamise reeglite või korra järgi täita. Näiteks lepingu kohaselt peab klient eelnevalt veenduma, et valitud rada vastab tema füüsilistele võimetele ja oskustele. Tegelikult vastavad asjaolud selguvad alles raja kasutamise käigus.

Dokumentidega tutvumisel pöörati tähelepanu koostatud riskihinnangutele ja nende järgimisele. Riskihinnang annab ettevõtjale ülevaate põhilistest ohukohtadest ning võimaluse rakendada kaalutletud meetmeid ohtude maandamiseks. Üheksast kontrollitud pargist oli riskihindamine koostatud vaid kahel. Tänaseks on veel viis seiklusparki läbi viinud riskihindamise ning kahel on see koostamisel. Selgus ka, et kahel seikluspargil puudus kasutusluba.

Ametid rõhutavad enesekontrolli süsteemi vajalikkust – see annab järjepideva ülevaate pargi ning kasutatavate isikukaitsevahendite seisust ning võimaldab kiirelt tuvastada amortiseerumisest, intensiivsest kasutamisest tulenevaid riske jms. Seiklusradade perioodilist kontrolli teostati väidetavalt igas pargis enne hooaja algust ning igapäevaselt enne pargi avamist/külastajate saabumist, kuid igapäevased kontrollitulemused talletati kirjalikult vaid neljas pargis.

Radade läbironimisel tuvastati suuremaid või väiksemaid puudusi kõikides parkides, kahes leiti aga tõsisemad ohud. Ühes pargis trosslaskumise keskosas võis klient puutüvega kokku põrgata ning teises leiti poomisoht, kui ronija peaks atraktsioonil tasakaalu kaotama ja kukkuma.

Aitamaks ettevõtjail oma tegevust seikluspargis ohutult ellu viia, on Baltimaade tarbijakaitseametid koostanud seikluspargi ohutuse juhised, mis on abiks nii juba tegutsevatele kui alustavatele ettevõtjatele. Juhisele on lisatud enesekontrolli küsimustik, mis aitab hinnata teenuse ohutust.

Rohkem infot:
nõuandeid ohutuks seiklemiseks.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Maaelukomisjonis hekseldati läbi kõik Toiduliidu lipumärki puudutavad küsimused

Viimastel aastatel kostunud kriitika eestimaist tootmist tähistava lipumärgi ümber tõi teisipäeval riigikogu maaelukomisjonis toimunud arutelule 25 inimest, ent muutusteni, kui need tulema peaksid, läheb veel aega.

Kuigi seisukohti väljendati istungil erinevaid, tabas asja üht tuuma, mis aitaks aruteluga edasi liikuda, kõige paremini Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

“Kas lipumärgi puhul on tegu tarbijate eksitamisega või mitte? Oleme oma nõukogus asja tõsiselt arutanud. Kuna meil on liikmeteks nii toidu esmatootjaid kui ka tööstused, pole konsensust lihtne leida. Seega tuleb võimaliku eksitamise kohta kõik korralikult välja uurida. Siis saab otsustada, kas on tarvis mingid meetmed kasutusele võtta,” ütles Tõnissoo, kes kiitis lipumärki, pidades seda üheks kõige geniaalsemaks turundusvõtteks. […]

Allikas: Maaleht

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!