ETL: Mida tarbijad arvavad tehisintellekti kohta.

Tehisintellekti abil töötavad tooted ja teenused jõuavad üha rohkem meie ellu ja mõjutavad meid otseselt.

Tarbijate teadmised tehisintellektist on aga suhteliselt madalad ja on ka neid, kes pole sellest midagi kuulnud.

Teadlikumad tarbijad näevad tehisintellektis tohutut potentsiaali ja on veendunud, et see on samm tuleviku suunas, aga samas tekitab see neis mitmesuguseid küsimusi. Näiteks väidavad tarbijad, et neil on olnud negatiivne kogemus automatiseeritud otsustel põhineva laenupakkumise jaoks esitatud teabe osas.
Samuti on tarbijad seisukohal, et neil peab olema õigus automatiseeritud otsuste tegemisest keelduda.

Tehisintellekt võib lisada teenustele lisaväärtust, aga nagu iga uus tehnoloogia tekitab seegi hulgaliselt küsimusi ja probleeme tarbijate jaoks ja ei ole veel tulemuslik ega riskivaba.

Tehisintellekti süsteemid võivad positiivselt mõjutada meie elu, kuid see võib viia ka diskrimineerimiseni, manipuleerimiseni ja autonoomia kaotamiseni.

Tehisintellekti kavandamine ja juurutamine peab olema individuaalne ja tagama kasutajatele inimõigused, sest tarbijad saavad tehisintellekti süsteeme usaldada ainult siis, kui nad on kindlad, et nende õigusi austatakse ja kaitstakse.

Praegu kehtivad tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja vastutuse reeglid ei ole kooskõlas eesmärgiga kaitsta tarbijaid tehisintellekti negatiivsete tagajärgede eest.

Tehisintellekti süsteemide väljatöötamiseks ja juurutamiseks on vajalik olemasolevate õigusaktide põhjalik kaardistamine ning juriidilise ebakindluse ja lünkade tuvastamine ja seda eriti ohutuse, vastutuse, tarbijakaitse ja andmekaitse seaduste valdkonnas, aga samuti jõustamismehhanismide hindamine ja ajakohastamine seoses põhi- ja tarbijaõigustega, s.h .õiguskaitsevahendite ja turujärelevalve osas.

Eesti Tarbijakaitse Liit on seisukohal, et Euroopa Liit peab asja väga tõsiselt võtma selleks, et tagada tehnoloogia läbipaistvus, õiglus ja vastutus ja üle vaatama tarbijaõigused, et tagada tarbijatele kõrgetasemelise kaitse ja maksimaalne kasu tehnoloogia kasutamisel.

Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
6411697

⁣TTJA: Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul pea meeles:⁣

Kui Sa oled kauplejaga asja ostmiseks või teenuse saamiseks sõlminud lepingu oma kodus, oma töökohas, tänaval, kaubanduskeskuses või kaubanduskeskuse parklas, siis tea, et sellisel viisil sõlmitud lepingu puhul on tegemist väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga.⁣
Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul pea meeles:⁣
❌ enne lepingu allkirjastamist on Sul õigus ja kohustus tutvuda lepingutingimustega.⁣
❌ kui on küsimusi allkirjastava lepingu kohta, on Sul õigus saada kauplejalt vastused küsimustele enne lepingu allkirjastamist.⁣
❌ õigus on taganeda lepingust 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuse puhul lepingu sõlmimisest. Lepingust taganemist ei pea Sa kauplejale põhjendama.⁣
❌ asjaga tutvumisel kodus pea silmas, et Sa ei tohiks asja kasutada enamal määral kui oleks saanud seda teha tavakaupluses asja ostes.⁣
Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul võid Sa kokku puutuda ebaausate kauplemisvõtetega.⁣
Ebaausad on sellised kauplemisvõtted, mis eksitavad või on Sinu suhtes agressiivsed.⁣
❌ eksitav on kauplemisvõte siis, kui kaupleja annab Sulle kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib Sind tõenäoliselt eksitada, kuna saadud info on ebaselge või mitmeti mõistetav. Eksitav on kauplemisvõte ka siis, kui kaupleja jätab andmata olulise info, mida oleks vaja teada ostuotsuse tegemisel, nt teave kauba või teenuse hinna, peamiste omaduste, kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade kohta.⁣
❌ agressiivne on kauplemisvõte siis, kui kaupleja piirab sellega Sinu valikuvabadust, mõjutades Sind tema kaupa või teenust ostma. ⁣
❌ agressiivsete kauplemisvõtete alla kuuluvad ka järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemised.⁣
Kui tehingu tegemise ajal tunned, et kaupleja on kasutanud tehingu tegemisel ebaausaid kauplemisvõtteid, teavita sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (e-post: info@ttja.ee või helistades tööpäeviti kell 10.00-15.00 telefonile 620 1707). Tarbija õiguste ja kohustustega saad tutvuda ameti veebilehel https://www.ttja.ee/et. ⁣

ETL: Euroopa Liidu uus tarbijakaitse tegevuskava.

Euroopa Liidu uus tarbijakaitse tegevuskava.

Euroopa Liit valmistub aasta lõpus esitama oma uut tarbijakaitse strateegiat, mille eesmärk on ajakohastada Euroopa Liidu tarbijapoliitikat, et lahendada digitaalsest ja Keskkonnaküsimuste kasvavast tähtsusest tulenevaid uusi probleeme, millega tarbijad silmitsi seisavad:

–           Kaitsta paremini haavatavaid tarbijaid COVID-19 kriisi tõttu muutunud majanduslikus olukorras;

See algatus hõlmab õigusaktide muutmist järgmistes valdkondades :

tarbijate teavitamine kaupadest ja teenustest;

tarbimislaenud;

tooteohutus

Seoses ülalmainituga algatas Euroopa Komisjon avaliku arutelu,  et koguda  üldsuse arvamusi Nelja valdkonna algatuse kohta:

Uus tarbijakaitse tegevuskava annab tarbijapoliitikale uue EL-i strateegilise raamistiku viies prioriteetses valdkonnas : tarbijate võimestamine nii rohe- kui ka digiüleminekul, haavatavate tarbijate kaitsmine, tarbijaõiguste jõustamine ja rahvusvaheline koostöö.

Roheüleminekul tarbijate võimestamise eesmärk on suurendada tarbijate osalemist selles protsessis, tagades usaldusväärse teabe toodete kohta ning kaitsta tarbijaid rohepesu ja toodete enneaegse vananemise eest.

Tarbijakrediidilepinguid käsitleva direktiivi (2008/48/ EÜ) läbivaatamisele eelnes selle hindamine, millest järeldus mitu probleemi ja seda seoses kohaldamisala, teabe esitamise ja krediidivõimelisuse hindamisega arvestades COVID-19 mõju krediiditurule ja tarbijatele,                  sh. haavatavatele tarbijatele.

Üldise tooteohutuse direktiivi(2001/95/EÜ) ülevaatamise eesmärk on  ajakohastamine arvestades uusimate tehnoloogiate ja internetimüügist tulenevate probleemidega.

Algatus peab tagama toiduks mittekasutatavate tarbekaupade ohutuse, parema jõustamise ja tõhusama turujärelevalve.

Euroopa Komisjon kavatseb ettepanekud esitada 2020 ja 2021 aastal.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E-poest soetatud võltskaup võib ostjale tuua hulgaliselt probleeme

E-poest soetatud võltskaup võib ostjale tuua hulgaliselt probleeme

Võltskaup on odav, aga võib sageli välja näha ka ahvatlevalt stiilne ning nagu ehtne – võib juhtuda, et e-poes satud kogemata võltskauba ostjaks. Miks on see probleem ning kas peaks maksma rohkem mingi kindla kaubamärgiga toote eest?

Võltskaubaga seonduvaid probleeme on mitmeid. Kõige hullem, mis juhtuda võib, on olukord, mil võltskaup osutub ohtlikuks sulle või kellelegi teisele. Näiteks osad tooted võivad sisaldada ohtlikke kemikaale, mis võivad põhjustada tervisehädasid. Ohutus on eriti oluline toodete puhul, millel on otsene kontakt inimese nahaga, nt ilutooted, mis võivad sisaldada keelatud aineid. Võltskaupade hulgas liigub lisaks rõivastele ja aksessuaaridele ka tehnikakaupu, mis võivad olla toodetud ohutusreegleid arvesse võtmata ning kasutamisel põlema süttida või plahvatada. Näiteid võib tuua nii telefonidest, printeritest kui kodumasinatest. Väga suur oht tervisele kaasneb ka originaaltoote kopeerimisel valmistatud mänguasjade puhul, sest väikelapse tervist võib tõsiselt ohustada mistahes ohutusnõude eiramine tootmisel.

Teisalt on küsimus majanduslikus mõjus, kuna võltstooted on rikuvad autoriõigusi, mistõttu on tegemist kuritegeliku tegevusega. Samuti tuleb teada, millised on sellise kauba tootmise tingimused – kuidas ja millest need toodeti? Tootmisel on mõju keskkonnale, inimestele ning loomadele. Võltskauba tootjad ilmselt ei mõtle oma tootmisviisi ja toodete mõjule, mistõttu nad ka ei võta selle eest vastutust. Paraku tarbijal ei ole võimalik tootega tutvudes kindlaks teha, milliseid aineid ja materjale selle tootmisel tegelikult on kasutatud, seega puudub kindlus toote omadustes.

Neljas probleem, mis netist võltskauba tellimisel võib tekkida, on see, et Eesti Maksu- ja Tolliamet konfiskeerib saadetise ning intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaup kuulub hävitamisele.

Lisaks on erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides ette nähtud mitmeid sanktsioone, mida ei rakendata üksnes võltskauba müüjatele, vaid ka ostjatele. Nii võib olenevalt riigist võltsingu ostjat tabada rahatrahv 70 eurost kuni 15 000 euroni.

Näiteid võltskauba ostmisest

Eesti EL tarbija nõustamiskeskusesse laekub aegajalt tarbijate pöördumisi, milles soovitakse nõu, mida teha e-poest saabunud kaubaga, mis on silmnähtavalt võltsing. Näiteks pöördus hiljuti keskuse poole tarbija Saksamaalt, kes tellis Eesti e-poest Nike jooksujalatsid. Kaup saabus tarbijale Taiwanist ning toode erines silmatorkavalt Nike jalatsitest. Sellises olukorras on kõige kergem kasutada 14-päevast taganemise õigust ja kaup tagasi saata. Paraku tuleb sellisel juhul tavaliselt tasuda tagastamise kulu. Seetõttu tasub esitada kauplejale pretensioon, et kaup ei vasta tellitule ning küsida tagasi toote eest makstud raha.

Teine hiljutine juhtum puudutas Eesti tarbijat, kes ostis välismaisest e-poest Chanel kaubamärgi käekoti, mis kuvatud pildi ning hinna järgi otsustades oli originaaltootele väga sarnane. Paraku pidas Eesti toll saadetise kinni, sest see sisaldas intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa ehk võltsingut. Toode kuulus hävitamisele ning tarbija oli ilma nii rahast kui kotist.

Jälgi ohumärke

Veebipoest ostmise eripära tõttu on keeruline enne ostu sooritamist toodet uurides tuvastada, kas tegemist on originaalse või võltskaubaga. Küll aga on võimalik märgata mitmeid asjaolusid, mis viitavad, et tegemist ei pruugi olla ausa kaubaga.

Uuri müüja tausta

Kes on müüja, kus ta asub ning kas ta pakub enda kohta piisavalt kontaktandmeid. Samuti tasub uurida, mida räägivad senised kliendid. Kriitilisi kommentaare tasuks tähelepanelikult lugeda.

Hinda ostukeskkonda

Kas e-pood tundub aus ja turvaline? Otsi ka turvalise ostukoha märgist, neid on erinevaid. Võimalusel kontrolli ka, kas selline märk eksisteerib, kuna petulehed võivad neid ka võltsida. Samuti tasub hinnata veebilehe väljanägemist ning keelekasutust. Kehva kvaliteediga fotod, väär keelekasutus ning ebaprofessionaalne väljanägemine ei ole usaldust tekitavad asjaolud. Oluline on vaadata ka, kuidas müüja hindab tarbija seadusejärgseid õigusi – nt kas kirjeldab e-poes pretensiooni esitamise õigust ja toodete tagastamise tingimusi.

Hinnad ja müügiõigus

Võltstooteid pakutakse sageli kümneid kordi odavamalt, kui originaaltooteid, mis on selge viide pettusele. Kui hind tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see ilmselt ei olegi tõsi, vaid pettus. Ülevaate originaaltoodete hinnaklassist saab uurides tooteid kaubamärgi ametlikul veebilehel. Veendumaks, kas leitud e-pood on ametlik edasimüüja, tasuks üles otsida tootja enda veebileht, kus sageli on nimekiri toodete ametlikest edasimüüjatest.

Turvalised makseviisid

Tutvu võimalike makseviisidega – kas saad maksta krediitkaardiga, mõne turvalise makseplatvormi kaudu või saad maksmiseks arve. Väldi raha kandmist otse kaupleja kontole ning küsi tellimuse kinnitus, kui seda automaatselt ei pakuta. Originaallehed aktsepteerivad alati krediitkaardimakseid ning krediitkaardi info sisestamisel peab lehe alumises servas olema tabaluku kujutis ja aadressi algusele lisandunud «s» – https://, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust.

Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, TTJA

Kas tead ka neid 6 lennureisija õigust?

Kas tead ka neid 6 lennureisija õigust?

Lennureisid on koroonakriisi järgselt Euroopas ja mujal maailmas taastumas. Siiski esineb ka tavapärases elurütmis lennunduses erinevaid olukordi, kus reisijal on kasulik teada oma õigusi. 

Kõige sagedasemad lennureisijat puudutavad probleemid on lendude tühistamine, hilinemine ning ka  pardale mittelubamine, näiteks seoses lennu üle broneerimisega. Kõikides nendes olukordades võib reisijal olla õigus rahalisele hüvitisele, asendusteekonnale ning hoolitsusele, näiteks söögile ja majutusele. Täpsed reisija õigused olenevad igast konkreetsest juhtumist, määrav on nii lennu pikkus, tühistamise või hilinemise põhjus, uue lennu ooteaeg ning kas tegemist on Euroopa Liidu lennufirmaga jms.

Lisaks nimetatud enim levinud olukordadele võib esineda veel mitmeid seiku, mille puhul oma õiguste teadmine mõjutab otseselt reisija rahakotti.

Euroopa Liidus kehtivad reisijate õigused, millest sageli ei räägita, kuid mis on samuti olulised:

  1. Hüvitis sularahas, pangaülekandega või tšekiga?

Kui sul on õigus saada lennumääruse alusel rahalist hüvitist, näiteks lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise tõttu, tea, et see kas hüvitist makstakse sularahas, pangaülekandega või tšekkides, oleneb sinu ja lennuvedaja vahelist kokkuleppest. Seega pole sul kohustust aktsepteerida näiteks tšekke. Eestis ei vahetata pangatšekke rahaks, mistõttu on need pigem praktilise väärtuseta.

  1. Maha jäämise eest hüvitis

Kui lennuvedaja teatab, et lend on üle broneeritud ning sinult palutakse vabatahtlikku nõusolekut lennust maha jäämiseks ning hilisema lennuga lendamiseks, tuleb sulle oma koha loovutamise eest pakkuda ka rahalist hüvitist. Antud hüvitise määr ei tulene määrusest, vaid on teievaheline kokkulepe. Tasub teada, et paljudel lennufirmadel on antud hüvitis sama suur kui määrusejärge hüvitis, mida on kohustus maksta neile reisijatele, kes jäetakse lennust maha vastu nende tahtmist.

  1. Ebasobivad muudatused lennugraafikus

Kui lennuvedaja muudab lennugraafikut nii, et uus lennuaeg reisijale ei sobi, näiteks tõstetakse lend oluliselt varasemaks, on reisija õigused kirjas eelkõige konkreetse lennuvedaja veotingimustes. Näiteks tagastab lennufirma reisijale lennupileti eest makstud raha. Sellises olukorras ei ole reisijal õigust määrusejärgsele hüvitisele ning lennugraafiku võimalikest muudatustest tekkida võivate riskide maandamiseks on soovitav sõlmida reisikindlustus, mis lubab tekkinud lisakulutuste hüvitamist.

  1. Kas saad ümberistumisega reisil üks või kaks piletit?

Kui otsustad odavlennufirma kasuks ning teekond sihtpunkti sisaldab ka ümberistumist, pane hoolega tähele lennufirma veotingimusi. Ümberistumist sisaldavate reiside puhul müüakse odavlennufirmade poolt reeglina reisijale kaks eraldiseisvat piletit ehk üks pilet vahemaandumiseni ning sealt edasi lõppsihtkohta teine pilet. Nimelt ei paku enamik odavlennufirmasid ühendus- ehk jätkulendusid ning igat lendu käsitletakse eraldi lennuna, mistõttu peab reisija ise leidma uue võimaluse lõppsihtkohta lendamiseks, kui esimene lend hilineb ja sa jääd maha jätkulennust. Erinevaid pileteid sisaldava reisi tunneb ära selle järgi, et igal lennul on erinev broneeringunumber. Jätkulende iseloomustab see, et kogu reis on hõlmatud ühtse broneeringu viitega.

  1. Reisiklassi tõstmine või langetamine

Kui lennu hilinemist, tühistamisest või pardale mittelubamisest tingituna paigutatakse sind asenduslennul teistsugusesse reisiklassi kui sinu algsel lennupiletil ette nähtud, näiteks kõrgemasse klassi, ei või selle eest nõuda lisatasu. Kui lennuettevõtja paigutab reisija madalamasse klassi, kui ostetud piletiga ette nähtud, tuleb seitsme päeva jooksul reisijale tagasi maksta 30-75% piletihinnast, olenevalt lennu pikkusest.

  1. Teave reisija õiguste kohta

Reisija õigusi puudutava teabe esitamine on lennuvedaja kohustus. Nimelt peab iga reisija, kes jäetakse lennureisist maha, kelle lend tühistatakse või keda puudutab lennu hilinemine vähemalt kaks tundi, saama lennuvedajalt kirjaliku teatise, milles on märgitud hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirjad. Antud teabeleht on reisijale oluline, sest täpselt teadmata, millele on tekkinud olukorras õigus, võib reisijal tekkida rahaline kahju või olulised ebamugavused, mida oleks saanud vältida.

Autor: Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, TTJA

 

Lisainfo: Kristina Tammaru, kristina.tammaru@consumer.ee, 510 1729

 

Kasutatud autot tasub valida hoolikalt – oleme täiendanud kasutatud autode müügi juhendit

Kasutatud autot tasub valida hoolikalt – oleme täiendanud kasutatud autode müügi juhendit

Auto

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ja  Maanteeamet juhivad tähelepanu, et kasutatud autot tasub valida hoolikalt, sest kiirustamine võib põhjustada pettumust. Mõistlik on võtta kasutatud auto ostmisel aega nii turu-uuringuks kui ka huvipakkuva auto üle vaatamiseks.

Kasutatud auto ei ole uus auto ja sellel võib esineda erinevaid vajakajäämisi. Seetõttu soovitavad nii TTJA kui ka Maanteeamet tarbijatele, et mõistlik on varuda aega ja vaadata soovitavalt koos spetsialistiga huvipakkuv auto üle. Näiteks teevad ostueelseid kontrolle osad ülevaatuspunktid, autoesindused ja remonditöökojad. Eestis registreerimata sõiduki tausta tuleks kindlasti uurida margiesindusest, kasvõi selleks, et veenduda hooldusraamatusse tehtud kannete õigsuses. Spetsialisti kaasamisel saab tarbija parema pildi auto tehnilisest seisukorrast ning oskab võimalike vajakajäämistega arvestada, seda nii rahaliselt kui ka liiklusohutuse mõttes. Kui autol esinevad ohtlikud vead, siis tuleb need kindlasti enne sõitma asumist likvideerida. Auto ostueelse kontrolli võimaldamine on üheks usaldusväärse kaupleja indikaatoriks.

Kui veebiportaali müügikuulutuses on auto registreerimisnumber varjatud või ei ole kirjas auto vin-kood, siis tasub uurida, miks müüja neid varjab. Selliste andmete varjamiseks on alati mingi põhjus ning usaldusväärne müüja seda ei tee. Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt saab nende andmete järgi kontrollida, kas auto on varem osalenud avariis. Maanteeameti e-teeninduses saab kontrollida auto läbisõitu ja näha auto Eestis registreerimise aega.

Selleks, et juhtida ettevõtjate tähelepanu nõuetele, mida tuleb järgida kasutatud autode müügil tarbijatele, oleme täiendanud varasemalt koostatud juhendit „Kasutatud autode müük“. Kasutatud autode müügi juhend on mõeldud kauplejatele, kes tegelevad kasutatud autode müügiks pakkumise, jaemüügi (sealhulgas ka e-keskkonnas müügi) ja komisjonimüügiga.

Juhendi „Kasutatud autode müük“ koostamisel ja täiendamisel lähtuti tarbijakaitseseadusest, kaubandustegevuse seadusest, võlaõigusseadusest, toote nõuetele vastavuse seadusest, maksukorralduse seadusest, liiklusseadusest, kohtupraktikast ning järelevalve praktika käigus välja kujunenud seisukohtadest.

Nii kasutatud autosid müüvatel ettevõtetel kui ka nende töötajatel tuleb ennast nõuetega kurssi viia ja neid järgida. Sellistest kauplejatest, kes nõudeid ei järgi ja kahjustavad sellega tarbijate õigusi, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet üldsusele teada.

Juhendid „Kasutatud autode müük“ nii eesti kui ka vene keeles on leitavad TTJA veebilehel:

ETL: Euroopa Liidu kehtiv tooteohutuse seadus on ajale jalgu jäänud.

Tooteohutus on ühine mure ja vastutus kõikide liikmesriikide vahel.

 

Tarbijad ei ole need, kes peaksid muret tundma selle pärast kas nende valitud toode on ohtlik või ohutu – see on kompromissitult ametiasutuste, reguleerijate ja äripoole ühine vastutus tagamaks ohutu ja riskivaba keskkond tarbijatele, et nad saaksid teha sisseoste kindlustundega ja samaväärse kaitstusega kogu EL-i piires.

  1. aastal tehti kiirhoiatussüsteemi ohutusvärava kaudu rohkem kui 2000 teadet ohutusnõuetele mittevastavate toodete kohta.

Samas võib iga teade omakorda esindada tuhandeid vigaseid ja ohtlike tooteid.

Mänguasjad, elektriseadmed ja mootorsõidukid on enim teatatud tooterühmad.

Kehtiv ELi  tooteohutuse seadus pärineb 2001.aastast ja ei ole mõeldud e-kaubanduse ega asjade interneti jaoks ja ametiasutustel ei ole täit juurdepääsu kontrollimaks ohtlike toodete turgu.

Seepärast peab EL tegema kiireid otsuseid, et seadusandlus tänapäevase tegelikkusega vastavusse viia.

Ehkki liikmesriigid leppisid eelmisel aastal kokku turujärelevalve parandamises kehtib see ainult piiratud tooterühmade nagu mobiiltelefonid ja mänguasjad kohta.

Eesti Tarbijakaitse Liit on seisukohal, et lisaks tipptasemel õigusakti loomisele on vaja

luua kogu ELi hõlmav õnnetuste ja vigastuste andmebaas, millest on räägitud juba viimased kümme aastat. Aeg on tegutseda!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Jõutud on ajaloolise kokkuleppeni kogu Euroopa Liitu hõlmava kollektiivse hüvitamise seaduse osas.

ETL /EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Jõutud on ajaloolise kokkuleppeni kogu Euroopa Liitu hõlmava  kollektiivse hüvitamise seaduse osas.

 

  1. juunil kiitsid ELi institutsioonid heaks seaduse, mis annab kõikidele EL-i kodanikele võimaluse pöörduda kohtusse kollektiivselt, kui nad on kannatanud sama kahju.

Selle kokkulepe tulemusel paraneb õiguskaitse kättesaadavus tarbijatele märkimisväärselt.

Tarbijad saavad esitada ühishagi kui ettevõtted on rikkunud reisijate õigusi, tootevastavust käsitlevaid seadusi, andmekaitset, finantsteenuseid, tervishoiuteenuseid, seega on kollektiivse hüvitamise mehhanismid kättesaadavad paljudes valdkondades.

Kui Volkswagen on saanud ignoreerida 8 miljonile tarbijale tekitatud kahju seetõttu, et üksikisikuna sellise gigandi vastu kohtusse pöörduda on pea võimatu, siis tõestab see meile kui väga kollektiivse hüvitamise seadust vaja on.

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad nüüd ELi õiguse ülevõtmisel otsustama mitmete aspektide üle nagu  – kui valitsused seda seadust rakendavad, siis kellel lubatakse esitada rühmahagid – kas need saavad olema  tarbijaorganisatsioonid nagu mitmetes liikmesriikides see on juba praegu või otsustatakse teisiti.

Tarbijaorganisatsioonid üle-euroopaliselt on kollektiivse hüvitamise seaduse eest võidelnud juba rohkem kui 30 aastat!  

Sõlmitud kokkulepe peavad nüüd Euroopa Parlament ja ELi ministrite nõukogu ametlikult heaks kiitma.

 

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

ETL: Ettevaatust veebiturult ostetud toodetega.

Kuna vahepeal on terves maailmas lahvatanud tõeline veebibuum,  paneme tarbijatele südamele, et kõik ei ole puhas kuld, mida meile veebi vahendusel müüakse.

Mitte kõik veebikauplused ei täida ELi ohutusseadusi ja veebis ostlemine ei ole nii turvaline kui võrguühenduseta maailmas.

Kuigi näib, et kauplejad võtavad sageli teadliku teabe põhjal tooteid maha, ilmuvad need sageli taas saitidele. Probleemiks on see, et turuplatsid ei pea end vastutavaks nende platvormidel müüdavate toodete ohutuse eest ja seetõttu ei kontrolli nad piisavalt müüjate usaldusväärsust.

Suitsuandurid ja vingugaasi alarmid, mis ei suuda tuvastada suitsu ja vingugaasi,võivad tekitada tarbijate jaoks fataalse olukorra.

Imikutele ja lastele mõeldud plastist mänguasjad, mis sisaldavad ftalaate, võivad ületada keemilisi piirnorme ja seda koguni kuni 200 korda.

Pikkade nööridega lasterõivad võivad kaasa tuua õnnetusjuhtumeid lastega. Ka laste turvatoolid võivad olla ebaturvalised.

USB-laadijad, reisiadapterid ja toitepangad, võivad üle kuumeneda ja tekitada elektrilööke.

Müügilt võib leida isegi tooteid, mis on EL turvavärava hoiatussüsteemi kohaselt registreeritud ohtlikeks.

Euroopa Liit peaks panema veebiturud vastutama oma saitidel müüdavate  ohtlike toodete eest ja järelevalveorganid peaksid nende üle teostama rangemat kontrolli.

Kõige tõhusam viis tarbijate kaitsmiseks on välistada tarbijate kokkupuude ohtlike toodetega.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

 

HOIA RAHA KOKKU: 10 nippi, kuidas vältida emotsioonioste.

Tihtipeale läheme poodi siis, kui on paha tuju või väsimus. Nii teeme palju mõtlematuid oste või langeme hoopis kaupluste sooduspakkumiste küüsi. Tänu nendele nippidele väldid emotsioonioste ja hoiad kopsaka summa raha kokku.

Tee eelarve ja pea sellest kinni
Õnneks on palju häid mobiilirakendusi, mis aitavad sul oma eelarve koostada ja seda kontrolli all hoida. Muidugi võid teha ka arvutisse tabeli või kirjutada märkmikusse oma eelarve. Kuu lõpus löö kõik kulud kokku ja vaata, kuhu kõige rohkem raha kulus ning millelt saaksid kokku hoida.

Luba endal natukene kulutada
Jah, eelarvest kinni pidamine on oluline, aga vahel peab endale lubama ka miskit meelepärast, et vältida stressi. Oluline on märkida eelarves eraldi summa, mis jääb kulutamiseks. Ole tähelepanelik, et see summa oleks sulle jõukohane.

Ole oma ostus kindel
Kui oled leidnud midagi, mida soovid osta, lase oma soovil natukene settida. Nagu öeldakse: tark ei torma! Kui ööpäeva möödudes tunned, et tahad ikka seda ostu teha, siis järelikult on sule seda asja tõesti vaja.

Ära liitu kaupluste meililistidega
Poed armastavad saata meile sooduspakkumisi ja pakkuda vahel juurde isegi tasuta kojutoomist. Sellised pakkumised tunduvad meile ahvatlevad ja kipume nende õnge minema. Nii teeme palju mittevajalikke oste, sest pakkumine tundub nii soodne ja boonusena tuuakse see veel tasuta koju kätte.

Ära poodle, kui sul on kehv tuju
Tundes kurbust, kipume oma tuju parandama asjade ostmisega. See on petlik! Tunned peale uue asja ostmist end hetkeks rõõmsamalt, aga tegelikult see su probleeme ei lahenda.

Võta keegi ostureisile kaasa
Kui sul on kelleltki küsida head nõu, siis jääb ilmselt palju emotsioonioste tegemata. Võta näiteks õde, vend või mõni hea sõber poodlema kaasa.

Võta ainult teatud summa raha poodi kaasa
Kui sul ei ole üleliia raha poodi minnes kaasas, ei saa ka liiga palju kulutada ja mittevajalikke asju osta.

Lõpeta võrdlemine
Tihtipeale kipume võrdlema ja ihaldama neid asju, mis teistel on, aga meil ei ole. Mõista, et sul ei pea olema kõiki neid asju, mis teistel on. Mõtle põhjalikult läbi, mida sul päriselt vaja on.

Pea oma eesmärke meeles
Kui kipud tegema emotsioonioste, siis tuleta meelde oma suuremaid eesmärke, näiteks laenu tagasimaksmine, remont kodus või uude autosse investeerimine.

Tee poodi minnes plaan
Enne poodi minekut tee alati kindel plaan, kellele ja mida sul osta on vaja. Heaks variandiks on põhjalik nimekiri.

 

TTJA: 10 nõuannet e-poest ostlemisel

E-poest tehtavate ostude arv on hüppeliselt kasvanud. TTJA tarbimiskeskkonna kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus on kokku kogunud 10 küsimust, mida kõige enam küsitakse ja annab nõu, millele e-osteldes tähelepanu pöörata.

  1. Kui tellimus tehakse veebis aga maksmine toimub kohapeal, siis millised taganemisõigused tarbijale kehtivad?
    Kui tarbija tellib kauba veebi vahendusel ehk sõlmib lepingu sidevahendi abil, siis ei ole oluline, kas maksmine toimub tellimuse vormistamisel, kauba kättesaamisel või kaubale poodi/kättesaamispunkti järgi minemisel. Igal juhul on tarbijal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda.
  2. Mida teha, kui tarbija on tellinud kauba, aga kaupleja teatab, et tal ei ole võimalik kaupa tarnida?
    Kui kaupleja teatab, et tal ei ole võimalik tellitud kaupa tarnida, see tähendab, et kauplejal ei ole võimalik tarbijaga sõlmitud lepingut täita, mis annab tarbijale õiguse lepingust taganemiseks. Selleks peab tarbija esitama kauplejale kirjaliku lepingust taganemise avalduse. Lepingust taganemisel saab kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. See tähendab, et tarbija saab nõuda tema poolt tasutud summade tagastamist. Pangaülekande korral peaks kaupleja tagastama tarbija poolt tasutud summad 1-2 tööpäeva jooksul. Arvestades praegust eriolukorda, tasub varuda kannatust.
  3. Lubatud tarneaeg on ammu möödas, kuid kaup pole kohale jõudnud. Kui kaua peab ootama ja millal on õigus nõuda makstud raha tagastamist?
    Tellimus tuleb täita kokkulepitud ajaks ehk vastavalt sellele, mis on veebipoes tarbeajaks märgitud. Kui tarbeaega ei ole avaldatud, peab kaup saabuma 30 päeva jooksul alates päevast, mil leping sõlmiti. Kui kaupleja tähtaegadest kinni ei pea, saab tarbija nõuda kauba kättetoimetamist lisatähtaja jooksul. Kui kaupleja ei toimeta kaupa kohale ka lisatähtaja jooksul, on tarbijal õigus tellimus tühistada ja saada viivituseta tagasi e-poele makstud summad.
  4. Kui kaupleja ei täida tellimust ja tarbija taganeb lepingust, siis millise aja jooksul peab kaupleja tagastama tarbijale tasutud summa? 
    Kaupleja peab taganemisavalduse kättesaamisel tagastama tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud. Pangaülekandega tarbijale tasude tagastamisel ei ole põhjendatud pikem periood kui 1-2 tööpäeva jooksul. Arvestades praegust eriolukorda, tasub varuda kannatust.
  5. Kui kauba kättetoimetamine tarbijale on tasuta, aga tagastamine on tasu eest, siis mis summa on tarbijal õigus kauba tagastamisel tagasi saada?
    Kui enne lepingu sõlmimist on tarbijat teavitatud, et kauba taganemisel tekkivad kulud jäävad tarbija kanda, siis tasub tarbija kauba tagastamise eest. Kui kaupleja seda teavitatud ei ole, kannab tagastamise kulud kaupleja.
  6. Kui tarbija teeb tellitud kauba osalise tagastamise, siis millises summas tuleb tarbijale tagastada transpordikulud? Siis tuleb transpordikulud tagastada tarbijale proportsionaalselt, vastavalt tagastatud kauba hulgale kogu tellimusest. Näiteks kui tarbija tellis 3 asja ja soovib neist ühe tagastada, siis tuleb lisaks tagastatava kauba tasule, tarbijale tagasi maksta ka 1/3 transpordikuludest.
  7. Kas tarbija peab tagastama toote originaalpakendis? 
    Kui tarbija kasutab 14-päevast lepingust taganemise õigust, siis on kauplejal õigus nõuda, et kaup oleks tagastatud originaalpakendis. Sellest tuleb tarbijat teavitada enne lepingu sõlmimist, et ta teaks pakendit alles hoida. Kui tagastatud ei ole originaalpakendis või kui pakend on rikutud, siis on kauplejal õigus nõuda tasu kauba väärtuse vähenemise eest.
  8. Mida teha, kui kauba tagastamisel on pakend kahjustada saanud? 
    Kui kauba pakend on transpordi käigus kahjustada saanud, siis saab kaupleja nõuda tekitatud kahjude hüvitamist vedajalt. Kui pakendi rikkus tarbija, siis vastutab tarbija.
  9. Kas pretensiooni esitamise tingimused tuleb tarbijale saata koos tellimuse kinnituse e-kirjaga või piisab, kui see info on toodud e-kaupluse veebilehel?
    Kaupleja peab andma tarbijale kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse kätte või algab teenuse osutamine või muu soorituse tegemine. Kinnitus peab sisaldama ka teavet pretensiooni esitamise korra kohta.
  10. Kas originaalpakend peab olema alles ka pretensiooni esitamisel?
    Ei, kui tarbija esitab pretensiooni puudusega tootele, siis ei saa nõuda originaalpakendi olemasolu. Tarbija ei pea pakendit säilitama 2 aastat.
Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!