EUROOPA REISIJATEL ON ÕIGUS VALIDA KAS HÜVITISE VÕI VAUTSERI VAHEL.
COVID-19 paneb tarbijatele tohutu rahalise koorma ja seepärast vajame me selliseid lahendusi, mis kaitsevad nii tarbijaid kui reisitööstust, sest vastasel korral saaks tarbijate usaldus reisitööstuse vastu jäädavalt kahjustatud.
Euroopa tarbijaorganisatsioonid on saanud lugematul hulgal tarbijate kaebusi lennuettevõtjate ja reisikorraldajate kohta, kes on petnud EL tarbijaõigust, keeldudes tarbijatele tühistatud reiside eest hüvitist maksmast.
Euroopa Komisjon on juba ennetavalt valitsustele meenutanud, et pakettreisi korralduse või bussi-, lennu- ja laevareisi pileti tühistamise korral on tarbijatel õigus rahalisele tagasimaksele. Ettevõtted, kes pakuvad ainult vautsereid ei järgi EL-i seadusi.
Euroopa Komisjon avaldas 13.mail EL-i riikidele soovituse kutsudes riike kaitsma reisijate õigusi COVID-19 tõttu tühistatud reiside eest ja pakkus välja viisi kuidas tarbijatele pakkuda vabatahtlike vautsereid ja kuidas need muuta tarbijatele atraktiivsemaks, et tarbijad kindlustundega saaksid langetada ohutu ja usaldusväärse valiku.
Tarbijatele peaksid pakkuma erilist huvi tingimused, mille kohaselt vautserid kehtivad 12 kuud ja nende kehtivuse lõppedes tuleb need automaatselt tagasi maksta.
Eesti Tarbijakaitse Liidu poole on pöördunud arvukalt tarbijaid, kelle õigusi on rikutud ja kes on majanduslikult löögi alla sattunud.
Julgustame ka kõiki teisi, kellel on tekkinud probleemid või kes soovivad oma häid ja halbu kogemusi jagada pöörduda meie poole : tarbijakaitseliit@hotmail.com
Ajal, mil me tarbijatena vajame oma õiguste kaitset peavad need olema tagatud meile kõigile nii nagu seadus ette näeb.
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
6411697
Kodukeemia kasutamisel peab olema väga ettevaatlik, kuna neis leiduvad kemikaalid võivad tervisele suurt ohtu kujutada.
Ära sega valgendajat teiste puhastusvahenditega
Valgendajat ei tohiks mitte mingil tingimusel segada teiste puhastusvahenditega, kuna selle käigus võivad tekkida mürgised gaasid, nagu näiteks kloramiini gaas, kirjutab realsimple.com. Valgendajat võib ainult puhta veega lahjendada.
Ära unusta tuba tuulutada
Kangetest kemikaalidest erituvad aurud on tervisele kahjulikud. Seega oleks mõistlik pärast nende kasutamist toad korralikult tuulutada, et mitte mürgiseid gaase sisse hingata. Kodukeemiat kasutades ürita töötada kiirelt, et võimalikult vähe nendega kokku puutuda.
Mõtle hoolega läbi, kus koristusvahendeid hoida
Juhul kui sul on väikesed lapsed või koduloomad, oleks mõistlik hoida kodukeemiat kohas, mis ei ole kergesti ligipääsetav. Kindlasti tuleb toote pakendilt lugeda, kuidas seda hoiustama peab. Enamikku puhastusvahendeid ei tohi näiteks päevavalguse käes hoida. Seega on heaks peidukohaks kapp.
Kasuta tooteid ainult ettenähtud otstarbeks
Kui toode on mõeldud näiteks ainult pliidi puhastamiseks, siis tuleb seda ainult selleks kasutada. Pindade puhastamine vale tootega võib neid kahjustada. Samuti võib toote valesti kasutamine tervisele ohtu kujutada.
Allikas: https://kodustiil.elu24.ee/6964744/neli-ohtlikku-viga-mida-kodukeemiat-kasutades-valtida-tuleks
Märtsis kasvas e-kaubanduse maht 85% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See on soodne olukord petturite agaraks tööks. Et ennast ja oma raha kaitsta, tasub veebis šopates rakendada KKK-meetodit.
Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Väädi sõnul kasutatakse täna ostude sooritamiseks e-kanaleid rohkem kui kunagi varem. „Nüüd, kui kaubanduskeskused on suletud, on e-poodidest kontaktivaba kaupade tellimine soovitatud ja ka eelistatud viis ostude tegemiseks, olgu tegemist toidu, rõivaste või kodu- ja ehituskaupadega. Et vältida hilisemaid ebameeldivusi või pettuse ohvriks langemist, peaksid ostjad enne tehingu tegemist veenduma, et tegemist on usaldusväärse ostukohaga,“ sõnab Väät.[…] Allikas: https://nipiraamat.ohtuleht.ee/999281/kuldreegel-kuidas-e-poes-sopates-veenduda-kaupleja-usaldusvaarsuses
Internetiavarused on täis pahatahtlikke programme, viiruseid ja petuskeeme, mis võivad pahaaimamatu internetikasutaja kerge vaevaga konksu otsa tõmmata. Selleks, et internetti turvalisemalt kasutada, tasub meeles pidada mõningaid näpunäiteid.
Kui kahtled, siis kustuta ära
Pahavara ning erinevad skeemid andmete varastamiseks muutuvad järjest targemaks ning kui e-postile saabub kahtlane kiri, mille päritolu sa ei tea, siis targem on kirja mitte avada ja see otse prügikasti saata. Kui siiski oled kahtlase meili avanud, siis kindlasti tuleks vältida kaasas olevate manuste või linkide avamist. […]
Allikas: https://digitark.ee/kuidas-turvaliselt-internetti-kasutada/
Selgitage lapsele, miks praegu tuleb kodus olla
Rääkige lapsele koroonaviirusest tema vanust arvestades tõepäraselt ja looge usalduslik suhe, et ta julgeks alati küsida asjade kohta, millest ta aru ei saa või millest ärevusse satub. Näiteks uudised või inimeste käitumine sotsiaalmeedias. Arutage, kas tasub nalja heita, kui inimesed ostavad wc-paberit kokku või lehvitavad mobiiltelefoniga aknal. Hea lugemine, kuidas lapsele koroonaviirusest rääkida […]
Allikas: https://www.targaltinternetis.ee/uudised/2020/03/10-nippi-uudiste-toesuse-hindamiseks/
Tarbijakaitseamet pani kokku suure ülevaate küsimustest, mis tarbijatel eriolukorraga seoses tekkida võivad. Vahendame neist olulisemad.
Mida teha, kui kinkekaart või -pilet aegub ajal, mil teenust ei ole võimalik riikliku eriolukorra tõttu lunastada?
Kui kinkekaart või -pilet aegub olukorras, kus teenust ei ole võimalik riikliku eriolukorra tõttu kasutada, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi/pileti eest tasutud summa, teatab tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet (TTJA).
Seega soovitab amet pöörduda kaupleja poole, kelle poolt on kinkekaart väljastatud. Tasub uurida kaupleja kodulehel olevat infot, sest praeguses olukorras on mitmed kauplejad ise kõik vajaliku info üles pannud.
Kas kaupleja võib keelduda kinkekaardi eest tasutud summa tagasi maksmisest, kui tarbijal oli võimalus kasutada kinkekaarti ettevõtte e-poes, aga mitte kinos (Apollo näitel – e-pood ja raamatupoed on avatud, kuid kino suletud)?
Tarbijal ei ole õigust lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi eest tasutud summa, kui kaupleja pakub kinkekaardi kasutamiseks alternatiivi. Kui tarbija ei saa kinkekaarti kasutada kinos, aga kinkekaardi kasutamine kaupleja e-poes on võimalik, siis lepingust taganemise õigust ei ole.
Kuidas käituda, kui olen tellinud teenuse, nt ürituse korraldus, millest soovin nüüd taganeda?
Esmalt soovitame pöörduda teenusepakkuja poole. Kui teenusepakkujale on makstud ettemaks ja tarbija soovib teenusest loobuda, siis on teenusepakkujal õigus ettemaksust maha arvata juba kantud kulude osa ning sellest ülejäänu peab ta tarbijale tagastama.
Kui aga tarbija ei ole teinud ettemaksu, aga soovib teenusest loobuda, siis on teenusepakkujal õigus nõuda tarbijalt mõistlikku hüvitist juba tehtud kulutuste eest. See, kas ja millised kulud on teenusepakkuja teinud, on tema enda tõendada.
Kas teenuseid saab ka hiljem sama kinkekaardi alusel tarbida (mis sest et aegunud)?
See on kokkuleppe küsimus kinkekaardi väljastajaga, mitmed kauplejad pakuvad seda võimalust ise. Soovitame pöörduda kinkekaardi väljastanud kaupleja poole. Vaidluse korral saab tarbija tugineda õiguskaitsevahenditele (nõuda kohustuste täitmist, nõuda kahju hüvitamist jne). Kindlasti tuleb sellised kokkulepped sõlmida kirjalikult.
Üritus jäetakse ära koroona leviku pärast, mis saab piletirahast?
Tarbijal saab lepingust taganeda ja küsida tagasi kogu makstud tasu. Kokkuleppel võib tagasimakse asendada ürituse toimumisega hilisemal kuupäeval või anda võimalus külastada mõnd teist aasta lõpupoole toimuvat üritust, kuhu tarbija saab siseneda juba lunastatud pääsmega või hüvitada kulu kinkekaardiga.
TTJA palub tarbijatel arvestada, et hetkel võib ettevõtjatel esineda viivitusi päringutele ja nõuetele vastamisel. “Palume tarbijatelt selles osas mõistvat suhtumist ja kannatust!” seisab ülevaates.
Kui mul on spordiklubiga tähtajaline leping, siis millised tingimused mulle seoses eriolukorraga kehtivad?
Tähtajaliste lepingute puhul soovitab TTJA pöörduda teenusepakkuja poole ning uurida erinevaid võimalusi olukorra lahendamiseks, nt lepingu peatamist, kinkekaarti, hinna alandamist või muud kokkulepet. Samas on tarbijal õigus ka vääramatu jõu tõttu lepingu lõpetada, kuid soovitame seda võimalust kasutada ainult viimase abinõuna.
TTJA palub tarbijatel arvestada, et hetkel võib ettevõtjatel esineda viivitusi päringutele ja nõuetele vastamisel. “Palume tarbijatelt selles osas mõistvat suhtumist ja kannatust!” seisab ülevaates.
Reisikindlustus?
Kui sõlmitud on reisikindlustus, tasub ka kindlustusandjalt täpsemalt uurida kindlustuskaitse ulatuse ja selle tingimuste kohta. See millised reisikindlustuse tingimused tarbijale kehtivad, sõltub konkreetsest sõlmitud lepingust, nt millisesse piirkonda reisid, kui kaua reis kestab ja kas oled sõlminud reisitõrkekindlustuse.
Mida teha, kui soovin 14 päeva jooksul sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda, kuid riikliku eriolukorra tõttu on ettevõtte tegevus peatatud? Kas 14-päevane taganemisõigus peatub?
Riikliku eriolukorra kehtestamine ei anna kauplejale õigust jätta tarbija pretensioonid lahendamata. Kui tarbija soovib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda, peab kaupleja seda tarbijale võimaldama. Juhul kui tarbijal on kaupleja tegevuse või ostetud kauba suhtes pretensioon, on tal õigus see kirjalikult kauplejale esitada ning kaupleja on kohustatud 15 päeva jooksul pretensioonile vastama, teatades nõude rahuldamiseks või kaebuse võimalikust lahendusest.
Tahan osta poest tagavaraks suurema koguse toiduaineid. Kas kauplejal on õigus piirata minu poolt ostetavaid koguseid?
Kaupleja ei saa otseselt keelata kaubakoguse suurust. Juhul kui kaupleja soovib piirata mõne toidukauba või esmatarbekauba ühekordseid müügikoguseid, tuleb sellekohane teave kindlasti esitada müügikohas nähtaval kohal. Selle küsimuse saab otsustada üksnes kaupleja ja seda otsust peab ta olema suuteline ka põhjendama. Üheski seaduses hetkel sellekohaseid sätteid ei ole ja kaupleja peab oma tegevuses juhinduma kaubandustegevuse headest kommetest ja tavadest.
Mu lend tühistati, mis on mu õigused?
Kui lennuettevõtja lennu tühistab, on reisijal õigus lennupileti raha tagasi saada (kui reis sai alguse EL-st või kolmandast riigist, aga lendu teostas EL vedaja). Lisaks on reisijal õigus lennuettevõtja abile ja hoolitsusele, näiteks toitlustuse või majutuse tagamine, kui inimene ootab esimesel võimalusel toimuvat asenduslendu. Tuleb arvestada, et asendusteekonna pakkumine esimesel võimalusel ei pruugi lennuvedajal olla praegu objektiivselt võimalik.
Kui reisija valib piletiraha tagastamise või asenduslennu hilisemal kokkulepitud kuupäeval, siis ei ole lennuvedajal enam kohustust reisija eest hoolitseda.
Juhul, kui asukohariik on sulgenud piirid ja/või ei toimi rahvusvaheline transport, võtke ühendust välisministeeriumiga e-maili aadressil konsul@mfa.ee, (lisage oma isikuandmed ja probleemi kirjeldus) või Eesti saatkonnaga, et riik saaks teid edasi juhendada.
Kõiki TTJA koostatud küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.
Märksõnad: eriolukord, tarbimine
Vastavalt valitsuse 12. märtsil tehtud otsusele kehtib eriolukord Eestis 1. maini, see kuupäev kaasa arvatud. Elukorralduse muutus puudutab koole, reisimist, kultuurielu ja vabaaja veetmist ning asutuste külastamist.
Koondasime kokku olulisema info eriolukorraga kaasnevatest praktilistest muudatustest ja informatsioonist.
Riigi infotelefonid
1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta) […]
Tippkohtumine on iga-aastane foorum, millele kogunevad peamised Euroopa ja rahvusvahelised poliitikakujundajad ja sidusrühmad.
Aastate jooksul on tippkohtumine saanud oluliseks võimaluseks suurendada teadlikkust tarbijapoliitika valdkonnas ja peamiseks vahendiks tarbijate huvide integreerimisel Euroopa Liidu poliitikasse.
Ürituse korraldaja Justiits- ja Tarbijavolinik Didier Reynders oma avakõnes tutvustas tuleviku tarbijapoliitika strateegiat, mis täiustab Euroopa turumajandust üleminekul digitaalsesse ajastusse. Tarbijad on rohelise ja digitaalse ülemineku võtmeisikud.
Millised väljakutsed seisavad tarbijate ees rohelisel ja digitaalsel üleminekul?
Tehisintellekt muudab nii tarbijaturgude ja kogu ühiskonna senist toimimist.
Uute tehnoloogiatega kaasnevad ka riskid ja väljakutsed tarbijatele, mis on seotud turvalisuse, eetika, juriidika ja keskkonna temaatikaga.
Praegune õigusraamistik tekitab juriidilisi küsimusi ja selles on vastuolulisusi, mida ei saa täita üksnes eetiliste juhistega.
Juurdepääs õigusvahenditele ja hüvitistele on võtmeküsimused kui me räägime tarbija usaldusest, majanduslikest huvidest ja ohutusest uute tehnoloogiate omaksvõtmisel.
Ohutus ja tarbijakaitse e-kaubanduses ehk kuidas digitaliseerimine muudab tarbijate käitumist ja tarneahelat.
Tarbijauuringud ja testid näitavad, et suur osa veebikaubanduse vahendusel ostetud toodetest on ohtlikud ja vastuolus EL-i seadusraamistikuga – süttivad mobiiltelefonide laadijad, toksilised kemikaalid kosmeetikatoodetes, ohtlikud mänguasjad, laste tekstiilitooted, mis võivad põhjustada lämbumist jne., neid tooteid on üsna palju.
Seoses e-kaubanduse kasvuga globaalselt on tarbijad seatud olukorda, kus nad ei pruugi tajuda riski ja ohtu. Tarbijatel on õigus eeldada, et kõik tooted ja teenused on ohutud ja ohutus peab olema tõestatud enne turule laskmist.
EL peab tagama meile turvalise keskkonna ja seepärast tuleks üle vaadata Tooteohutuse, Tootevastutuse ja e-kaubanduse direktiivid, aga samuti muuta efektiivsemaks turujärelevalve ja uuendama tollikontrolli.
Tarbijate ostukäitumine on muutunud radikaalselt, sest üha rohkem sooritatakse oste väljastpoolt EL-i ja isegi sotsiaalmeedia kanali Instagram vahendusel.
Erinevalt turujärelevalve reeglitest, mis on kehtestatud ühtlustatud toodetele nagu mänguasjad ja olmeelektroonikaseadmed on tarbijakaupadele nagu riided, kingad, mööbel, sporditarbed, lauanõud jne. kehtestatud väga nõrgad jälgitavuse reeglid. Tarbijatele on keeruline seletada miks nukuvoodi on paremini kontrollitud kui lapsevoodi.
Õiglane kohtlemine digitaalses keskkonnas.
Kuidas tagada tarbijatele õiglane kohtlemine ja õiguste kaitse internetis.
Arvati, et EL-i tarbijad on piisavalt kaitstud ka kehtiva õigusraamistikuga.
Silmas pidades aga asjaolu, et turunduspraktikad arenevad jõudsalt, siis tuleb kindlustada, et ka tuleviku ärimudelid oleksid tarbijate suhtes ausad ja õiglased.
Hiljuti vastuvõetud direktiiv 2019/2161 käsitleb nii tõhusamat jõustamist kui tarbijakaitse reeglite kaasajastamist, et muuta digitaalne majandus konkurentsi -võimelisemaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks.
Finantsteenused digitaalajastul on totaalselt muutunud kuna on lihtsustunud juurdepääs internetipõhisele teabele, mis võimaldab toodete võrdlemist ja vähendab pakkuja vahetamisega kaasnevaid kulusid.
Kas aga olemasolev seadusandlik raamistik vastab aja nõuetele ja kas digitaliseerimine on katalüsaatoriks või hoopis takistuseks finantsteenuste ühtsel turul.
Digitaliseerimine pakub tarbijatele hüvesid ja võimalusi nagu lihtne juurdepääs, mugavus, kättesaadavus, aga samas kujutab endas riske nagu küberturvalisus, andmetega seotud probleemid ja konfidentsiaalsus, tarbijate diskrimineerimine jne. Suurem osa finantstoodetest ja teenustest on keerulised, mis tähendab, et tarbijad vajavad nii adekvaatset infot kui kaitset.
Komisjon hindab praegu 2002 a. finantsteenuste kaugturunduse direktiivi, mis pakub võtmeinfot, mida tuleb tarbijatele edastada enne lepingu sõlmimist selgel ja arusaadaval viisil, aga ei täpsusta kuidas ja millal sellist infot tuleks anda. Kindlasti tuleks parendada pakutava info kvaliteeti, aga samas vähendada selle mahtu, mis tapab info olemuse.
Vastutustundlik laenamine ja võlgnevused.
Rohkem kui 10 protsendil Euroopa Liidu majapidamistest on tasumata rent või kommunaalmaksud , osamaks kinnisvaralt, neil on tagasi maksmata laenud või on sattunud võlgadesse. Mõnedes regioonides on see isegi 33 protsenti.
Võlgadesse sattumist saab ennetada vastutustundliku laenamise praktikate abil edastades eelnevalt asjakohast teavet, koolitada tarbijat ja aidata hinnata tema finantsvõimekust.
Samas agressiivsed müügipraktikad, kõrged tasud lühiajalistele laenudele muudavad tarbijad väga haavatavaks ja halvendavad nende majanduslikku olukorda drastiliselt ja langetavad elatustaset.
Võlanõustamine võib aidata tarbijaid spiraalist välja tuua, aga see pole alati lihtne lahendus ja seda ei praktiseeri ka mitte kõik liikmesriigid.
Tarbijakrediidi direktiiv on praegu ülevaatamisel, eesmärgiga ennetada ja pidurdada vastutustundetut laenamist – laenuandjad enne laenude väljastamist peavad põhjalikult analüüsima laenajate maksujõulisust.
Toodete kestvus ja ringmajandus.
Milliste probleemide ja väljakutsetega me seisame silmitsi kui räägime toodete kestlikkusest, nende parandamisest ja tarbijate huvist jagamise, rentimise ja renoveerimise vastu, mis on uudsed ja kiiresti arenevad trendid kogu maailmas.
Tarbijad soovivad jätkuvalt panustada rohelisse majandusse, aga nende tegelik osalus selles protsessis on ikka veel madal erinevate takistuste tõttu. Näiteks ei ole võimalik tooteid parandada kuna see on kas liiga kulukas või kauakestev protsess või puuduvad vastavad varuosad. Ka uued innovatiivsed trendid nagu toodete rentimine või renoveerimine on esialgu siiski ainult nishi turg.
Ökodisaini tuleb kasutada süstemaatiliselt ja seda edasi arendada kui vahendit, mille abil parendada toodete kestvust ja parandamist. Tarbijad vajavad täpsemat infot toodete kasutusea kohta ja kas see on ka kergesti parandatav – seda infot peaksid nad saama juba ostukohast.
2019 a. Komisjoni ökodisaini pakett tõi kaasa mõningase progressi selles osas, et külmetuskappide , pesumasinate ja nõudepesumasinate tagavaraosad oleksid kättesaadavad minimaalselt 7 kuni 10. aasta jooksul. Tarbijad oleksid soovinud näha paketi laiemat ulatusala kui ainult need tootekategooriad.
EL pakub välja 2020 a. märtsis uue ringmajanduse tegevuskava, mis sisaldab uusi meetmeid aitamaks tarbijatel valida kestlikke ja parandatavaid tooteid.
Rohepesu vastane võitlus.
Milliste regulatoorsete ja ja mitteregulatoorsete vahenditega me saame peatada eksitavad ja valed keskkonna alased väited.
Tõdeti, et tuleks välja töötada selgemad ja rangemad reeglid ja paremini jõustada ebaausate kaubandustavade direktiivi rohelisi väiteid puudutavat osa kuna praegune süsteem jätab lahtiseks paljud olulised kriteeriumid, sest väited on liiga üldised ja ülepaisutatud, nende teaduslikku põhjendust on raske hinnata. Seega vaja on üldist lähenemisviisi kuidas hinnata rohelisi väiteid. Võiks kaaluda ka musta nimekirja koostamist, et nimetada ja häbistada (name and shame) pettureid avalikult.
Kuidas tarbijad saavad vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Millist informatsiooni tarbijad vajavad saavutamaks 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Informatsioon on muidugi vajalik, aga ainult sellest ei piisa.
Keskkond, milles tarbijad oma otsuseid langetavad peab samuti muutuma, mis tähendab, et jätkusuutlik valik peab saama kättesaadavamaks ja atraktiivseks.
Positiivsed sõnumid peaksid aitama tarbijatel valida kestlikumaid tooteid ja teenuseid näiteks rohkem eelistada taimetoitu, auto asemel kasutada ühistransporti jne. Tähtis on need sõnumid siduda keskkonnaga, tervisega ja elustiiliga jne.
Kaasata tuleks nii sotsiaalmeedia kui ka haridussüsteem.
Komisjon peaks omalt poolt välja pakkuma vastavaid platvorme ja välja töötama EL-i ülese elustiili äppi.
Suutlikkuse suurendamine.
Arutelu käigus tõdeti, et tarbijate koolitamine selle kõige laiemas mõttes – nii teooria, piiriülesed teemad, parimad praktikad, uurimistehnikad jne. on olulised ja selleks tuleks suurendada ja optimeerida ressursse.
Samuti oleks vajalik, et EL looks ELi tarbijaagentuuri, mis käsitleks Euroopa tarbijate probleeme ja aitaks neil üle saada ka keelebarjäärist.
Tuleks moodustada noorte inimeste gruppe, et saada neilt uusi ideid tarbijakaitse valdkonna edendamiseks.
Tarbijaharidus.
Tarbijakaitse on EL-i tasemel väärtus ja alustada tuleks juba koolist, et integreerida see teema kooliprogrammi kui eraldi õppeaine või siduda see vastavate õppeainetega.
Võtmeisikud on kindlasti õpetajad ja neid tuleks varustada vastavate materjalidega ja vahenditega, vajadusel premeerida nii õpetajaid, õpilasi ja koole.
Jätkuvalt oluline on ka elukestev õpe nii tarbijatele kui äripoolele.
Kindlasti tuleks rahastada nii ELi kui riiklike projekte ja arendada uusi haridusmudeleid – nii formaalseid kui mitteformaalseid.
Jõustamine.
Selleks, et saavutada kõrgetasemeline tarbijakaitse, tuleb seadusi efektiivselt jõustada, paraku on just nõrgavõitu jõustamine suureks probleemiks – seda tõdes Komisjon hinnates 2015-2017. aastal tarbijakaitseseadust.
Olulised valdkonnad, kus tuleb jõustamist tugevdada on rohepesu, digitaalne majandus, finantsteenused, andmekaitse, ebaausad kaubandustavad ja e-kaubandus.
Hinnata tuleks kolmandatest riikidest tulevate kaupade ohutust ja parendada nende jälgitavust.
Tuleks kaaluda võimalust luua piiriülene platvorm, mis koordineeriks jõustamist ja lihtsustaks protseduure.
Kollektiivne kaebuste lahendamise süsteem peaks olema operatiivne, et tarbija teaks, milline asutus on kompetentne ja pädev tema probleemidega tegelemiseks.
Teadlikkuse tõstmine ja jagamine.
Monitoorida tuleks valdkondi nagu reisimine, veebikaubandus, teenused (auto rent), finantsturud, toodete kestlikkus ja säästlik tarbimine.
Selleks et efektiivselt valdkondade tulemuslikkust hinnata on vaja vastavaid standardeid, võrreldavat infot ja indikaatoreid nagu tarbijate kaebuste arvu, ODR kasutust, kahjustusi, vigastusi jne.
Tarbija punktitabeli (Consumer Scoreboard) sarnast infomaterjali oleks jätkuvalt vaja, et omada ülevaadet ja võrreldavat teavet EL-is toimuvast.
Euroopa tarbijapoliitika alane koostöö.
Kuna me toimime ühtse siseturu tingimustes on vaja erinevate osapoolte aktiivset panust, tagamaks tasakaalustatud seadusandlik raamistik ja efektiivsed jõustamisstruktuurid. ELi tasandil koostöö ja koordineerimise tulemusel peab olema tarbijakaitse kõrge tase tagatud kõikides liikmesriikides.
Tuleb jätkata ja arendada dialoogi erinevate sihtgruppidega neid konsulteerides ja kaasates Erasmuse, veebikoosolekute, uudiskirjade ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu ja reklaamida parimaid praktikaid, propageerida tarbijakaitse liikumist jne.
Taasluua tuleb Euroopa Tarbijate nõuanderühm – ECCG.
Võimaldada tarbijatele aktiivne osalemine Tuleviku Euroopa (Future Europe) tegevuses.
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
Tegevdirektor
6411697
|
|---|
