Maksu-ja tolliamet soovitas täna Facebookis inimestel, kel on tuludeklaratsioonile märgitud Danske Panga konto, see ära muuta.
Allikas: https://tarbija24.postimees.ee/6538610/danske-panga-kliendid-voivad-tulumaksutagastusest-ilma-jaada
Maksu-ja tolliamet soovitas täna Facebookis inimestel, kel on tuludeklaratsioonile märgitud Danske Panga konto, see ära muuta.
Allikas: https://tarbija24.postimees.ee/6538610/danske-panga-kliendid-voivad-tulumaksutagastusest-ilma-jaada
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
26.02.2019
Efrenza OÜ, Soodusmüük Perele OÜ ja Lainel UÜ narritavad tarbijaid
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) hoiatab Efrenza OÜ ja Soodusmüük Perele OÜ eest, kes on seotud Facebookis tegutseva grupiga „Tellimused Poolast“. Tarbijatel on probleeme ka Tartus Laine Köögistuudio nime all tegutseva Lainel UÜ-ga. Mainitud ettevõtetel on probleeme tarbijate ees võetud kohustuste täitmisega.
Tarbijate pöördumistest nähtub, et Efrenza OÜ on müünud Facebookis olevas grupis „Tellimused Poolast“ (varasema nimega „Soodusmüük Peredele“) tarbijatele tooteid, mille eest küsinud täies ulatuses ettemaksu, ent jätnud tellimused täitmata. Tarbijate makstud raha ei ole nende nõudmisel tagastatud. Probleemid on jõudnud ka tarbijavaidluste komisjoni, ent ettevõtja ei täida ka tarbija kasuks tehtud otsuseid, mistõttu on Efrenza OÜ kantud musta nimekirja. Lehel „Tellimused Poolast“ toimub nüüdseks kauba tellimuste vastuvõtmine Soodusmüük Perele OÜ nime all, ent ka selle ettevõtja tegevuse osas on laekunud tarbijavaidluste komisjonile avaldus, mis annab kõiki asjaolusid kaaludes ohusignaali ka selle ettevõtte osas.
Tartus Laine Köögistuudio kaubamärki kasutav Lainel UÜ on võtnud tarbijatelt vastu köögimööbli tellimusi ja saanud ettemaksu, ent tarbijate avaldustest selgub, et ettevõte ei ole tellimusi täitnud ega tagasi maksnud ka saadud raha. Lisaks mööblitellimusele on tarbijatel mureks ka köögitehnikal ja mööblil ilmnenud puudused, mida kaupleja ei ole lahendanud. Lainel UÜ ei täida ka tarbijavaidluste komisjoni otsuseid. Tarbijatel on võimalik pöörduda asja lahendamiseks kohtusse. Kohtu kaudu on võimalik nõuda oma nõude rahuldamist, kas hagiavaldusega või maksekäsu kiirmenetluse raames. Maksekäsu kiirmenetluse esitamise võimalusega saab tutvuda Eesti kohtute veebis.
Tarbijakaitseseaduse kohaselt on kaupleja kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebusele samas vormis vastama ja teavitama tarbija nõude rahuldamisest või kaebuse võimalikust lahendusest 15 päeva jooksul alates kaebuse saamisest.
Kui kaupleja ei ole tarbijaga kokkulepitud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohale toimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul. Kui lisatähtaja jooksul kohustust ei täideta, on tarbijal õigus kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist või lepingust taganeda ja makstud summa tagasi saada. Kui tarbija kasutas tasumiseks krediitkaarti, on tal võimalus raha tagasi saamiseks pöörduda kaardi väljastanud panga poole.
TTJA-l on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.
Lisainfo:
Pille Kalda
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert
620 1719
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
13.02.2019
Amet hoiatab: veebipood ackliima.eu ei täida oma kohustusi tarbijate ees
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab tarbijatele teada, et OÜ-le ArcticCat Kliima kuuluv veebipood www.ackliima.eu ei täida oma võetud kohustusi tarbijate ees. Tarbijatel tasub enda majandushuve silmas pidades kaaluda teisi alternatiive.
Tarbijavaidluste komisjoni on pöördunud tarbijaid seoses erinevaid küttelahendusi müüva ArcticCat Kliima OÜ veebipoe www.ackliima.eu probleemidega. Pöördumistest nähtub, et tarbijatel on probleeme kauba kättesaamise ja tellitud paigaldustöödega, samuti ei vasta ettevõte tarbijate pretensioonidele. Ettevõte ei täida ka tarbija kasuks tehtud komisjoni otsuseid ning on lisatud musta nimekirja.
Veebilehel www.ackliima.eu olev tellimise võimalus on avatud, veebilehel ei ole teavitust, et tellimuste täitmisega oleks probleeme, mistõttu on tarbijatel endiselt võimalik tooteid e-poest tellida. OÜ ArcticCat Kliima ei ole TTJA-le andnud tekkinud olukorra kohta piisavaid selgitusi, amet jätkab ettevõtte suhtes alustatud menetlusega.
Tarbijakaitseseaduse kohaselt on kaupleja kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebusele samas vormis vastama ja teavitama tarbija nõude rahuldamisest või kaebuse võimalikust lahendusest 15 päeva jooksul alates kaebuse saamisest.
Kui kaupleja ei ole tarbijaga kokkulepitud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohale toimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul. Kui lisatähtaja jooksul kohustust ei täideta, on tarbijal õigus kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist või lepingust taganeda ja makstud summa tagasi saada.
TTJA-l on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.
Lisainfo:
Pille Kalda
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert
620 1719
pille.kalda@ttja.ee
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
08.02.2019
Meeldetuletus turismimessiks: Ära lase ostumelul oma tähelepanu hajutada
Täna algava turismimessi Tourest 2019 puhul tuletab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) reisihuvilistele meelde, et reisi ei tasu osta liiga rutakalt – müüjail tuleb anda reisijale piisavalt infot ning reisijal tasub pakutavaga põhjalikult tutvuda. Samuti tuleb reisiettevõtjatel hoolitseda, et tagatise suurus oleks piisav ka tavapärasest suurema müügi puhul.
Kõik reisihuvilised on oodatud Eesti Näituste messikeskuses TTJA boksi C3, et küsida nõu reisimisega seonduvate küsimuste kohta, millega sageli ameti poole pöördutakse ka muul ajal. Näiteks puudutavad enam küsitud teemad lennu hilinemisi ja tühistamisi, autorendil ootamatult krediitkaardilt võetud raha või majutuse mittevastavust lubatule. Boksis on kõigile tutvumiseks ka tavaliselt Tallinna lennujaamas asuv reisija infokiosk, mis vastab peamistele lennuteemalistele küsimustele. Interaktiivne infokiosk on ühendatud reaalaja lennuinfoga andes reisijale nõu tema õiguste osas, kui lennu väljumine on edasi lükatud või sootuks tühistatud.
Amet tutvustab viimase aja muudatustena mullu jõustunud uut pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi, millega said reisijad varasemast suurema õiguse saada enne reisi soetamist põhjalikku teavet oma õiguste ja tagatise kaitse kohta. Laienes ka pakettreisi mõiste – pakettreisid on nüüd ka sellised reisid, mis koostatakse reisija soovil ning uue mõistena tekkisid seotud reisikorraldusteenused.
Reisija õigused sõltuvad konkreetsest reisiliigist, ent reisijal võib olla keeruline eristada pakettreisi seotud reisikorraldusteenustest. Seetõttu on sarnaselt finantssektorile reisiettevõtjail kohustus esitada reisijaile enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist standardinfo teabeleht, mis annab selget infot sõlmitava lepingu liigi, reisija õiguste ja tagatise kaitse kohta.
Enne reisi ostmist tasub reisihuvilistel teha reisiettevõtja osas eelnevat taustauuringut, seda nii internetiotsingut tehes kui ka ametlikku infot otsides.
Pakettreisi puhul tasub välja selgitada, kas reisi pakkuja on reisikorraldaja või -vahendaja, sest lepingu täitmise eest vastutab reisikorraldaja. Eesti ettevõtte puhul saab majandustegevuse registrist kontrollida, kas reisikorraldaja on nõutud majandustegevusteate esitanud ning kas ja millises ulatuses on reisiettevõtjal tagatis.
Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisikorraldaja koostatud pakettreiside vahendajal ei ole kohustust esitada majandustegevusteadet ja omada tagatist. Kui reisikorraldaja on andnud enda koostatud pakettreiside pakkumise ja müügi õiguse reisivahendajale, peab ta olema esitanud andmed sellise reisiettevõtja kohta oma majandustegevusteates. Seega tasub ka vahendaja andmeid otsida majandustegevuse registrist.
Ka seotud reisikorraldusteenuseid hõlbustav ettevõtja peab olema esitanud majandustegevusteate ja omama tagatist. Seotud reisikorraldusteenuste puhul tuleb aga silmas pidada, et teenuse osutamise eest vastutab selle tegelik osutaja.
Enne reisi ostmist soovitab amet reisihuvilistel süüvida täpsemalt pakkumise sisusse, et teada saada:
Lisainfo:
Pille Kalda
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert
620 1719
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
30.01.2019
Iga majaomanik peab hoidma oma katuseserva jääst ja lumest puhtana
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuletab majaomanikele meelde, et katusele kogunenud lumi ja jää võivad kukkuda üle räästaserva olles ohtlik jalakäijatele ja varale. Saabunud sulailmadega on eriti suur oht, et jää ja lumi hakkavad katuselt liikuma. Sellisel juhul tuleb räästa all olev ala piirata ja takistada inimeste sinna sattumine ning kohe puhastada katus ja räästad.
Majaomanike kohustus on lumeperioodil jälgida katusele kogunenud lund ja jääd ning see korrektselt ja õigeaegselt eemaldada. Oht tuleb kõrvaldada viivitamatult ja esimesel võimalusel – ei piisa pelgalt sellest, et pannakse tokid koos piirelindiga püsti ja oodatakse, et lumi ise alla kukub. Seejuures on oluline teada, et takistamine ei tähenda ainult lindiga piiramist – inimeste pääsemine ohutsooni peab olema välistatud ning nad peavad üheselt ohutsoonist aru saama. Kui sõltumata tokkidest ja lindist inimene satub ohutsooni ja saab jääkamakaga pihta, siis omanik on ikkagi vastutav sõltumata sellest, et ala oli piiratud.
Samuti ohustab liigne lumekoormus teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist.
Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab hoonele projekteerimisel ette nähtud võimalikest lisakoormustest.
Lume ja jää eemaldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.
Ehitiste ohutuse tagamist kontrollivad kohalikud omavalitsused ja TTJA.
Lisainfo:
Pille Kalda
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert
620 1719
Edaspidi tuleb igal majapidamisel hakata pakendeid eraldi koguma ning nii iga era- kui ka kortermaja juurde tuleb paigaldada selle tarvis konteiner või kott. […]
Allikas.Maaleht
Pressiteade
02.01.2019
Tööd alustas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Alates 1. jaanuarist alustas tööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), mis loodi kahe asutuse ühendamisel eesmärgiga tugevdada riikliku tarbijakeskkonna ning turu- ja ohutusjärelevalve võimekust. Uus amet täidab kõiki seni kahel asutusel olnud ülesandeid.
TTJA peadirektor Kaur Kajaku sõnul on uue ameti eesmärk ennekõike ühendatud ametite tööprotsesside ühtlustamine ning seeläbi avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine. „Pean oluliseks koostöö tõhustamist ettevõtete ja elanikega. Riik peab olema partner, kes tagajärgede ja karistamise asemel tegeleb teadlikkuse tõstmise ja nõustamisega. Nende eesmärkide saavutamise võtmeteguriks pean ühtset ja uuendusmeelset meeskonda, organisatsioonisisese koostöö arendamine on kindlasti meie esimese tegevusaasta üks prioriteet.“
TTJA struktuuris on viis osakonda: tehnika-, ehitus-, transpordi-, side- ja tarbimiskeskkonna osakond.
Ameti veebileht on aadressil www.ttja.ee, kust leiavad nii tarbijad kui ettevõtjad vajaliku info ameti tegevusvaldkondade, e-teeninduse keskkondade, juhendmaterjalide, kontaktide jms kohta.
Üleminekuperioodil kuni uue kontori valmimiseni asuvad ameti töötajad kahes kontoris ja sel ajal on ameti juriidiliseks aadressiks Sõle 23a, Tallinn. Ameti üldtelefonid on 6 672 000 ning 6 201 700 ja e-posti aadress info@ttja.ee . Tarbijate nõustamistelefon 6 201 707 töötab tavapärasel viisil tööpäeviti kell 10-15 ning tarbijate nõustamine jätkub Tallinnas ja maakondades muutusteta, vastuvõttude kohta saab täpsemat infot ameti kodulehelt.
Lisainfo:
Pille Kalda
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert
620 1719
/nginx/o/2018/12/19/11667559t1he45e.jpg)
Saaremaa ahjukana.
FOTO: Saaremaa Lihatööstus
«Ostsin poest Saaremaa ahjukana. Kodus olles selgus aga, et olenemata sellest, et tal on suurelt kirjutatud peale Saaremaa ahjukana, on tegemist Lätist pärit kanaga. Miks Saaremaa lihatööstus petab kliente nii?» kirjutas lugeja.
Vastab Saaremaa Lihatööstuse turundusjuht Siret Läets:
«Rõõm on tõdeda, et inimesed järjest rohkem loevad, mis pakenditel kirjas on, aga antud juhul me siiski kliendi mõttekäiguga, nagu petaks Saaremaa Lihatööstus tarbijaid, ei nõustu. Vastupidi – oleme selgelt pakendi etiketil välja toonud päritolumaa ja ka seda, et oleme antud toodete turustajad.
Saaremaa Lihatööstus tõi kindlakaalulised jahutatud broileriliha tooted müügile märtsis 2017. Tookord, kui kanaliha toodetega turule tulime, edastasime klientidele info ka selle kohta, et leidsime sobiva partneri, kes meie kaubamärgi all toodaks. Meie soov oli, et kanade kasvatamisel ei oleks kasutatud antibiootikume ning kelle kvaliteet oleks meile sobiv. Viide artiklile SIIN).
Meil on olemas oma kanatsehh, aga selle kasutuselevõtt nõuaks suurt investeeringut, seega praegu seisab see tühjana. Mõtlesime enne järele proovida, kas on antud toodetel üldse Eestis turgu. Kui tooted hästi vastu võetakse, saame edasisi investeeringu plaane tegema hakata.»
Allikas: Postimees
Uuel aasta jõustub üle 250 õigusakti, mille seas on ka mitu olulist maksumuudatust. Muuhulgas hakkab kehtima madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele, tõuseb gaasiaktsiis ja jõustub keeld anda inimestele tasuta õhukesi kilekotte. […]
Allikas: Postimees
Millest räägivad tarbija küsitluste tulemused meie kodulehel.
Eesti Tarbijakaitse Liit tegeles sel aastal toidu ohutuse projektiga, mida toetas Tarbijakaitseamet ja meie erilise tähelepanu all olid nii saasteained toidus, GMO-d, lisaained ja toidulisandid, aga samuti toidu kvaliteedimärgid ja alkoholi märgistus.
Testisime antud projekti raames ka tarbijate teadlikkust, hoiakuid ja arvamusi meie kodulehe www.tarbijakaitse.ee kaudu.
Toome siinjuures kokkuvõte olulisemast.
Kuidas tarbijad hindavad kodumaise toidu ohutust?
Kodumaise toidu ohutuses on kindlad ligikaudu pooled vastajatest.
EFSA (Euroopa Toiduohutuse Amet) uuring kinnitab samuti, et Eestis turustatav toit on Soome järel pestitsiidijääkide sisalduse poolest puhtuselt teisel kohal Euroopas.
Toidu kvaliteedimärgid on olulised 40 protsendile vastanutest, samas kui nende märkide ehtsuses kahtles umbes 20 protsenti vastanutest ja 40 protsenti arvasid, et märkide rohkus tekitab pigem arusaamatust, mitte ei aita langetada soovitud valikut.
Kõik vastanud olid seisukohal, et lipumärgiga peab tähistama tooteid, mis on kodumaisest toorainest ja Eestis pakendatud, sest lipuvärvidega tähistatud toidu all mõeldakse automaatselt Eestis toodetud toitu.
Rahvusvärvide kasutamine toidumärgisena peab olema tarbijale üheselt selge. Praegune
olukord külvab arusaamatust.
Ekslik oleks arvata, et tarbijad tunnevad põhjalikult erinevate kvaliteedimärkide statuute.
Kuna üle 65 protsendi tarbijatest uurib sageli toidupakendi märgistust, siis peab märgistus olema ka üheselt arusaadav selleks, et langetada teadlike, tervislike ja ohutuid valikuid ja soovi korral eelistada eestimaist.
Toidu päritolumaa märgistus on oluline ligi 60 protsendile vastanutest.
Toidurassismi, mis on toidu-ja hügieenikaupade kahetist kvaliteeti on kogenud 30 protsenti vastanutest.
Tarbijatena on meil õigus eeldada, et sama nime ja disainiga pakendis toode on kõikjal sama koostisega – nii Lääne- kui Ida-Euroopas.
Samas pole tegu märgistusnõuete rikkumisega – kõik toidu koostisosad on selgelt välja toodud. Toote kvaliteet on erinev. Hind võib olla aga hoopis kõrgem.
Igal juhul on see tarbijate petmine.
Tuletagem meelde – meil omal ajal ülipopulaarne Mehukatti erines totaalselt sellest mahlast, mida Soomes joodi ja sellest ajast on möödas pea 30 aastat!
Alkohol on ainus toiduaine või jook, millele on loodud eriline privileeg ja hoitud siiani ilma märgistuseta, seepärast soovivad 86 protsenti vastanutest teada täpset koostisosade loetelu ja toitumisalast teavet.
37 protsenti vastajaid arvavad, et alkoholi märgistus aitaks piirata ka alkoholi tarbimist.
Lisaainetel ja toidulisanditel oskavad vahet teha pea 80 protsenti tarbijatest.
Lisaainete märgistamisel soovitakse näha pigem keemilist nimetust mitte e-numbrit.
Naatriumglutamaati tunnevad paljud, aga numbrit 621 või märgistust MSG vähesed, tähendus on aga üks ja seesama.
Toiduvalik on igaühe isiklik otsus.
Toidu ohutus on aga tarbija õigus ja tarbijad vajavad üheselt arusaadavat teavet, et langetada teadlike ja tervislike valikuid.
Tarbijatel on piiramatu võim turgu mõjutada – kui pole tarbijat kaob ära ka pakkuja!
Linda Läänesaar
Tegevdirektor
Eesti Tarbijakaitse Liit
6411697
|
|---|