Põhitõed teenuse ohutuse tagamiseks

Tarbijakaitseamet: Elamusteenuse pakkujad peaksid end rohkem kontrollima

Iga elamusteenuse, näiteks batuudirendi, mängutoa, seikluspargi, liumäe või muude puhul esineb erinevaid riske, mistõttu tasub ettevõtjail sisse seada enesekontrolli süsteem. Nii saab riskid maandada juba eos ja hoida olukorral pidevalt silm peal. Samuti tuleb olla valmis tegutsemiseks ka õnnetuste korral.

Elamusteenuste pakkumisel on ettevõtja vaates hõlmatud korraga nii toode kui teenus – kui teenuse pakkumisel kasutatav toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, et saa ka teenuse pakkumine olla ohutu. Ükskõik millise toote või teenuse puhul on õige paigaldamine, kasutamine, hooldamine aluseks teenuse ohutuse tagamisel.

Ohutusele tuleb mõelda juba planeerimise ajal

Enne teenuse pakkumise alustamist tuleb ettevõtjal läbi mõelda kõik teenuse ohutusega seonduvad aspektid ning riskid, nähes ette teenuse kasutaja käitumise ning sellest tulenevad ohukohad. Riskikohtade osas tuleb leida lahendused, kuidas riske maandada, et minimeerida õnnetuse juhtumise võimalust.

Ettevõtja peab nii seadmete püstitamisel kui teenuse pakkumise järgima tootja poolt esitatud juhiseid, olgu selleks kas batuut, rakmed, karabiin, liumägi või mis tahes toode, mis tehakse tarbijale kättesaadavaks. Seejuures peab ohutut kasutamist puudutav teave olema edasi antud ka teenuse tarbijale. Selline info võiks olla tarbijale esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt, edasi antud lihtsalt ja kergesti märgatavalt, sest teenuse tarbimise elevuses võib tarbija tähelepanu olla hajutatud.

Iseenda teenuse kontrollimine kaardistab olukorra

Kui ettevõtja on oma seadmed tootja juhiste järgi püstitanud, siis ohutuse tagamiseks oleks tal kasulik sisse viia enesekontrolli süsteem. See tähendab seda, et ettevõtja kontrollib perioodiliselt oma seadmete, kasutatavate isikukaitsevahendite jms korrasolekut. Mida aktiivsem on teenuse kasutus, seda sagedasem peab olema kontrollimine. Näiteks igapäevases kasutuses olevad seadmed tasuks üle vaadata igal hommikul, võttes selleks piisavalt aega.

Tarbijakaitseameti läbiviidud elamusteenuste pakkujate seas läbiviidud järelevalve põhjal on näha, et väga paljud teenuse ohutusega seonduvad probleemid saavad alguse amortiseerunud ning hooldamata seadmetest, isikukaitsevahenditest jms. Amortiseerumisest tulenevate ohtude vältimiseks on oluline perioodiliselt kontrollida seadmeid võttes arvesse tootjapoolseid juhiseid kui ka teenuse pakkuja poolt läbiviidud riskianalüüsi tulemusi. Sellisel juhul on puudused kiiresti avastatavad ning kõrvaldatavad. Siinkohal on soovitatav kõik sellised kontrollid dokumenteerida, et tagada seadmete ajaloo (ülevaatuse aeg, leitud probleemkohad, õnnetusjuhtumid,  tehtud parandused jne) olemasolu.

Valmisolek õnnetusteks

Kindlasti ei taha keegi olla olukorras, kus tema poolt pakutava teenusega kaasneb õnnetus, kuid ettevõtja peaks selliseks võimaluseks siiski valmis olema, et tagada võimalikult efektiivne tegutsemine.

Läbi peaks mõtlema, kuidas tegutseda õnnetusjuhtumi korral ehk

  • kuidas tagada õnnetusse sattunud isikule abi andmine,
  • kes on vastutav isik ja koordineerib tegevusi õnnetusjuhtumi korral,
  • kes tagab samal ajal teiste teenuse kasutajate ohutuse ning selle, et olukord ei väljuks kontrolli alt.

Oluline on mitte kaotada pead olukorras, kus juhtunud on õnnetus. See aga tähendab, et võimalik olukord peaks olema läbi mõeldud, arvestades ka teenuse eripäradega ning tegevused kõigile töötajatele teada ning arusaadavad. Kindlasti peavad kohapeal olemas olema elementaarsed esmaabivahendid.

Tagasiside klientidelt on väärtuslik sisend

Teenuse ohutuse tõstmiseks tuleb jälgida ka teenuse kasutajate tegevusi, mis aitab avastada probleemkohti. Tagasiside tarbijatelt on väärtuslik ning koguda tasub teavet ka väiksemate vigastuste kohta, mis on heaks sisendiks vajalike paranduste tegemiseks.

Ettevõtja kohustus on tagada teenuse ohutus ning ohutusega seonduvat vastutust ei saa lükata tarbijale. Tarbija kohustus on järgida kõiki ettevõtja poolt esitatud juhiseid, et vältida riske nii enda kui ka teiste elule ja tervisele.

Angela Priks, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna ekspert-valdkonna juht

 

Kutse seminarile

Eesti Tarbijakaitse Liit kutsub Teid 29.juunil 2018.a algusega kell 12.00 seminarile „Toidu ohutus on tarbija õigus“.

Seminar toimub aadressil Tallinn, Sakala 23 a koolitusruumides I korrusel.

Päevakava:

  1. „Saasteained toidus“ – Maia Radin, Maaeluministeeriumist;
  2. „GMO-d, toidulisandid ja lisaained“ – Airika Salumets Toidu-ja Veterinaarametist;
  3. „Toidu kvaliteedimärgid – tarbijale abiks või hädaks“ – Kaupo Kutsar Põllumeeste Liidust;
  4. „Alkoholipoliitikast tarbijaõiguste vaatenurgast“ – Lauri Beekmann Eesti Karskusseltsist

Tule ise ja võta sõber kaasa ja arutleme selle üle mida me sööme.

Pakume kohvi ja suupisteid.

Telia nõudmine Diili klientidelt 0-eurose seadme jääkväärtuse täishinnaga hüvitamiseks on ebaseaduslik

Tarbijakaitseameti pressiteade

06.06.2018

 

Tarbijakaitseamet: Telia nõudmine Diili klientidelt 0-eurose seadme jääkväärtuse täishinnaga hüvitamiseks on ebaseaduslik

Tarbijakaitseametisse on pöördunud mitmed tarbijad seoses juunis jõustuvate Telia Diili ühepoolsete lepingu tingimuste muudatustega, millega muudetakse paketi tingimusi, sealhulgas hinda. Enim küsimusi on tekkinud tähtajaliste lepingute ülesütlemisel, kui tarbija on telefoni saanud nullhinnaga ehk ei ole telefoni eest tasunud, ent Telia nõuab tarbijalt telefoni jääkväärtuse hüvitamist, milleks on telefoni täishind. Ameti hinnangul on selline nõue ebaseaduslik.

Vastavalt elektroonilise side seadusele on tarbijal õigus sideoperaatori ühepoolsete lepingu tingimuste muudatustega mittenõustumisel öelda sideteenuse leping üles ilma leppetrahvi maksmata. Tarbijakaitseameti hinnangul on Telia poolt kasutatav tüüptingimus, mille alusel nõutakse tarbijalt 0-eurose seadme täishinnaga välja ostmist, tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine, kuivõrd piirab tarbija seadusest tulenevat lepingu ülesütlemise õiguse kasutamist. Mõistlikuks ja võlaõigusseaduse põhimõtetega kooskõlas olevaks saaks pidada, kui tarbija Telia nõudel seadme tagastab. Poolte kokkuleppel on võimalik ka telefoni välja ostmine, kuid see ei või olla tingimuseks lepingu ülesütlemisel olukorras, kus Telia muudab lepingu tingimusi ühepoolselt.

Võttes arvesse tarbija õigust öelda muudatustega mittenõustumisel leping üles ja tarbijakaitseseaduses sätestatud eksitavate kauplemisvõtete regulatsiooni, kui tarbijale on pakutud 0-euroga telefon, on telefoni tagastamisel välistatud telefoni kasutamisest tulenevad, näiteks telefoni senise kasutamise või telefoni väärtuse vähenemisega seotud nõuded.

Tarbijakaitseamet on tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks läbi viimas Telia suhtes järelevalvemenetlust seoses kõnealuste tüüptingimustega. Üksikvaidluse lahendamiseks on tarbijal õigus Teliaga kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda avaldusega tarbijavaidluste komisjoni.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Ametid: Elamusteenuste ohutuses on puudujääke

Tarbijakaitseameti pressiteade

05.06.2018

 

Ametid: Elamusteenuste ohutuses on puudujääke

Tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kontrollisid elamusteenuste ohutust ning leidsid, et suurimateks probleemideks on seadmete amortiseerumine, läbimõtlemata paigaldus ja seadmete ebapiisav hooldus, mis tingivad väiksemaid ja suuremaid ohte kasutajaile. Samuti püüavad ettevõtjad lükata kogu vastutust teenuse tarbijale.

Eestis pakutakse praegu ligikaudu 80 vabaajateenust, mille hulk ja populaarsus järjest kasvab. Turule tuleb ka üha uusi teenusepakkujad, kel tuleb oma tegevust planeerides arvestada kehtivate nõuetega. „Suur osa probleeme saab ära hoida juba teenuse kavandamise käigus. Kuivõrd tarbijal on õigus eeldada, et temale pakutav teenus ei oleks talle ega tema varale ohtlik, saab teenuse pakkuja riske maandada luues töötava enesekontrolli süsteemi, kuid valdavalt sellised süsteemid puuduvad,“ rääkis tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Riskid kasutajale elamusteenuste juures on erinevad – riskide realiseerumine võib põhjustada tõsiseid vigastusi, nt luumurru, tugeva põrutuse, kergemal juhul sinikaid ja marrastust.

Ametite järelevalve näitas, et kõige suuremaks probleemiks erinevate elamusteenuste puhul on seadmete amortiseerumine, mis toob omakorda kaasa erinevaid ohtusid kasutajale – takerdumisohu, terava esemega vigastamise-, jäsemete murdmise ohu või poomisohu.

Näiteks mängutubade puhul tähendab amortiseerumine katkist atraktsiooni, kuhu laps võib jalgupidi kinni jääda või läbi kukkuda, samuti seadme purunemisel tekkivaid teravaid servasid või eralduvaid tükke, mis on just väikelastele ohtlikud. Seiklusparkides on tulnud ette olukordi, kus kasutusel olevate isikukaitsevahendite puhul ei järgita tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Samuti on leitud radadel kulunud köisi, katteta teravaid trossiklambreid  ning  katkiseid pehmendusi maandumisaladel, mis tegelikult enam seiklejat ei kaitse.

Väliüritustel kasutatavate õhkbatuutide puhul on leitud purunenud kinnitusi, mis ei võimalda batuuti nõuetekohaselt kinnitada ning ka batuudi servade rebenemist, mille osas ettevõtja ei ole midagi ette võtnud.

Avalikel mänguväljakutel leidis tehnilise järelevalve amet olukordi, mil seadmete vundamentide betoonosad on kattepinnasest väljas, puitosad amortiseerunud ja vanemate seadmete puhul korrodeerunud metallosad. „Pean vajalikuks rõhutada, et elamusteenuste ohutuse ja seadmete korrasoleku eest vastutab küll alati omanik, kuid õnnetuste ärahoidmisel omab väga olulist rolli ka lapsevanema teadlik tegutsemine, tähelepanelikkus ning koostöö pakkujaga. Ma nimetan seda jagatud vastutuseks, olen veendunud, et nii saame vähendada võimalikke õnnetusi,“ kommenteeris tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak.

„Ettevõtjal tasub maandada kõikvõimalikke riske juba atraktsioonide planeerimise etapis, seal hulgas arvestada seadmete kasutamiseks vajamineva vaba ruumiga, seadme kasutusotsatarbe ning kasutajate vanusega,“ lisas Sooniste. Näiteks kui mängutubades on ronimissein, siis peab selle all olema pehmendus ning sellele tuleb jätta piisavalt vaba ruumi, et seinalt matile kukkuv laps ei kukuks mõnele teise atraktsiooni peale või ei põrkuks teist atraktsiooni kasutava lapsega. Ka selliseid näiteid leidsid tarbijakaitseametnikud mängutubades.

Suur osa kontrollitud teenusepakkujatest olid koostanud tarbija jaoks sellised tüüplepingud, mis justkui panevad kogu vastutuse tarbija õlule. Tegelikult on tarbijat kahjustav tüüptingimus tühine, sest tarbijale ei saa vastutada kõige eest. „Tarbija saab vastutada ainult oma tegevuse eest ning tarbija kohustus on järgida kehtestatud ohutusreegleid. Kaupleja vastutab igal juhul oma pakutava teenuse eest ning seejuures tuleb tal anda tarbijale selget ja arusaadavaid juhiseid. Oma vastutust ei saa teenuse pakkuja tarbija kaela lükata,“ kommenteeris Sooniste.

……..

Ettekande tänasele avalikule arutelule saab alla laadida siit https://pilv.mkm.ee/s/2T76No7ySC74PUL

Ettekandes on fotosid, mis on jäädvustatud järelevalve käigus.

……..

 

Faktileht

Mängutoad

  • Tarbijakaitseamet on kontrollinud 33 mängutuba, neist 31 toa puhu avastati rikkumisi.
  • Kõige suuremaks mureks on amortiseerumine, mis võib omakorda põhjustada kasutajale takerdumisohtu, katkistel atraktsioonidel tekivad teravad lõikavad servad või eralduvaid tükikesed, mis on eriti ohtlikud väikelastele.
  • Probleemne on ka mängutoa valesti planeerimine. Näiteks on paigaldatud atraktsioonid nii, et nende vahele tekkivasse avasse on lapsel võimalik takerduda ja kui sellised vahed on nii kõrgel, et lapsel ka jalad maha ei ulatu, siis tekib poomisoht. Samuti on olukordi kus mängutuba on atraktsioonidega ülekoormatud, mistõttu tekivad täiendavad ohud kasutajatele.
  • Ebapiisavat hooldust ilmestavad olukorrad, mil ronimisseadme ümber olev võrk on purunenud ning ettevõtja ei ole selle osas midagi ette võtnud. Näiteks oli ühel atraktsiooni puhul lapsel võimalus kukkuda 1,5 meetri kõrguselt betoonposti ja atraktsiooni vahele.
  • Osades mängutubades oli lastel ligipääs elektrijuhtmeteni (võimalus neis rippuda), mis on lausa eluohtlik.
  • Ettevõtjail oli ameti välja toodud puudused võimalik vabatahtlikult kõrvaldada. Viiele ettevõttele, kes puuduseid etteantud tähtajaks ei kõrvaldanud, tehti ameti poolt ettekirjutus.. Ühel juhul, kui amet kohustas ettevõtjat lõpetama mängutoas olnud atraktsiooni kasutamise sellest tulenevate tõsiste riskide tõttu, lõpetas mängutuba oma tegevuse.

Seikluspargid

  • Tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet on ühiselt kontrollinud 4 seiklusparki ning järelevalve jätkub. Ettevõtjail tuleb avastatud puudused likvideerida.
  • Neljast kontrollitud pargist kolme puhul avastasid ametid  puuduseid, mille osas anti tähtaeg nende kõrvaldamiseks.
  • Leidus takistusi, millel olid tekkinud amortiseerumisest tulenevad ohud. Näiteks oli mõranenud  palgikate, mida mööda seikleja oleks pidanud kõrgustes ühelt platvormilt  teisele ronima, samuti oli see ilmastiku mõjude tulemusena muutunud tumedaks ning sellest tulenevalt muutus päikese käes niivõrd kuumaks et põhjustas riski põletusele.
  • Mitmes kohas avastasid ametnikud katmata trossiklambreid või pikki kruvide otsasid seikleja liikumisalas.
  • Ühes seikluspargis avastasid ametid pikad trossiotsad laskumisraja lõpus, mis paiknesid laskuja silmade kõrgusel.
  • Poomisoht varitses ühe seikluspargi trossirajal, mil sel kõndiva inimese kaela juures rippusid köitest aasad, mis võivad trossilt kukkudes tekitada poomisohu.

Avalikud mänguväljakud

  • Tehnilise järelevalve amet leidis, et kohati on kasutusel katkisi seadmeid või muul moel korrast ära mänguväljakuid. Näiteks on vundamentide betoonosad kattepinnasest väljas, puitosad amortiseerunud ja vajaksid uusi kaitsekihte ning vanemate seadmete puhul ka metallosade korrodeerumine.
  • Vähesest hooldusest annavad märku näiteks nöörköite kulumine ning kiikedel liiga kulunud ketid.
  • Samuti oleks võimalik ohutust suurendada parema planeerimisega juba ehitamise ajal, näiteks atraktsioonide turvaalad on liiga väiksed või omavahel kattuvad, puuduv teave seadmete kasutamiseks ja nende omaniku kohta.
  • Parem võiks olla ka üldine heakord, mida rikuvad klaasikillud ja prügi mänguväljakul.
  • Mänguväljakute puhul on riskiteguriks ka asjaolu, et kuivõrd tegemist on avaliku alaga, siis mänguväljaku korrasolek võib ootamatult muutuda omanikust sõltumata, näiteks vandalismi läbi. Seetõttu on väga oluline, et kasutajad enne mängima asumist atraktsioonide korrasolekut kontrolliksid.

Õhkbatuudid

  • Tarbijakaitseamet rõhutab, et batuudid peavad olema alati nõuetekohaselt kinnitatud. Teenuse pakkuja peab lähtuma tootja antud juhistest ning kinnitamisel ei piisa, kui seda teha üle ühe.
  • Samuti ei tohi olla batuudi puhul lastel ligipääs elektriseadmetele.
  • Ka batuuditeenuse pakkujad peavad pöörama suuremat tähelepanu seadmete heale seisukorrale – ei ole harv vaatepilt, mil batuudi ankurduspunkt on rebenenud või on batuut rebenenud nii, et laps võib sinna takerduda.
  • Järgida tuleb batuudi kasutusjuhendis seatud piiranguid, nii piiranguid ilmastikuolude suhtes (tugeva tuule ja vihmaga batuute kasutada ei tohi) kui kasutajate pikkuse ja ka maksimaalse kasutajate arvu kohta.

 

Lisainfo:

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert 506 4608

Anu Võlma, tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist 501 1585

 

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Geoblokeeringu keeld mõjutab pea igat tarbijat

Geoblokeeringu keeld mõjutab pea igat tarbijat

Täna tarbimiskeskkonna arengu konverentsil arutati asukohapõhise diskrimineerimise mõju ja vajadust. Seaduseloojad tõid välja, et geoblokeeringust võidavad pea kõik tarbijad, ettevõtjad leidsid, et ettevõtlust ei tasuks liiga palju reguleerida, vaid anda ettevõtjaile võimalus enese regulatsiooniks, mis tugineb usaldusele.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas oma tervituses, et tänasel konverentsil on võimalus pöörata tähelepanu infoühiskonna valupunktidele ning koos leida neile ka lahendusi. Simson viitas e-kaubanduse kasvavale trendile, mis on märk suuremast teadlikkusest ning selle toetamiseks tuleb luua keskkond, mida võib usaldada. Parku võivad tarbijale nördimust valmistada asukohapõhised piirangud, mille kaotamiseks on Eesti oma Euroopa Liidu eesistumise ajal ette valmistanud geoblokeeringu keelu. „On suurepärane, et sellise suure muudatuse juures on näha Eesti jälg. Selleks, et see ka Eesti õigusaktidesse üle võtta, tuleb ka meie valitsusel eelnõu heaks kiita,“ sõnas minister Simson ja allkirjastas eelnõue otse konverentsi laval, et see ka ametlikult valitsusse arutamisele jõuaks.

Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip selgitas geoblokeeringuga seonduvat nimetades seda üheks suurimaks muutuseks ning põhjendas ka vajadust selle järele. Selleks kirjeldas Ansip läbiviidud ostu-uuringut, mis annab hästi edasi tänase e-kaubanduse Euroopa Liidus. Ostu-uuringus selgus, et 2 protsenti internetikasutajatest ei saa teatud e-poodidele ligi.

Ülejäänust 98 protsendist, kes e-poele ligi said, 27 protsendil ei olnud võimalik e-poes registreerida, sest IP-aadressid pärinesid valedest riikidest. Registreerimisvõimalusega tarbijatest 32 protsenti olid oma kaupa juba peaaegu käega katsumas, takerdusid transpordiprobleemidesse. „Ma poleks iial arvanud, et ma oma praegusel ametikohal peaksin tegelema postipaki hindadega, aga kuna e-kaubandus on digitaalne, siis on see teema päevakorral,“ rääkis Ansip. Ostu-uuringus vaadeldi ka transpordi hindade erinevust, kui pakk saadetakse kas samasse või teise riiki. Euroopa Liidu riikides on keskmine hindade erinevus 3-4 korda, ent ühe riigi puhul oli erinevus lausa 22 korda. Seega järgmine ülesanne oli muuta transpordihindu läbipaistvamakas ja selline ettepanek on juba ka tehtud.

Ansipi sõnul 26 protsenti tarbijatest, kel polnud mingit probleemi ka välismaisest e-poest tellitud kauba transpordiga, ei saanud oma ostude eest maksta, sest ka selle oli välja andnud vale riigi pank. „Meil on ühine kaardisüsteem, aga müüjad keeldusid neid aktsepteerimast. Kui see pole diskrimineerimine, siis ma tahan teada, mis on diskrimineerimine?“ kirjeldas Ansip geoblokeeringu piirangu tähtsust igale tarbijale.

„See peab olema ostja valik, milliselt e-poest ta osta tahab. Kedagi ei tohiks diskrimineerida selle pärast, et ta on päris valest riigist või tema krediitkaart ei ole välja antud selles riigis, mida müüja ei ole eeldanud. Arutelud selle teema üle olid tulised ja põhjalikud. Ma olen tänulik, et suured erimeelsused eri osapoolte vahel said ära silutud just Eesti eesistumise ajal,“ kirjeldas Ansip geoblokeeringu piirangu loomise tööprotsessi. Ansip lisas veel, et kedagi ei saa kohustada müüma oma kaupa igasse Euroopa Liidu nurka, aga kedagi pelgalt päritolu või kaardi väljaandja järgi diskrimineerida ei tohi.

Järgnevas arutelus osalesid Signe Kõiv E-kaubanduse Liidust, Peep Kuld ettevõtetest ON24 ja Cleveron, Roone Roost Vestige Verdantist ning Madis Ehastu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Ettevõtjad tõid välja, et uute regulatsioonide loomise juures peaks kindlasti arvestama, mida see tähendab ettevõtjatele – kui suurenevad vajalikud investeeringud ebamõistliku piirini, siis kahandab see ettevõtjate soovi ja motivatsiooni ettevõtlusega üldse tegeleda. Ettevõtjad nõustusid, et ühteid reegleid on vaja, ent need ei tohi muutuda ettevõtjaile koormavaks, vaid olulisem on tähtsustada sektori enda panust luues usaldusliku suhte tarbijatega.

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 5064608

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Kuus soovitust, mida seikluspargis tähele panna

Kuus soovitust, mida seikluspargis tähele panna

Enne seikluspargis ronimist loe kindlasti leping läbi ning pea meeles, et kuigi teenuse pakkuja peab tagama teenuse ohutuse, tuleb teenuse kasutajal täita nii enda kui teiste ohutuse tagamiseks kõiki reegleid. Et seikluspargi külastamine oleks meeldejääv ja meeldiv kogemus, tasub eelnevalt teha veidi eeltööd ja tähelepanu pöörata mõningatele nüanssidele.

Piirangud kasutamisele

Kõigepealt tasub tutvuda teenusepakkuja kodulehega, kust selgub, millises vanuses või pikkuses kasutajatele park suunatud on. Seda tasub teada juhuks, kui seltskonnas on keegi, kes on lubatust noorem või lühem, siis tema teenust tarbida ei saa – ta lihtsalt ei pruugi ulatuda atraktsioonideni või ei ulata kinnitada end turvatrossi külge. Seega tasub uurida, kas pakutakse ka muid teenuseid või kas pealtvaatajaid lubatakse parki kaasa.

Välja tasub selgitada ka, kuidas ilmaolud mõjutavad seikluspargis ronimist, näiteks kas vihmaga on rajad avatud või mitte.

Vajalik füüsiline ettevalmistus

Seikluspargi kodulehel on enamasti kirjas, kas tegemist on madal-  või kõrgseiklusradadega ning millist füüsilist ettevalmistust see nõuab. Kõik rajad ei ole nii lihtsad, et igaüks suudaks neid igal ajahetkel läbida. Kui seiklusparki minnakse sõpruskonnaga, tasub läbi mõelda, kas igaüks on valmis rada läbima. Igale järgmisele rajale minnes tasub vahepeal nõu pidada ka juuresoleva instruktoriga, kes oskab anda head nõu vastavalt kui osav tundub ronija olevat ja teab eesootavaid takistusi. Sõbra toetamine ja julgustamine on hea, kuid kui sellest saab survestamine, ei jää sellest sõbrale head kogemust ning hirmud võivad pigem süveneda.

Ronimiseks sobiv riietus

Parkides võivad olla piirangud ka riietusele. Kindlasti ei sobi lehvivad riided – seelikud ja sallid, ka kapuuts võib rajaosadesse takerduda. Seiklusparki soovitatakse külastada sportlikes pika varruka ja säärega rõivastes. Jalanõud peaksid olema kinnised ja kindlalt jalas. Pikad juuksed tasub panna korralikult patsi, et vältida takerdumist konstruktsioonide või liikuvate osade vahele.

Töökorras ja kasutajale sobiv varustus

Varustust vastu võttes vaata ka ise rakmed, köied, karabiinid ja rullikud üle. Kui rakmete sild või köied narmendavad või neid on proovitud ise parandada, ei pruugi need sinu ohutust tagada. Kui isesulguvad karabiinid või rullik ei sulgu ise korralikult (plõksuta neid kinni-lahti mõned korrad), võib eeldada, et mustus on detailide vahele läinud või detailid on liigselt kulunud ning seade vajab hooldust või välja vahetamist. Sellistel puhkudel anna sellest teenusepakkujale teada ja küsi endale teised.

Kui seikluspargi esindaja pakub kindaid ja kiivrit, siis kasuta neid. Vali kindlasti õige suurus, sest liiga suurte kinnastega on ebamugav ronida, need võivad takerduda karabiini vahele selle turvatrossile ühendamisel.

Kuula juhendajat

Kui rada ei ole üles ehitatud ühe tervikuna, tutvu ka radade skeemiga ja värvide tähendusega, enamasti on iga järgnev rada raskem. Pargis esimest korda ronides tasub rajad läbida teenuse osutaja soovitatud järjekorras. Kindlasti kuula tähelepanelikult instruktaaži ning kui midagi jääb ebaselgeks, küsi üle. Pea meeles, et kaasaolevad lapsed on seikluspargis täiskasvanute vastutusel ning hoolitse selle eest, et ka nemad kõikidest reeglitest aru saaksid ja neid järgiks.

Raja kõige olulisem reegel, kui kasutatakse rullikute ja karabiinide süsteemis – üks karabiin peab ALATI olema turvatrossi küljes! Kui tunned, et vajad abi või juhendamist, anna sellest häbenemata instruktorile märku, sest selleks ta seal ongi. Kui keegi seltskonnast ei soovi või ei jaksa rada/radasid lõpuni teha, siis ta saab katkestada – ainult teenuse kasutaja ise saab hinnata oma võimeid ja jõuvarusid.

Anna seikluspargile tagasisidet

Isegi, kui järgitakse kõiki reegleid ja nõudeid, ei ole siiski täielikult välistatud õnnetuste juhtumine, näiteks võib juhtuda, et seikleja väänab jala välja pärast ebaõnnestunud maandumist või marrastab nahka vastu puidust konstruktsiooni. Õnnetuse korral on oluline sellest ka teenuse osutajale teada anda, ainult nii saab ta teenust paremaks ja turvalisemaks muuta.

Anneli Nagel, tarbijakaitseameti  turujärelevalve osakonna toote- ja teenuseohutuse nõunik

Aitäh teile!

Elamusteenuse pakkuja ei saa oma vastutust lükata tarbijale

Elamusteenuse pakkuja ei saa oma vastutust lükata tarbijale

Seadus ütleb, et teenusepakkuja vastutab pakutava teenuse ohutuse eest, ent tarbijakaitseameti järelevalve näitab, et tihti püüavad elamusteenuste pakkujad vastutusest vabaneda. Tegelikult ei ole teenusepakkujal võimalik sellisest vastutusest vabaneda ja tarbijal on kohustus järgida ohutusnõudeid ehk mõlemad vastutavad oma tegevuse eest.

Tarbijatele pakutav teenus peab vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutu tarbija elule ja tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatud eeldab. Teenuse pakkuja peab järgima hoolsuskohustust ehk tegema kõik endast oleneva tarbija huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja tarbijal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ameti järelevalve mängutubades ja seiklusparkides on aga näidanud, et sageli kirjutavad elamusteenuse pakkujad lepingusse või kodukorda, et teenuse kasutaja vastutab ise enda ohutuse eest või kasutab teenust omal vastutusel. Sellised lepingutingimused on seadusega vastuolus ning ebamõistlikud. Kusjuures ei ole määrav, kas tarbijale pakutav teenus on tasu eest või tasuta.

Näited tühistest lepingutingimustest

„Teenuse saaja või tema esindaja …… on teadlik ratsutamise ja hobusega seotud ohtudest ja on tuttav turvanõuetega ning sellest tulenevalt võtab kogu vastutuse võimalike õnnetusejuhtumite eest, mis võivad ratsutamise käigus juhtuda ega esita X OÜ-le kahjunõudeid võimalike vigastuste korral. Leping on koostatud kahes (2) eksemplaris, millest ühe saab kumbki osapool. Lepingu pooled on võrdsed ja tähtajatu kehtivusega ning kehtivad alates allakirjutamise hetkest.

„X OÜ ja meie lasteala töötajad ei vastuta võimalike õnnetusjuhtumite eest. Toredat ja turvalist lustimist.“

„Kinnitan, et olen nõus kasutama OÜ x seadmeid omal vastutusel. Vabastan X OÜ kõikidest kohustustest nii seadmete kui ka kaassõitjate ees, kui olen põhjustanud seoses oma teoga X OÜ-le kahju.“

„Võttes vastu teenuse „külastage mängutuba“ ja makstes selle eest, tõendavad lapsevanemad, et nad on tutvunud mängutoa reeglitega ja kohustuvad neid järgima, juhtima oma lapsele tähelepanu ning samuti nõustuma, et X mängutuba ei vastuta laste võimalike vigastuste eest seal viibimise ajal.“

Hoolsuskohustuse rikkumine võib kaasa tuua rahalise nõude

Hoolsuskohustuse rikkumisena võib kõne alla tulla näiteks olukord, kui teenuse pakkuja teeb teenuse käigus vea või esineb puudus teenuse pakkumisel kasutatud tootel, teenuse kohta antud info on ebaõige, eksitav või puudulik, mis  põhjustab inimese vigastuse, mürgistuse, haiguse või ohustab muul viisil tema tervist. Samuti olukorrad, mil teenuse pakkuja ei järgi kõiki tootjapoolseid kasutus-, hooldus- ja paigaldamisjuhiseid, et tagada korrektne toote kasutamine ning selle läbi ka osutatava teenuse ohutus.

Kui teenuse osutaja rikub lepingust tulenevaid kohustusi, siis õnnetuse korral, mille tagajärjel saab kahjustada tarbija tervis, saab tarbija nõuda teenuse osutajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Üldjuhul vastutab teenuse osutaja lepingu rikkumise eest.

Lepingupooltel on võimalus teenuse osutamise lepingus kokku leppida, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral ei vastuta teenuse osutaja tekkinud kahju eest. Samuti võib piirata teenuse osutaja vastutust. Oluline on arvestada, et teatud juhtudel võivad kokkulepped osutuda tühiseks. Näiteks on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks. Tühine on ka kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda,. Samuti on tühine tarbijaga sõlmitud lepingus tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise poole surm või kahjustatakse tema tervist või kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Näiteks kui lapsevanem viib lapse seiklusparki, mängutuppa või batuudile mängima, ei saa teenust pakkuv isik lepingu rikkumisest tulenevat vastutust kokkuleppel kehtivalt välistada ega seda ebamõistlikult piirata. Vastutusest vabanemiseks peab teenuse osutaja tõendama, et täitis hoolsuskohustust, st kohustust mitte kahjustada tarbija tervist, mistõttu ei saa talle kahju tekitamist ette heita.

Tarbija peab järgima antud juhiseid

Samuti on oluline märkida, et ka tarbija on kohustatud järgima kõiki ettevõtja poolt esitatud juhiseid, et vältida riske nii enda kui ka teiste elule ja tervisele. Tarbijail on soovitav enne lepingu sõlmimist tutvuda lepingu sisu ja tingimustega. Seejuures tasub teada, et leping ei tähenda alati millegi paberil allkirjastamist, vaid ka kokkulepet ning lepingu osaks saavad lepingutingimused võivad olla ka teave, mille teenuse pakkuja annab suuliselt. Näiteks batuutide puhul on lepingutingimus teenuse pakkujalt kasutajale antav teave selle kohta, millises vanuses ja pikkuses lapsed võivad batuudil hüpata. Mängutubade puhul tuleks tutvuda mängutoa kodukorraga, mis võib olla esitatud nii mängutoas kui ka veebilehel.

Seega lasub vastutus ohutuse tagamisel mõlemal osapoolel. Ettevõtja kohustus on tagada teenuse ohutus ning ohutusega seonduvat vastutust ei saa lükata tarbijale. Teisalt peab tarbija mõistma, et ka tema vastutab oma käitumise ja reeglite järgimise eest.

Ohutult lõbutseda on lõbusam!

Kristina Meus, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist

 

 

Nippe õhkbatuutide ohutuks kasutamiseks

Tarbijakaitseameti pressiteade

25.05.2018

 

Nippe õhkbatuutide ohutuks kasutamiseks

Suvisel ajal toimub üle Eesti palju vabaõhuüritusi, kus pakutakse ka batuudil hüppamist. Tarbijakaitseamet rõhutab, et kui aeda või avalikuks ürituseks püstitatakse õhkbatuut, siis peab olema tagatud selle turvaline kasutamine.

Õhkbatuudi teenuse pakkujal tuleb meeles pidada, et paigaldamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda kõigist tootjapoolsetest juhistest ning iga batuudi juures peab olema selgelt esitatud teave tarbijale batuudi ohutuks kasutamiseks. Batuudil hüppavatel lastel peab olema täiskasvanud järelevaataja, kes jälgib laste tegevust ning hoiaks silma peal, et lapsed ei ripuks näiteks batuudi välisseintel, ei läheks batuudile söögi ja joogiga ning kinni peetaks maksimaalsest kasutajate arvust. Samuti on oluline, et ohu korral (nt batuudi tühjenemine, elektrikatkestus, ilmamuutus) oleks täiskasvanud järelevaataja võimeline kohe reageerima.

Batuuti rentides on vajalik teada, et rendileandja peab tootega kaasa andma põhjalikud kasutus- ja paigaldusjuhised, nende seas ankrute paigaldamise meetod, maksimaalne ohutu tuule kiirus, paigaldusala nõuded jne. Eelkõige peaks õhkbatuudi paigaldamine olema rendileandja töö, ent järgides korrektselt kõiki ohutusnõudeid on võimalik see ka ise ohutult püstitada. Samuti peab rendilevõtja muu teabe hulgas saama juhiseid kuidas käituda eriolukordades nagu ootamatu vihm, tuule tugevnemine, batuudi tühjenemine ja elektrikatkestus. Kui tekib kahtlusi millegi suhtes, tuleb teenusepakkujalt kohe küsida lisaselgitusi. Lapsi ei tohi jätta täiskasvanu järelevalveta batuudile.

Avalikul üritusel, näiteks laadal, linna päevadel, küla jaanitulel või mujal tasub ka lapsevanematel jälgida, millistele batuutidele nad oma lapsed hüppama lubavad. Silmas tuleks pidada, kas batuudid on igast küljest ankurdatud maa külge, millisele pinnasele on õhkbatuut paigaldatud ning kas kõva pinnase (asfalt vms) puhul on olemas pehmendusmatid näiteks batuudile peale ja maha minemise alal ja muud taolist, mis suurendavad kasutajate turvalisust.

Vaata ka teisi elamusteenuste ohutu kasutamise soovitusi ostatargalt.ee veebist.

Spikker, kuidas tagada ohutus õhkbatuudi kasutamisel:

  • Välitingimustes kasutatavad batuudid peavad olema ankurdatud ning kõik tootjapoolsed kinnituskohad, sh kõrgete batuutide ülemised ankurduskohad, peavad olema vastavalt tootja juhistele kinnitatud ka juhul kui batuut asub kõval pinnasel, näiteks asfaldil.
  • Täispuhutav batuut peab asuma eemal kõikvõimalikest ohtudest, näiteks elektriliinid, aiad, puud jne.
  • Õhkbatuudi paigaldusala peab olema puhas teravatest esemetest.
  • Õhkbatuudi ümber tuleb tagada vaba ala.
  • Puhur ja kaablid ei tohi olla kättesaadavad tarbijatele ega teistele kõrvalistele isikutele, sh välistada tuleb juhtmetesse takerdumise võimalus.
  • Tootja poolt batuudi ohutuks kasutamiseks ettenähtud ohutusteave batuudi kasutajale peab laatadel, väliüritustel, mängualadel jne kasutatavatel batuutidel olema selgesõnaliselt iga batuudi juures välja toodud. Muu hulgas peab olema kirjas mitu inimest tohib korraga batuudil hüpata, mis vanuses, kaalus või kasvus lapsed batuudil hüpata tohivad, hüppamine peab toimuma täiskasvanu järelevalve all, ei tohi teha saltosid, mürada, tõugelda jne.
  • Vajalik on tagada täiskasvanud järelevaataja olemasolu, kes jälgib ja koordineerib batuutide kasutamist, sh kasutajate arvu, ning saab koheselt reageerida õnnetuse või batuudi tühjenemise korral.
  • Batuut ei tohi olla rebenenud, vigastatud vms;
  • Peab olema teada, milline on igale batuudile tootja poolt lubatud maksimaalne kasutajate arv, kasutaja maksimaalne pikkus ning seda tootja poolt etteantut peab järgima.
  • Tuleb jälgida ilmastikuolusid. Vihma ja tugeva tuulega (tuulekiirus enam kui 11 m/s) õhkbatuuti kasutada ei tohi.

 

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Saaremaa tarbijad saavad kaubanduskeskuses digitaalselt abimehelt nõu

Tarbijakaitseameti pressiteade

24.05.2018

 

Saaremaa tarbijad saavad kaubanduskeskuses digitaalselt abimehelt nõu

Tarbijakaitseamet paigaldas Kuressaarde Saaremaa Kaubamajja elektroonilise infokioski, mis annab vastuseid enamlevinud küsimustele. Ameti esindajad olid täna keskuses kohapeal kioskit tutvustamas ja vastamas ka muudele küsimustele.

Tarbijakaitseamet on viimastel aastatel pööranud palju tähelepanu interaktiivsete nõustamisvõimaluste loomisele. Alustati Tallinna lennujaama paigaldatud lennureisija õiguste teemalistest infokioskitest. „Aeg näitas, et digitaalsed abimehed võeti lennujaamas väga hästi vastu – infokioskeist otsitavate nõuannete hulk küündib ühes kuus isegi kuni pea tuhandeni. See andis kindlust mõttele laiendamaks sama ideed ka kaubanduskeskustesse, kuivõrd on hea anda tarbijatele nõu probleemide tekkimise kohas,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Kaubanduskeskustesse paigaldatud infokioskite eesmärk on pakkuda tarbijatele teavet kaupade ja teenustega seotud tarbijate õiguste kohta, mille leidmine on tehtud võimalikult lihtsaks kasutades kontrollküsimusi. Eelmise aasta lõpul avas amet esimesed elektroonilised abimehed kaubanduskeskustes Rakveres ja Viljandis. Juba enne tänast on tarbijad Kuressaares asuvast infokioskist saanud hulganisti nõuandeid.

Tarbijatel on hea teada, et elektroonilist abimeest saab kasutada ka tarbijakaitseameti kodulehelt tarbija asukohast sõltumatult, seega on abimees nutitelefoni vahendusel alati taskus olemas.

 

 

Manuses on foto, kus paremal seisab tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ja vasakul tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Ando Kiidron.

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Ka laadal kaubeldes tuleb tagada korrektne hinnateave ja tarbija õigused

Tarbijakaitseameti pressiteade

23.05.2018

 

Ka laadal kaubeldes tuleb tagada korrektne hinnateave ja tarbija õigused

Alanud laadahooaja puhul tuletab tarbijakaitseamet kauplejaile meelde, et laadal kauplemisel kehtivad samad reeglid, nagu tavapoeski. Erilist tähelepanu tuleks pöörata korrektsele hinnateabele, tarbija õigustele pretensiooni esitamisel ja ostukviitungi saamisele. Tarbijail soovitab amet säilitada ratsionaalne mõtlemine, enne tehingu sooritamist uurida täpsemalt, millega tegu ning mitte uskuda liiga head müügijuttu.

Amet rõhutab, et kauplejail tuleb kindlasti toote juurde välja panna selle müügihind ja toote iseloomu arvestades ka ühikuhind. Kuna laadal on kerge pead kaotada ning sellisel vabaõhuüritusel on kauplejad kahjuks üsna tihti varmad seda ära kasutama, siis peaks tarbija enne ostmist müüjalt toote kohta küsima lisainfot, pärides näiteks toote hinna, koguse, koostise ja päritolu kohta. Näiteks kui kaupleja müüb juustupatse, pätsileiba või vorstilatte tükikaupa, siis välja tuleb tuua ka kilohind. Seejuures ei tohi tarbijale anda kaalu või muus osas eksitavat teavet.

Kaupleja peab tagama selle, et kauba märgistus on korrektne, mis tähendab, et see peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Tehniliselt keerukate toodetega tuleb ostjale kaasa anda ka eestikeelne kasutusjuhend. Ostja peaks kauplejalt uurima ka seda, mida teha siis, kui tootel ilmneb puudus – ka laadalt ostetud kaubale kehtib pretensiooni esitamise õigus, nagu tavapoes.

Tarbija peaks kindlasti küsima makset tõendavat dokumenti, mis on eelkõige vajalik selleks, kui hiljem ilmneb kaubal defekt. Ostudokumendil peab olema vähemalt kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress, müügikuupäev ning iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. Meeles tasub pidada, et alla 20-eurose ostu korral peab müüja tarbijale ostu tõendava dokumendi andma juhul, kui ta seda soovib. Üle 20-euroste ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks.

Lisaks soovitab tarbijakaitseamet inimestel arvestada sellega, et laat on vabaõhuüritus ning sealt ostetud toidukaubad võivad sooja ilmaga rikneda.

Soovitused tarbijale, kui õigesti kasutatud tootel ilmneb puudus:

  • lõpeta toote kasutamine;
  • otsi välja ostu tõendav dokument;
  • pöördu esimesel võimalusel kaupleja poole;
  • pöördu tarbijakaitseameti poole, kui Sa kauplejaga kokkuleppele ei jõua.

 

Lisamaterjalid:

 

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Tähelepanu: Ohutult lõbutseda on lõbusam!

Tarbijakaitseameti pressiteade

15.05.2018

 

Tähelepanu: Ohutult lõbutseda on lõbusam!

Tänasest alustavad tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kuu aega vältava teavituskampaaniaga, millega pööravad tähelepanu elamusteenuste ohutusele – et teenuse kasutajad oleksid tähelepanelikud ja hindaksid oma võimeid õigesti ning teenuse pakkujad veenduksid oma teenuse turvalisuses.

Tarbijaile pakutakse praegu erinevatele sihtgruppidele ligikaudu 70-80 vabaajateenust, mille hulk ja populaarsus järjest tõuseb. Elamusteenused hõlmavad batuute, mängutubasid, seiklusparke, köielronimist, servalkõndi, välimänguväljakuid, benji-hüppeid ja muudki põnevat.

Tarbijakaitseseaduse järgi peavad kaup ja teenus olema nõuetele vastavad ning sihipärasel kasutamisel tarbijale ohutud ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Ametid pööravad ettevõtjate tähelepanu põhilistele järelevalve käigus tuvastatud probleemkohtadele eesmärgiga tõsta pakutavate vabaajateenuste ohutust. Ametid on läbi viimas ka erinevate meelelahutusteenuste kontrolle, mida tutvustatakse avalikul ümarlaual 5. juunil.

„Eelkõige tuleb tegeleda õnnetuste ennetamisega, mis nõuab nii teenusepakkuja kui ka kasutaja täit tähelepanu. Ennetustöö rõhuasetust ja vajadust kinnitavad teenusepakkujate endi veendumus, aga paraku ka värsked järelevalve tulemused ning  viimastel aastatel juhtunud rasked õnnetused, mida oleks kasutaja ja teenusepakkuja suurema ettevaatlikkuse korral suudetud ehk äragi hoida,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Lisaks oma teenuse tehnilise poole ohutuse tagamisele tuleb ettevõtjail läbi mõelda ka tarbijate juhendamise ja vastutuse küsimus. Ametite läbiviidud järelevalve käigus selgus, et ettevõtjad peaksid lisaks suulisele juhendamisele esitama olulisemaid ohutusnõudeid ka kirjalikult või muul tähelepanu püüdval moel – et need  oleksid kättesaadavad ka teenuse kasutamise ajal. Ettevõtjad  ei taju sageli enda vastutust pakutava teenuse ohutuse osas ning see soovitakse lükata tarbija kanda, näiteks kirjutatakse lepingutesse, et teenuse kasutaja vastutab enda ohutuse eest või kasutab teenust omal vastutusel.

Iga ettevõtja vastutab oma pakutava teenuse ohutuse eest sõltumata tüüptingimustes kirjeldatud välistustest. Seetõttu oleks märksa mõistlikum keskenduda oma teenusega seotud riskide maandamisel enesekontrolli süsteemile, mis aitab operatiivselt tuvastada seadmete amortiseerumisest või rikkest tingitud ohtu. Lisaks on oluline kinni pidada  kasutatavate seadmete tootjapoolsetest kasutus-, paigaldus-, ja hooldusjuhenditest.  Muu hulgas tuleb tarbijale ohutuse tagamiseks anda selgelt ja arusaadavalt teenuse kasutamise ja ohutusega seonduvat teavet. Vastav teave peab olema esitatud nii suuliselt kui ka kirjalikult Samuti on oluline teenuse pakkujal olla valmis tegutsemiseks õnnetusjuhtumi korral.

Tarbijatel soovitavad ametid võtta rahulikult aega ning kuulata tähelepanelikult teenuse kasutamisega seonduvaid instruktsioone, sest tarbija kohustus on järgida etteantud juhiseid, selleks et tagada nii enda kui ka  teiste kasutajate ohutus. Samuti tuleb tarbijal läbi mõelda oma võimekus, seda eriti ekstreemsemate tegevuste puhul. Teenuse kasutamise käigus tekkivate probleemide või kahtluste korral tuleb kohe pöörduda juhendaja poole, et saada abi ja täiendavat teavet.

 

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!