Balti riikide tarbijakaitseametid: Seiklusradade seisukord võiks olla parem

Eesti, Läti ja Leedu tarbijakaitseametite läbiviidud ühine seiklusparkide järelevalveprojekt näitas, et seiklusradade üldine seisukord oli keskpärane. Ohutuse tõstmiseks töötasid ametid välja juhendi, mis on ettevõtjaile abiks mõistmaks ohutusele seatud nõudeid ning hindamaks pakutava teenuse ohutust.
Seikluspargid on üha enam populaarsust kogunud, mille ohutuse osas järeleandmisi teha ei tohi ükski ettevõte. Tänavu suvel kontrollisid Balti riikide tarbijakaitseametid seiklusparkide ohutust ja nõuetele vastavust. Kontroll hõlmas kokku kuut seiklusparki, st igas riigis kahte. Tähelepanu pöörati dokumentatsioonile, radade ehitusele ja ohutusele, kasutatavate isikukaitsevahendite nõuetele vastavusele ning olemasolule, tarbijale antavale teabele, lepingutele jne. […]

Tarbijakaitseamet: allahindluste eel ei tohi kunstlikult hinda tõsta

Tarbija jaoks peab olema kauba hind poes selgelt ja üheselt arusaadav ning enne allahindluste hooaega ei tohi kunstlikult hindu tõsta.
Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. Kauba maksumust võib tarbija vaatenurgast pidada üheks tähelepanuväärsemaks teguriks ostuotsuse kujunemisel, mistõttu on äärmiselt oluline tarbijale esitada ostueelne teave selgelt ja üheselt arusaadavalt.[…]
Allikas: Postimees

Uus turismiseadus suurendab tarbijate kaitset

06.12.2017.a võeti Riigikogus vastu turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, mis suurendavad reisijate õigusi ja kaitset ning kaasajastavad reisiteenuste osutamisega seonduvaid nõudeid. Olulise muudatusena täieneb pakettreisi mõiste.

„Inimesed kujundavad oma reise järjest enam vastavalt vajadustele internetis ning traditsiooniliste pakettreiside osatähtsus väheneb, sellest tulenevalt laieneb […]

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaupleja peab tagama hinnateabe selguse ja korrektsuse

Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. Kauba maksumust võib tarbija vaatenurgast pidada üheks tähelepanuväärsemaks teguriks ostuotsuse kujunemisel, mistõttu on äärmiselt oluline tarbijale esitada ostueelne teave selgelt ja üheselt arusaadavalt.

 

Kauba müümisel eristatakse kahte liiki hinnateavet – müügihind ja ühikuhind, mis on kohustuslik välja tuua. Müügihind on hind, mida tarbija maksab toote eest selle ostmisel ehk tasutav lõpphind. Teiseks kohustuslikuks liigiks on ühikuhind, mis näitab toote maksumust mõõtühiku kaupa tulenevalt konkreetse toote koguse tavalisest mõõdupuust. Ühikuhind annab tarbijale võimaluse erineva suurusega pakendites müüdavat kaupa võrrelda ja teha ostuotsus erinevate kaupade ja hindade seast vastavalt ühikuhinnale, mis on sageli majanduslikult mõistlikum kui lähtuda ainult toote müügihinnast.

Hinnateave tuleb märkida kaubale, selle müügipakendile või panna välja kauba vahetusse lähedusse. Müügihind ja ühikuhind peavad olema avaldatud kõigi müügikohas müügiks olevate, samuti müügikoha vaateaknal eksponeeritud kaupade puhul, kui need ei ole vaateakna kujunduse osaks ja neid on võimalik vaateaknalt lihtsalt eemaldada ja tarbijale müüa. Teave hinna kohta peab olema sellise paigutuse ja mõõtmetega, et see oleks tarbijale kergesti märgatav.

Tavahind peab olema hõlpsalt märgatav

Püsikliendi kampaaniate korral tuleb jälgida, et püsikliendile kehtiv erihind ei oleks visuaalselt liiga esile tungiv. Tarbijal peab olema võimalus kergesti märgata ka tavakliendi hinda. Tarbijakaitseamet soovitab hinnateabe avaldamisel järgida kõikide müügikohas pakutavate kaupade osas ühtset kujundust eri liiki hindade paigutamisel, et vältida kliendi eksitamist.

Sarnaselt kaupade müümisega peab ettevõtja hindadest teavitama tarbijaid ka teenuseid müües. Tarbijale tuleb näidata teenuse eest tasumisele kuuluvat lõpphinda. Kui lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, tuleb tarbijat teavitada teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on talle sobiva teenuse ostmisel kujunevat hinda piisavalt võimalik prognoosida.

Teenuste hinnakiri või teenuse hinna arvutamise aluseid kirjeldav muu dokument peab olema välja pandud teenuse osutamise kohas või kaupleja tegevuskohas, samuti kaupleja veebilehel selliselt, et see oleks tarbijale märgatav.

Mida jälgida soodusmüükidel?

Kui kaupmees soovib teha kampaaniat, mida nimetab ta lõpu-, tühjendus- , sulgemismüügiks või muu taolise nimetusega, tuleb tal üheaegselt täita teatud tingimused. Selline müük peab olema seotud kogu kauba või sellest piiritletud osa lõpumüügiga, müügi kestvus peab olema määratletud ning kauba hind peab olema tavahinnast tunduvalt madalam.

Kasutades väljendeid nagu soodusmüük, allahindlus jms, tuleb kauplejal samuti täita teatud tingimused samaaegselt: müük peab olema seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kaubaga, müügiperiood on määratletud ning hind on tavalisest tunduvalt madalam.

Reklaam ei tohi olla tarbijat eksitav

Reklaamis peab tarbijale arusaadavalt välja tooma, millistele kaupadele allahindlus kehtib. Tarbija suhtes on ebaaus hinnaga manipuleerimine ehk hinna kunstlik tõstmine allahindluste eel.  Allahindluse puhul peab selgelt olema välja toodud kauba lõpphind. Allahindlus ei saa kesta piiramatu tähtajaga ning pidevalt kestev allahindlus tähendab sisuliselt hindade tavahinnaks kujunemist.

Eksitavaks võib kujuneda olukord, kui klientidele reklaamitakse suurt allahindlust või soodusmüüki, kuid poes selgub, et see puudutab ainult väikest osa kaupadest. Näiteks kutsung „Kõik kaubad kuni – 50%“ tähendab, et kõik kaubad kaupluses peavad olema allahinnatud kuni 50 protsenti.

Reklaam “Allahindlus 20% kuni 70%“ tähendab, et kõik kaupluses müüdavad kaubad peavad olema allahinnatud selles vahemikus.

Üleskutse “Allahindlus -25%“ tähendab, et kõik kaubad peavad olema allahinnatud 25 protsenti.

“Allahindlus kuni -50%“ tähendab, et allahindluse protsent kaupluses ulatub kuni 50 protsendini  ja võib olla ka väiksem, näiteks 10 või 15%.

Reklaamides allahindluse protsendilist vahemikku, tuleb kauplejal olla väga tähelepanelik ja arvestada, et allahinnatud toodete seas peab olema proportsionaalselt nii madalaima kui kõrgeima protsendimääraga allahinnatud tooteid. Tarbija tehinguotsuse mõjutajaks on eeskätt vahemiku ülemine määr ehk suurim lubatud allahindluse protsent.

Uut müügi- ja ühikuhinnast madalamat hinda peab kauba juures näitama ka soodustingimustel kaupa müües. Uut hinda ei ole kauba juures vaja avaldada ainult sel juhul, kui müügikohas kehtib selline ühetaoline soodustus lühiajaliselt ning kõikidele kaupluses müüdavatele toodetele ilma erandite ja välistusteta. Taolises olukorras oleks ebamõistlik nõuda kõikide toodete ümberhinnastamist lühikeseks ajaks.

Kui hind kassas erineb riiulile märgitust

Kui kassas olev hind erineb kaubal või kauba juures olevast hinnast, võib tarbija ostust loobuda või osta kauba uue hinnaga. Paljud kauplejad on valmis heade kliendisuhete säilitamise eesmärgil müüma tarbijale kauba müügisaalis esitletud hinnaga ja on seda ka avalikult meedia vahendusel välja öelnud. Kindlasti tuleks tarbijal müügihinna erinevusele viidata juba kassas, sest hiljem erinevust märgates on seda oluliselt raskem tõendada. Kauplejal tasub teha omalt poolt kõik, et juhtkonna antud avalikud lubadused jõuaksid igasse kassasse, et vältida olukordi, mil avalikud lubadused reaalsetes olukordades vett ei pea.

Täpsemate suuniste osas soovitame ettevõtjatel tutvuda tarbijakaitseameti kodulehel oleva juhendiga „Müügi- ja ühikuhinna avaldamise ning soodustingimustel müügist teavitamise kohta“.

Autor: Sander Sepa, tarbijakaitseameti turujärelevalveosakonna jurist

Heade soovidega

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Simson: EL-is peavad tarbijate huvid olema rohkem kaitstud

MKMMajandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles täna Brüsselis Euroopa Komisjoni tarbijate kaitse laiendamise algatuse kohtumisel, et Euroopa Liit peab poliitikakujundajatena tagama turu, kus tarbijad on piisavalt kaitstud ja ettevõtted saavad ausa konkurentsi tingimustes kasvada.

„Mõjuanalüüs on osutanud seadusandlike muudatuste vajalikkust, näiteks tarbijate õiguskaitse kehtestamine ebaausate kaubandustavade kasutamise korral, internetipõhiste turgude suurema läbipaistvuse vajadus ja lepingueelse teabe esitamise lihtsustamine,“ rääkis minister. […]

Allikas: MKM

Tarbijakaitseameti pressiteade 05.12.2017 Balti riikide tarbijakaitseametid: Seiklusradade seisukord võiks olla parem

 

Balti riikide tarbijakaitseametid: Seiklusradade seisukord võiks olla parem

Eesti, Läti ja Leedu tarbijakaitseametite läbiviidud ühine seiklusparkide järelevalveprojekt näitas, et seiklusradade üldine seisukord oli keskpärane. Ohutuse tõstmiseks töötasid ametid välja juhendi, mis on ettevõtjaile abiks mõistmaks ohutusele seatud nõudeid ning hindamaks pakutava teenuse ohutust.

Seikluspargid on üha enam populaarsust kogunud, mille ohutuse osas järeleandmisi teha ei tohi ükski ettevõte. Tänavu suvel kontrollisid Balti riikide tarbijakaitseametid seiklusparkide ohutust ja nõuetele vastavust. Kontroll hõlmas kokku kuut seiklusparki, st igas riigis kahte. Tähelepanu pöörati dokumentatsioonile, radade ehitusele ja ohutusele, kasutatavate isikukaitsevahendite nõuetele vastavusele ning olemasolule, tarbijale antavale teabele, lepingutele jne.

Eestist oli järelevalveprojekti kaasatud Otepää seikluspark, kui üks vanimaid seiklusparke ja Pirita seikluspark, kus pakutakse teenust ka öisel ajal (ööronimine). Projektis osalenud seikluspargid said kontrollimise käigus tagasisidet kitsaskohtadest ning ka sellest, mis on hästi. Osalenud seiklusparkidele edastatud kokkuvõte võimaldab neil end teiste teenusepakkujatega võrrelda, õppida vigadest ja rakendada häid lahendusi.

Ametid hindasid kontrollitud Balti riikide seiklusparkide seisukorda keskpäraseks. Arenemisruumi on teenuse ohutuse parandamiseks kõikides valdkondades, näiteks isikukaitsevahendite kasutamine, tarbijatele antav teave, võõrkeelsed lepingud või muu sarnane. Kontrollijate hinnangul ei pööranud osad teenuseosutajad piisavalt tähelepanu osutatava teenuse ohutusele, sest mõnedes parkides ei olnud nende avamisest saadik tehtud ühtegi parendust.

 

Lisaks ilmnes, et seiklusradasid ja isikukaitsevahendeid ei hooldatud piisavalt, sest selles valdkonnas leiti palju rikkumisi. Näiteks kasutati kulunud isikukaitsevahendeid, kahjustatud seiklusraja elemente (juurdepääsuredelid, platvormid jne) ja ohutusvarustust (puude polsterdus).

Järelevalve käigus kaardistati hetkeolukord ning selle alusel koostati ühtsed juhised ohutuse tagamiseks seiklusparkides. Dokument sisaldab ka enesekontrolli küsimustikku, mis annab ettevõtjale võimaluse hinnata seikluspargi hetkeolukorda ning teha vajalikud parandused. Valminud „Seiklusparkide ohutuse juhend“  on kõikidele ettevõtjatele kättesaadav tarbijakaitseameti kodulehelt ettevõtjaile suunatud juhendite juurest.

 

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Euronõuded keelavad liiga kollased friikartulid

Alates 11. detsembrist hakkab Soomes kehtima uus euroliidu regulatsioon, mis lubab klientidele pakkuda vaid kuldkollaseid friikartuleid ning sööjatel tekib võimalus spetsiaalse värvikaardi abil kontrollida, kas värv on ikka õige.
Friikartulid ei ole ainsad toiduained, mis on sattunud euroametnike tähelepanu alla, kirjutab Yle. Muudatus puudutab ka krõpse, soolaküpsiseid, saiakesi, hommikusöögihelbeid, beebiküpsiseid jt, et need ei sisaldaks akrüülamiidi. Akrüülamiid tekib tavaliselt toiduaine töötlemisel kõrgel kuumusel, nagu näiteks küpsetamisel, õlis keetmisel või röstimisel. Seda ainet peetakse üheks peamiseks vähipõhjustajaks. […]tarbija 24

Jõulukinke e-poest ostes tuleb arvestada piisava ajavaruga

Tarbijakaitseamet pöörab tarbijate tähelepanu, et mis iganes ostu e-poest sooritades tuleb alati vaadata kauba lubatavat tarneaega ning soovitab ettevõtjatel hoiduda ebareaalsetest tähtaegadest. Need soovitused on eriti aktuaalsed jõulukinkide planeerimisel, sest võimalike tõrgete puhul ei pruugi soovitud kink õigeaegselt kingikotti jõuda.

Kui kaup hilineb, siis on kauplejal õigus anda uus mõistlik tähtaeg, mil kaup tarbijani jõuab. Aga kui ka see aeg on möödas ning tarbija ei soovi enam tellitud toodet põhjusel, et toote tarneaeg on veninud nii pikaks, et on kaotanud huvi asja saamise vastu, on tarbijal õigus esitada taganemisavaldus ja nõuda kauplejalt toote eest tasutud raha tagasi. Kaupleja peab tagastama tarbijale, kes pole kaupa saanud, raha 14 päeva jooksul. Ebaselgus tarneaegade osas on ka üheks tarbijakaebuste põhjuseks, sest ei ole harvad olukorrad, kus tarbija pannakse põhjendamatult ja teadmata ajaks kaupa ootama. Aus kaupleja ei anna tarbijale katteta lubadusi ning teeb endast kõik, et väljalubatud tähtajad oleksid reaalsed ja mõistlikud.

Tarbijakaitseamet toob tarbijatele teadmiseks veel välja, et krediitkaardiga tasudes on suurem võimalus tasutud ostusumma tagasi saada juhul, kui ettevõte kaupa ei tarni ning nii öelda ära kaob. Sellisel juhul tuleb tasutud summa tagasi saamiseks pöörduda krediitkaardi väljastanud panga poole.

Üldreegel on, et probleemide puhul on esmalt nõutav, et kaupleja ja tarbija saaksid omavahel sobivale lahendusele. Kui tarbija esitab kauplejale pretensiooni, siis on kauplejal kohustus sellele vastata 15 päeva jooksul. Kui omavahel lahendust ei leita või see tarbijat ei rahulda, siis on tarbijal õigus pöörduda asja kohtuväliseks lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole või kohtusse.

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

Aitäh teile ja ilusat alanud jõulukuud!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Konverents. Kasvata oma äri – kasuta standardeid.

21.novembril toimus Euroopa väike- ja keskmiste ettevõtete nädala raames  EVEA ja Eesti  Standardikeskuse eestvedamisel konverents Kasvata oma äri – kasuta standardeid,  millel esinesid ettekannetega Euroopa

standardimise raamistikust ja standardialasest tegevusest Euroopa Komisjoni Siseturu, tööstuse ja ettevõtluse

õigusosakonna ametnikud, aga samuti Eesti Standardikeskuse standardiosakonna juhataja.

Läbilõike juhtimissüsteemide standardite kasutamisest Eestis aastatel 1997 kuni 2017 tegi OÜ Integre

Juhtimiskonsultant.

ISO 9001 on standard, millega kehtestatakse nõuded kvaliteedijuhtimise süsteemidele, mis aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel teha tõhusamat tööd ja tõsta klientide rahulolu taset.

Hiljuti avaldati standardi uus versioon ISO 9001:2015, mis asendab eelmise versiooni ISO 9001:2008.

 

Standardite sisu saab mõjutada mis tahes huvipool Eestis.

Kõige lihtsam viis selleks on jälgida standardite koostamise protsessi EVS Teatajas.

Tehniliste komiteedega saavad liituda kõik juriidilised isikud.

Konverentsi ettekannetga saate tutvuda antud lingi kaudu:

https://www.dropbox.com/sh/uq74esm648e960r/AABm8SZQNICNw0p0fqIoM6bxa?dl=0

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

Tarbijakaitseameti pressiteade 27.11.2017 Tarbijakaitseamet tuvastas hinnaerinevusi igas kontrollitud kaupluseketis

Tarbijakaitseameti pressiteade

27.11.2017

 

Tarbijakaitseamet tuvastas hinnaerinevusi igas kontrollitud kaupluseketis

Tarbijakaitseamet viis kauplustes üle Eesti läbi hinnakontrolli, mille eesmärk oli saada ülevaade hinnateabe korrektsusest müügisaalis ja kassas ning sooduskaupade müügiks pakkumisel. Eksimusi esines igas kontrollitud kaupluseketis.

Tarbijakaitseameti hinnakontroll hõlmas suuremate kauplusekettide 77 kauplust. Hinnaerinevusi leidus rohkemal või vähemal määral igas kaupluseketis, ent mitte igas poes. Tarbijate eksitamist tuvastati 41 kaupluses. Kõige enam eksitamist leiti ehituskaupu müüvates kauplustes.

Kuigi hinnaerinevused riiulil ja kassas üksiku tehingu raames vaadates tunduvad väikesed, olles 10-20 senti kauba kohta, mõjutab see kindlasti kaupleja usaldusväärsust tarbija silmis. Sageli põhjendasid kaupluste esindajad hinnaerinevusi asjaoluga, et nad ei jõudnud hinnasilte pärast kampaania lõppemist riiulitel ära vahetada, mis ameti hinnangul aga viitab süsteemsele probleemile oma töö korrektsel korraldamisel.

Kontrollide käigus selgus, et hinnaerinevused ulatusid kuni 10 protsendini ostukorvist, mis tuli tarbijal juurde maksta. Näiteks 144 eurot maksva ostukorvi puhul tuli tarbijal kanda 14 eurone lisakulu, mis selgus kassas. Leidus ka üks kauplusekett, kus tuli kõikidel tarbijatel igale tootele kassas üks sent juurde maksta. „Igaüks võib ise mõelda, kui palju ta kulutab kuu või aasta jooksul kauplustes raha ning arvestades Eesti kaubanduse kogumahtusid, siis see mõni protsent hinnaerinevusi tarbija rahakoti arvelt ei tundugi nii väike,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Lisaks leidis amet ka muid eksimusi, näiteks ei olnud tarbijal võimalik hinnasilti vaadates täpselt aru saada, milline on kehtiv hind ning juhtus ka, et müügikohas puudus kauba hind sootuks. Hinnad tuleb avaldada selliselt, et need oleks selgelt loetavad, tarbijale üheselt mõistetavalt.

Oluline on kauplejatel mõelda, kuidas edaspidi taolisi rikkumisi ära hoida. Iga kontrollitud kauplus sai konkreetselt enda kohta käiva kontrolli kokkuvõtte, millele amet ootab vastuseks kauplustelt lahendusi taoliste olukordade vältimiseks. Täna tarbijakaitseametis toimunud arutelul kauplejatega rõhutas amet, et probleemile lahenduste otsimisel tuleb kauplejail silmas pidada, et kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt.

 

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Ära lase Musta Reede sooduspakkumistel oma valvsust uinutada

Täna on kuulus Must Reede, mis ahvatleb tarbijaid ostma tooteid ja teenuseid tavapäraselt soodsamalt. See on ju igati tervitatav, ent paraku sätivad end selle tuulde ka petturid, kes ausat kauplemist teha ei soovi ning kaotajaks jääb siis tarbija. Kirjutasime tarbijatele abiks ühe artikli, mille palume teil avaldada.

Ära lase Musta Reede sooduspakkumistel oma valvsust uinutada

E-poed oma mugavuse ja soodushindadega on Mustal Reedel kindlasti paljudele tarbijatele atraktiivsed. Oma rahakoti huvides tasub alati veenduda, kas kaupleja, kellele Sa oma raha andma hakkad, on ikka aus. Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa. Aus kaupleja end ei varja ja tarbijat ei peta.

Ajalooliselt on Black Friday, Must Reede ehk tänupühale järgnev tarbijaid hindadega hullutav ostupäev saanud alguse Ameerika Ühendriikidest, mille on tänaseks väga paljud  kauplejad ka mujal selle traditsiooni üle võtnud. Tava ja e-poodides tehakse suuri allahindlusi alates rõivastest ja jalatsitest kuni lennupiletite ja kinnisvarani välja. Enne tehingusse astumist, võta veidi aega ja tee taustauuringut.

Kontrolli e-poe juriidilist teavet

Sageli arvavat tarbijad e-poest ostes, et tegemist on Euroopa Liidus registreeritud kauplejaga. Tegelikkuses saabub pakk hoopis Hiinast või mujalt ja sisaldab kas sarnaseid või sootuks erinevaid tooteid. Ainuüksi näiteks .co.uk või .nl domeeniga veebilehe aadressi põhjal ei saa järeldada, et tegemist on Suurbritannia või Hollandi e-poega. Alati ei piisa ka sellest, et kaupleja e-poe veebileheküljel kuvatakse Euroopa Liidu liikmesriigi aadress. Näiteks väidetavalt Suurbritannia kaupleja www.eugus.com/ on registreeritud aadressile United kingdom, Purfleet, 49 Joslin Rd, Purfleet, mis on aga Google veebikaardi kohaselt eramu. Tegelikult on tegemist kas Ameerika Ühendriikides või Panamas registreeritud, sealjuures vaid 22 päeva vana veebileheküljega, mida saab kontrollida veebilehelt www.scamadviser.com/check-website/eugus.com.

Kontrolli e-poe veebiaadressi

Kui Sulle jääb silma kaup sellistel veebilehekülgedel, kust saab väidetavalt soetada bränditooteid, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõna nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas see on veenvalt usaldusväärne. Tuntud brändide veebikaupluste aadressid on reeglina lihtsad. Näiteks Eesti naistelegi tuttava ALDO brändi jalatsite e-poe aadress on www.aldoshoes.com, mida ei tasuks segi ajada e-poegawww.aldoshoessale.co.uk/.

Enne ostu sooritamist kontrolli URL-aadressi veebilehekülgedelt http://whois.domaintools.com/ ningwww.scamadviser.com, et näha millises riigis on veebilehekülje domeen registreeritud ja domeeni vanust. Värskelt loodud veebilehekülgede puhul tuleks olla ettevaatlik ning uurida rohkem tausta vältimaks olukorda, mil veebilehekülg on loodudki ainult tarbijatel tellimuste eest raha kätte saamiseks oma kohustusi täitmata.

Hinda veebilehekülje disaini

Ausa kaupleja veebikauplus on viisakas ning kena ülesehitusega. Ka tavakasutaja silmaga on tihti aru saada, et tegemist on kopeeritud logodega või et pikslitest tulenevalt on veebileheküljel olev tekst hägune või nii öelda ruuduline. Keeleoskajal on võimalik hinnata ka kaupleja grammatilist keelekasutust. Petturilikel kauplejatel on teenuse üldtingimused sageli vigases inglise keeles, mitmekeelsed ja sageli kopeeritud rutakalt ning kirjafont ja värvid on lehekülje lõikes eritüüpi.

Kontrolli veebikaupluse üldtingimusi

Üldtingimustega (Terms & Conditions) võib olla tüütu tutvuda, sest need on tihti väikeses kirjas ja teksti on väga palju. Enne ostu sooritamist püüa hoomata tähtsamat ning veenduda, milline on toodete saatmise, tagastamise ja pretensiooni esitamise õigus (Shipping and Return Policy). Paljude petturlike veebilehekülgede tagastuspoliitika on ebaselge või hoopis olematu. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib interneti, telefoni ning posti teel sõlmitud müügilepingute suhtes 14-päevane taganemisõigus. See tähendab, et tarbija võib ostetud kauba tagastada mis tahes põhjusel. Lepingust taganemise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, mil tarbija saab kauba kätte, mitte lepingu sõlmimise hetkest.

Vaata kaupleja kontaktandmeid

Loomulikult ei soovi petturlikud veebileheküljed, et nendega kontakteerutakse. Seetõttu on tihti sellistel lehekülgedel kontaktandmete (telefon, e-posti aadress, juriidiline nimi ja aadress) puudu. Tavaliselt on võimalik kauplejaga ühendust võtta kontaktvormi alusel, kuid sellisel juhul ei jää tarbijale kontakteerumisest ning pöördumise sisust koopiat. Mõnel juhul on veebikaupluse e-posti aadressid hotmail või gmail liigendiga. Selline kontaktinfo peaks tarbijaid kindlasti ettevaatlusele kutsuma, sest hotmail ning gmail e-posti teenus on suunatud eraisikutele.

Hind on liiga hea, et olla tõsi?

Kallimate brändide tooted ongi kallimad ja on seda ka väga suurte allahindluste puhul. Kui toode, mis maksab tavaliselt näiteks 500 eurot, on müügis 50 euroga, tasub olla ettevaatlik.

Kontrolli makseviisi

Kui Sul palutakse raha müüjale üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik! Kui oled kauba eest maksnud krediitkaardiga ja kaup ei ole jõudnud Sinuni, tasub võtta oma pangaga, kes saab algatada Charge back protseduuri. See on ainus võimalus Euroopa Liidust väljas asuvalt petturlikult kauplejalt oma raha tagasi saamiseks. Just nii on väga paljud samasuguses olukorras tarbijaid oma raha tagasi saanud.

Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus (ECC-Network) saab abistada tarbijaid, kes soetavad kaupu või teenuseid teistelt Euroopa Liidu kauplejatelt. Kaebuste puhul, kus kauplejaks on kolmandate riikide kaupleja või kui tegemist on pettusega, nõustamiskeskus kahjuks sekkuda ei saa.

Heldin Malmet, tarbijakaitseameti EL tarbija nõustamiskeskuse jurist

Aitäh!

Ikka head!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!