Kiirhoiatussüsteemile Safety Gate on taaskord saadetud tuhandeid teateid ohtlike toodete kohta Euroopa turgudel – kokku 2142.
Kuna teavitatakse vaid kõige ohtlikematest toodetest on toodete täpne arv teadmata, aga kõige ohtlikumateks tooterühmadeks on taaskord mänguasjad ja mootorsõidukid.
Tarbijatel on õigustatud ootused ettevõtetele, et nad lõpetaks ohtlike toodete müügi ja tagaks tarbijatele turvalisuse ja kindlustunde.
Uus üldine tooteohutuse seadus on igatahes paljutõotav.
WHO Euroopa piirkondliku büroo uus aruanne annab ülevaate rasvumise määrast Euroopas, mis on äärmiselt murettekitav.
60 protsenti täiskasvanutest ja pea iga kolmas laps on ülekaaluline või rasvunud.
Tarbijat ajendab valima rasvase ja magusa kasuks nii segadust tekitav teabemärgistus, suhkrurikaste teraviljatoodete ja ebatervisliku toidu reklaamid sotsiaalmeedia platvormidel, mis on suunatud lastele.
Poliitikakujundajad peaksid kahjulikke turundusvõtteid tõhusamalt piirama.
Tervislikumaid valikuid peaks tarbijatel aitama langetada kohustuslik märgistus pakendi esiküljel – Nutri-Score märgistussüsteem, mis liigitab toidud ja joogid toitumisprofiili järgi värvikoodidega skaalal A-st kuni E-ni, kus A peaks tähendama tervislikumaid valikuid ning E poolele peaks jääma ebatervislikud toidud.
EESTI TARBIJAKAITSE LIIT
Pressiteade
15.märts 2022
Tallinn
Täna on ülemaailmne tarbijaõiguste päev.
Tarbijaliikumine tähistab 15. märtsil ülemaailmset tarbijaõiguste päeva, et tõsta üldsuse teadlikkust tarbijate õigustest ja vajadustest.
Päeva tähistamisega on võimalus nõuda kõigi tarbijate õiguste austamist ja kaitsmist ning protestida neid õigusi kahjustava turu kuritarvitamise ja sotsiaalse ebaõigluse vastu.
Täna 60 aastat tagasi 15.märtsil 1962.aastal pidas toonane USA president J.F.Kennedy oma ajaloolise kõne Kongressile, milles tõstatas esmakordselt ajaloos tarbija õiguste küsimuse seadustades neli põhilist tarbijaõigust – õigused ohutusele, teabele, valikule ja esindatusele, eesmärgiga kasvatada ühiskonna heaolu.
Tarbijaliikumine, mis nägi ilmavalgust teisel pool Atlandi ookeani liikus kiiresti ka Euroopasse ja juba samal aastal moodustati Euroopa tarbijakaitseühenduste katusorganisatsioon BEUC, mille liikmed oleme ka meie alates 2004.aastast.
Igal aastal teadvustatakse oluline probleem, millega tarbijad kogu maailmas silmitsi seisavad.
Selle aasta globaalne teema on õiglane digitaalne rahandus, mis käivitab diskussiooni tarbijate visioonist milliseks võib kujuneda tulevikus digitaalne rahandus.
Eeldatakse, et 2024.aastaks ületab digitaalse panganduse tarbijate arv üle 3.6 miljardi.
Digitehnoloogiad kujundavad ümber makseid, laenamist, kindlustust ja varahaldust muutudes finantsteenuste tarbijate jaoks peamiseks võimaldajaks.
Digitaalne pangandus pakub meile rohkesti võimalusi samas võib kaasa tuua riske, mis võivad viia ebaõiglaste tagajärgedeni suurendades tõenäosust, et kõige haavatavamad tarbijad seatakse löögi alla
Viimastel aastatel ja eriti seoses COVID-19 pandeemiaga on tarbijad aina rohkem kokku puutunud pettuste, andmepüügi ja teiste andmetega seotud rikkumistega.
Tarbijad, kes kogevad majandusraskusi on eriti vastuvõtlikud kaasnevatele kahjudele.
Digitaalne rahandus peab olema turvaline, kaitstud, privaatne ja jätkusuutlik meie kõigi jaoks.
Tarbijaõiguste päev on meie võimalus survestada tarbijaid olema aktiivsed oma õiguste eest seisjad, aga samuti on see ka väljakutse ebaausatele ja ebaeetilistele tavadele tagamaks, et kõiki tarbijaid koheldaks ausalt ja õiglaselt.
Tarbijate hääl peab olema sama võimas kui valitsustel ja ettevõtetel, kellega me suhtleme!
HEAD TARBIJA ÕIGUSTE PÄEVA!
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
6411697
EESTI TARBIJAKAITSE LIIT
Pressiteade
2.märts 2022
Euroopa Komisjon avaldas 23.veebruaril kaks olulist ettepanekut, millest ettepanek kehtestada uued andmete jagamise eeskirjad s.h. andmete teisaldatavuse ja juurdepääsetavuse tingimused ja kaitse on tarbijatele väga olulise tähtsusega.
Tarbijad on ise suure osa nendest andmetest loonud kasutades selleks ühendatud seadmeid ja digitaalteenuseid, seega peavad tarbijad saama kontrolli selle üle kuidas ja kellega nende andmeid jagatakse.
Tarbijatel peaks olema lihtsalt teostatav andmete teisaldamise õigus, mis ulatuks kaugemale isikuandmetest, et neil oleks võimalik soovi korral oma andmed viia ühest teenusest teise.
Need andmed võivad olla vajalikud majandusteenuste puhul, millest saavad kasu ka tarbijad, näiteks konkureerivad teenustepakkujad või laiem valik järelturu teenuseid, nende hulgas ka remondi- ja hooldusteenused.
Andmekaitseseadused peaksid tagama õiglase juurdepääsu kõigis tööstusharudes andes kasutajatele volituse otsustada, mis nende andmetega edasi saab.
Eesti Tarbijakaitse Liit on seisukohal, et lisaks andmete juurdepääsu ja jagamisraamistiku loomisele peaks Euroopa Liidu andmekaitseseadus täiendama ka kehtivaid andmekaitse-, tarbijakaitse- ja konkurentsieeskirju.
Euroopa Komisjoni teine ettepanek käsitleb uut seadust Euroopa Liidu ettevõtete hoolsuskohustuse kohta, et tarnida tarbijatele säästvamaid tooteid ja muutmaks ka ettevõtete üldjuhtimise jätkusuutlikumaks.
Uus seadus kohustaks suurettevõtteid järgima oma tarneahelas minimaalseid keskkonna-ja tööstandardeid.
Tarbijatel puudub sageli teave selle kohta, mismoodi nende poolt ostetud tooted vastavad sotsiaalsetele-, keskkonna- ja kliimastandarditele, seepärast on ettepanek igati tervitatav tarbimise rohelisemaks ja sotsiaalselt õiglasemaks muutmisel.
Selleks, et seadus oleks tõhus peavad kaasnema efektiivsed jõustamismehhanismid.
Mõned päevad tagasi kiitis Euroopa Parlament heaks omaalgatusliku raporti ohutumate mänguasjade kohta, milles esitatakse Parlamendi ettepanekud mänguasjade ohutuse seaduse läbivaatamise osas selle aasta lõpus.
Kuna mänguasjad on jätkuvalt ohtlike mittetoidukaupade hoiatussüsteemis Safety Gate kõige enam teavitatud tootekategooria tervitame üleskutset rakendada ühiseid turujärelevalve meetmeid ja seda eriti veebis.
Veebipõhised turuplatsid, mis on ohtlike toodete peamine allikas peavad vastutama selle eest, mida nad müüvad.
Samuti oleks vajalik tugevdada kemikaale käsitlevaid eeskirju, et keelustada endokriinsüsteemi kahjustavad ained mänguasjades.
Tarbijate esindusorganisatsioonina oleme me selle eest aastaid võidelnud kõikidel tasanditel, sest laste tervis on meie südameasi.
Seega kutsume Euroopa Komisjoni järgima neid üleskutseid kui alustatakse mänguasjade ohutuse seaduse läbivaatamist.
Linda Läänesaar
Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika
nõuanderühma Eesti liige
6411697
Euroopa Tarbijate Tippkohtumine 2022.
10.veebruaril 2022 Strasbourg.
Euroopa tarbijate tippkohtumine, mis toimus veebi vahendusel Strasbourgis tõi kokku üle 500 osaleja kõikidest liikmesriikidest – tarbijate ja äriringkondade esindajad, poliitikakujundajad, riiklikud järelevalveasutused, akadeemilised ringkonnad ja noorte esindajad, et välja selgitada komisjoni tarbijakaitse tegevuskava 2020-2025 järgmise aasta prioriteedid, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel.
Selleks, et muuta Komisjoni tegevuskava reaalsuseks on vaja tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, kindlustada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed tingimused äriettevõtetele, kes tegutsevad ühtsel turul.
Uue tegevuskava prioriteetsed valdkonnad, milles loodetakse suurt läbimurret on rohepööre, digipööre, toote ohutus, seadusandluse jõustamine ja rahvusvaheline koostöö.
Tippkohtumise raames toimusid taaskord neli töötuba, mille eesmärgiks oli arutelude käigus välja selgitada olulisemad tegevused, mis tulenevad uuest tegevuskavast ja mille tulemusi saaks hinnata juba järgmisel aastal toimuval tippkohtumisel.
Töötubades väljatöötatud ettepanekud pandi plenaaristungil hääletusele.
Kolm enim hääli saanud ettepanekut:
Need ettepanekud edastati ministeeriumite vahelisele istungile seisukohtade võtmiseks ja kohandamiseks riiklikku konteksti.
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
Pressiteade
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
4.02.2022
TTJA juhib tarbijate tähelepanu probleemsele mööblimüüjale
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) annab teada, et alates eelmise aasta oktoobrist laekus ametile 28 kirjalikku pöördumist ning hulgaliselt tarbijate kõnesid seoses AGIR OÜ (veebipood revalmoobel.ee) poolt läbiviidava kaubandustegevusega. Ametil on alust arvata, et kaupleja suhtes kaebusi omavate tarbijate arv on tunduvalt suurem. Pöördumiste kohaselt ei tarni Reval Mööbel (AGIR OÜ) tarbijatele kaupa, ei tagasta õigeaegselt raha, ei vasta tarbijate kirjadele ega lahenda tarbijate kaebusi.
Asjaolude väljaselgitamiseks alustas TTJA 11.01.2022 järelevalvemenetluse, mille käigus andis AGIR OÜ-le võimaluse selgituste andmiseks ning eksitavate kauplemisvõtete kasutamise lõpetamiseks. TTJA määras vastuse esitamise tähtpäevaks 21.01.2022, kuid määratud tähtpäevaks AGIR OÜ omapoolseid selgitusi või vastuväiteid ei esitanud.
Kaupleja ei ole täitnud ka tarbijavaidluste komisjoni otsuseid, mistõttu on kaupleja kantud ameti ja tarbijavaidluste komisjoni veebilehel avaldatud komisjoni otsuseid mittejärginud kauplejate nimekirja.
Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördunud tarbijad on teinud tellimusi kaupleja veebilehel revalmoobel.ee ning sotsiaalmeedias Facebooki lehe Revalmoobel.ee kaudu. Inimestel, kes pole mööblikauplejalt tellitud kaupa kätte saanud ning kellele pole kauba eest tasutud raha tagastatud, on võimalik enda õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Tarbijavaidluste komisjoni otsused on AGIR OÜ jätnud täitmata, mistõttu ei anna komisjonile avalduste esitamine soovitud tulemust.
Amet palub arvestada eelpool tooduga ning võimalike probleemidega. TTJA soovitab tarbijatel kindlasti enne sotsiaalmeedia kaudu või e-poest tellimuste esitamist võtta ühendust kauplejaga ja uurida, kas soovitud kaup on saadaval ning milline on reaalne tarneaeg. Kaupleja pakub võimalust tasuda kauba eest ka selle kättesaamisel. Ettemaksu tegemise asemel soovitab amet kasutada seda võimalust ja tasuda kauba eest selle kättesaamisel.
Kui kaupleja ei ole lubatud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohale toimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul. Kui lisatähtaja jooksul kohustust ei täideta, on tarbijal õigus kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist või lepingust taganeda ja makstud summa tagasi saada. Kui tarbija on aga kauba kätte saanud, ent sellel on ilmnenud puudused, peab kaupleja need üle vaatama ja kõrvaldama (parandamise või asendamise näol) mõistliku aja jooksul ning andma tarbijale infot, millal saab probleem lahendatud.
Lugupidamisega
Aap Andreas Rebas
Kommunikatsiooninõunik
Tel 6672153 | 56457757
www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Euroopa Komisjoni Tarbijapoliitika nõuanderühma istungi memo
25.jaanuar 2022
Brüssel
Virtuaalne istung
Istungi avab Euroopa Komisjoni Justiits- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi direktor Nils Behrndt, kes kinnitab järgmise päevakava :
Tooteohutuse ja kestliku tarbimise deklaratsiooni laiendamine;
Algatused, mis võimestavad tarbijaid rohepöördeks;
Finantsteenuste kaugturunduse direktiiv.
1.Tarbijate Tippkohtumisel 10.veebruaril Strasbourgis tulevad arutlusele tarbijakaitse tegevuskava võimalikud ühised prioriteedid 2022.aastaks.
Eelmisel CPAGi istungil arutasime, et nendeks teemadeks võiksid olla kestlik tarbimine ja alternatiivsete kaebuste lahendamise süsteemi tugevdamine
Keskendudes nendele kahele prioriteedile teeb Komisjon ettepaneku läbi viia mõningad tegevused, mille formaat on avalik ja organisatsioonid, kes soovivad kaasa lüüa on teretulnud.
Need võiksid olla näiteks innovatiivsed koolitused, edastamaks osapooltele edulugusid ja parimaid praktikaid. Kaasata võiks mentoreid, kes õpetavad ja toetavad algajaid uute tegevuste elluviimisel.
Me võiksime tegutseda koostöös tarbijaorganisatsioonide ja Komisjoni tasandil, aga võimalik oleks ka laiendada tegevuste ulatust ja kaasata riiklike ameteid, akadeemilisi- ja äriringkondi.
Nõuanderühma liikmed on Komisjoni ettepanekutega nõus.
Järgnes CPAGi liikmete arutelu päevakorra esimese teema kohta ja avaldati arvamust, et kestliku tarbimise valdkonnas on turgudel liiga nõrk konkurents.
EL-i toodete turuosa, mis on märgistatud kui sotsiaalselt või ökoloogiliselt kestlikud peaks olema suurem kui märgistamata toodetel.
Toodetel on märgistusi, mis ei ole usaldusväärsed , mida tarbijad ei tea ega tunne ja need viivad turu tasakaalust välja. Keelustada tuleks tootjate endi poolt kinnitatud sertifikaadid, mida võib käsitleda ka rohepesuna.
Tarbijad vajavad paremat rohepesu vastast kaitset, logode ja märgiste paremat läbipaistvust, mis propageerivad toodete keskkonnasõbralikust ja kestlikkust.
Kindlasti oleks vaja propageerida ökomärgistust ja läbi viia rohkem uuringuid kestliku tarbimise valdkonnas.
Tehti ettepanek teostada uuring, kuidas tarbijad saaksid paremini ringmajanduses osaleda.
Toodete kestlikkuse seisukohalt on oluline, et tarbijatel oleks võimalus neid ise parandada. Parandamine peaks olema tarbijatele taskukohane, esmalt aga tuleks tagada vastavad tarbijakaitsemeetmed nagu varuosade kättesaadavus, tarkvararakendused, parandamise juhised , maksimaalne varuosade tarneaeg jne.
Samuti tuleks kehtestada õigusaktide tasemel remonditavuse ja vastupidavuse kriteeriumid.
Avaldati arvamust, et tarbijad vajavad eelkõige motiveerimist ja teavitamist, et muutuksid nende tarbimisharjumused, samas peaksid õigusaktid pakkuma tarbijatele ka paremat kaitset ja laiemaid seaduslike garantiisid. Tootjad peavad otseselt vastutama toodete võimalike defektide eest.
Oluline on edendada tarbijaharidust ja seda nii eakate kui noorte seas.
Laialtlevinud praktika kõikides liikmesriikides on, et tarbijad pöörduvad harva kohtu poole, mis on kulukas ja keeruline protsess, seepärast on alternatiivsed süsteemid olulised meetmed, mis võimaldavad nii tarbijatele kui ettevõtjatele kiiret ja odavat lahendust ametlikele kohtutoimingutele.
CPAG liikmed avaldasid arvamust ja tõid näiteid, mille põhjal võis tõdeda, et olukord on problemaatiline.
Sageli puuduvad igasugused andmed ADR kasutamise ja platvormide külastatavuse kohta nii tarbijate kui ettevõtjate poolt. Kui efektiivselt need vahendid töötavad on samuti raske hinnata.
Ettevõtjad kasutavad ADR harva ja ei tunne nende vastu erilist huvi.
Tarbijatel sageli puudub teave selliste süsteemide kättesaadavuse kohta või kaheldakse meetmete usaldusväärsuses.
Tarbijad on tihti saanud nõuandeid kontoritest, mis tunduvad võltsid ja äratavad kahtlusi, samas on jäänud probleemid lahenduseta.
Komisjon on tuvastanud samuti mitmed valdkonnad, kus ADR ja ODR menetlused vajaksid ülevaatamist nagu näiteks digitaalsed turud, piiriülesed menetlused, eraisikute veebipõhised kaebuste lahendamise süsteemid jne.
Ometi peaks ADR olema praeguses kriisis usaldusväärne meede kui lähtuda turgude suurenenud digitaliseerimislainest ja jätkuvast segadusest reisi ja turismitööstuses.
Jäädi seisukohale, et tuleks oluliselt panustada ADR uuendamise protsessi ja samuti tõsta üldsuse teadlikkust parimaid praktikaid propageerides.
Viimase kolme aasta jooksul on Komisjon eraldanud miljon eurot ühtse turu programmi vahenditest ADR-ga tegelevatele asutustele ja isikutele. Tuleb välja selgitada kas nende vahendite kasutamine on sihipärane.
Tarbija tingimuste tulemustabel.
Tarbijakaitse tegevuskava meede 22 näeb ette uuendada tarbija tingimuste tulemustabelit, mille eesmärk on anda vajalikku informatsiooni liikmesriikidele, Komisjonile, tarbijaorganisatsioonidele ja teistele asjaosalistele tarbijakaitse reeglite efektiivsusest ja viidata kitsaskohtadele, aga samuti tugevdada jõustamisalast koostööd liikmesriikide vahel.
Mõned CPAGi liikmed soovisid tulemustabeli eesmärkide täpsemat lahti selgitamist.
Komisjon selgitas, et tulemusi hakatakse mõõtma täpsete indikaatorite alusel, mis annaksid ülevaate tarbijate olukorra ja tarbijaturgude toimimise kohta liikmesriigis ja mis oleksid üheselt mõõdetavad ja võrreldavad.
Järgmiste sammudena näeb Komisjon ette küsimustiku koostamist kuue kategooria lõikes, mida saab kommenteerida erinevates võrgustikes.
Tagasisidet oodatakse veebruari lõpuks ja lõplik küsimustik andmete kogumiseks pannakse üles kevadel.
Andmete töötlemine ja esitlemine toimub suve jooksul.
2022.a. neljandas kvartalis levitatakse esimest ülevaadet Komisjoni võrgustike kaudu.
Kui vajalikud tulemused on saavutatud avaldatakse kõrgetasemeline kokkuvõte vahetult enne 2023. aasta Tippkohtumist.
See saab olema veebipõhine väljaanne koos pressiteate ja teabelehega.
5.Komisjoni poolne info CPAG liikmetele.
Tarbijakaitse tegevuskava punkt 4 käsitleb seadusandliku ettepanekut, mis võimestaks tarbijaid üleminekul rohepöördele andes neile selgemat teavet toodete kestlikkuse ja varajase vananemise kohta, samuti roheliste väidete kohta, paremat kaitset rohepesu vastu, mis baseeruks keskkonna jalajälje metoodikal ja võimaldaks osaleda aktiivselt ringmajanduses.
Tarbijad peavad saama langetada teadlike ostuvalikuid ja selleks oleks vaja viia sisse parandused kahte direktiivi – Ebaausate kaubandustavade direktiiv 2005/29/EC ja Tarbija õiguste direktiiv 2011/83/EU, millised kaitsevad tarbijate majandushuve ühenduse tasandil.
Seega tarbijatele hakatakse jagama paremat lepingueelset teavet toodete kestlikkuse ja parandatavuse kohta.
Tarbijaid saavat paremat kaitset ebaausate kaubandustavade vastu, mis takistavad kestlike valikute langetamist.
Tarbijad saavad paremat kaitset eksitavate keskkonnaväidete e. rohepesu, toodete varajase vananemise ja ebaausate infovahendite vastu.
Ettevalmistamisel on esmalt roheliste väidete algatus, mis püstitab metoodilised nõuded, kuidas keskkonna alaseid väiteid edaspidi kommunikeerida ja põhjendada.
Kestlike toodete algatuse puhul võetakse aluseks praegune ökodisaini direktiiv 2009/125/EC, et kehtestada kestlikkuse nõuded suuremale hulgale toodetele, mis sisenevad EL-i turule.
Ettepanekud on kavandatud vastuvõtmiseks märtsi lõpus.
Kui ettepanekud on vastu võetud algab seadusandjate poolne otsustusprotsess.
Kestliku tarbimise deklaratsioon.
tavalt tegevuskavale kutsub Komisjon ettevõtjaid end siduma kestliku tarbimise deklaratsiooniga toetamaks kestliku tarbimist seaduse üleselt ja näitama üles initsiatiivi oma vastavates sektorites.
Sellealane pilootprojekt käivitati jaanuaris 2021 ja 11 ettevõtet on vabatahtlikult end sidunud kohustusega lubades vähendada ökoloogilist jalajälge.
Need on Euroopa Liidu territooriumil baseeruvad globaalsed ettevõtted – LEGO, LÓreal, ENGIE, H&M, Philips.
Euroopa Liidu ettevõtted – Decathlon, Erste Group, Ceconomy, Colruyt.
SME-d – Dutch refurbisher of IT equipment, Dancer bus Lithuanian producer of electric buses.
Peale pilootprojekti lõppu ja konsulteerimist BEUCi ja EuroConsumers`ga, Business Europe ja EuroCommerce`ga jääb küll endiselt fookusesse ökoloogilise jalajälje vähendamine, samas aga laiendame ja rõhutame kestliku tarbimise teisi aspekte – mõju ringmajandusele ja sotsiaalset mõjusust.
Tarbijate tippkohtumisel 10. veebruaril kavatseb volinik Reynders välja kuulutada uue taotlusvooru ja need ettevõtjad, kes on huvitatud ja tegutsevad aktiivselt EL-is, saavad soovi korral esitada avalduse deklaratsiooniga liitumiseks.
Komisjon pöördus CPAGi liikmete poole palvega, et juhul kui ollakse kontaktis mõne ELi ettevõttega võiks teha sellealast reklaami ja kutsuda üles ettevõtjaid deklaratsiooniga liituma.
Tooteohutuse deklaratsioonilt üleminek tarbija õiguste deklaratsioonile.
Tooteohutuse deklaratsioon kirjutati algselt alla juunis 2018 nelja internetipõhise kauplemiskoha poolt ja läbirääkimised nendega võtsid aega ligi kaks aastat.
Sellest ajast alates on 11 ettevõtet liitunud algatusega ja need on Allegro, AliExpress, Amazon, bol.com, CDiscount, ebay, EMAG, Etsy, JOOM, Rakuten ja Wish.com Deklaratsiooniga liitunud annavad oma tegevustest aru kaks korda aastas.
Aruannetest on selgelt näha, kuidas on paranenud tarbijate kaitse ohtlike toodete vastu.
Vastavalt viiendale aruandele, mis hõlmab detsembrit 2020 kuni mai 2021 on liitunud ettevõtted kõrvaldanud 75% ohtlikest toodetest kahe tööpäeva jooksul peale valitsuse vastavaid märgukirju.
97% ohtlikest toodetest on sama perioodi jooksul kõrvaldatud ELi Safety Gate märguande peale.
Samuti on astutud märkimisväärseid samme kauplejate koolitamise alal ja õpetatud neid kasutama uusi tehnoloogiaid tuvastamaks ohtlike tooteid.
Komisjonil käivad läbirääkimised ettevõtjatega kuidas uuendada ettevõtete kohustusi ja rakendada täiendavaid meetmeid DSA ja GPSR ettepanekute valguses.
Tarbijatele suunatud EK direktiiv Finantsteenuste kaugturunduse (DMFSD) kohta.
Tarbijakaitse tegevuskava punkt 10 näeb ette, et Komisjonil on plaanis esitada ettepanekud nii finantsteenuste kaugturunduse direktiivi kui Tarbijakrediidi direktiivi ülevaatamiseks, et tugevdada tarbijate kaitset jaefinantsteenuste digitaliseerimise kontekstis.
Direktiiv pärineb 2002. aastast ja seda on kohaldatud horisontaalselt kõigi pangandus-, krediidi-, kindlustus-, erapensionite-, investeerimis- või makseteenuste kohta.
Kuna õiguslik raamistik on ajale jalgu jäänud, siis on Euroopa Komisjon hinnanud direktiivi lepingueelse teabe esitamise nõuete osas ja järeldanud, et need ei ole kohaldatud digikeskkonna tingimustele.
Läbivaatamise käigus hinnati kas direktiiv täidab oma eesmärgi ja tagab tarbijatele tõhusa turvavõrgu ka pikemas perspektiivis.
Taganemisõiguse puhul leiti, et see ei tööta tarbijate kasuks kuna seisneb pigem tagantjärele loobumises 14 päeva jooksul kui eelneva järelemõtlemisaja jooksul.
Piiriülesed finantsteenuste tehingud on jäänud senini piiratuks samas kui eesmärk oli suurendada finantsteenuste piiriülest pakkumist.
Direktiiv on läbinud täieliku ülevaatamise ja Komisjon on esitlenud tulemusi töödokumendina – European Commission, Commission Staff Working Document Evaluation
of Directive 2002/65/EC concerning the distance marketing of consumer financial services, SWD (2020) 261 final.
Avalik konsultatsioon, mis kestis kuni septembrini 2021 uuris erinevatelt osapooltelt, kuidas direktiivi tõhususe ja kohaldatavuse seisukohti tajutakse ja tõlgendatakse.
Komisjon teostab hetkel mõjude hindamist.
Ettevalmistused Tarbijakrediidi direktiivi (CCD) ülevaatamise osas edenevad plaanipäraselt ja ettepanek loodetakse vastu võtta 2022. aasta teises kvartalis.
Direktor Nils Behrndt tänas kõik istungil osalejaid väga konstruktiivse koostöö eest.
Euroopa Tarbijate Tippkohtumine toimub Strasbourgis 10. veebruaril, kus ta loodab meiega uuesti kohtuda.
Linda Läänesaar
Euroopa Komisjoni
tarbijapoliitika nõuanderühma
Eesti liige
6411697
TTJA nõuanded elektri teadlikumaks tarbimiseks
Elektri kasutamiseks on tarbijal sõlmitud kaks lepingut: elektrimüüjaga elektrileping elektrienergia ostmiseks ja võrguettevõtjaga võrguleping võrguteenuste kasutamiseks. Kui tarbitakse elektrit, kuid elektrimüüjaga ei ole lepingut sõlmitud, siis kasutatakse üldteenust. Tarbijal tuleb teha lepingute sõlmimisel, sh elektri- ja võrgupaketi valikul võimalikult teadlik valik. Erinevate pakettidega saab tutvuda elektrimüüjate veebilehekülgedel, kus enamasti on võimalik laadida alla personaalne elektritarbimise ajalugu ning tutvuda konkreetsele majapidamisele soodsaimate pakettidega. Võrgupakette saab võrrelda oma võrguettevõtja veebis (suurim võrguettevõtja on Elektrilevi)
Elektripaketid jagunevad üldjoontes börsi- ja fikseeritud hinnaga pakettideks. Võib esineda ka osaliselt muutuva hinnaga pakette, mis koosnevad börsi- ja fikseeritud hinna kombinatsioonist. Elektrimüüjad pakuvad ka keskkonnasõbralikke rohelise energiaga pakette, mille puhul on elekter toodetud taastuvatest energiaallikatest.
Fikseeritud hinnaga lepingud võivad olla tähtajatud või tähtajalised (nt 12, 24 või 36 kuud sõltuvalt, mida elektrimüüja pakub). Fikseeritud elektrihind sobib pigem neile tarbijatele, kellel ei ole võimalust ega soovi oma elektritarbimist juhtida, kelle tarbimine on suurem ning kes eelistavad pigem elektriarvete osas kindlust ja ettenähtavust.
Börsipaketi puhul tuleb aga arvestada, et arvete suurused võivad kuude lõikest oluliselt rohkem kõikuda, sest igapäevased elektrituru hinna muutused kajastuvad otseselt elektriarvel. Seega on börsipaketti mõistlik valida neil tarbijatel, kellel on võimalus oma elektritarbimist juhtida ning kes on valmis võtma suuremaid hinnariske ning saama lühemas plaanis hakkama kõrgemate arvetega. Börsihind kujuneb elektribörsil, milleks Põhjamaades on Nord Pool.
Börsipakettide puhul võib hind sõltuda kaalutud keskmisest börsihinnast või igal tunnil tarbitud elektrikogusest ja sellel tunnil kehtivast börsihinnast. Kasutades tunnipõhist börsipaketti on tarbijal võimalik tarbimist reguleerida ja suunata odavamatele tundidele
Elektrimüüjate pakutavaid elektrihindu saab võrrelda veebilehtedel: www.elektrihind.ee ja www.energiaturg.ee.
Paketi vahetamise huvi korral saab seda teha eelnimetatud veebilehtede kaudu või küsida pakkumist oma praeguselt elektrimüüjalt ja soovi korral personaalset pakkumist ka teistelt elektrimüüjatelt. Kindlasti soovitame endale sobiva paketi valimiseks kasutada oma eelmiste aastate tarbimisgraafikuid, mis annavad väärtuslikku infot näiteks talvise elektritarbimise mahu ning öise ja päevase tarbimise osakaalu kohta, millest omakorda sõltub sobivaima paketi valik. Senise elektrimüüja juures toimub paketi vahetus kiiremini, kuid elektrimüüja vahetamise protsess võib võtta aega üle kuu.
Rohkem infot, mida elektrilepingu sõlmimisel silmas pidada, leiab TTJA kodulehelt: https://www.ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/uldhuviteenus#elekter.
Oma elektritarbimise ajaloo leiad oma võrguettevõtja ja tänase elektrimüüja iseteenindustest.
Börsihinna jälgimiseks uuri, missuguseid võimalusi (mobiiliäpp, veebilehe iseteeninduskeskkond, börsihinna teavitus vms) pakub Sinu elektrimüüja, sh kas samast kohast saab näha nii börsihinda kui ka tarbimisandmeid.
Börsihinda saab jälgida ja lisaks kasutada soovitusi tarbimise suunamiseks odavamatele tundidele nt siit: https://elektrihind.ee/borsihind/ ja https://www.elektrikell.ee/.
Jooksva tunni elektrihinda näeb ka Elering AS veebilehelt aadressil www.elering.ee, kus hind on toodud käibemaksuta. Kui jälgid börsihindu otse Nord Pool Spoti äpist või veebilehelt www.nordpoolgroup.com, tuleb arvesse võtta, et sealne aeg on Eesti ajast tunni võrra erinev ja hinnad on toodud käibemaksuta. Eleringi ja Nord Pool veebilehel toodud hinnad on megavatt-tundides ja tuleb ringi teisendada kilovatt-tundideks (1MWh = 1000 kWh).
Eleringi veebilehe www.elering.ee e-teenindusest saab vaadata tarbimisandmeid nii tunni, päeva kui ka kuu lõikes. Tarbimisandmed võivad olla kättesaadavad ka võrguettevõtja käest, nt Elektrilevi võrgu piirkonda jäävatel tarbijatel on võimalik tutvuda tarbimisandmetega Elektrilevi veebilehe www.elektrilevi.ee iseteeninduses.
Kui kasutatakse elektrit, kuid elektrimüüjaga ei ole lepingut sõlmitud, siis kasutatakse automaatselt üldteenust. Oma tarbimiskoha lepingute kohta saab informatsiooni Elering AS e-teenindusest aadressil e.elering.ee või võrguettevõtjalt. Üldteenuse hind on kõrgeim turul pakutavast, mistõttu tasub üldteenuse tarbijal kaaluda kas fikseeritud hinnaga või börsihinnast sõltuva elektrilepingu sõlmimist
Praegune elektrihinna tõus ei ole seotud võrgutasudega, kuid kuna võrgutasu suurus sõltub tarbimisest, siis tasub olla veendunud, et olemasolev võrgupakett on kõige sobivam ja soodsam. Võrgupakettide kohta uuri infot oma võrguettevõtjalt. Näiteks võrguettevõtja Elektrilevi veebilehe www.elektrilevi.ee iseteeninduses saab võrrelda, missugune võrgupakett on varasematest tarbimisandmetest lähtuvalt soodsaim.
Kaugloetava arvesti puhul ei ole tarbijal kohustust võrguettevõtjale näite teatada ja näidud saadakse automaatselt. Kui aga andmete edastamise häirete korral on esitatud prognoosarve, siis näiteks suurim võrguettevõtja Elektrilevi soovitab näidud teatada prognoositud ja tegelike näitude olulisel erinemisel. Tarbija poolt näitude teatamisel tehakse ümberarvestus.
Juhul kui andmete edastamine kaugloetavast mõõtesüsteemist on häiritud, siis võib võrguettevõtja tulenevalt võrgulepingu tüüptingimustest prognoosida näidud ja viia hiljem prognoositud kogused vastavusse tegeliku tarbimisega. Andmeedastuse häirete puhul on arvesti ise korras ja mõõdab tarbimist, kuid tarbimisandmete edastamisel on tekkinud probleemid. Häire põhjuse likvideerimisel tarbimisandmete edastus taastub.
Kaugloetav arvesti on täpselt sama hea nagu tavaline arvesti, ainult et sellel on näitude kauglugemise lisafunktsioon. Nõuded mõõtevahendi täpsusele on samad. Samad on ka nõuded mõõtetulemuse esitamisele ehk näidule. Õiguslikult on alati kehtiv ja õige mõõtevahendi näidikul kuvatav näit.
Kauglugemise lisafunktsioon ei mõjuta arvesti toimimist – mõõtmist. Seetõttu ei ole mingit põhjust umbusaldada kaugloetavat arvestit. Vähimagi kahtluse korral on näitude kauglugemise teel kogutud näitusid väga lihtne kontrollida arvestil olevalt näidikult. Juhul, kui on ikkagi kahtlus arvesti mõõtmise õigsuses, tuleks taotleda võrguettevõtjalt arvesti erakorralist taatlust.
Kui on soov kontrollida elektriarvesti näitude õigsust, siis on võimalik lasta pädeva elektriala isiku poolt lisada oma kodusesse elektrisüsteemi kontrollarvesti. Üksikute elektriseadmete tarbimist on võimalik mõõta ka läbi pistikupessa ühendatava mõõtevahendi. Ligikaudse hinnangu koduse aastase elektritarbimise kohta saab, kui liita kõigi kodus olevate elektriseadmete sh valgustite aastased voolutarbed (info seadmete voolutarbe kohta on toodud seadme kasutusjuhendis, pakendil või nimesildil, vattides W). Mõnede elektriseadmete tüüpilised aastased tarbimised on:
| Elektriseade | Keskmine kasutusaeg aastas | Aastane tarbimine, kWh | Rahaline kulu aastas hinnaga 12 senti/ kWh |
| Külmik (D energiaklass) | 365 päeva 24 h | 200 | 24 € |
| Vanem külmik | 365 päeva 24 h | 600 | 72 € |
| Nõudepesumasin
(D energiaklass) |
5x nädalas | 200 | 24 € |
| Mikrolaineahi 1000 W | 1,5 x nädalas | 60 | 7,2 € |
| Kohvimasin 1000 W | 5 min päevas | 30 | 3,6 € |
| Veekeetja 1500 W | 5 min päevas | 45 | 5,4 € |
| Keraamiline pliit 2000 W | 2 x päevas | 260 | 31,2 € |
| Induktsioonpliit 2500 W | 2 x päevas | 210 | 25,2 € |
| Elektripliit 2500 W | 2 x päevas | 360 | 43,2 € |
| Elektriahi 3000 W | 3 x 1,5 h nädalas | 150 | 18 € |
| Köögikubu (A energiaklass) | 1 h päevas | 15 | 1,8 € |
| Köögikubu (E energiaklass) | 1 h päevas | 25 | 3 € |
| Pesumasin (C energiaklass) | 200 x aastas | 180 | 21,6 € |
| Pesumasin (F energiaklass) | 200 x aastas | 270 | 32,4 € |
| Kuivati ( A+++ energiaklass) | 100 x aastas | 200 | 24 € |
| Kuivati ( C energiaklass) | 100 x aastas | 500 | 60 € |
| Triikraud 2000 W | 1,5 x nädalas | 75 | 9 € |
| Tolmuimeja 800 W | 2 h nädalas | 80 | 9,6 € |
| Plasmateler 55’’ + ooterežiim | 4 h päevas + 365 päeva 24 h | 480 kWh + 40 kWh | 57,6 + 4,8 € |
| LCD teler 40’’ + ooterežiim | 4 h päevas + 365 päeva 24 h | 150 kWh + 15 kWh | 18 + 1,8 € |
| LED teler 55’’ + ooterežiim | 4 h päevas + 365 päeva 24 h | 90 kWh + 2 kWh | 10,8 + 0,24 € |
| Mängukonsool | 2 h päevas | 85 | 10,2 € |
| Digiboks | 365 päeva 24 h | 50 | 6 € |
| Arvuti kuvariga | 4 h päevas | 300 | 36 € |
| Arvuti kuvariga ooterežiimis | 365 päeva 24 h | 70 | 8,4 € |
| Sülearvuti | 4 h päevas | 90 | 10,8 € |
| Sülearvuti ooterežiimis | 365 päeva 24 h | 20 | 2,4 € |
| Wifi ruuter | 365 päeva 24 h | 85 | 10,2 € |
| Mobiiltelefoni laadija | 4 h päevas | 7 | 0,84 € |
| Kell-raadio 10W | 365 päeva 24 h | 85 | 10,2 € |
| Föön | 0,5 h päevas | 10 | 1,2 € |
| Valgusti, hõõglamp 100 W | 5 h päevas | 185 | 22,2 € |
| Valgusti, halogeen 60 W | 5 h päevas | 110 | 13,2 € |
| Valgusti, LED 12 W | 5 h päevas | 20 | 2,4 € |
| Elektriboiler 100 l 2200 W | 365 päeva 24 h | 1700 | 204 € |
| Elektriradiaator 2000 W | 2h x 150 päeva | 600 | 72 € |
10 soovitust koduse elektritarbimise paremaks juhtimiseks:
ETL EESTI TARBIJAKAITSE LIIT
Pressiteade
14.12.2021
Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) hääletus digiteenuste reguleerimise oluliste õigusaktide kohta.
Ajal kui veebiturud on täis ohtlike kaupu, võltsreklaame ja pettusi on tänane IMCO hääletus küll samm õiges suunas, aga oleks võinud reageerida võimsamalt.
Euroopa Parlament võtab lõpliku seisukoha vastu täiskogul jaanuaris enne kui algavad läbirääkimised liikmesriikidega.
Loodame, et kehtestatakse tugevam vastutus turgude jaoks tarbijatele kahjude tekitamise korral, järelevalvega seotud reklaamide täielik keeld ja nõue, et kõik platvormid peavad kontrollima müüjate ja nende poolt müüdavate toodete seaduslikkust, mitte ainult suured platvormid.
Kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võidakse nendest reeglitest vabastada ostaksid tarbijad endiselt ohtlikke või ebaseaduslikke tooteid kui nad suunduvad väiksematele platvormidele ja tarbijad puutuksid endiselt kokku ohtlike kaupade tulvaga, mille eest veebiturud ei ole piisavalt vastutavad.
Kuigi komisjon püüab parandada reklaamide läbipaistvust ja plaanib keelustada isikuandmete kasutamise otseturunduseks, profiilide koostamiseks ja alaealistele suunatud käitumuslike reklaamide jaoks on tänase hääletuse tulemus tarbijakaitse seisukohalt pettumus.
Linda Läänesaar
Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika
nõuanderühma liige
6411697
ETL EESTI TARBIJAKAITSE LIIT
Pressiteade
6.detsember 2021
Tallinn
Kaks olulist õigusakti turvalisema ja konkurentsivõimelisema digitaalse keskkonna loomiseks.
Liikmesriigid on vormistanud oma seisukohad digitaalteenuste seaduse (DSA) ja digitaalturgude seaduse (DMA) kohta platvormimajanduse probleemi lahendamiseks.
Tarbijatena toetame liikmesriikide poolt digitaalsete turgude seaduse ettepaneku põhialuseid, silmas pidades tarbijate jaoks õiglasemate ja avatumate digitaalsete turgude loomise tähtsust.
Digitaalturgude seadus kehtestab tehnoloogiahiiglastele nii keelud kui kohustused, et nad ei saaks käituda ebaausalt ja turud annaksid tarbijatele paremaid tulemusi.
Siiski oleme seisukohal, et liikmesriigid on teinud vähe selleks, et avada sotsiaalmeedia ja kiirsõnumiteenuste turg ka alternatiivsete pakkujate konkurentsile.
Leiame, et puudulikult on lähenetud DMA eeskirjade jõustamise osas kuna tarbijatelt on võetud võimalus kollektiivselt kohtusse pöörduda kui ettevõtted ei täida oma kohustusi.
Ajal, kui veebiturud on täis ohtlike tooteid, võltsreklaame, -arvustusi ja kauplejaid, kes sooritavad ebaseaduslike tegevusi, on tarbijad pettunud, et ei ole suudetud sundida turuplatse olema vastutustundlikumad ja tegutsema ausalt.
Vaatamata kahjudele, mida jälgimisreklaamid võivad põhjustada on hiilitud kõrvale võimalusest need keelustada.
Arusaamatuks jääb kas e-kaubanduse reklaamiteenused, mida sotsiaalmeedia platvormid pakkuvad nagu näiteks Instagram, saavad olema hõlmatud uute kohustustega.
Samuti ei ole suudetud keelustada järelevalvereklaami vaatamata tõsiasjale, et üha rohkem on tõendeid ohtude kohta, mida see ühiskonnale tekitab, sealhulgas desinformatsioon, pettused ja diskrimineerimine.
Loodame, et Parlament võimestab õigusakti kehtestades tõhusamad ja rangemad kohustused.
Eesti Tarbijakaitse Liit on seisukohal, et liikmesriigid oleksid pidanud minema kaugemale ja avama digitaalsed turud andes tarbijatele rohkem võimu oma häält kuuldavamaks teha.
On ülim aeg, et seaduseandjad seisaksid tarbijate õiguste eest süstides digitaalsetele turgudele suure annuse õiglust ja avatust.
Linda Läänesaar
Tegevdirektor
Eesti Tarbijakaitse Liit
6411697
ETL – EESTI TARBIJAKAITSE LIIT
PRESSITEADE
25.november 2021
Tallinn
Sakala 23a
Mustal Reedel ilma paanikata.
Must Reede on kui avapauk jõuludeni kestvale ostupaanikale ja aasta-aastalt tarbijate seas aina populaarsem.
Aga enne kui tormad Musta Reede ostudele tasuks meelde tuletada oma suuremaid eesmärke, investeeringuid ja pangalaenu, et hiljem emotsioonide ajendil ostetut vaadates ei peaks kibedaid pisaraid neelama.
Kui sa ostad järelmaksuga, siis järelikult ei saa sa endale seda toodet lubada.
Sageli ostleme ju vaid rõõmu ja emotsiooni pärast mitte reaalsest vajadusest.
Võib juhtuda ka nii, et odav hind ei olegi varasemast soodsam, seepärast tasuks võrrelda samade toodete hindu ka teistes poodides, sest pakkumiste rohkuse tõttu on lihtsam saada petetud.
Tooteid ei hinnata alla seepärast, et meie neid saaksime odavalt osta, need asjad on jäänud riiulitele, keegi pole neid enne tahtnud.
Kaupmeestel ei ole plaanis Mustal Reedel jääda kahjumisse, küll aga võib see juhtuda sinuga!
Leidub ka selliseid kaupmehi, kes oma poed Mustal reedel hoopis sulgevad ja tarbijaid, kes sel päeval midagi ei osta, et olla eetilised ja mitte suurendada maailma ökoloogilist jalajälge.
Olgu nad siis meile eeskujuks!
Eesti Tarbijakaitse Liit tuletab meelde :
KÕIK on 100% soodsam kui sa midagi ei osta!
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
Tegevdirektor
|
|---|
