Igal veebipoodnikul tasub mängureeglid endale selgeks teha

E-kaubandus saab aasta aastalt üha suuremaks osaks inimeste tavapärasest ostukogemusest ning see ajendab ettevõtteid looma aina rohkem veebikaupluseid. Tehniliste lahenduste kõrval ei tohi kaupleja jätta tähelepanuta seadusandlust, sealhulgas e-kaubanduse eripärasid, ja hea tava, mis on aluseks heade kliendisuhete loomiseks.

Ligi 60 protsenti internetikasutajaid üle maailma on ostnud tooteid veebikauplustest. See arv tõuseb veelgi, prognoositakse, et aastaks 2019 suureneb see 63 protsendini. Ka Eestis on möödunud kahe aasta jooksul e-kaubanduse tehingute maht kasvanud üle 30 protsendi. Kõik see loob eelduse edukaks e-kauplemiseks, mis on kliendile mugav ja tema suhtes aus. Usaldusväärsus on oluline märksõna, mida rikkudes ei pruugi tarbija sellesse veebikauplusesse enam tagasi pöörduda.

Tarbijale tuleb anda võimalus teha teadlik otsus

Aus kaupleja austab tarbija õigusi, mistõttu on määrava tähtsusega õigusliku regulatsiooni tundmine ning olukordade lahendamine vastavalt seadusele ning heale tavale. Veebipoe vahendusel sõlmitud müügilepingu puhul on tegemist nii sidevahendi abil sõlmitud lepinguga kui ka arvutivõrgu abil sõlmitud lepinguga, mistõttu kohalduvad võlaõigusseaduse järgi täiendavad nõuded. Suurt tähelepanu tuleb pöörata lepingueelse teabe andmise kohustusele, võimaldamaks tarbijal teha teadlik ostuotsus.

Üks suurimaid erinevusi e-kaubanduse ja tavakaubanduse vahel on e-kaubanduses kehtiv 14-päevane taganemisõigus, mil tarbija võib toote tagastada ilma põhjust esitamata. Kauplejad välistavad tihti taganemisõigust põhjendustega, mis seadusega ühte jalga ei käi, üritades vältida toodete tagastamist, mida ei ole võimalik enam uuena müüa. Näiteks lisatakse müügitingimustesse punkt: „Toodet ei ole võimalik 14 päeva jooksul tagastada, kui toodet on kasutatud.“

Tegelikkuses on seaduses sätestatud kindlad erandid, mille puhul on võimalik taganemisõigus välistada ning kui olukord erandi alla ei mahu, siis ei ole kauplejal õigust ka taganemist välistada. Klassikaliseim on välistus juhtudel, kui toodet on kasutatud rohkem kui lihtsalt tutvumiseks ehk mitte nii, nagu tarbija saaks teha seda tavapoes. Näiteks on tarbija tellinud pluusi ja pole seda lihtsalt selga proovinud, vaid sel on kandmise jäljed, pluus on määrdunud või toote etiketid on eemaldatud. Taolistel puhkudel ei ole kauplejal õigust välistada taganemisõigust, vaid tarbija peab kauplejale hüvitama toote väärtuse vähenemise.

Toote väärtuse vähenemine

Kauplejal on võimalik arvestada toote väärtuse vähenemisel näiteks parandamis- või puhastamiskulusid. Tarbijale tuleb teatavaks teha objektiivselt põhjendatud kahju, mille tõttu pole kauplejal võimalik asja enam uuena müüja. Ei ole välistatud, et teatud juhtudel on kahju suuruseks ka toote koguhind.

Aus kaupleja teavitab lepingueelses teabes tarbijat, et juhul kui tarbija on kasutanud asja muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks ning asja väärtus on sellega vähenenud, tuleb tarbijal väärtuse vähenemine hüvitada. Selguse huvides on asjakohane tarbijale meenutada, et  kaubaga tuleb tutvuda nii, nagu tal lubataks seda teha tavapoes.

Kui tarbijat on teavitatud tema õigustest ebaselgelt ja mitmetähenduslikult ning viisil, mis ei ole piisavalt arusaadav ning tarbija teeb selle alusel tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, on kaupleja rikkunud ebaausa kauplemisvõtte keeldu.

Puudulik või ebaselge teave on kahjulik ka kauplejale

Puudulik või ebaselge teave ei ole kahjulik mitte ainult tarbijale, vaid ka kauplejale endale. Kui kaupleja ei ole tarbijat teavitanud 14-päevase taganemisõiguse olemasolust ja tingimustest, lõpeb taganemistähtaeg 12 kuu möödumisel asja kättesaamisest. Lisaks ei vastuta tarbija asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt võlaõigusseaduse nõuetele juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõigusega seonduvatele asjaoludele. Seega võib teadlik tarbija, tõendades, et on kauplejalt toote ostnud, tagastada toote pärast aastast kasutamist ning kauplejal ei ole õigust toote väärtuse vähenemise hüvitamist nõuda.

Usaldusväärsema veebipoe mulje loomiseks kasutavad kauplejad mõnikord ka keelatud eksitavaid võtteid, kus tarbijale õigusaktidega antud õigused esitatakse kaupleja pakkumise eripärana. Näiteks lubatakse 14-päevast taganemisõiguse garantiid või kaheaastast garantiid, kui kauplejapoolset erikohtlemist või eriti head lisatingimust.

Tarbijakaitseseaduse järgi võib toote lepingutingimustele vastavuse tagamisel sõna või sõnaühendit „garantii“ kasutada vaid juhtudel, kui selle tähendus vastab võlaõigusseaduses sätestatud müügigarantii mõistele. Müügigarantii on müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada,parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.

Kaheaastase garantii all esitleb kaupleja aga tihtipeale hoopis kaheaastast pretensiooni esitamise õigust, mis on tarbijale seadusest tulenev õigus ja on kauplejale kohustuslik järgida. Kaheaastane pretensiooniõigus tähendab, et müüja vastutab tarbijale müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal.

Kauplejate ausa kauplemise edendamiseks on tarbijakaitseamet loonud juhendi e-kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, millega soovitame tutvuda ka tarbijatel.

Autor: Kätlin Aren, tarbijakaitseameti turujärelevalveosakonna jurist

Aitäh teile ja soovin teile head ka kogu käesolevaks aastaks!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Kaupleja peab keeruka toote puhul andma tarbijale eestikeelse kasutusjuhendi

Kuivõrd paljud tooted muutuvad tehniliselt üha keerukamaks, tuleb kauplejail hoolitseda selle eest, et tarbijale oleks tagatud eestikeelne kasutusjuhend, mis aitaks tarbijal asja ohutult kasutada nii, et see ei seaks kasutajat ohtu vältimaks asja rikkumist teadmatusest.
Tarbijakaitseameti järelevalveosakonna jurist Cristen Helendi jagab nõuandeid, kuidas jõuluajal ostuhulluses end mitte petta lasta: […]
Allikas: Tarbijakaitse

Eesti Tarbijakaitse Liidu kaebuste ja päringute statistika 2017.aastal

                                

Eesti Tarbijakaitse Liidule laekus 2017. aasta jooksul 269 päringut ja 170 kaebust,

seega kokku 439 pöördumist nii telefoni teel kui meilidena.

COICOP klassifikatsioon Päringud Kaebused  Kokku
Toit      36     18     54
Alkohol ja tubakas
Riided ja jalanõud      32     10     42
Vesi, elekter, gaas, küte, diidsel, bensiin  

39

 

12

 

51

Mööbel, kodumasinad ja nendega seonduvad parandused  

41

 

34

 

75

Tervis       8       8
Transport      12     12
Internet, side, kommunikatsioon      35     30     65
Puhkus ja kultuurisündmused       1       1
Haridus       2       2
Restoranid, hotellid       3      1       4
Kaubad ja teenused     60     35      95
 

KOKKU

 

  269

 

  170

 

   439

 

  • Kõige rohkem laekus päringuid ja kaebusi kaupade ja teenuste kohta ja seda peamiselt ostueelselt,aga laekus ka päringuid kuidas õigesti toimida kui ollakse juba hädasse sattunud nagu näiteks interneti vahendusel tehtud auto ost, kus raha oli juba makstud, aga autot ei saadud.
  • Mitmed päringud tulid geoblokeeringute kohta, kus tarbijad soovisid interneti vahendusel teistest riikidest sooritada oste, aga nende tehinguid piirati erinevatel põhjustel.
  • Probleemiks on hinnaerisused kaupluse riiulil ja kassas, tihti avastatakse hinnavahe alles kodus  kui hakatakse tšekki uurima. Seepärast on väga oluline, et ostja juba kassa juures tšekki uuriks ja tarbijal on alati õigus kaubast loobuda kui ei soovi maksta kõrgemat hinda.
  • Tarbijad pahandasid ka kampaania raames väljareklaamitud kaupade otsa lõppemise kohta enne kampaania lõppu või kohe selle alguses.
  • Teiseseks suuremaks probleemiks tarbijatele on mööbel, kodumasinad ja nendega seonduvad parandused. Probleemidena toodi välja eestikeelsete kasutusjuhendite puudumist, toodete parandamise madalat kvaliteeti, mööbli tellimisel tähtaegadest mittekinnipidamist, mõõtude, värvi jne. mittevastavust tellija poolt soovitule. Tarbijatele tuleb sageli meelde tuletada, et juba kaupluses tuleb toode ise üle kontrollida ja veenduda selle kasutuskõlblikkuses.
  • Interneti, side ja kommunikatsiooni kohta esitati päringuid ja kaebusi vastavalt 35 ja 30 pöördumist. Põhjusteks aeglane halb või levi, lepingute sisu keerulisus ja läbipaistmatus, alusetud tasu nõuded jne.
  • Toiduga seoses saabus ühel päeval korraga 6 kaebust kõik ühe ja sama kaupleja kohta, kes müüs kaupa, mis oli halvaks läinud. Tegime järelepäringu ja selgus, et probleemi tekitajaks oli külmlett, mis öösel oli rikki läinud.
  • Siinjuures tuleb tarbijatele kindlasti meelde tuletada, et alati tuleb kassast tšekki küsida ja see alles hoida, sest ei või iial teada, millal on vaja midagi tõestada!  Nii nagu ka antud juhul.
  • Tarbijad ajavad sageli segamini toidu lisaained ja toidulisandid ja sellest tingituna ka nende päringud.
  • Mitmed päringud laekusid seoses toidu märgistusega  „parim enne“ ja „kõlblik kuni“,mis endiselt tekitab tarbijates segadust.
  • Varasema ajaga võrreldes on vähenenud kaebused riiete ja jalanõudega, samuti elektri ja komunaalteenustega.
  • Kaebuste esitamise kord on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega ning kaupleja vastutab tarbija ees.
  • Tuletame tarbijatele meelde, et juhul kui tekib vajadus esitada meile kaebus, siis seda saab teha vabas vormis,küll aga tuleb kindlasti ära märkida :

 

  • Nimi ja kontaktandmed;
  • Kaebuse esitamise kuupäev;
  • Kaubal või teenusel esinev puudus;
  • Teiepoolne soovitav lahendus olukorrale;

Lisada kaebusele ostutšeki koopia.

Kui kauplejaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada on tarbijal alati õigus kohtuvälise lahenduse leidmiseks pöörduda Tarbijakaebuste komisjoni poole, mis tegutseb Tarbijakaitseameti juures.

 

Turvalisi oste uuel aastal!

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu tegevdirektor

6411697

 

 

Tarbijad ei saa baumax.ee ja fokus.ee e-poodidest tellitud kaupu

Tarbijakaitseameti pressiteade

20.12.2017

 

Tarbijad ei saa baumax.ee ja fokus.ee e-poodidest tellitud kaupu

Tarbijakaitseametisse on pöördunud tarbijaid, kelle mureks on veebipoodide OÜ Baumax Eestiwww.baumax.ee ja Fokus.ee OÜ www.fokus.ee tellimuste mittetäitmine.

 

Tarbijate pöördumistest nähtub, et ehitusmaterjale ja -kaupu müüval Baumax Eestil on probleeme, mille tõttu tarbijad ei ole kaupa kätte saanud ette nähtud tähtaja jooksul ning ostusumma on tarbijatele tagastamata. Baumax reklaamib tarbijatele ostutingimustes OstuKaitse garantii olemasolu ehk kui Baumax ei tarni kaupasid või ei tagasta raha, saab klient esitada nõude Ostukaitse OÜ-le, kes garanteerib raha tagastamise 100% ulatuses. Kaupleja ei ole aga Ostukaitse OÜ sertifitseeritud e-poodide nimekirjas. Muuhulgas on OÜ Baumax Eesti kantud tarbijavaidluste komisjoni otsuseid mittetäitnud ettevõtete nimekirja seoses tarbijapoolsel lepingust taganemisel raha tagastamata jätmisega. Tarbijakaitseamet ei ole ettevõtjalt saanud tekkinud olukorra kohta piisavaid selgitusi ning jätkab menetlusega.

 

Tarbijakaitseametisse on pöördunud tarbijaid ka seoses Fokus.ee OÜ veebipoega tekkinud probleemide tõttu. Fokus.ee e-kaupluses müüakse laia valikuga kaupu alates toidukaubast kuni autotarvete ja tehnikakaupadeni välja. Tarbijate mureks on, et kaupleja ei tarni kaupa ettenähtud aja jooksul ning tarbijatel ei ole võimalik ettevõtjaga kontakti saada. Ettevõte on tunnistanud võimetust täita teostatud tellimusi ning ei anna selget teavet, millal ja kuidas kavatseb oma kohustusi tarbijate ees täita. Samal ajal ei ole ettevõtte veebilehel teavitust, et tellimuste täitmisega oleks probleeme ning tarbijatel on endiselt võimalik tooteid e-poest tellida. Amet selgitab menetlusega välja täpsemad asjaolud.

Amet soovitab tarbijatel nende enda majandushuve silmas pidades arvestada eeltoodud asjaoludega ja kaaluda enne ostuotsuse tegemist teisi alternatiive.

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Jõuluturgudel kehtivad samasugused reeglid nagu poeski

Tarbijakaitseameti pressiteade

15.12.2017

 

Jõuluturgudel kehtivad samasugused reeglid nagu poeski

Praegu jõulueelsel ajal toimub palju jõululaatasid nii kodulähedal kui ka teistes riikides, kust ostetakse kingitusi nii endale kui lähedastele. Tarbijail tasub teada, et laatadel ja turgudel on ostjal samasugused õigused ja kohustused nagu poeski. Seejuures aus kaupleja ei trikita hindadega ning pakub tarbijale tõest teavet kauba kohta.

Kindlasti tasub ostjail võtta ostumöllus aeg maha, et kaubaga tutvuda ja küsida müüjalt rohkem teavet, et veenduda kauba sobivuses. Tasub vaadata hinnaga seonduvat – nii nagu poeski, on müüjal kohustus välja tuua nii tükihind ning sõltuvalt tootest kas kilo või liitrihind. Näiteks juustukera või vorstilati puhul tuleb müüjal näidata, mis hinnaga pakub ta üht kera või latti ning mis on selle kilohind. Mõnikord võib tükihinda vaadates tunduda kaup soodne, aga kilohind aga räägib teist keelt.

Tarbijail on oluline teada, et ka laadalt ostes kehtib pretensiooniõigus. Enne ostu tuleks uurida müüjalt, mida teha siis, kui ostetud tootel ilmneb puudus. Kui müüja väidab, et puudusega kaupa nad ei paranda ega ringi vaheta, siis tasub sellest müüjast eemale hoida – tarbijal on õigus saada kvaliteetset kaupa ning igal müüjal võib esineda puudusega kaupa, aga sel juhul peab kaupleja hoolitsema selle eest, et toode kas parandatakse või asendatakse uue tootega. Kui see ei ole võimalik, siis on tarbijal õigus raha tagasi saada.

Kindlasti tasub küsida makset tõendavat dokumenti, eriti sularahas arveldades, et hilisemate pretensioonide korral oleks võimalus oma ostu hõlpsasti tõendada ning oleks olemas ka kaupleja kontaktandmed. Seejuures on hea teada, et kuni 20-euroste ostude puhul ei pea kaupleja ostutšekki automaatselt väljastama, vaid peab seda tegema tarbija nõudmisel. Üle 20-euroste ostude puhul tuleb kauplejal ostutšekk väljastada kohe ilma tarbija küsimiseta. See teadmine on eriti oluline siis, kui kauba eest makstakse sularahas ja tegemist on väiksemate summadega.

Laadal kauplemine on ettevõtjaile tihti väljakutse, et võimalikult palju tooteid müüja, milleks on vaja meelitada ostjaid oma leti äärde. Üheks selliseks mooduseks on oma kauba kiitmine ning ka võimalikult soodsa hinna kuvamine, seejuures hinnaga eksitamine ei ole lubatud ning tarbija peab saama kauba välja reklaamitud hinnaga. Loomulikult on lubatud head kaupa valjuhäälselt või reklaamsiltide kaudu kiita, aga kõik, mida müüja ütleb, peab vastama tõele. Kui müügijutt tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ilmselt ei olegi see tõsi. Ettevaatlik tasub olla näiteks selliste laiatarbekaupadega, mis väidetavalt ravivad tervisehädasid. Kui selline mõju ei ole tõendatav, siis on tegu tarbija eksitamisega, sest raviv mõju saab olla ainult ravimitel, mitte tavakaupadel. Ravivad tooted peavad olema registreeritud ravimina ning müügil apteekides, mitte tavalistes kauplustes, laatadel või turgudel.

Kui tarbijal tekib kaubaga mingi hiljem probleem, siis tuleb tal esmalt pöörduda pretensiooniga kaupleja poole, et püüda omavahel sobivale lahendusele leida. Kui kauplejaga ei õnnestu kokkuleppele saada, võid vaidluse lahendamiseks abi paluda tarbijavaidluste komisjonilt või piiriüleste ostude korral Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusest.

Pea meeles:

  • Müüja vastutab kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb.
  • Tarbijana on Sul kohustus toodet õigesti kasutada ja hooldada.
  • Kaup või teenus peab olema ohutu ja eeldatavate tarbimisomadustega.
  • Müüja peab andma Sulle kauba või teenuse kohta tõest teavet.

 

Soovitused tarbijale kui õigesti kasutatud tootel ilmneb puudus:

  • lõpeta toote kasutamine;
  • otsi välja ostu tõendav dokument;
  • pöördu esimesel võimalusel kaupleja poole;
  • esita kauplejale kaebus;
  • pöördu tarbijakaitseameti poole, kui Sa kauplejaga kokkuleppele ei jõua.

 

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Tarbijakaitseameti pressiteade 13.12.2017

Tarbijakaitseamet: Tarbijad kurdavad probleeme rulood.com veebipoega

Tarbijakaitseametisse on pöördunud tarbijaid, kelle mureks on Solar Eclipse OÜ veebipood rulood.com tellimuste mittetäitmine. Tarbijate pöördumistest nähtub, et ettevõtjal on probleeme, mille tõttu tarbijad ei ole kaupa kätte saanud ette nähtud tähtaja jooksul ning ostusumma on tarbijatele tagastamata. Tarbijakaitseamet ei ole ettevõtjalt saanud tekkinud olukorra kohta piisavaid selgitusi.

Muuhulgas on Solar Eclipse OÜ kantud tarbijavaidluste komisjoni otsuseid mittetäitnud ettevõtete nimekirja seoses tarbijatele tellitud toodete kohale toimetamata jätmisega. Amet soovitab tarbijatel nende enda majandushuve silmas pidades arvestada eeltoodud asjaoludega ja kaaluda enne ostuotsuse tegemist teisi alternatiive.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt on kaupleja kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebusele samas vormis vastama ja teavitama tarbija nõude rahuldamisest või kaebuse võimalikust lahendusest 15 päeva jooksul alates kaebuse saamisest. Vastus saadetakse tarbija märgitud postiaadressil või e-posti aadressil, kui tarbijaga ei ole kokku lepitud teisiti.

Kui kaupleja ei ole tarbijaga kokkulepitud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohale toimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul. Kui lisatähtaja jooksul kohustust ei täideta, on tarbijal õigus kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist või lepingust taganeda ja makstud summa tagasi saada.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Tarbijakaitseameti pressiteade 11.12.2017

Tarbijakaitseamet paigaldas Rakverre, Viljandisse ja Kuressaarde infokioskid

Esmakordselt on tarbijail võimalik tarbijavaldkonda puudutava nõu saamiseks pöörduda kaubanduskeskustesse paigaldatud elektrooniliste abimeeste poole, kust saab vastuseid enamlevinud küsimustele. Amet tutvustab infokioskite võimalusi ja nõustab tarbijaid Rakveres Põhjakeskuses 12. detsembril ja 21. detsembril Viljandis Centrumis kella 12-14.

Lähtuvalt tarbijate eelistustest, on tarbijakaitseamet juba mõnda aega liikunud üha enam kiiremate ja lihtsamate infokanalite poole. Nii näiteks avas amet 2015. aastal Tallinna lennujaamas kolm infokioskit, kust reisijad saavad teavet lennureisija õiguste kohta. „Äsja valminud kolm infokioskit kaubanduskeskuses on lennujaamas oleva pilootprojekti loomulik jätk, mis lihtsustab tarbijatele info hankimist – küsimustele saab vastused nende tekkekohas ning mugavalt igapäevasel liikumistrajektooril,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Rakveres asub infokiosk Põhjakeskuses, Viljandis Centrumis ning Kuressaares Saaremaa Kaubamajas. Kuressaare kioski avamisüritus ja tarbijate nõustamine toimub jaanuaris, kuupäeva täpsustamisel.

Kaubanduskeskustesse paigaldatud infokioskite eesmärk on pakkuda tarbijatele teavet kaupade ja teenustega seotud tarbijate õiguste kohta, mille leidmine on tehtud võimalikult lihtsaks kasutades kontrollküsimusi.

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Balti riikide tarbijakaitseametid: Seiklusradade seisukord võiks olla parem

Eesti, Läti ja Leedu tarbijakaitseametite läbiviidud ühine seiklusparkide järelevalveprojekt näitas, et seiklusradade üldine seisukord oli keskpärane. Ohutuse tõstmiseks töötasid ametid välja juhendi, mis on ettevõtjaile abiks mõistmaks ohutusele seatud nõudeid ning hindamaks pakutava teenuse ohutust.
Seikluspargid on üha enam populaarsust kogunud, mille ohutuse osas järeleandmisi teha ei tohi ükski ettevõte. Tänavu suvel kontrollisid Balti riikide tarbijakaitseametid seiklusparkide ohutust ja nõuetele vastavust. Kontroll hõlmas kokku kuut seiklusparki, st igas riigis kahte. Tähelepanu pöörati dokumentatsioonile, radade ehitusele ja ohutusele, kasutatavate isikukaitsevahendite nõuetele vastavusele ning olemasolule, tarbijale antavale teabele, lepingutele jne. […]

Tarbijakaitseamet: allahindluste eel ei tohi kunstlikult hinda tõsta

Tarbija jaoks peab olema kauba hind poes selgelt ja üheselt arusaadav ning enne allahindluste hooaega ei tohi kunstlikult hindu tõsta.
Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. Kauba maksumust võib tarbija vaatenurgast pidada üheks tähelepanuväärsemaks teguriks ostuotsuse kujunemisel, mistõttu on äärmiselt oluline tarbijale esitada ostueelne teave selgelt ja üheselt arusaadavalt.[…]
Allikas: Postimees

Uus turismiseadus suurendab tarbijate kaitset

06.12.2017.a võeti Riigikogus vastu turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, mis suurendavad reisijate õigusi ja kaitset ning kaasajastavad reisiteenuste osutamisega seonduvaid nõudeid. Olulise muudatusena täieneb pakettreisi mõiste.

„Inimesed kujundavad oma reise järjest enam vastavalt vajadustele internetis ning traditsiooniliste pakettreiside osatähtsus väheneb, sellest tulenevalt laieneb […]

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaupleja peab tagama hinnateabe selguse ja korrektsuse

Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. Kauba maksumust võib tarbija vaatenurgast pidada üheks tähelepanuväärsemaks teguriks ostuotsuse kujunemisel, mistõttu on äärmiselt oluline tarbijale esitada ostueelne teave selgelt ja üheselt arusaadavalt.

 

Kauba müümisel eristatakse kahte liiki hinnateavet – müügihind ja ühikuhind, mis on kohustuslik välja tuua. Müügihind on hind, mida tarbija maksab toote eest selle ostmisel ehk tasutav lõpphind. Teiseks kohustuslikuks liigiks on ühikuhind, mis näitab toote maksumust mõõtühiku kaupa tulenevalt konkreetse toote koguse tavalisest mõõdupuust. Ühikuhind annab tarbijale võimaluse erineva suurusega pakendites müüdavat kaupa võrrelda ja teha ostuotsus erinevate kaupade ja hindade seast vastavalt ühikuhinnale, mis on sageli majanduslikult mõistlikum kui lähtuda ainult toote müügihinnast.

Hinnateave tuleb märkida kaubale, selle müügipakendile või panna välja kauba vahetusse lähedusse. Müügihind ja ühikuhind peavad olema avaldatud kõigi müügikohas müügiks olevate, samuti müügikoha vaateaknal eksponeeritud kaupade puhul, kui need ei ole vaateakna kujunduse osaks ja neid on võimalik vaateaknalt lihtsalt eemaldada ja tarbijale müüa. Teave hinna kohta peab olema sellise paigutuse ja mõõtmetega, et see oleks tarbijale kergesti märgatav.

Tavahind peab olema hõlpsalt märgatav

Püsikliendi kampaaniate korral tuleb jälgida, et püsikliendile kehtiv erihind ei oleks visuaalselt liiga esile tungiv. Tarbijal peab olema võimalus kergesti märgata ka tavakliendi hinda. Tarbijakaitseamet soovitab hinnateabe avaldamisel järgida kõikide müügikohas pakutavate kaupade osas ühtset kujundust eri liiki hindade paigutamisel, et vältida kliendi eksitamist.

Sarnaselt kaupade müümisega peab ettevõtja hindadest teavitama tarbijaid ka teenuseid müües. Tarbijale tuleb näidata teenuse eest tasumisele kuuluvat lõpphinda. Kui lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, tuleb tarbijat teavitada teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on talle sobiva teenuse ostmisel kujunevat hinda piisavalt võimalik prognoosida.

Teenuste hinnakiri või teenuse hinna arvutamise aluseid kirjeldav muu dokument peab olema välja pandud teenuse osutamise kohas või kaupleja tegevuskohas, samuti kaupleja veebilehel selliselt, et see oleks tarbijale märgatav.

Mida jälgida soodusmüükidel?

Kui kaupmees soovib teha kampaaniat, mida nimetab ta lõpu-, tühjendus- , sulgemismüügiks või muu taolise nimetusega, tuleb tal üheaegselt täita teatud tingimused. Selline müük peab olema seotud kogu kauba või sellest piiritletud osa lõpumüügiga, müügi kestvus peab olema määratletud ning kauba hind peab olema tavahinnast tunduvalt madalam.

Kasutades väljendeid nagu soodusmüük, allahindlus jms, tuleb kauplejal samuti täita teatud tingimused samaaegselt: müük peab olema seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kaubaga, müügiperiood on määratletud ning hind on tavalisest tunduvalt madalam.

Reklaam ei tohi olla tarbijat eksitav

Reklaamis peab tarbijale arusaadavalt välja tooma, millistele kaupadele allahindlus kehtib. Tarbija suhtes on ebaaus hinnaga manipuleerimine ehk hinna kunstlik tõstmine allahindluste eel.  Allahindluse puhul peab selgelt olema välja toodud kauba lõpphind. Allahindlus ei saa kesta piiramatu tähtajaga ning pidevalt kestev allahindlus tähendab sisuliselt hindade tavahinnaks kujunemist.

Eksitavaks võib kujuneda olukord, kui klientidele reklaamitakse suurt allahindlust või soodusmüüki, kuid poes selgub, et see puudutab ainult väikest osa kaupadest. Näiteks kutsung „Kõik kaubad kuni – 50%“ tähendab, et kõik kaubad kaupluses peavad olema allahinnatud kuni 50 protsenti.

Reklaam “Allahindlus 20% kuni 70%“ tähendab, et kõik kaupluses müüdavad kaubad peavad olema allahinnatud selles vahemikus.

Üleskutse “Allahindlus -25%“ tähendab, et kõik kaubad peavad olema allahinnatud 25 protsenti.

“Allahindlus kuni -50%“ tähendab, et allahindluse protsent kaupluses ulatub kuni 50 protsendini  ja võib olla ka väiksem, näiteks 10 või 15%.

Reklaamides allahindluse protsendilist vahemikku, tuleb kauplejal olla väga tähelepanelik ja arvestada, et allahinnatud toodete seas peab olema proportsionaalselt nii madalaima kui kõrgeima protsendimääraga allahinnatud tooteid. Tarbija tehinguotsuse mõjutajaks on eeskätt vahemiku ülemine määr ehk suurim lubatud allahindluse protsent.

Uut müügi- ja ühikuhinnast madalamat hinda peab kauba juures näitama ka soodustingimustel kaupa müües. Uut hinda ei ole kauba juures vaja avaldada ainult sel juhul, kui müügikohas kehtib selline ühetaoline soodustus lühiajaliselt ning kõikidele kaupluses müüdavatele toodetele ilma erandite ja välistusteta. Taolises olukorras oleks ebamõistlik nõuda kõikide toodete ümberhinnastamist lühikeseks ajaks.

Kui hind kassas erineb riiulile märgitust

Kui kassas olev hind erineb kaubal või kauba juures olevast hinnast, võib tarbija ostust loobuda või osta kauba uue hinnaga. Paljud kauplejad on valmis heade kliendisuhete säilitamise eesmärgil müüma tarbijale kauba müügisaalis esitletud hinnaga ja on seda ka avalikult meedia vahendusel välja öelnud. Kindlasti tuleks tarbijal müügihinna erinevusele viidata juba kassas, sest hiljem erinevust märgates on seda oluliselt raskem tõendada. Kauplejal tasub teha omalt poolt kõik, et juhtkonna antud avalikud lubadused jõuaksid igasse kassasse, et vältida olukordi, mil avalikud lubadused reaalsetes olukordades vett ei pea.

Täpsemate suuniste osas soovitame ettevõtjatel tutvuda tarbijakaitseameti kodulehel oleva juhendiga „Müügi- ja ühikuhinna avaldamise ning soodustingimustel müügist teavitamise kohta“.

Autor: Sander Sepa, tarbijakaitseameti turujärelevalveosakonna jurist

Heade soovidega

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!