Uudised ja Teated

Ära lase Musta Reede sooduspakkumistel oma valvsust uinutada

Täna on kuulus Must Reede, mis ahvatleb tarbijaid ostma tooteid ja teenuseid tavapäraselt soodsamalt. See on ju igati tervitatav, ent paraku sätivad end selle tuulde ka petturid, kes ausat kauplemist teha ei soovi ning kaotajaks jääb siis tarbija. Kirjutasime tarbijatele abiks ühe artikli, mille palume teil avaldada.

Ära lase Musta Reede sooduspakkumistel oma valvsust uinutada

E-poed oma mugavuse ja soodushindadega on Mustal Reedel kindlasti paljudele tarbijatele atraktiivsed. Oma rahakoti huvides tasub alati veenduda, kas kaupleja, kellele Sa oma raha andma hakkad, on ikka aus. Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa. Aus kaupleja end ei varja ja tarbijat ei peta.

Ajalooliselt on Black Friday, Must Reede ehk tänupühale järgnev tarbijaid hindadega hullutav ostupäev saanud alguse Ameerika Ühendriikidest, mille on tänaseks väga paljud  kauplejad ka mujal selle traditsiooni üle võtnud. Tava ja e-poodides tehakse suuri allahindlusi alates rõivastest ja jalatsitest kuni lennupiletite ja kinnisvarani välja. Enne tehingusse astumist, võta veidi aega ja tee taustauuringut.

Kontrolli e-poe juriidilist teavet

Sageli arvavat tarbijad e-poest ostes, et tegemist on Euroopa Liidus registreeritud kauplejaga. Tegelikkuses saabub pakk hoopis Hiinast või mujalt ja sisaldab kas sarnaseid või sootuks erinevaid tooteid. Ainuüksi näiteks .co.uk või .nl domeeniga veebilehe aadressi põhjal ei saa järeldada, et tegemist on Suurbritannia või Hollandi e-poega. Alati ei piisa ka sellest, et kaupleja e-poe veebileheküljel kuvatakse Euroopa Liidu liikmesriigi aadress. Näiteks väidetavalt Suurbritannia kaupleja www.eugus.com/ on registreeritud aadressile United kingdom, Purfleet, 49 Joslin Rd, Purfleet, mis on aga Google veebikaardi kohaselt eramu. Tegelikult on tegemist kas Ameerika Ühendriikides või Panamas registreeritud, sealjuures vaid 22 päeva vana veebileheküljega, mida saab kontrollida veebilehelt www.scamadviser.com/check-website/eugus.com.

Kontrolli e-poe veebiaadressi

Kui Sulle jääb silma kaup sellistel veebilehekülgedel, kust saab väidetavalt soetada bränditooteid, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõna nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas see on veenvalt usaldusväärne. Tuntud brändide veebikaupluste aadressid on reeglina lihtsad. Näiteks Eesti naistelegi tuttava ALDO brändi jalatsite e-poe aadress on www.aldoshoes.com, mida ei tasuks segi ajada e-poegawww.aldoshoessale.co.uk/.

Enne ostu sooritamist kontrolli URL-aadressi veebilehekülgedelt http://whois.domaintools.com/ ningwww.scamadviser.com, et näha millises riigis on veebilehekülje domeen registreeritud ja domeeni vanust. Värskelt loodud veebilehekülgede puhul tuleks olla ettevaatlik ning uurida rohkem tausta vältimaks olukorda, mil veebilehekülg on loodudki ainult tarbijatel tellimuste eest raha kätte saamiseks oma kohustusi täitmata.

Hinda veebilehekülje disaini

Ausa kaupleja veebikauplus on viisakas ning kena ülesehitusega. Ka tavakasutaja silmaga on tihti aru saada, et tegemist on kopeeritud logodega või et pikslitest tulenevalt on veebileheküljel olev tekst hägune või nii öelda ruuduline. Keeleoskajal on võimalik hinnata ka kaupleja grammatilist keelekasutust. Petturilikel kauplejatel on teenuse üldtingimused sageli vigases inglise keeles, mitmekeelsed ja sageli kopeeritud rutakalt ning kirjafont ja värvid on lehekülje lõikes eritüüpi.

Kontrolli veebikaupluse üldtingimusi

Üldtingimustega (Terms & Conditions) võib olla tüütu tutvuda, sest need on tihti väikeses kirjas ja teksti on väga palju. Enne ostu sooritamist püüa hoomata tähtsamat ning veenduda, milline on toodete saatmise, tagastamise ja pretensiooni esitamise õigus (Shipping and Return Policy). Paljude petturlike veebilehekülgede tagastuspoliitika on ebaselge või hoopis olematu. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib interneti, telefoni ning posti teel sõlmitud müügilepingute suhtes 14-päevane taganemisõigus. See tähendab, et tarbija võib ostetud kauba tagastada mis tahes põhjusel. Lepingust taganemise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, mil tarbija saab kauba kätte, mitte lepingu sõlmimise hetkest.

Vaata kaupleja kontaktandmeid

Loomulikult ei soovi petturlikud veebileheküljed, et nendega kontakteerutakse. Seetõttu on tihti sellistel lehekülgedel kontaktandmete (telefon, e-posti aadress, juriidiline nimi ja aadress) puudu. Tavaliselt on võimalik kauplejaga ühendust võtta kontaktvormi alusel, kuid sellisel juhul ei jää tarbijale kontakteerumisest ning pöördumise sisust koopiat. Mõnel juhul on veebikaupluse e-posti aadressid hotmail või gmail liigendiga. Selline kontaktinfo peaks tarbijaid kindlasti ettevaatlusele kutsuma, sest hotmail ning gmail e-posti teenus on suunatud eraisikutele.

Hind on liiga hea, et olla tõsi?

Kallimate brändide tooted ongi kallimad ja on seda ka väga suurte allahindluste puhul. Kui toode, mis maksab tavaliselt näiteks 500 eurot, on müügis 50 euroga, tasub olla ettevaatlik.

Kontrolli makseviisi

Kui Sul palutakse raha müüjale üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik! Kui oled kauba eest maksnud krediitkaardiga ja kaup ei ole jõudnud Sinuni, tasub võtta oma pangaga, kes saab algatada Charge back protseduuri. See on ainus võimalus Euroopa Liidust väljas asuvalt petturlikult kauplejalt oma raha tagasi saamiseks. Just nii on väga paljud samasuguses olukorras tarbijaid oma raha tagasi saanud.

Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus (ECC-Network) saab abistada tarbijaid, kes soetavad kaupu või teenuseid teistelt Euroopa Liidu kauplejatelt. Kaebuste puhul, kus kauplejaks on kolmandate riikide kaupleja või kui tegemist on pettusega, nõustamiskeskus kahjuks sekkuda ei saa.

Heldin Malmet, tarbijakaitseameti EL tarbija nõustamiskeskuse jurist

Aitäh!

Ikka head!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719, 506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

24. nov. 2017 in Tarbijakaitseameti teated ja uudised

Olulised asjad, mida tasakaaluliikurit ostes kontrollida

Peagi hakatakse mõtlema jõulukingituste tegemisele ja viimasel ajal suurt populaarsust kogunud tasakaaluliikur võib olla paljude laste ja noorte kingisooviks.
Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) juhib tähelepanu sellele, et tasakaaluliikuri ostmisel tuleb veenduda selle vastavuses nõuetele.TJA viis läbi tasakaaluliikurite järelevalvekampaania, mille raames vaadati üle 15 erinevat tasakaaluliikurit seitsmes erinevas müügikohas. Ükski kontrollitud tasakaaluliikur ei vastanud 100 protsenti nõuetele. Tüüpilisteks puudusteks olid vastavusdeklaratsioonide puudumine toote müügikohas ja täiesti puuduv või ebapiisav märgistus. Vähem oli probleeme kasutusjuhenditega ja karbil või dokumentatsioonis deklareeritud andmete erinemisega tootele märgitud andmetest. Kui enamus puudujääke kõrvaldati, siis kahe seadme juures osutus see sedavõrd tülikaks, et nende turustamisest loobuti. […]

Allikas: tarbija 24

23. nov. 2017 in Tarbija24

Austa klienti, kauple ausalt!

Austa klienti, kauple ausalt!
  • Aus kaupleja müüb kaupa reklaamitud allahindlusega
  • Aus kaupleja müüb kauba kliendile toote juures näidatud hinnaga
  • Aus kaupleja austab klienti 
Kauba hinna avaldamine

Kaupa pakkudes ja müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna. Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind.

Tarbijakaitseseadus nõuab, et kauba müügi- ja ühikuhind avaldatakse kirjalikult selliselt, et see oleks selgelt loetav ning tarbijale üheselt mõistetav ja kergesti märgatav. […]

Allikas: Tarbijakaitseamet

 

23. nov. 2017 in Tarbijakaitseamet

Kuidas tootel oleva triipkoodi järgi teada saada, kust toode pärit on?

Pea kõigel, mida me kasutame, on triipkood peal. See on muutunud juba nii tavapäraseks, et vahel me enam ei märkagi seda.
Triipkoodi puhul on tegemist kodeerimissüsteemiga, mis koosneb nii erineva suurusega kriipsudest kui ka selle all olevatest numbritest.Eestis on levinud 13- ja 8-numbrilised koodid. Enamasti on toodetel 13 numbrit, pisipakenditel kaheksa.

13-numbriline kood on üles ehitatud süsteemiga RRR VVVV TTTTT C, kus: […]

Allikas: Postimees

23. nov. 2017 in Määratlemata

Urve Palo: e-poodidel läheb Eestis hästi, kuid ettevõtjate teadlikkust piiriülese müügi osas on vaja suurendada

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul seisab Eesti riik eesistujana selle eest, et kogu digitaalne turg oleks Euroopa liidus ühtne.

Eelmine nädal ilmus Kasulikus artikkel sellest, kuidas e-kaubandusel. Välja oli toodud ka mulluse ettevõtlusministri Liisa Oviiri tsitaat. “E-kaubandusel ei lähe Eestis hästi. Kui Euroopa Liidus on e-kaubanduse maht 2,5% SKT-st, siis Eestis on see kuskil 0,7% juures. Ometigi oleme uhked, et oleme IT-riik,” ütles Oviir eelmisel aastal.[…]

Delfi

20. nov. 2017 in Uudised mujalt

Kuidas valida sobiv voodi ja madrats?

Tänapäeval vaevab inimesi järjest rohkem kiirest elutempost tulenev kurnatus, halvemal juhul

lausa stress. Stressi ja väsimuse ennetamiseks on vajalik puhata piisavalt – kõige olulisem on

magada kvaliteetselt ehk puhata võimalikult hästi välja.

Hea ja kvaliteetse une valem koosneb kolmest lihtsast komponendist – õigest magamistoa

temperatuurist; kehale vastavast madratsist ja voodist .

Milline on hea madrats?

Erinevas mudelis madratseid on palju ja tihtipeale ei oska inimesed suures valikus orienteeruda.

Suurim viga, mis inimesed voodi madratsit soetades teevad on see, et pööratakse liiga väga

aega madratsi omadustega tutvumisele ning ostetakse esimene madrats, mis hinnaklassi

poolest sobib.

Et inimese lihased saaksid puhkeasendis puhata, siis tuleb madrats valida individuaalselt igale

kehale.

Madratsi valimiseks mine kindlasti ise kohale ja proovi erinevaid versioone.

Madrats on sinu kehale liiga pehme, kui sellele lamades vajud kohe sinna sisse. Väga pehme

voodi võib esialgu tunduda sobiv valik, kuid pikaajaliselt koormab see selja lülisammast ja

muudab selle kõveraks.

Liiga kõva on madrats siis, kui puusad ei vaju jällegi üldse voodi madratsisse – niimoodi vaevad

samuti enda lülisammast.

Ideaalne madrats on selline, millel lamades vajub natukene sinu õla- ja taljevöö madratsi

sisse.

Et ära tunda sellist asendit võta endaga poodi kaasa sõber, kes saab vaadata, kuidas sinu keha

madratsil asetseb.

Kuidas valida voodit?

Voodi valimise juures tuleb lähtuda paljuski sisekujundusest ja enda soovidest . Kui oled

valinud enda kehale sobiva madratsi, siis voodi raami valiku osas ei ole nii palju kriteeriumeid,

mida peab silmas pidama.

Magamistubade sisustamisel on populaarsust kasvatanud kontinentaalvoodid ehk jenkkivoodid .

Need on kõrgklassilised voodid, mis sisaldavad nii toekat madratsit kui ka voodiraami. Madratsid

koosnevad mitmetsoonilistest süsteemidest, mis on inimese kehale sobivad ja toestavad. Uuri

kontinentaalvoodite kohta rohkem nende edasimüüjatelt.

Külastades mööblisalonge võivad paljud voodid jätta petliku mulje enda suurusest – kui lähed

voodit soetama, siis kindlasti arvesta välja voodi suurus ja jälgi seda ka poes. Niimoodi ei soeta

sa liiga suurt või väikest voodit enda magamistuppa.

Milline peab olema magamistoa temperatuur?

Uinumise protsess on lihtsam, kui ruumi temperatuur on umbes 5 kraadi madalam kui sinu

kodu üldine temperatuur. Erinevad eksperdid soovitavad väga erinevaid sisetemperatuure, kuid

ühes on nad sama meelt – magamistoas ei tohiks olla üle 20 kraadi.

Hoia enda toa temperatuur madalamana, eemalda toast erinevad helendavad esemed, nt LED

ekraanid, lambid jms, ning puhka ennast välja!

 

Raido Tamar SEO Partner <http:///>  (Digitaalne turundus OÜ)

20. nov. 2017 in Määratlemata, Uudised mujalt

PUUST JA PUNASEKS: kuidas ma uuest aastast oma tulu arvestan?

Maksuamet jagab selgitusi, kuidas mitmest kohast tulu teenija, töötu, pensionär, lapsega kodus olija ja ootamatu tulu saaja peaks järgmise aasta algusest arvestama oma tulu.
Järgmisel aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 euroni. Samas tähendab see, et tulumaksuvabastus kaob alates 2100 eurosest kuupalgast.2018. aastal sõltub inimese sissetulekust maksuvaba tulu summa. Kuna sissetuleku suurenedes maksuvaba tulu summa väheneb, siis on oluline teada, kuidas mõjutavad töötasu, pension, toetused ja teised tulud maksuvaba tulu suurust. Teades oma 2018. aasta sissetulekuid, on juba jooksva aasta sees võimalus maksuvaba tulu arvesse võtta õiges summas ja vältida seeläbi tulumaksu juurdemaksmist 1. juuliks 2019.

Kuidas mõjutab maksuvaba tulu suurust mitu töökohta? […]

Postimees

19. nov. 2017 in Määratlemata

Uus jäätmeseadus seab nõuded pakendikonteinerite värvidele

Eile oli riigikogus esimesel lugemisel jäätmeseaduse eelnõu. Uue seadusega sätestatavast on räägitud palju, aga seni jäetud tähelepanuta üks detail: uue seadusega ühtlustatakse avalike pakendikonteinerite välimust selle põhjal, mis materjalist pakendijäätmeid neisse kogutakse.

„Kehtivas seaduses seda määratud ei ole ning eri värvi konteinerid võivad inimestes segadust tekitada,” selgitas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp.

Allikas: Õhtuleht

15. nov. 2017 in Õhtuleht

Tarbijakaitseameti pressiteade 14.11.2017

Tarbijakaitseamet: Aus kaupleja ei eksita tarbijat

Tarbijakaitseamet alustab täna teavituskampaaniaga „Austa klienti, kauple ausalt“, mis juhib nii kauplejate kui tarbijate tähelepanu seaduses keelatud ebaausatele kauplemisvõtetele, eelkõige hindade ühtsusele riiulis ja kassas ning hinnaesitluse selgusele.

Uuringus „Tarbijakaitse olukorrast Eestis“ tõi iga kuues tarbija tõi välja probleeme hinnaerinevuste ja sooduskaupade lõppemisega juba kampaania kestuse ajal, mistõttu on tarbijakaitseamet võtnud võimalikud ebaausad kauplemisvõtted suurendatud tähelepanu alla. Uuring näitas, et eelkõige tekivad probleemid kõige tavapärasemate igapäevaostude sooritamisel. Ka Euroopa Komisjoni tehtud uuringust selgus, et tarbijad saavad sageli ebaausa kauplemisvõtte osaliseks, mille hulka kuulub ka hinnaerinevus riiulil ja kassas.

„Aus kaupleja austab klienti ning teeb enda poolt kõik, et tarbijaid ei eksitataks. Paraku sai tarbijakaitseamet eelmisel aastal pea iga päev pöördumisi tarbijailt, kes teavitasid hinnaerinevusest,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Eelkõige on ebaaus tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte. Hinnad tuleb avaldada selliselt, et need oleks selgelt loetavad ja tarbijale üheselt mõistetavalt.

Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui ei ole mainitud kauplemisvõtte ärilist eesmärki ja viimane ei selgu juba kontekstist.

Kampaania raames viis amet läbi kauplustes üle Eesti hinnakontrolli, mille eesmärk oli saada ülevaade hinnateabe korrektsusest müügisaalis ja kassas ning sooduskaupade müügiks pakkumisel. Kontrolli tulemuste kokkuvõtete ja järelduste tegemine on pooleli. Tulemusi tutvustab amet novembri teises pooles.

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 
14. nov. 2017 in Määratlemata, Tarbijakaitseameti teated ja uudised

Päritoluriigi esitamise ja toidu topeltstandardite arutelu memo

23.10.2017 Päritoluriigi esitamise ja toidu topeltstandardite arutelu memo

23. oktoobril 2017 toimus Maaeluministeeriumis arutelu, millel käsitleti järgmisi teemasid:
• toidu topeltstandardid;
• piima, piimatoodete valmistamisel kasutatava piima, lihavalmististe ja -toodete valmistamisel kasutatava liha müügipakendil päritoluriigi või lähtekoha esitamine märgistusel.

Kokkuvõtte tegi Külli Suurvarik, Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist.

Kokkuvõte
Osalejad Eesti Kaupmeeste Liidu, Selveri, Valio Eesti ASi, Eesti Tarbijakaitse Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, HKScan Estonia, Farmi/Tere, Arke Lihatööstuse ASi, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tarbijakaitse-ameti, Sotsiaalministeeriumi, Maaelu¬ministeeriu¬mi ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad
Kokkuvõte 1) Toidu topeltstandardid
Maaeluministeeriumi esindajad tutvustasid toidu topeltstandarditega seonduvat ühisturul ning lubasid osalenuid teema arengutega kursis hoida.

2) Päritolu esitamise kohustuslikud nõuded
Maaeluministeeriumi esindajad tutvustasid toidutoorme päritolu esitamise kontseptsiooni. Osalenud ei olnud ühisel seisukohal nõuete kehtestamise vajaduses ning rõhutasid vajadust enne otsuste tegemist analüüsida põhjalikult nõuete kehtestamisega kaasnevaid mõjusid.

Pikem kirjeldus
Maaeluminister Tarmo Tamm tutvustas teemasid, teavitades, et ELi tasandil on oluliseks tõusnud (toidu) topeltstandardite teema ja ka toidu päritolu märgistamise teema, mis mõlemad on olulised tarbijatele. Ettekandeid tegid Martin Minjajev ja Katrin Lõhmus (Maaeluministeeriumi toidu¬ohutuse osakonnast), teemasid kommenteeris Toomas Kevvai (Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler).

1) Topeltstandardid
Minister andis ülevaate ELis päevakorral olevast toidu topeltstandardite teemast, millele on tähelepanu juhtinud Visegradi riigid (Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari). Martin Minjajev selgitas, et topeltstandardite kasutamine all mõeldakse seda, et mõningates piirkondades turustatakse kehvema kvaliteetiga tooteid võrreldes sama välimuse ja kaubanimega toodetega teistes piirkondades. Tootegruppidest on praegu rõhk toidul. Probleem on seotud pigem rahvusvaheliste suurtootjatega. Tööstuse esindajate sõnul tuleneb toidu koostise erinevus nii tarbijate maitse-eelistuste arvestamisest kui ka muudest teguritest. Üldjuhul ei ole tegemist märgistuse nõuete rikkumisega ega toiduohutuse küsimusega. Riigiti erinev suhkru- või soolasisaldus toodetes võib olla seotud ka liikmesriikides tervisepoliitika (nt toidu koostise reformuleerimise) ellu viimise erineva kiirusega. Katrin Lõhmus tutvustas teistes liikmesriikides tehtud uuringute tulemusi. Need näitavad, et on leitud tooteid, mille koostis riigiti erineb, samas on leitud ka tooteid, mis on riigiti sama koostisega. Martin Minjajev tutvustas Euroopa Komisjoni plaani teemaga tegelemiseks (esmased suunised kehtivate õigusaktide rakendamiseks valmisid septembris; ühtse metoodika valmimine ning liikmesriikide uuringute kaasrahastamine toimub järgmisel aastal). Probleemi ulatuse hindamiseks ELis on vaja võrreldavaid andmeid, mille saamiseks töötab Euroopa Komisjon välja ühtset metoodikat, mis loodetakse valmis saada järgmisel aastal. Samuti peaks see käsitlema ühtset arusaama, milliseid koostise erinevusi saab aktsepteerida ja millistest alates võib pidada tarbijate eksitamiseks. Kuigi Euroopa Komisjoni arvates saab toidu puhul probleemiga tegelemiseks kasutada toidualase teabe määrust 1169/2011 ja direktiivi 2005/29 ebaausate kauplemistavade kohta, ei ole liikmesriigid selles asjas üksmeelel.
Eestis on tehtud esimene kiirvaatlus, mis põhines Eesti ja teiste riikide kodulehtedel toodete kohta esitatud teabe võrdlemisel. Sellest nähtub, et Eesti turul on tooteid, mille koostis erineb teiste riikide turul olevatest sarnastest toodetest. Pärast metoodika valmimist plaanitakse teha täpsem uuring.
Toomas Kevvai tutvustas Bratislavas 13.10.2107 toimunud kohtumisel räägitut ning ütles, et ELis on teema poliitiliselt väga oluline. Probleem on Ida- ja Lääne-Euroopa riikide vahel ka emotsionaalne (nt räägitakse II järgu tarbijatest). Euroopa Komisjoni tarbijakaitsevolinik Jourova oli kohtumisel mitmel korral rõhutanud, et kehtiva tarbijakaitsedirektiiviga saab probleemi lahendada ning praegu töötatakse juhistega, mis aitaksid liikmesriikidel seda ühtmoodi rakendada. Euroopa toidutootjate ühenduste sõnul tulenevad koostise erinevused tarbija eelistustest ja ka tooraine kvaliteedist. Näiteks ei olevat kohaliku tooraine kasutamise puhul alati võimalik sama koostist tagada. Siiski on keeruline põhjendada nt kalapulkades kalamassi kasutamist tarbijate eelistusega juhul, kui ühele turule tehakse kalapulgad fileest, teisele aga kalamassist. Kohtumisel oli arutatud ka selle üle, kas ühisturul peab toode olema kõikjal sama ning et kaugele¬ulatuvate järelduste tegemiseks on oluline, et võrdlusbaas hõlmaks kogu Euroopat. Eeldus on, et kogu siseturul oleks ühe välimuse ja kaubanimega toode tolerantsi piirides sama koostisega.
Ministeeriumis toimunud arutelul osalenutel ei olnud ühist arusaama, kas ühesuguse välimuse ja kaubanimega tooted peaksid ühisturul olema sama koostisega. Üldiselt oldi nõus, et enne hinnangute andmist on vaja olukorda täpsemalt uurida (et aru saada probleemi ulatusest Eestis) ning kokku leppida võrdluskriteeriumid (mis on võrdlustoode, kui suur on aktsepteeritav varieerumise ulatus). Toetati ELi põhise ühise metoodika järgimist. Oli arvamusi, et ei ole selge, milliseid kohaliku tarbija õigusi rikutakse, kui toote märgistus on nõuetekohane (ei ole ju olemas mõistet „Euroopa tarbija“). Ka on tööstusele on tootlikum ja efektiivsem toota sarnase retseptuuriga toodet. Väljendati arvamusi toodete võimaliku standardiseerimise vastu. Leiti, et lisaks tarbijate maitse-eelistuste arvestamisele on üheks koostise erinevust põhjustavaks teguriks ka tarbijate ostujõud. On ette tulnud juhtumeid, kus erinevatest riikidest (nt Poolast ja Itaaliast) on Eestisse toodud pisut erineva koostisega sama brändi kaupu, mistõttu on kauba hinnaerinevus olnud märkimisväärne ja see on tekitanud turul segadust. Arvati, et Eesti tööstus ei ole teemaga seotud ning et Eestist ei lähe välja kehvema kvaliteediga toitu. Mõned osalejad arvasid, et tarbija vaatevinklist vaadatuna peaks sama välimusega bränditoode siiski olema ka riigiti sama koostisega. Toomas Kevvai kinnitas, et ELi tasandil ei ole plaanis tooteid standardiseerima hakata, ning lubas osalenuid teema arengutega kursis hoida.

 

2) Päritoluriigi või lähtekoha esitamine
Martin Minjajev andis ülevaate, millised õigusaktid on EL-s päritolumärgistuse teemal juba kehtestatud ja millised on kehtestamisel. 2011. a võeti vastu uus märgistuse määrus, millega anti Euroopa Komisjonile volitus teatud ajaraami piires mitmesuguste märgistamisreeglite kehtestamiseks, sh liha- ja piimatoodete koostisosana kasutatud liha ja piima päritolu märgistamiseks. Vabatahtlikku päritolu esitamist reguleeriva eelnõu plaanib Euroopa Komisjon saata lähiajal avalikule konsultatsioonile. Pärast liha- ja piimatoodete koostisosana kasutatud liha ja piima päritolu kohustusliku märgistamisega kaasnevate mõjude hindamist leidis Euroopa Komisjon, et meede tõstab toidu hinda, ning ei soovinud sellega ELi tasandil edasi minna. Seetõttu on kaheksa liikmesriiki kehtestanud sellised nõuded riigi tasandil. Kuigi Euroopa Komisjon ei toeta liikmesriigi tasandil selliste nõuete kehtestamist, mis peaksid olema kehtestatud ELi tasandil, lubati liikmesriikidel need nõuded kehtestada kaheks aastaks, et saada andmeid täpsemaks mõjuhinnanguks, mille kohta tuleb Euroopa Komisjonile esitada raport. Enamik riikidest on nõuded kehtestanud kaheks aastaks, kuid mõned (nt Itaalia) on teada andnud, et soovivad päritolu märgistamise nõuded jätta kehtima pärast kaheaastase perioodi lõppu. Arvestades asjaolu, et meie lähinaabrid Soome ja Leedu on kehtestanud päritolu märgistamise nõuded, siis on soov arutada, kas ka Eestis oleks vaja kehtestada sarnaseid reegleid.
Katrin Lõhmus tutvustas võimalike Eesti nõuete kontseptsiooni, mis on koostatud arvestades teiste riikide sama teema nõudeid.
Minister palus osalejatelt arvamusi, kuidas nad suhtuvad liha ja piimatoodete päritoluriigi kohustuslikku esitamisse Eesti tootjate toetamiseks mõeldud meetmena. Ühtset seisukohta teema osas ei tekkinud. Arvamusi oli sellest, et päritolu kohustuslik esitamine on vajalik, kuni selleni, et see töötab ühe esialgse eesmärgi – toetada Eesti tootjat – vastu. Mitmeid kordi väljendati arvamust, et enne otsuse tegemist on vaja hinnata mõjusid. Avaldati arvamust, et tuleks kaaluda ka muid meetmeid (nt Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide mõjutamine).
Kohustuslikule nõuete kehtestamisele olid vastu või pigem vastu enamik tööstuste esindajatest, poolt või pigem poolt olid tootjate ja tarbijate esindajad.
Pooltargumentidena toodi esile järgmisi aspekte: tarbija huvi päritolu vastu; tarbija eelistab omamaist toodet; tarbijale on täiendav info kasulik; Euroopas on suund kohustusliku päritolu esitamise poole (meie naabrid on juba seda teed läinud) ning Eesti kaotab, kui ootab nõuete kehtestamisega liiga kaua; tööstusele märgistamise muutusest tulenevad kulud (nt trükiplaatidele ja printeritele) on ühekordsed; märgisüsteemid (nt pääsukesemärk) ei ole kõigile tarbijatele üheselt arusaadavad.
Vastuargumentidena toodi esile järgmisi aspekte: suur kulu ettevõtjatele; täiendava märgistamise kulude tõusu tõttu tõuseb toote hind, mistõttu saab eelise sissetoodav toode; kodumaise toote käive kukub ning tagasilöögi saab Eesti tootja; vabatahtlikult on võimalik päritolu juba praegu esitada; üldine protektsionistliku suuna laienemine EL-s võib halvasti mõjuda toodete tarnimisele Eestist; täiendav info ei mahu pakendile ära ning vaja on muuta kogu pakendikujundust; ebavõrdne olukord, kui Eestisse toodava toote puhul ei pea päritolu näitama; Eesti kui väikese riigi jaoks on kulud suhteliselt suuremad (tekib küsimus järelevalve suutlikkusest – kas VTA suudab järelevalvet teha, arvestades juba niigi suurt töökoormust ja piiratud ressursse); väikestele ettevõtetele on kulud suhteliselt suuremad; keerukas hallata, kui tooraine on pärit nii Eestist kui mujalt (bürokraatiat on palju); tekivad raskused klientide teenindamisel (tarneaugud ja seetõttu trahvid); ei ole selge, kuidas kohustuslik märgistus kaitseb tootjat rohkem kui pääsukesemärk.
Toomas Kevvai selgitas, et teistes liikmesriikides tehtav turukaitse halvendab Eesti võimalusi nendesse oma kaupa müüa. Riigisiseste nõuete kehtestamine ELis killustab ühisturgu. Kohustuslike nõuete, mis kehtiksid vaid Eestis toodetule ja mitte teistest liikmesriikidest sissetoodud kaubale, mõju võib olla üsna ettearvamatu. Praegu tundub, et kohustuslike pärituolunõuete kehtestamine ELis on ühekordne katsetus, mis kipub kontrolli alt välja minema. Seega tekib küsimus, kas me ei tee endale liiga idealistliku hea eeskuju näitamisega. Teisest küljest oleme praeguseks nii integreerunud Euroopa turule, et ilma mõjusid hindamata on raske öelda, kellele (riigisiseste) nõuete kehtestamine oleks kasulik, kellele kahjulik. Paraku tehakse Eestist kaupade väljaviimist mõjutavad otsused mujal.
Avaldati arvamust, et nii topeltstandardite kui ka selle teema puhul on aluseks on eetika.
Probleemina toodi esile, et pool Eestis toodetavast piimast viiakse välja, selle asemel, et sellele Eestis lisaväärtust anda ja kallimana eksportida. Tootjate toetamiseks tuleks tegeleda sellega, kuidas suurendada Eesti piimatoodete eksporti. Hea näitena toodi esile Läti piimandusekspordi¬klastrit.
Minister andis teada, et ta sooviks teemat arutada laiemas ringis ning oli seisukohal, et kui nõuete kehtestamisega kaasneb tööstustele rohkem kulu kui tulu, siis ei oleks asjakohane nõudeid kehtestada. Tarbijal on võimalik infot saada muude märgisüsteemide kaudu (nt pääsukese märk ja lipumärk). Minister oli arvamusel, et tarbijaid tuleks rohkem teavitada märkide erinevast tähendusest ning tuleks teha kampaania märkide tutvustamiseks.

Eveli Post

ministri nõunik
Maaeluministeerium
+372 625 6273
Lai tn 39/ 41, Tallinn, 15056
eveli.post@agri.ee
www.agri.ee

2. nov. 2017 in Uudised mujalt
Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!