Kirev lisaainete maailm – kas toiduvärvid ja säilitusained teevad meid haigeks?

Lisaaineid leiab täna tervest hulgast valmistoitudest, ent mingil kujul kasutati neid juba aastasadu tagasigi. Sellest, milline on lisaainete mõju meie tervisele, kirjutab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Vanasti kasvatasid inimesed toitu ise ja õppisid seda säilitama suitsutamise, soolamise ja fermenteerimisega. Kuid juba iidsetel aegadel kasutasid hiinlased parafiini põlemisel tekkinud etüleeni ja propüleeni segu puu- ja köögiviljade valmimise kiirendamiseks. Tänapäeval kasutatakse etüleeni banaanide valmimise kiirendamiseks. Kreeklased aga põletasid väävlit ja kasutasid tekkinud vääveloksiidi nii veinivaatide kui ka veini töötlemiseks, et vein säiliks kauem. Tänapäeval kasutatakse vääveldioksiidi (E220) näiteks puuviljade kuivatamisel nende tumenemise vältimiseks. […]

Allikas.   Postimees

Tarbijakaitseamet: tarbijale esitatav arve peab olema vastavuses saadud teenustega

Tarbijakaitseameti pressiteade

26.03.2018

 

Tarbijakaitseamet: tarbijale esitatav arve peab olema vastavuses saadud teenustega

Viimasel ajal on tarbijail seoses sideteenustega tõusetunud küsimusi, millises mahus võib ettevõtja esitada tarbijale arve, kui tarbija on lõpetanud teenuse kasutamiseks sõlmitud lepingu või vahetanud teenuspaketti. Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et arve koostamisel tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet.

Kui tarbija soovib ettevõtjaga sõlmitud lepingut lõpetada, siis tuleb selle tingimusi lugeda ennekõike ettevõtjaga sõlmitud lepingust. Sageli on tegemist ettevõtja poolt tüüpselt koostatud lepinguga ehk ettevõtja kasutab erinevate tarbijatega sõlmitud lepingus samu tingimusi ning eraldi läbirääkimisi selles osas ei toimu. Oluline on teada, et võlaõigusseadusega on keelatud lepingu tüüptingimuste kaudu tarbija ebamõistlikult kahjustavasse olukorda seadmine.

Tarbijatelt tõusetunud arvelduse teemal on amet seisukohal, et ettevõtja peab esitama tarbijale teenuste puhul arve võrdeliselt sellega, kui suures ulatuses sai tarbija teenuseid. Kui tarbija leiab, et temale esitatud arve ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet, tuleks tal esitada kauplejale pretensioon.

Näiteks on proportsionaalsuse põhimõtte järgmine hiljuti tõusetunud sideteenuste valdkonnas, kus viimati läbiviidud menetlus puudutas Telia Eesti AS sõlmitud tarbijalepinguid. Tarbijate pöördumisest nähtus, et Telia Eestiga sõlmitud pakettide „Mobiilne Elu“ ja „Mobiilne internet arvutis“ pidi tarbija ükskõik millisel kuupäeval tähtajatu lepingu lõpetamisel tasuma kuutasu täismahus. Näiteks tarbija lõpetas kuu esimesel päeval lepingu ja talle esitati nõue terve kuutasu maksmiseks.

Tarbijakaitseamet avastas veel, et Telia ei rakenda proportsionaalset arvestust ka pakettide vahetamisel. Kui tarbija vahetas paketti, siis rakendati jooksval kuul tellitud kallima paketi kuutasu hoolimata kas ja millises mahus tarbija kallima paketi alusel teenuseid tarbis.

Ameti tehtud ettekirjutuse tulemusena rakendas Telia alates 1. märtsist neis pakettides lepingu lõpetamise kuul päevapõhist arveldust. Paketivahetuse hinnastamise reeglite päevapõhiseks muutmise lahendus on Telial arenduses, kuid Telia on lubanud, et kuni lahenduse realiseerimiseni tagatakse tarbijatele paketivahetuse korral tagasiarvestuse tegemine. Seega soovitame tarbijatel paketi vahetamisel või lepingu ülesütlemisel kuu keskel kontrollida, kas arve on esitatud eelnevat silmas pidades.

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Tarbijaõiguste väljakuulutamisest interaktiivsete digilahendusteni

Tarbijakaitseameti pressiteade

15.03.2018

 

Tarbijaõiguste väljakuulutamisest interaktiivsete digilahendusteni

Täna tähistatakse üleilmselt tarbijaõiguste päeva, mille raames on paslik tähelepanu pöörata 56 aastaga toimunud suurtele muutustele tarbimiskeskkonnas. Alates tarbijaõiguste seaduslikkuse loomist tänaseni on kasvanud nii tarbimise maht kui ka inimeste vajadus üha kiirema info saamise järele, millega tuleb sammu pidada nii ettevõtjail kui järelevalveasutustel.

Tarbijaõiguste päev sai alguse 15. märtsil 1962. aastal Ameerika Ühendriikide president J.F. Kennedy peetud kõnest, kus ta rõhutas, et kõik inimesed on tarbijad ning nende huvid peavad olema kaitstud erinevate pettuste, sealhulgas eksitava reklaami ja puuduliku märgistuse eest. Inimestele müüdavad tooted ei tohi olla ohtlikud ja neil peab olema valikuvõimalus. Eeltooduga pandi alus tarbijaõiguste seaduslikkusele ning alates 1962. aastast tähistatakse just seda päeva kaasaegse tarbijakaitse loomise ja rahvusvahelise tarbijaõiguste päevana.

Tänapäeval on Kennedy öeldu endiselt kehtiv. Kui Eesti tarbijal tekib küsimusi oma õiguste kohta konkreetses olukorras, on tal võimalik pöörduda küsimusega tarbijakaitseameti, kohaliku omavalitsuse või mõne tarbijaorganisatsiooni poole. Ajaloos tagasi vaadates käidi kunagi aktiivselt tarbijakaitseameti nõustamisvastuvõttudel, ent ajapikku on see võimalus muutnud üha vähem populaarseks kahanedes mõnes Eesti paigus lausa olematuks. Tänasel päeval eelistavad tarbijad infot saada väga kiirelt ja käepärasel viisil ilma selleks kusagile spetsiaalselt sõitmata, milleks kulub aega ja raha.

Tarbijakaitseameti veebileht on väga populaarne info otsimise kanal, millele lisaks saavad tarbijad valida ka teiste operatiivsete kanalite vahel. Veebilehe kõrval on populaarseimaks kanaliks tarbijakaitseameti nõustamistelefon, mis alustas tööd juba 1994. aastal, veidi pärast tarbijakaitseameti asutamist. Nõustamistelefonilt saavad tarbijad nõu lihtsamate küsimuste korral ning telefonikõnede arv aastas küündis ligi 25 tuhandeni. Kuivõrd telefoniliinid oli pidevalt koormatud ja tekkisid kõneootejärjekorrad, hakkas amet juba mõned aastad tagasi otsima tarbijale mugavamaid ja käepärasemaid võimalusi küsimustele vastuste saamiseks.

Tarbijakaitseamet otsustas proovida vastata küsimustele nende tekkekohas kasutades digitaalseid lahendusi tarbijaabimehe näol. Nii avas amet pilootprojektina 2015. aasta sügisel lennujaamas kolm interaktiivset infokioski, mis keskendus lennureisija õigustele. Reisijad võtsid infokioskid hästi vastu külastades neid 2016. ja 2017. aastal keskmiselt 18 000 korda aastas.

Lennujaamas asuvate tarbija abimeeste populaarsus andis tarbijakaitseametile julgust katsetada sama ka kaubanduskeskustes. 2017. aasta lõpus avaski amet kaks infokioskit kaubanduskeskustes Rakveres Põhjakeskuses ja Viljandis Centrumis. Kolmas infokiosk Kuressaares on ka peagi kasutamiseks täielikult valmis. Esimese kolme kuuga on kaubanduskeskustesse paigaldatud digitaalsed tarbija abimehed teenindanud juba üle 1100 tarbija. Kui kaubanduskeskustesse paigaldatud tarbija abimehed osutuvad populaarseteks, plaanib amet tulevikus paigaldada neid ka teistesse linnadesse.

Tarbijakaitseamet soovib kõigile tarbijaõiguste päeva puhul mõistlikku tarbimist. Tarbija, tea oma õigusi ja kohustusi!

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Euroopa Liidus on kõige enam leitud ohtlikke mänguasju ja mootorsõidukeid

Tarbijakaitseameti pressiteade

14.03.2018

 

Euroopa Liidus on kõige enam leitud ohtlikke mänguasju ja mootorsõidukeid

Värskelt avaldatud ülevaade näitab, et Euroopa Liidu liikmesriigid on mullu vahetanud infot 2201 ohtliku toote kohta, millest suurima osa moodustavad mänguasjad ja mootorsõidukid. Eesti on kõige enam teavitanud siin avastatud ohtlikest rõivastest, jalatsitest ja kosmeetikatoodetest.

Tarbija üks põhiõigustest on nõuda ja saada oma elule, tervisele ja varale ohutuid tooteid, mis on üheks peamiseks prioriteediks kogu Euroopa Liidus. Liikmesriikide järelevalveasutused vahetavad ohtlike kaupade kohta infot selleks loodud süsteemis RAPEX (Rapid Alert System for dangerous non-food products), et takistada ohtlike toodete levikut liidu siseturul ja need kiirelt turult kõrvaldada.

Euroopa Komisjon äsja valminud 2017. aasta kokkuvõttest nähtub, et liikmesriigid on mullu vahetanud teavet 2201 toote kohta. Viis enamteavitatava toote kategooriat on mänguasjad (29 protsenti), mootorsõidukid (20 protsenti) rõivad/tekstiiltooted/moeesemed (12 protsenti), elektrilised tarvikud ja seadmed (6 protsenti) ja lapsehooldustooted (5 protsenti).

Eesti turult tuvastati teistelt riikidelt laekunud teadete põhjal 124 toodet, millest 103 puudutas mootorsõidukeid, 8 lapsehooldustooteid, 6 mänguasju ning muid tooteid 7. Mootorisõidukid kutsuti läbi margiesinduste puuduse kõrvaldamisele, teised ohtlikud tooted on turult eemaldatud.

Eesti edastatud teadete arv on läbi aastate olnud stabiilne püsides 20-25 toote ümber. 2017. aastal teavitas Eesti läbi RAPEXi 24 meie turult avastatud ohtlikust tootest: 9 teadet rõivaste ja jalatsite (kroom VI sisaldus), 8 teadet kosmeetikatoodete (keelatud ainete sisaldus ning mikrobioloogilised näitajad), 5 teadet mänguasjade (ftalaadid, väikeste osade eraldumine, helirõhutugevus) ning 2 teadet moeehete (nikli sisaldus) kohta. Probleemsete toodete grupid on samuti jäänud samaks, muutunud on vaid probleemkohad ühe või teise tootegrupi osas. Näiteks kui varem oli jalatsite puhul probleemiks DMF (dimetüülfumaraadi) sisaldus, siis nüüd kroom VI sisaldus. Samamoodi on mänguasjade puhul rohkem avastatud nõuetele mittevastavust keemiliste ainete sisalduse, eriti ftalaatide, osas.

Läbi RAPEX süsteemi teavitatud toodete kohta avaldatakse info RAPEXi kodulehekülje kaudu kord nädalas nädala ülevaadetena. Nädala ülevaates avaldatakse ohtlikuks osutunud ja piirangutega hõlmatud toodete peamised andmed (toote nimetus, identifitseerimise kood (EAN, mudeli number vms), fotod toote kohta, teavitav riik, rakendatavad meetmed ning tootest tulenevad ohud).

Teave EL-i turult avastatud ohtlikest toodetest on kättesaadav kõigile ning sellega saab tutvuda Euroopa Komisjoni veebis. Tarbijakaitseamet soovitab nii ettevõtjatel, kes tarbekaupade müügiga tegelevad, kui ka tarbijatel antud leheküljel oleva infoga end kursis hoida. Eriti oluline on infoga tutvuda siis, kui ost sooritatakse e-kaubanduse korras ning väljaspool EL-i asuvast veebipoest.

 

Rohkem teavet:

  • loe Euroopa Komisjoni lehelt, mis on RAPEX ja kuidas see toimib.
  • RAPEXi info tarbijakaitseameti lehel.
  • ohutuse rubriik tarbijakaitseameti veebis.

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Veebikauplejad iShop.ee ja S24 Eesti nörritavad tarbijaid

Tarbijakaitseameti pressiteade

02.03.2018

 

Veebikauplejad iShop.ee ja S24 Eesti nörritavad tarbijaid

Viimasel ajal on suurenenud tarbijate pöördumised tarbijakaitseametisse seoses probleemidega Ishop.ee OÜ veebipoega, mis tegutseb aadressidel www.ilike.ee ja www.ishop.ee ning S24 Eesti OÜ veebipoega, mis varem tegutses aadressil www.supermarket24.ee ja müüs kaupa ka oksjoniportaalide vahendusel.

Tarbijatele valmistavad muret olukorrad, mil nad on kauba eest tasunud, ent hoolimata kaupleja korduvatest lubadustest ei saabu kaup tarbijateni. Kui tarbijad on kasutanud oma õigust tehingust taganemiseks, ei ole ettevõtjad tarbijaile raha tagastanud või teinud seda ette nähtud tähtaja jooksul.

S24 Eesti OÜ kasutatud domeen supermarket24.ee on hetkel suletud, ent tarbijatel tasub teada, et ettevõte on varem kasutanud müügikanalina ka oksjoniportaale. Ei ole välistatud olukorrad, et ettevõtja avab tulevikus oma e-poe muudel domeenidel või kasutab teisi müügikanaleid. Seega tasub alati enne e-poest tellimist vaadata, kes on kaupleja ning teha eeltööd kaupleja tausta osas.

Tarbijakaitseamet selgitab juhtumitega seotud asjaolusid. Amet soovitab tarbijatel nende enda majandushuve silmas pidades arvestada eeltoodud asjaoludega ja kaaluda enne ostuotsuse tegemist ka teisi alternatiive.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Tähelepanelik nutiseadme ostja saab maandada riske

Lähtuvalt tarbijakaitseametisse tulnud küsimustest ja probleemidest seoses nutiseadme ostuga, soovitab amet tarbijail enne ostu sooritamist hoolikalt läbi mõelda, millistele omadustele peaks seade vastama ning millistel tingimustel seda osta tasuks.

Märkimisväärne osa tarbijate pöördumistes on ajendatud kiiruga tehtud valikutest ning hilisemast rahulolematusest, sest seade ei vasta ootustele või sellega kaasnevad ootamatud lisakulud või probleemid. Seda, kui rahule tarbija oma uue nutiseadmega jääb, mõjutavad paljud tegurid. Lisaks nutiseadme füüsilistele mõõtmetele ning tehnilistele andmetele, on oluline pöörata  tähelepanu ka teatud võimalikele lisakulutustele ning riskidele, mis nutiseadme ostmisega võivad kaasneda. Samuti tasub teada, et kaupleja peab tehniliselt keeruka seadme müügil kaasa andma kasutusjuhendi.

14-päevase taganemisõiguse juures võimalik väärtuse vähenemine

Oluline on teada, et kui seade on ostetud tavapoest, siis puudub tarbijal ostust taganemisõigus, kui toode lihtsalt tarbijale ei meeldi. E-kauplustest ostes on tarbijal aga õigus lepingust 14-päeva jooksul ilma põhjust avaldamata taganeda. Küll aga peab tarbija arvestama asjaoluga, et kui ta on asunud seadet kasutama ja alles siis leiab, et see siiski ei vasta tema ootustele, ent 14-päevane taganemisõigus ei ole veel läbi, siis ilmselt tõusetub päevakorda seadme väärtuse vähenemine, sest see ei ole enam uus, vaid kasutatud seade. Kõige sagedasemateks seadme väärtuse vähenemise põhjusteks on asjaolud, et tarbija on lõhkunud seadme pakendi, eemaldanud seadmelt kaitsekiled või on tekitanud seadme korpusele ja ekraanile kriimustusi. Seadme tagastamisel kaupluse esindusse oleks kindlasti mõistlik tarbijal koos kauplejaga fikseerida selle seisukord kirjalikult ning võimalusel ka fotodega. Postiga tagastamisel on parimaks viisiks seadme seisukorra fikseerimine fotode ja videote abil, mispuhul võiks kindlasti olla nähtav ka selle jäädvustamise aeg. Seadme seisukorra fikseerimine võib aidata ära hoida võimalike vaidlusi seadme väärtuse vähenemise osas.

Milliste lisakulutustega peaks arvestama?

Tavaliselt on nutiseadme rakenduste ja funktsioonide kasutamise lahutamatuks osaks kuutasulised sideteenuse paketid. Sideteenuse paketi lähtu valimisel enda tegelikest vajadustest ning nutiseadme võimekusest. Ei ole mõistlik valida sideteenuse paketti, mis sisaldab endas suurt interneti mahtu videote ja filmide vaatamiseks, kui tegelikult ei kavatse rakendada sa nutiseadet kordagi eelnimetatud eesmärgil. Enda nutiseadmele sideteenuse paketi valimisega kiirustamisel võib tekkida olukord, kus mõistad, et oled valinud vale paketi, aga kuna oled sõlminud tähtajalise lepingu, siis lepingust taganemiseks pead maksma leppetrahvi või lepingu muutmiseks lepingu muutmise tasu.

Kuna nutiseadme puhul on tegemist pigem kallima esemega, siis oleks mõistlik kaitsta seda kriimustuste või põrutuste eest vastavate kaitsekilede või kaitsekaantega. Nii võid ennetada ka võimalikke probleeme ja vaidlusi kauplejaga seadme garantii või pretensiooni esitamise õiguse puhul. Harvad ei ole juhtumid, kus nutiseadme mehaaniliste vigastuste tõttu on lõppenud automaatselt selle garantii ning lisaks keeldub kaupleja ka pretensiooni esitamise korras tarbija nutiseadet parandamast, viidates kriimustustele ja põrutusjälgedele.

Nutiseade peaks vastama regioonile

Nutiseadme ostmisel eelista pigem ametlikku maaletoojat või usaldusväärset kauplejat. Kahtlasest kauplusest või veebipoest ostes, kus ka nutiseadme hind võib olla ahvatlevalt soodsam, võib esineda risk, et seade ei vasta Euroopa regiooni tunnustele ja ei pruugi seetõttu Eestis töötada.

Näiteks on olnud juhtumeid, kus ostetud nutitelefon ei toeta Eesti mobiilside töötamise sagedust, mistõttu võib siseruumides olla levi lünklik ning maapiirkondades võib esineda suuri leviauke.

Lisaks on esinenud teatud regiooni tunnustele mittevastavate seadmete puhul probleeme avalikult välja reklaamitud teenuste, soodustuste või lisaväärtuste rakendamise osas. Näiteks  Eestist ostetud Samsungi nutitelefonis ei olnud võimalik aktiveerida tasuta nutiseadme ekraanikindlustust „Samsung Screen Care“. Samas Samsungi kodulehel välja toodud info kohaselt oli antud mudeli puhul võimalik see aktiveerida, kui seade on ostetud Balti riikidest. Hiljem selgus, et telefon ei vasta Balti regiooni tunnustele, mistõttu ei olnud võimalik Samsungi kodulehele välja reklaamitud ekraanikindlustust rakendada. Vastava regiooni tunnusteta nutiseadme puhul võib problemaatiliseks osutuda ka remontimine või hooldamine.

Uuri kaupleja kohta rohkem infot

E-kauplusest ostmise puhul tasub eelnevalt teha kaupleja enda suhtes eeltööd, et välja selgitada, kas tegemist on ausa kauplejaga või petturiga. Näiteks vaata esmalt kaupleja ametlikku nimetust, asukohta, müügitingimusi, Eesti e-kauplejate puhul kontrolli ka tarbijakaitseameti ning tarbijavaidluste komisjoni musta nimekirja. Hinda ka üldist veebi väljanägemist, kas see tekitab usaldusväärsust või mõjub pigem petulehena. On Eestiski olnud juhtumeid, kus äsja turule tulnud mobiiltelefone pakuti äsja loodud e-poes ülisoodsa hinnaga, seejuures tuli telefoni tellides kõigepealt maksta pool ostusummast ette. Telefoni ükski tarbija aga ei saanud. E-kaupluste nimesid tasub ka internetiotsingusse panna, et vaadata, mida räägivad teised tarbijad konkreetse kaupleja kohta.

Ettevaatlik tuleks olla ka järelturult eraisikult nutiseadme soetamisel. Eraisikult ostmisel ei saa  kindel olla selle päritolus või ajaloos. Esineda võib risk, et seade on varastatud ning kantud musta nimekirja. Samuti ei rakendu eraisikult ostmisel tarbijalemüügi sätted, mistõttu ei ole võimalik pöörduda enda õiguste kaitseks ka tarbijavaidluste komisjoni poole. Eraisikud peavad oma erimeelsused lahendama kohtus.

Cristen Helendi, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist

Aitäh!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Tarbijakaitseamet: reisi ostmisel tee kaalutletud ja läbi mõeldud otsus

Tarbijakaitseameti pressiteade

9.02.2018

 

Tarbijakaitseamet: reisi ostmisel tee kaalutletud ja läbi mõeldud otsus

Täna algava turismimessi Tourest 2018 puhul soovitab tarbijakaitseamet tarbijatel enne tehingusse astumist tutvuda hoolikalt reisipakkumise sisuga, et hiljem ei tekiks ootamatuid üllatusi. Amet juhib ka reisifirmade tähelepanu vajadusele läbi mõelda oma prognoositav müük ning hoolitseda, et tagatise suurus oleks piisav ka tavapärasest suurema müügi korral.

Tarbijakaitseamet on ka sel aastal turismimessil oma boksiga väljas ning nõustab reisihuvilisi teemadel, millega sageli ameti poole pöördutakse. Näiteks, millised on reisija õigused lennu hilinemise või tühistamise korral, mida teha, kui autorendifirma on põhjendamatult tarbija krediitkaardilt maha arvanud kokkulepitust suurema summa või kui majutusasutus ei vastanud lubatule.

Amet soovitab reisipakkumisi saades süüvida täpsemalt pakkumise sisusse – milline on reisi marsruut, sihtkohad, majutustingimused, millised teenused on hinna sisse arvestatud ja millised mitte ning milline on lõpphind. Näiteks tuleb sageli pakettreiside puhul juurde maksta transfeer lennujaamast hotelli, toitlustus või muu. Üle tuleb vaadata ka pakutava teenuse taganemistingimused ja pretensioonide lahendamise kord, mis peavad olema kirjas teenuse osutamise tingimustes.

Majutusteenuse puhul on soovitav vaadata, millise tasemega on tegemist ning millised teenused on arvestatud pakkumise sisse. Näiteks kui hotellis on jõusaal, saun või veekeskus, siis kas selle kasutamine on ööbijale tasuta või tuleb selle eest soovi korral veel juurde maksta.

Lennupileteid ostes on sageli elu näidanud, et mida odavamad on piletid, seda vähem pakutakse neile tühistamise ja muutmise võimalusi. Seega tuleks uurida, kas konkreetseid pileteid on võimalik vajadusel muuta või tühistada. Samuti on tähtis välja selgitada,  kas tegemist on otselennuga või mitte, kas piletihind sisaldab kõiki makse ja lisatasusid, kas pagasitasu on arvestatud piletihinna sisse ning milline on pardale võetava ja ära antava pagasi maksimumkaal.

Enne otsuse langetamist tasub reisifirma nimi panna internetiotsingusse, et näha, mida kirjutavad sellisest firmast teised reisijad. Eesti reisikorraldajate või -büroode puhul  saab vaadata tarbijakaitseameti kodulehel olevat reisiettevõtjate musta nimekirja, kus on välja toodud pakettreisi müügiaruande esitamata jätnud ettevõtted. Majandustegevuse registrist saab näha, kas reisiettevõtjal on tagatis ja millises ulatuses. Tagatisraha on vajalik reisijate kodumaale toimetamiseks, nende majutamiseks kuni kojutoomiseni kui ka tarbijatele ärajäänud reiside ja kinkekaartide väärtuse hüvitamiseks juhul, kui ettevõttel tekivad makseraskused.

Rohkem infot:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Vaidlus selle üle, mis on Eesti toode, kogub tuure

Euroopa Komisjon on algatanud tagasiside kogumise toidu päritolumärgistuse eelnõule. Hinnanguid oodatakse kõigilt liikmesriikide organisatsioonidelt, aga ka üksikisikuilt, kes üht- või teistpidi teemaga seotud.

Küsime Maaeluministeeriumi asekantslerilt Toomas Kevvailt, miks üldse peaks vabatahtlikku märgistamist kuidagi reguleerima. „Päritolu märgistus ongi vabatahtlik. Kui värske liha puhul peab selle päritolu olema ka praegu teada, siis valmistoodetel sellist nõuet tooraine päritolu kohta ei ole. Samas eelistavad paljud tarbijad siiski kodumaist toodangut. […]

Allikas: MaaElu

Tarbijakaitseamet: ostes sisustustooteid LOOPRONS OÜ, endise nimega VT Trading OÜ kauplustest, ei pruugi kaupa tegelikult saada

Tarbijakaitseameti pressiteade

6.02.2018

 

Tarbijakaitseamet: ostes sisustustooteid LOOPRONS OÜ, endise nimega VT Trading OÜ kauplustest, ei pruugi kaupa tegelikult saada

 

Tarbijakaitseameti poole on pöördunud mitmed tarbijad kuna kaupleja  LOOPRONS OÜ (endise ärinimega VT Trading OÜ) on jätnud tarbijate ees oma kohustused täitmata. Kohustuste mittetäitmine seisneb eelkõige selles, et kaupleja ei ole tarninud tarbija poolt tellitud kaupa tarbijale ettenähtud tähtaja jooksul või ei taga asjakohast klienditeeninust (ei vasta tarbija kirjadele) või ei ole tagastanud tarbijale lepingust taganemisel tellitud kauba maksumust.

Viimased pöördumised on seotud Paides tegutsenud Eleene sisustuskaupluse kohta, mis tänaseks on oma uksed sulgenud.

 

Tarbijakaitseametile teadaolevalt on ettevõtte äriühingu nime muutmisel VT Trading OÜ-st LOOPRONS OÜ-ks. Muutunud on ka äriühingu juhatuse liige. Uueks juhatuse liikmeks on filipiinlanna, kellele kuulub ka mitmeid teisi Eesti äriühinguid, millede tegevuses on ilmnenud majandusraskused.

Kaupleja on jätnud vastamata ameti poolt edastatud tarbija kaebustele ning ei ole täitnud ka tarbija vaidluste komisjoni otsust, mistõttu on  nii VT Trading OÜ kui ka LOOPRONS OÜ lisatud tarbijavaidluste komisjoni otsuseid mittetäitnud ettevõttete musta nimekirja. Komisjoni otsustega saab tutvuda tarbijakaitseameti infosüsteemis.

 

Amet soovitab tarbijatel, kellel on tekkinud rahaline nõue kaupleja vastu, pöörduda oma nõudega kohtusse, kas maksekäsu kiirmenetluse raames või hagiavaldusega. Maksekäsu kiirmenetluse esitamise võimalusega saab tutvuda aadressil: http://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/maksekasu-kiirmenetlus.

 

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Tarbijakaitseamet: E-tailing Group OÜ ja tema kolme domeeniga seotud tegevus ei ole korrektne

Tarbijakaitseameti pressiteade

31.01.2018

 

Tarbijakaitseamet: E-tailing Group OÜ ja tema kolme domeeniga seotud tegevus ei ole korrektne

 

Tavapärasest enam tarbijaid on pöördunud Tarbijakaitseametisse seoses E-Tailing Group OÜ veebipoodidest emarket24.eeemarket24.ee/baellerry-b/ee/ ningekaubad24.ee/ortopedical/ tehtud tellimustega.

 

Peale ameti ettekirjutust sulges ettevõte emarket24.ee domeeni, kuid jätkas oma tegevust uutel domeenidel. Tarbijate pöördumistest nähtub, et ettevõtjal on endiselt probleeme, mille tõttu tarbijad ei ole kaupa kätte saanud ette nähtud tähtaja jooksul ning lepingust taganemise õiguse kasutamisel on viibinud ka ostusumma tagastamine. Lisaks on kurdetud ka kauplejaga kontakti saamise osas.

Muuhulgas on E-Tailing Group OÜ ja selle kõik hetkel teadaolevad kolm domeeni kantud e-poodide musta nimekirja. Amet on muu isikuna kaasanud menetlusse domeenide veebimajutaja veebilehtedele juurdepääsu piiramiseks.

Kaupleja reklaamib oma tooteid teadaolevalt läbi Facebooki kanali ning võib tegutseda lisaks teistel domeenidel. Seetõttu soovitab Amet tarbijatel enne tellimuse tegemist kindlasti selgeks teha, mis ettevõttega leping sõlmitakse ning kaaluda enne ostuotsuse tegemist teisi alternatiive tarbija majandushuve silmas pidades.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!