Üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja maailma majandus seninägematuid muutusi, on öeldud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma esmaspäevases eriraportis.[..]
Allikas: Postimees
Üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja maailma majandus seninägematuid muutusi, on öeldud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma esmaspäevases eriraportis.[..]
Allikas: Postimees
Osalesin eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu liikmena konverentsil „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mille eesmärgiks oli tutvustada „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) koostamise lähtekohti ja arutada valikuid selle koostamisel.
REKK 2030 on dokument, mis annab Euroopa Komisjonile ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses aastani 2030.
REKK 2030 koostamise aluseks on EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus, mis avaldatakse ametlikult eeldatavasti selle aasta lõpus.
REKK 2030 peab kirjeldama Eesti panust ja meetmeid EL 2030 kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks.
REKK 2030 on oluliseks info allikaks kliimat ja energiamajandust mõjutavate meetmete rahastamise planeerimisel tulevikus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.
REKK 2030 materjalidega saab tutvuda alljärgnevatel linkidel:
Linda Läänesaar
Tegevdirektor
64112697
Euroopa Komisjon esitas 11.04.2018.a. algatuse „Uus kokkulepe tarbijatega“, mille eesmärk on tagada, et Euroopa tarbijad saavad oma liidu õigusaktidest tulenevaid õigusi täiel määral kasutada.
ELi kehtivad tarbijakaitse-eeskirjad on juba praegu ühed maailma rangeimad, kuid hiljutised juhtumid (nt Dieselgate) on näidanud, et nende täiemahuline jõustamine on keeruline. Uus kokkulepe annab kvalifitseeritud üksustele võimaluse esitada tarbijarühma nimel esindushagi. Ühtlasi saavad liikmesriikide tarbijakaitseasutused suuremad volitused karistusi määrata. Lisaks sellele laiendatakse tarbijakaitset veebitehingutele ning selgitatakse, et kvaliteedierinevuste kasutamine tarbijate eksitamiseks on keelatud.
Allikas: Euroopa komisjon
Tarbijakaitseameti pressiteade
02.08.2018
Tarbijakaitseamet hoiatab tervisepood24.ee eest Viimasel ajal on oluliselt suurenenud tarbijate pöördumised seoses Commerce Invest OÜ veebipoega, mis asub aadressil www.tervisepood24.ee. Tarbijad on nimetatud veebipoest tellinud nii puugivõrusid kui muid tooteid, aga neil ei ole võimalik kasutada oma seadusejärgset 14-päevast taganemisõigust. Pöördumistest nähtub, et tellitud toodete tarnega on probleeme, tooted ei vasta lubatule ning ettevõttega probleemide lahendamiseks kontakti saamine on raskendatud või lausa võimatu. Commerce Invest OÜ veebipoes tervisepood24.ee on praegu müügil kolm toodet – ortopeedilised plaastrid, magnetitega rühikorrigeerija ja ortopeedilised tallatoed. Tarbijad on samast veebipoest tellinud ka puugivastaseid käevõrusid. Internetist ostes tasub olla tähelepanelik, sest sama ettevõtja võib tegutseda ka teistel domeenidel või sotsiaalmeedias. Samas on viimasel ajal ka taoliste imetoodete reklaame näha ka paberlehtedes. Commerce Invest ei ole täitnud tarbijavaidluste komisjoni otsuseid, siis on ta lisatud nii e-poodide musta nimekirja kui ka komisjoni otsuseid mittetäitvate ettevõtete nimekirja ehk komisjoni musta nimekirja, mis on avaldatud tarbijakaitseameti veebilehel. Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et tarbija oleks skeptiline toodete suhtes, mille reklaamimisel lubatakse imelisi omadusi. Eriti viimasel ajal on märgata üha aktiivsemat reklaamimist toodetele, mille kasutamisel lubatakse tervenemist mõnest kroonilisest haigusest või omistatakse muid uskumatuid omadusi. Amet soovitab taolistesse toodetesse suhtuda ettevaatusega, sest nende kasutamine ei pruugi anda lubatud tulemust. Paraku on tellimusest ka raske taganeda ja raha tagasi saada või ei saabu tellitud kaup üldse tarbijani, nagu nähtub katervisepood24.ee veebipoe puhul. Reklaamiseadusega on keelatud reklaamid, mis tuginevad inimeste ebausul, kasutavad ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust või esitavad valeteavet. Viiteid ravitoimele võib kasutada vaid ravimitel. Reklaamid ei tohi jätta ka muljet, et esitataval teabel on teaduslik alus, kui see tegelikult puudub. Seega on tavatoodetel on keelatud kasutada väiteid, nagu kaup või teenus ravib, leevendab või tõkestab haigusi, talitushäireid või väärarendeid. Levinumad eksitavad väited on „põletikuvastane“, „tervendav“, „raviv“, „leevendav“ või „raviomadustega“. Tarbijakaitseamet paneb inimestele südamele, et nad suhtuksid sotsiaalmeedias, ajalehtedes ja mujal reklaamitavatesse liba- ja imetoodetesse realistlikult ning oma majanduslikke huvisid silmas pidades tasuks kahtlasena tunduvatest pakkumistest hoiduda. Loe libatoodete ja libamüüjate kohta täpsemalt ostatargalt.ee veebist.
Lisainfo: Hanna Turetski |
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses. |
EL tarbija nõustamiskeskusesse pöörduvad sageli tarbijad, kelle krediitkaardilt on pärast välismaal auto rentimist võetud ootamatuid summasid. Apsakaid juhtub nii tarbija pealiskaudsusest lepingu lugemisel ja mõnikord võetakse tarbija krediitkaardilt maha tasusid ka alusetult.
Autorendi lepingud on ettevõtete lõikes erinevad, sest EL tasandil ei ole ühtset regulatsiooni, nagu see on kehtestatud näiteks pakettreiside või interneti teel sooritatavate ostude puhul. Seega võta rahulikult aega lepingu lugemiseks juba kodus broneeringut tehes ja kohapeal. Mõnikord sisaldavad rendilepingud tarbijale kahjulikke tingimusi ning on ülesehitatud selliselt, et tarbija ei hooma, milliseid lisatasusid ta allkirja andes maksma soostub.
Kuna autot renditakse kõige sagedamini just välisriigis, on lepingud enamasti võõrkeelsed. Palu endale esitada inglisekeelne rendileping. Siiski võib suuremate ettevõtete puhul saada lepingu isegi eesti keeles.
Erinevad lisatasud võetakse tarbija arvelt maha pärast renditeenuse kasutamist ja tavaliselt ilma eelneva teavituseta. Lisatasud võivad olla lepingusse eelneva kooskõlastuseta sisse kirjutatud, mistõttu tuleb enne allkirjastamist veenduda, et summad klapivad.
Täpsusta broneerimisel, mida hind sisaldab ning kas antud hind kehtib ka selles riigis, kust auto kätte saad või on sealsed hinnakirjad erinevad ning kas autoga võib sõita ka välisriiki. Esialgne hind ei pruugi sisaldada ka kindlustust või muud lisanduvat tasu, näiteks kohalikud maksud, turvatool lastele, õigus kasutada teist juhti, GPS-seade, hooajal kohustuslikud rehvid, õigus tagastada auto tühja bensiinipaagiga, kiirtee kasutamise perioodikaart jms.
Kes tangib?
Tankimist puudutavad kokkulepped lepingus võivad olla erisugused. Kui lepingus on nõutud tagastamine täispaagiga, siis tühja paagi puhul võib sellega kaasneda trahv, mis arvatakse maha sinu krediitkaardilt. Osad firmad lubavad tühja paagiga tagastamist, aga siis on kütusetasu märkimisväärselt suurem, kui oleks maksnud ise auto tankimine tanklas. Sellistel juhtudel tasub enne auto loovutamist toimunud tankimisest säilitada kviitung, millel on märgitud ka tankimise kuupäev ja kellaaeg. Soovitav on pildistada ka bensiinipaagi näidikut, et kaitsta end hilisema väite eest, nagu oleks auto tagastatud tühja paagiga. Sellised juhtumid ei ole harvad.
Lepingus võib olla ka kokkulepe, et paagitäis kütust sisaldub rendihinnas ning rendifrma eeldab, et tarbija sõidab paagi võimalikult tühjaks.
Kindlustus on oluline osa hinnast
Kindlustusfirmade vastutus erineb riigiti märkimisväärselt. Tavaliselt kehtib autorendi puhul vaid kõige üldisem kindlustus, mis ei pruugi katta eriolukordades tekkinud kahjusid. Täpsusta, mis saab siis, kui kindlustus ei kata autole tekitatud kahjude kõrvaldamise kulu ning millisel juhul kindlustus üldse ei kehti. Uuri ka, kas kindlustusega on kaetud ainult auto rentinud juht või laieneb see ka lisajuhile. Vastasel juhul võid õnnetuse korral sattuda olukorda, et kindlustus ei kehtigi, kui roolis oli teine juht.
Fikseeri auto seisukord
Auto kättesaamisel vaata see väga põhjalikult nii seest kui väljast üle. Kõikidest vigastustest, sh kriimustustest ja täketest, mille avastad auto kättesaamisel, kuid mida ei ole rendilepingus fikseeritud, tasub enne auto kasutamist teavitada rendifirmat ning nõudma, et need kirjalikult vormistataks. Võimalusel tasub vigastusi ka pildistada.
On juhuseid, mil rendiettevõte esialgu väidab, et väikesed kriimud auto kerel ei tekita tarbijale täiendavaid kulusid, neid ei fikseeritud. Ent hiljem on tarbija krediitkaardilt maha võetud summade põhjenduseks just viidatud samadele kriimudele.
Näiteks tarbija rentis Saksamaal auto, mille tagastamisel teatas autofirma töötaja, et kõik on korras ja ühist ülevaatust ei ole vaja. Paar päeva hiljem võttis rendifirma tarbija krediitkaardilt omavastutuse raha 950 euro ulatuses põhjendades seda täkkega esiklaasil. Täkete olemasolu tõendasid nad fotodega. Tarbija aga ütles, et tema tagastamise ajal neid täkkeid esiklaasil ei olnud. Tarbija vaidlustas broneeringu pangas, kelle abiga sai raha tagasi. Seepeale saatis ettevõte tarbijale veidi suurema summaga arve, mis sisaldas esiklaasi vahetamise tasu. Tarbijale öeldi veel, et kui arvet ei maksa, pannakse ta autorendifirmade musta nimekirja ja tasumata arvet hakkab nõudma inkasso. Tarbijal aga ei ole auto üleandmise hetkel tehtud ühtegi fotot, mis aitaks tõendada tema väidet, et auto tagastamise ajal täket esiklaasil ei olnud.
Kontrolli lisavarustust
Tasub hoolikalt üle vaadata ka muu varustus ja võimalusel seda pildistada. Nõustamiskeskusesse on pöördunud murelikke tarbijaid, kelle krediitkaardilt on võetud summa rehvipumba, tõkiskingade vms puudumise pärast, kuigi tarbija neid pagasiruumist ei eemaldanud. Hiljem võib tõendamine tarbija jaoks keeruliseks osutuda.
Näiteks rentis tarbija Horvaatias rendiauto koos kahe turvatooliga lastele. Kui pere oli hotelli majutatud, läks üks pereliikmetest autole järgi ning autot vastu võttes vaatas, et turvatoolid olid pagasiruumis. Hotelli jõudes istmeid paigaldama hakates selgus, et turvatoolid olid väga kulunud ja amortiseerunud, et neid ei saanud turvavöödega autosse kinnitadagi. Esitatud pretensiooni peale kutsus rendifirma tarbija koos auto ja turvatoolidega nende esindusse tagasi, ent ka asenduseks pakutud turvatoolid olid samuti kasutuskõlbmatud. Tarbija otsustas lepingust taganeda ja taotles broneerimiskeskkonna kaudu makstud raha tagasi. Rendifirma keeldus raha tagastamisest väites, et see oli tarbija enda otsus tagastada auto plaanitust varem ning vigaste turvatoolide teemat ettevõte üldse ignoreeris.
Ka auto tagastamisel tuleb see hoolega koos rendifirma esindajaga üle vaadata ja kindlasti vormistada üleandmisakt, kus fikseerida seisukord. Kui aktis jäetakse mõned kohad täitmata, kriipsuta need enne allkirjastamist läbi, et hiljem ei oleks võimalik sinna midagi lisada.
Püüa vältida auto tagastamist väljaspool rendifirma tööaegu. Vastasel juhul pead arvestama, et ettevõtte esindaja ei saa koos sinuga autot üle vaadata ja fikseerida auto seisukord, sh läbisõit. Siis võidakse sulle esitada arve auto kahjustuste kohta, mida sa ei ole autole põhjustanud. Paraku ei ole sul kuidagi võimalik tõendada, et neid kahjustusi ei esinenud autol nii kaua kuni see oli sinu valduses.
Näiteks tagastas tarbija Itaalias renditud auto varahommikul lennujaamas pannes võtme tagastuskasti ajal, mil rendifirma ei olnud veel tööpäeva alustanud. Hiljem sai tarbija e-kirjaga arve, milles oli läbisõit märgitud tegelikust 600 km suurem.
Kui sul on pretensioone autorendifirmale ja krediitkaardilt on võetud maha summasid ilma selgete põhjendusteta, tee rendifirmale kohe kirjalik kaebus. Kaebuses märgi selgelt oma nõue ja lahendusettepanek tekkinud olukorra parandamiseks. Kui esitad kaebuse rendifirma kodulehel oleva vormi vahendusel, tee esitatud pretensioonist endale ekraanitõmmis (print screen), et vajadusel tõendada kaebuse esitamist. Ära kunagi lisa kaebusele originaale lepingust, tšekkidest vms.
Kui rendifirmaga omavahel lahenduseni ei jõua, siis tasub abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseameti juures tegutsevasse EL tarbija nõustamiskeskusesse, mis tegeleb just piiriüleste tarbijaprobleemide lahendamisega.
Näited tarbija krediitkaardil täiendavalt maha võetud summadest
Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Eesti Tarbijakaitse Liidu seminar „Toidu ohutus on tarbija õigus“.
Eesti Tarbijakaitse Liit (ETL) korraldas 29.juunil tarbijakaitsealase seminari, millel käsitleti toidu ohutust.
Toidu teema on ETL-l olnud fookuses aastast aastasse kuna seoses toidukaupade liikumisega maailma erinevate turgude vahel kaasnevad ka riskid tarbijate tervisele ja heaolule.
Toidu ohutus on tarbijaõigus ja tarbijal on õigus eeldada, et toit on ohutu.
Eesti eesistumise raames toimunud kõrgetasemelistel ümarlaudadel ja aruteludel olid toidu ja selle ohutusega seonduvad küsimused taaskord päevakorral ja väga aktuaalsed, mille tõestuseks on Euroopa toiduohutuse agentuuri (EFSA) peadirektori Bernhard
Urli visiit Tallinna.
Tarbijate käsutuses olevatest kommunikatsioonivahenditest nagu toodete märgistus, märgised, sümbolid, väited jne. on kasu ainult sel juhul kui tarbijal on vastavad teadmised ja tõlgendamisoskused, seepärast ongi projekti eesmärk tõsta tarbijate teadlikkust toiduga seonduvatest riskidest ja nende vältimise võimalustest.
„Saasteained toidus“ teemat käsitles Maia Radin Maaeluministeeriumist.
Toidu saasteained on toidus leiduvad ained, mida ei ole sinna lisatud taotluslikult ning mis võivad halvendada toidu kvaliteeti ja olla tarbijate tervisele ohtlikud.
Saasteained võivad tuleneda keskkonnast, esineda looduslikult, tekkinud töötlemisel või tootmisel.
Viimaste aastatel kirgi köitnud Läänemere kala ohutuse teema on meile kõigile tuttav. Oluliseks probleemiks on ohtlikud ained, mis võivad akumuleerida toiduahelas ja jõuda ringiga tagasi inimeste toidulauale. Hindamised on näidanud, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad toksikantide summaarsest sisaldusest 80-95% just kalast.
Kloororgaaniliste ühendite kõrgeid sisaldusi Läänemere kalades loetakse üheks peapõhjuseks selle regiooni naiste kõrge rinnavähi haigestumise ja laste, eelkõige poiste sünnikaalu vähendamisel.
Terviseriskide hajutamiseks on soovitav süüa väherasvast kala nagu haug, koha, heik, luts, lest, rääbis, forell ja siig ja mitte rohkem kui 900 grammi nädalas.
Akrüülamiid on saasteaine, mis tekib toidu töötlemisel kusjuures ohustatud on kõik tarbijagrupid, aga eriti muidugi lapsed.
Kuldreegliks on – toitu ei tohi kõrvetada vaid kergelt pruunistada.
EFSA 2015 aasta hinnang akrüülamiidile on, et see tõstab vähki haigestumise riski kõikides vanuserühmades.
Soovitused saasteainete saadavuse vähendamiseks:
Üha rohkem räägitakse uuendtoidu teemal, mis on selline toit, mida enne 1997. aastat ei tarbitud EL-s üldse või tarbiti seda väga vähesel määral.
Uuendtoit tähendab uusi toidu lähtematerjale või toitu, mis on toodetud uute tehnoloogiate ja tootmisprotsesside abil.
Uuendtoidu ohutust hindab EFSA.
Uuendtoidu eri liikide näiteid: kolmandatest riikidest pärit põllumajandustooted n.õlisalvei seemned, taimedest saadud ekstraktid: rapsiseemnevedelik.
Ka tsiiaseemned kuuluvad uuendtoidu hulka.
Eesti Tarbijakaitse Liidu kodulehele üles riputatud küsimusele „Kas kodumaine toit on ohutum kui imporditud toit?“ on 42% tarbijatest arvanud, et on ohutum.
GMO-d, toidulisandid ja lisaained teemat käsitles Airika Salumets Toidu-ja veterinaarametist.
Euroopa Liidus võib turustada ainult loa saanud GMO-sid ja selle kohta on olemas vastav register.
Kasutusluba on antud teatud maisidele, sojale, rapsile, puuvillale, suhkrupeedile.
GMO-de ohutust hindab EFSA.
Kui toode sisaldab GMO-sid, siis peab see olema vastavalt märgistatud.
Info GMO sisalduse kohta peab olema nii pakendil kui lahtiselt müüdaval kaubal.
VTA ei ole siiani kontrollide teostamise käigus avastanud märgistamata GMO-sid.
Toidulisand on toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikas, mida kasutatakse tavatoidu täiendamiseks.
Vajadus nende järele tuleks välja selgitada koos vastava ala spetsialistiga tavapärast menüüd analüüsides või siis tervisetestide põhjal.
Toidulisand ei ole ravim ja ravimi ja toidulisandi koosmõjud võivad olla isegi ohtlikud.
Põhjalikult tuleks uurida toidulisandi märgistust. Allergeenid peavad olema koostisainete loetelus esile tõstetud, samuti tuleks järgida kasutusjuhendit.
Reklaami tuleks suhtuda kriitiliselt.
Ostes e-poest tuleks hoolega uurida kaupleja tausta ja arvestada sellega, et väljastpoolt Euroopa Liitu ostetud toidulisand ei pruugi vastata meil kehtivatele nõuetele.
Toidulisandi ja vastavuse eest vastutab toidulisandi tootja või turustaja ohutuse.
Isegi unikaalse ja patenteeritud koostisega toidulisandid ei garanteeri nende ohutust.
Eesti Tarbijakaitse Liit testides tarbijate teadlikkust riputas oma kodulehele küsimuse kas tehakse vahet toidulisandil ja lisaainel ja selgus, et 80 % vastanutest väidab et tegemist on erinevate kategooriatega.
„Toidu kvaliteedimärgid – tarbijatele abiks või hädaks“ – Kaupo Kutsar Eesti Põllumeeste Liidust.
Eestis kasutatakse toidu märgistamiseks mitmesuguseid kvaliteedimärke.
Kohalike põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse huvides on aga väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja võimalusel eelistatakse.
Eestlased ostavad liha ja lihatooteid peamiselt poest ja eelistavad kodumaal kasvatatud toitu (Konjuktuuriinstituut 2016).
Seepärast on oluline, milline teave on toote pakendil ja kuidas tarbija seda tõlgendab.
Lipuvärvidega tähistatud toidu all mõeldakse automaatselt kodumaist, Eestis kasvatatud toitu. Seda kinnitab ka 2017. aastal Eesti uuringukeskuse poolt läbiviidud uuring, millest selgus, et 75% vastanutest olid kindlad, et lipumärgiga varustatud tooted sisaldavad kodumaist põhitoorainet.
Lipumärgi statuudi põhjal on selle märgi üks ja ainus eesmärk olnud tõsta esile Eesti tootjaid, ehk siis ettevõtjaid, kes omavad Eestis töötlemisbaasi.
Kui aga 75% tarbijatest on märgi visuaalist eksitatud tuleb korrigeerida kas märgistust või märgise statuuti.
Rahvusvärvide kasutamine toidumärgisena peab olema üheselt selge ja selgena ka välja paistma. Praegune olukord on segadust tekitav ja eksitav.
Koostöös Tarbijakaitse Liidu jt. teiste edumeelsete organisatsioonidega oleme teinud avaliku pöördumise, mille kavatseme edastada Vabariigi valitsusele, et alustada avalikku debatti antud küsimuses.
Alkoholipoliitikast tarbijaõiguste vaatenurgast teemat käsitles Lauri Beekmann Eesti Karskusseltsist.
Alkohol on esimese gruppi kantserogeen kuuludes sinna koos tubaka ja asbestiga ja võib tekitada seitset liiki vähki.
Ei ole olemas ohutut kogust ega ohutut alkohoolset jooki, samuti nagu pole olemas ohutut raseduse perioodi.
Alates 1978. aastast on alkoholitootjatele tekitatud vabastus kohustusest avaldada toodete pakenditel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave.
13.märtsil 2017 avaldas Euroopa Komisjon raporti Euroopa Parlamendile ja nõukogule seoses alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamisega toodete märgistusel.
Raporti kohaselt anti alkoholitööstustele üks aasta aega esitamaks omapoolne eneseregulatsiooni ettepanek.
Selle ettepaneku kohaselt peaks suur osa infost esitatama internetis, kodulehe linkide kaudu, QR koodide jm.viidete vahendusel.
See on vaevalt lahendus, mis tarbijaid rahuldaks või abistaks.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 169 väljendab EL-i pühendumist tarbijate tervise, turvalisuse ja majanduslike huvide kaitsele ja toetades tarbijate õigust informatsioonile, mis kaitseks nende huve.
Maailma Terviseorganisatsiooni WHO kohaselt hoiataks joogil avaldatud koostisosade loetelu tarbijaid potentsiaalselt kahjulikest või problemaatilistest ainetest.
Avaldades aga toitumisalast teavet nagu näiteks kalorite sisaldus joogis võimaldab tarbijal jälgida paremini dieeti ning langetada haigusi ennetavaid valikuid.
ETL-i küsitluse järgi soovivad 84% tarbijatest, et alkohol oleks märgistatud, samas kui 58% on avaldanud arvamust, et ka märgistuse abil ei oleks võimalik piirata alkoholi tarbimist.
Eesti Tarbijakaitse Liit ja Eesti Karskusselts koostasid ühispöördumise „Tarbijal on õigus teada, mida ta tarbib“ ja see esitatakse vabariigi valitsusele, sest oleme kindlal seisukohal, et ennekõike on see tarbija õiguste küsimus ning oleme nõus Euroopa Komisjoni raportiga, mis jõudus järeldusele, et alkohoolsetel toodetel info puudumiseks ei ole mitte ühtegi ratsionaalset põhjendust.
Seminari käigus toimus väga huvitav arutelu kõikide teemade osas ja jõuti ühisele arusaamisele, et pöördumised valitsusele on igati õigustatud, sest tarbija väärib selgust ja meie saja-aastases riigis peab turundus mitte ainult paistma aus vaid ka aus olema!
Tarbijate keskkonna- ja terviseteadlikkuse kasv aitab kaasa nii säästlikule tarbimisele kui riigi majandusele üldises plaanis.
Hindamislehtede alusel hinnati seminari väga edukaks ja vajalikuks.
Seminari läbiviimine sai võimalikuks tänu Tarbijakaitseameti toetusele.
Ettekanded täismahus leiate:
Linda Läänesaar
Tegevdirektor
6411697
Seminari ettekanne „ Toidu saasteained“
Maia Radin, Maaeluministeeriumist;
Seminari ettekanne. „ Toidu kvaliteedimärgid – tarbijale abiks või hädaks“
Kaupo Kutsar Põllumeeste Liidust;
Eesti Tarbijakaitse Liit asks for the list of ingredients & nutrition declaration on alcoholic beverages