Ohtlik aine, mida su laminaatparkett ja puitlaastplaatidest mööbel eritavad

Laminaatparketti kasutatakse eluruumides sageli selle soodsa hinna tõttu. Viimaste uuringute järgi ei pruugi see aga kõige targem mõte olla, kuna laminaatparketist eritub tervisele othlikku ainet formaldehüüdi.

Formaldehüüd ehk metanaal on tugeva lõhnaga värvitu gaas, mida kasutatakse ehitus- ja viimistlusmaterjalide tootmisel ja mööbli valmistamisel. Peamine formaldehüüdi allikas kodus ongi puitlaastplaatidest viimistlus, näiteks laminaatparkett, ning mööbel.

Põhjus, miks metanaal inimesele ohtlik on, peitub selle tugevas allergeenilises toimes. Nimelt võib see aine põhjustada allergilist nohu ja hingamisteede haigusi, näiteks allergilist bronhiiti või bronhiaalastmat.

Formaldehüüdi allergiline mõju võib avalduda erinevate sümptomitena, mistõttu on seda ka raske tuvastada.[…]

Allikas: Delfi Kasulik

Mis juhtub võltskauba ostjaga?

On laialt teada, et internetist disainertoodete järgi tehtud odavaid koopiaid ehk võltsinguid ostes võib pettuda toote kvaliteedis ja võltsingud on vastuolus autorikaitsereeglitega.  Tarbijakaitseameti EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru jagab nõuandeid, kuidas vältida võltskauba ostmist.
Mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides on kohaliku seadusega ette nähtud mitmeid sanktsioone, mida ei rakendata üksnes võltskauba müüjatele, vaid ka ostjatele. Nii võib Lätis võltsingu ostjat tabada rahatrahv 70 kuni 350 euroni. Horvaatias küündib maksimaalne trahvisumma 1500 euroni ning Austrias võib toll võltskauba üle piiri toojat karistada kuni 15 000 eurose trahviga. Iirimaa seadused võimaldavad teatud olukordades lisaks trahvile rakendada vangistust.[…]

Allikas: Tarbija24

 

 

Head uudised tarbijatele Euroopa Parlamendist

Täna, 25.aprillil, hääletas Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitse komitee (IMCO)  selle poolt, et kõrvaldada takistused, mis piiravad tarbijate ostlemist internetis Euroopa Liidus.

Nagu senine praktika on näidanud keelduvad kauplejad tihti müümast toodet või teenust tarbijatele teistest liikmesriikidest. 2015. aasta uuringust selgus, et ainult 37% ülepiiri ostudest osutusid edukateks.

Tekst, mis täna vastu võeti ei luba  kauplejatel enam keelduda toodede ja teenuste müümisest tarbijatele teistest Euroopa Liidu riikidest.

Samuti keelustas Komitee geoblokeeringu digitaalse sisuga toodetele nagu e-raamatud, online mängud ja muusika teenused.

Kahjuks küll võivad kauplejad endiselt keelduda müümast audiovisuaalseid teenuseid nagu filmid ja TV välismaistele tarbijatele.

Viide 2015 a.mystery shoppingu uuringule:

http://ec.europa.eu/consumers/consumer_evidence/market_studies/docs/geoblocking-exec-summary_en.pdf

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

 

Levinud telefonipettused, mille tõttu võid oma rahast ilma jääda

Petturid on kavalamad kui arvata oskad, mistõttu tuleb olla väga skeptiline ja ettevaatlik, kui keegi küsib telefonitsi sinu andmeid või raha.

Reader’s Digest avaldab näiteid telefonitsi tehtavatest petuskeemidest, millest mõned on sellisel kujul levinud juba aastaid.

«Kas kuuled mind?» Kui tundmatu isik helistab ning küsib inglise keeles, kas kuuled teda, on väga ohtlik vastata jaatavalt. Kurjategija just seda ootabki ning tihtipeale salvestatakse see jaatav vastus. Nii võivad nad salvestist kasutada näitamaks, et oled mingi muu pakkumisega nõustumist kinnitanud, näiteks vastanud jaatavalt neile makse tegemisele. Kui sama fraasiga helistab mõni tuttav, kuid kõne tundub veider, siis väldi igaks juhuks samuti jaatamist, vaid vasta näiteks, et kuuled teda hästi.[…]

Algallikas. http://tarbija24

 

Delfi:Blenderi vaenlased: 8 toitu, mida ei tasu blenderis purustada

Hea blender on tõepoolest tänuväärne tööriist ja köögiabiline. Tänu võimalusele toite püreerida säästame tohutult aega peenema hakkimistöö arvelt. Mõnusad püreesupid, smuutid, kreemid ja määrded on imelihtsad valmistada tänu blenderi olemasolule. Piiranguks ongi vaid kujutlusvõime ja need 8 toitu, mida ei soovitata blenderisse panna, vahendab Vegamama.ee.

Ära neid blenderisse pane:

1. Keev vedelik

Püreesupi valmistamine on küll üks mõnusamaid asju, mida blender eriti kiiresti suudab valmis teha, kuid keeva supi blenderisse panek võib lõppeda suure õnnetusega. Tuline vedelik tekitab töötavas blenderis auru ja surve, mis võib blenderilt kaane pealt lüüa ja keeva supi sulle kätele ja näkku pritsida.

Allikas:Artikkel DELFIS

Äripäev: Uued maksumuudatused

19.aprilli õhtul leppis valitsus kokku järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia põhimõtted. Otsused viivad eelarve järgmistel aastatel defitsiiti.

Algallikas: Äripäev

 

 

Juhis ja kontrollinimekiri aitavad tarbijal orienteeruda sideteenuste pakkumistes

Tarbijakaitseamet on koostanud juhendi ja kontrollnimekirja tarbijaile, et aidata mõista ja võrrelda sideteenuste pakkumiste sisu ja annab nippe, mida pakkumist saades tähele panna.
Tihti teevad sideoperaatorid tarbijatele kampaaniakorras ahvatlevaid pakkumisi, mis sisaldavad näiteks tasuta telefoni, tahvelarvutit või muid soodustusi. Tarbijail on oluline teada, et tavaliselt kõik lepingu tingimused ei ole allkirjastatava lepingu juurde lisatud, vaid lepingus viidatakse nende olemasolule ja lepingu sõlmimisel peab sideettevõtja andma võimaluse nende sisust teada saada näiteks veebilehel või esindustes.
Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et tähtajalise lepingu pikkus võib olla maksimaalselt kaks aastat, ent sideettevõtja on kohustatud pakkuma ka võimalust üheaastase lepingu sõlmimiseks. Tähtajalise või tähtajalise kohustusega lepingu (näiteks tasuta või soodushinnaga seadme või muu soodustuse saamisel) ennetähtaegse lõpetamise korral on reeglina ette nähtud leppetrahvi maksmise kohustus.
Konkreetses kohas tähtajalise lepinguga kaabeltelevisiooni või püsiühendusega internetiteenuse lepingu sõlmimisel tasub mõelda, kas lähiajal on plaanis kolida. Alati ei pruugi olla ühenduse üleviimine uude kohta võimalik, mistõttu võib lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasneda leppetrahv.
Tarbijal on õigus sideteenuse leping igal ajal eelneva etteteatamiseta üles öelda teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest vastavalt üldtingimustes sätestatud korrale. Jälgida tuleb, et seni tekkinud kohustused saaksid täidetud.
Tarbijal on õigus taganeda põhjendusi esitamata 14-päeva jooksul lepingust, mis on sõlmitud sidevahendi abil ja väljaspool äriruume. Esinduses allkirjastatud lepingute puhul puudub õigus lepingust taganemiseks, välja arvatud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel. Taganemisõiguse kasutamisel tuleb arvestada, et seadet peab käsitsema ja kasutama üksnes nii, nagu seda lubataks teha tavapäraselt poes. Kui tarbijal on kahtlusi, kas ta soovib sideettevõtjaga lepingulist suhet, siis on parem seadet taganemisperioodil mitte kasutada. Reeglina tuleb tarbijal kanda ka asja tagastamisega seotud otsene kulu.
Kontrollnimekiri infost, mida amet soovitab enne uue lepingu sõlmimist välja selgitada:
  • soovitud teenuse põhiomadused, näiteks kiirus, maht jms;
  • teenuse hind ja selle arvutamise viis, võimalikud täiendavad tasud;
  • lepingu tähtaeg, taganemise õigus ja sellega seotud kulud;
  • arveldamise kord, sh tähtajad ja arve saamise kanalid;
  • lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused, lepingu muutmisest teavitamise kanal;
  • poolte vastutus lepingu rikkumisel ja kaebuste lahendamise kord.
Lisainfo:

Krediidilepingust taganemisel tuleb tarbijal esitada avaldus müüjale ja krediidiandjale

Kauba või teenuse eest tasumine järelmaksuga on praegusel ajal väga levinud. Sellist võimalust kasutatakse väga tihti elektroonikaseadmete, näiteks telefonide, arvutite, pesumasinate jne ostmisel. Juhul, kui tarbija otsustab kasutada seadusest tulenevalt õigust järelmaksulepingust 14 päeva jooksul taganeda, tasub teada, et taganemisavaldus tuleb esitada nii krediidiandjale kui ka asja müüjale.

Järelmaksulepingute sõlmimine on tarbijatele tehtud väga mugavaks ja lihtsaks ning selleks ei ole tarvis pöörduda enam finantsteenust osutava ettevõtte poole, vaid piisab taotluse esitamisest kaupluses või teenuse osutamise kohas. Tarbijakaitseametisse pöörduvad üsna sagedasti tarbijad, kes on sõlminud järelmaksulepingu, kuid pärast mõningast mõtlemisaega jõuavad järeldusele, et nad siiski ei soovi olla lepinguga seotud. Tarbijal on õigus sõlmitud krediidilepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest või lepingulise teabe saamisest.

Sõlmitud lepingust taganemiseks peab tarbija krediidiandjat ning müüjat taganemise soovist teavitama enne 14-päevase tähtaja möödumist. Selleks tuleb koostada avaldus ja saata see mõlemale kauplejale, kellega tarbija on seotud – krediidiandjale, kellega on sõlmitud järelmaksuleping toote ostu finantseerimiseks ja müüjale, kellelt toode või teenus ostetud. Võimalike vaidluste vältimiseks peaks tarbija taganemisvalduse esitama kas kirjalikult, mis tähendab omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatult, või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga. Avaldusse tuleks kirjutada minimaalselt kuupäev, kellele avaldus on suunatud, toote või teenuse saamise kuupäev ja selgitus, millisest lepingust taganeda soovitakse.

Taganemise korral on tarbija kohustatud tagastama toote müüjale. Kui tagastamisele kuuluva toote seisukord on halvenenud, mis ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb tarbijal hüvitada müüjale asja väärtuse vähenemine. Krediidiandja on kohustatud tarbijale tagastama osamaksed juhul, kui tarbija on jõudnud neid sooritada, kuid ei pea tagastama krediidi kasutamise ajale langevat intressi. Kuivõrd järelmaksulepingute puhul tasub krediidiandja kohe müüjale ostusumma, siis peab müüja krediidiandjale ostusumma tagastama ning see toimub siis, kui müüja on tarbijalt müügilepingu järgi üleantu tagasi saanud.

Teele Jürjer, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna jurist

Reisifirmadel on aeg esitada pakettreiside aruanne

20. aprilliks tuleb reisiettevõtjail tarbijakaitseametile esitada oma 2017. aasta esimese kvartali pakettreiside kogumüügi aruanded.
Lihtsaim viis aruande esitamiseks on pakettreiside aruandemooduli (PRAM) kaudu. PRAM-i vahendusel näeb ettevõtte esindaja firma andmeid, tagatisega seotud andmeid, ettevõtte rikkumisi, esitatud aruandeid, teavitusi ja muud infot.
Aruanded on tarbijate majandushuvide kaitse oluline komponent, kuna neist saab amet sisendi, mis aitab hinnata ettevõtte tagatise piisavust. Tagatis on piisav juhul, kui tarbijate ees võetud kohustused on igal ajahetkel tagatissummaga kaetud. Aruanne tuleb esitada ka nendel reisifirmadel, kelle müügitulemused olid eelmises kvartalis nullis. Sel juhul tuleb seda aruandes ka vastavalt kajastada.
Õigeks ajaks aruande esitamata jätnud reisiettevõtjad lisab tarbijakaitseamet oma kodulehel olevasse musta nimekirja. Must nimekiri on abivahend tarbijatele, kes soovivad enne reisi ostmist kontrollida firma usaldusväärsust. Tarbijakaitseametil ei ole võimalik hinnata nende ettevõtete tagatisraha vastavust, mistõttu on ametil õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest.

Rohkem teavet:

Uudis Tarbijakaitseameti kodulehel.

Tarbijakaitseamet lasi sulgeda crazydeal.ee veebilehe

Tarbijakaitseamet otsustas tarbijate majanduslike huvide kaitse eesmärgil piirata Crazydeal Group OÜ veebilehele crazydeal.ee avalikku ligipääsu, sest Crazydeal Group on jätnud hulgaliselt tarbijaid ilma tellitud kaubast, jätnud tagastamata ka tarbijailt lepingu alusel saadud tasud ning ei ole tähtaegselt täitnud talle ettekirjutustega pandud kohustusi.
Tarbijakaitseamet alustas Crazydeal Groupi suhtes haldusmenetluse, kuna tarbijate pöördumistest nähtus, et kaupleja ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi nende ees ning tegi ettekirjutuse, millega kohustas lõpetama ebaausa kauplemisvõtte kasutamise. Kuna ettekirjutust ei täidetud tähtaegselt, määras amet kauplejale sunniraha, paraku ei osutunud see piisavalt tõhusaks sunnivahendiks. Crazydeal Group ei reageerinud ka ettekirjutusega talle pandud kohustustele ega soovinud neid vabatahtlikult täita, mistõttu tuli ametil korraldada õigusrikkumise lõpetamine ehk tõkestada veebilehele juurdepääs kolmandatele isikutele.
Lisaks eelnevale alustas tarbijakaitseamet Crazydeal Groupi suhtes väärteomenetluse seoses ebaausate kauplemisvõtete kasutamisega, mis on seadusega keelatud. Jaanuaris lisas amet koos hoiatusega avalikus teavituses ettevõtte nn musta nimekirja kui tarbijate ees oma kohustusi mittetäitva kaupleja. Tarbijakaitseamet esitas ka politsei- ja piirivalveametile süüteoteate seoses ettevõtte juhtide võimaliku pahatahtliku käitumisega.
Tänaseks on tarbijakaitseametisse pöördunud 703 tarbijat, kes on tellinud kaupa crazydeal.ee veebipoest ja kelle ees kaupleja ei täida oma kohustusi. Kaupleja ei ole alates märtsi algusest tarbijavaidluste komisoni eelmenetluste raames vastanud tarbijate avaldustele ega ka tarbijakaitseameti selgitusnõuetele. Seetõttu asub tarbijakaitseamet seisukohale, et tarbijate avalduste läbivaatamine tarbijavaidluste komisjonis ei ole perspektiivikas, kuna komisjoni otsused ei ole sundtäidetavad. Tarbijail on võimalus esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus või pöörduda hagiavaldusega kohtusse.

Uuring: Paljud tarbijad jäävad probleemide korral passiivseks

Äsja valminud uuring tarbijakaitse olukorrast Eestis näitab, et tarbijate teadlikkus oma õiguste kohta on suurenenud. Samuti leiavad tarbijad, et üha enam on tarbijaõigustega kursis ka kauplejad, samas jääb siiski suur osa tarbijaid toote või teenusega seonduva probleemi lahendamise suhtes passiivseks.

„Oluline on, et mõlemad tehingu osalised oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustest ning püüaks ilmnenud probleeme lahendada võimalikult väikese raha-, aja- ning närvikuluga. Ainult nii saab turg tõhusalt toimida,“ pani tarbijaõiguste päeval tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste nii tarbijatele kui kauplejatele südamele oma õiguste-kohustuste tundmise ja järgimise vajalikkust. Sooniste sõnul tuleks tarbijatel olla märksa ettevõtlikum probleemide ilmnemisel neile koos kauplejaga lahenduste otsimisel – kauplejale tuleb anda võimalus olukorra heastamiseks. „Uuringust selgub, et tarbijad, kes on kaupleja poole pöördunud, on enamasti probleemile ka lahenduse saanud,“ lisas Sooniste.

Elanike hinnangul on kauplejad üha rohkem kursis tarbijate õigustega ning ka arvestavad nendega rohkem. Kõige kriitilisemad olid 18-29 aastased vastajad, kellest iga neljas arvas, et kauplejad ei tea tarbijate õigusi ning ei arvesta nendega.

Võrreldes 2012. aastaga on mõnevõrra suurenenud tarbijate teadmised sellest, mida rikkumise korral ette võtta, ent siiski jääb suurem osa (84%) tarbijaist probleemide korral passiivseks ja ei võta midagi ette. Vaid iga kuues tarbija, kel mingi probleem, pöördus kaupleja poole ning üldiselt probleemid leidsid lahenduse. Lahendusega jäi rahule üle poole tarbijaist taolistes olukordades. Kui tarbija kauplejalt probleemile lahendust ei saanud, siis pöördus ta järgmise sammuna tarbijakaitseametisse.

Valdav enamus elanikest (83%) ei kogenud viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme. Ülejäänud kurtsid eelkõige kõike tavapärasemate igapäevaste ostude juures tekkivaid probleeme, näiteks toidukaupade, rõivaste ja jalatsite ostmisel, teenustest nimetati kõige enam side- ja kommunaalteenuseid. Iga kuues tarbija tõi välja ka probleeme hinnaerinevustega ja sooduskaupade lõppemisega, millest viimane tundub olevat võrreldes 2012. aastaga täna paremas seisus.

„Sooduskaupadega seoses võivad ilmneda ka muud hinnaerinevused letis ja kassas ning kõik Eesti suuremad jaekaubanduse ettevõtted on avalikult lubanud üldjuhul lahendada tarbija kasuks,“ märkis Sooniste

Suur osa vastajaist leidis, et kauplejad annavad valdavalt toodete ja teenuste kohta müügieelset teavet – on olemas kasutusjuhend ning müüjad ja klienditeenindajad oskavad vastata tarbijate küsimustele. Sellegipoolest tõid tarbijad murekohana välja olukordi, mil tarbija tahaks toote või teenuse kohta saada rohkem teavet, et tekiks võrdlusmoment analoogsetega, ent kaupleja selgitab puudulikult, teave ei ole eesti keeles või pakendil nii väikses kirjas, et lugeda on võimatu.

Tarbijakaitseameti statistika järgi pöörduvad tarbijad tarbijakaitseametisse nõu saamiseks kõige enam telefonitsi tehes aastas ligi 25 000 telefonikõne. Ka elanikkonna uuringus nimetasid tarbijad kõige meelepärasemaks pöördumisviisiks telefoni. Kirjalikult küsivad tarbijad ametilt selgitusi ligi 7000 korral. Kahaneva populaarsusega on kohapealne nõustamine, mida on ameti statistika järgi 2016. aastal kasutatud üle Eesti ligi 1800 korral. „Tänasel tarbijaõiguste päeval on rõõm tõdeda, et väga populaarseks on kujunenud poolteist aastat tagasi Tallinna lennujaama paigaldatud interaktiivsed infokioskid, mis annavad tarbijaile kiirelt kätte selle info, mida neil parasjagu probleemi tekkekohas kõige enam vaja on,“ selgitas Sooniste. Kuna tarbijad on sellise interaktiivse lahenduse võtnud omaks kasutades infokioskeid aasta jooksul ligi 19 000 korda, siis võimalusel avardab amet taolisi lahendusi tulevikus veelgi.

Eesti Konjuktuuriinstituudi läbiviidud uuring annab ülevaate Eesti elanike tarbijakaitseteemalistest hoiakutest ja käitumistest olukordades, kus esines tarbijakaitsealaseid probleeme. Uuring põhineb 1121 Eesti elaniku vanuses 18-74 aastat küsitlemise tulemustel ja selle järeldused on laiendatavad kogu Eesti elanikkonnale.

Lisainfo:

Uudis Tarbijakaitseameti kodulehel.

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!