Uudised ja Teated

06.06.2018

Tarbijakaitseamet: Telia nõudmine Diili klientidelt 0-eurose seadme jääkväärtuse täishinnaga hüvitamiseks on ebaseaduslik

Tarbijakaitseametisse on pöördunud mitmed tarbijad seoses juunis jõustuvate Telia Diili ühepoolsete lepingu tingimuste muudatustega, millega muudetakse paketi tingimusi, sealhulgas hinda. Enim küsimusi on tekkinud tähtajaliste lepingute ülesütlemisel, kui tarbija on telefoni saanud nullhinnaga ehk ei ole telefoni eest tasunud, ent Telia nõuab tarbijalt telefoni jääkväärtuse hüvitamist, milleks on telefoni täishind. Ameti hinnangul on selline nõue ebaseaduslik.

Vastavalt elektroonilise side seadusele on tarbijal õigus sideoperaatori ühepoolsete lepingu tingimuste muudatustega mittenõustumisel öelda sideteenuse leping üles ilma leppetrahvi maksmata. Tarbijakaitseameti hinnangul on Telia poolt kasutatav tüüptingimus, mille alusel nõutakse tarbijalt 0-eurose seadme täishinnaga välja ostmist, tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine, kuivõrd piirab tarbija seadusest tulenevat lepingu ülesütlemise õiguse kasutamist. Mõistlikuks ja võlaõigusseaduse põhimõtetega kooskõlas olevaks saaks pidada, kui tarbija Telia nõudel seadme tagastab. Poolte kokkuleppel on võimalik ka telefoni välja ostmine, kuid see ei või olla tingimuseks lepingu ülesütlemisel olukorras, kus Telia muudab lepingu tingimusi ühepoolselt.

Võttes arvesse tarbija õigust öelda muudatustega mittenõustumisel leping üles ja tarbijakaitseseaduses sätestatud eksitavate kauplemisvõtete regulatsiooni, kui tarbijale on pakutud 0-euroga telefon, on telefoni tagastamisel välistatud telefoni kasutamisest tulenevad, näiteks telefoni senise kasutamise või telefoni väärtuse vähenemisega seotud nõuded.

Tarbijakaitseamet on tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks läbi viimas Telia suhtes järelevalvemenetlust seoses kõnealuste tüüptingimustega. Üksikvaidluse lahendamiseks on tarbijal õigus Teliaga kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda avaldusega tarbijavaidluste komisjoni.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Rohkem teavet:

• sideteenuste rubriik tarbijakaitseameti veebilehel.

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

05.06.2018

Ametid: Elamusteenuste ohutuses on puudujääke

Tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kontrollisid elamusteenuste ohutust ning leidsid, et suurimateks probleemideks on seadmete amortiseerumine, läbimõtlemata paigaldus ja seadmete ebapiisav hooldus, mis tingivad väiksemaid ja suuremaid ohte kasutajaile. Samuti püüavad ettevõtjad lükata kogu vastutust teenuse tarbijale.

Eestis pakutakse praegu ligikaudu 80 vabaajateenust, mille hulk ja populaarsus järjest kasvab. Turule tuleb ka üha uusi teenusepakkujad, kel tuleb oma tegevust planeerides arvestada kehtivate nõuetega. „Suur osa probleeme saab ära hoida juba teenuse kavandamise käigus. Kuivõrd tarbijal on õigus eeldada, et temale pakutav teenus ei oleks talle ega tema varale ohtlik, saab teenuse pakkuja riske maandada luues töötava enesekontrolli süsteemi, kuid valdavalt sellised süsteemid puuduvad,“ rääkis tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Riskid kasutajale elamusteenuste juures on erinevad – riskide realiseerumine võib põhjustada tõsiseid vigastusi, nt luumurru, tugeva põrutuse, kergemal juhul sinikaid ja marrastust.

Ametite järelevalve näitas, et kõige suuremaks probleemiks erinevate elamusteenuste puhul on seadmete amortiseerumine, mis toob omakorda kaasa erinevaid ohtusid kasutajale – takerdumisohu, terava esemega vigastamise-, jäsemete murdmise ohu või poomisohu.

Näiteks mängutubade puhul tähendab amortiseerumine katkist atraktsiooni, kuhu laps võib jalgupidi kinni jääda või läbi kukkuda, samuti seadme purunemisel tekkivaid teravaid servasid või eralduvaid tükke, mis on just väikelastele ohtlikud. Seiklusparkides on tulnud ette olukordi, kus kasutusel olevate isikukaitsevahendite puhul ei järgita tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Samuti on leitud radadel kulunud köisi, katteta teravaid trossiklambreid  ning  katkiseid pehmendusi maandumisaladel, mis tegelikult enam seiklejat ei kaitse.

Väliüritustel kasutatavate õhkbatuutide puhul on leitud purunenud kinnitusi, mis ei võimalda batuuti nõuetekohaselt kinnitada ning ka batuudi servade rebenemist, mille osas ettevõtja ei ole midagi ette võtnud.

Avalikel mänguväljakutel leidis tehnilise järelevalve amet olukordi, mil seadmete vundamentide betoonosad on kattepinnasest väljas, puitosad amortiseerunud ja vanemate seadmete puhul korrodeerunud metallosad. „Pean vajalikuks rõhutada, et elamusteenuste ohutuse ja seadmete korrasoleku eest vastutab küll alati omanik, kuid õnnetuste ärahoidmisel omab väga olulist rolli ka lapsevanema teadlik tegutsemine, tähelepanelikkus ning koostöö pakkujaga. Ma nimetan seda jagatud vastutuseks, olen veendunud, et nii saame vähendada võimalikke õnnetusi,“ kommenteeris tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak.

„Ettevõtjal tasub maandada kõikvõimalikke riske juba atraktsioonide planeerimise etapis, seal hulgas arvestada seadmete kasutamiseks vajamineva vaba ruumiga, seadme kasutusotsatarbe ning kasutajate vanusega,“ lisas Sooniste. Näiteks kui mängutubades on ronimissein, siis peab selle all olema pehmendus ning sellele tuleb jätta piisavalt vaba ruumi, et seinalt matile kukkuv laps ei kukuks mõnele teise atraktsiooni peale või ei põrkuks teist atraktsiooni kasutava lapsega. Ka selliseid näiteid leidsid tarbijakaitseametnikud mängutubades.

Suur osa kontrollitud teenusepakkujatest olid koostanud tarbija jaoks sellised tüüplepingud, mis justkui panevad kogu vastutuse tarbija õlule. Tegelikult on tarbijat kahjustav tüüptingimus tühine, sest tarbijale ei saa vastutada kõige eest. „Tarbija saab vastutada ainult oma tegevuse eest ning tarbija kohustus on järgida kehtestatud ohutusreegleid. Kaupleja vastutab igal juhul oma pakutava teenuse eest ning seejuures tuleb tal anda tarbijale selget ja arusaadavaid juhiseid. Oma vastutust ei saa teenuse pakkuja tarbija kaela lükata,“ kommenteeris Sooniste.

……..

Ettekande tänasele avalikule arutelule saab alla laadida siit https://pilv.mkm.ee/s/2T76No7ySC74PUL

Ettekandes on fotosid, mis on jäädvustatud järelevalve käigus.

……..

Faktileht

Mängutoad

• Tarbijakaitseamet on kontrollinud 33 mängutuba, neist 31 toa puhu avastati rikkumisi.
• Kõige suuremaks mureks on amortiseerumine, mis võib omakorda põhjustada kasutajale takerdumisohtu, katkistel atraktsioonidel tekivad teravad lõikavad servad või eralduvaid tükikesed, mis on eriti ohtlikud väikelastele.
• Probleemne on ka mängutoa valesti planeerimine. Näiteks on paigaldatud atraktsioonid nii, et nende vahele tekkivasse avasse on lapsel võimalik takerduda ja kui sellised vahed on nii kõrgel, et lapsel ka jalad maha ei ulatu, siis tekib poomisoht. Samuti on olukordi kus mängutuba on atraktsioonidega ülekoormatud, mistõttu tekivad täiendavad ohud kasutajatele.
• Ebapiisavat hooldust ilmestavad olukorrad, mil ronimisseadme ümber olev võrk on purunenud ning ettevõtja ei ole selle osas midagi ette võtnud. Näiteks oli ühel atraktsiooni puhul lapsel võimalus kukkuda 1,5 meetri kõrguselt betoonposti ja atraktsiooni vahele.
• Osades mängutubades oli lastel ligipääs elektrijuhtmeteni (võimalus neis rippuda), mis on lausa eluohtlik.
• Ettevõtjail oli ameti välja toodud puudused võimalik vabatahtlikult kõrvaldada. Viiele ettevõttele, kes puuduseid etteantud tähtajaks ei kõrvaldanud, tehti ameti poolt ettekirjutus.. Ühel juhul, kui amet kohustas ettevõtjat lõpetama mängutoas olnud atraktsiooni kasutamise sellest tulenevate tõsiste riskide tõttu, lõpetas mängutuba oma tegevuse.

Seikluspargid

• Tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet on ühiselt kontrollinud 4 seiklusparki ning järelevalve jätkub. Ettevõtjail tuleb avastatud puudused likvideerida.
• Neljast kontrollitud pargist kolme puhul avastasid ametid  puuduseid, mille osas anti tähtaeg nende kõrvaldamiseks.
• Leidus takistusi, millel olid tekkinud amortiseerumisest tulenevad ohud. Näiteks oli mõranenud  palgikate, mida mööda seikleja oleks pidanud kõrgustes ühelt platvormilt  teisele ronima, samuti oli see ilmastiku mõjude tulemusena muutunud tumedaks ning sellest tulenevalt muutus päikese käes niivõrd kuumaks et põhjustas riski põletusele.
• Mitmes kohas avastasid ametnikud katmata trossiklambreid või pikki kruvide otsasid seikleja liikumisalas.
• Ühes seikluspargis avastasid ametid pikad trossiotsad laskumisraja lõpus, mis paiknesid laskuja silmade kõrgusel.
• Poomisoht varitses ühe seikluspargi trossirajal, mil sel kõndiva inimese kaela juures rippusid köitest aasad, mis võivad trossilt kukkudes tekitada poomisohu.

Avalikud mänguväljakud

• Tehnilise järelevalve amet leidis, et kohati on kasutusel katkisi seadmeid või muul moel korrast ära mänguväljakuid. Näiteks on vundamentide betoonosad kattepinnasest väljas, puitosad amortiseerunud ja vajaksid uusi kaitsekihte ning vanemate seadmete puhul ka metallosade korrodeerumine.
• Vähesest hooldusest annavad märku näiteks nöörköite kulumine ning kiikedel liiga kulunud ketid.
• Samuti oleks võimalik ohutust suurendada parema planeerimisega juba ehitamise ajal, näiteks atraktsioonide turvaalad on liiga väiksed või omavahel kattuvad, puuduv teave seadmete kasutamiseks ja nende omaniku kohta.
• Parem võiks olla ka üldine heakord, mida rikuvad klaasikillud ja prügi mänguväljakul.
• Mänguväljakute puhul on riskiteguriks ka asjaolu, et kuivõrd tegemist on avaliku alaga, siis mänguväljaku korrasolek võib ootamatult muutuda omanikust sõltumata, näiteks vandalismi läbi. Seetõttu on väga oluline, et kasutajad enne mängima asumist atraktsioonide korrasolekut kontrolliksid.

Õhkbatuudid

• Tarbijakaitseamet rõhutab, et batuudid peavad olema alati nõuetekohaselt kinnitatud. Teenuse pakkuja peab lähtuma tootja antud juhistest ning kinnitamisel ei piisa, kui seda teha üle ühe.
• Samuti ei tohi olla batuudi puhul lastel ligipääs elektriseadmetele.
• Ka batuuditeenuse pakkujad peavad pöörama suuremat tähelepanu seadmete heale seisukorrale – ei ole harv vaatepilt, mil batuudi ankurduspunkt on rebenenud või on batuut rebenenud nii, et laps võib sinna takerduda.
• Järgida tuleb batuudi kasutusjuhendis seatud piiranguid, nii piiranguid ilmastikuolude suhtes (tugeva tuule ja vihmaga batuute kasutada ei tohi) kui kasutajate pikkuse ja ka maksimaalse kasutajate arvu kohta.

Lisainfo:

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert 506 4608

Anu Võlma, tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist 501 1585

Täna tarbimiskeskkonna arengu konverentsil arutati asukohapõhise diskrimineerimise mõju ja vajadust. Seaduseloojad tõid välja, et geoblokeeringust võidavad pea kõik tarbijad, ettevõtjad leidsid, et ettevõtlust ei tasuks liiga palju reguleerida, vaid anda ettevõtjaile võimalus enese regulatsiooniks, mis tugineb usaldusele.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas oma tervituses, et tänasel konverentsil on võimalus pöörata tähelepanu infoühiskonna valupunktidele ning koos leida neile ka lahendusi. Simson viitas e-kaubanduse kasvavale trendile, mis on märk suuremast teadlikkusest ning selle toetamiseks tuleb luua keskkond, mida võib usaldada. Parku võivad tarbijale nördimust valmistada asukohapõhised piirangud, mille kaotamiseks on Eesti oma Euroopa Liidu eesistumise ajal ette valmistanud geoblokeeringu keelu. „On suurepärane, et sellise suure muudatuse juures on näha Eesti jälg. Selleks, et see ka Eesti õigusaktidesse üle võtta, tuleb ka meie valitsusel eelnõu heaks kiita,“ sõnas minister Simson ja allkirjastas eelnõue otse konverentsi laval, et see ka ametlikult valitsusse arutamisele jõuaks.

Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip selgitas geoblokeeringuga seonduvat nimetades seda üheks suurimaks muutuseks ning põhjendas ka vajadust selle järele. Selleks kirjeldas Ansip läbiviidud ostu-uuringut, mis annab hästi edasi tänase e-kaubanduse Euroopa Liidus. Ostu-uuringus selgus, et 2 protsenti internetikasutajatest ei saa teatud e-poodidele ligi.

Ülejäänust 98 protsendist, kes e-poele ligi said, 27 protsendil ei olnud võimalik e-poes registreerida, sest IP-aadressid pärinesid valedest riikidest. Registreerimisvõimalusega tarbijatest 32 protsenti olid oma kaupa juba peaaegu käega katsumas, takerdusid transpordiprobleemidesse. „Ma poleks iial arvanud, et ma oma praegusel ametikohal peaksin tegelema postipaki hindadega, aga kuna e-kaubandus on digitaalne, siis on see teema päevakorral,“ rääkis Ansip. Ostu-uuringus vaadeldi ka transpordi hindade erinevust, kui pakk saadetakse kas samasse või teise riiki. Euroopa Liidu riikides on keskmine hindade erinevus 3-4 korda, ent ühe riigi puhul oli erinevus lausa 22 korda. Seega järgmine ülesanne oli muuta transpordihindu läbipaistvamakas ja selline ettepanek on juba ka tehtud.

Ansipi sõnul 26 protsenti tarbijatest, kel polnud mingit probleemi ka välismaisest e-poest tellitud kauba transpordiga, ei saanud oma ostude eest maksta, sest ka selle oli välja andnud vale riigi pank. „Meil on ühine kaardisüsteem, aga müüjad keeldusid neid aktsepteerimast. Kui see pole diskrimineerimine, siis ma tahan teada, mis on diskrimineerimine?“ kirjeldas Ansip geoblokeeringu piirangu tähtsust igale tarbijale.

„See peab olema ostja valik, milliselt e-poest ta osta tahab. Kedagi ei tohiks diskrimineerida selle pärast, et ta on päris valest riigist või tema krediitkaart ei ole välja antud selles riigis, mida müüja ei ole eeldanud. Arutelud selle teema üle olid tulised ja põhjalikud. Ma olen tänulik, et suured erimeelsused eri osapoolte vahel said ära silutud just Eesti eesistumise ajal,“ kirjeldas Ansip geoblokeeringu piirangu loomise tööprotsessi. Ansip lisas veel, et kedagi ei saa kohustada müüma oma kaupa igasse Euroopa Liidu nurka, aga kedagi pelgalt päritolu või kaardi väljaandja järgi diskrimineerida ei tohi.

Järgnevas arutelus osalesid Signe Kõiv E-kaubanduse Liidust, Peep Kuld ettevõtetest ON24 ja Cleveron, Roone Roost Vestige Verdantist ning Madis Ehastu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Ettevõtjad tõid välja, et uute regulatsioonide loomise juures peaks kindlasti arvestama, mida see tähendab ettevõtjatele – kui suurenevad vajalikud investeeringud ebamõistliku piirini, siis kahandab see ettevõtjate soovi ja motivatsiooni ettevõtlusega üldse tegeleda. Ettevõtjad nõustusid, et ühteid reegleid on vaja, ent need ei tohi muutuda ettevõtjaile koormavaks, vaid olulisem on tähtsustada sektori enda panust luues usaldusliku suhte tarbijatega.

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 5064608

25.05.2018

Nippe õhkbatuutide ohutuks kasutamiseks

Suvisel ajal toimub üle Eesti palju vabaõhuüritusi, kus pakutakse ka batuudil hüppamist. Tarbijakaitseamet rõhutab, et kui aeda või avalikuks ürituseks püstitatakse õhkbatuut, siis peab olema tagatud selle turvaline kasutamine.

Õhkbatuudi teenuse pakkujal tuleb meeles pidada, et paigaldamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda kõigist tootjapoolsetest juhistest ning iga batuudi juures peab olema selgelt esitatud teave tarbijale batuudi ohutuks kasutamiseks. Batuudil hüppavatel lastel peab olema täiskasvanud järelevaataja, kes jälgib laste tegevust ning hoiaks silma peal, et lapsed ei ripuks näiteks batuudi välisseintel, ei läheks batuudile söögi ja joogiga ning kinni peetaks maksimaalsest kasutajate arvust. Samuti on oluline, et ohu korral (nt batuudi tühjenemine, elektrikatkestus, ilmamuutus) oleks täiskasvanud järelevaataja võimeline kohe reageerima.

Batuuti rentides on vajalik teada, et rendileandja peab tootega kaasa andma põhjalikud kasutus- ja paigaldusjuhised, nende seas ankrute paigaldamise meetod, maksimaalne ohutu tuule kiirus, paigaldusala nõuded jne. Eelkõige peaks õhkbatuudi paigaldamine olema rendileandja töö, ent järgides korrektselt kõiki ohutusnõudeid on võimalik see ka ise ohutult püstitada. Samuti peab rendilevõtja muu teabe hulgas saama juhiseid kuidas käituda eriolukordades nagu ootamatu vihm, tuule tugevnemine, batuudi tühjenemine ja elektrikatkestus. Kui tekib kahtlusi millegi suhtes, tuleb teenusepakkujalt kohe küsida lisaselgitusi. Lapsi ei tohi jätta täiskasvanu järelevalveta batuudile.

Avalikul üritusel, näiteks laadal, linna päevadel, küla jaanitulel või mujal tasub ka lapsevanematel jälgida, millistele batuutidele nad oma lapsed hüppama lubavad. Silmas tuleks pidada, kas batuudid on igast küljest ankurdatud maa külge, millisele pinnasele on õhkbatuut paigaldatud ning kas kõva pinnase (asfalt vms) puhul on olemas pehmendusmatid näiteks batuudile peale ja maha minemise alal ja muud taolist, mis suurendavad kasutajate turvalisust.

Vaata ka teisi elamusteenuste ohutu kasutamise soovitusi ostatargalt.ee veebist.

Spikker, kuidas tagada ohutus õhkbatuudi kasutamisel:

• Välitingimustes kasutatavad batuudid peavad olema ankurdatud ning kõik tootjapoolsed kinnituskohad, sh kõrgete batuutide ülemised ankurduskohad, peavad olema vastavalt tootja juhistele kinnitatud ka juhul kui batuut asub kõval pinnasel, näiteks asfaldil.
• Täispuhutav batuut peab asuma eemal kõikvõimalikest ohtudest, näiteks elektriliinid, aiad, puud jne.
• Õhkbatuudi paigaldusala peab olema puhas teravatest esemetest.
• Õhkbatuudi ümber tuleb tagada vaba ala.
• Puhur ja kaablid ei tohi olla kättesaadavad tarbijatele ega teistele kõrvalistele isikutele, sh välistada tuleb juhtmetesse takerdumise võimalus.
• Tootja poolt batuudi ohutuks kasutamiseks ettenähtud ohutusteave batuudi kasutajale peab laatadel, väliüritustel, mängualadel jne kasutatavatel batuutidel olema selgesõnaliselt iga batuudi juures välja toodud. Muu hulgas peab olema kirjas mitu inimest tohib korraga batuudil hüpata, mis vanuses, kaalus või kasvus lapsed batuudil hüpata tohivad, hüppamine peab toimuma täiskasvanu järelevalve all, ei tohi teha saltosid, mürada, tõugelda jne.
• Vajalik on tagada täiskasvanud järelevaataja olemasolu, kes jälgib ja koordineerib batuutide kasutamist, sh kasutajate arvu, ning saab koheselt reageerida õnnetuse või batuudi tühjenemise korral.
• Batuut ei tohi olla rebenenud, vigastatud vms;
• Peab olema teada, milline on igale batuudile tootja poolt lubatud maksimaalne kasutajate arv, kasutaja maksimaalne pikkus ning seda tootja poolt etteantut peab järgima.
• Tuleb jälgida ilmastikuolusid. Vihma ja tugeva tuulega (tuulekiirus enam kui 11 m/s) õhkbatuuti kasutada ei tohi.

Rohkem teavet:

• Meelespea teenuse pakkujale: õhkbatuutide ohutus;
• Ostatargalt.ee ohutuse teemaline alaleht

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

24.05.2018

Saaremaa tarbijad saavad kaubanduskeskuses digitaalselt abimehelt nõu

Tarbijakaitseamet paigaldas Kuressaarde Saaremaa Kaubamajja elektroonilise infokioski, mis annab vastuseid enamlevinud küsimustele. Ameti esindajad olid täna keskuses kohapeal kioskit tutvustamas ja vastamas ka muudele küsimustele.

Tarbijakaitseamet on viimastel aastatel pööranud palju tähelepanu interaktiivsete nõustamisvõimaluste loomisele. Alustati Tallinna lennujaama paigaldatud lennureisija õiguste teemalistest infokioskitest. „Aeg näitas, et digitaalsed abimehed võeti lennujaamas väga hästi vastu – infokioskeist otsitavate nõuannete hulk küündib ühes kuus isegi kuni pea tuhandeni. See andis kindlust mõttele laiendamaks sama ideed ka kaubanduskeskustesse, kuivõrd on hea anda tarbijatele nõu probleemide tekkimise kohas,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Kaubanduskeskustesse paigaldatud infokioskite eesmärk on pakkuda tarbijatele teavet kaupade ja teenustega seotud tarbijate õiguste kohta, mille leidmine on tehtud võimalikult lihtsaks kasutades kontrollküsimusi. Eelmise aasta lõpul avas amet esimesed elektroonilised abimehed kaubanduskeskustes Rakveres ja Viljandis. Juba enne tänast on tarbijad Kuressaares asuvast infokioskist saanud hulganisti nõuandeid.

Tarbijatel on hea teada, et elektroonilist abimeest saab kasutada ka tarbijakaitseameti kodulehelt tarbija asukohast sõltumatult, seega on abimees nutitelefoni vahendusel alati taskus olemas.

Manuses on foto, kus paremal seisab tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ja vasakul tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Ando Kiidron.

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

23.05.2018

Ka laadal kaubeldes tuleb tagada korrektne hinnateave ja tarbija õigused

Alanud laadahooaja puhul tuletab tarbijakaitseamet kauplejaile meelde, et laadal kauplemisel kehtivad samad reeglid, nagu tavapoeski. Erilist tähelepanu tuleks pöörata korrektsele hinnateabele, tarbija õigustele pretensiooni esitamisel ja ostukviitungi saamisele. Tarbijail soovitab amet säilitada ratsionaalne mõtlemine, enne tehingu sooritamist uurida täpsemalt, millega tegu ning mitte uskuda liiga head müügijuttu.

Amet rõhutab, et kauplejail tuleb kindlasti toote juurde välja panna selle müügihind ja toote iseloomu arvestades ka ühikuhind. Kuna laadal on kerge pead kaotada ning sellisel vabaõhuüritusel on kauplejad kahjuks üsna tihti varmad seda ära kasutama, siis peaks tarbija enne ostmist müüjalt toote kohta küsima lisainfot, pärides näiteks toote hinna, koguse, koostise ja päritolu kohta. Näiteks kui kaupleja müüb juustupatse, pätsileiba või vorstilatte tükikaupa, siis välja tuleb tuua ka kilohind. Seejuures ei tohi tarbijale anda kaalu või muus osas eksitavat teavet.

Kaupleja peab tagama selle, et kauba märgistus on korrektne, mis tähendab, et see peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Tehniliselt keerukate toodetega tuleb ostjale kaasa anda ka eestikeelne kasutusjuhend. Ostja peaks kauplejalt uurima ka seda, mida teha siis, kui tootel ilmneb puudus – ka laadalt ostetud kaubale kehtib pretensiooni esitamise õigus, nagu tavapoes.

Tarbija peaks kindlasti küsima makset tõendavat dokumenti, mis on eelkõige vajalik selleks, kui hiljem ilmneb kaubal defekt. Ostudokumendil peab olema vähemalt kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress, müügikuupäev ning iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. Meeles tasub pidada, et alla 20-eurose ostu korral peab müüja tarbijale ostu tõendava dokumendi andma juhul, kui ta seda soovib. Üle 20-euroste ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks.

Lisaks soovitab tarbijakaitseamet inimestel arvestada sellega, et laat on vabaõhuüritus ning sealt ostetud toidukaubad võivad sooja ilmaga rikneda.

Soovitused tarbijale, kui õigesti kasutatud tootel ilmneb puudus:

• lõpeta toote kasutamine;
• otsi välja ostu tõendav dokument;
• pöördu esimesel võimalusel kaupleja poole;
• pöördu tarbijakaitseameti poole, kui Sa kauplejaga kokkuleppele ei jõua.

Lisamaterjalid:

• laadal kaupleja meelespea eesti ja vene keeles;
• hinnateabe rubriik tarbijakaitseameti veebilehel;
• puudusega toote tagastamise rubriik tarbijakaitseameti veebilehel.

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad reisiettevõtjaid Tartus, Tallinnas ja Narvas toimuvale infopäevale „Suunanäitaja – mis muutub uue pakettreisi direktiiviga 1. juulist 2018“, mis keskendub turismi- ja võlaõigusseaduse muudatustele.

1. juulil jõustuvad turismi- ning võlaõigusseaduse muudatused, millega võetakse üle pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv, mis puudutavad paljusid reisiteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid.  Oluline on teada, et reisiettevõtja mõiste muutub laiemaks ning muudatused puudutavad ka neid, kes varem reisiettevõtjad ei olnud.

Direktiivi ülevõtmisega laieneb pakettreisi mõiste ja tekib uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol. Pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste regulatsioon kuulub kohaldamisele siis, kui reisiteenused, mida pakutakse müügiks ja müüakse, vastavad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele. Seejuures tähtsust ei oma , kuidas ettevõtja ise oma tegevust kirjeldab või määratleb, vaid kuidas ja mil viisil ta reisiteenuseid reklaamib, pakub müügiks ja müüb.

Teatud juhtudel võib reisiettevõtjaks muutuda ka näiteks majutusteenuse, reisijaveo või muu turismiteenuse osutaja ning sellega kaasneb kohustus esitada majandustegevusteade ja omada nõuetekohast tagatist. Näiteks võib pakettreis moodustuda juhul, kui ettevõtja pakub müügiks või müüb reisiteenuseid pakettreisi või sellesarnase nimetuse all nagu näiteks „puhkuse pakett“, “spaapakett”, „kruiis“ ning tegemist on vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogumiga samaks reisiks. Kusjuures reisiettevõtjaile seatud nõudeid tuleb täita juba esimesest pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste müügipakkumise avaldamisest või esitamisest alates, isegi, kui reaalset müüki ei ole veel toimunud.

Kõiki neid ja muid seonduvaid küsimusi käsitletakse Suunanäitaja infopäeval.

Infopäevad toimuvad:

• 10. mail Tartus, hotell Tartu seminariruumis Harmoonia;
• 16. mail Tallinnas, Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis ja
• 22. mail Narvas, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.

Infopäeval saavad reisiettevõtjad vastused järgnevatele küsimustele:

• Millal kohaldatakse uut pakettreisi direktiivi?
• Kes on reisiettevõtja?
• Mis on pakettreis ja mis on seotud reisikorraldusteenused?
• Mis muutub tagatisnõude osas?
• Mida peab tagatise taotlemisel arvesse võtma?
• Kuidas koostada ja esitada kogumüügi aruannet?
• Millist lepingueelset teavet tuleb reisijale anda?
• Millest peab pakettreisilepingu muutmisel lähtuma?
• Millistel juhtudel saab pakettreisilepingust enne reisi algust taganeda?
• Milles seisneb reisikorraldaja vastutus?
• Mis on vääramatu jõud?

Rohkem teavet infopäeva kohta saab tarbijakaitseameti kodulehelt.

Täpsemat infot pakettreisi direktiivi ülevõtmisega seonduvast saavad ettevõtjad tarbijakaitseameti veebisuue pakettreisi direktiivi rubriigist, kus on toodud välja teavet selle kohta, millal on tegemist pakettreisiga ja millal seotud reisikorraldusteenustega. Lisaks lingitud õigusaktidele, saab lehel tutvuda ka ameti koostatud võrdlustabeliga ning juhendiga, mis käsitleb seaduse kohaldamisala ja mõisteid.

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719