Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

31.10.2019

Uuring: tarbijad ei jää probleemide korral enam passiivseks

Äsja valminud uuring tarbijakaitse olukorrast Eestis näitab, et tarbijad ei jää enam probleemide korral passiivseks, vaid võtavad ka midagi ette. Lausa 79% vastanutest, kellel esines viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme, võttis midagi ette probleemi lahendamiseks. Seejuures on hüppeliselt kasvanud probleemid elektroonika ning transporditeenustega. Kui ühelt poolt nõustuti väidetega, et tarbijail on piisavalt informatsiooni, et kaupu otstarbekalt valida, siis murekohtadena toodi välja, et pakendil olev informatsioon ei ole loetav või siis puudub eestikeelne kasutusjuhend.

„Hea meel on tõdeda, et tarbijate teadlikkus on tõusnud ning probleemide korral pöördutakse esmalt ikkagi kaupleja poole. Ameti peadirektorina valmistab mulle kahtlemata ka rõõmu, et rahulolu TTJA poolt pakutava abi ja lahendustega on kasvanud,“ ütleb TTJA peadirektor Kaur Kajak.

Uuringust nähtub, et paljud Eesti inimesed kasutavad ostmiseks nii kodu- kui välismaised e-poode. Vaid 22% küsitletutest ei ole kasutanud Eesti e-poodi ja 29% välismaist. Samas nähtus vastustest, et enim huvitas vastanuid, kuidas saab kaupa tagastada (enamasti uuris seda 52%, vahetevahel 30%) ja kellega vajadusel kontakti võtta (vastavalt 45% ja 32%). Vähem tunti huvi kaupleja tegeliku olemasolu vastu (38% ja 29%), kas on tegemist valmis või eritellimustootega (37% ja 24%) ja millises riigis on kaupleja registreeritud (32% ja 26%). Viimased kaks on aga olulised, kuivõrd eritellimustooteid ei ole kaupleja kohustatud tagasi võtma ning kui ettevõtja asub väljaspool Euroopa Liitu, ei saa TTJA ega EL tarbija nõustamiskeskus kuidagi aidata.

Võrreldes nii 2012. kui 2016. aastaga on mõnevõrra suurenenud tarbijate teadmised oma õigustest ning sellest, kelle poole rikkumise korral pöörduda. Ent vaid väike osa tarbijatest (19%) teab, et eraisikute vahelise ostu-müügi vaidluse korral TTJA ei saa aidata. Sellepärast on oluline, et tarbija jälgiks, kellele ta kauba või teenuse eest teeb ülekande.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanike teadlikkus tarbijakaitsest. Uuring annab ülevaate Eesti elanike hoiakutest ja käitumistest olukordades, kus esines tarbijakaitsealaseid probleeme. Uuring põhineb 1738 Eesti elaniku vanuses 18-74 aastat küsitlemise tulemustel. Varasemalt on sarnane uuring läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2012. ja 2016. aastal, ning tulemusi on analüüsitud võrdlevalt.

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/amet-kontaktid/uuringud

Lisainfo:

Anne-Mai Helemäe

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1702

anne-mai.helemae@ttja.ee

Internetipoest tellides võib juhtuda, et tellitud kaup ei vasta lepingule – on saadetud vale toode või tootel on puudus. Näiteks on tellitud kleidil selged kandmistunnused, teler kriimustustega või nutitelefoni komplekti kuuluv laadija on puudu. 14-päevane taganemisõigus ei ole enam tarbijaile võõras. Aga kas seda võib kasutada ka puudusega toote puhul, kuna 14-päevast taganemisõigust kasutades saab tarbija kiirelt raha tagasi?

Sidevahendi abil, sh internetist tellitud kaupadele laieneb Eestis ja kogu Euroopa Liidus 14-päevane taganemisõigus. Selline õigus on tarbijatele antud eelkõige seetõttu, et interneti vahendusel ostes ei  saa kaubaga tutvuda samas ulatuses kui tavapoes. Seetõttu ei pruugi saadetud toode vastata tarbija ootustele või ei sobi see suurusnumbri või muude omaduste tõttu. Tarbija ei pea kauplejale põhjendama oma otsust kaup tagasi saata.

14-päevase taganemisõiguse kasutamisel on tarbijal kohustus kaubaga tutvumisel selle väärtust mitte vähendada. See tähendab eelkõige seda, et kaubaga tohib tutvuda ning selle sobivuses veenduda samal viisil, nagu  ta tavapoes seda teeks. Näiteks ülikonna proovimisel ei eemaldata hinnasilte või nutitelefoni ei sisestata tarbija SIM-kaarti ega muudeta telefonisätteid. Tagasi saadetud kaup peab olema sobilik uuesti müümiseks, seega uus ja kasutamata.

Oluline on teada, et defektse või puudusega toote puhul ei ole mõistlik kasutada 14-päevast taganemisõigust, vaid pretensiooni esitamise õigust.

Miks ei ole õige defektset toodet 14-päevase taganemisõiguse raames tagastada?

Kui tarbija saadab toote tagasi sel oleva defekti tõttu, kuid ei esita seda pretensioonina, vaid kasutab tavalist 14-päevast taganemisõigust, võib kaupleja taganemisavalduse rahuldamata jätta või tagastada väiksema summa kui toote eest makstud, sest toode on kahjustatud ning tarbijal on võimatu tõendada, et tema seda ei teinud. Näiteks kirjeldas üks tarbija oma kogemust, et Leedu e-poest saadetud seelikul oli kangas auk, seetõttu saatis tarbija selle 14-päeva jooksul tagasi, kuid ei viidanud avastatud defektile. Kaupleja keeldus tarbijale raha tagastamast, sest leidis, et tarbija valduses olnud ajal on seelikut kantud ning seda kahjustatud. Tarbija põhjendused, et seelik oli kahjustatud juba paki avamisel, ei olnud enam asjakohased. Seega tuleb puudusega kauba korral esitada müüjale pretensioon, märkides tagastamise põhjusena ära ilmnenud puuduse, mis esines kaubal juba selle kättesaamisel.

Kes tasub tagasisaatmise kulud?

14-päevase taganemisõiguse korral kannab tagastamisega seotud kulud reeglina tarbija, kuivõrd see on tavapäraselt müügitingimustega selliselt määratud. Puudusega kauba korral peab asja parandamine, asendamine või raha tagastamine toimuma tarbija jaoks tasuta. Seda muidugi juhul, kui tarbija ei ole ise puuduse tekkimises süüdi.

2-aastane pretensiooni esitamise õigus

Kui ostetud ese vastab tellitule ja on kvaliteetne, võib siiski juhtuda, et puudus avaldub alles kasutamise käigus. Tasub teada, et 2-aastane pretensiooni esitamise õigus kehtib ka netiostude puhul. Kui ese läheb katki või lakkab töötamast, tuleks esimese sammuna esitada müüjale kirjalikult, nt e-posti teel, kaebus, milles kirjeldada ilmnenud probleemi ning esitada ka oma lahendus. Nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides on tarbijal esmalt õigus nõuda toote parandamist või asendamist ning selle võimatuse korral lepingust taganemist ehk makstud raha tagastamist. Seejuures on hea teada, et kinkekaardi pakkumine ei ole raha tagastamine ehk hüvitiseks pakutud kinkekaarti ei pea tarbija raha asemel vastu võtma.

Vastavalt seadusele peab kaupleja nii 14-päevast taganemisõigust kui ka pretensiooni esitamise õigust puudutava teabe esitama oma kodulehel ka kirjalikult.

Autor:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet

Heade soovidega

Pille Kalda
550 7797

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

PRESSITEADE

08.10.2019

TTJA soovib tõsta ettevõtjate teadlikkust e-poe pidamisel

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juhib oktoobri jooksul tarbijate ja kauplejate tähelepanu targale e-poodlemisele. Esmaspäeval, 7. oktoobril algas neli nädalat kestev teavituskampaania „Osta targalt. Kauple korrektselt. Ka e-poes!“.

Eestis on üle 5000 e-poe ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võttis sel suvel luubi alla neist 500. Ühelt poolt soovis TTJA saada ülevaate Eesti e-kaubanduse turust, teisalt näha, kui korrektselt on e-poed oma tingimustes kajastanud seadusest tulenevaid nõudeid.

Tulemustest selgus, et kaheksal protsendil kõikidest kontrollitud e-kauplustest ei olnud ühtegi puudust. Tarbija jaoks olulisimast – 14-päevasest taganemisõigusest ja pretensiooni esitamise õigusest – olid korrektselt infot andnud üle 60% kõikidest vaadeldud e-kauplejatest. Paljud ettevõtjad eksisid pisiasjades, näiteks puudus info tarbijavaidluste komisjoni kohta või kodulehel ei olnud taganemisavalduse tüüpvormi.

„E-kaubanduse mahud kasvavad igal aastal, samuti ka tarbijavaidluste komisjoni jõudvate vaidluste arv. Seetõttu on oluline kõnetada mõlemat osapoolt, et nii tarbijad kui ettevõtjad teaksid, millised on nende õigused ja kohustused e-poodidest ostes või e-kauplusi pidades,“ selgitab kampaania eestkõneleja TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael. Nelja nädala jooksul jagab TTJA e-kaubanduse kohta nõuandeid nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. „Lisaks anname erinevaid soovitusi ettevõtjatele ka e-kirja teel ning oktoobri lõpus korraldame e-kaubanduse teemalise veebiseminari,“ lisab Tael.

E-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät sõnas, et TTJA tagasiside ettevõtjatele andis aluse senisest tihedamaks koostööks liidu ja ameti vahel. „Nii liidule kui ka ametile on oluline Eesti e-poodide turvalisus ning igati mõistlik on tegeleda sellega üheskoos.“ Alates 2010. aastast on E-kaubanduse Liit tarbija turvalisuse tingimustele vastanud e-poodidele välja andnud „Turvalise ostukoha” usaldusmärgist. „Sellest sügistest teeme koostööd TTJA ekspertidega ehk E-kaubanduse liit küsib enne märgise väljastamist TTJA-lt, kas taotleja kohta on TTJA-le tulnud kaebusi. See oluline samm aitab tõsta Eesti e-poodide taset ja usaldust,“ on Väät lootusrikas.

Lisainfot nii tarbijale kui ettevõtjale leiab https://ostatargalt.ee/ekaubandus/  ja https://ostatargalt.ee/ekauplejale/

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/tarbijale/tarbijaoigustest-ettevotjatele/e-kaubandus

Anne-Mai Helemäe

Kommunikatsiooniekspert

+372 6201 702

www.ttja.ee | Pronksi 12, Tallinn 10117

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

  ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

1.oktoober 2019

Euroopa Liit  muudab viis kodumasinat ohutumaks ja parandatavamaks.

Täna vastu võetud ökodisaini pakett täiustab viit tüüpi tooteid, mida paljud tarbijad oma kodudes omavad – valgustus, külmikud, telerid, nõudepesumasinad ja pesumasinad.

Seadmeid saab olema hõlpsam parandada, nad on ohutumad  ja tarbivad vähem energiat.

Uute meetmetega oleks tulnud minna aga paraku kaugemale senisest paketist ja muuta rohkem tootekategooriaid  remonditavaks, et tarbijatel oleks kauakestvatest toodetest maksimaalne kasu.

Pettumuseks on ka asjaolu, et tarbijad ei saa tooteid ise parandada, sest teatud varuosi ja hooldusnõuandeid saavad kasutada ainult professionaalsed remonditöökojad.

Siiski toob pakett kaasa tarbijatele järgmised eelised :

• Toodete varuosad peavad olema saadaval vähemalt 7-10 aastat, mis muudavad tooted vastupidavamaks ja tekitavad vähem jäätmeid;
• Televiisoriekraanides keelatakse toksilised leegiaeglustid, mis sunnivad tootjaid tulekahju edasilükkamiseks kasutama ohutumaid alternatiive;
• Lambipirnide virvendus väheneb, mis on kahjulik meie närvisüsteemile;
• Väheneb elektritarbimine, mis aitab säästa nii raha kui minimeerida keskkonnamõjusid;
• Uued remondinõuded aitavad pikendada seadmete eluiga, millised praegu liiga kiiresti rikki lähevad.

Alates 2021. aastast kaovad ka segadust tekitavad A+, A++, A+++ klassid energiamärgiselt tänu 2018. aastal vastu võetud uutele meetmetele.

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

                     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

                      ESTONIAN CONSUMERS UNION

Euroopa kodanike 11.Energia Foorum Dublinis Aviva konverentsikeskuses 12-13.septembril 2019.

Kodanike Energia Foorum loodi 2008. aastal ja seda korraldatakse traditsiooni kohaselt igal aastal keskendudes tarbijate vaatenurgale ja rollile Euroopa Liidu energiaturul.

Fooorumi korraldas Euroopa Komisjon koostöös Iirimaa sõltumatu energia- ja veeregulaatori ja kommunaalteenuste komisjoniga.

Foorum keskendus teemadele kuidas saavutada õiglane ja kaasav energia üleminek kõigile Euroopa kodanikele jätmata kedagi  kõrvale või ühtegi regiooni tähelepanu alt välja.

Samuti arutleti energiatõhususe ja taastuvenergia tootmise, aga samuti jätkusuutliku rahastamise võimalustest ja kuidas tagada, et ka kaitsetumad tarbijad saaksid tõhusamaid ja paindlikumaid energiaturu eeliseid maksimaalselt ära kasutada.

Energiaturg on suurte muutuste keerises – Euroopa Komisjon on planeerinud 280 tegevust oma uues Energia tegevusplaanis.

Kavatsetakse vastu võtta ka Energiaseadus ja välja anda  maailma esimene Energia raamat.

2018. aasta novembris võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni, kuidas  2050. aastaks saavutada kaasaegne konkurentsivõimeline ja kliimaneutraalne majandus.

Üleminek peab olema sotsiaalselt õiglane ja aitama kaasa EL majanduse ja tööstuse konkurentsivõime tõstmisele maailmaturul ja tagama kvaliteetsed töökohad ja jätkusuutliku kasvu Euroopas, samas lahendades ka  muud põletavad keskkonnaprobleemid nagu õhukvaliteet ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

Kliimaneutraalse majanduse nimel tuleb ühiselt tegutseda seitsmes strateegilises valdkonnas:

• energiatõhusus;
• taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt;
• konkurentsivõimeline tööstus ja ringmajandus;
• infrastruktuur ja ühendused;
• puhas ja ohutu liikuvus;
• biomajandus ja  loodusliku süsiniku neelduvus;
• süsiniku kogumine ja säilitamine allesjäänud heitkoguste vähendamiseks.

Konverentsi raames toimuvates töögruppides arutleti selle üle kuidas kaasata kodanike paremini energia ülemineku protsessi  ja millist tulu kodanikud saavad puhtast energia paketist, kuidas jätkusuutliku ja suuremahuliste finantseerimiste abil kindlustada tarbijatele rohelisem ja puhtam energia ning kuidas rahastada investeeringuid regionaalsel, linna ja kodanike tasandil.

Seega on võtmesõnaks investeeringud.

Kolmandas töögrupis arutleti selle üle millised on järgmised sammud energia üleminekul tarbijatele ja seda kuidas  tulevikus elekter ja gaas muudavad tarbijate käitumist keskendudes küttele ja jahutusele, mis moodustab poole EL energia tarbimisest, kui kiiresti need muutused on toimumas ja kuidas kindlustatakse, et  energiavaesuses majapidamised ei jäeta kogu  protsessist kõrvale.

Kuna energiaturg on keeruline, siis kodanikud vajavad ärimudeleid, mida nad saavad usaldada.

Kodanikega tuleb  rääkida keeles, mida nad mõistavad,  sest ainuüksi arvetest arusaamine tekitab raskusi suurele osale tarbijatest rääkimata digitehnoloogilistest uuendustest, mis meid ees ootavad.

Lepingud peavad olema läbipaistvad, arusaadavad ja paindlikud, andmemajandus peab vastama nõuetele, suurendada tuleb tarbijate õigusi ja kaitset.

Lepingute tingimusi ja tähtaegu vaidlustades on viimase kümnendi jooksul kohtuuksi kulutatud piisavalt palju, et sellest õppust võtta.

Samuti  peaksid olema kõigile kättesaadavad ADR teenused ja vajadusel tuleks luua energia ombudsman  ametikoht kuna uued energia tooted  ja teenused on tulekul ja üleminek saab olema pikk ja keeruline protsess, et tagada nutikas, energiatõhus ja jätkusuutlik ühiskond Euroopa kodanike jaoks. Kindlasti ei saa see protsess olema nii sujuv ja tõrgeteta nagu me seda sooviksime.

Pikaajaline strateegia on kahtlemata väljakutse kõigile Euroopa Liidu institutsioonidele ja riikidele, ettevõtlussektorile, aga samuti kodanikele.

Ainult pooled saalis viibijad teadsid oma aastast energia- ja küttekulu, mis näitab tarbijate ignorantsust oma rahaasjade suhtes. Seega tarbijad ise vajavad elektriseerimist, et väljuda mugavustsoonist ja haarata initsiatiiv.

Viimane Eurobarometri uuring näitab, et  93 protsenti eurooplastest arvab, et kliimamuutused on otseselt seotud inimtegevusega ja 85 protsenti nõustuvad, et energia tõhusam kasutamine toob kaasa nii majanduskasvu kui uued töökohad ja tõstab eurooplaste elukvaliteeti.

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
29. august 2019

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub enam kui tuhat tarbijat aastas, kes soovivad nõu või abi olukorras, mil kauba või teenuse müünud kauplejaga on tekkinud probleeme. Keskus reastas kõige enam probleeme tekitanud tarbijamured.

Esimene koht: e-kaubandus

E-kaubandus oma populaarsuse tõttu põhjustab ka kõige enam kaebusi. Peamiseks mureks on olukorrad, mil tarbija on tellimisel kauba eest maksnud, ent kaup jääb tulemata ning välisriigis asuva kauplejaga kontakti saamine ei õnnestu. „Praegu levinud kaebuste puhul on näha, et toodete mittesaatmine on iseloomulik pigem petturlikele ja fiktiivsetele e-poodidele. Tasub teada, et tarbija saab e-ostude õnnestumiseks ise väga palju ära teha. Sageli taustauuring ja eeltöö annavad signaali, kui tegemist ei ole ausa kauplejaga,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Legaalsete kauplejate ja tarbijate vahel esinevad eelkõige lepingulised vaidlused, näiteks kui kaup on puudusega, defekti tekkepõhjuse tõendamine jms. „Varasemast enam on tarbijad teadlikud ka EL-s kehtivast 14-päevasest taganemisõigusest ja geoblokeeringu keelust ning oskavad oma õigusi ka nõuda,“ lisas Tammaru.

Teine koht: lennureisija õigused

Lennureisija õigustega seotud kaebused on aastatega väga jõudsalt kasvanud. Muidugi inimesed ka reisivad järjest enam ja tõusnud on teadlikkus oma õigustest. Eelkõige on lennukaebused seotud teatud olukordades, näiteks lennu hilinemine või tühistamine, tarbijale antud õigusega rahaliseks hüvitise küsimiseks, ent lennufirma keeldub selle maksmisest. „On näha, et tarbijad on aja jooksul lennufirmaga suhtlemisel teadlikumad ja oskavad oma õigusi nõuda juba lennu hilinemise või tühistamise ajal,“ tõdes Tammaru. Samal ajal on sagenenud juhtumid, mil tarbijad tegutsevad lennu hilinemisel või tühistamisel aga ka pagasiga seotud probleemide korral ilma lennuvedajaga konsulteerimata, eeldades ekslikult, et neil on hiljem õigus nõuda kõikide tehtud kulutuste hüvitamist.

Kolmas koht: majutusteenused

Majutusteenustega seotud kaebused on kasvanud just viimastel aastatel ja eelkõige seoses sellega, et välismaal majutuse broneerimist pakkuvate portaalide arv on jõudsalt kasvanud. Broneerimiseks kasutakse vahendusportaale ning seal kuvatud teabega ei tutvuta piisavalt ning hiljem pettutakse majutusteenuse kvaliteedis, majutuse tingimustes või selles, et ei saa broneeringut tasuta tühistada. Majutuseteenuste puhul on oluline teada seda, et selle kvaliteediga mittenõustumisel, tuleks kaebus esitada kohapeal ehk hotellis, mitte tagantjärgi kui teenuste tarbimine on juba lõppenud.

Neljas koht: autorent

Autorendikaebused on läbi aastate olnud üheks sagedaseks piiriülese kaebuse põhjuseks. Kaebuste sisu on olnud sarnase iseloomuga – krediitkaardilt on tarbijat teavitamata maha võetud liigsed summad ning asjaolu, et rendifirmad ei vasta tarbijate kaebustele.

Viies koht: kaebuse lahendamise võimalused 

Järjest sagedamini pöörduvad tarbijad nõustamiskeskuse poole üldise teabe saamiseks, et kas ja kuidas on võimalik kaebust lahendada, kui kaupleja asub teises riigis. „Vajadus piiriüleste tehingutega seotud vaidluste lahendamiseks kasvab, sest eestlased reisivad järjest enam ning samuti on interneti vahendusel järjest rohkem teenuseid ja kaupu suunatud ka Eesti turule“ sõnas Tammaru.

Rohkem teavet oma õiguste ning vaidluse lahendamise võimaluste kohta saab lugeda EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt www.consumer.ee.

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee