Täna 57 aastat tagasi ehk 1962. aastal pidas Ameerika Ühendriikide president J. F. Kennedy kõne, mis pani aluse tarbijaõiguste seadusandlusele. 15. märts kuulutatud üleilmseks tarbijaõiguste päevaks. Eesti tarbijate põhiõigused on kirjas tarbijakaitseseaduses.

Tarbijad pöörduvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA) sageli väga sarnaste küsimustega olukordades, mil neil on kahtlus, kas neil on seadusega antud õigust millekski või mitte. Tänase tähtpäeva puhul on hea värskendada oma teadmisi, mistõttu toome ära sagedased küsimused, millele tarbijad vastuseid soovivad.

1. Kas tarbija võib e-poest ostetud defektita toote tagastada ja raha tagasi küsida?

Jah, võib küll. Sidevahendi teel, näiteks e-poest, telefonitsi või kataloogist tellitud, ja müügiesitluse käigus ostetud kauba osas kehtib tarbijale 14-päevane taganemisõigus. Taganemisel peab kaupleja tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul makstud summa tagastama, sh postikulu kauba kättesaamise eest. Sama aja jooksul tuleb tarbijal kaup müüjale tagasi saata.

14-päevasel taganemisõigusel on ka erandid, näiteks ei kehti see meelelahutus- ja reisiteenustele, kiiresti rikneva või vananeva kauba puhul, ajakirjade, audio- ja videosalvestustele, samuti hügieenikaubale ning kaubale, mis on valmistatud konkreetse tarbija isiklikke vajadusi arvestades. 

Oluline on meeles pidada, et tavapoest ostes ei ole seadusest tulenevat 14-päevast taganemisõigust.

2. Kes maksab postikulu 14-päevase taganemisõiguse kasutamisel?

Sageli kannab toote tagastamisega seotud postikulud kaupleja, ent kaupleja võib selle kohustuse panna ka tarbijale, kuid siis peab see olema selgelt tellimistingimustes kirjas.

3. Kas tarbijal on õigus nõuda kauplejalt pretensioonile vastamist?

Jah. Kui tarbijal on ostetud toote või teenuse suhtes pretensioone, on tal õigus pöörduda sellega kaupleja poole. Seadus ei ütle, kas seda peaks tegema suuliselt või kirjalikult, ent hilisema tõendamise võimalikkuse huvides on seda sageli mõistlik teha kirjalikult. Kaupleja on kohustatud tarbija pretensioonile vastama 15 päeva jooksul.

4. Kui ostetud esemel ilmnes defekt, kas tarbija võib kohe kauplejalt raha tagasi nõuda?

Ei. Ostjal on defektse kauba puhul õigus nõuda müüjalt defektiga kauba parandamist või asendamist. Müüja võib valida esmasena parandamise, näiteks lähtuvalt oma kulutustest. Kui parandamine ebaõnnestub või samasugusega asendamine ei ole võimalik, on tarbijal õigus raha tagasi saada. Seejuures peab asendatav toode peab olema sama värv, mudel ja suurus. Kinkekaardi andmine ei ole raha tagastamine.

5. Kas tarbija saab TTJA-st abi ka juhul, kui väljaspool Eestit asuvalt kauplejalt tellitud kaup kohale ei jõua?

Teise Euroopa Liidu liikmesriigi kauplejaga tekkinud vaidluse korral saab abi ameti koosseisus tegutsevast EL tarbija nõustamiskeskusest, mille ülesanne on lahendada piiriüleseid tarbijakaebusi. ELi liikmesriikides asuvatelt kauplejatelt ostes on tarbijad reeglina kindlustatud ühesuguste õigustega, mis aga ei kehti väljaspool liitu tegutsevate kauplejate puhul, kelle osas puudub võimalus tarbijat tema kaebusega aidata.

6. Kas telefoni teel müügipakkumisele öeldud jah-sõna on siduv?

Ei. Telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa, et tarbijal tekiks maksekohustus. Lepingu sõlmimiseks on vajalik ka kirjalik müügipakkumine, millega nõusolekut on tarbija kirjalikult kinnitanud. Kui seda ei ole, saab nii saadetud pakki kui järgnevaid saadetisi pidada tellimata asjadeks, mille vastu võtmist ja endale jätmist ei saa lugeda lepinguga nõustumiseks.

7. Kas tarbijal on õigus saada ostutšekk?

Alla 20-eurose ostu korral tuleb müüjal tarbijale anda ostu tõendav dokument juhul, kui tarbija seda soovib. Üle 20-eurose ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks. Ostutšekk tuleb väljastada sõltumata sellest, kas tarbija maksab sularahas, pangakaardiga või ülekandega.

Loe tarbija põhiõigustest lähemalt TTJA veebist.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

pille.kalda@ttja.ee

Maksu-ja tolliamet soovitas täna Facebookis inimestel, kel on tuludeklaratsioonile märgitud Danske Panga konto, see ära muuta.

Allikas: https://tarbija24.postimees.ee/6538610/danske-panga-kliendid-voivad-tulumaksutagastusest-ilma-jaada

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
26.02.2019

Efrenza OÜ, Soodusmüük Perele OÜ ja Lainel UÜ narritavad tarbijaid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) hoiatab Efrenza OÜ ja Soodusmüük Perele OÜ eest, kes on seotud Facebookis tegutseva grupiga „Tellimused Poolast“. Tarbijatel on probleeme ka Tartus Laine Köögistuudio nime all tegutseva Lainel UÜ-ga. Mainitud ettevõtetel on probleeme tarbijate ees võetud kohustuste täitmisega.

Tarbijate pöördumistest nähtub, et Efrenza OÜ on müünud Facebookis olevas grupis „Tellimused Poolast“ (varasema nimega „Soodusmüük Peredele“) tarbijatele tooteid, mille eest küsinud täies ulatuses ettemaksu, ent jätnud tellimused täitmata. Tarbijate makstud raha ei ole nende nõudmisel tagastatud. Probleemid on jõudnud ka tarbijavaidluste komisjoni, ent ettevõtja ei täida ka tarbija kasuks tehtud otsuseid, mistõttu on Efrenza OÜ kantud musta nimekirja. Lehel „Tellimused Poolast“ toimub nüüdseks kauba tellimuste vastuvõtmine Soodusmüük Perele OÜ nime all, ent ka selle ettevõtja tegevuse osas on laekunud tarbijavaidluste komisjonile avaldus, mis annab kõiki asjaolusid kaaludes ohusignaali ka selle ettevõtte osas.

Tartus Laine Köögistuudio kaubamärki kasutav Lainel UÜ on võtnud tarbijatelt vastu köögimööbli tellimusi ja saanud ettemaksu, ent tarbijate avaldustest selgub, et ettevõte ei ole tellimusi täitnud ega tagasi maksnud ka saadud raha. Lisaks mööblitellimusele on tarbijatel mureks ka köögitehnikal ja mööblil ilmnenud puudused, mida kaupleja ei ole lahendanud. Lainel UÜ ei täida ka tarbijavaidluste komisjoni otsuseid. Tarbijatel on võimalik pöörduda asja lahendamiseks kohtusse. Kohtu kaudu on võimalik nõuda oma nõude rahuldamist, kas hagiavaldusega või maksekäsu kiirmenetluse raames. Maksekäsu kiirmenetluse esitamise võimalusega saab tutvuda Eesti kohtute veebis.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt on kaupleja kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebusele samas vormis vastama ja teavitama tarbija nõude rahuldamisest või kaebuse võimalikust lahendusest 15 päeva jooksul alates kaebuse saamisest.

Kui kaupleja ei ole tarbijaga kokkulepitud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohale toimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul. Kui lisatähtaja jooksul kohustust ei täideta, on tarbijal õigus kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist või lepingust taganeda ja makstud summa tagasi saada. Kui tarbija kasutas tasumiseks krediitkaarti, on tal võimalus raha tagasi saamiseks pöörduda kaardi väljastanud panga poole.

TTJA-l on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

pille.kalda@ttja.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

30.01.2019

Iga majaomanik peab hoidma oma katuseserva jääst ja lumest puhtana

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuletab majaomanikele meelde, et katusele kogunenud lumi ja jää võivad kukkuda üle räästaserva olles ohtlik jalakäijatele ja varale. Saabunud sulailmadega on eriti suur oht, et jää ja lumi hakkavad katuselt liikuma. Sellisel juhul tuleb räästa all olev ala piirata ja takistada inimeste sinna sattumine ning kohe puhastada katus ja räästad.

Majaomanike kohustus on lumeperioodil jälgida katusele kogunenud lund ja jääd ning see korrektselt ja õigeaegselt eemaldada. Oht tuleb kõrvaldada viivitamatult ja esimesel võimalusel – ei piisa pelgalt sellest, et pannakse tokid koos piirelindiga püsti ja oodatakse, et lumi ise alla kukub. Seejuures on oluline teada, et takistamine ei tähenda ainult lindiga piiramist – inimeste pääsemine ohutsooni peab olema välistatud ning nad peavad üheselt ohutsoonist aru saama. Kui sõltumata tokkidest ja lindist inimene satub ohutsooni ja saab jääkamakaga pihta, siis omanik on ikkagi vastutav sõltumata sellest, et ala oli piiratud.

Samuti ohustab liigne lumekoormus teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist.

Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab hoonele projekteerimisel ette nähtud võimalikest lisakoormustest.

Lume ja jää eemaldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

• katusel liikumisel tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada.
• kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis on soovitav tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.
• katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada.
• lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut.
• kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni.
• ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid.
• lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke.
• lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada.
• lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.

Ehitiste ohutuse tagamist kontrollivad kohalikud omavalitsused ja TTJA.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

pille.kalda@ttja.ee

Pressiteade
02.01.2019

Tööd alustas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Alates 1. jaanuarist alustas tööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), mis loodi  kahe asutuse ühendamisel eesmärgiga tugevdada riikliku tarbijakeskkonna ning turu- ja ohutusjärelevalve võimekust. Uus amet täidab kõiki seni kahel asutusel olnud ülesandeid.

TTJA peadirektor Kaur Kajaku sõnul on uue ameti eesmärk ennekõike ühendatud ametite tööprotsesside ühtlustamine ning seeläbi avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine. „Pean oluliseks koostöö tõhustamist ettevõtete ja elanikega. Riik peab olema partner, kes tagajärgede ja karistamise asemel tegeleb teadlikkuse tõstmise ja nõustamisega. Nende eesmärkide saavutamise võtmeteguriks pean ühtset ja uuendusmeelset meeskonda, organisatsioonisisese koostöö arendamine on kindlasti meie esimese tegevusaasta üks prioriteet.“

TTJA struktuuris on viis osakonda: tehnika-, ehitus-, transpordi-, side- ja tarbimiskeskkonna osakond.

Ameti veebileht on aadressil www.ttja.ee, kust leiavad nii tarbijad kui ettevõtjad vajaliku info ameti tegevusvaldkondade, e-teeninduse keskkondade, juhendmaterjalide, kontaktide jms kohta.

Üleminekuperioodil kuni uue kontori valmimiseni asuvad ameti töötajad kahes kontoris ja sel ajal on ameti juriidiliseks aadressiks Sõle 23a, Tallinn. Ameti üldtelefonid on 6 672 000 ning 6 201 700 ja e-posti aadress info@ttja.ee . Tarbijate nõustamistelefon 6 201 707 töötab tavapärasel viisil tööpäeviti kell 10-15 ning tarbijate nõustamine jätkub Tallinnas ja maakondades muutusteta, vastuvõttude kohta saab täpsemat infot ameti kodulehelt.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719