Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp kurtis, et Nõo lihatööstus on aastaid väärkasutanud oma toodetel toiduliidu välja antavat lipumärki või sellele sarnanevat tähist, mis on heitnud halba varju kogu lipumärgi kuvandile. […]
Allikas: Postimees
Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp kurtis, et Nõo lihatööstus on aastaid väärkasutanud oma toodetel toiduliidu välja antavat lipumärki või sellele sarnanevat tähist, mis on heitnud halba varju kogu lipumärgi kuvandile. […]
Allikas: Postimees
Minna reisile või mitte? Uus teabeleht aitab reisihuvilisel teha teadlikku valikut
Tänavu suvel muutusid oluliselt reisiteenuste pakkumisele ja müümisele kehtestatud reeglid, mis tõi praktilisi uuendusi nii reisiettevõtjale kui ka ostjale. Sarnaselt finantssektorile kehtestati reisiettevõtjaile kohustus esitada reisijaile enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist standardinfo teabeleht, kust tarbija saab selget infot sõlmitava lepingu tüübi ja oma õiguste kohta.
Uue pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi ülevõtmise eesmärk oli viia reisijate kaitse ulatus vastavusse turu arenguga, suurendada läbipaistvust ning reisijate ja ettevõtjate õiguskindlust. Reaalselt tähendab seemuuhulgas seda, et kuna tarbijal võib olla keeruline eristada, kas tegemist on pakettreisi või seotud reisikorraldusteenustega, siis tuleb talle anda rohkem teavet enne, kui ta sõlmib lepingu kummagi ostmiseks. See on oluline, sest reisija õigused ja kaitse ulatus on pakettreisilepingu puhul suuremad kui seotud reisikorraldusteenuste korral.
Mis on pakettreisi teabeleht?
Pakettreiside puhul peab standardinfo teabelehest selguma, et tegemist on pakettreisiga, reisija õigused, teave reisikorraldaja vastutuse ja tagatise kohta. Lisaks tuleb reisijale enne pakettreisi müümist anda piisavat teavet konkreetse reisi kohta. Näiteks peab reisija saama teada oma reisi sihtkoha ja teekonna, milliste transpordivahenditega sinna jõutakse, millises majutuskohas peatutakse, milline on selle majutuskoha järk või mugavusaste. Kui pakett sisaldab ka toitlustust, siis tuleb reisijale esitada toitlustuskava. Reisija peab saama teada reisitasu koguhinna ja selle tasumise korra ning millised teenused on reisitasu sisse arvestatud.
Kohustuslik on reisijale anda ka üldist infot sihtriigi passi-, viisa- ja tervisenõuete kohta. Reisi valimisel on reisija jaoks oluline saada teada, milline on viisa saamiseks kuluv ligikaudne aeg. Reisiettevõtja peab reisijat teavitama, et reisijal on igal ajal enne pakettreisi algust õigus lepingust taganeda, makstes reisiettevõtjale mõistlikku hüvitist tehtud kulutuste eest.
Kes peab andma teabelehe – reisikorraldaja või vahendaja?
Lepingueelse teabe esitamine on kohustuslik nii reisikorraldajale kui ka vahendajale, kui pakettreisi pakutakse või müüakse vahendaja kaudu. Reisija ees peab selle kohustuse täitma emb-kumb neist. Reisikorraldajal ja vahendajal tuleks kokku leppida kumb teavitamiskohustuse täidab.
Kui reisikorraldaja või vahendaja ei täida lepingueelset teavitamiskohustust, on reisijal võimalik kasutada ettevõtja vastu asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.
Mis on seotud reisikorraldusteenuste teabeleht?
Seotud reisikorraldusteenuste puhul tuleb reisijat teavitada, etta ei saa kasutada neid õigusi, mis on ette nähtud üksnes pakettreiside korral. Seotud reisikorraldusteenustega on tegemist näiteks juhul, kui reisija ostab müügikoha ühekordse külastamise või sellega ühenduse võtmise käigus ühe reisi jaoks erinevaid reisiteenuseid, valib need ja tasub nende eest eraldi.
Nende teenuste puhul vastutab iga teenuse tegelik osutaja ise oma teenuse kohase osutamise eest. See on erinev pakettreisist, kus kõikide reisiteenuste osutamise eest vastutab reisija ees reisikorraldaja.
Ettevõtjail tuleb teada, et seotud reisikorraldusteenuste puhul peab reisijale pakkumise teinud reisiettevõtja ehk antud juhul hõlbustaja samuti omama tagatist. Seejuures on oluline reisijat teavitada, et tagatist saab kasutada vaid sellisel juhul, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata hõlbustaja maksevõime tõttu. Näiteks ei laiene tagatise kaitse juhtudele, kus hõlbustaja on tegelikule teenuse osutajale reisijalt laekunud reisitasu edasi kandnud, kuid tegelik teenuse osutaja keeldub teenust osutamast.
Teavitamiskohustuse saab hõlbustaja täita esitades reisijale enne seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist standardinfo teabelehe.
Nagu eelnevast selgub on varasemaga võrreldes märkimisväärselt suurenenud reisija õigus saada enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste soetamist reisiettevõtjal põhjalikku teavet oma õiguste ja konkreetse teenuse kohta. Põhjalik eelteave soetatavate teenuste kohta aitab reisijal langetada teadlik valik ja vältida hilisemaid arusaamatusi.
Helen Rohtla, tarbijakaitseameti järelevalveosakonna turismivaldkonna jurist
Kui satud käimasoleva „musta reede“ sooduskampaania või mõnel muul ajal hea reisipakkumise peale või võtad ise ühendust reisiettevõtjaga pakettreisi soetamise sooviga, siis tea, et teatud olukordades on varasemast suuremad võimalused sõlmitud reisilepingust taganeda.
Suvel jõustusid turismiseaduse ning võlaõigusseaduse muudatused, millega võeti üle uus pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv.Muuhulgas muutusid varasemast soodsamaks ja läbipaistvamaks ka lepingust taganemise võimalused. Näiteks, kui oled reisikorraldajaga sõlminud pakettreisilepingu, ent hiljem, enne reisi toimumist, tõstab reisikorraldaja objektiivsetel põhjustel ja seadusest tulenevatel eeldustelreisi hinda kaheksa või enam protsenti, siis on sul õigus lepingust taganeda ja nõuda kõikide selle reisi eest reisikorraldajale tasutud maksete tagastamist.
Lepingust on õigus taganeda ka siis, kui reisija ei nõustu reisikorraldaja poolt pakettreisilepingus tehtavate muude oluliste muudatustega reisikorraldaja määratud tähtaja jooksul. Kui reisija on muudatustega nõus ning muudatustest tulenevalt väheneb reisi hind või kvaliteet, on reisijal õigus nõuda pakettreisi hinna alandamist.
Nendel nimetatud juhtudel on reisijal õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kõik selle reisi eest reisikorraldajale tehtud maksed.Samamoodi nagu varem, on selline õigus reisijal ka juhul, kui sihtkohas esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, näiteks seal puhkeb sõda, terrorism, toimub loodusõnnetus või haiguspuhang jms.
Ühtlasion reisijal õigus igal ajal enne reisi algust lepingust taganeda (näiteks temast endast tulenevatel põhjustel) ja sellisel juhul on reisikorraldajal õigus nõuda mõistlikku hüvitist. Kui reisija taganeb lepingust, siis reisikorraldaja peab talle raha tagastama 14 päeva jooksul.
Sandra Kurs, tarbijakaitseameti järelevalveosakonna turismivaldkonna jurist
Mis on geoblokeering?
Geoblokeering viitab peamiselt internetikauplustes kasutusel olevale praktikale, mille tulemusel tõkestatakse juurdepääsu ostukeskkonnale teisest riigist pärit klientidele kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel. Kehtiv teenuste direktiiv keelab juba täna tarbijate diskrimineerimise nii internetis kui füüsilises maailmas, kuid see pole soovitud tulemust andnud Detsembris jõustuv asukohapõhise tõkestuse keeld on Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu strateegia oluline osa.
Mis on uue määruse mõju?
1. Uus määrus keelab teisest riigist pärit klientide juurdepääsu tõkestamise veebipoele ning nende automaatse ümbersuunamise ilma eelneva nõusolekuta. Määrus ei keela sihtturu jaoks loodud erilehtede kasutamist, kuid klientidele peab olema tagatud juurdepääs just sellele veebipoele, millele ta algselt ligi soovis pääseda.
2. Määrus keelustab kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel põhjendamatu diskrimineerimise:
kaupade jaemüügil füüsilise tarneta;
elektrooniliste teenuste müügil;
teenuste osutamisel füüsilises kohas, kus kaupleja tegutseb.
3. Kliente ei tohi diskrimineerida ka maksevahendi alusel. See tähendab, et keelatud on kaupleja poolt muul juhul aktsepteeritud, kuid teises riigis väljastatud maksevahenditega tehtud tehingute tagasi lükkamine. Näiteks, kui e-pood aktsepteerib Eestis välja antud VISA või Mastercard kaarti, peab ta aktsepteerima ka kõikides teistes EL riikides välja antud VISA ja Mastercard kaarte. Kui aga kaupleja kasutab praegu näiteks ainult pangalingi võimalust, ei ole ta kohustatud kasutusele võtma krediitkaardimakseid või teisi makselahendusi.
4. Uue määruse kohaselt loetakse sellised ettevõtjate vahelised kokkulepped tühiseks, mis lähevad vastuollu määruse sätetega. Selliseid kokkuleppeid võib esineda nn vertikaallepingutes, kus tootja kirjutab edasimüüjale ette, kuidas, kellele ja mis tingimusel tohib kaupa müüa. Passiivmüügi korras – see tähendab juhuostjatele müües – tuleb nendest põhimõtetest samuti kinni pidada.
Milliseid kaupu uus määrus puudutab?
Määrus kohaldub kõikide kaupade müügile, mida internetis müüakse ja mille müük interneti vahendusel pole keelatud. Kauplejad ei pea olema seejuures teadlikud kõikides teistes EL riikides kehtestatud kaupade keeldudest. Kui selgub, et mõni kaup on teises riigis keelatud, siis on kauplejal õigus piirata juurdepääsu teatud kaupadele või teenustele ning see on põhjendatud.
Milliseid teenuseid uus määrus puudutab?
Lisaks elektrooniliselt osutatavatele teenustele (pilveteenuseid, andmeaidandust, veebimajutust ja tulemüüride pakkumist ning otsingumootorite ja internetikataloogide kasutamist) kuuluvad kohaldamisalasse enamik teenuseid. Määrus ei puuduta mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavaid üldhuviteenuseid, finantsteenuseid, elektroonilisi sideteenuseid, transporditeenuseid, ajutist tööd vahendavate tööbüroode teenuseid, tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, audiovisuaalteenuseid, hasartmänguteenuseid, eraturvateenuseid ning notarite ja kohtutäiturite osutatavad teenuseid.
Peamised müüdid ja tegelikkus
Ettevõtjatele
Määrusega kaasneb kauplejatele müügikohustus
Ei. Kauplejatel ei teki kohustus hakata kaupu müüma kõikidele klientidele. Kohustus on kohelda EL kliente võrdselt. Kui teisest riigist pärit kliendil on soov osta ja võimalus kauba või teenuse eest maksta ning talle sobivad kaupleja pakutud tarnetingimused, ei ole lubatud müügist keelduda. Säilib ka lepinguvabaduse põhimõte, kuid lepingu keeldumise aluseks ei tohi olla kliendi kodakondsus, elukoht või asukoht.
Määrusega kaasneb kohustus kaupu kõikjale tarnida
Ei. Määrus ei reguleeri kauplejate tarnetingimusi. Kauplejad saavad jätkuvalt vabalt valida, kuhu ja millistel tingimustel kaupu tarnitakse. See on osa ettevõtlusvabadusest. Tuleks siiski tagada, et minimaalselt saaks klient kaubale ise järgi tulla. Mõistlik oleks müügitingimustes selgelt sätestada, kui kaua kaupa müüja juures hoiustatakse, et ebamõistlikult pikka ladustamisaega vältida.
Määrus kohustab kõik hinnad ühtlustama
Ei. Kauplejatele jääb vabadus seada erinevaid hindu erinevatele sihtgruppidele mõeldud veebilehtedel, kuid need lehed peaksid olema ühtviisi ligipääsetavad kõikidele EL klientidele. Samuti pole välistatud, et hinnale lisandub tarbija asukohapõhine käibemaks või tarnega seotud lisatasu, mida kauplejal on õigus küsida. Samuti on lubatud teha eripakkumisi ning sihtgrupisoodustusi, kuid need peaks olema kõigile kättesaadavad ning soodustuse andmisest keeldumine ei või olla diskrimineeriv.
Määrusega kaasneb kohustus teada kõikide EL riikide tarbijakaitse reegleid
Ei. Sarnaselt füüsilises maailmas välisriigist ostetud asjadele kohaldub müüja asukohapõhine tarbijakaitse. Seda siiski seni, kuni kaupleja ei teosta suunatud müüki – see tähendab aktiivset müüki mõne konkreetse riigi klientidele. Aktiivsele müügile võib viidata näiteks see, kas e-pood on kättesaadav ka mõnes muus keeles peale ettevõtte tegevuskoha emakeele.
Määrusega kaasneb kohustus end juhuostude tõttu sihtriigis maksukohustuslaseks registreerida
Ei. Maksukohustuse tekkimiseks on seatud konkreetsed piirmäärad. Piiriüleste käibemaksureeglite ning -piirmääradega saab tutvuda vastaval EL infolehel: https://europa.eu/youreurope/business/taxation/vat/cross-border-vat/index_en.htm
Tarbijatele
Pärast määruse rakendumist saab vaadata kõikjal lemmiksaateid ja kuulata lemmikmuusikat
Ei, see määrus ei kohaldu audiovisuaalmeediale ega autoriõigusega kaitstud sisule (nagu muusika, arvutimängud, tarkvara ja e-raamatud). Pärast kahe aasta möödumist viiakse läbi hindamine, kas määruse kohaldamisala peaks laiendama ka autoriõigusega kaitstud sisule.
Pärast määruse jõustumist saab mis tahes kaupu kogu Euroopast endale koju tellida
Ei. Määrus paraku ei kohusta kauplejaid kõikjale tarnima. Samuti ei tähenda see seda, et kaupleja aktsepteerib tingimata tarbijale sobilikku maksevahendit. Näiteks pole enamus riikides täna veel võimalik Eestis populaarseid pangalinke kasutada.
Tarbija on kuningas – minu õigus jääb alati peale!
Ei. See ei pruugi nii olla kui tegu oli juhuostuga. Nii nagu reisil olles tehtud ostude puhul tuleb arvestada, et pretensioonide korral tuleb ilmselt pöörduda kauba müünud kaupleja tegevuskoha tarbijakaitse poole. Piiriüleste probleemide korral annab siiski nõu ka Tarbijakaitseamet.
Millal määrus rakendub?
Määrus jõustus 23. märtsil 2018 ja kauplejatel on kohustus seda täita alates 3. detsembrist 2018.
Lisainfo:
Euroopa Komisjoni teemaleht: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/geoblocking
Küsimused-vastused: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=55377
Homme on „must reede“ ehk Ameerika Ühendriikidest alguse saanud soodsate müügipakkumiste kampaania, mis on üle võetud terves Euroopas, samutivallutanud Eesti. Netikauplejate ülisoodsaid pakkumisi on internetis rohkem kui jõuaks jälgida.
Kui tavakauplustest ostes puudub tarbijal seaduslik õigus ostudest taganeda ja oma raha tagasi saada, siis e-kaupluste puhul on tarbijatel võimalik enamasti ümber mõelda. Seega need, kes „musta reede“ pakkumistest pimestatult kipuvad hiljem oma oste kahetsema, saavad netipoodides reeglina arvestada 14-päevase taganemisõigusega. Seda aga ainult juhul, kui tegemist on Euroopa Liidu kauplejaga ning kaupleja, kellele raha on makstud, ka tegelikkuses eksisteerib.
Seega tasub pettumuste vältimiseks alati veenduda, kes on see kaupleja, kellele oma raha andma hakkad. Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa.
Esimene samm – vaata milliseid andmeid netikaupleja enda kohta avaldab. Euroopa Liidus registreeritud e-poodidel on seadusega ette nähtud andmete avaldamine, mis võimaldab neid tuvastada: ärinimi, tegutsemiskoha aadress, ettevõtte telefoninumber jms. Veebipoed, mille veebiaadressis sisaldub näiteks co.uk, et pruugi sugugi olla Suurbritannia ettevõtted.
Veebilehe tausta ning päritolu saab uurida mitmeid interneti otsingumootoreid kasutades, nt tasub netipoe aadress sisestada http://whois.domaintools.com/ või www.scamadviser.com otsingusse, et näha millises riigis on veebilehekülje domeen registreeritud.
Tasub teada, et e-poed, mille kontaktide lingi alt ei avane andmeid kaupleja kohta, vaid pakutakse võimalust võtta veebivormi kasutades kauplejaga ühendust, ei ole usaldusväärsed. Sageli tellitakse neist just odavate hindade tõttu ning hiljem tuleb tarbijale üllatusena, et kauba tegelik müüja asub Hiinas, sest e-kaubamaja aadress jättis mulje kui Suurbritannia või Saksamaa kauplusest.
Teine samm – täpsusta, kellele palutakse makse sooritada? Kui märkad, et kaupleja asub väljapool Euroopa Liitu, nt Hiinas või Ameerika Ühendriikides, ei ole see tingimata ohumärk, vaid siis , tuleb lihtsalt arvestada, et sellise tehingu korral ei reguleeri sinu õigusi, nt kaup tagasi saata, Euroopa Liidus kehtivad reeglid. Seega tasub eriti hoolikalt muuhulgas veenduda selles, kas kaupleja pakub ostust taganemisvõimalust, kui kalliks võib kaupade tagastamine minna ning kas hinnale võivad lisanduda tollimaksud. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate kauplejate puhul ei saa vajadusel abistada ka riiklikud tarbijakaitseasutused, nagu tarbijakaitseamet ja EL tarbija nõustamiskeskus.
Kui sul palutakse raha müüjale üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik! Kahe eraisiku vahel sõlmitud tehingutele ei kohaldu tarbijakaitsereeglid.
Kolmas samm – loe läbi kasutajatingimused. Kuigi enamus tarbijaid peab end vilunud netiostlejateks, kes on kursis 14-päevase taganemisõiguse, tavapärase tarneaja või tagastamistingimustega, tasub alati vaadata, kas ja kuidas kaupleja tarbijat tema õigustest teavitab. Netipoed, kes ei anna üheselt mõistetavalt ostueelset teavet tarbija seaduslikest õigustest, ei ole usaldusväärsed.
Neljas samm – oska eristada originaal- ja võltstooteid. „Musta reede“ pakkumiste hulgas hoogustuvad ka sellised veebileheküljed, kust leiab nö bränditooteid või kaubamärgi kaupu. Tasub meeles pidada, et kui ka toote pilt või kirjeldus tundub tõetruu, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõna nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas tegemist on ikka originaaltoodetega.Näiteks ECCO jalatseid müüva veebipoe aadress on ee.ecco.com, mitte www.eccoesale.com.
Kui toodete hind on tavahinnast kordi väiksem või disainertooteid pakutakse enneolematult odava hinnaga, tasub pigem ost katki jätta.
Mis ikkagi teha, kui oled petta saanud?
Kui oled kauba eest maksnud krediitkaardiga ja kaup ei ole jõudnud sinuni, tasub võtta ühendust oma pangaga, kes saab algatada chargeback protseduuri. See on ainus võimalus Euroopa Liidust väljas asuvalt petturlikult kauplejalt oma raha tagasi saamiseks. Euroopa Liidu siseste ostude osas saab sind nõustada tarbijakaitseameti piirüleste kaebustega tegelev osakond – EL tarbija nõustamiskeskus. Esmaseid nõuandeid leiad keskuse veebilehelt www.ecc.ee.
Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitseamet
Tarbijakaitseamet on aastaid otsinud võimalusi oma nõustamisteenuste kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamiseks, sest mehitatud nõustamispunktide külastatavus oli madal ja kulukas. Samal ajal suurenes telefonikõnede arv ameti nõustamistelefonile, mis omakorda koormas sisulist järelevalvetööd. Olukord karjus täiendava ressursivajaduse järele, selle saamine aga reaalselt oli piiratud, mistõttu tuli vaadata digilahenduste poole.
Otsustasime esimese katsetusena viia nõustamise digitaalkujul vahetusse tarbimiskeskkonda ning paigutasime kolm infokioskit Tallinna lennujaama. Kioskitest saab tarbija kiirelt infot oma lennureisija õiguste kohta reaalajas. Muidugi ei edenenud kõik lihtsalt ja mõttest reaalsuseni kulus omajagu aega, kuid 2015. aastal jõudsime siiski sihile. Juba esimesed kuud näitasid tulemusi, mis ületasid igasuguseid ootuseid. Skeptikuid oli palju ja eks osa nende väidetest on ka tõesed – infokioskeid näpitakse ka ajaviiteks, aga see ei ole ju tegelikult halb, sest ilmselt võib seejuures meelde jääda ka mõni ekraanil kuvatud soovitus.
Esimene täisaasta2016. aastal näitas tulemust ligikaudu kümme tuhat nõustamist, mis jätkus samamoodi ka järgneval aastal. Arvestades asjaolu, et ligi 3 kuud 2017. aastast olid infokioskid lennujaama remondi ja ümber paigutuste tõttu võrgust eemaldatud, oli tulemus veelgi muljetavaldavam. 2018. aasta on infoekraanidele olnud stabiilne aasta nii tehniliselt kui ka asukoha mõttes ja juba täna võib öelda, et reisijad on oma nõustaja leidnud – aasta lõpp terendab tulemusega üle kahekümne tuhande nõustamise. Täname lennujaama mõistva suhtumise ja koostöövalmiduse eest!
Abimehed ka kaubanduskeskustesse
Esimesed lootustandvad tulemused lennujaamast ja jätkuv teadmine, et võime olla nõustamisel efektiivsemad, innustas meid edasi mõtlema kaubanduskeskuste peale. Taaskord tuli rinda pista skeptikute ja kaigastega, kuid 2018. aasta algusest on infokioskid kasutusel Rakvere, Viljandi ja Kuressaare kaubanduskeskustes, esialgu pilootprojektina. Oma lahenduselt ei ole infokioskitesse lisatud diginõustaja midagi muud, kui tavapärasel troubleshooter põhimõttel töötav keskkond, kus kasutaja käest küsitakse suunavaid küsimusi ning valides erinevaid vastusevariante jõuab ta 6-12 sammuga vastuse või selgituseni. Seega on selle kasutamine väga hõlbus ja kiire.
Esimesed tulemused kinnitavad meie valikute perspektiivikust. Seni on kaubanduskeskustest kõige edukamaks osutunud Rakvere Põhjakeskus – augusti lõpu seisuga ligikaudu 3000 nõustamist. Viljandi Centrum ja Kuressaare Kaubamaja on ületanud kumbki tuhande nõustamise piiri. Lisaks on uuendusena meil ka Tarbijakaitseameti kodulehele paigutatud diginõustaja, mis liigub juba teist aastat ligi 6000 nõustamise graafikus ning on vähenenud infotelefonile tulnud kõnede arvu viiendiku võrra. Kaubanduskeskuste piloodi aastalõpu koondtulemuseks võib ennustada 7000-8000 nõustamist. Varasem nõustamiskorraldus neis linnades andis tulemuseks pea 50 korda väiksema kontaktide arvu.
Numbrid on mõtlemapanevad ning meie kogemus huvipakkuv ehk ka teistele riigiasutustele, kelle nõustamisalane fookus suunatud klientidele, kes vajaksid enim nõu just oma igapäevasel liikumistrajektooril.
Avaliku ja erasektori koostöö
Tõsiasi aga on, et ei riik ega ükski amet suuda kõikidesse kaubanduskeskustesse eraldi kujundatud puutetundliku ekraaniga nn infokioskit paigutada. Äärmisel juhul võiks rääkida ühest igasse maakonnakeskusesse. Küll aga on käesolev artikkel üleskutseks kõigile kaubanduskeskustele ning miks ka mitte väikepoodidele ja nende kettidele omal initsiatiivil tarbija infokioski kasutusele võtmiseks. Lahendite võimalusi on palju. Näiteks oleks tarbijakaitseamet nõus jagama kauplejatega oma väljatöötatud tarkvara, kui kaupleja soovib oma kauplusesse või keskusesse analoogset infokioskit paigaldada.
Alati tasub meeles pidada, et ausa kauplemise üks tunnus on ausa info andmine olukordadeks, kus tehing ei ole kõige paremini õnnestunud ja kauba või teenusega on probleem, sõltumata põhjustest. Probleemseid olukordi tekib, see on fakt. Kliendi jaoks on oluline saada infot ja abi, lisaks võib sellise infokioski olemasolu osutuda ettevõtja trumbiks oma konkurentide ees ning suurendada külastatavust ja usaldusväärsust. Ei maksa muretseda ka diginõustaja asjatu näppimise pärast – konkreetse probleemi puudumine, ei tähenda, et tegemist oli ajaraiskamisega. Ühel või teisel viisil leiab sihitult seigeldes omandatud teaveikka koha tarbijateadlikkuse varasalves.
Andres Sooniste, tarbijakaitseameti peadirektor
Tarbijakaitseameti pressiteade
19.11.2018
„Puhka targalt“ ehk kuidas vältida puhkusereisi ebaõnnestumist
Tarbijakaitseamet alustab täna teavituskampaaniaga, mis keskendub reiside müümise ja ostmisega seonduvatele küsimustele lähtuvalt 2018. aastal jõustunud seadusemuudatustest. Edaspidi on reisijail varasemast suurem õigus saada enne reisi soetamist põhjalikku teavet oma õiguste ja konkreetse teenuse kohta.
Amet rõhutab, et igal turismiteenuseid pakkuval ettevõtjal tuleb üle vaadata oma tegevus, et selgeks teha kes ta on uue direktiivi valguses. Sellest omakorda sõltub, kas ta on kohustatud esitama majandustegevusteate ja omama tagatist. Nimelt, uue korra järgi võib reisiettevõtjaks muutuda samahästi ka majutusteenuse, reisijaveo või muu turismiteenuse osutaja.
Pakettreisi mõiste sai varasemast laiema tähenduse. „Direktiiv käib kaasas muutuvate tarbijaharjumustega, kuna üha enam soovivad reisijad ise oma reise erinevatest teenustest kokku panna. Varem olid pakettreisid vaid need, mille pani kokku reisikorraldaja omal algatusel, siis nüüdsest on pakettreisid ka sellised reisid, mis koostatakse reisija soovil. Seega on reisijale tagatud varasemast laiem õiguste kaitse,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Direktiiviga tekkis uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol. Kui ettevõtja hõlbustab reisijal üksikute reisiteenuste valimist ja ostmist eraldi ning nendest ei moodustu pakettreisi, võib tegemist olla seotud reisikorraldusteenustega. Oluline on teada, et seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on samuti tagatiskohustuslane.
Nii reisijail kui ettevõtjail tuleb teada, et reisiettevõtja peab andma reisijatele enne lepingu sõlmimist standardinfo teabelehe, nagu see on seni tuntud finantssektoris. „Standardinfo on vajalik seetõttu, et reisijal võib olla keeruline eristada, kas tegemist on pakettreisi või seotud reisikorraldusteenustega, aga tema õigused sõltuvad konkreetsest teenuse tüübist. Reisija õigused ja kaitse ulatus on pakettreisilepingu puhul suuremad kui seotud reisikorraldusteenuste korral,“ selgitas Sooniste.
Hea on teada ka seda, et teatud olukordades muutus reisijaile pakettreisilepingust taganemine soodsamaks. Näiteks kui reisikorraldaja tõstab pärast lepingu sõlmimist, kuid enne reisi toimumist, hinda enam kui kaheksa protsenti või kui sihtkohas esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, siis on reisijal õigus lepingust taganeda ja nõuda kogu makstud raha tagasi. Samasugune õigus on ka juhul, kui reisija ei nõustu reisikorraldaja poolt pakettreisilepingus tehtavate muude oluliste muudatustega.
Tarbijakaitseamet on nii reisijaile kui ettevõtjaile loonud kampaaniaveebi https://ostatargalt.ee/puhkatargalt/, kus seletatakse põhiline teave mõlemale sihtgrupile lahti. Samuti saab igaüks seal kontrollida huvipakkuva reisiettevõtja tagatist.
Amet on reisiettevõtjaile uusi nõudeid põhjalikult lahti seletanud ka oma kodulehel ettevõtjaile, kus muuhulgas räägitakse täpsemalt ka kontaktpunktist, tagatisest ja kogumüügi aruandest. Lehelt leiavad ettevõtjad ka hulgaliselt juhendeid. Amet on reisimisega olulisima teabe, sh direktiiviga seonduva, lahti kirjutanud ka tarbijaile suunatud leheküljel.
Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719
Suur ahjupraadide valmistamise hooaeg on käes, aga enne, kui toidu ahju pistad, tasuks hoolega jälgid, millist nõud ja kuidas selleks kasutad.
Nii mõnigi retsept eeldab, et ahjuvormi tuleb enne toidu ahjupanekut tühjalt kuumutada. Selgub aga, et sugugi kõigi vormidega pole see teguviis ohutu. Eriti ohtlik on Pyrexi vormide tühjana kuumutamine, vahendab The Kitchn.
Pyrexi vormid on väga levinud ka Eestis, kuid paljud ei pööra tähelepanu sellega kaasas käivale kasutusjuhendile, kus selgesõnaliselt öeldud, et seda ei tohi eelkuumutada.
Aga just sellist kuumutamist nõuavad nii mõnedki soolased ja magusad vormiroad.
Dana McMahan, The Kitchni toimetaja, avastas selle tõsiasja siis, kui tema mees vormi Yorkshire´i pudingut valmistas ja selle ahju pani. Eelsoojendatud vorm lõhkes ahjus.
Internetis uurimistööd tehes jõudis paar selleni, et Pyrex tõepoolest hoiatab kasutusjuhendis inimesi vormi eelkuumutamise eest, aga kui palju on neid inimesi, kes ahjuvormi kasutusjuhendit loevad?
Tegemist on kahtlemata infoga, mida pühade-eelsel ajal maksab jagada ka kõigile oma sõpradele-tuttavatele, et samalaadseid õnnetusi vältida. Ja kui ostad koju uue ahjuvormi, tasub täpselt süveneda, mida sellega tohib ja ei tohi teha. […]
Allikas: Postimees
Tarbijakaitseameti pressiteade
15.11.2018
Sideettevõtjad loobusid tarbijakaitseameti menetluse tõttu ebamõistlikest tingimustest
Tarbijakaitseamet viis sideettevõtjate Telia Eesti, Tele2 Eesti, Elisa Eesti, STV ja Levikom Eesti suhtes läbi järelevalvemenetlused, kuna ettevõtjad kasutasid tähtajalistes lepingutes tarbijaid ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi. Sideettevõtjad tegid asjakohased muudatused.
Tarbijate pöördumistest nähtus, et sideettevõtjad nõudsid tarbijailt tähtajalise lepingu ennetähtaegselt ülesütlemisel või paketi muutmisel ebamõistlikult suuri leppetrahve, mida lepingus nimetati ka käsitlustasuks. Lisaks esines mobiilsideoperaatoritel olukordi, mil osamaksetega mobiiltelefoni soetanud tarbija pidi ettevõtja ühepoolse lepingu tingimuste muutmise korral, näiteks hinnatõus, lepingu ülesütlemisel ostma telefoni kohe täishinnaga välja, kaotades soodustuse.
Tarbijakaitseamet selgitab, et tüüptingimustega ette nähtud kohustuse rikkumise korral nõutav leppetrahv ei tohi olla ebamõistlikult suur. Sideettevõtjad kasutasid tähtajalistes lepingutes fikseeritud summas leppetrahvi, mida tuli maksta ühesuguses summas sõltumata sellest, millal leping üles öeldi. Näiteks tuli tasuda sama suur leppetrahv tarbijal, kes lõpetas tähtajalise lepingu pärast lepingu tähtaja poolt aega või kuu enne tähtaja täitumist. Ameti hinnangul on tähtajalise sideteenuse lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel või paketi muutmisel makstav leppetrahv ebamõistlikult suur, kui leppetrahv ei ole ligilähedane tegelikult tekkinud kahjule ega arvesta, kui suures osa on tarbija omaltpoolt lepingut täitnud.
Kuivõrd tähtajaline leping sõlmitakse teenuse või seadme hinna soodustuse saamisel, tuleb kahju ja leppetrahvi arvestamisel lähtuda soodustusest, mille tarbija on saanud. Arvesse tuleb võtta ka kui suures osas on tarbija omaltpoolt lepingut täitnud. Seetõttu võib näiteks teenuse hinna soodustuse puhul pidada mõistlikuks leppetrahvi, mis lepingu tähtaja esimeses pooles on ajas suurenev, kuivõrd iga kuuga suureneb tarbija poolt kasutatud soodustus ning lepingu tähtaja teises pooles ajas vähenev, sest arvestatakse ka lepingu lõpuni jäävat aega ja tarbijapoolset lepingu täitmist. Seadme hinna soodustuse korral saab tarbija kohe kogu soodustuse kätte, mistõttu on alguses makstav leppetrahv suurem.
Seadusest tulenevate põhimõtetega ei ole kooskõlas olukorrad, mil sideettevõtja muudab ühepoolselt lepingu tingimusi ning tarbija kaotab soodustuse ja peab ostma telefoni kohe täishinnaga välja. Nimetatuga piiratakse tarbija seadusest tulenevat õigust lepingu ülesütlemisel, kui tarbija ei nõustu sideettevõtja lepingu tingimuste muudatustega. Uute tingimuste kohaselt on tarbijal võimalik valida, kas osta seade koheselt välja või tasuda edasi osamaksetena, seejuures ei kaota soodustus kehtivust.
Lisateave
sideteenuste rubriik tarbijakaitseameti veebis.
Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719
EEST TARBIJAKAITSE LIIT esitas 4.juulil k.a. Riigikogu esimehele pöördumised, mis olid seotud toiduainete märgistamisega ja see teema on laialdaselt kajastatud ka meie kodulehel, samuti Euroopa mastaabis BEUCi (Euroopa tarbijaorganisatsioonide katusorganisatsioon) kaudu.
Nüüd saime riigikogu maaelukomisjonilt alljärgneva vastuse:
Austatud pöördujad
Teie kirjad (Avalik kiri toidutööstustele, valitsusele ja Riigikogu liikmetele ning Eesti Tarbijakaitse Liidu, Eesti Karskusseltsi pöördumine vabariigi valitsusele) edastati maaelukomisjonile. Mõlemad kirjad on seotud toiduainete märgistamisega. Kuna suvel Riigikogu komisjonide korralisi istungeid ei toimu, pole maaelukomisjon teie kirju oma istungil eraldi arutanud. Küll on komisjon läbi mitme kooseisu korduvalt arutanud toidu märgistamisega seotud probleeme. Viimane suurem arutelu toimus komisjoni 27.10.2015 istungil ning seal puudutati ka lipumärgi teemat. Toiduliidu esindaja märkis toona, et Toiduliidu poolt loodud märgiste kasutamine on ennast õigustanud ning ka küsitlustulemused näitavad, et tarbijad peavad märgiste kasutamist vajalikuks.
Lipumärgi statuudi töötas välja Toiduliit. Lipumärki kannavad tooted, mis on toodetud Eestis, kasutades nii kodumaist kui importtoorainet, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Lipumärki võivad kanda tooted, mille päritolumaa on Eesti. Päritolumaaks peetakse riiki, kus toit on toodetud või valmistatud. Töötlemata toidu (värske liha, kala, seened, marjad, köögiviljad jne) puhul on päritolumaaks maa, kus toit on toodetud ja teiste toitude puhul on päritolumaaks maa, kus toit on valmistatud. Märgi statuut on oma olemuselt kokkulepe ja just sellisena on Toiduliit selle märgi sisu ette näinud.
Ka hilisematel toidu ja selle turustamisega seotud aruteludel on muu hulgas räägitud toidumärgistest ja -märgistusest ning kuidas eestimaist toitu paremini turundada, et see nähtav ja leitav oleks. On väljendatud muret, et kaupluseketid kasutavad laialdaselt oma kaubamärke (Private Label), mille puhul võib toote päritolu jääda ebaselgeks. Valdavalt on jõutud arvamusele, et toidu märgistus peab olema arusaadav ja adekvaatselt kajastama toidu koostist. On väljendatud ka seisukohta, et erinevaid märke, mida kasutatakse toidu ja toiduainete pakenditel, on liiga palju ja see teeb tarbija jaoks valiku tegemise keeruliseks. Samas on selge, et iga märgi mõte on selles, et just antud toodet paremini müüa. Eelpool viidatud istungil tõdeti, et ettevõtetele ei saa paljude ja erinevate märkide kasutamist ette heita. Samas on murekohaks, et märke on tekkinud palju. Märgiste rohkus loob olukorra, kus tarbijal on raske orienteeruda. See puudutab ka lipumärki. On oluline, et märkide väljaandjad teeksid koostööd, et oma märgise sõnumit paremini välja tuua. Istungil märgiti ka, et riik ei peaks liigselt sekkuma siseriiklike märgiste kasutamisse.
Kindlasti on väga oluline tarbija teavitamine, et paremini orienteeruda ja pakutavate toodete hulgast just enda eelistustele vastav toit välja valida. Teades, et lipumärgi puhul ei pruugi tooraine olla 100% eestimaine, aga seda siiski soovitakse, siis tuleks otsida märki „Tunnustatud Eesti maitse“ ehk nn pääsukesemärki, mida annab välja Põllumajandus-Kaubanduskoda. Sellist märki võivad kanda tooted, mille põhitooraine pärineb 100% Eestist, mis on valmistatud Eestis
registreeritud ettevõttes ning mis lisaks peavad veel vastama teatud tingimustele, mis on paika pandud märgi väljaandja poolt kehtestatud märgi statuudiga.
Toiduainete märgistamise üldised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele. Määrus sätestab tarbijale toidualase teabe esitamise, eelkõige toidu märgistamise üldpõhimõtted ja nõuded ning käitleja vastutuse. Määruses on sätestatud ka põhimõtted, mis puudutavad toidupäritoluriigi märkimist. Määrusest tulenevalt on Maaeluministeerium koostanud juhendi „Toidu märgistusel antav teave päritoluriigi kohta“. Vabatahtliku märgistuse osas öeldakse määruses, et see peaks vastama üldistele põhimõtetele.
Septembris algavad jälle komisjonide korralised istungid. Siis vaatab maaelukomisjon oma istungil üle ka suve jooksul saabunud kirjad, sealhulgas ka teie pöördumise.
Lugupidamisega
Ülle Särgava
Riigikogu maaelukomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
T: +372 631 6503
M: +372 53365034
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
www.riigikogu.ee
Euroopa Komisjon avaldas täna 2018. aasta tarbijaturgude tulemustabeli, mis annab ülevaate ELi tarbijate hinnangutest 40 kaupade ja teenuste sektorile.
12/10/2018
Üldine usaldus turgude vastu on alates 2010. aastast suurenenud, kuid aruande järgi usub ainult 53% tarbijatest, et teenustesektorite ettevõtjad järgivad tarbijakaitsenorme. Kaupade puhul on see näitaja üksnes veidi kõrgem (59%). Võrreldes 2016. aasta tulemustabeliga ei ole tarbijate kindlustunne kasvanud. Enamikus ELi liikmesriikides on tarbijate jaoks eriti problemaatilised telekommunikatsiooni-, finants- ja kommunaalteenuste (vesi, gaas, elekter, postiteenused) sektor. Positiivne on see, et aruande kohaselt on Ida- ja Lääne-Euroopa vahelised erinevused tarbijate kindlustundes tasapisi vähenemas. Tarbijate kindlustunne on suur isikuteenuste (juuksuri- ja spaateenused), puhkusemajutuse ja puhkusepakettide puhul.[…]
Allikas: Euroopa komisjon
|
|---|