Komisjon algatas avaliku konsultatsiooni finantsteenuste kaugturustust käsitleva direktiivi tulemuslikkuse hindamiseks. Tagasisidet oodatakse eelkõige tarbijatelt ja jaefinantsteenuse pakkujatelt, aga ka tarbija- ja ettevõtlusorganisatsioonidelt ning asutustelt, kes tegelevad direktiivi sätete järelevalve ja täitmise tagamisega.
Alates direktiivi jõustumisest 2002. aastal on jaefinantsteenuste sektoris ühe enam kasutusel digitaaltehnoloogia, turule on tulnud uusi tooteid ja osalejaid ning kasutusele on võetud uusi müügikanaleid. Vastu on võetud mitu finantsteenuseid käsitlevat ELi õigusakti ja mitmeid õigusakte on ajakohastatud. 17 aastat pärast direktiivi vastuvõtmist algatas Euroopa Komisjon finantsteenuste kaugturustuse direktiivi teise hindamise, et teha kindlaks, kas alates 2002. aastast turgudel ja õiguskeskkonnas toimunud muutusi arvestades on direktiiv endiselt eesmärgipärane. Avalik konsultatsioon annab tarbijatele, jaefinantsteenuste spetsialistidele, riiklikele ametiasutustele ja muudele huvitatud sidusrühmadele võimaluse hinnata direktiivi asjakohasust, tulemuslikkust, sobivust ja sidusust. Hindamise tulemused plaanib Komisjon avaldada 2019. aasta lõpuks.
TTJA selgitus Aidu tuulepargi ehitustegevuse peatamise kohta
TTJA on seisukohal, et 2013. aastal väljastatud ehitusload enam ei
kehti ning 2015. aastal antud ehitusload on kohtumäärusega peatatud.Kuna ehitamist
ei ole kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest alustatud, muutuvad
ehitusload kehtetuks. Kohalik omavalitsus ehk Lüganuse vald on tõdenud oma
haldusaktis, millega väljastati uued ehitusload, et 2013.aastal väljastatud
load kaotavad kehtivuse ning sama on väitnud arendaja kohtuvaidluses. Lisaks
sellele on esitatud projekteerimistingimused vastuolus planeeringuga ning projekteerimistingimused
annavad suurema kõrguse kui planeering lubas.Tegelikkuses on tuulikud veel
kõrgemad.
Planeering
Kõige olulisem dokument on planeering.
Maidla Vallavolikogu 17.03.2011 otsusega nr 143 kehtestati
planeering „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava
infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku
teemaplaneering“, mille järgi võib kavandatud elektrituuliku (kuni 3 MW) suurim
lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast arvestatuna olla järgmine:
elektrituuliku masti (torni) suurim kõrgus kuni 135 m ja rootori laba tipu
kõrgus kuni 185 m.
Maidla Vallavalitsus väljastas
Kindel Vara OÜ-le projekteerimistingimused11.05.2011
korraldusega nr 76 „Aidu tuulepargi projekteerimistingimuste kinnitamine“.
Projekteerimistingimused on antud 33
elektrituuliku Vestas 112, 20/330 kV alajaama ja 330 kV ülekandeliini,
tuulikute ühenduskaablite ja juurdepääsuteede projekteerimiseks. Muuhulgas on
projekteerimistingimustes ette nähtud, et elektrituuliku rootori vertikaalse
laba tipu suurim lubatud kõrgus
olemasolevast maapinnast arvestatuna võib olla kuni 185 m.
Maidla Vallavalitsus otsustas 19.02.2013 korraldusega nr 15 „
Projekteerimis-tingimuste muutmine“ muuta Maidla Vallavalitsuse 11.05.2011
korraldust nr 76, millega muuhulgas muudeti elektrituuliku mudelit ning määrati
elektrituuliku rootori vertikaalse laba tipu suurimaks lubatud kõrguseks olemasolevast maapinnast arvestatuna kuni
195 m.
Järeldus: Projekteerimistingimustega võib teatud juhtudel planeeringut
vaid täpsustada, kuid põhilahendusi ei tohi muuta. Ehitise kõrguse muutmine
tähendab juba põhilahenduse muutmist. Seepärast on projekteerimistingimused
vastuolus planeeringuga ja järelikult on see seadusega vastuolus.
Ehitusluba
Maidla Vallavalitsus andis27.02.2013 korraldusega nr 25 Kindel
Vara OÜ-le kokku 32 ehitusluba
elektrituulikute püstitamiseks.
22.02.2015 ja 23.02.2015 esitas arendaja Lüganuse vallavalitsusele
taotluse uute ehituslubade väljastamiseks, tõdedes, et vanad load muutuvad
kehtetuks.
Lüganuse Vallavalitsus andis26.02.2015 korraldusega nr 59 Kindel
Vara OÜ-le kokku 33 ehitusluba
elektrituulikute püstitamiseks. Ehituslubade aluseks olnud projektis on
öeldud, et olemasoleva maapinna kõrgust
ei muudeta ning laba tipu kõrgus on 196,4 m olemasolevast maapinnast.
Korralduses nr 59 on kirjas: „Maidla
Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamisest möödub 28. veebruaril 2015
kaks aastat ning ehitamisega ei ole alustanud, mistõttu taotleb Kindel Vara OÜ
uusi ehituslubasid…“. Uued ehitusload väljastati samade eelprojektide alusel,
mis 2013.aasta load.
2013. aastal ehituslubade
väljastamise ajal ütleb ehitusseadus § 25, et: „Ehitusluba kaotab kehtivuse,
kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise
päevast arvates“.
06.03.2015 on tehtud kohaliku omavalitsuse pooltehitisregistris
paranduskanne nr 1511522/02683 ja nr 1511522/02684 põhjendusega „ehitusluba on
kaotanud kehtivuse“.
Järeldus I: 2013. aastal väljastatud ehitusload kaotasid kehtivuse,
mida tõdes Lüganuse Vallavalitsus oma haldusaktis ning mille kohta tegivallavalitsus
muuhulgas ka 06.03.2015 ehitisregistris
ka paranduskande.
Järeldus II: Juhul, kui lisaks 2015. aastal väljastatud ehituslubadele kehtiks
ka 2013.aastal väljastatud ehitusload, oleks kohaliku omavalitsuse üksus
väljastanud Aidu tuulepargile 65 ehitusluba elektrituuliku püstitamiseks.
Projekteerimistingimustes on kirjas 33 elektrituulikut. Sealjuures on juba
ehituslubade aluseks olnud eelprojektis tuulikute kõrgus vastuolus muudetud
projekteerimistingimustega, aga veelgi enam planeeringuga.
Arendaja ja Lüganuse
Vallavalitsus väidavad, et 2013. aasta ehitusluba kehtib, sest 18.05.2018, s.o 3 aastat hiljem, on
tehtud registri paranduskanne nr 1811522/07607 põhjendusega „Ehitusluba on
tähtajatu EhS § 25 lg 1“.Kande juurde on lisatud ehitise geodeetilise
mahamärkimise akt (25.02.2015), ehitamise alustamise teatis (21.02.2015) ja
ehitustööde päevik (25.02.2015).
Vastuolu
Arendaja on 29.05.2017 Tartu
Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses öelnud: „Aidu tuuleparki on asutud
reaalselt ehitama s.t ehituslube on asutud realiseerima alates sügisest 2015
…“;
Lisaks, 13.06.2017 Tartu
Halduskohtule esitatud vastuväidetes protestile ütles arendaja: „…ehitamise
alustamise eelduseks oli maakasutusõiguse olemasolu. /…. / Riigile kuuluva maa
üleandmise menetlus venis riigi haldussuutmatuse tõttu neli ja pool aastat ning
jõudis lõpule alles 09.09.2015 kui kolmas isik omandas tuulepargi rajamiseks
hoonestusõigused ning seejärel algasid koheselt ka ehitustööd…“.
Vastuolu nr 1: Kui ehitamist tegelikult alustati 25.02.2015, miks
on arendaja kohtus väitnud, et ehitustööd algasid sügisel 2015.
Vastuolu nr 2: Kui ehitamist alustati tegelikult 25.02.2015 ja need
esitati Lüganuse Vallavalitsusele, miks kandis Lüganuse Vallavalitsus nimetatud
dokumendid ehitisregistrisse kolm aastat hiljem, alles 18.05.2018.
Vastuolu nr 3: Kui ehitamist tegelikult alustati 25.02.2015, miks esitas
arendaja ehituslubade taotluse 22.02.2015 ja 23.02.2015.
Vastuolu nr 4: 06.03.2015 on tehtud ehitisregistris paranduskanne
põhjendusega „ehitusluba on kaotanud kehtivuse“. Miks tegi Lüganuse
Vallavalitsus sellise kande, kui neile oli esitatud dokumendid ehitamise
tegeliku alustamise kohta 25.02.2015?
Vastuolu nr 5: 2013.aastal kehtinud ehitusseadus § 23 lg (1¹)
ütleb, et ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik. Kindel Vara
OÜ ei olnud lubade taotlemise hetkel maaüksuse omanik, kuna Aidu karjäär kuulub
riigile ning Aidu Tuulepark OÜ (tekkis Kindel Vara OÜ-st eraldumise teel) sai
hoonestusõiguse omanikuks 9.septembril 2015, s.o kaks ja pool aastat hiljem.
Miks anti ehitusload Kindel Vara OÜ-le?
Vastuolu nr 6: Ehitamise alustamiseks peab olema omaniku nõusolek.
Kuna 25.02.2015 ei olnud Kindel Vara OÜ-l ega ka Aidu Tuulepark OÜ-l
hoonestusõigust, pidi ehitamise alustamiseks olema omaniku ehk riigi luba.
Maa-ameti kui riigi esindaja on kinnitanud, et arendajal ei olnud omaniku luba.
Seega, kui isegi oleks sel ajal hakatud ehitama, siis see oleks olnud
ebaseaduslik.
Vastuolu nr 7: Kaitseministeerium on kooskõlastanud 2012.aastal
projekti, kus oli tuuliku tiiviku tipu kõrguseks ette nähtud 185 m
olemasolevast maapinnast. 2013. aastal väljastatud lubade aluseks olevas
projektis on tiiviku tipu kõrguseks 196,4 m. Ehitusloa käigus ei võtnud Maidla Vallavalitsus loale
Kaitseministeeriumi kooskõlastust. 2015. aastal on väljastatud täiesti uued
ehitusload. Ehitusloa taotlus on vallale esitatud 22.02.2015 ja load on
väljastatud 26.02.2015. Kuidas on kohalik omavalitsus saanud läbi viia kogu
loamenetluse, sh kooskõlastada erinevate osapooltega, 4 päevaga?
Vastuolu nr 8: 24.04.2019 on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti tellimusel pädevate geodeetide poolt viidud läbi Aidu tuulikute kõrguse mõõtmine.
Tuulikute tegelik kõrgus on 220 m olemasolevast maapinnast. Ehitusaegse ehitise
nõutele vastavuse üle teeb järelevalvet kohalik omavalitsus. Kuidas on võimalik,
et püstitatud tuulikud on 35 m kõrgemad, kui on planeeringuga lubatud?
Lisainfo:
Anne-Mai
Helemäe
Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert
Koostist on tähtis teada selleks et teadlikult valida endale kosmeetikatooteid.
Juhul kui inimene on ühe või teise aine suhtes allergiline ja teab sellest, siis saab ta kokkupuudet nende ainetega vältida ja kasutada selliseid kosmeetikatooteid, milles neid aineid ei ole.
Igal kosmeetikatoote koostisosal on üks või mitu otstarvet, ehk funktsiooni kosmeetikatoote retseptuuris.
Kevadiste ilmade saabumisega peavad sõidukijuhid olema tavapärasest veel tähelepanelikumad ning teadvustama, et teel liiklevad taas kaherattaliste juhid, kellega tuleb teed jagada. Oma ohutuse nimel saavad palju ära teha jalgratturid ise: sõites korras rattaga, tehes end liikluses nähtavaks ning täites liiklusreegleid.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on taotlenud PPA poolt kehtestatud
Aidu tuulepargis viibimise keelu pikendamist kuni asjaolud on selged.
12.04.2019 tegi TTJA ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks Aidu tuulepargis. Ettekirjutuse saajaks oli Eleon Green OÜ kui Aidu tuulepargi
hoonestusõiguse omaja. Ettekirjutuse tegemise ajaks oli Aidu tuulepargis püstitatud üks tuulik (Aidu tuulik 5) ning arendajal oli plaanis veel ühe tuuliku püstitamine (Aidu tuulik 4). Kokku on arendajal plaanis tulevikus tuuleparki püstitada 30 tuulikut.
TTJA on teinud ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks, kuna tuulepargi püstitamine kujutaks endast ohtu riigi julgeolekule ning radarite
ja raadiosüsteemide häireteta toimimisele. Samuti on TTJA seisukohal, et arendaja ehitustegevus on ebaseaduslik, kuna arendajal puudub kehtiv ehitusluba.
2013. aastal saadud ehitusluba enam ei kehti ning 2015. aastal Lüganuse Vallavalitsuse antud tuulepargi ehitamisluba on kohtus vaidlustatud.
Ühtlasi ei ole riik kui maa omanik andnud tuulepargi ehitamiseks ehitusluba, samuti on riigikohus selgelt keelanud ehitamise. Isegi kui 2013. aasta ehitusluba kehtiks, siis Kaitseministeeriumiga on kooskõlastatud projekt, mille järgi on tuulikute lubatud kogukõrgus
2012. aastal olemasolevast maapinnast 185 m. Kõrguspiirangut on juba praegu märkimisväärselt ületatud, kuivõrd täna arendaja poolt esitatud info kohaselt on tuulikute orienteeruv kõrgus nende valmides maapinnast 202,4 m kuni 218,4 m.
Kuivõrd ehitustegevus jätkus pärast ettekirjutuse tegemist, tegi TTJA 17.04 sunniraha hoiatuse. Vaatamata ettekirjutusele ja sunniraha hoiatusele
jätkus ehitustegevus. TTJA on hoidnud ehitustegevusel pidevalt silma peal ning 19.04 fikseeritud olukord näitas, et ehitustegevuse edasisel jätkumisel oleks olnud pöördumatud kahjud. Sellest tulevalt tegi TTJA politsei poole ametiabi pöördumise ehitustegevuse
reaalseks peatamiseks. TTJA poolt esitatud materjalidele tuginedes kehtestas PPA alates 19.04 kuni 22. aprillini Aidu tuulepargis viibimise keelu. 22. aprillil taotles TTJA tuulepargis viibimiskeelu pikendamist. Viibimise keeld tähendab, et edasi ehitada ei
tohi, kuid arendajal on lubatud teostada hädavajalikud tegevused, mis on seotud ohutuse tagamisega. Täna on selgelt arendajale öeldud, et nad peavad tagama territooriumil ohutuse, kuid tuulikule labasid nad ei tohi külge monteerida.
TTJA poolt läbi viidud paikvaatlus ning arendaja poolt esitatud info kohaselt ületavad tuulikud lubatud kõrguspiirangu. Selle tulemusel võib
tuulepargi taha tekkida nn varjuala ning tuulepark võib põhjustada häireid radari töös valesihtmärkide genereerimise näol. Aidu tuuleparki kavandatakse Eesti Vabariigi idapiiri läheduses ja seepärast on ülioluline, et õhuseireradarid ja raadiosüsteemid töötaksid
tõrgeteta. Olukorras, kus eelhoiatussüsteemid ei saa töötada nõuetekohaselt, sest tuulikud on ehitatud kõrgemad kui lubatud, ei ole TTJA-l muud võimalust kui ehitustegevus koos politsei abiga peatada.
Välismaalt kasutatud auto ostmine on tarbijate seas küllalt levinud ning tavaliselt on selle tippaeg kevadel. Kuivõrd sõiduki ostmine on võimalik ka interneti
teel, võib hea tehingu asemel juhtuda, et auto on niivõrd kehvas seisus, et sellega ei ole võimalik isegi Eestisse sõita. Teadlikult tegutsedes saab ebaõnnestumisi vältida.
Kas müüja on eraisik või ettevõtja
Tarbijate kaebustest jääb sageli silma, et netist leitud auto ostmisel keskendutakse eelkõige hinnale ning taustauuringu tegemine nii auto kui müüja osas
jäetakse tahaplaanile.
Autot saab osta nii eraisikute, autokaupluste, vahendajate, oksjonite kui ka erinevate internetiplatvormide kaudu. Internetist ostmine on küll kõige mugavaim
ja soodsam, kuid automüüja näol võib tegu olla ka petturiga. Näiteks on internetis kõige lihtsam auto seisukorra kohta valeandmeid esitada. Paraku
Euroopas puudub ühtne autoregister, sõiduki ajaloo leiab vaid asukohamaa registrist, mis on harilikult vaid kohalikus keeles ja tarbijaile ebamugav.
Eraisikult ostes ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga,
millesse tarbijakaitse ei saa sekkuda. Kuigi eraisikult ostes võib saada auto odavama hinnaga, on ettevaatlikkuse mõttes kindlam tehinguid sõlmida automüügifirmadega, kus kehtivad kindlad reeglid müüja vastutuse kohta.
Vahendajalt ostes tuleb enne kindlaks teha, kas tal on volitused auto edasimüügiks, kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja
müüja vahel ning kas vahendaja müüb sõidukit edasi juriidilise või eraisikuna.
Veendu auto tegelikus seisukorras
On juhtunud, et internetis väljavalitud auto eest on raha kogu ulatuses müüjale üle kantud, kuid autot kätte saades ilmneb, et auto vajab põhjalikku remonti
või on üldse kasutuskõlbmatu.
Internetitehingu lihtsus ei tohiks üle kaaluda seda, et auto saadetakse ostjale ilma ostja ülevaatuse või proovisõiduta. Näiteks on juhtunud, et teise riiki autole järele saadetud
transpordifirma esindajal ei õnnestu ostetud autot isegi käivitada või soovitakse üle anda autot, mis ei vasta sugugi netis kirjeldatule.
Kuigi ka autode ostmisel interneti vahendusel kehtib tarbijatel Euroopa Liidu piires õigus 14-päeva jooksul kaubast
loobuda ning see müüjale sobimatuse korral tagastada, tuleb tunnistada, et praktiliselt võib see osutuda väga raskeks. Seetõttu ei soovita sellele õigusele lootma jääda.
Veendu automüüja usaldusväärsuses
Enne internetist auto ostmist loe koduleheküljel läbi kõik ostutingimused, garantiid puudutav teave. Seejuure kontrolli kas müüja kohta esitatud kontaktandmed
on tõesed, st kas antud e-posti aadressile vastatakse, telefoninumbrid kehtivad jne. Kindlasti ei tasu maksta kogu auto eest nõutavat summat ette. Kui võimalik, tuleks kasutada sellist maksesüsteemi, kus raha kantakse müüjale üle alles pärast auto ostjani
jõudmist. Võrdle samasuguste autode hindu ametlikel autoturgudel, sest pakkumised, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi, on reeglina pettused.
Sõlmi kindlasti leping
Jälgi, et autoga oleksid kaasas kõik dokumendid. Ära mine lubaduste õnge, et dokumendid saadetakse hiljem. Auto Eestis registreerimiseks tuleb Maanteeametile
esitada sõiduki dokumendid ja ostu-müügileping.
Kui automüüja ei paku lepingu sõlmimist, tuleb seda nõuda ning müüja vastuseisu korral tehing kohe katkestada. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused
ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus, mis tuleb enne allkirjastamist hoolikalt läbi lugeda
Lepingu sõlmimisel tuleb jälgida, et ei kirjutaks alla tingimustele, mida tegelikkuses ei mõista. Saksamaalt autot ostes on esinenud juhtumeid, kus müüjad
püüavad vastutust vältida ja kirjutavad lepingus ostja nime ette Händler (kaupmees),
Autohändler (autokaupmees) või Händlergeschäft (äritegevus) või
Firma. Sellise ebaaususe eesmärk on luua olukord, kus kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingu korral ei kehti tarbijakaitsereeglid ning tarbijakaitse ei saa probleemide korral sekkuda ega aidata.
Kas kasutatud autodel on alati garantii?
Kui uute kaupade ostul vastutab Euroopa Liidus müüja kahe aasta jooksul kõigi lepingule mittevastavuste ehk puuduste eest, mis auto üleandmise ajal esinevad,
siis kasutatud auto puhul võib müüja vastutuse aeg olla lühem, kuid mitte lühem kui aasta. Näiteks Saksamaal on kasutatud autode ostmisel tarbijal õigus ühe aasta jooksul esitada auto kvaliteedi suhtes pretensioon, eeldusel, et ilmnenud viga oli olemas juba
auto üleandmisel.
Kasutatud autodele ei pea andma garantiid. Kui müüja seda pakub, tuleb täpsustada kes peab teostama garantiiremonti ja kuidas on garantii territoriaalse
ulatusega. Kindlasti küsida garantiitunnistust, sest on esinenud juhuseid, kus internetis avaldatud kuulutuses mainiti garantii olemasolu, aga müügilepingus märgiti, et garantiid ei ole, kuna auto viiakse riigist välja.
Garantii on vabatahtlik lisasoodustus. Selle puudumine või lõppemine ei mõjuta seadusega kehtestatud tarbijaõigusi ehk müüja vastutust vähemalt aasta jooksul
autol ilmnenud puuduste osas. Seda muidugi juhul, kui puudused olid varjatult olemas juba auto üleandmise hetkel ja müüja ei suuda vastupidist tõendada.
Kuidas esitada kaebust?
Kui ostetud kasutatud autol ilmnevad vead, tuleb võimalikult ruttu, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul vea avastamisest, teha müüjale kirjalik kaebus. Kauplejale
tuleb esitada lisaks probleemi kirjeldusele ka oma selgelt väljendatud nõue.
Kui tarbija ja müüja omavahel kokkulepet ei saavuta ning tarbija on veendunud, et tema õigusi on rikutud, võib pöörduda probleemi lahendamiseks Tarbijakaitse
ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutsevasse EL tarbija nõustamiskeskusesse, mille ülesandeks on just piiriüleste probleemide lahendamine. Nõustamiskeskus koos automüüja asukoha riigi vastava Euroopa tarbijakaitsekeskusega püüavad leida probleemile kohtuvälist
mõlemaid osapooli rahuldavat lahendust.
Autor: Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
08.04.2019
Amet: Eesti lipu märgiga toodete pakendid peavad olema selgelt läbimõeldud
Lähtuvalt tarbijate pöördumistest analüüsis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Eesti Toiduainetööstuse Liidule (Toiduliidule) kuuluva kvaliteedimärgise „Eesti
lipu märk“ kasutamise põhimõtteid ja praktikat. Amet leidis, et märgi kasutamise üldpõhimõtted ei ole tarbijakaitseliste normidega vastuolus, ent eksitamise tõenäosust tuleb tootjail iga toote puhul hoolikalt hinnata ning vajadusel korrigeerida pakendi üldist
kujundust.
Toidu päritolu on tarbija tehinguotsuse juures olulise tähtsusega. Seepärast on väga oluline, et lipu märki kandvate toodete pakendite kujundus oleks selgelt läbimõeldud ning
tooraine päritolu oleks tarbijale lihtsasti märgatav.
TTJA juhib Toiduliidu tähelepanu, et märgi võimalikku eksitavust konkreetsetel juhtudel tuleb hinnata juhtumipõhiselt, arvestades iga konkreetset toodet ja selle märgistust,
kuna erinevate toodete ja pakendite kujunduse puhul võib tarbijale jääda ekslik mulje. Ameti hinnangul on oluline selgus nii tarbijale kui tootjaile, kes tootepakendeid kujundavad ja lipu märki soovivad kasutada. Seetõttu tegi amet Toiduliidule ettepaneku
vaadata üle „Eesti lipu märgi“ statuut ning välja töötada märgi kasutamise soovituslikud juhised.
Toodete puhul, mille töötlemise aste on vähene ning tarbija võib eeldada tooraine eestimaist päritolu, võib lipumärk pakendil osutuda tarbija jaoks eksitavaks, kui pakendil
ei ole üheselt ja selgelt välja toodud tooraine välismaine päritolu. Sellisteks toodeteks on näiteks liha, piim, muna jms. Juhul, kui sellises olukorras põhilise tooraine väljatoomine pole võimalik, soovitab amet eksitamise vältimiseks lipumärki mitte kasutada.
Lisainfo:
Pille Kalda
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert
Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
04.04.2019
Amet palub lapsevanematel üle kontrollida kasutusel olevad turvatoolid
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab teada, et Saksamaal on
testimise tulemusel tunnistatud ohtlikuks laste turvatoolid, mis ei pruugi
avarii korral pakkuda piisavalt kaitset. Selliste toolide kasutamine tuleb
lõpetada. Teadaolevalt on selliseid turvatoole müüdud erinevate nimede all ka
Eestis.
Ohuteade puudutab turvatoole, mis kannavad tüübikinnitusnumbreid E1
04301313 (lastele kaaluga kuni 18 kg) või E1 04301371 (lastele kaaluba kuni 36
kg) ning on toodetud aastail 2014-2018. Selliseid turvatoole on müüdud
erinevate kaubamärkide alt: ABC products INC, babyhit, BABYWAY, BANINNI,
bebesit, Bestbaby, CA, Capsula, CAUSALPLAY, Chelino, COSATTO, GlobalLUCKYBABY,
Happy Baby, HEYNER, Kiddo, Leader Kids, Lenox, LITTLE CAR, LORELLI, Lorelli
(Saturn), mybaby, OSANN, Parusok, PLAY, PLAYXTREM, RANT, SAFEWAY, 4BABY ja ka
Brittoni kaubamärgi alt.
Lähtuvalt kasutatavast kaubamärgist võib erineda toolidel kasutatav väline
disain ehk konstruktsiooni kattev materjal ja värv. Seega on ülimalt tähtis
vaadata tooli konstruktsioonil olevalt kleepsult tüübikinnitusnumbreid ning
tootmise aega. Tüübikinnituse numbriga kleeps on tavaliselt tooli tagumisel
küljel või küljel kleebituna konstruktsioonile (vaata pilte!). Kleepsul
võib olla lisaks tüübikinnituse numbrile märgitud ka tootmise aeg, mis võib
olla märgitud ka korpusele sisse pressitult nii öelda kellade süsteemiga,
millest üks kell viitab aastale ja teine kuule või kvartalile või muul moel.
Tänaseks teadaolevalt on nimetatud tüübikinnitusnumbri ja tootmisajaga
toole müünud järgnevad kauplused: DLB Trading OÜ (veebipood kaup.24.ee), 1A.EE OÜ (veebipood 1a.ee), Essa OÜ (veebipood minikid.ee kui kauplus Minikid)
ja OÜ Speli Baltic (veebipood pood.britton.ee ja Britton kauplused), kuid nimekiri ei pruugi olla lõplik.
Kui tarbija tuvastab, et tema kasutuses on selline tool, siis tuleb selle
kasutamine ohtlikkuse tõttu lõpetada. Kui ostust on möödunud vähem kui kaks
aastat, on tarbijal õigus pöörduda toote väljavahetamiseks või raha
tagasisaamiseks avaldusega müüja poole. Kui ostust on möödunud enam kui kaks
aastat, tuleb tarbijal samuti tool kasutusest välja arvata ning jälgida edasisi
juhiseid TTJA infokanalites.
TTJA jätkab menetlust, et välja selgitada täpsemad asjaolud ning annab
esimesel võimalusel täpsemat infot asjaolude kohta ning soovitusi neile, kelle
omanduses olev tool on ostetud rohkem kui kaks aastat tagasi.
Pressiteatele on manustatud ka fotod, mida palume ka võimalusel avaldada.
Kui kõiki ei saa, siis vähemalt need, kus on näha, kus asub see kleeps, kust
tuleks kontrollida tüübikinnitusnumbrit.
Lisainfo:
Pille Kalda
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert
15. märtsil tähistatakse
rahvusvahelist tarbija õiguste päeva.
Täna 15.märtsil 1962 pidas USA president J.F.Kennedy oma ajaloolise kõne Kongressile,
milles tõstatas tarbija õiguste küsimuse esmakordselt maailmas ja seadustas
neli põhilist tarbijaõigust – õigused ohutusele,
teabele, valikule ja kaasatusele ja seda kõike eesmärgiga kasvatada ühiskonna
heaolu.
Tarbijaliikumine, mis nägi päevavalgust teisel pool Atlandi ookeani saabus kiiresti ka Euroopasse, kus juba samal 1962. aastal moodustati tarbijakaitseorganisatsioonide katusorganisatsioon BEUC.
Eestis on tarbijate õigused kaitstud 1994. aastal kehtestatud Tarbijakaitseseadusega,
mille järgi on tarbijal järgmised õigused:
nõuda ja saada kaupa ja teenust, mis vastab nõuetele ja on
ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ja mille omamine ja kasutamine ei ole
keelatud;
saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja
tõest teavet teadlikku valiku tegemiseks;
saada tarbijaõiguse ja tarbimisalast teavet;
saada nõu ja abi kui tema õigusi on rikutud;
nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju
hüvitamist;
taotleda oma huvide arvestamist ning olla ühingute ja
liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat
kujundavate otsuste tegemisel.
Õigustega käsikäes käivad kohustused,
mille kohaselt:
tarbija peab tutvuma enne lepingu sõlmimist põhjalikult
kaupade ja teenustega;
lugema kaupade märgistust, kasutusjuhendeid, et
väljaselgitada toodete ja teenuste kasutamisega kaaasnevad ohud;
kasutama tooteid sihipäraselt ja õigesti;
küsida infot enne ostu sooritamist;
võrrelda erinevate kaupade hindu ja omadusi ja tutvuda
enne toote kasutamist kaasa antud tarbijateabega;
hoidma alles ostu tõendavad dokumendid.
Tarbijatena peame me langetama iga päev mitmeid otsuseid, olgu need siis
tingitud elulistest vajadustest, reklaami mõjust, keskkonna, õiguslikest,
sotsiaalsetest või majanduslikest huvidest lähtuvalt, igal juhul peavad nad
meid aitama toime tulla oma igapäevase eluga.
Seepärast on oluline teada oma õigusi ja kohustusi, et toimida
vastutustundlikult.
Hästi informeeritud ja teadlikud tarbijad on positiivsete majandusmuutuste
liikumapanev jõud.
Eesti Tarbijakaitse Liit on seisnud
tarbijate õiguste eest juba 25 aastat ja seega koolitanud ja harinud terve
põlvkonna jagu tarbijaid. Oleme selle üle uhked!
Täna 57 aastat
tagasi ehk 1962. aastal pidas Ameerika Ühendriikide president J. F. Kennedy kõne,
mis pani aluse tarbijaõiguste seadusandlusele. 15. märts kuulutatud üleilmseks
tarbijaõiguste päevaks. Eesti tarbijate põhiõigused on kirjas
tarbijakaitseseaduses.
Tarbijad
pöörduvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA) sageli väga
sarnaste küsimustega olukordades, mil neil on kahtlus, kas neil on seadusega
antud õigust millekski või mitte. Tänase tähtpäeva puhul on hea värskendada oma
teadmisi, mistõttu toome ära sagedased küsimused, millele tarbijad vastuseid
soovivad.
1. Kas tarbija
võib e-poest ostetud defektita toote tagastada ja raha tagasi küsida?
Jah, võib
küll. Sidevahendi teel, näiteks e-poest, telefonitsi või kataloogist tellitud,
ja müügiesitluse käigus ostetud kauba osas kehtib tarbijale 14-päevane
taganemisõigus. Taganemisel peab kaupleja tarbijale viivitamata, kuid mitte
hiljem kui 14 päeva jooksul makstud summa tagastama, sh postikulu kauba
kättesaamise eest. Sama aja jooksul tuleb tarbijal kaup müüjale tagasi saata.
14-päevasel
taganemisõigusel on ka erandid, näiteks ei kehti see meelelahutus- ja
reisiteenustele, kiiresti rikneva või vananeva kauba puhul, ajakirjade, audio-
ja videosalvestustele, samuti hügieenikaubale ning kaubale, mis on valmistatud
konkreetse tarbija isiklikke vajadusi arvestades.
Oluline on
meeles pidada, et tavapoest ostes ei ole seadusest tulenevat 14-päevast
taganemisõigust.
2. Kes maksab
postikulu 14-päevase taganemisõiguse kasutamisel?
Sageli kannab
toote tagastamisega seotud postikulud kaupleja, ent kaupleja võib selle
kohustuse panna ka tarbijale, kuid siis peab see olema selgelt
tellimistingimustes kirjas.
3. Kas
tarbijal on õigus nõuda kauplejalt pretensioonile vastamist?
Jah. Kui
tarbijal on ostetud toote või teenuse suhtes pretensioone, on tal õigus
pöörduda sellega kaupleja poole. Seadus ei ütle, kas seda peaks tegema
suuliselt või kirjalikult, ent hilisema tõendamise võimalikkuse huvides on seda
sageli mõistlik teha kirjalikult. Kaupleja on kohustatud tarbija pretensioonile
vastama 15 päeva jooksul.
4. Kui ostetud
esemel ilmnes defekt, kas tarbija võib kohe kauplejalt raha tagasi nõuda?
Ei. Ostjal on
defektse kauba puhul õigus nõuda müüjalt defektiga kauba parandamist või
asendamist. Müüja võib valida esmasena parandamise, näiteks lähtuvalt oma
kulutustest. Kui parandamine ebaõnnestub või samasugusega asendamine ei ole
võimalik, on tarbijal õigus raha tagasi saada. Seejuures peab asendatav toode
peab olema sama värv, mudel ja suurus. Kinkekaardi andmine ei ole raha
tagastamine.
5. Kas tarbija
saab TTJA-st abi ka juhul, kui väljaspool Eestit asuvalt kauplejalt tellitud
kaup kohale ei jõua?
Teise Euroopa
Liidu liikmesriigi kauplejaga tekkinud vaidluse korral saab abi ameti
koosseisus tegutsevast EL tarbija nõustamiskeskusest, mille ülesanne on
lahendada piiriüleseid tarbijakaebusi. ELi liikmesriikides asuvatelt
kauplejatelt ostes on tarbijad reeglina kindlustatud ühesuguste õigustega, mis
aga ei kehti väljaspool liitu tegutsevate kauplejate puhul, kelle osas puudub
võimalus tarbijat tema kaebusega aidata.
6. Kas
telefoni teel müügipakkumisele öeldud jah-sõna on siduv?
Ei.
Telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa, et tarbijal tekiks maksekohustus.
Lepingu sõlmimiseks on vajalik ka kirjalik müügipakkumine, millega nõusolekut
on tarbija kirjalikult kinnitanud. Kui seda ei ole, saab nii saadetud pakki kui
järgnevaid saadetisi pidada tellimata asjadeks, mille vastu võtmist ja endale
jätmist ei saa lugeda lepinguga nõustumiseks.
7. Kas
tarbijal on õigus saada ostutšekk?
Alla 20-eurose
ostu korral tuleb müüjal tarbijale anda ostu tõendav dokument juhul, kui
tarbija seda soovib. Üle 20-eurose ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma,
et tarbija seda eraldi küsima peaks. Ostutšekk tuleb väljastada sõltumata
sellest, kas tarbija maksab sularahas, pangakaardiga või ülekandega.
