Ringmajanduse tegevuskava on Rohelise lepingu üks olulisemaid dokumente selleks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Tarbijad kaebavad üha rohkem selle üle, et nende kodumasinad, arvutid  ja nutitelefonid purunevad kergesti ja nad ei ole parandatavad.

Jätkusuutlik  tarbimine peab olema tarbijate jaoks lihtne, mugav ja taskukohane, see loob ka eeldused selleks, et tarbijad pöörduvad automaatselt roheliste toodete poole andes sellega signaali ressursisõbralikumate tarbekaupade tootmiseks.

Jätkusuutlik tootmine ja tarbimine on sama mündi kaks poolt – pole ühte ilma teiseta.

Paljud inimesed muretsevad kemikaalide pärast, mida sisaldavad meie igapäevased tekstiiltooted, puhastusvahendid jne., seepärast on nõue takistada keelatud kemikaalide tagasiteed ringlussevõetud toodete kaudu tarbijate kodudesse väga hea uudis.

Tegevuskava olulisemad punktid:

Rohkem jätkusuutlike tooteid – tänu tulevasele säästva tootepoliitika raamistikule peavad paljud tarbekaubad nagu kodumasinad, arvutid, nutitelefonid jne. olema vastupidavamad, korduvkasutatavad, uuendatavad, parandatavad  ja ringlussevõetavad.

Suurt saastet tekitavad sektorid nagu tekstiil ja ehitised peavad kasutama toorainet palju tõhusamalt.

Toodete parandamise õigus, mis tähendab, et aina rohkem tarbekaupu peavad olema hõlpsasti parandatavad ja täiustatavad, mitte ainult ökodisaini nõuetega hõlmatud tooted, näiteks pesumasinad ja külmkapid. Ka nutitelefonid, printerid, arvutid, kohvimasinad peaksid kuuluma selle kategooria alla.

Tarbijad peavad saama usaldusväärsemat teavet toodete vastupidavuse kohta, mis tähendab, et kauplejad peavad müügikohas avaldama infot kui kaua on toodete kestvuse eeldatav eluiga. Kui toodete kestvus oleks pikem kannataks ka keskkond oluliselt vähem.

Tarbijad peavad olema paremini kaitstud rohepesu eest, mis tähendab, et Komisjon soovib lahendada põhjendamata keskkonnaalaste väidete eksponeerimise.

Võtta vastu meetmed, mis takistaksid ohtlike kemikaalide tagasiteed ringlussevõetud toodetes.

Võetakse vastu uued kohustuslikud nõuded pakendite kohta, mis on Euroopa Liidu turul lubatud ja keelustatakse liigne pakendamine.

Tuleb asendada toitlustuses olevad ühekordse kasutusega pakendid ja söögiriistad korduvkasutatavate toodetega.

Kindlustada, et jäätmeid tekiks minimaalselt või üldse mitte, sest jäätmeid saab muuta uueks kvaliteetseks ressursiks. Kaalumisel on ühtne jäätmete liigiti kogumise ja märgistamise süsteem.

Üleminekuga ringmajandusele saavad tarbijad suurema sõnaõiguse ja parima kaitse.

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

EUROOPA REISIJATEL ON ÕIGUS VALIDA KAS HÜVITISE  VÕI VAUTSERI VAHEL.

COVID-19 paneb tarbijatele tohutu rahalise koorma ja seepärast vajame me selliseid  lahendusi, mis kaitsevad nii tarbijaid kui reisitööstust, sest vastasel korral saaks tarbijate usaldus reisitööstuse vastu jäädavalt kahjustatud.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid on saanud lugematul hulgal tarbijate kaebusi lennuettevõtjate ja reisikorraldajate kohta, kes on petnud EL tarbijaõigust, keeldudes tarbijatele tühistatud reiside eest hüvitist maksmast.

Euroopa Komisjon on juba ennetavalt valitsustele meenutanud, et pakettreisi korralduse või bussi-, lennu- ja laevareisi pileti tühistamise korral on tarbijatel õigus rahalisele tagasimaksele. Ettevõtted, kes pakuvad ainult vautsereid ei järgi EL-i seadusi.

Euroopa Komisjon avaldas 13.mail EL-i riikidele soovituse kutsudes riike kaitsma reisijate õigusi COVID-19 tõttu tühistatud reiside eest ja pakkus välja viisi kuidas tarbijatele pakkuda vabatahtlike vautsereid ja kuidas need muuta tarbijatele atraktiivsemaks, et tarbijad kindlustundega saaksid langetada ohutu ja usaldusväärse valiku.

Tarbijatele peaksid pakkuma erilist huvi tingimused, mille kohaselt vautserid kehtivad 12 kuud ja nende kehtivuse lõppedes tuleb need automaatselt tagasi maksta.

Eesti Tarbijakaitse Liidu poole on pöördunud arvukalt tarbijaid, kelle õigusi on rikutud ja kes on majanduslikult löögi alla sattunud.

Julgustame ka kõiki teisi, kellel on tekkinud probleemid või kes soovivad oma häid ja halbu kogemusi jagada pöörduda meie poole : tarbijakaitseliit@hotmail.com

Ajal, mil me tarbijatena vajame oma õiguste kaitset peavad need olema tagatud meile kõigile nii nagu seadus ette näeb.

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

  ETL EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

     ESTONIAN CONSUMERS UNION

16-17.oktoober 2019  Helsingi.

Euroopa standardiorganisatsiooni  ANEC- i kodumasinate töörühma (DOMAP) korraline aastakoosolek toimus Soome eesistumise raames Helsingis ja meie võõrustajateks olid Soome riiklik standardikeskus koostöös Suomen Kuluttajaliittoga.

Korraldasime ühise seminari 16.oktoobri hommikupoolikul, kus Soome kolleegid rääkisid meile oma tegevustest standardimise valdkonnas ja koostööst Soome riikliku standardi organisatsiooniga.

ANEC-i kodumasinate töörühma eesmärk on aidata vähendada õnnetusi, mis on tingitud kodumasinate kasutamisest s.h.väärkasutamisest ja anda ANECi liikmetele juhiseid standardite parendamiseks ja koordineerida nende tegevust.

Töörühm lähtub oma tegevuses gaasiseadmete määrusest EL2016/426, masinadirektiivist  2000/42/EÜ ja üldisest tooteohutuse direktiivist  92/59/EMÜ.

Töögrupp järgib tegevusi, mis käsitlevad kodumasinate ohutusnõudeid.

Tarbijad kasutavad palju erinevaid elektriseadmeid, sest ilma nendeta ei kujuta keegi tänapäeval oma kodu ettegi  – mikrolaineahjud, rösterid, boilerid, telerid, kohvimasinad, föönid, aiatööriistad jne. ja seepärast on väga oluline, et nende toodete ohutus oleks tagatud enne kui need tarbijateni jõuavad.

Peale toodete ohutuse on olulised ka keskkonna aspektid nagu jõudlus, ökodisain, energiamärgistus.

Aina rohkem jõuab Euroopa turule lastele atraktiivseid tooteid, aga ei Euroopa

standardites ega EL õigusaktides ei ole selgeid nõudeid ja viiteid kuidas neid tooteid hinnatakse ja nende ohutust määratletakse. Samuti on oluline eristada lastele atraktiivseid seadmeid ja mänguasjataolisi seadmeid.

Turgude järelevalvetegevused on samuti väga olulise tähtsusega, sest ainult niimoodi on võimalik tuvastada turvariskid, kavandada ennetustegevusi ja täiustada standardeid.

Erilise tähelepanu all oli seekord solaariumite kasutamine, mis on väga populaarne teenus globaalselt.

Igal aastal diagnoositakse u.3500 melanoomi juhtumit, mis võivad olla põhjustatud just päikesevoodite kasutamisest ja igal aastal sureb 500 naist ja 300 meest selle tagajärjel.

DOMAP töögrupp on üksmeelselt seisukohal, et solaariumid tuleb täielikult keelustada, sest ei ole olemas turvalist päevitamist päikesevoodites.

Vaikne tapja – süsinikoksiid CO on värvitu ja lõhnatu gaas, mis on väga mürgine ja on tapnud rohkem inimesi kui AIDS või nahavähk.

Uuringud näitavad kahjuks, et mürgistuste arv viimastel aastatel on veelgi suurenenud ja seda eriti vanemate inimeste seas.

Väga oluline on tarbijaid jätkuvalt teavitada grillimisseadmete võimalikest ohtudest kuna grillimine on populaarne ja mitte alati otstarbekohane.

Heauskselt kasutatakse neid seadmeid ka siseruumides seades ohtu mitte ainult oma pere liikmed vaid ka ümbritsevad majaelanikud, sest CO võib tappa vaid mõne minutiga.

Töögrupp vaatas üle ka ANEC-i 2020 aasta tööprogrammi, milles on erilise tähelepanu all ökodisaini regulatsioon, mis vajab jätkuvalt täiendamist, energiamärgistus, kemikaalid, elektrilised mänguasjad ja nööppatareid, mis võivad olla lastele ohtlikud.

Arutleti ka mõistete  use and misuse – kasutamine ja väärkasutamine üle.

Drastiliste,  kuid asetleidnud juhtumitena toodi näiteid,  kus triikrauaga sirgendatakse juukseid, kohvimasinasse kallatakse vee asemel piima, kuivatatakse riideid mikrolaineahjudes jne.

Tarbijad on uskumatult leidlikud, et oma kodumasinad multifunktsionaalsetemaks muuta, et saada lisaväärtust!

Mitte kodus järele proovida!

Linda Läänesaar

DOMAP töörühma

Eesti liige

Millest räägivad tarbija küsitluste tulemused meie kodulehel.

Eesti Tarbijakaitse Liit tegeles sel aastal toidu ohutuse projektiga, mida toetas Tarbijakaitseamet ja meie erilise tähelepanu all olid nii saasteained toidus, GMO-d, lisaained ja toidulisandid, aga samuti toidu kvaliteedimärgid ja alkoholi märgistus.

Testisime antud projekti raames ka tarbijate teadlikkust, hoiakuid ja arvamusi meie kodulehe www.tarbijakaitse.ee kaudu.

Toome siinjuures kokkuvõte olulisemast.

Kuidas tarbijad hindavad kodumaise toidu ohutust?

Kodumaise toidu ohutuses on kindlad ligikaudu pooled vastajatest.

EFSA (Euroopa Toiduohutuse Amet) uuring kinnitab samuti, et Eestis turustatav toit on Soome järel pestitsiidijääkide sisalduse poolest puhtuselt teisel kohal Euroopas.

Toidu kvaliteedimärgid on olulised 40 protsendile vastanutest, samas kui nende märkide ehtsuses kahtles umbes 20 protsenti vastanutest ja 40 protsenti arvasid, et märkide rohkus tekitab pigem arusaamatust, mitte ei aita langetada soovitud valikut.

Kõik vastanud olid seisukohal, et lipumärgiga peab tähistama tooteid, mis on kodumaisest toorainest ja Eestis pakendatud, sest lipuvärvidega tähistatud toidu all mõeldakse automaatselt Eestis toodetud toitu.

Rahvusvärvide kasutamine toidumärgisena peab olema tarbijale üheselt selge. Praegune
olukord külvab arusaamatust.

Ekslik oleks arvata, et tarbijad tunnevad põhjalikult erinevate kvaliteedimärkide statuute.

Kuna üle 65 protsendi tarbijatest uurib sageli toidupakendi märgistust, siis peab märgistus olema ka üheselt arusaadav selleks, et langetada teadlike, tervislike ja ohutuid valikuid ja soovi korral eelistada eestimaist.
Toidu päritolumaa märgistus on oluline ligi 60 protsendile vastanutest.

Toidurassismi, mis on toidu-ja hügieenikaupade kahetist kvaliteeti on kogenud 30 protsenti vastanutest.
Tarbijatena on meil õigus eeldada, et sama nime ja disainiga pakendis toode on kõikjal sama koostisega – nii Lääne- kui Ida-Euroopas.
Samas pole tegu märgistusnõuete rikkumisega – kõik toidu koostisosad on selgelt välja toodud. Toote kvaliteet on erinev. Hind võib olla aga hoopis kõrgem.
Igal juhul on see tarbijate petmine.
Tuletagem meelde – meil omal ajal ülipopulaarne Mehukatti erines totaalselt sellest mahlast, mida Soomes joodi ja sellest ajast on möödas pea 30 aastat!

Alkohol on ainus toiduaine või jook, millele on loodud eriline privileeg ja hoitud siiani ilma märgistuseta, seepärast soovivad 86 protsenti vastanutest teada täpset koostisosade loetelu ja toitumisalast teavet.

37 protsenti vastajaid arvavad, et alkoholi märgistus aitaks piirata ka alkoholi tarbimist.

Lisaainetel ja toidulisanditel oskavad vahet teha pea 80 protsenti tarbijatest.

Lisaainete märgistamisel soovitakse näha pigem keemilist nimetust mitte e-numbrit.
Naatriumglutamaati tunnevad paljud, aga numbrit 621 või märgistust MSG vähesed, tähendus on aga üks ja seesama.

Toiduvalik on igaühe isiklik otsus.
Toidu ohutus on aga tarbija õigus ja tarbijad vajavad üheselt arusaadavat teavet, et langetada teadlike ja tervislike valikuid.

Tarbijatel on piiramatu võim turgu mõjutada – kui pole tarbijat kaob ära ka pakkuja!

Linda Läänesaar
Tegevdirektor
Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

Eesti Tarbijakaitse Liidu kaebuste ja päringute statistika 2018.aastal

Mis on geoblokeering?

Geoblokeering viitab peamiselt internetikauplustes kasutusel olevale praktikale, mille tulemusel tõkestatakse juurdepääsu ostukeskkonnale teisest riigist pärit klientidele kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel. Kehtiv teenuste direktiiv keelab juba täna tarbijate diskrimineerimise nii internetis kui füüsilises maailmas, kuid see pole soovitud tulemust andnud Detsembris jõustuv asukohapõhise tõkestuse keeld on Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu strateegia oluline osa.

Mis on uue määruse mõju?

1. Uus määrus keelab teisest riigist pärit klientide juurdepääsu tõkestamise veebipoele ning nende automaatse ümbersuunamise ilma eelneva nõusolekuta. Määrus ei keela sihtturu jaoks loodud erilehtede kasutamist, kuid klientidele peab olema tagatud juurdepääs just sellele veebipoele, millele ta algselt ligi soovis pääseda.

2. Määrus keelustab kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel põhjendamatu diskrimineerimise:
kaupade jaemüügil füüsilise tarneta;
elektrooniliste teenuste müügil;
teenuste osutamisel füüsilises kohas, kus kaupleja tegutseb.

3. Kliente ei tohi diskrimineerida ka maksevahendi alusel. See tähendab, et keelatud on kaupleja poolt muul juhul aktsepteeritud, kuid teises riigis väljastatud maksevahenditega tehtud tehingute tagasi lükkamine. Näiteks, kui e-pood aktsepteerib Eestis välja antud VISA või Mastercard kaarti, peab ta aktsepteerima ka kõikides teistes EL riikides välja antud VISA ja Mastercard kaarte. Kui aga kaupleja kasutab praegu näiteks ainult pangalingi võimalust, ei ole ta kohustatud kasutusele võtma krediitkaardimakseid või teisi makselahendusi.

4. Uue määruse kohaselt loetakse sellised ettevõtjate vahelised kokkulepped tühiseks, mis lähevad vastuollu määruse sätetega. Selliseid kokkuleppeid võib esineda nn vertikaallepingutes, kus tootja kirjutab edasimüüjale ette, kuidas, kellele ja mis tingimusel tohib kaupa müüa. Passiivmüügi korras – see tähendab juhuostjatele müües – tuleb nendest põhimõtetest samuti kinni pidada.

Milliseid kaupu uus määrus puudutab?

Määrus kohaldub kõikide kaupade müügile, mida internetis müüakse ja mille müük interneti vahendusel pole keelatud. Kauplejad ei pea olema seejuures teadlikud kõikides teistes EL riikides kehtestatud kaupade keeldudest. Kui selgub, et mõni kaup on teises riigis keelatud, siis on kauplejal õigus piirata juurdepääsu teatud kaupadele või teenustele ning see on põhjendatud.

Milliseid teenuseid uus määrus puudutab?

Lisaks elektrooniliselt osutatavatele teenustele (pilveteenuseid, andmeaidandust, veebimajutust ja tulemüüride pakkumist ning otsingumootorite ja internetikataloogide kasutamist) kuuluvad kohaldamisalasse enamik teenuseid. Määrus ei puuduta mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavaid üldhuviteenuseid, finantsteenuseid, elektroonilisi sideteenuseid, transporditeenuseid, ajutist tööd vahendavate tööbüroode teenuseid, tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, audiovisuaalteenuseid, hasartmänguteenuseid, eraturvateenuseid ning notarite ja kohtutäiturite osutatavad teenuseid.

Peamised müüdid ja tegelikkus

Ettevõtjatele

Määrusega kaasneb kauplejatele müügikohustus
Ei. Kauplejatel ei teki kohustus hakata kaupu müüma kõikidele klientidele. Kohustus on kohelda EL kliente võrdselt. Kui teisest riigist pärit kliendil on soov osta ja võimalus kauba või teenuse eest maksta ning talle sobivad kaupleja pakutud tarnetingimused, ei ole lubatud müügist keelduda. Säilib ka lepinguvabaduse põhimõte, kuid lepingu keeldumise aluseks ei tohi olla kliendi kodakondsus, elukoht või asukoht.

Määrusega kaasneb kohustus kaupu kõikjale tarnida
Ei. Määrus ei reguleeri kauplejate tarnetingimusi. Kauplejad saavad jätkuvalt vabalt valida, kuhu ja millistel tingimustel kaupu tarnitakse. See on osa ettevõtlusvabadusest. Tuleks siiski tagada, et minimaalselt saaks klient kaubale ise järgi tulla. Mõistlik oleks müügitingimustes selgelt sätestada, kui kaua kaupa müüja juures hoiustatakse, et ebamõistlikult pikka ladustamisaega vältida.

Määrus kohustab kõik hinnad ühtlustama
Ei. Kauplejatele jääb vabadus seada erinevaid hindu erinevatele sihtgruppidele mõeldud veebilehtedel, kuid need lehed peaksid olema ühtviisi ligipääsetavad kõikidele EL klientidele. Samuti pole välistatud, et hinnale lisandub tarbija asukohapõhine käibemaks või tarnega seotud lisatasu, mida kauplejal on õigus küsida. Samuti on lubatud teha eripakkumisi ning sihtgrupisoodustusi, kuid need peaks olema kõigile kättesaadavad ning soodustuse andmisest keeldumine ei või olla diskrimineeriv.

Määrusega kaasneb kohustus teada kõikide EL riikide tarbijakaitse reegleid
Ei. Sarnaselt füüsilises maailmas välisriigist ostetud asjadele kohaldub müüja asukohapõhine tarbijakaitse. Seda siiski seni, kuni kaupleja ei teosta suunatud müüki – see tähendab aktiivset müüki mõne konkreetse riigi klientidele. Aktiivsele müügile võib viidata näiteks see, kas e-pood on kättesaadav ka mõnes muus keeles peale ettevõtte tegevuskoha emakeele.

Määrusega kaasneb kohustus end juhuostude tõttu sihtriigis maksukohustuslaseks registreerida
Ei. Maksukohustuse tekkimiseks on seatud konkreetsed piirmäärad. Piiriüleste käibemaksureeglite ning -piirmääradega saab tutvuda vastaval EL infolehel: https://europa.eu/youreurope/business/taxation/vat/cross-border-vat/index_en.htm

Tarbijatele

Pärast määruse rakendumist saab vaadata kõikjal lemmiksaateid ja kuulata lemmikmuusikat
Ei, see määrus ei kohaldu audiovisuaalmeediale ega autoriõigusega kaitstud sisule (nagu muusika, arvutimängud, tarkvara ja e-raamatud). Pärast kahe aasta möödumist viiakse läbi hindamine, kas määruse kohaldamisala peaks laiendama ka autoriõigusega kaitstud sisule.

Pärast määruse jõustumist saab mis tahes kaupu kogu Euroopast endale koju tellida
Ei. Määrus paraku ei kohusta kauplejaid kõikjale tarnima. Samuti ei tähenda see seda, et kaupleja aktsepteerib tingimata tarbijale sobilikku maksevahendit. Näiteks pole enamus riikides täna veel võimalik Eestis populaarseid pangalinke kasutada.

Tarbija on kuningas – minu õigus jääb alati peale!
Ei. See ei pruugi nii olla kui tegu oli juhuostuga. Nii nagu reisil olles tehtud ostude puhul tuleb arvestada, et pretensioonide korral tuleb ilmselt pöörduda kauba müünud kaupleja tegevuskoha tarbijakaitse poole. Piiriüleste probleemide korral annab siiski nõu ka Tarbijakaitseamet.

Millal määrus rakendub?

Määrus jõustus 23. märtsil 2018 ja kauplejatel on kohustus seda täita alates 3. detsembrist 2018.

Lisainfo:

Euroopa Komisjoni teemaleht: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/geoblocking

Küsimused-vastused: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=55377

EEST TARBIJAKAITSE LIIT esitas 4.juulil k.a. Riigikogu esimehele pöördumised, mis olid seotud toiduainete märgistamisega ja see teema on laialdaselt kajastatud ka meie kodulehel, samuti Euroopa mastaabis BEUCi (Euroopa tarbijaorganisatsioonide katusorganisatsioon) kaudu.

Nüüd saime riigikogu maaelukomisjonilt alljärgneva vastuse:

Austatud pöördujad
Teie kirjad (Avalik kiri toidutööstustele, valitsusele ja Riigikogu liikmetele ning Eesti Tarbijakaitse Liidu, Eesti Karskusseltsi pöördumine vabariigi valitsusele) edastati maaelukomisjonile. Mõlemad kirjad on seotud toiduainete märgistamisega. Kuna suvel Riigikogu komisjonide korralisi istungeid ei toimu, pole maaelukomisjon teie kirju oma istungil eraldi arutanud. Küll on komisjon läbi mitme kooseisu korduvalt arutanud toidu märgistamisega seotud probleeme. Viimane suurem arutelu toimus komisjoni 27.10.2015 istungil ning seal puudutati ka lipumärgi teemat. Toiduliidu esindaja märkis toona, et Toiduliidu poolt loodud märgiste kasutamine on ennast õigustanud ning ka küsitlustulemused näitavad, et tarbijad peavad märgiste kasutamist vajalikuks.
Lipumärgi statuudi töötas välja Toiduliit. Lipumärki kannavad tooted, mis on toodetud Eestis, kasutades nii kodumaist kui importtoorainet, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Lipumärki võivad kanda tooted, mille päritolumaa on Eesti. Päritolumaaks peetakse riiki, kus toit on toodetud või valmistatud. Töötlemata toidu (värske liha, kala, seened, marjad, köögiviljad jne) puhul on päritolumaaks maa, kus toit on toodetud ja teiste toitude puhul on päritolumaaks maa, kus toit on valmistatud. Märgi statuut on oma olemuselt kokkulepe ja just sellisena on Toiduliit selle märgi sisu ette näinud.
Ka hilisematel toidu ja selle turustamisega seotud aruteludel on muu hulgas räägitud toidumärgistest ja -märgistusest ning kuidas eestimaist toitu paremini turundada, et see nähtav ja leitav oleks. On väljendatud muret, et kaupluseketid kasutavad laialdaselt oma kaubamärke (Private Label), mille puhul võib toote päritolu jääda ebaselgeks. Valdavalt on jõutud arvamusele, et toidu märgistus peab olema arusaadav ja adekvaatselt kajastama toidu koostist. On väljendatud ka seisukohta, et erinevaid märke, mida kasutatakse toidu ja toiduainete pakenditel, on liiga palju ja see teeb tarbija jaoks valiku tegemise keeruliseks. Samas on selge, et iga märgi mõte on selles, et just antud toodet paremini müüa. Eelpool viidatud istungil tõdeti, et ettevõtetele ei saa paljude ja erinevate märkide kasutamist ette heita. Samas on murekohaks, et märke on tekkinud palju. Märgiste rohkus loob olukorra, kus tarbijal on raske orienteeruda. See puudutab ka lipumärki. On oluline, et märkide väljaandjad teeksid koostööd, et oma märgise sõnumit paremini välja tuua. Istungil märgiti ka, et riik ei peaks liigselt sekkuma siseriiklike märgiste kasutamisse.
Kindlasti on väga oluline tarbija teavitamine, et paremini orienteeruda ja pakutavate toodete hulgast just enda eelistustele vastav toit välja valida. Teades, et lipumärgi puhul ei pruugi tooraine olla 100% eestimaine, aga seda siiski soovitakse, siis tuleks otsida märki „Tunnustatud Eesti maitse“ ehk nn pääsukesemärki, mida annab välja Põllumajandus-Kaubanduskoda. Sellist märki võivad kanda tooted, mille põhitooraine pärineb 100% Eestist, mis on valmistatud Eestis
registreeritud ettevõttes ning mis lisaks peavad veel vastama teatud tingimustele, mis on paika pandud märgi väljaandja poolt kehtestatud märgi statuudiga.
Toiduainete märgistamise üldised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele. Määrus sätestab tarbijale toidualase teabe esitamise, eelkõige toidu märgistamise üldpõhimõtted ja nõuded ning käitleja vastutuse. Määruses on sätestatud ka põhimõtted, mis puudutavad toidupäritoluriigi märkimist. Määrusest tulenevalt on Maaeluministeerium koostanud juhendi „Toidu märgistusel antav teave päritoluriigi kohta“. Vabatahtliku märgistuse osas öeldakse määruses, et see peaks vastama üldistele põhimõtetele.
Septembris algavad jälle komisjonide korralised istungid. Siis vaatab maaelukomisjon oma istungil üle ka suve jooksul saabunud kirjad, sealhulgas ka teie pöördumise.
Lugupidamisega
Ülle Särgava
Riigikogu maaelukomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
T: +372 631 6503
M: +372 53365034
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
www.riigikogu.ee

Osalesin eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu liikmena konverentsil „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mille eesmärgiks oli tutvustada „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) koostamise lähtekohti ja arutada valikuid selle koostamisel.

REKK 2030 on dokument, mis annab Euroopa Komisjonile ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses aastani 2030.  

REKK 2030 koostamise aluseks on EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus, mis avaldatakse ametlikult eeldatavasti selle aasta lõpus.

REKK 2030 peab kirjeldama Eesti panust ja meetmeid EL 2030 kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks.

REKK 2030 on oluliseks info allikaks kliimat ja energiamajandust mõjutavate meetmete rahastamise planeerimisel tulevikus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.

REKK 2030 materjalidega saab tutvuda alljärgnevatel linkidel:

• avalik REKK 2030 töödokument (NB! faili täiendatakse jooksvalt enne konverentsi): https://pilv.mkm.ee/s/WKCg4wfGoKZnzDR ;

• Infot energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse menetlemise kohta Euroopa Liidu institutsioonides saab jälgida:

• http://eur-lex.europa.eu/procedure/ET/2016_375
• https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/23fd9c74-b38c-4531-b057-4a2e7d0b476f

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

64112697

Eesti Tarbijakaitse Liidu seminar „Toidu ohutus on tarbija õigus“.

Eesti Tarbijakaitse Liit  (ETL) korraldas 29.juunil tarbijakaitsealase seminari, millel käsitleti toidu ohutust.

Toidu teema on ETL-l olnud fookuses aastast aastasse kuna seoses toidukaupade liikumisega maailma erinevate turgude vahel kaasnevad ka riskid tarbijate tervisele ja heaolule.

Toidu ohutus on tarbijaõigus ja tarbijal on õigus eeldada, et toit on ohutu.

Eesti eesistumise raames toimunud kõrgetasemelistel ümarlaudadel ja aruteludel olid toidu ja selle ohutusega seonduvad küsimused taaskord päevakorral ja väga aktuaalsed, mille tõestuseks on Euroopa toiduohutuse agentuuri (EFSA) peadirektori Bernhard

Urli visiit Tallinna.

Tarbijate käsutuses olevatest kommunikatsioonivahenditest nagu toodete märgistus, märgised, sümbolid, väited jne. on kasu ainult sel juhul kui tarbijal on vastavad teadmised ja tõlgendamisoskused, seepärast ongi projekti eesmärk tõsta tarbijate teadlikkust toiduga seonduvatest riskidest ja nende vältimise võimalustest.

„Saasteained toidus“ teemat käsitles Maia Radin Maaeluministeeriumist.

Toidu saasteained on toidus leiduvad ained, mida ei ole sinna lisatud taotluslikult ning mis võivad halvendada toidu kvaliteeti ja olla tarbijate tervisele ohtlikud.

Saasteained võivad tuleneda keskkonnast, esineda looduslikult, tekkinud töötlemisel või tootmisel.

Viimaste aastatel kirgi köitnud Läänemere kala ohutuse teema on meile kõigile tuttav. Oluliseks probleemiks on ohtlikud ained, mis võivad akumuleerida toiduahelas ja jõuda ringiga tagasi inimeste toidulauale. Hindamised on näidanud, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad toksikantide summaarsest sisaldusest 80-95% just kalast.

Kloororgaaniliste ühendite kõrgeid sisaldusi Läänemere kalades loetakse üheks peapõhjuseks selle regiooni naiste kõrge rinnavähi haigestumise ja laste, eelkõige poiste sünnikaalu vähendamisel.

Terviseriskide hajutamiseks on soovitav süüa väherasvast kala nagu haug, koha, heik, luts, lest, rääbis, forell ja siig ja mitte rohkem kui 900 grammi nädalas.

Akrüülamiid on saasteaine, mis tekib toidu töötlemisel kusjuures ohustatud on kõik tarbijagrupid, aga eriti muidugi lapsed.

Kuldreegliks on – toitu ei tohi kõrvetada vaid kergelt pruunistada.

EFSA 2015 aasta hinnang akrüülamiidile on, et see tõstab vähki haigestumise riski kõikides vanuserühmades.

Soovitused saasteainete saadavuse vähendamiseks:

• Toituda tuleb mitmekesiselt;
• olla oma valikutes mõõdukus;
• mitte laskuda äärmustesse;
• tarbida erinevate tootjate toodangut.

Üha rohkem räägitakse uuendtoidu teemal, mis on selline toit, mida enne 1997. aastat ei tarbitud EL-s üldse või tarbiti seda väga vähesel määral.

Uuendtoit tähendab uusi toidu lähtematerjale või toitu, mis on toodetud uute tehnoloogiate ja tootmisprotsesside abil.

Uuendtoidu ohutust hindab EFSA.

Uuendtoidu eri liikide näiteid: kolmandatest riikidest pärit põllumajandustooted n.õlisalvei seemned, taimedest saadud ekstraktid: rapsiseemnevedelik.

Ka tsiiaseemned kuuluvad uuendtoidu hulka.

Eesti Tarbijakaitse Liidu kodulehele üles riputatud  küsimusele „Kas kodumaine toit on ohutum kui imporditud toit?“ on 42% tarbijatest arvanud, et on ohutum.

GMO-d, toidulisandid ja lisaained teemat käsitles Airika Salumets Toidu-ja veterinaarametist.

Euroopa Liidus võib turustada ainult loa saanud GMO-sid ja selle kohta on olemas vastav register.

Kasutusluba on antud teatud maisidele, sojale, rapsile, puuvillale, suhkrupeedile.

GMO-de ohutust hindab EFSA.

Kui toode sisaldab GMO-sid,  siis peab see olema vastavalt märgistatud.

Info GMO sisalduse kohta peab olema nii pakendil kui lahtiselt müüdaval kaubal.

VTA ei ole siiani kontrollide teostamise käigus avastanud märgistamata GMO-sid.

Toidulisand on toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikas, mida kasutatakse tavatoidu täiendamiseks.

Vajadus nende järele tuleks välja selgitada koos vastava ala spetsialistiga tavapärast menüüd analüüsides või siis tervisetestide põhjal.

Toidulisand ei ole ravim ja ravimi ja toidulisandi koosmõjud võivad olla isegi ohtlikud.

Põhjalikult tuleks uurida toidulisandi märgistust. Allergeenid peavad olema koostisainete loetelus esile tõstetud, samuti tuleks järgida kasutusjuhendit.

Reklaami tuleks suhtuda kriitiliselt.

Ostes e-poest tuleks hoolega uurida kaupleja tausta ja arvestada sellega, et väljastpoolt Euroopa Liitu ostetud toidulisand ei pruugi vastata meil kehtivatele nõuetele.

Toidulisandi ja vastavuse eest vastutab toidulisandi tootja või turustaja ohutuse.

Isegi unikaalse ja patenteeritud koostisega toidulisandid ei garanteeri nende ohutust.

Eesti Tarbijakaitse Liit testides tarbijate teadlikkust riputas oma kodulehele küsimuse kas tehakse vahet toidulisandil ja lisaainel ja selgus, et  80 % vastanutest väidab et tegemist on erinevate kategooriatega.

„Toidu kvaliteedimärgid – tarbijatele abiks või hädaks“ –  Kaupo Kutsar Eesti Põllumeeste Liidust.

 Eestis kasutatakse toidu märgistamiseks mitmesuguseid kvaliteedimärke.

Kohalike põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse huvides on aga väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja võimalusel eelistatakse.

Eestlased ostavad liha ja lihatooteid peamiselt poest ja eelistavad kodumaal kasvatatud toitu (Konjuktuuriinstituut 2016).

Seepärast on oluline, milline teave on toote pakendil ja kuidas tarbija seda tõlgendab.

Lipuvärvidega tähistatud toidu all mõeldakse automaatselt kodumaist, Eestis kasvatatud toitu. Seda kinnitab ka 2017. aastal Eesti uuringukeskuse poolt läbiviidud uuring, millest selgus, et 75% vastanutest olid kindlad, et lipumärgiga varustatud tooted sisaldavad kodumaist põhitoorainet.

Lipumärgi statuudi põhjal on selle märgi üks ja ainus eesmärk olnud tõsta esile Eesti tootjaid, ehk siis ettevõtjaid, kes omavad Eestis töötlemisbaasi.

Kui aga 75% tarbijatest on märgi visuaalist eksitatud tuleb korrigeerida kas märgistust või märgise statuuti.

Rahvusvärvide kasutamine toidumärgisena peab olema üheselt selge ja selgena ka välja paistma. Praegune olukord on segadust tekitav ja eksitav.

Koostöös Tarbijakaitse Liidu jt. teiste edumeelsete organisatsioonidega oleme teinud avaliku pöördumise, mille kavatseme edastada Vabariigi valitsusele, et alustada avalikku debatti antud küsimuses.

Alkoholipoliitikast tarbijaõiguste vaatenurgast teemat käsitles Lauri Beekmann Eesti Karskusseltsist.

Alkohol on esimese gruppi kantserogeen kuuludes sinna koos tubaka ja asbestiga ja võib tekitada seitset liiki vähki.

Ei ole olemas ohutut kogust ega ohutut alkohoolset jooki, samuti nagu pole olemas ohutut raseduse perioodi.

Alates 1978. aastast on alkoholitootjatele tekitatud vabastus kohustusest avaldada toodete pakenditel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave.

13.märtsil 2017 avaldas Euroopa Komisjon raporti Euroopa Parlamendile ja nõukogule seoses alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamisega toodete märgistusel.

Raporti kohaselt anti alkoholitööstustele üks aasta aega esitamaks omapoolne eneseregulatsiooni ettepanek.

Selle ettepaneku kohaselt peaks suur osa infost esitatama internetis, kodulehe linkide kaudu, QR koodide  jm.viidete vahendusel.

See on vaevalt lahendus, mis tarbijaid rahuldaks või abistaks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 169 väljendab EL-i pühendumist tarbijate tervise, turvalisuse ja majanduslike huvide kaitsele ja toetades tarbijate õigust informatsioonile, mis kaitseks nende huve.

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO kohaselt hoiataks joogil avaldatud koostisosade loetelu tarbijaid potentsiaalselt kahjulikest või problemaatilistest ainetest.

Avaldades aga toitumisalast teavet nagu näiteks kalorite sisaldus joogis võimaldab tarbijal jälgida paremini dieeti ning langetada haigusi ennetavaid valikuid.

ETL-i  küsitluse järgi soovivad 84% tarbijatest, et alkohol oleks  märgistatud, samas kui 58% on avaldanud arvamust, et ka märgistuse abil ei oleks võimalik piirata alkoholi tarbimist.

Eesti Tarbijakaitse Liit ja Eesti Karskusselts koostasid ühispöördumise „Tarbijal on õigus teada, mida ta tarbib“ ja see esitatakse vabariigi valitsusele, sest oleme kindlal seisukohal, et ennekõike on see tarbija õiguste küsimus ning oleme nõus Euroopa Komisjoni raportiga, mis jõudus järeldusele, et alkohoolsetel toodetel info puudumiseks ei ole mitte ühtegi ratsionaalset põhjendust.

Seminari käigus toimus väga huvitav arutelu kõikide teemade osas ja jõuti ühisele arusaamisele, et pöördumised valitsusele on igati õigustatud, sest tarbija väärib selgust ja meie saja-aastases riigis peab turundus mitte ainult paistma aus vaid ka aus olema!

Tarbijate keskkonna- ja terviseteadlikkuse kasv aitab kaasa nii säästlikule tarbimisele kui riigi majandusele üldises plaanis.

Hindamislehtede alusel hinnati seminari väga edukaks ja vajalikuks.

Seminari läbiviimine sai võimalikuks tänu Tarbijakaitseameti toetusele.

Ettekanded täismahus leiate:

Toiduohutus – päevakava

ETL seminar

Saasteained

Toidulisaained

Alkohol

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

6411697

Seminari ettekanne:

Toidulisandid, uuendtoit, GMOd

Seminari  ettekanne „ Toidu saasteained“

Maia Radin, Maaeluministeeriumist;

Toidu saasteained 29062018