Eesti Tarbijakaitse Liit asks for the list of ingredients & nutrition declaration on alcoholic beverages
Eesti Tarbijakaitse Liit asks for the list of ingredients & nutrition declaration on alcoholic beverages
Lipumärk liha ja lihatoodete märgistamisel on eksitav
Kohalike põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse huvides on väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja võimalusel eelistatakse. Põllumehi ja tarbijaid ühendab aga kaks olulist lüli, toiduainetetööstus ja jaekaubandus.
Paljud lihatööstuse jaoks toorainet tootvad ettevõtted ei saa mõjutada seda, milline lõpptoode jõuab tarbijani ning millest see tegelikult toodetud on. Eestlane ostab liha ja lihatooteid peamiselt poest ja eelistab vähemalt oma sõnades kodumaal kasvatatud toitu (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016).
Seepärast on äärmiselt oluline milline informatsioon on leitav toote pakendilt ning kuidas tarbija seda tõlgendab. Poes saab ostja juhinduda peamiselt erinevatest pakenditel olevatest märgistest, või siis kauplusekettide hinnasiltidel leiduvast infost……….
Allkias: facebook
PRESSITEADE
4.07.2018
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Valga Põllumeeste Liit
Eesti Tarbijakaitse Liit
Eesti Naisliit
Tarbija ootab selgust
Eesti Tarbijakaitse Liit, Valga Põllumeeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Eesti Naisliit, andsid täna Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle avaliku kirja toidutööstustele, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele, milles juhitakse tähelepanu toidutoodete eksitavale märgistamisele.
Kohalike põllumajandustootjate jaoks on väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja eelistatakse. Põllumehi ja tarbijaid ühendab aga kaks olulist lüli: toiduainetööstus ja jaekaubandus. Toidutööstuste jaoks toorainet tootvad põllumehed ei saa mõjutada seda, milline lõpptoode jõuab tarbijani ning millest see tegelikult toodetud on. Meie tarbija eelistab kodumaisest toorainest valmistatud toitu (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016). Seepärast on äärmiselt oluline, milline informatsioon on leitav toote pakendilt ning kuidas tarbija seda tõlgendab. Poes saab ostja juhinduda peamiselt erinevatest pakenditel olevatest märgistest või siis kaupluse hinnasiltidel leiduvast infost.
Eesti Tarbijakaitse Liidu esindaja Valli Järve selgitas: “Meie kaasaegne ühiskond ootab üheselt arusaadavat ja selget toodete pakendimärgistust, et langetada teadlikke ja tervislikke valikuid ja soovi korral eelistada kodumaist toitu – see on tarbija õigus.“
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik sõnas: “Meie kauplustes müügil olevad toidukaubad on varustatud nii paljude erinevate märgistega, et tarbija jaoks tekitavad nad selguse asemel tihti hoopis segadust. Kogu maailma tarbijate hulgas on tõusev trend toidu päritolu jälgimine kuni toorme kasvatanud farmini välja. Mõned praegu kasutuses olevad märgised seda ei toeta, vaid tekitavad segadust ja seeläbi ka usaldamatust meie toidu vastu. Eesti lipp saab lehvida ikka Eestis toodetud toorainest valmistatud toidul.“
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on äärmiselt oluline seista põllumajandustootjate huvide eest. “Põllumajandustootjate positsioon tarneahelas on kõige nõrgem ning meie kui põllumajandustootjaid esindav organisatsioon peame igal juhul toetama algatusi, et Eestis toodetud toit oleks üheselt arusaadavalt märgistatud,” selgitas Kerli Ats.
Valga Põllumeeste Liidu juhatuse liige ja algatuse eestvedaja Kaupo Kutsar on teemaga tegelenud juba üle aasta ning sõnas: “Eesti tarbija eelistab kodumaa põldudel kasvatatud toitu. Selleks, et see jõuaks tarbijateni, on tarvis üheselt selgelt pakendimärgistust, kus tooraine päritolu on jälgitav.
Meie saja-aastases riigis peab turundus mitte ainult paistma aus, vaid ka olema aus. Lugupeetud Riigikogu – rahvas on valinud Teid ennast esindama ning meile selgeid ja ühemõttelisi seaduseid looma – palun tehke seda!“
Lisainfo:
Linda Läänesaar
ETL tegevdirektor
6411697
Täna, 4.juulil 2018, andis Eesti Tarbijakaitse Liit üle Riigikogu esimehele Eiki Nestorile Eesti Tarbijakaitse Liidu ja Eesti Karskusseltsi pöördumise Vabariigi Valitsusele, et kohustada alkoholitootjaid avaldama oma toodete pakendite märgistusel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave kohustuslikus korras.
EESTI TARBIJAKAITSE LIIT,
EESTI KARSKUSSELTS.
Tarbijal on õigus teada, mis on alkohoolsetes jookides.
Alates 1978. aastast on alkoholitootjatele tekitatud vabastus kohustusest avaldada oma toodete pakendite märgistustel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Alkohoolsed joogid on ainus toiduaine või jook, millele selline privileeg on loodud ja on absoluutselt viimane aeg, et selline eriõigus kaotataks.
Euroopa tarbib rohkem alkoholi kui ükski teine regioon maailmas, ometi hoitakse eurooplastest tarbijaid jätkuvalt pimeduses selle osas, mis nende joogis tegelikult on. Ennekõike ongi see tarbijaõiguse küsimus, kuna igaühel on õigus teada, mis igas joogis on.
Raport andis alkoholitööstustele ühe aasta, et esitada omapoolne eneseregulatsiooni ettepanek. Käesolevas märtsis see ettepanek ka avaldati. Alkoholitööstuse ettepaneku kohaselt saaks enamus informatsioonist esitatud online´s, kodulehe linkide, QR-koodide ja muude viidete kaudu.
Toetame põhimõtet, et alkohoolsetel toodetel oleks vastav info avaldatud toote pakendil oleva märgistuse peal nii nagu kõigi muude toiduainete puhul ning et see oleks selgelt ja üheselt mõistetavalt seadusega reguleeritud.
Alati saab olema neid inimesi, kes majanduslikel, sotsiaalsetel või mingitel muudel põhjustel internetti igapäevaselt ei kasuta. Neid ei peaks seetõttu sellest informatsioonist ilma jäetama.
Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt hoiatab joogil avaldatud koostisosade loetelu tarbijaid potentsiaalselt kahjulikest või problemaatilistest ainetest. Avaldades toitumisalase teabe nagu näiteks kalorisisalduse võimaldab see tarbijal jälgida paremini oma dieeti ning teha tervislikuid ja haigusi ennetavaid valikuid.
Arvame, et see on ennekõike tarbija õiguste küsimus ning nõustume Euroopa Komisjoni raportiga, mis jõudis järeldusele, et alkohoolsetel toodetel selle info puudumiseks ei ole mitte ühtegi ratsionaalset põhjendust.
Valli Järve Lauri Beekmann
Eesti Tarbijakaitse Liit Eesti Karskusselts
Lisainfo:
Linda Läänesaar
ETL tegevdirektor
6411697
Euroopa standardiorganisatsiooni ANEC aastakoosolek Brüsselis.
5-6. juuni 2018 Brüssel
ANEC on asutatud 1995. aastal kui rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon ja
ja ta esindab 34 riiki – Euroopa liikmesriikide tarbijaid, kolme EFTA riiki, Makedooniat, Serbiat ja Türgit.
Eesti Tarbijakaitse Liit on ANEC-i täisliige alates 2004. aastast.
ANEC mitte ainult ei esinda tarbijaid vaid tegutseb selle nimel, et esile kutsuda positiivseid muutusi tarbijate huvides.
ANEC töötab jätkuvalt seitsme valdkonnaga ja need on :
– juurdepääs;
– laste ohutus;
– kodumasinad;
– digitaalne ühiskond;
– teenused;
– jätkusuutlikkus;
– liiklus ja mobiilsus
Juurdepääs.
Juurdepääs kaupadele ja teenustele on tarbijate põhiõigus. Diskrimineerimine saab alguse sellest kui vanemad või puudega inimesed ei saa kasutada neile vajalikke tooteid ja teenuseid.
Standardid aitavad ületada seda ebaõiglust kui rakendada disain kõigile printsiipe.
10-15% Euroopa elanikest on puuetega, samas elanikkond aina vananeb, seepärast on eelmise aasta 14.septembril Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud ettepanek Euroopa juurdepääsu akti koostamiseks igati teretulnud.
Digitaalne ühiskond.
Infotehnoloogia tooted ja teenused nagu mobiilid ja internet mängivad igapäevaselt tarbijate elus aina olulisemat rolli. ANEC võitleb nende toodete ja teenuste ohutuse, kättesaadavuse ja isikukaitse reeglite järgimise eest. Asjade internet on samuti viimasel ajal tugevalt huviorbiidis.
ANEC kiitis heaks CENELEC´i publikatsiooni mobiiltelefonidest kiirgavate elektromagneetiliste lainete kohta, samuti RFID ja ülekandeid edastavate antennide
kohta.
Uus standard, mille CENELEC´i tehniline komitee 106X välja töötas ja milles osales ka
ANEC, kehtestab rahvusvahelised ohutuse limiidid kaitsmaks tarbijaid, kes kasutavad nutitelefone ja sarnaseid tehnoloogiaid.
Teenused.
Tänases teenustele orienteeritud majanduses on oluline tagada teenuste ohutus – panustades standardite koostamisse, mis vähendavad potentsiaalseid riske sellistes valdkondades nagu turism ja tervishoid, aga samuti tõsta üldhuvi teenuste kvaliteeti.
ANEC ja Consumers Internationali koostöö eesmärk on eelkõige tarbijate parem kaitse tulenevalt uutest ärimudelitest nagu jagamismajandus ja e-kaubandus.
ANEC avaldas arvamusdokumendi EL regulatsiooni kohta piiriüleste postiteenuste osas.
Eesti eesistumise ajal detsembris 2017 Parlament ja Nõukogu kiitsid heaks selle regulatsiooni, mille kohaselt kauplejad peavad tarbijatele andma selget ja arusaadavat informatsiooni nii hindade kohta kui ka selgitama kaebuste lahendamise protseduurireegleid.
Laste ohutus.
Lapsed kuuluvad kõige kaitsetumasse tarbijate gruppi, seepärast seisab ANEC nende
heaolu ja ohutuse eest kindlustamaks, et nii seadusandlus kui Euroopa standardid pakuksid neil kõrgemat kaitset.
Laste mänguväljakute ohutus on endiselt prioriteet number üks, aga samuti spordi- ja puhkusevahendite ohutus.
Lastele disainitud mööbli ja laste hooldusvahendite standardid vaadati veelkord üle ja tehti parendusi ohutuse nõuete ja testimise meetodite osas.
Liiklus ja mobiilsus.
ANEC tegeleb jätkuvalt nii aktiivse kui passiivse liiklusohutuse teemadega – laste kinnitussüsteemide turvalisus, puuetega inimeste ohutu liiklemine, traditsiooniliste ja uuenduslike jalgrataste turvalisuse tagamine jne.
Oluline on ka see aspekt, et keskkonna prioriteedid ei takistaks mootorsõidukite ja teel liiklejate õigusi vaid peavad olema tasakaalus.
Kodumasinad.
Kõikvõimalike õnnetusjuhtumeid kodumasinatega on endiselt palju ja vahel on need ka surmaga lõppevad juhtumid.
Parendades standardeid saab õnnetusi vältida ja kindlustada tarbijatele kodumasinate ohutu kasutamise.
ANEC kiitis heaks Briti Elektrotehnika komitee ettepaneku CENELECile ülevaadata EN 60335-2-24:2010/pr.A2:2017 kodumajapidamiste ja sarnaste elektriliste vahendite ohutus, erilise rõhuasetusega külmutusseadmetele, jäätisemasinatele jne.
ANEC kiitis heaks Euroopa Komisjoni poolt moodustatud üle-euroopalise tulekahjude info vahetuse platvormi (FIEP), mille eesmärk on edendada koostööd liikmesriikide vahel, jagada infot ja parimaid praktikaid.
ANEC kiitis heaks standardi CEN EN 1860-1/A1, mis reguleerib grillimisel kasutatavaid abivahendeid, tahkeid kütusi ja tulesüütevahendeid, nendele esitatavaid nõudeid ja testimise meetodeid.
Parandus tutvustab samuti ohutuse sümbolit, mis hoiatab tarbijaid mitte kasutama grillimisvahendeid kinnistes ruumides ja seda süsinik monoksiidi mürgituse riski tõttu, rääkimata tuleohutusest.
Jätkusuutlikus.
Üha rohkem tarbijaid lähtuvad oma ostuotsustes mitte ainult kvaliteedist ja hinnast vaid samuti keskkonna- ja sotsiaalsetest aspektidest.
Jätkusuutlikkus mängib olulist rolli tänaste poliitikate ja standardite kujundamisel ja väljatöötamisel.
Tehnilised uuringud.
Peamisteks takistusteks on patsientide puudulikud teadmised oma õigustest ja valikutest, mis viitab otseselt vajadusele tõsta teadlikkust piiriülese tervishoiuteenuste võimalustest ja valikutest.
Uuringust selgus, et 37% said mitteplaneeritud teenust mujal riigis.
ANEC viis läbi kampaania energia märgistuse muutmiseks, et tarbijad saaksid langetada säästlikke ostuotsuseid skaalal A-G, aga samuti julgustada tootjaid väljatöötama innovatiivsemaid energiasäästlikke tooteid.
Samuti allkirjastati leping detsembris 2017 ECOS-ga, et järgnevad 15 kuud teha koostööd ökodisaini ja energiaalase standardiseerimise projektiga H2020 raames.
Linda Läänesaar
ANEC-i Eesti liige
Tarbijakaitseamet: Elamusteenuse pakkujad peaksid end rohkem kontrollima
Iga elamusteenuse, näiteks batuudirendi, mängutoa, seikluspargi, liumäe või muude puhul esineb erinevaid riske, mistõttu tasub ettevõtjail sisse seada enesekontrolli süsteem. Nii saab riskid maandada juba eos ja hoida olukorral pidevalt silm peal. Samuti tuleb olla valmis tegutsemiseks ka õnnetuste korral.
Elamusteenuste pakkumisel on ettevõtja vaates hõlmatud korraga nii toode kui teenus – kui teenuse pakkumisel kasutatav toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, et saa ka teenuse pakkumine olla ohutu. Ükskõik millise toote või teenuse puhul on õige paigaldamine, kasutamine, hooldamine aluseks teenuse ohutuse tagamisel.
Ohutusele tuleb mõelda juba planeerimise ajal
Enne teenuse pakkumise alustamist tuleb ettevõtjal läbi mõelda kõik teenuse ohutusega seonduvad aspektid ning riskid, nähes ette teenuse kasutaja käitumise ning sellest tulenevad ohukohad. Riskikohtade osas tuleb leida lahendused, kuidas riske maandada, et minimeerida õnnetuse juhtumise võimalust.
Ettevõtja peab nii seadmete püstitamisel kui teenuse pakkumise järgima tootja poolt esitatud juhiseid, olgu selleks kas batuut, rakmed, karabiin, liumägi või mis tahes toode, mis tehakse tarbijale kättesaadavaks. Seejuures peab ohutut kasutamist puudutav teave olema edasi antud ka teenuse tarbijale. Selline info võiks olla tarbijale esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt, edasi antud lihtsalt ja kergesti märgatavalt, sest teenuse tarbimise elevuses võib tarbija tähelepanu olla hajutatud.
Iseenda teenuse kontrollimine kaardistab olukorra
Kui ettevõtja on oma seadmed tootja juhiste järgi püstitanud, siis ohutuse tagamiseks oleks tal kasulik sisse viia enesekontrolli süsteem. See tähendab seda, et ettevõtja kontrollib perioodiliselt oma seadmete, kasutatavate isikukaitsevahendite jms korrasolekut. Mida aktiivsem on teenuse kasutus, seda sagedasem peab olema kontrollimine. Näiteks igapäevases kasutuses olevad seadmed tasuks üle vaadata igal hommikul, võttes selleks piisavalt aega.
Tarbijakaitseameti läbiviidud elamusteenuste pakkujate seas läbiviidud järelevalve põhjal on näha, et väga paljud teenuse ohutusega seonduvad probleemid saavad alguse amortiseerunud ning hooldamata seadmetest, isikukaitsevahenditest jms. Amortiseerumisest tulenevate ohtude vältimiseks on oluline perioodiliselt kontrollida seadmeid võttes arvesse tootjapoolseid juhiseid kui ka teenuse pakkuja poolt läbiviidud riskianalüüsi tulemusi. Sellisel juhul on puudused kiiresti avastatavad ning kõrvaldatavad. Siinkohal on soovitatav kõik sellised kontrollid dokumenteerida, et tagada seadmete ajaloo (ülevaatuse aeg, leitud probleemkohad, õnnetusjuhtumid, tehtud parandused jne) olemasolu.
Valmisolek õnnetusteks
Kindlasti ei taha keegi olla olukorras, kus tema poolt pakutava teenusega kaasneb õnnetus, kuid ettevõtja peaks selliseks võimaluseks siiski valmis olema, et tagada võimalikult efektiivne tegutsemine.
Läbi peaks mõtlema, kuidas tegutseda õnnetusjuhtumi korral ehk
Oluline on mitte kaotada pead olukorras, kus juhtunud on õnnetus. See aga tähendab, et võimalik olukord peaks olema läbi mõeldud, arvestades ka teenuse eripäradega ning tegevused kõigile töötajatele teada ning arusaadavad. Kindlasti peavad kohapeal olemas olema elementaarsed esmaabivahendid.
Tagasiside klientidelt on väärtuslik sisend
Teenuse ohutuse tõstmiseks tuleb jälgida ka teenuse kasutajate tegevusi, mis aitab avastada probleemkohti. Tagasiside tarbijatelt on väärtuslik ning koguda tasub teavet ka väiksemate vigastuste kohta, mis on heaks sisendiks vajalike paranduste tegemiseks.
Ettevõtja kohustus on tagada teenuse ohutus ning ohutusega seonduvat vastutust ei saa lükata tarbijale. Tarbija kohustus on järgida kõiki ettevõtja poolt esitatud juhiseid, et vältida riske nii enda kui ka teiste elule ja tervisele.
Angela Priks, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna ekspert-valdkonna juht
| Tarbijakaitseameti pressiteade
06.06.2018
Tarbijakaitseamet: Telia nõudmine Diili klientidelt 0-eurose seadme jääkväärtuse täishinnaga hüvitamiseks on ebaseaduslik Tarbijakaitseametisse on pöördunud mitmed tarbijad seoses juunis jõustuvate Telia Diili ühepoolsete lepingu tingimuste muudatustega, millega muudetakse paketi tingimusi, sealhulgas hinda. Enim küsimusi on tekkinud tähtajaliste lepingute ülesütlemisel, kui tarbija on telefoni saanud nullhinnaga ehk ei ole telefoni eest tasunud, ent Telia nõuab tarbijalt telefoni jääkväärtuse hüvitamist, milleks on telefoni täishind. Ameti hinnangul on selline nõue ebaseaduslik. Vastavalt elektroonilise side seadusele on tarbijal õigus sideoperaatori ühepoolsete lepingu tingimuste muudatustega mittenõustumisel öelda sideteenuse leping üles ilma leppetrahvi maksmata. Tarbijakaitseameti hinnangul on Telia poolt kasutatav tüüptingimus, mille alusel nõutakse tarbijalt 0-eurose seadme täishinnaga välja ostmist, tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine, kuivõrd piirab tarbija seadusest tulenevat lepingu ülesütlemise õiguse kasutamist. Mõistlikuks ja võlaõigusseaduse põhimõtetega kooskõlas olevaks saaks pidada, kui tarbija Telia nõudel seadme tagastab. Poolte kokkuleppel on võimalik ka telefoni välja ostmine, kuid see ei või olla tingimuseks lepingu ülesütlemisel olukorras, kus Telia muudab lepingu tingimusi ühepoolselt. Võttes arvesse tarbija õigust öelda muudatustega mittenõustumisel leping üles ja tarbijakaitseseaduses sätestatud eksitavate kauplemisvõtete regulatsiooni, kui tarbijale on pakutud 0-euroga telefon, on telefoni tagastamisel välistatud telefoni kasutamisest tulenevad, näiteks telefoni senise kasutamise või telefoni väärtuse vähenemisega seotud nõuded. Tarbijakaitseamet on tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks läbi viimas Telia suhtes järelevalvemenetlust seoses kõnealuste tüüptingimustega. Üksikvaidluse lahendamiseks on tarbijal õigus Teliaga kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda avaldusega tarbijavaidluste komisjoni. Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.
Rohkem teavet:
Lisainfo: Pille Kalda |
| Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses. |
| Tarbijakaitseameti pressiteade
05.06.2018
Ametid: Elamusteenuste ohutuses on puudujääke Tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kontrollisid elamusteenuste ohutust ning leidsid, et suurimateks probleemideks on seadmete amortiseerumine, läbimõtlemata paigaldus ja seadmete ebapiisav hooldus, mis tingivad väiksemaid ja suuremaid ohte kasutajaile. Samuti püüavad ettevõtjad lükata kogu vastutust teenuse tarbijale. Eestis pakutakse praegu ligikaudu 80 vabaajateenust, mille hulk ja populaarsus järjest kasvab. Turule tuleb ka üha uusi teenusepakkujad, kel tuleb oma tegevust planeerides arvestada kehtivate nõuetega. „Suur osa probleeme saab ära hoida juba teenuse kavandamise käigus. Kuivõrd tarbijal on õigus eeldada, et temale pakutav teenus ei oleks talle ega tema varale ohtlik, saab teenuse pakkuja riske maandada luues töötava enesekontrolli süsteemi, kuid valdavalt sellised süsteemid puuduvad,“ rääkis tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Riskid kasutajale elamusteenuste juures on erinevad – riskide realiseerumine võib põhjustada tõsiseid vigastusi, nt luumurru, tugeva põrutuse, kergemal juhul sinikaid ja marrastust. Ametite järelevalve näitas, et kõige suuremaks probleemiks erinevate elamusteenuste puhul on seadmete amortiseerumine, mis toob omakorda kaasa erinevaid ohtusid kasutajale – takerdumisohu, terava esemega vigastamise-, jäsemete murdmise ohu või poomisohu. Näiteks mängutubade puhul tähendab amortiseerumine katkist atraktsiooni, kuhu laps võib jalgupidi kinni jääda või läbi kukkuda, samuti seadme purunemisel tekkivaid teravaid servasid või eralduvaid tükke, mis on just väikelastele ohtlikud. Seiklusparkides on tulnud ette olukordi, kus kasutusel olevate isikukaitsevahendite puhul ei järgita tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Samuti on leitud radadel kulunud köisi, katteta teravaid trossiklambreid ning katkiseid pehmendusi maandumisaladel, mis tegelikult enam seiklejat ei kaitse. Väliüritustel kasutatavate õhkbatuutide puhul on leitud purunenud kinnitusi, mis ei võimalda batuuti nõuetekohaselt kinnitada ning ka batuudi servade rebenemist, mille osas ettevõtja ei ole midagi ette võtnud. Avalikel mänguväljakutel leidis tehnilise järelevalve amet olukordi, mil seadmete vundamentide betoonosad on kattepinnasest väljas, puitosad amortiseerunud ja vanemate seadmete puhul korrodeerunud metallosad. „Pean vajalikuks rõhutada, et elamusteenuste ohutuse ja seadmete korrasoleku eest vastutab küll alati omanik, kuid õnnetuste ärahoidmisel omab väga olulist rolli ka lapsevanema teadlik tegutsemine, tähelepanelikkus ning koostöö pakkujaga. Ma nimetan seda jagatud vastutuseks, olen veendunud, et nii saame vähendada võimalikke õnnetusi,“ kommenteeris tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak. „Ettevõtjal tasub maandada kõikvõimalikke riske juba atraktsioonide planeerimise etapis, seal hulgas arvestada seadmete kasutamiseks vajamineva vaba ruumiga, seadme kasutusotsatarbe ning kasutajate vanusega,“ lisas Sooniste. Näiteks kui mängutubades on ronimissein, siis peab selle all olema pehmendus ning sellele tuleb jätta piisavalt vaba ruumi, et seinalt matile kukkuv laps ei kukuks mõnele teise atraktsiooni peale või ei põrkuks teist atraktsiooni kasutava lapsega. Ka selliseid näiteid leidsid tarbijakaitseametnikud mängutubades. Suur osa kontrollitud teenusepakkujatest olid koostanud tarbija jaoks sellised tüüplepingud, mis justkui panevad kogu vastutuse tarbija õlule. Tegelikult on tarbijat kahjustav tüüptingimus tühine, sest tarbijale ei saa vastutada kõige eest. „Tarbija saab vastutada ainult oma tegevuse eest ning tarbija kohustus on järgida kehtestatud ohutusreegleid. Kaupleja vastutab igal juhul oma pakutava teenuse eest ning seejuures tuleb tal anda tarbijale selget ja arusaadavaid juhiseid. Oma vastutust ei saa teenuse pakkuja tarbija kaela lükata,“ kommenteeris Sooniste. …….. Ettekande tänasele avalikule arutelule saab alla laadida siit https://pilv.mkm.ee/s/2T76No7ySC74PUL Ettekandes on fotosid, mis on jäädvustatud järelevalve käigus. ……..
Faktileht Mängutoad
Seikluspargid
Avalikud mänguväljakud
Õhkbatuudid
Lisainfo: Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert 506 4608 Anu Võlma, tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist 501 1585
|
| Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses. |
| Geoblokeeringu keeld mõjutab pea igat tarbijat
Täna tarbimiskeskkonna arengu konverentsil arutati asukohapõhise diskrimineerimise mõju ja vajadust. Seaduseloojad tõid välja, et geoblokeeringust võidavad pea kõik tarbijad, ettevõtjad leidsid, et ettevõtlust ei tasuks liiga palju reguleerida, vaid anda ettevõtjaile võimalus enese regulatsiooniks, mis tugineb usaldusele. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas oma tervituses, et tänasel konverentsil on võimalus pöörata tähelepanu infoühiskonna valupunktidele ning koos leida neile ka lahendusi. Simson viitas e-kaubanduse kasvavale trendile, mis on märk suuremast teadlikkusest ning selle toetamiseks tuleb luua keskkond, mida võib usaldada. Parku võivad tarbijale nördimust valmistada asukohapõhised piirangud, mille kaotamiseks on Eesti oma Euroopa Liidu eesistumise ajal ette valmistanud geoblokeeringu keelu. „On suurepärane, et sellise suure muudatuse juures on näha Eesti jälg. Selleks, et see ka Eesti õigusaktidesse üle võtta, tuleb ka meie valitsusel eelnõu heaks kiita,“ sõnas minister Simson ja allkirjastas eelnõue otse konverentsi laval, et see ka ametlikult valitsusse arutamisele jõuaks. Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip selgitas geoblokeeringuga seonduvat nimetades seda üheks suurimaks muutuseks ning põhjendas ka vajadust selle järele. Selleks kirjeldas Ansip läbiviidud ostu-uuringut, mis annab hästi edasi tänase e-kaubanduse Euroopa Liidus. Ostu-uuringus selgus, et 2 protsenti internetikasutajatest ei saa teatud e-poodidele ligi. Ülejäänust 98 protsendist, kes e-poele ligi said, 27 protsendil ei olnud võimalik e-poes registreerida, sest IP-aadressid pärinesid valedest riikidest. Registreerimisvõimalusega tarbijatest 32 protsenti olid oma kaupa juba peaaegu käega katsumas, takerdusid transpordiprobleemidesse. „Ma poleks iial arvanud, et ma oma praegusel ametikohal peaksin tegelema postipaki hindadega, aga kuna e-kaubandus on digitaalne, siis on see teema päevakorral,“ rääkis Ansip. Ostu-uuringus vaadeldi ka transpordi hindade erinevust, kui pakk saadetakse kas samasse või teise riiki. Euroopa Liidu riikides on keskmine hindade erinevus 3-4 korda, ent ühe riigi puhul oli erinevus lausa 22 korda. Seega järgmine ülesanne oli muuta transpordihindu läbipaistvamakas ja selline ettepanek on juba ka tehtud. Ansipi sõnul 26 protsenti tarbijatest, kel polnud mingit probleemi ka välismaisest e-poest tellitud kauba transpordiga, ei saanud oma ostude eest maksta, sest ka selle oli välja andnud vale riigi pank. „Meil on ühine kaardisüsteem, aga müüjad keeldusid neid aktsepteerimast. Kui see pole diskrimineerimine, siis ma tahan teada, mis on diskrimineerimine?“ kirjeldas Ansip geoblokeeringu piirangu tähtsust igale tarbijale. „See peab olema ostja valik, milliselt e-poest ta osta tahab. Kedagi ei tohiks diskrimineerida selle pärast, et ta on päris valest riigist või tema krediitkaart ei ole välja antud selles riigis, mida müüja ei ole eeldanud. Arutelud selle teema üle olid tulised ja põhjalikud. Ma olen tänulik, et suured erimeelsused eri osapoolte vahel said ära silutud just Eesti eesistumise ajal,“ kirjeldas Ansip geoblokeeringu piirangu loomise tööprotsessi. Ansip lisas veel, et kedagi ei saa kohustada müüma oma kaupa igasse Euroopa Liidu nurka, aga kedagi pelgalt päritolu või kaardi väljaandja järgi diskrimineerida ei tohi. Järgnevas arutelus osalesid Signe Kõiv E-kaubanduse Liidust, Peep Kuld ettevõtetest ON24 ja Cleveron, Roone Roost Vestige Verdantist ning Madis Ehastu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Ettevõtjad tõid välja, et uute regulatsioonide loomise juures peaks kindlasti arvestama, mida see tähendab ettevõtjatele – kui suurenevad vajalikud investeeringud ebamõistliku piirini, siis kahandab see ettevõtjate soovi ja motivatsiooni ettevõtlusega üldse tegeleda. Ettevõtjad nõustusid, et ühteid reegleid on vaja, ent need ei tohi muutuda ettevõtjaile koormavaks, vaid olulisem on tähtsustada sektori enda panust luues usaldusliku suhte tarbijatega.
Lisainfo: Pille Kalda |
| Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses. |
Kuus soovitust, mida seikluspargis tähele panna
Enne seikluspargis ronimist loe kindlasti leping läbi ning pea meeles, et kuigi teenuse pakkuja peab tagama teenuse ohutuse, tuleb teenuse kasutajal täita nii enda kui teiste ohutuse tagamiseks kõiki reegleid. Et seikluspargi külastamine oleks meeldejääv ja meeldiv kogemus, tasub eelnevalt teha veidi eeltööd ja tähelepanu pöörata mõningatele nüanssidele.
Piirangud kasutamisele
Kõigepealt tasub tutvuda teenusepakkuja kodulehega, kust selgub, millises vanuses või pikkuses kasutajatele park suunatud on. Seda tasub teada juhuks, kui seltskonnas on keegi, kes on lubatust noorem või lühem, siis tema teenust tarbida ei saa – ta lihtsalt ei pruugi ulatuda atraktsioonideni või ei ulata kinnitada end turvatrossi külge. Seega tasub uurida, kas pakutakse ka muid teenuseid või kas pealtvaatajaid lubatakse parki kaasa.
Välja tasub selgitada ka, kuidas ilmaolud mõjutavad seikluspargis ronimist, näiteks kas vihmaga on rajad avatud või mitte.
Vajalik füüsiline ettevalmistus
Seikluspargi kodulehel on enamasti kirjas, kas tegemist on madal- või kõrgseiklusradadega ning millist füüsilist ettevalmistust see nõuab. Kõik rajad ei ole nii lihtsad, et igaüks suudaks neid igal ajahetkel läbida. Kui seiklusparki minnakse sõpruskonnaga, tasub läbi mõelda, kas igaüks on valmis rada läbima. Igale järgmisele rajale minnes tasub vahepeal nõu pidada ka juuresoleva instruktoriga, kes oskab anda head nõu vastavalt kui osav tundub ronija olevat ja teab eesootavaid takistusi. Sõbra toetamine ja julgustamine on hea, kuid kui sellest saab survestamine, ei jää sellest sõbrale head kogemust ning hirmud võivad pigem süveneda.
Ronimiseks sobiv riietus
Parkides võivad olla piirangud ka riietusele. Kindlasti ei sobi lehvivad riided – seelikud ja sallid, ka kapuuts võib rajaosadesse takerduda. Seiklusparki soovitatakse külastada sportlikes pika varruka ja säärega rõivastes. Jalanõud peaksid olema kinnised ja kindlalt jalas. Pikad juuksed tasub panna korralikult patsi, et vältida takerdumist konstruktsioonide või liikuvate osade vahele.
Töökorras ja kasutajale sobiv varustus
Varustust vastu võttes vaata ka ise rakmed, köied, karabiinid ja rullikud üle. Kui rakmete sild või köied narmendavad või neid on proovitud ise parandada, ei pruugi need sinu ohutust tagada. Kui isesulguvad karabiinid või rullik ei sulgu ise korralikult (plõksuta neid kinni-lahti mõned korrad), võib eeldada, et mustus on detailide vahele läinud või detailid on liigselt kulunud ning seade vajab hooldust või välja vahetamist. Sellistel puhkudel anna sellest teenusepakkujale teada ja küsi endale teised.
Kui seikluspargi esindaja pakub kindaid ja kiivrit, siis kasuta neid. Vali kindlasti õige suurus, sest liiga suurte kinnastega on ebamugav ronida, need võivad takerduda karabiini vahele selle turvatrossile ühendamisel.
Kuula juhendajat
Kui rada ei ole üles ehitatud ühe tervikuna, tutvu ka radade skeemiga ja värvide tähendusega, enamasti on iga järgnev rada raskem. Pargis esimest korda ronides tasub rajad läbida teenuse osutaja soovitatud järjekorras. Kindlasti kuula tähelepanelikult instruktaaži ning kui midagi jääb ebaselgeks, küsi üle. Pea meeles, et kaasaolevad lapsed on seikluspargis täiskasvanute vastutusel ning hoolitse selle eest, et ka nemad kõikidest reeglitest aru saaksid ja neid järgiks.
Raja kõige olulisem reegel, kui kasutatakse rullikute ja karabiinide süsteemis – üks karabiin peab ALATI olema turvatrossi küljes! Kui tunned, et vajad abi või juhendamist, anna sellest häbenemata instruktorile märku, sest selleks ta seal ongi. Kui keegi seltskonnast ei soovi või ei jaksa rada/radasid lõpuni teha, siis ta saab katkestada – ainult teenuse kasutaja ise saab hinnata oma võimeid ja jõuvarusid.
Anna seikluspargile tagasisidet
Isegi, kui järgitakse kõiki reegleid ja nõudeid, ei ole siiski täielikult välistatud õnnetuste juhtumine, näiteks võib juhtuda, et seikleja väänab jala välja pärast ebaõnnestunud maandumist või marrastab nahka vastu puidust konstruktsiooni. Õnnetuse korral on oluline sellest ka teenuse osutajale teada anda, ainult nii saab ta teenust paremaks ja turvalisemaks muuta.
Anneli Nagel, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna toote- ja teenuseohutuse nõunik
Aitäh teile!
Elamusteenuse pakkuja ei saa oma vastutust lükata tarbijale
Seadus ütleb, et teenusepakkuja vastutab pakutava teenuse ohutuse eest, ent tarbijakaitseameti järelevalve näitab, et tihti püüavad elamusteenuste pakkujad vastutusest vabaneda. Tegelikult ei ole teenusepakkujal võimalik sellisest vastutusest vabaneda ja tarbijal on kohustus järgida ohutusnõudeid ehk mõlemad vastutavad oma tegevuse eest.
Tarbijatele pakutav teenus peab vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutu tarbija elule ja tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatud eeldab. Teenuse pakkuja peab järgima hoolsuskohustust ehk tegema kõik endast oleneva tarbija huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja tarbijal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ameti järelevalve mängutubades ja seiklusparkides on aga näidanud, et sageli kirjutavad elamusteenuse pakkujad lepingusse või kodukorda, et teenuse kasutaja vastutab ise enda ohutuse eest või kasutab teenust omal vastutusel. Sellised lepingutingimused on seadusega vastuolus ning ebamõistlikud. Kusjuures ei ole määrav, kas tarbijale pakutav teenus on tasu eest või tasuta.
Näited tühistest lepingutingimustest
„Teenuse saaja või tema esindaja …… on teadlik ratsutamise ja hobusega seotud ohtudest ja on tuttav turvanõuetega ning sellest tulenevalt võtab kogu vastutuse võimalike õnnetusejuhtumite eest, mis võivad ratsutamise käigus juhtuda ega esita X OÜ-le kahjunõudeid võimalike vigastuste korral. Leping on koostatud kahes (2) eksemplaris, millest ühe saab kumbki osapool. Lepingu pooled on võrdsed ja tähtajatu kehtivusega ning kehtivad alates allakirjutamise hetkest.
„X OÜ ja meie lasteala töötajad ei vastuta võimalike õnnetusjuhtumite eest. Toredat ja turvalist lustimist.“
„Kinnitan, et olen nõus kasutama OÜ x seadmeid omal vastutusel. Vabastan X OÜ kõikidest kohustustest nii seadmete kui ka kaassõitjate ees, kui olen põhjustanud seoses oma teoga X OÜ-le kahju.“
„Võttes vastu teenuse „külastage mängutuba“ ja makstes selle eest, tõendavad lapsevanemad, et nad on tutvunud mängutoa reeglitega ja kohustuvad neid järgima, juhtima oma lapsele tähelepanu ning samuti nõustuma, et X mängutuba ei vastuta laste võimalike vigastuste eest seal viibimise ajal.“
Hoolsuskohustuse rikkumine võib kaasa tuua rahalise nõude
Hoolsuskohustuse rikkumisena võib kõne alla tulla näiteks olukord, kui teenuse pakkuja teeb teenuse käigus vea või esineb puudus teenuse pakkumisel kasutatud tootel, teenuse kohta antud info on ebaõige, eksitav või puudulik, mis põhjustab inimese vigastuse, mürgistuse, haiguse või ohustab muul viisil tema tervist. Samuti olukorrad, mil teenuse pakkuja ei järgi kõiki tootjapoolseid kasutus-, hooldus- ja paigaldamisjuhiseid, et tagada korrektne toote kasutamine ning selle läbi ka osutatava teenuse ohutus.
Kui teenuse osutaja rikub lepingust tulenevaid kohustusi, siis õnnetuse korral, mille tagajärjel saab kahjustada tarbija tervis, saab tarbija nõuda teenuse osutajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Üldjuhul vastutab teenuse osutaja lepingu rikkumise eest.
Lepingupooltel on võimalus teenuse osutamise lepingus kokku leppida, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral ei vastuta teenuse osutaja tekkinud kahju eest. Samuti võib piirata teenuse osutaja vastutust. Oluline on arvestada, et teatud juhtudel võivad kokkulepped osutuda tühiseks. Näiteks on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks. Tühine on ka kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda,. Samuti on tühine tarbijaga sõlmitud lepingus tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise poole surm või kahjustatakse tema tervist või kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Näiteks kui lapsevanem viib lapse seiklusparki, mängutuppa või batuudile mängima, ei saa teenust pakkuv isik lepingu rikkumisest tulenevat vastutust kokkuleppel kehtivalt välistada ega seda ebamõistlikult piirata. Vastutusest vabanemiseks peab teenuse osutaja tõendama, et täitis hoolsuskohustust, st kohustust mitte kahjustada tarbija tervist, mistõttu ei saa talle kahju tekitamist ette heita.
Tarbija peab järgima antud juhiseid
Samuti on oluline märkida, et ka tarbija on kohustatud järgima kõiki ettevõtja poolt esitatud juhiseid, et vältida riske nii enda kui ka teiste elule ja tervisele. Tarbijail on soovitav enne lepingu sõlmimist tutvuda lepingu sisu ja tingimustega. Seejuures tasub teada, et leping ei tähenda alati millegi paberil allkirjastamist, vaid ka kokkulepet ning lepingu osaks saavad lepingutingimused võivad olla ka teave, mille teenuse pakkuja annab suuliselt. Näiteks batuutide puhul on lepingutingimus teenuse pakkujalt kasutajale antav teave selle kohta, millises vanuses ja pikkuses lapsed võivad batuudil hüpata. Mängutubade puhul tuleks tutvuda mängutoa kodukorraga, mis võib olla esitatud nii mängutoas kui ka veebilehel.
Seega lasub vastutus ohutuse tagamisel mõlemal osapoolel. Ettevõtja kohustus on tagada teenuse ohutus ning ohutusega seonduvat vastutust ei saa lükata tarbijale. Teisalt peab tarbija mõistma, et ka tema vastutab oma käitumise ja reeglite järgimise eest.
Ohutult lõbutseda on lõbusam!
Kristina Meus, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist
|
|---|