Millest sõltub kosmeetika säilivusaeg?

Kosmeetika säilivusajast kinnipidamine on oluline, et meigitoodetel ja hooldusvahenditel oleks tagatud nende tõhusus ja ohutus tervisele. Mõnel kreemipurgil on peal “parim enne” kuupäev, teisel märgistus, et toode säilib avatult 12 või 36 kuud. Kosmeetika säilivusaeg tekitab palju küsimusi ja seetõttu selgitan, millest sõltub kosmeetika kasutuskõlblikkuse aeg, kuidas pakenditel olevat märgistust tõlgendada ning mis juhtub aegunud kosmeetika kasutamisel.
Euroopa Liidu nõuete kohaselt peab kõigile ilutoodetele olema märgitud säilivuse aeg avamise järgselt. Konkreetse „parim enne“ kuupäevaga peavad olema märgistatud tooted, mis säilivad vähem kui 30 kuud. Näiteks kehtib see nõue looduskosmeetika puhul, mis on lühikese säilivusajaga [….]

Allikas. Hansa Post

Neli nüanssi, mida jälgida vahendusportaalist lennupiletite ostmisel

Neli nüanssi, mida jälgida vahendusportaalist lennupiletite ostmisel
Lennupileteid pakkuvad vahendusportaalid annavad hea ülevaate ja võrdlusvõimaluse erinevate lennuvedajate sihtkohtadest, lennuaegadest ja -hindadest. See on ka põhjus, miks neid eelistatakse otse lennuvedajate ostmisele. Paraku ei süveneta alati vahendusportaalide müügitingimustesse, mis võib hiljem põhjustada nördimust.
Kes vastutab?
Kõige tähtsamana tuleks enne piletite ostmist välja selgitada, kes vastutab tarbija ees probleemide korral – vahendaja või lennuvedaja. Näiteks sätestavad osad vahendajad, et nemad ei vastuta millegi eest. Seega tuleb müügiportaali tingimused hoolega läbi lugeda, veendumaks kuhu ja millisel juhul saab abi saamiseks pöörduda.
„Kasulikud“ lisateenused
Kõige sagedamini langevad tarbijad vahendusportaalide pakkumise õnge, mis lubab lisatasu eest pileteid tühistada või muuta. Jääb mulje, et vastav lisateenus kehtib kõikide lennufirmade piletitele. Paraku pakutakse tasulist tühistamisteenust ka sellistele piletitele, mis lennuvedaja reeglite kohaselt on tühistamatud! Seega tuleb arvestada sellega, et non-refundable ehk tagastamatute piletite puhul ei ole vahendusportaali „lisagarantiist“ enamasti praktilist kasu ning piletitüüp tuleb enne ostu reisijal endal kindlaks teha.
Osad portaalid pakuvad teatud summa eest ka nii öelda „probleemide lahendamise“ teenust. Tegelikkuses võib makstud summa eest osutatav teenus sisaldada vaid seda, et lennu tühistamise korral sisestab vahendusportaal reisija andmed lennuvedaja kodulehel olevale kaebuste vormile või teavitab reisijat võimalusest esitada lennuvedajale kaebus. Seda saaks reisija teha ka ise ja tasuta.
Samast portaalist ostetud piletid ei tähenda jätkulendu
Äärmiselt oluline on lende kombineerides jälgida, kas tegemist on eraldiseisvate lendudega või ühenduslendudega ehk vahetute jätkulendudega. Vahendusportaalid pakuvad kombineeritud lennumarsruuti enamasti selliselt, et iga lend on eraldiseisev, mis tähendab seda, et kui näiteks esimene lend hilineb või tühistatakse ja seetõttu jääb reisija maha järgmisest lennust, tuleb lõppsihtkohta jõudmiseks osta oma kuludega uued piletid. Jätkulendude puhul, see tähendab sama broneeringunumbriga kaetud piletite korral, on lennuvedaja kohustatud reisija temast mitteolenevate tõrgete korral tasuta lõppsihtpunkti toimetama.
Vahendusportaalide poolt pakutud lennumarsruudi puhul on tarbijal endal kohustus jälgida ka seda, et ümberistumise aeg oleks piisav ning kas pagas tuleb kahe lennu vahel välja võtta ning endal uuele lennule registreerida.
Veendu portaali päritolus
Rahvusvaheliste piletivahendusportaalide puhul on segaduste või kaebuste puhul suhtlemine komplitseeritud sageli ka seetõttu, et tarbija ei märka enne ostu sooritamist, et tegemist on välismaise kauplejaga või ei avalda portaalid enda kohta kuigi palju teavet. Nii on enamus eestikeelseid või eestlaste seas populaarseid vahendusportaale välismaised kauplejad. Näiteks bookinghouse.ee on registreeritud Leedus, mytrip.com Kreekas, kiwi.com Tšehhis ning momondo.com Taanis. Seega tuleb tarbijal valmis olla probleemide korral inglisekeelseks suhtluseks.
Olenevalt olukorrast võib tarbijal suhtlemisvajadus tekkida näiteks seoses väljavalitud lennu tühistamisega. Samuti võib tekkida olukord, kus piletibroneeringu eest võeti tarbija arvelt küll raha, kuid hiljem laekus teade, et broneering ei õnnestunud, toimus topelt broneerimine vms.
Euroopa Liidus registreeritud vahendajatega tekkinud vaidluste puhul saavad tarbijad abi ja nõu küsida EL tarbija nõustamiskeskusest, mis on Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti piiriüleseid kaebusi lahendav üksus.

Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja

Piletiostjail on õigus tagasi nõuda Snoop Doggi kontserdi piletiraha

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
20. juuni 2019

Piletiostjail on õigus tagasi nõuda Snoop Doggi kontserdi piletiraha

Juulis Helsingis esinema Snoop Doggi kontsert on tühistatud. Ürituse korraldaja on Rumeenias ettevõte, kellele tuleb piletiostnuil esitada avaldus makstud raha tagasi saamiseks. Vajadusel saab Eesti tarbijaid abistada EL tarbija nõustamiskeskus.

Pileteid Snoop Doggi kontserdile müüs Soome piletiportaal lippu.fi (Lippupiste OY), kuid kaebus piletiraha tagasi saamiseks tuleb teha korraldajale, kelleks on Rumeenias registreeritud Phoenix Entertainment Agency SRL. Kauplejaga suhtlemiseks saab kasutada meiliaadressi snoopfinland@gmail.com.

Kui kaupleja ei vasta, siis on Eesti EL tarbija nõustamiskeskusel võimalik tarbijat piletiraha tagasi saamisel abistada vahendades kaebuse oma Rumeenia kolleegidele. Selleks tuleb tarbijal EL tarbija nõustamiskeskusele edastada lisaks korraldajale saadetud kaebuse koopiale ka koopia kontserdi piletitest ja tellimuse kinnitus ning makset tõendav dokument. Kaebuse kiirendamiseks tuleb edastada ka soetatud piletite arv, iga pileti number, pangakonto andmed ning teave makseviisi kohta, kuidas piletite eest tasuti, kas deebetkaardi, krediitkaardi või sularahas.

Tasub teada, et krediitkaardiga tasudes on võimalus algatada makse tagasikutsumise protsess (chargeback menetluse). Selleks tuleb pöörduda kaardi väljastanud panga poole.

Rohkem infot:
Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

TTJA palub tarbijatel olla tähelepanelik tasulistele numbritele helistamisega

TTJA palub tarbijatel olla tähelepanelik tasulistele numbritele helistamisega

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole on pöördunud mitmed tarbijaid, kes on osalenud telemängus „Mängi ja Võida“. Kanal 2, Kanal 11 ja Kanal 12 telekanalitel kuvatava interaktiivse telemängu osas on tarbijates tekitanud segadust asjaolu, et nende jaoks rakendub kõne tasu igal helistamisel, sh ka sellisel juhul, kui nad saatesse ei pääse ning nende kõnele vastab automaatvastaja.

Ametile saabunud kaebused on viidanud, et tarbijale ei pruugi mängus osalemise tingimused olla piisavalt selgelt ja arusaadavalt teatavaks tehtud, mistõttu alustame menetlust täpsemate asjaolude välja selgitamiseks.

Soovitame rääkida lastele ja vanematele pereliikmetele, et 900 algusega numbritele helistamine on tasuline ja nendele helistamisega kaasnevad kulud, mistõttu tasub kõne tegemise vajadus enne läbi mõelda.

TTJA-l on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Lisainfo:

Anne-Mai Helemäe

Kommunikatsiooniekspert

+372 6201 702

www.ttja.ee | Sõle 23A, Tallinn 10614

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kaitse oma rahakotti ürituste piletite järelturul hangeldajate eest

Suvel toimub väga palju kontserte, festivale ja muid sündmusi nii Eestis kui lähiriikides, kuhu sageli sõidetakse. Kui ametlikust piletimüüjalt pääset osta ei õnnestunud, tasub oma rahakoti huvides järelturult ostes olla väga tähelepanelik, sest lõkse seal jagub. Näiteks on osades riikides piletite järelturg keelatud või hinnale lisandub hulgaliselt lisatasusid.

Väga populaarsetele kontserditele müüakse ametlikes kanalites kõik piletid välja minutitega, mis loob soodsa pinnase piletite edasiseks hangeldamiseks ehk piletitele tekib järelturg. Leidub mitmeid platvorme, kus on võimalik maha müüa oma kontserdi või spordiürituse pilet. Järelturu pileteid võivad müüa nii teised füüsilised kui juriidilised isikud ning ost võib osutuda üsna problemaatiliseks. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus Eestis on saanud tarbijatelt erinevaid küsimusi seoses taoliste piletimüükidega ning jagab soovitusi, kuidas end kaitsta.

Hiljuti on Soome tarbijakaitse hoiatanud Šveitsi järelturupiletite müügiportaali Viagogo.com eest, kuna üle 500 tarbija on teinud avalduse. Ka Eestis on samas asjus pöördunud tarbijaid, kes on soovinud saada teada oma õiguste kohta. Peamised tarbijate pöördumiste põhjus on piletite kättesaadavus ja juurdehindlus. Nimelt, Viagogo.com veebileht reklaamib end kui maailma suurimat järelturu keskkonda, kus nad enda väitel kuvavad müüja, kes on eraisik, kehtestatud hindasid, mis võivad olla turuhinnast kõrgemad või madalamad.

Tarbijad on veel välja toonud, et Viagogo.com lehel piletit ostes on segajaks ajapiirang, millega kiirustatakse tarbijat takka ostu kiireks lõpuleviimiseks seejuures manipuleerides piletite saadavuse ja hinnamuutusega. Näiteks jookseb ekraanil pidevalt teavitus, mitu minutit see hind veel kehtib ning mitu inimest seda piletit praegu vaatavad. Selle eesmärk on kiirustada tarbijat tehingusse.

Näiteks on Eesti tarbijal juhtunud, et Viagogo.com ei ole soetatud piletit talle edastanud väitega, et see saadetakse alles nädal enne kontserti. Tarbija soovis piletiostust taganeda, kuna selline olukord põhjustab ebakindlust. Kindlus on väga vajalik eelkõige arvestades, et kontsert toimub välisriigis ning tarbija teeb täiendavaid kulutusi majutusele ja transpordile teadmata, kas ürituse pilet talle üldse edastatakse.

Hinnaga manipuleerimise tõi välja Eesti tarbija, kes küll sai spordiürituse pileti kätte, ent ümbrikut avades leidis ta piletile trükitud hinnaks 35 eurot, mille eest tarbijalt küsiti hoopis 116 eurot. Täpsemalt uurides selgus, et müüja küsitud hinnale lisandusid veel platvormi lisatasud, näiteks lepingutasu, käitlustasu, pileti edastamise tasu, mis võivad olla pileti müügihinnast märkimisväärselt suuremad.

Tasub teada, et piletite soetamine järelturult ei ole Euroopa Liidu üleselt ühtselt reguleeritud. Siseriiklik seadusandlus on olemas Norras, Saksamaal, Suurbritannias, Belgias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Horvaatias ning Taanis. Teistes liikmesriikides on kas piletite järelturgu puudutav regulatsioon veel väljatöötamisel või jäetakse see valdkond reguleerimata. Eestis on piletite järelturult soetamine seadusega reguleerimata.

Soome tarbijakaitse ombudsmani väitel ei selgitata Viagogo.com veebilehel selgesõnaliselt tarbijatele, et teatud riikides ei ole piletite soetamine järelturult seadusega lubatud. Näiteks on piletite edasimüümine järelturul keelatud Belgias, Prantsusmaal, Hispaania, Taanis, Poolas ja Horvaatias. Teistes liikmesriikides, kus piletite järelturul müümine on seadusega reguleeritud, kuid see ei ole keelatud või on lubatud vaid teatud tingimustel. Näiteks võib Portugalis küll pileteid järelturul edasi müüa, kuid edasimüügi hind ei tohi olla pileti esialgsest hinnast üle 20 protsendi suurem. Enne pileti järelturul soetamist tasub uurida Prantsusmaa EL tarbija nõustamiskeskuse koduleheküljelt kas ja kuidas piletite järelturg on reguleeritud või on piletite järelturult soetamine sootuks keelatud: https://www.europe-consommateurs.eu/en/news-and-alerts/sports-and-events/the-resell-of-tickets-in-the-eu-forbidden-or-allowed/.

Mida siiski silmas pidada, kui kindlasti soovid üritusel osaleda, kuid pileteid enam saada ei ole?
Kontrolli alati enne ostu kaupleja tausta – kes on müüja, kus ta asub, kuidas temaga kontakti saab, millised on ostutingimused ning kes on ürituse korraldaja ja millised on sinu õigused juhuks, kui üritus jääb ära.
Kui pileti müüjaks on eraisik, siis ei kaitse sind tarbijakaitseadus ega EL tarbijaõiguse alased direktiivid.
Veendu, kas kasutatav müügiplatvorm pakub ostutehingule täiendavat kaitset, näiteks raha kantakse kõigepealt deposiitarvele ning kui ostjal pilet käes, alles seejärel saab müüja raha kätte.
Hangeldaja müüb reeglina pileteid algsest ostuhinnast kallimalt olles tavaliselt füüsiline isik. Nagu varem öeldud, ei kaitse sind sellisel juhul tarbijakaitseseadus.
Järelturu piletite soetamine ei ole kõikide EL riikides seaduslik. Algselt ostetud piletid võivad olla nimelised, iga ostja võib osta vaid näiteks neli piletit ning ostja peab olema ürituse alale sisenedes koos teiste piletisaajatega, kuna neile piletitele läheb ühe ostja nimi. Korraldajad võivad kontrollida nime ja isikut tõendavad dokumendi vastavust. Näiteks on selle olulisust rõhutanud Ed Sheeran, kes annab 12. juunil Riias kontserdi. Nimelisi pileteid müüakse ka Eestis juulikuus kontserti andva Metallica kontserdile.
Piletit ostes vaata lõpphinda, kuna esialgselt kuvatud hinnale võivad lisanduda täiendavad tasud.
Veendu, kas pilet on ehtne. Kui mõni edasimüüja müüb pileteid juba enne ametlikku piletimüügi algust, siis ilmselt on tegemist pettusega, kuna ametlik müüja teavitab reeglina täpse kuupäeva ja kellaaja, millal algab piletimüük.
Uuri müüja tausta internetist. Näiteks Belgias on petturite avastamiseks loodud veebileht http://www.ilovemyticket.com/nl/black-list/. Kuigi see veebileht on vaid hollandi ja prantsuse keeles, on võimalik musta nimekirja lisatud piletivahendajatega lihtsasti tutvuda.

Mida teha, kui oled raha maksnud, kuid piletit ei saanud?
Kontakteeru kauplejaga mitte ainult telefoni teel, vaid ka kirjalikult. Kui tasusid piletite eest krediitkaardiga, saad abi saamiseks pöörduda oma kaardi väljastanud panga poole. Euroopa Liidus registreeritud kauplejalt soetatud pileti puhul saad abi paluda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuselt Eestis, loe täpsemalt www.consumer.ee

Autor: Heldin Malmet, EL tarbija nõustamiskeskuse jurist

Aitäh teile!

Heade soovidega

Pille Kalda
EL tarbija nõustamiskeskus

Põrmustav raport: Eestis müüdavad puu- ja juurviljad on mürgisemad, kui meile on väidetud

  • Toiduohutuse kontrollis erineb Eesti ametkondade praktika naaberriikide omast.
  • Taimekaitsevahendite mõju inimese tervisele ei uurita Eestis üldse.
  • Taimekaitsevahendite toimeaineid analüüsitakse valikuliselt ja piiratult

Mürgised puu- ja juurviljad

FOTO: Postimees

Riigikontrolli värskest toiduohutuse auditist selgub, et maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluvate ametkondade tegemata töö tõttu pole tarbijatel aimugi, kui palju ohtlikke taimekaitsevahendite jääke me iga päev toiduga sisse sööme.

“Allikas” Postimees

Täna, 25.aastat tagasi moodustati kodanikualgatuse korras EESTI TARBIJAKAITSE LIIT.

Täna, 25.aastat tagasi moodustati kodanikualgatuse korras EESTI TARBIJAKAITSE LIIT.

Oleme Eestis üks vanemaid ja jätkusuutlikumaid organisatsioone.

Tänu Liidu ühingute eestvedajatele, kes on olnud kõrgelt motiveeritud nii oma liikmeskonna sidususe hoidjatena kui ühistegevuse korraldajatena – koolitades, nõustades ja abistades maakonna tarbijaid, samaaegselt osaledes katusorganisatsiooni tegevustes andes omapoolse panuse tarbijapoliitika jõustamisse nii kohalikul, riigi kui Euroopa Liidu tasandil.

Suured tänud teile kõigile koostöö ja koosmeele eest nende aastate jooksul!

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Laevareisija võib hilinemise eest küsida hüvitist

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
25. mai 2019

Laevareisija võib hilinemise eest küsida hüvitist

Sarnaselt muudele transpordiliikidele, kehtivad ka laevareiside puhul Euroopa Liidu reisija õigused. Näiteks ei tohi küsida kõrgemat piletihinda sõltuvalt reisija kodakondsusest või ostukohast, samuti on reisijail õigused juhul, kui reis hilineb või tühistatakse. Reisija võib küsida tagasi kuni pool makstud piletihinnast või reisimisest üldse loobuda.

Lisaks üldistele õigustele on reisijal õigus saada olukorrast teavet, vajadusel abi ning teatud olukordades ka õigus keelduda reisimisest ning nõuda ka muid alternatiive sihtkohta jõudmiseks. Näiteks laeva hilinemise korral on reisijal õigus saada teavet olukorrast ning eeldatavast väljumis- ja saabumisajast niipea, kui see teave saab kättesaadavaks. Reisijal võib olla õigus ka söögile-joogile ning majutusele, kui see on vajalik.

Kui laeva väljumine hilineb üle 90 minuti, on reisijal õigus reisimisest loobuda ja saada tagasi kogu makstud piletiraha. Vajadusel tuleb reisijale võimaldada ka tasuta tagasisõit algsesse lähtekohta.

Hilinemisel üle 90 minuti on reisijal õigus nõuda ka tasuta transporti sihtkohta kas teist teed mööda või teise laevaga. Soovi korral võib reisija vedajaga kokku leppida ümberbroneerimise hilisemale kuupäevale, kui see reisijale rohkem sobib.

Sõltuvalt, kui kaua laev sihtkohta jõudmisel hilineb, võib reisijal olla õigus hüvitisele, mis moodustab piletihinnast 25 kuni 50 protsenti. Tasub teada, et reisijal ei ole õigust hüvitisele, kui tal on lahtise väljumisajaga pilet, teda teavitati hilinemisest enne pileti ostmist, ta ise põhjustas hilinemise, ilmastikuolud ohustasid laeva ohutut käitamist või kui tegu oli erakorraliste asjaoludega.

Tasub teada, et eelnimetatud reisija õigused kehtivad juhul, kui tegemist on reisiga, mis lahkub mõnest ELis asuvast sadamast mis tahes laevaettevõtja laevaga või laevareis saabub mõnda ELis asuvasse sadamasse mis tahes laevaettevõtja laevaga.

Neid eeskirju ei kohaldata:

  • laevade puhul, mille pardale mahub vähem kui 13 reisijat;
  • laevade puhul, millel ei ole rohkem kui 3 meeskonnaliiget;
  • laevade puhul, mis läbivad vähem kui 500 meetrise vahemaa (ühel suunal);
  • suurema osa ajalooliste laevade puhul;
  • ekskursiooni- ja turismilaevade puhul – kui neil puuduvad majutusvõimalused või kui majutus laeva pardal ei ületa 2 ööd.

Laevareisi hilinemise või tühistamise korral on reisijal õigus esitada laevafirmale kaebus. Kui probleemi ise lahendada ei õnnestu, on võimalus pöörduda Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametisse. Piiriüleste kaebustega tegeleb ameti juures tegutsev Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus.

Lae oma nutiseadmesse reisija õiguste äpp „ECC net Travel app“, mis on hea abiline ootamatuteks olukordadeks reisil:

  1. Apple app store’ist,
  2. Google Playstore’ist,
  3. Windows Apps+GamesStore’ist.

Loe lähemalt:

  • infovoldik laevareisija õigustest

         laevareisija brozyyr

Rohkem infot:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

 

Tasub teada: ELi lennureisijal võib olla õigus küsida hüvitist kuni 600 eurot

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
16. mai 2019

Tasub teada: ELi lennureisijal võib olla õigus küsida hüvitist kuni 600 eurot

Enne peagi algavat suvepuhkuste perioodi soovitab Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus reisijail meelde tuletada lennureisija õigused, kuna kõige sagedasemad reisimisega seonduvad probleemid puudutavad lendude hilinemist, tühistamist ja pagasiga seonduvat. Reisijail on õigus abile ja hoolitsusele nii lennust maha jätmise, lennu tühistamise ja hilinemise korral. Lisaks on reisijal õigus sõltuvalt asjaoludele ka rahalisele hüvitisele kuni 600 eurot.

Euroopa Liidu riikides kehtivad lennureisijaile ühesugused õigused, mis on kehtestatud lennureisijate õiguste määrusega. Lennufirma vabaneb hüvitise maksmise kohustusest juhul, kui hilinemise või tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud kuidagi vältida.

Lennureisijate õigused kohalduvad kõigile lendudele, sealhulgas tšarterlendudele ja pakettreisidele, mis väljuvad EL-s asuvast lennujaamast. Samad õigused kehtivad lendudele, mis saabuvad kolmandast riigist EL-s asuvasse lennujaama juhul, kui lendu teostab Euroopa ühenduse lennuettevõtja.

Hüvitise määrad, mida olenevalt tekkinud kaebuse sisust, lennureisi pikkusest ja muudest asjaoludest lähtuvalt võib nõuda, jäävad vahemikku 125 eurost kuni 600 euroni. Seejuures on hea teada, et Euroopa Kohus on määruse kohaldamisala mitmetes kohtuotsustes laiendanud, andes õiguse nõuda hüvitist ka lennu ja jätkulendude enam kui kolmetunnise lõppsihtkohta hilinemise korral.

Kui lend ei kulge plaanipäraselt, tuleb reisijal ennekõike suhelda lennuvedajaga, et selgitada välja edasised võimalused ja õigused, mis sõltuvad konkreetsest olukorrast. Näiteks kui lend hilineb enam kui kaks tundi, on reisijal õigus hoolitsusele, söögile-joogile ning võimalusele teha kaks telefonikõnet või e-kirja saatmist. Üle viie tunni hilineva lennu puhul tuleb lisaks anda reisijale võimalus saada tagasi kogu makstud piletihind, kui ta soovib reisist loobuda. Väljalennu lükkumine järgmisele päevale aga tähendab õigust saada majutust ning transporti lennujaamast sinna ja tagasi. Samuti säilib reisija õigus lennust loobuda ja tagasi saada makstud piletiraha.

Lennu tühistamisel peab lennuettevõtja pakkuma reisijale kas piletihinna hüvitamist või muid võimalusi reisi lõppsihtkohta jõudmiseks (ehk asenduslendu või -teekonda). Lennufirma peab pakkuma reisijatele ka hoolitsust vastavalt ooteajale ja lennu pikkusele. Reisijatel on lennu tühistamise korral õigus ka määrusega kehtestatud hüvitisele, mille suurus sõltub lennu pikkusest, marsruudist ja ooteaja pikkusest.

Kui pagas on rikutud, hilineb või kadunud, tuleb viivitamatult pöörduda vastavasse teenindusletti ning vormistada olukorra kohta raport. EL tarbija nõustamiskeskus juhib tähelepanu, et rikutud pagasi puhul tuleb reisijal vedajale esitada kaebus koos kahjunõudega 7 päeva jooksul. Hilisemaid kaebusi ei pea lennufirma vastu võtma.

Kui pagas hilineb lennul reisi sihtpunkti, on reisijal õigus küsida kompensatsiooni vältimatute kulutuste osas, näited riided, hügieenitarbed jms. Kui pagas hilineb tagasilennul koju, tuleb arvestada sellega, et enamus lennufirmasid ei maksa hüvitist riietele ja hügieenitarvetele tehtud kulutuste osas. Kaebus pagasi hilinemisest tingitud kahjude hüvitamiseks tuleb esitada 21 päeva jooksul alates pagasi saabumisest.

Kui pagas ei saabu 21 päeva jooksul, loetakse see kadunuks. Sellisel juhul on reisijal õigus esitada lennuvedajale kaebus koos kahjude hüvitamise nõudega 21 päeva jooksul. Lennuvedajal on õigus nõuda pagasis olnud esemete väärtust tõendavaid dokumente (nt ostutšekke).

Lae oma nutiseadmesse reisija õiguste äpp „ECC net Travel app“, mis on hea abiline ootamatuteks olukordadeks reisil:
Apple app store’ist,
Google Playstore’ist,
Windows Apps+GamesStore’ist.

Loe lähemalt:
infovoldik lennureisija õigustest,
täpsem info lennureisija õiguste kohta.

Rohkem infot:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

Euroopa Liidus on reisija kaitstud ühtsete õigustega

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
9. mai 2019

Euroopa Liidus on reisija kaitstud ühtsete õigustega

Igaühel on õigus reisida, olenemata valitud transpordivahendist. Seejuures tasub teada, et Euroopa Liidus reisides kehtivad ühtsed õigused kõikidele reisijatele, kes kasutavad reisimiseks lennukit, bussi, rongi kui laeva. 

„Tänasel Euroopa päeval puhul tasub juhtida reisihuviliste tähelepanu, et Euroopa Liit on töötanud välja rea õigusi, et tagada reisijate õiglane kohtlemine. Näiteks pileti ostmisel või reisi ajal on reisija kaitstud kodakondsusel, asukohal voi puudel põhineva diskrimineerimise eest,” kommenteeris Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Veoettevotted peavad reisijaid teavitama piletihinnast ja reisija õigustest. Reisitõrke tekkimisel peab reisiettevõtja asjakohaselt hoolitsema reisija eest, sõltuvalt olukorra tõsidusest pakkuma talle toitlustust ja majutust ning alternatiivset teekonda sihtpunkti. 

„Eraldi tasub täpsemalt välja tuua liikumisraskustega reisija õigused, millest tavaliselt räägitakse vähe. Euroopas kogeb rohkem kui üks viiest inimesest reisimisel raskusi kõrge ea, puude või piiratud liikumisvõime tõttu,“ lisas Tammaru. Muutmaks iga reisi meeldivaks kogemuseks, on Euroopa Liit sätestanud õigused eesmärgiga võimaldada inimestel hõlpsasti ühest kohast teise jõuda nii lennuki, rongi, bussi kui laevaga. Puudega või piiratud liikumisvõimega reisijat ei tohi diskrimineerida ning tal on õigus abile nii enne reisi kui reisi ajal. Loe õigusi ja soovitusi liikumispuudega reisijale.

Lae oma nutiseadmesse reisija õiguste äpp „ECC net Travel app“, mis on hea abiline ootamatuteks olukordadeks reisil:

1.       Apple app store’ist,

2.       Google Playstore’ist,

3.       Windows Apps+GamesStore’ist.

EL tarbija nõustamiskeskus pakub teavet, nõu ja abi piiriüleste ostude tegemisel ELis, Islandil ja Norras. Keskuse tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ning on rahvusvahelise ECC-võrgustiku ehk European Consumers Networki liige. Keskuse teenused on tarbijale tasuta.

Rohkem infot:

Täpsem teave:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!