Tarbijakaitseamet lisas FashAddict veebipoe musta nimekirja

Tarbijakaitseameti pressiteade

18.01.2018

 

Tarbijakaitseamet lisas FashAddict veebipoe musta nimekirja

Viimastel nädalatel on suurenenud pöördumised tarbijakaitseametisse ja tarbijavaidluste komisjoni, mil tarbijad kurdavad, et OÜ FashAddict veebipoel www.fashaddictshop.ee on probleeme, mille tõttu tarbijad ei ole kaupa kätte saanud ette nähtud tähtaja jooksul ning ostusumma on tarbijatele tagastamata. Samuti on tarbijatel probleeme kauplejaga kontakti saamisel. Amet lisas FashAddict OÜ e-poodide musta nimekirja.

Olukorras, kus kaupleja on andnud korduvalt tarbijale ebaõiget teavet kauba kohaletoimetamise aja kohta, on tarbijal õigus lepingust taganeda ning saada makstud raha tagasi.

FashAddicti veebipoest kaupa tellinud tarbijad on oma nõuded ettevõtja vastu esitanud tarbijavaidluste komisjonile. Tänaseks on menetlus lõppenud kolme avalduse osas, mille tulemusel komisjon otsustas üheselt, et tarbijaõigusi on oluliselt rikutud. Kauplejal on otsuste täitmiseks aega 30 päeva, et vältida tarbijakaitseameti musta nimekirja sattumist. Komisjoni otsustega saab tutvuda tarbijakaitseameti infosüsteemis.

Tarbijakaitseamet on alustanud FashAddicti suhtes järelevalvemenetluse ning teinud ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtjat lõpetama tarbijatele ebaõige informatsiooni edastamine, tagama tarbijatele asjakohane klienditeenindus ning viima veebilehel avaldatud lepingueelse teabe seadusega kooskõlla. Kui ettevõtja ettekirjutust ei täida, on ametil õigus rakendada sunnivahendeid.

Eeltoodud probleemide tõttu lisas tarbijakaitseamet FachAddicti ka e-poodide musta nimekirja ning amet soovitab tarbijatel nende enda majandushuve silmas pidades arvestada eeltoodud asjaoludega ja kaaluda enne ostuotsuse tegemist teisi alternatiive.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Igal veebipoodnikul tasub mängureeglid endale selgeks teha

E-kaubandus saab aasta aastalt üha suuremaks osaks inimeste tavapärasest ostukogemusest ning see ajendab ettevõtteid looma aina rohkem veebikaupluseid. Tehniliste lahenduste kõrval ei tohi kaupleja jätta tähelepanuta seadusandlust, sealhulgas e-kaubanduse eripärasid, ja hea tava, mis on aluseks heade kliendisuhete loomiseks.

Ligi 60 protsenti internetikasutajaid üle maailma on ostnud tooteid veebikauplustest. See arv tõuseb veelgi, prognoositakse, et aastaks 2019 suureneb see 63 protsendini. Ka Eestis on möödunud kahe aasta jooksul e-kaubanduse tehingute maht kasvanud üle 30 protsendi. Kõik see loob eelduse edukaks e-kauplemiseks, mis on kliendile mugav ja tema suhtes aus. Usaldusväärsus on oluline märksõna, mida rikkudes ei pruugi tarbija sellesse veebikauplusesse enam tagasi pöörduda.

Tarbijale tuleb anda võimalus teha teadlik otsus

Aus kaupleja austab tarbija õigusi, mistõttu on määrava tähtsusega õigusliku regulatsiooni tundmine ning olukordade lahendamine vastavalt seadusele ning heale tavale. Veebipoe vahendusel sõlmitud müügilepingu puhul on tegemist nii sidevahendi abil sõlmitud lepinguga kui ka arvutivõrgu abil sõlmitud lepinguga, mistõttu kohalduvad võlaõigusseaduse järgi täiendavad nõuded. Suurt tähelepanu tuleb pöörata lepingueelse teabe andmise kohustusele, võimaldamaks tarbijal teha teadlik ostuotsus.

Üks suurimaid erinevusi e-kaubanduse ja tavakaubanduse vahel on e-kaubanduses kehtiv 14-päevane taganemisõigus, mil tarbija võib toote tagastada ilma põhjust esitamata. Kauplejad välistavad tihti taganemisõigust põhjendustega, mis seadusega ühte jalga ei käi, üritades vältida toodete tagastamist, mida ei ole võimalik enam uuena müüa. Näiteks lisatakse müügitingimustesse punkt: „Toodet ei ole võimalik 14 päeva jooksul tagastada, kui toodet on kasutatud.“

Tegelikkuses on seaduses sätestatud kindlad erandid, mille puhul on võimalik taganemisõigus välistada ning kui olukord erandi alla ei mahu, siis ei ole kauplejal õigust ka taganemist välistada. Klassikaliseim on välistus juhtudel, kui toodet on kasutatud rohkem kui lihtsalt tutvumiseks ehk mitte nii, nagu tarbija saaks teha seda tavapoes. Näiteks on tarbija tellinud pluusi ja pole seda lihtsalt selga proovinud, vaid sel on kandmise jäljed, pluus on määrdunud või toote etiketid on eemaldatud. Taolistel puhkudel ei ole kauplejal õigust välistada taganemisõigust, vaid tarbija peab kauplejale hüvitama toote väärtuse vähenemise.

Toote väärtuse vähenemine

Kauplejal on võimalik arvestada toote väärtuse vähenemisel näiteks parandamis- või puhastamiskulusid. Tarbijale tuleb teatavaks teha objektiivselt põhjendatud kahju, mille tõttu pole kauplejal võimalik asja enam uuena müüja. Ei ole välistatud, et teatud juhtudel on kahju suuruseks ka toote koguhind.

Aus kaupleja teavitab lepingueelses teabes tarbijat, et juhul kui tarbija on kasutanud asja muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks ning asja väärtus on sellega vähenenud, tuleb tarbijal väärtuse vähenemine hüvitada. Selguse huvides on asjakohane tarbijale meenutada, et  kaubaga tuleb tutvuda nii, nagu tal lubataks seda teha tavapoes.

Kui tarbijat on teavitatud tema õigustest ebaselgelt ja mitmetähenduslikult ning viisil, mis ei ole piisavalt arusaadav ning tarbija teeb selle alusel tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, on kaupleja rikkunud ebaausa kauplemisvõtte keeldu.

Puudulik või ebaselge teave on kahjulik ka kauplejale

Puudulik või ebaselge teave ei ole kahjulik mitte ainult tarbijale, vaid ka kauplejale endale. Kui kaupleja ei ole tarbijat teavitanud 14-päevase taganemisõiguse olemasolust ja tingimustest, lõpeb taganemistähtaeg 12 kuu möödumisel asja kättesaamisest. Lisaks ei vastuta tarbija asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt võlaõigusseaduse nõuetele juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõigusega seonduvatele asjaoludele. Seega võib teadlik tarbija, tõendades, et on kauplejalt toote ostnud, tagastada toote pärast aastast kasutamist ning kauplejal ei ole õigust toote väärtuse vähenemise hüvitamist nõuda.

Usaldusväärsema veebipoe mulje loomiseks kasutavad kauplejad mõnikord ka keelatud eksitavaid võtteid, kus tarbijale õigusaktidega antud õigused esitatakse kaupleja pakkumise eripärana. Näiteks lubatakse 14-päevast taganemisõiguse garantiid või kaheaastast garantiid, kui kauplejapoolset erikohtlemist või eriti head lisatingimust.

Tarbijakaitseseaduse järgi võib toote lepingutingimustele vastavuse tagamisel sõna või sõnaühendit „garantii“ kasutada vaid juhtudel, kui selle tähendus vastab võlaõigusseaduses sätestatud müügigarantii mõistele. Müügigarantii on müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada,parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.

Kaheaastase garantii all esitleb kaupleja aga tihtipeale hoopis kaheaastast pretensiooni esitamise õigust, mis on tarbijale seadusest tulenev õigus ja on kauplejale kohustuslik järgida. Kaheaastane pretensiooniõigus tähendab, et müüja vastutab tarbijale müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal.

Kauplejate ausa kauplemise edendamiseks on tarbijakaitseamet loonud juhendi e-kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, millega soovitame tutvuda ka tarbijatel.

Autor: Kätlin Aren, tarbijakaitseameti turujärelevalveosakonna jurist

Aitäh teile ja soovin teile head ka kogu käesolevaks aastaks!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Kaupleja peab keeruka toote puhul andma tarbijale eestikeelse kasutusjuhendi

Kuivõrd paljud tooted muutuvad tehniliselt üha keerukamaks, tuleb kauplejail hoolitseda selle eest, et tarbijale oleks tagatud eestikeelne kasutusjuhend, mis aitaks tarbijal asja ohutult kasutada nii, et see ei seaks kasutajat ohtu vältimaks asja rikkumist teadmatusest.
Tarbijakaitseameti järelevalveosakonna jurist Cristen Helendi jagab nõuandeid, kuidas jõuluajal ostuhulluses end mitte petta lasta: […]
Allikas: Tarbijakaitse

Jõuluturgudel kehtivad samasugused reeglid nagu poeski

Tarbijakaitseameti pressiteade

15.12.2017

 

Jõuluturgudel kehtivad samasugused reeglid nagu poeski

Praegu jõulueelsel ajal toimub palju jõululaatasid nii kodulähedal kui ka teistes riikides, kust ostetakse kingitusi nii endale kui lähedastele. Tarbijail tasub teada, et laatadel ja turgudel on ostjal samasugused õigused ja kohustused nagu poeski. Seejuures aus kaupleja ei trikita hindadega ning pakub tarbijale tõest teavet kauba kohta.

Kindlasti tasub ostjail võtta ostumöllus aeg maha, et kaubaga tutvuda ja küsida müüjalt rohkem teavet, et veenduda kauba sobivuses. Tasub vaadata hinnaga seonduvat – nii nagu poeski, on müüjal kohustus välja tuua nii tükihind ning sõltuvalt tootest kas kilo või liitrihind. Näiteks juustukera või vorstilati puhul tuleb müüjal näidata, mis hinnaga pakub ta üht kera või latti ning mis on selle kilohind. Mõnikord võib tükihinda vaadates tunduda kaup soodne, aga kilohind aga räägib teist keelt.

Tarbijail on oluline teada, et ka laadalt ostes kehtib pretensiooniõigus. Enne ostu tuleks uurida müüjalt, mida teha siis, kui ostetud tootel ilmneb puudus. Kui müüja väidab, et puudusega kaupa nad ei paranda ega ringi vaheta, siis tasub sellest müüjast eemale hoida – tarbijal on õigus saada kvaliteetset kaupa ning igal müüjal võib esineda puudusega kaupa, aga sel juhul peab kaupleja hoolitsema selle eest, et toode kas parandatakse või asendatakse uue tootega. Kui see ei ole võimalik, siis on tarbijal õigus raha tagasi saada.

Kindlasti tasub küsida makset tõendavat dokumenti, eriti sularahas arveldades, et hilisemate pretensioonide korral oleks võimalus oma ostu hõlpsasti tõendada ning oleks olemas ka kaupleja kontaktandmed. Seejuures on hea teada, et kuni 20-euroste ostude puhul ei pea kaupleja ostutšekki automaatselt väljastama, vaid peab seda tegema tarbija nõudmisel. Üle 20-euroste ostude puhul tuleb kauplejal ostutšekk väljastada kohe ilma tarbija küsimiseta. See teadmine on eriti oluline siis, kui kauba eest makstakse sularahas ja tegemist on väiksemate summadega.

Laadal kauplemine on ettevõtjaile tihti väljakutse, et võimalikult palju tooteid müüja, milleks on vaja meelitada ostjaid oma leti äärde. Üheks selliseks mooduseks on oma kauba kiitmine ning ka võimalikult soodsa hinna kuvamine, seejuures hinnaga eksitamine ei ole lubatud ning tarbija peab saama kauba välja reklaamitud hinnaga. Loomulikult on lubatud head kaupa valjuhäälselt või reklaamsiltide kaudu kiita, aga kõik, mida müüja ütleb, peab vastama tõele. Kui müügijutt tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ilmselt ei olegi see tõsi. Ettevaatlik tasub olla näiteks selliste laiatarbekaupadega, mis väidetavalt ravivad tervisehädasid. Kui selline mõju ei ole tõendatav, siis on tegu tarbija eksitamisega, sest raviv mõju saab olla ainult ravimitel, mitte tavakaupadel. Ravivad tooted peavad olema registreeritud ravimina ning müügil apteekides, mitte tavalistes kauplustes, laatadel või turgudel.

Kui tarbijal tekib kaubaga mingi hiljem probleem, siis tuleb tal esmalt pöörduda pretensiooniga kaupleja poole, et püüda omavahel sobivale lahendusele leida. Kui kauplejaga ei õnnestu kokkuleppele saada, võid vaidluse lahendamiseks abi paluda tarbijavaidluste komisjonilt või piiriüleste ostude korral Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusest.

Pea meeles:

  • Müüja vastutab kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb.
  • Tarbijana on Sul kohustus toodet õigesti kasutada ja hooldada.
  • Kaup või teenus peab olema ohutu ja eeldatavate tarbimisomadustega.
  • Müüja peab andma Sulle kauba või teenuse kohta tõest teavet.

 

Soovitused tarbijale kui õigesti kasutatud tootel ilmneb puudus:

  • lõpeta toote kasutamine;
  • otsi välja ostu tõendav dokument;
  • pöördu esimesel võimalusel kaupleja poole;
  • esita kauplejale kaebus;
  • pöördu tarbijakaitseameti poole, kui Sa kauplejaga kokkuleppele ei jõua.

 

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Tarbijakaitseameti pressiteade 13.12.2017

Tarbijakaitseamet: Tarbijad kurdavad probleeme rulood.com veebipoega

Tarbijakaitseametisse on pöördunud tarbijaid, kelle mureks on Solar Eclipse OÜ veebipood rulood.com tellimuste mittetäitmine. Tarbijate pöördumistest nähtub, et ettevõtjal on probleeme, mille tõttu tarbijad ei ole kaupa kätte saanud ette nähtud tähtaja jooksul ning ostusumma on tarbijatele tagastamata. Tarbijakaitseamet ei ole ettevõtjalt saanud tekkinud olukorra kohta piisavaid selgitusi.

Muuhulgas on Solar Eclipse OÜ kantud tarbijavaidluste komisjoni otsuseid mittetäitnud ettevõtete nimekirja seoses tarbijatele tellitud toodete kohale toimetamata jätmisega. Amet soovitab tarbijatel nende enda majandushuve silmas pidades arvestada eeltoodud asjaoludega ja kaaluda enne ostuotsuse tegemist teisi alternatiive.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt on kaupleja kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebusele samas vormis vastama ja teavitama tarbija nõude rahuldamisest või kaebuse võimalikust lahendusest 15 päeva jooksul alates kaebuse saamisest. Vastus saadetakse tarbija märgitud postiaadressil või e-posti aadressil, kui tarbijaga ei ole kokku lepitud teisiti.

Kui kaupleja ei ole tarbijaga kokkulepitud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohale toimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul. Kui lisatähtaja jooksul kohustust ei täideta, on tarbijal õigus kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist või lepingust taganeda ja makstud summa tagasi saada.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Tarbijakaitseameti pressiteade 11.12.2017

Tarbijakaitseamet paigaldas Rakverre, Viljandisse ja Kuressaarde infokioskid

Esmakordselt on tarbijail võimalik tarbijavaldkonda puudutava nõu saamiseks pöörduda kaubanduskeskustesse paigaldatud elektrooniliste abimeeste poole, kust saab vastuseid enamlevinud küsimustele. Amet tutvustab infokioskite võimalusi ja nõustab tarbijaid Rakveres Põhjakeskuses 12. detsembril ja 21. detsembril Viljandis Centrumis kella 12-14.

Lähtuvalt tarbijate eelistustest, on tarbijakaitseamet juba mõnda aega liikunud üha enam kiiremate ja lihtsamate infokanalite poole. Nii näiteks avas amet 2015. aastal Tallinna lennujaamas kolm infokioskit, kust reisijad saavad teavet lennureisija õiguste kohta. „Äsja valminud kolm infokioskit kaubanduskeskuses on lennujaamas oleva pilootprojekti loomulik jätk, mis lihtsustab tarbijatele info hankimist – küsimustele saab vastused nende tekkekohas ning mugavalt igapäevasel liikumistrajektooril,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Rakveres asub infokiosk Põhjakeskuses, Viljandis Centrumis ning Kuressaares Saaremaa Kaubamajas. Kuressaare kioski avamisüritus ja tarbijate nõustamine toimub jaanuaris, kuupäeva täpsustamisel.

Kaubanduskeskustesse paigaldatud infokioskite eesmärk on pakkuda tarbijatele teavet kaupade ja teenustega seotud tarbijate õiguste kohta, mille leidmine on tehtud võimalikult lihtsaks kasutades kontrollküsimusi.

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Balti riikide tarbijakaitseametid: Seiklusradade seisukord võiks olla parem

Eesti, Läti ja Leedu tarbijakaitseametite läbiviidud ühine seiklusparkide järelevalveprojekt näitas, et seiklusradade üldine seisukord oli keskpärane. Ohutuse tõstmiseks töötasid ametid välja juhendi, mis on ettevõtjaile abiks mõistmaks ohutusele seatud nõudeid ning hindamaks pakutava teenuse ohutust.
Seikluspargid on üha enam populaarsust kogunud, mille ohutuse osas järeleandmisi teha ei tohi ükski ettevõte. Tänavu suvel kontrollisid Balti riikide tarbijakaitseametid seiklusparkide ohutust ja nõuetele vastavust. Kontroll hõlmas kokku kuut seiklusparki, st igas riigis kahte. Tähelepanu pöörati dokumentatsioonile, radade ehitusele ja ohutusele, kasutatavate isikukaitsevahendite nõuetele vastavusele ning olemasolule, tarbijale antavale teabele, lepingutele jne. […]

Tarbijakaitseameti pressiteade 05.12.2017 Balti riikide tarbijakaitseametid: Seiklusradade seisukord võiks olla parem

 

Balti riikide tarbijakaitseametid: Seiklusradade seisukord võiks olla parem

Eesti, Läti ja Leedu tarbijakaitseametite läbiviidud ühine seiklusparkide järelevalveprojekt näitas, et seiklusradade üldine seisukord oli keskpärane. Ohutuse tõstmiseks töötasid ametid välja juhendi, mis on ettevõtjaile abiks mõistmaks ohutusele seatud nõudeid ning hindamaks pakutava teenuse ohutust.

Seikluspargid on üha enam populaarsust kogunud, mille ohutuse osas järeleandmisi teha ei tohi ükski ettevõte. Tänavu suvel kontrollisid Balti riikide tarbijakaitseametid seiklusparkide ohutust ja nõuetele vastavust. Kontroll hõlmas kokku kuut seiklusparki, st igas riigis kahte. Tähelepanu pöörati dokumentatsioonile, radade ehitusele ja ohutusele, kasutatavate isikukaitsevahendite nõuetele vastavusele ning olemasolule, tarbijale antavale teabele, lepingutele jne.

Eestist oli järelevalveprojekti kaasatud Otepää seikluspark, kui üks vanimaid seiklusparke ja Pirita seikluspark, kus pakutakse teenust ka öisel ajal (ööronimine). Projektis osalenud seikluspargid said kontrollimise käigus tagasisidet kitsaskohtadest ning ka sellest, mis on hästi. Osalenud seiklusparkidele edastatud kokkuvõte võimaldab neil end teiste teenusepakkujatega võrrelda, õppida vigadest ja rakendada häid lahendusi.

Ametid hindasid kontrollitud Balti riikide seiklusparkide seisukorda keskpäraseks. Arenemisruumi on teenuse ohutuse parandamiseks kõikides valdkondades, näiteks isikukaitsevahendite kasutamine, tarbijatele antav teave, võõrkeelsed lepingud või muu sarnane. Kontrollijate hinnangul ei pööranud osad teenuseosutajad piisavalt tähelepanu osutatava teenuse ohutusele, sest mõnedes parkides ei olnud nende avamisest saadik tehtud ühtegi parendust.

 

Lisaks ilmnes, et seiklusradasid ja isikukaitsevahendeid ei hooldatud piisavalt, sest selles valdkonnas leiti palju rikkumisi. Näiteks kasutati kulunud isikukaitsevahendeid, kahjustatud seiklusraja elemente (juurdepääsuredelid, platvormid jne) ja ohutusvarustust (puude polsterdus).

Järelevalve käigus kaardistati hetkeolukord ning selle alusel koostati ühtsed juhised ohutuse tagamiseks seiklusparkides. Dokument sisaldab ka enesekontrolli küsimustikku, mis annab ettevõtjale võimaluse hinnata seikluspargi hetkeolukorda ning teha vajalikud parandused. Valminud „Seiklusparkide ohutuse juhend“  on kõikidele ettevõtjatele kättesaadav tarbijakaitseameti kodulehelt ettevõtjaile suunatud juhendite juurest.

 

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Jõulukinke e-poest ostes tuleb arvestada piisava ajavaruga

Tarbijakaitseamet pöörab tarbijate tähelepanu, et mis iganes ostu e-poest sooritades tuleb alati vaadata kauba lubatavat tarneaega ning soovitab ettevõtjatel hoiduda ebareaalsetest tähtaegadest. Need soovitused on eriti aktuaalsed jõulukinkide planeerimisel, sest võimalike tõrgete puhul ei pruugi soovitud kink õigeaegselt kingikotti jõuda.

Kui kaup hilineb, siis on kauplejal õigus anda uus mõistlik tähtaeg, mil kaup tarbijani jõuab. Aga kui ka see aeg on möödas ning tarbija ei soovi enam tellitud toodet põhjusel, et toote tarneaeg on veninud nii pikaks, et on kaotanud huvi asja saamise vastu, on tarbijal õigus esitada taganemisavaldus ja nõuda kauplejalt toote eest tasutud raha tagasi. Kaupleja peab tagastama tarbijale, kes pole kaupa saanud, raha 14 päeva jooksul. Ebaselgus tarneaegade osas on ka üheks tarbijakaebuste põhjuseks, sest ei ole harvad olukorrad, kus tarbija pannakse põhjendamatult ja teadmata ajaks kaupa ootama. Aus kaupleja ei anna tarbijale katteta lubadusi ning teeb endast kõik, et väljalubatud tähtajad oleksid reaalsed ja mõistlikud.

Tarbijakaitseamet toob tarbijatele teadmiseks veel välja, et krediitkaardiga tasudes on suurem võimalus tasutud ostusumma tagasi saada juhul, kui ettevõte kaupa ei tarni ning nii öelda ära kaob. Sellisel juhul tuleb tasutud summa tagasi saamiseks pöörduda krediitkaardi väljastanud panga poole.

Üldreegel on, et probleemide puhul on esmalt nõutav, et kaupleja ja tarbija saaksid omavahel sobivale lahendusele. Kui tarbija esitab kauplejale pretensiooni, siis on kauplejal kohustus sellele vastata 15 päeva jooksul. Kui omavahel lahendust ei leita või see tarbijat ei rahulda, siis on tarbijal õigus pöörduda asja kohtuväliseks lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole või kohtusse.

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

Aitäh teile ja ilusat alanud jõulukuud!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Tarbijakaitseameti pressiteade 27.11.2017 Tarbijakaitseamet tuvastas hinnaerinevusi igas kontrollitud kaupluseketis

Tarbijakaitseameti pressiteade

27.11.2017

 

Tarbijakaitseamet tuvastas hinnaerinevusi igas kontrollitud kaupluseketis

Tarbijakaitseamet viis kauplustes üle Eesti läbi hinnakontrolli, mille eesmärk oli saada ülevaade hinnateabe korrektsusest müügisaalis ja kassas ning sooduskaupade müügiks pakkumisel. Eksimusi esines igas kontrollitud kaupluseketis.

Tarbijakaitseameti hinnakontroll hõlmas suuremate kauplusekettide 77 kauplust. Hinnaerinevusi leidus rohkemal või vähemal määral igas kaupluseketis, ent mitte igas poes. Tarbijate eksitamist tuvastati 41 kaupluses. Kõige enam eksitamist leiti ehituskaupu müüvates kauplustes.

Kuigi hinnaerinevused riiulil ja kassas üksiku tehingu raames vaadates tunduvad väikesed, olles 10-20 senti kauba kohta, mõjutab see kindlasti kaupleja usaldusväärsust tarbija silmis. Sageli põhjendasid kaupluste esindajad hinnaerinevusi asjaoluga, et nad ei jõudnud hinnasilte pärast kampaania lõppemist riiulitel ära vahetada, mis ameti hinnangul aga viitab süsteemsele probleemile oma töö korrektsel korraldamisel.

Kontrollide käigus selgus, et hinnaerinevused ulatusid kuni 10 protsendini ostukorvist, mis tuli tarbijal juurde maksta. Näiteks 144 eurot maksva ostukorvi puhul tuli tarbijal kanda 14 eurone lisakulu, mis selgus kassas. Leidus ka üks kauplusekett, kus tuli kõikidel tarbijatel igale tootele kassas üks sent juurde maksta. „Igaüks võib ise mõelda, kui palju ta kulutab kuu või aasta jooksul kauplustes raha ning arvestades Eesti kaubanduse kogumahtusid, siis see mõni protsent hinnaerinevusi tarbija rahakoti arvelt ei tundugi nii väike,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Lisaks leidis amet ka muid eksimusi, näiteks ei olnud tarbijal võimalik hinnasilti vaadates täpselt aru saada, milline on kehtiv hind ning juhtus ka, et müügikohas puudus kauba hind sootuks. Hinnad tuleb avaldada selliselt, et need oleks selgelt loetavad, tarbijale üheselt mõistetavalt.

Oluline on kauplejatel mõelda, kuidas edaspidi taolisi rikkumisi ära hoida. Iga kontrollitud kauplus sai konkreetselt enda kohta käiva kontrolli kokkuvõtte, millele amet ootab vastuseks kauplustelt lahendusi taoliste olukordade vältimiseks. Täna tarbijakaitseametis toimunud arutelul kauplejatega rõhutas amet, et probleemile lahenduste otsimisel tuleb kauplejail silmas pidada, et kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt.

 

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Austa klienti, kauple ausalt!

Austa klienti, kauple ausalt!
  • Aus kaupleja müüb kaupa reklaamitud allahindlusega
  • Aus kaupleja müüb kauba kliendile toote juures näidatud hinnaga
  • Aus kaupleja austab klienti 
Kauba hinna avaldamine

Kaupa pakkudes ja müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna. Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind.

Tarbijakaitseseadus nõuab, et kauba müügi- ja ühikuhind avaldatakse kirjalikult selliselt, et see oleks selgelt loetav ning tarbijale üheselt mõistetav ja kergesti märgatav. […]

Allikas: Tarbijakaitseamet

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!