Tähelepanematus autot rentides võib tuua ootamatuid lisakulusid

EL tarbija nõustamiskeskusesse pöörduvad sageli tarbijad, kelle krediitkaardilt on pärast välismaal auto rentimist võetud ootamatuid summasid. Apsakaid juhtub nii tarbija pealiskaudsusest lepingu lugemisel ja mõnikord võetakse tarbija krediitkaardilt maha tasusid ka alusetult.

Autorendi lepingud on ettevõtete lõikes erinevad, sest EL tasandil ei ole ühtset regulatsiooni, nagu see on kehtestatud näiteks pakettreiside või interneti teel sooritatavate ostude puhul. Seega võta rahulikult aega lepingu lugemiseks juba kodus broneeringut tehes ja kohapeal.  Mõnikord sisaldavad rendilepingud tarbijale kahjulikke tingimusi ning on ülesehitatud selliselt, et tarbija ei hooma, milliseid lisatasusid ta allkirja andes maksma soostub.

Kuna autot renditakse kõige sagedamini just välisriigis, on lepingud enamasti võõrkeelsed. Palu endale esitada inglisekeelne rendileping. Siiski võib suuremate ettevõtete puhul saada lepingu isegi eesti keeles.

Erinevad lisatasud võetakse tarbija arvelt maha pärast renditeenuse kasutamist ja tavaliselt ilma eelneva teavituseta. Lisatasud võivad olla lepingusse eelneva kooskõlastuseta sisse kirjutatud, mistõttu tuleb enne allkirjastamist veenduda, et summad klapivad.

Täpsusta broneerimisel, mida hind sisaldab ning kas antud hind kehtib ka selles riigis, kust auto kätte saad või on sealsed hinnakirjad erinevad ning kas autoga võib sõita ka välisriiki. Esialgne hind ei pruugi sisaldada ka kindlustust või muud lisanduvat tasu, näiteks kohalikud maksud, turvatool lastele, õigus kasutada teist juhti, GPS-seade, hooajal kohustuslikud rehvid, õigus tagastada auto tühja bensiinipaagiga, kiirtee kasutamise perioodikaart jms.

Kes tangib?

Tankimist puudutavad kokkulepped lepingus võivad olla erisugused. Kui lepingus on nõutud tagastamine täispaagiga, siis tühja paagi puhul võib sellega kaasneda trahv, mis arvatakse maha sinu krediitkaardilt. Osad firmad lubavad tühja paagiga tagastamist, aga siis on kütusetasu  märkimisväärselt suurem, kui oleks maksnud ise auto tankimine tanklas. Sellistel juhtudel tasub enne auto loovutamist toimunud tankimisest säilitada kviitung, millel on märgitud ka tankimise kuupäev ja kellaaeg. Soovitav on pildistada ka bensiinipaagi näidikut, et kaitsta end hilisema väite eest, nagu oleks auto tagastatud tühja paagiga. Sellised juhtumid ei ole harvad.

Lepingus võib olla ka kokkulepe, et paagitäis kütust sisaldub rendihinnas ning rendifrma eeldab, et tarbija sõidab paagi võimalikult tühjaks.

Kindlustus on oluline osa hinnast

Kindlustusfirmade vastutus erineb riigiti märkimisväärselt. Tavaliselt kehtib autorendi puhul vaid kõige üldisem kindlustus, mis ei pruugi katta eriolukordades tekkinud kahjusid. Täpsusta, mis saab siis, kui kindlustus ei kata autole tekitatud kahjude kõrvaldamise kulu ning millisel juhul kindlustus üldse ei kehti. Uuri ka, kas kindlustusega on kaetud ainult auto rentinud juht või laieneb see ka lisajuhile. Vastasel juhul võid õnnetuse korral sattuda olukorda, et kindlustus ei kehtigi, kui roolis oli teine juht.

Fikseeri auto seisukord

Auto kättesaamisel vaata see väga põhjalikult nii seest kui väljast üle. Kõikidest vigastustest, sh kriimustustest ja täketest, mille avastad auto kättesaamisel, kuid mida ei ole rendilepingus fikseeritud, tasub enne auto kasutamist teavitada rendifirmat ning nõudma, et need  kirjalikult vormistataks. Võimalusel tasub vigastusi ka pildistada.

On juhuseid, mil rendiettevõte esialgu väidab, et väikesed kriimud auto kerel ei tekita tarbijale täiendavaid kulusid, neid ei fikseeritud. Ent hiljem on tarbija krediitkaardilt maha võetud summade põhjenduseks just viidatud samadele kriimudele.

Näiteks tarbija rentis Saksamaal auto, mille tagastamisel teatas autofirma töötaja, et kõik on korras ja ühist ülevaatust ei ole vaja. Paar päeva hiljem võttis rendifirma tarbija krediitkaardilt omavastutuse raha 950 euro ulatuses põhjendades seda täkkega esiklaasil. Täkete olemasolu tõendasid nad fotodega. Tarbija aga ütles, et tema tagastamise ajal neid täkkeid esiklaasil ei olnud. Tarbija vaidlustas broneeringu pangas, kelle abiga sai raha tagasi. Seepeale saatis ettevõte tarbijale veidi suurema summaga arve, mis sisaldas esiklaasi vahetamise tasu. Tarbijale öeldi veel, et kui arvet ei maksa, pannakse ta autorendifirmade musta nimekirja ja tasumata arvet hakkab nõudma inkasso. Tarbijal aga ei ole auto üleandmise hetkel tehtud ühtegi fotot, mis aitaks tõendada tema väidet, et auto tagastamise ajal täket esiklaasil ei olnud.

Kontrolli lisavarustust

Tasub hoolikalt üle vaadata ka muu varustus ja võimalusel seda pildistada. Nõustamiskeskusesse on pöördunud murelikke tarbijaid, kelle krediitkaardilt on võetud summa rehvipumba, tõkiskingade vms puudumise pärast, kuigi tarbija neid pagasiruumist ei eemaldanud. Hiljem võib tõendamine tarbija jaoks keeruliseks osutuda.

Näiteks rentis tarbija Horvaatias rendiauto koos kahe turvatooliga lastele. Kui pere oli hotelli majutatud, läks üks pereliikmetest autole järgi ning autot vastu võttes vaatas, et turvatoolid olid pagasiruumis. Hotelli jõudes istmeid paigaldama hakates selgus, et turvatoolid olid väga kulunud ja amortiseerunud, et neid ei saanud turvavöödega autosse kinnitadagi. Esitatud pretensiooni peale kutsus rendifirma tarbija koos auto ja turvatoolidega nende esindusse tagasi, ent ka asenduseks pakutud turvatoolid olid samuti kasutuskõlbmatud. Tarbija otsustas lepingust taganeda ja taotles broneerimiskeskkonna kaudu makstud raha tagasi. Rendifirma keeldus raha tagastamisest väites, et see oli tarbija enda otsus tagastada auto plaanitust varem ning vigaste turvatoolide teemat ettevõte üldse ignoreeris.

Väljaspool tööaega auto tagastamine

Ka auto tagastamisel tuleb see hoolega koos rendifirma esindajaga üle vaadata ja kindlasti vormistada üleandmisakt, kus fikseerida seisukord. Kui aktis jäetakse mõned kohad täitmata, kriipsuta need enne allkirjastamist läbi, et hiljem ei oleks võimalik sinna midagi lisada.

Püüa vältida auto tagastamist väljaspool rendifirma tööaegu. Vastasel juhul pead arvestama, et ettevõtte esindaja ei saa koos sinuga autot üle vaadata ja fikseerida auto seisukord, sh läbisõit. Siis võidakse sulle esitada arve auto kahjustuste kohta, mida sa ei ole autole põhjustanud. Paraku ei ole sul kuidagi võimalik tõendada, et neid kahjustusi ei esinenud autol nii kaua kuni see oli sinu valduses.

Näiteks tagastas tarbija Itaalias renditud auto varahommikul lennujaamas pannes võtme tagastuskasti ajal, mil rendifirma ei olnud veel tööpäeva alustanud. Hiljem sai tarbija e-kirjaga arve, milles oli läbisõit märgitud tegelikust 600 km suurem.

Kaebuse esitamine

Kui sul on pretensioone autorendifirmale ja krediitkaardilt on võetud maha summasid ilma selgete põhjendusteta, tee rendifirmale kohe kirjalik kaebus. Kaebuses märgi selgelt oma nõue ja lahendusettepanek tekkinud olukorra parandamiseks. Kui esitad kaebuse rendifirma kodulehel oleva vormi vahendusel, tee esitatud pretensioonist endale ekraanitõmmis (print screen), et vajadusel tõendada kaebuse esitamist. Ära kunagi lisa kaebusele originaale lepingust, tšekkidest vms.

Kui rendifirmaga omavahel lahenduseni ei jõua, siis tasub abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseameti juures tegutsevasse EL tarbija nõustamiskeskusesse, mis tegeleb just piiriüleste tarbijaprobleemide lahendamisega.

Näited tarbija krediitkaardil täiendavalt maha võetud summadest

  • 4600 eurot vigastuste tekitamise eest, mis tekkisid autole selle teisaldamisel seoses vales kohas parkimisega.
  • 136 eurot küpsisepuru eest autosalongis.
  • 320 eurot väidetava kriimustuse eest auto kerel.
  • 191 eurot täiendavalt talverehvide eest (talvel).
  • 755 eurot bensiiniluugi kahjustamise eest.
  • 163 eurot lisakindlustuse eest, mille olemasolust tarbija ei olnud teadlik.
  • 103 eurot akna avamise lüliti kahjustamise eest.
  • 212,99 eurot auto 30 minutit hilisema tagastuse pärast (väidetavalt uue päeva renditasu).
  • 354,08 eurot tagumise stange kriimustuste eest (mis olid seal juba enne rendiperioodi algust.

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

Põhitõed teenuse ohutuse tagamiseks

Tarbijakaitseamet: Elamusteenuse pakkujad peaksid end rohkem kontrollima

Iga elamusteenuse, näiteks batuudirendi, mängutoa, seikluspargi, liumäe või muude puhul esineb erinevaid riske, mistõttu tasub ettevõtjail sisse seada enesekontrolli süsteem. Nii saab riskid maandada juba eos ja hoida olukorral pidevalt silm peal. Samuti tuleb olla valmis tegutsemiseks ka õnnetuste korral.

Elamusteenuste pakkumisel on ettevõtja vaates hõlmatud korraga nii toode kui teenus – kui teenuse pakkumisel kasutatav toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, et saa ka teenuse pakkumine olla ohutu. Ükskõik millise toote või teenuse puhul on õige paigaldamine, kasutamine, hooldamine aluseks teenuse ohutuse tagamisel.

Ohutusele tuleb mõelda juba planeerimise ajal

Enne teenuse pakkumise alustamist tuleb ettevõtjal läbi mõelda kõik teenuse ohutusega seonduvad aspektid ning riskid, nähes ette teenuse kasutaja käitumise ning sellest tulenevad ohukohad. Riskikohtade osas tuleb leida lahendused, kuidas riske maandada, et minimeerida õnnetuse juhtumise võimalust.

Ettevõtja peab nii seadmete püstitamisel kui teenuse pakkumise järgima tootja poolt esitatud juhiseid, olgu selleks kas batuut, rakmed, karabiin, liumägi või mis tahes toode, mis tehakse tarbijale kättesaadavaks. Seejuures peab ohutut kasutamist puudutav teave olema edasi antud ka teenuse tarbijale. Selline info võiks olla tarbijale esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt, edasi antud lihtsalt ja kergesti märgatavalt, sest teenuse tarbimise elevuses võib tarbija tähelepanu olla hajutatud.

Iseenda teenuse kontrollimine kaardistab olukorra

Kui ettevõtja on oma seadmed tootja juhiste järgi püstitanud, siis ohutuse tagamiseks oleks tal kasulik sisse viia enesekontrolli süsteem. See tähendab seda, et ettevõtja kontrollib perioodiliselt oma seadmete, kasutatavate isikukaitsevahendite jms korrasolekut. Mida aktiivsem on teenuse kasutus, seda sagedasem peab olema kontrollimine. Näiteks igapäevases kasutuses olevad seadmed tasuks üle vaadata igal hommikul, võttes selleks piisavalt aega.

Tarbijakaitseameti läbiviidud elamusteenuste pakkujate seas läbiviidud järelevalve põhjal on näha, et väga paljud teenuse ohutusega seonduvad probleemid saavad alguse amortiseerunud ning hooldamata seadmetest, isikukaitsevahenditest jms. Amortiseerumisest tulenevate ohtude vältimiseks on oluline perioodiliselt kontrollida seadmeid võttes arvesse tootjapoolseid juhiseid kui ka teenuse pakkuja poolt läbiviidud riskianalüüsi tulemusi. Sellisel juhul on puudused kiiresti avastatavad ning kõrvaldatavad. Siinkohal on soovitatav kõik sellised kontrollid dokumenteerida, et tagada seadmete ajaloo (ülevaatuse aeg, leitud probleemkohad, õnnetusjuhtumid,  tehtud parandused jne) olemasolu.

Valmisolek õnnetusteks

Kindlasti ei taha keegi olla olukorras, kus tema poolt pakutava teenusega kaasneb õnnetus, kuid ettevõtja peaks selliseks võimaluseks siiski valmis olema, et tagada võimalikult efektiivne tegutsemine.

Läbi peaks mõtlema, kuidas tegutseda õnnetusjuhtumi korral ehk

  • kuidas tagada õnnetusse sattunud isikule abi andmine,
  • kes on vastutav isik ja koordineerib tegevusi õnnetusjuhtumi korral,
  • kes tagab samal ajal teiste teenuse kasutajate ohutuse ning selle, et olukord ei väljuks kontrolli alt.

Oluline on mitte kaotada pead olukorras, kus juhtunud on õnnetus. See aga tähendab, et võimalik olukord peaks olema läbi mõeldud, arvestades ka teenuse eripäradega ning tegevused kõigile töötajatele teada ning arusaadavad. Kindlasti peavad kohapeal olemas olema elementaarsed esmaabivahendid.

Tagasiside klientidelt on väärtuslik sisend

Teenuse ohutuse tõstmiseks tuleb jälgida ka teenuse kasutajate tegevusi, mis aitab avastada probleemkohti. Tagasiside tarbijatelt on väärtuslik ning koguda tasub teavet ka väiksemate vigastuste kohta, mis on heaks sisendiks vajalike paranduste tegemiseks.

Ettevõtja kohustus on tagada teenuse ohutus ning ohutusega seonduvat vastutust ei saa lükata tarbijale. Tarbija kohustus on järgida kõiki ettevõtja poolt esitatud juhiseid, et vältida riske nii enda kui ka teiste elule ja tervisele.

Angela Priks, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna ekspert-valdkonna juht

 

Tähelepanu: Ohutult lõbutseda on lõbusam!

Tarbijakaitseameti pressiteade

15.05.2018

 

Tähelepanu: Ohutult lõbutseda on lõbusam!

Tänasest alustavad tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kuu aega vältava teavituskampaaniaga, millega pööravad tähelepanu elamusteenuste ohutusele – et teenuse kasutajad oleksid tähelepanelikud ja hindaksid oma võimeid õigesti ning teenuse pakkujad veenduksid oma teenuse turvalisuses.

Tarbijaile pakutakse praegu erinevatele sihtgruppidele ligikaudu 70-80 vabaajateenust, mille hulk ja populaarsus järjest tõuseb. Elamusteenused hõlmavad batuute, mängutubasid, seiklusparke, köielronimist, servalkõndi, välimänguväljakuid, benji-hüppeid ja muudki põnevat.

Tarbijakaitseseaduse järgi peavad kaup ja teenus olema nõuetele vastavad ning sihipärasel kasutamisel tarbijale ohutud ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Ametid pööravad ettevõtjate tähelepanu põhilistele järelevalve käigus tuvastatud probleemkohtadele eesmärgiga tõsta pakutavate vabaajateenuste ohutust. Ametid on läbi viimas ka erinevate meelelahutusteenuste kontrolle, mida tutvustatakse avalikul ümarlaual 5. juunil.

„Eelkõige tuleb tegeleda õnnetuste ennetamisega, mis nõuab nii teenusepakkuja kui ka kasutaja täit tähelepanu. Ennetustöö rõhuasetust ja vajadust kinnitavad teenusepakkujate endi veendumus, aga paraku ka värsked järelevalve tulemused ning  viimastel aastatel juhtunud rasked õnnetused, mida oleks kasutaja ja teenusepakkuja suurema ettevaatlikkuse korral suudetud ehk äragi hoida,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Lisaks oma teenuse tehnilise poole ohutuse tagamisele tuleb ettevõtjail läbi mõelda ka tarbijate juhendamise ja vastutuse küsimus. Ametite läbiviidud järelevalve käigus selgus, et ettevõtjad peaksid lisaks suulisele juhendamisele esitama olulisemaid ohutusnõudeid ka kirjalikult või muul tähelepanu püüdval moel – et need  oleksid kättesaadavad ka teenuse kasutamise ajal. Ettevõtjad  ei taju sageli enda vastutust pakutava teenuse ohutuse osas ning see soovitakse lükata tarbija kanda, näiteks kirjutatakse lepingutesse, et teenuse kasutaja vastutab enda ohutuse eest või kasutab teenust omal vastutusel.

Iga ettevõtja vastutab oma pakutava teenuse ohutuse eest sõltumata tüüptingimustes kirjeldatud välistustest. Seetõttu oleks märksa mõistlikum keskenduda oma teenusega seotud riskide maandamisel enesekontrolli süsteemile, mis aitab operatiivselt tuvastada seadmete amortiseerumisest või rikkest tingitud ohtu. Lisaks on oluline kinni pidada  kasutatavate seadmete tootjapoolsetest kasutus-, paigaldus-, ja hooldusjuhenditest.  Muu hulgas tuleb tarbijale ohutuse tagamiseks anda selgelt ja arusaadavalt teenuse kasutamise ja ohutusega seonduvat teavet. Vastav teave peab olema esitatud nii suuliselt kui ka kirjalikult Samuti on oluline teenuse pakkujal olla valmis tegutsemiseks õnnetusjuhtumi korral.

Tarbijatel soovitavad ametid võtta rahulikult aega ning kuulata tähelepanelikult teenuse kasutamisega seonduvaid instruktsioone, sest tarbija kohustus on järgida etteantud juhiseid, selleks et tagada nii enda kui ka  teiste kasutajate ohutus. Samuti tuleb tarbijal läbi mõelda oma võimekus, seda eriti ekstreemsemate tegevuste puhul. Teenuse kasutamise käigus tekkivate probleemide või kahtluste korral tuleb kohe pöörduda juhendaja poole, et saada abi ja täiendavat teavet.

 

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Tarbijakaitseameti kontroll tuvastas puudusi pea iga e-poe müügitingimustes

Tarbijakaitseameti pressiteade

03.05.2018

Tarbijakaitseameti kontroll tuvastas puudusi pea iga e-poe müügitingimustes

Tarbijakaitseamet on tänavu suurema tähelepanu alla võtnud e-kaupluste müügitingimused. Seni kontrollitud 40 kaupluse põhjal saab olukorda hinnata kehvaks, sest neist 39 puhul esines rikkumisi, sõltumata veebipoe suurusest. Enim probleeme esines 14-päevase taganemisõigusega.

Tulenevalt võlaõigusseadusest on kauplejatel lepingueelse teabe esitamise kohustus ning antud teabe esitamata jätmine või vastuoluline esitamine on käsitletav kui eksitav kauplemisvõte, mis tarbijakaitseseaduse alusel on keelatud. „E-kaubandus teeb oma võidukäiku olles pretsedenditult kiireimini  kasvav müügikanal kasvades mullu 37 protsenti, ent eduloo taustal tuleb igal e-kauplejal olla hoolas ja vältida vastuolusid seadusega. On hea meel, et eelmise aastal tublisti uuenenud meeskond on käivitanud hästi ettevalmistatud ja tõhusa sektori järelevalve. Plaanilised järelevalvetegevused e-kaubanduse vallas jätkuvad ning teema on edaspidigi ameti fookuses”, kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Müügitingimustes esines enim probleeme 14-päevase taganemisõigusega, rikkumisi esines 40 kontrollitud veebipoest 38 puhul. 14-päevast taganemisõigust oli välistatud kõige rohkem põhjusel, et kaup on kasutatud, määrdunud või muul moel rikutud, näiteks kui kaubal puuduvad etiketid. Taolistel puhkudel ei ole kauplejal õigus välistada taganemisõigust, vaid tarbija peab kauplejale hüvitama toote väärtuse vähenemise. Taganemisõigusest keeldumise põhjustena toodi veel, et tegemist on internetioksjoniga. Samuti välistati pesu ja bikiinide tagastamine täielikult, kuigi seadus lubab antud toodete puhul taganemisõiguse välistada vaid juhul, kui asi on üle antud suletud pakendis ning pakend on avatud tarbija poolt.

Tarbijakaitseamet rõhutab, et seaduses on sätestatud kindlad erandid, mille puhul on võimalik taganemisõigus välistada. Kui olukord erandi alla ei mahu, siis ei ole kauplejal õigust ka lepingust taganemise õigust välistada.

75 protsenti veebipoodidest ei esitanud tarbijatele taganemisavalduse tüüpvormi ning ei järginud müügitingimustes võlaõigusseaduse nõuet, mille kohaselt kaupleja peab lepingust taganemisel tarbijale tagastama ka asja kättetoimetamise kulud. Paljudel juhtudel ei olnud tarbijat teavitatud ka tarbija kohustusest tasuda asja tagastamiskulud.

67 protsenti e-kauplustest eksitasid tarbijat seoses taganemise korral raha tagastamise tähtajaga. 45 protsenti e-kauplejatest ei eristanud ka müügigarantiid seadusest tulenevast pretensiooniõigusest. Pretensiooniõiguse kirjeldamiseks kasutati sõnastust „garantii“, mis on tarbijakaitseseaduse kohaselt keelatud. Sõna või sõnaühendit „garantii“ tohib kasutada vaid siis, kui selle tähendus vastab võlaõigusseaduses sätestatud müügigarantii mõistele. Kaupleja, kes esitab seadusest tulenevat tarbijaõigust kaupleja pakkumise eripärana, kasutab eksitavat kauplemisvõtet.

Tarbijakaitseamet alustas rikkumiste korral menetlust 39 kaupleja puhul, millest 13 on pooleli. Praeguse seisuga on ettevõtjaile määratud 9 ettekirjutust, millest kuue puhul on määratud ka sunniraha  sõltuvalt konkreetsest rikkumisest vahemikus 500-1500 eurot ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Kolme veebipoe puhul on ligipääs kolmandatele isikutele piiratud.

Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et kaupleja peab oma äritegevuse ülesehitamisel lähtuma valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Ausa kauplemise edendamiseks on tarbijakaitseamet loonud ka juhendi e-kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, mis on avalikult kõigile kättesaadav ja millega on hea tutvuda ka tarbijatel.

Tarbijakaitseamet jätkab veebipoodide müügitingimuste kontrollimist.

 

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Tarbijakaitseamet: tarbijale esitatav arve peab olema vastavuses saadud teenustega

Tarbijakaitseameti pressiteade

26.03.2018

 

Tarbijakaitseamet: tarbijale esitatav arve peab olema vastavuses saadud teenustega

Viimasel ajal on tarbijail seoses sideteenustega tõusetunud küsimusi, millises mahus võib ettevõtja esitada tarbijale arve, kui tarbija on lõpetanud teenuse kasutamiseks sõlmitud lepingu või vahetanud teenuspaketti. Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et arve koostamisel tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet.

Kui tarbija soovib ettevõtjaga sõlmitud lepingut lõpetada, siis tuleb selle tingimusi lugeda ennekõike ettevõtjaga sõlmitud lepingust. Sageli on tegemist ettevõtja poolt tüüpselt koostatud lepinguga ehk ettevõtja kasutab erinevate tarbijatega sõlmitud lepingus samu tingimusi ning eraldi läbirääkimisi selles osas ei toimu. Oluline on teada, et võlaõigusseadusega on keelatud lepingu tüüptingimuste kaudu tarbija ebamõistlikult kahjustavasse olukorda seadmine.

Tarbijatelt tõusetunud arvelduse teemal on amet seisukohal, et ettevõtja peab esitama tarbijale teenuste puhul arve võrdeliselt sellega, kui suures ulatuses sai tarbija teenuseid. Kui tarbija leiab, et temale esitatud arve ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet, tuleks tal esitada kauplejale pretensioon.

Näiteks on proportsionaalsuse põhimõtte järgmine hiljuti tõusetunud sideteenuste valdkonnas, kus viimati läbiviidud menetlus puudutas Telia Eesti AS sõlmitud tarbijalepinguid. Tarbijate pöördumisest nähtus, et Telia Eestiga sõlmitud pakettide „Mobiilne Elu“ ja „Mobiilne internet arvutis“ pidi tarbija ükskõik millisel kuupäeval tähtajatu lepingu lõpetamisel tasuma kuutasu täismahus. Näiteks tarbija lõpetas kuu esimesel päeval lepingu ja talle esitati nõue terve kuutasu maksmiseks.

Tarbijakaitseamet avastas veel, et Telia ei rakenda proportsionaalset arvestust ka pakettide vahetamisel. Kui tarbija vahetas paketti, siis rakendati jooksval kuul tellitud kallima paketi kuutasu hoolimata kas ja millises mahus tarbija kallima paketi alusel teenuseid tarbis.

Ameti tehtud ettekirjutuse tulemusena rakendas Telia alates 1. märtsist neis pakettides lepingu lõpetamise kuul päevapõhist arveldust. Paketivahetuse hinnastamise reeglite päevapõhiseks muutmise lahendus on Telial arenduses, kuid Telia on lubanud, et kuni lahenduse realiseerimiseni tagatakse tarbijatele paketivahetuse korral tagasiarvestuse tegemine. Seega soovitame tarbijatel paketi vahetamisel või lepingu ülesütlemisel kuu keskel kontrollida, kas arve on esitatud eelnevat silmas pidades.

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Euroopa Liidus on kõige enam leitud ohtlikke mänguasju ja mootorsõidukeid

Tarbijakaitseameti pressiteade

14.03.2018

 

Euroopa Liidus on kõige enam leitud ohtlikke mänguasju ja mootorsõidukeid

Värskelt avaldatud ülevaade näitab, et Euroopa Liidu liikmesriigid on mullu vahetanud infot 2201 ohtliku toote kohta, millest suurima osa moodustavad mänguasjad ja mootorsõidukid. Eesti on kõige enam teavitanud siin avastatud ohtlikest rõivastest, jalatsitest ja kosmeetikatoodetest.

Tarbija üks põhiõigustest on nõuda ja saada oma elule, tervisele ja varale ohutuid tooteid, mis on üheks peamiseks prioriteediks kogu Euroopa Liidus. Liikmesriikide järelevalveasutused vahetavad ohtlike kaupade kohta infot selleks loodud süsteemis RAPEX (Rapid Alert System for dangerous non-food products), et takistada ohtlike toodete levikut liidu siseturul ja need kiirelt turult kõrvaldada.

Euroopa Komisjon äsja valminud 2017. aasta kokkuvõttest nähtub, et liikmesriigid on mullu vahetanud teavet 2201 toote kohta. Viis enamteavitatava toote kategooriat on mänguasjad (29 protsenti), mootorsõidukid (20 protsenti) rõivad/tekstiiltooted/moeesemed (12 protsenti), elektrilised tarvikud ja seadmed (6 protsenti) ja lapsehooldustooted (5 protsenti).

Eesti turult tuvastati teistelt riikidelt laekunud teadete põhjal 124 toodet, millest 103 puudutas mootorsõidukeid, 8 lapsehooldustooteid, 6 mänguasju ning muid tooteid 7. Mootorisõidukid kutsuti läbi margiesinduste puuduse kõrvaldamisele, teised ohtlikud tooted on turult eemaldatud.

Eesti edastatud teadete arv on läbi aastate olnud stabiilne püsides 20-25 toote ümber. 2017. aastal teavitas Eesti läbi RAPEXi 24 meie turult avastatud ohtlikust tootest: 9 teadet rõivaste ja jalatsite (kroom VI sisaldus), 8 teadet kosmeetikatoodete (keelatud ainete sisaldus ning mikrobioloogilised näitajad), 5 teadet mänguasjade (ftalaadid, väikeste osade eraldumine, helirõhutugevus) ning 2 teadet moeehete (nikli sisaldus) kohta. Probleemsete toodete grupid on samuti jäänud samaks, muutunud on vaid probleemkohad ühe või teise tootegrupi osas. Näiteks kui varem oli jalatsite puhul probleemiks DMF (dimetüülfumaraadi) sisaldus, siis nüüd kroom VI sisaldus. Samamoodi on mänguasjade puhul rohkem avastatud nõuetele mittevastavust keemiliste ainete sisalduse, eriti ftalaatide, osas.

Läbi RAPEX süsteemi teavitatud toodete kohta avaldatakse info RAPEXi kodulehekülje kaudu kord nädalas nädala ülevaadetena. Nädala ülevaates avaldatakse ohtlikuks osutunud ja piirangutega hõlmatud toodete peamised andmed (toote nimetus, identifitseerimise kood (EAN, mudeli number vms), fotod toote kohta, teavitav riik, rakendatavad meetmed ning tootest tulenevad ohud).

Teave EL-i turult avastatud ohtlikest toodetest on kättesaadav kõigile ning sellega saab tutvuda Euroopa Komisjoni veebis. Tarbijakaitseamet soovitab nii ettevõtjatel, kes tarbekaupade müügiga tegelevad, kui ka tarbijatel antud leheküljel oleva infoga end kursis hoida. Eriti oluline on infoga tutvuda siis, kui ost sooritatakse e-kaubanduse korras ning väljaspool EL-i asuvast veebipoest.

 

Rohkem teavet:

  • loe Euroopa Komisjoni lehelt, mis on RAPEX ja kuidas see toimib.
  • RAPEXi info tarbijakaitseameti lehel.
  • ohutuse rubriik tarbijakaitseameti veebis.

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Tähelepanelik nutiseadme ostja saab maandada riske

Lähtuvalt tarbijakaitseametisse tulnud küsimustest ja probleemidest seoses nutiseadme ostuga, soovitab amet tarbijail enne ostu sooritamist hoolikalt läbi mõelda, millistele omadustele peaks seade vastama ning millistel tingimustel seda osta tasuks.

Märkimisväärne osa tarbijate pöördumistes on ajendatud kiiruga tehtud valikutest ning hilisemast rahulolematusest, sest seade ei vasta ootustele või sellega kaasnevad ootamatud lisakulud või probleemid. Seda, kui rahule tarbija oma uue nutiseadmega jääb, mõjutavad paljud tegurid. Lisaks nutiseadme füüsilistele mõõtmetele ning tehnilistele andmetele, on oluline pöörata  tähelepanu ka teatud võimalikele lisakulutustele ning riskidele, mis nutiseadme ostmisega võivad kaasneda. Samuti tasub teada, et kaupleja peab tehniliselt keeruka seadme müügil kaasa andma kasutusjuhendi.

14-päevase taganemisõiguse juures võimalik väärtuse vähenemine

Oluline on teada, et kui seade on ostetud tavapoest, siis puudub tarbijal ostust taganemisõigus, kui toode lihtsalt tarbijale ei meeldi. E-kauplustest ostes on tarbijal aga õigus lepingust 14-päeva jooksul ilma põhjust avaldamata taganeda. Küll aga peab tarbija arvestama asjaoluga, et kui ta on asunud seadet kasutama ja alles siis leiab, et see siiski ei vasta tema ootustele, ent 14-päevane taganemisõigus ei ole veel läbi, siis ilmselt tõusetub päevakorda seadme väärtuse vähenemine, sest see ei ole enam uus, vaid kasutatud seade. Kõige sagedasemateks seadme väärtuse vähenemise põhjusteks on asjaolud, et tarbija on lõhkunud seadme pakendi, eemaldanud seadmelt kaitsekiled või on tekitanud seadme korpusele ja ekraanile kriimustusi. Seadme tagastamisel kaupluse esindusse oleks kindlasti mõistlik tarbijal koos kauplejaga fikseerida selle seisukord kirjalikult ning võimalusel ka fotodega. Postiga tagastamisel on parimaks viisiks seadme seisukorra fikseerimine fotode ja videote abil, mispuhul võiks kindlasti olla nähtav ka selle jäädvustamise aeg. Seadme seisukorra fikseerimine võib aidata ära hoida võimalike vaidlusi seadme väärtuse vähenemise osas.

Milliste lisakulutustega peaks arvestama?

Tavaliselt on nutiseadme rakenduste ja funktsioonide kasutamise lahutamatuks osaks kuutasulised sideteenuse paketid. Sideteenuse paketi lähtu valimisel enda tegelikest vajadustest ning nutiseadme võimekusest. Ei ole mõistlik valida sideteenuse paketti, mis sisaldab endas suurt interneti mahtu videote ja filmide vaatamiseks, kui tegelikult ei kavatse rakendada sa nutiseadet kordagi eelnimetatud eesmärgil. Enda nutiseadmele sideteenuse paketi valimisega kiirustamisel võib tekkida olukord, kus mõistad, et oled valinud vale paketi, aga kuna oled sõlminud tähtajalise lepingu, siis lepingust taganemiseks pead maksma leppetrahvi või lepingu muutmiseks lepingu muutmise tasu.

Kuna nutiseadme puhul on tegemist pigem kallima esemega, siis oleks mõistlik kaitsta seda kriimustuste või põrutuste eest vastavate kaitsekilede või kaitsekaantega. Nii võid ennetada ka võimalikke probleeme ja vaidlusi kauplejaga seadme garantii või pretensiooni esitamise õiguse puhul. Harvad ei ole juhtumid, kus nutiseadme mehaaniliste vigastuste tõttu on lõppenud automaatselt selle garantii ning lisaks keeldub kaupleja ka pretensiooni esitamise korras tarbija nutiseadet parandamast, viidates kriimustustele ja põrutusjälgedele.

Nutiseade peaks vastama regioonile

Nutiseadme ostmisel eelista pigem ametlikku maaletoojat või usaldusväärset kauplejat. Kahtlasest kauplusest või veebipoest ostes, kus ka nutiseadme hind võib olla ahvatlevalt soodsam, võib esineda risk, et seade ei vasta Euroopa regiooni tunnustele ja ei pruugi seetõttu Eestis töötada.

Näiteks on olnud juhtumeid, kus ostetud nutitelefon ei toeta Eesti mobiilside töötamise sagedust, mistõttu võib siseruumides olla levi lünklik ning maapiirkondades võib esineda suuri leviauke.

Lisaks on esinenud teatud regiooni tunnustele mittevastavate seadmete puhul probleeme avalikult välja reklaamitud teenuste, soodustuste või lisaväärtuste rakendamise osas. Näiteks  Eestist ostetud Samsungi nutitelefonis ei olnud võimalik aktiveerida tasuta nutiseadme ekraanikindlustust „Samsung Screen Care“. Samas Samsungi kodulehel välja toodud info kohaselt oli antud mudeli puhul võimalik see aktiveerida, kui seade on ostetud Balti riikidest. Hiljem selgus, et telefon ei vasta Balti regiooni tunnustele, mistõttu ei olnud võimalik Samsungi kodulehele välja reklaamitud ekraanikindlustust rakendada. Vastava regiooni tunnusteta nutiseadme puhul võib problemaatiliseks osutuda ka remontimine või hooldamine.

Uuri kaupleja kohta rohkem infot

E-kauplusest ostmise puhul tasub eelnevalt teha kaupleja enda suhtes eeltööd, et välja selgitada, kas tegemist on ausa kauplejaga või petturiga. Näiteks vaata esmalt kaupleja ametlikku nimetust, asukohta, müügitingimusi, Eesti e-kauplejate puhul kontrolli ka tarbijakaitseameti ning tarbijavaidluste komisjoni musta nimekirja. Hinda ka üldist veebi väljanägemist, kas see tekitab usaldusväärsust või mõjub pigem petulehena. On Eestiski olnud juhtumeid, kus äsja turule tulnud mobiiltelefone pakuti äsja loodud e-poes ülisoodsa hinnaga, seejuures tuli telefoni tellides kõigepealt maksta pool ostusummast ette. Telefoni ükski tarbija aga ei saanud. E-kaupluste nimesid tasub ka internetiotsingusse panna, et vaadata, mida räägivad teised tarbijad konkreetse kaupleja kohta.

Ettevaatlik tuleks olla ka järelturult eraisikult nutiseadme soetamisel. Eraisikult ostmisel ei saa  kindel olla selle päritolus või ajaloos. Esineda võib risk, et seade on varastatud ning kantud musta nimekirja. Samuti ei rakendu eraisikult ostmisel tarbijalemüügi sätted, mistõttu ei ole võimalik pöörduda enda õiguste kaitseks ka tarbijavaidluste komisjoni poole. Eraisikud peavad oma erimeelsused lahendama kohtus.

Cristen Helendi, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist

Aitäh!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Tarbijakaitseamet: reisi ostmisel tee kaalutletud ja läbi mõeldud otsus

Tarbijakaitseameti pressiteade

9.02.2018

 

Tarbijakaitseamet: reisi ostmisel tee kaalutletud ja läbi mõeldud otsus

Täna algava turismimessi Tourest 2018 puhul soovitab tarbijakaitseamet tarbijatel enne tehingusse astumist tutvuda hoolikalt reisipakkumise sisuga, et hiljem ei tekiks ootamatuid üllatusi. Amet juhib ka reisifirmade tähelepanu vajadusele läbi mõelda oma prognoositav müük ning hoolitseda, et tagatise suurus oleks piisav ka tavapärasest suurema müügi korral.

Tarbijakaitseamet on ka sel aastal turismimessil oma boksiga väljas ning nõustab reisihuvilisi teemadel, millega sageli ameti poole pöördutakse. Näiteks, millised on reisija õigused lennu hilinemise või tühistamise korral, mida teha, kui autorendifirma on põhjendamatult tarbija krediitkaardilt maha arvanud kokkulepitust suurema summa või kui majutusasutus ei vastanud lubatule.

Amet soovitab reisipakkumisi saades süüvida täpsemalt pakkumise sisusse – milline on reisi marsruut, sihtkohad, majutustingimused, millised teenused on hinna sisse arvestatud ja millised mitte ning milline on lõpphind. Näiteks tuleb sageli pakettreiside puhul juurde maksta transfeer lennujaamast hotelli, toitlustus või muu. Üle tuleb vaadata ka pakutava teenuse taganemistingimused ja pretensioonide lahendamise kord, mis peavad olema kirjas teenuse osutamise tingimustes.

Majutusteenuse puhul on soovitav vaadata, millise tasemega on tegemist ning millised teenused on arvestatud pakkumise sisse. Näiteks kui hotellis on jõusaal, saun või veekeskus, siis kas selle kasutamine on ööbijale tasuta või tuleb selle eest soovi korral veel juurde maksta.

Lennupileteid ostes on sageli elu näidanud, et mida odavamad on piletid, seda vähem pakutakse neile tühistamise ja muutmise võimalusi. Seega tuleks uurida, kas konkreetseid pileteid on võimalik vajadusel muuta või tühistada. Samuti on tähtis välja selgitada,  kas tegemist on otselennuga või mitte, kas piletihind sisaldab kõiki makse ja lisatasusid, kas pagasitasu on arvestatud piletihinna sisse ning milline on pardale võetava ja ära antava pagasi maksimumkaal.

Enne otsuse langetamist tasub reisifirma nimi panna internetiotsingusse, et näha, mida kirjutavad sellisest firmast teised reisijad. Eesti reisikorraldajate või -büroode puhul  saab vaadata tarbijakaitseameti kodulehel olevat reisiettevõtjate musta nimekirja, kus on välja toodud pakettreisi müügiaruande esitamata jätnud ettevõtted. Majandustegevuse registrist saab näha, kas reisiettevõtjal on tagatis ja millises ulatuses. Tagatisraha on vajalik reisijate kodumaale toimetamiseks, nende majutamiseks kuni kojutoomiseni kui ka tarbijatele ärajäänud reiside ja kinkekaartide väärtuse hüvitamiseks juhul, kui ettevõttel tekivad makseraskused.

Rohkem infot:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Tarbijakaitseamet: E-tailing Group OÜ ja tema kolme domeeniga seotud tegevus ei ole korrektne

Tarbijakaitseameti pressiteade

31.01.2018

 

Tarbijakaitseamet: E-tailing Group OÜ ja tema kolme domeeniga seotud tegevus ei ole korrektne

 

Tavapärasest enam tarbijaid on pöördunud Tarbijakaitseametisse seoses E-Tailing Group OÜ veebipoodidest emarket24.eeemarket24.ee/baellerry-b/ee/ ningekaubad24.ee/ortopedical/ tehtud tellimustega.

 

Peale ameti ettekirjutust sulges ettevõte emarket24.ee domeeni, kuid jätkas oma tegevust uutel domeenidel. Tarbijate pöördumistest nähtub, et ettevõtjal on endiselt probleeme, mille tõttu tarbijad ei ole kaupa kätte saanud ette nähtud tähtaja jooksul ning lepingust taganemise õiguse kasutamisel on viibinud ka ostusumma tagastamine. Lisaks on kurdetud ka kauplejaga kontakti saamise osas.

Muuhulgas on E-Tailing Group OÜ ja selle kõik hetkel teadaolevad kolm domeeni kantud e-poodide musta nimekirja. Amet on muu isikuna kaasanud menetlusse domeenide veebimajutaja veebilehtedele juurdepääsu piiramiseks.

Kaupleja reklaamib oma tooteid teadaolevalt läbi Facebooki kanali ning võib tegutseda lisaks teistel domeenidel. Seetõttu soovitab Amet tarbijatel enne tellimuse tegemist kindlasti selgeks teha, mis ettevõttega leping sõlmitakse ning kaaluda enne ostuotsuse tegemist teisi alternatiive tarbija majandushuve silmas pidades.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Viieeurone võlg võib kasvada kordades suuremaks

Tarbijakaitseametisse pöörduvad sageli tarbijad, kes on saanud teate inkassoettevõttelt võlgnevuse kohta, mille olemasolust ei olnud tarbija teadlik. Amet kutsub üles tarbijaid hoolitsema selle eest, et on esitanud enda korrektsed kontaktandmed ja ühtlasi juhib ka võlausaldajate tähelepanu nõude tõendamise kohustusele.

Olukorras, kus tarbija ei täida sõlmitud lepingust tulenevat kohustust, näiteks jätab tasumata teenuse või toote ostuarve, on võlausaldajal õigus nõue võlgniku nõusolekust hoolimata loovutada inkassoettevõttele. Inkassofirmad tegutsevad üldiselt kahel alusel – nad kas on omandanud võlausaldajalt nõude ja saanud seeläbi ise võlausaldajaks või on võlausaldaja volitanud neid võlausaldaja eest võlgu sisse nõudma. Tasub teada, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma üle nõuet ja muid kohustusi tõendavad dokumendid.

Inkassofirma peab tõendama nõuet

Nõude aluseks olevates dokumentides peavad kajastuma nõude tekkimine või selle sisu, näiteks lepingu dokument, millest tulenev nõue loovutati. Eeltoodu tähendab ka seda, et inkassoettevõtja on kohustatud tõendama nõude olemasolu. Lisaks tuleb vanal võlausaldajal uuele võlausaldajale edastada nõude esitamiseks vajalikku teavet, eelõige peab võlausaldaja inkassole edastama teavet võlgniku isiku ja elu- või asukoha, nõudele vastava kohustuse senise täitmise ning sellega seonduvate asjaolude kohta ja võimalike võlgnikul nõude suhtes eksisteerivate vastuväidete kohta.

Kui tarbija on sõlminud lepingu kauplejaga, tuleb tarbijal veenduda, et lepingus fikseeritud andmed oleksid kehtivad, näiteks nimi, aadress ja e-postiaadress. Kehtivate kontaktandmete olemasolu aitab vältida võimalikke probleeme võlgnevuse sissenõudmisel. Sageli on maksehäireregistrisse või inkassosse sattumist võimalik ära hoida, lihtsalt uuendades oma kontaktandmeid. Tihti siiski selgub, et tarbija ehk võlgnik on muutnud oma aadressi või muid kontakte, mistõttu ei ole ta saanud kätte võlateateid.

Sissenõudmiskulud on seadusega piiratud

Seadusest tulenevalt on inkassofirma sissenõudmiskulud piiratud. Piir sõltub sellest, kas tarbijaga sõlmitud leping on veel kehtiv või enam mitte ning võla suurusest.

Sissenõudmiskulude piir lepingu kehtivuse ajal on iga tähtajaks täitmata rahalise kohustuse eest, näiteks iga tasumata arve, maksegraafiku osamakse jne, võimalik tarbijalt nõuda 5 euro suurust sissenõudmiskulu. Eelnevalt tuleb inkassofirmal tarbijale saata täitmata rahalise kohustuse kohta tasuta teatis.

Pärast lepingu lõpetamist on võimalik nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid alljärgnevate piirmäärade ulatuses: kuni 500 euro suuruse nõude korral on sissenõudmiskulud kuni 30 eurot, 500-1000 euro suuruse nõude korral kuni 40 eurot ning üle 1000 euro suuruse nõude korral on sissenõudmiskulud kuni 50 eurot. Võla sissenõudmiskulude hulka loetakse kõik kulud, mida ettevõte peab tegema, et saada võlgnikult raha kätte. Nendeks kuludeks võib olla võlgnikule helistamine, meeldetuletuskirjade saatmine jne. Lisaks on tarbijal õigus küsida võlgnevuse sisu, kui suur on sissenõudmiskulud, põhivõlgnevus jne.

Juhul, kui tarbijale on esitatud alusetu võlanõue tuleks nõue vaidlustada edastades inkassoettevõttele kirjalik vastulause. Kui inkasso nõuab endiselt nõude tasumist, kuid ei esita nõude aluseks olevaid dokumente ning tarbija on veendunud, et nõue on alusetu, on tarbijal õigus pöörduda avaldusega tarbijavaidluste komisjoni poole.

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

Aitäh!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Enne reisimist tasub üle vaadata oma mobiilipaketi tingimused

Eelmisel aastal jõustunud rändlusregulatsioon on tekitanud mõnedes tarbijates ekslikke arusaamu, nagu kõik kõned Euroopa Liidu telefoninumbritele oleksid alati paketipõhise tariifiga sõltumata helistaja enda asukohast ja tema mobiililepingust.

Rändlusregulatsiooni eesmärk oli kaotada alates 15. juunist 2017 Euroopa Liidus rändlustasud ja võimaldada sideteenuse tarbijatel oma koduriigi mobiilipaketti kasutada samadel tingimustel ka Euroopa Liidu riikides reisil olles. Tihti arvatakse, et rändlus ja välismaale helistamine on samaväärne mõiste. Tegelikult ei ole Eestis asudes välismaale helistamisel tegemist rändlusega, vaid rahvusvahelise kõnega, millele on sideettevõtjad kehtestanud eraldi hinnakirja, mis võib olla oluliselt kõrgem rändluse hinnakirjast. Rändlusregulatsioonist tulenev hinnakiri kehtib vaid siis, kui helistaja asub väljaspool Eestit mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis ning helistab teise Euroopa Majanduspiirkonna riiki. Eristada tuleks kolmandates riikides reisides kehtivat hinnakirja, mille tasud võivad olla tunduvalt kõrgemad.

Samuti on mõnedel tarbijatel väärarusaam, nagu rändluses olles ei tohiks sideettevõtjad üheski paketis rakendada lisatasusid rändluses kasutatud teenuste eest. Tegelikkuses on Tehnilise Järelevalve Amet andnud sideettevõtjatele jätkusuutlikkuse mehhanismi põhimõttel võimaluse rakendada rändluses olles lisatasusid.

Eestis rakendus lepingulistele mobiilsideteenuste pakettidele rändlusteenuste lisatasu operaatorite lõikes erinevalt. Telia ja Elisa rakendasid rändlusteenuste lisatasu kõikidele olemasolevatele pakettidele ja lõid suurema rändlusteenuse vajadusega tarbijatele lisaks uued paketid, kus rändlusteenuste lisatasu ei küsita, kuid mille siseriiklik kuutasu on kõrgem kui rändlusteenuse lisatasuga pakettidel. Tele2 ei rakendanud rändlusteenuste lisatasu enamikele olemasolevatele pakettidele, kuid tõstis seetõttu mitmel paketil siseriiklikku kuutasu 1 või 2 euro võrra. Kuivõrd samas anti rändlusteenuste (kõne, sms ja andmeside) mahtu juurde, siis rändlusteenuste ühikuhinnad langesid. Kõnekaartide puhul rakendasid kõik operaatorid rändlusteenuste lisatasusid.

Seega peaks iga reisihuviline enne reisimist endale selgeks tegema, mis tema paketis sisaldub, et vältida hilisemaid üllatuslikke arveid.

Autor: Karlis Kolk, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna elektroonilise side ja energia valdkonna jurist

Ikka head!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!