Kuidas mõjutab maksuvaba tulu suurust mitu töökohta? […]
Kuidas mõjutab maksuvaba tulu suurust mitu töökohta? […]
Eile oli riigikogus esimesel lugemisel jäätmeseaduse eelnõu. Uue seadusega sätestatavast on räägitud palju, aga seni jäetud tähelepanuta üks detail: uue seadusega ühtlustatakse avalike pakendikonteinerite välimust selle põhjal, mis materjalist pakendijäätmeid neisse kogutakse.
„Kehtivas seaduses seda määratud ei ole ning eri värvi konteinerid võivad inimestes segadust tekitada,” selgitas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp.
| Tarbijakaitseamet: Aus kaupleja ei eksita tarbijat
Tarbijakaitseamet alustab täna teavituskampaaniaga „Austa klienti, kauple ausalt“, mis juhib nii kauplejate kui tarbijate tähelepanu seaduses keelatud ebaausatele kauplemisvõtetele, eelkõige hindade ühtsusele riiulis ja kassas ning hinnaesitluse selgusele. Uuringus „Tarbijakaitse olukorrast Eestis“ tõi iga kuues tarbija tõi välja probleeme hinnaerinevuste ja sooduskaupade lõppemisega juba kampaania kestuse ajal, mistõttu on tarbijakaitseamet võtnud võimalikud ebaausad kauplemisvõtted suurendatud tähelepanu alla. Uuring näitas, et eelkõige tekivad probleemid kõige tavapärasemate igapäevaostude sooritamisel. Ka Euroopa Komisjoni tehtud uuringust selgus, et tarbijad saavad sageli ebaausa kauplemisvõtte osaliseks, mille hulka kuulub ka hinnaerinevus riiulil ja kassas. „Aus kaupleja austab klienti ning teeb enda poolt kõik, et tarbijaid ei eksitataks. Paraku sai tarbijakaitseamet eelmisel aastal pea iga päev pöördumisi tarbijailt, kes teavitasid hinnaerinevusest,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Eelkõige on ebaaus tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte. Hinnad tuleb avaldada selliselt, et need oleks selgelt loetavad ja tarbijale üheselt mõistetavalt. Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui ei ole mainitud kauplemisvõtte ärilist eesmärki ja viimane ei selgu juba kontekstist. Kampaania raames viis amet läbi kauplustes üle Eesti hinnakontrolli, mille eesmärk oli saada ülevaade hinnateabe korrektsusest müügisaalis ja kassas ning sooduskaupade müügiks pakkumisel. Kontrolli tulemuste kokkuvõtete ja järelduste tegemine on pooleli. Tulemusi tutvustab amet novembri teises pooles. Rohkem teavet:
Lisainfo: Hanna Turetski |
| Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.
|
23.10.2017 Päritoluriigi esitamise ja toidu topeltstandardite arutelu memo
23. oktoobril 2017 toimus Maaeluministeeriumis arutelu, millel käsitleti järgmisi teemasid:
• toidu topeltstandardid;
• piima, piimatoodete valmistamisel kasutatava piima, lihavalmististe ja -toodete valmistamisel kasutatava liha müügipakendil päritoluriigi või lähtekoha esitamine märgistusel.
Kokkuvõtte tegi Külli Suurvarik, Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist.
Kokkuvõte
Osalejad Eesti Kaupmeeste Liidu, Selveri, Valio Eesti ASi, Eesti Tarbijakaitse Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, HKScan Estonia, Farmi/Tere, Arke Lihatööstuse ASi, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tarbijakaitse-ameti, Sotsiaalministeeriumi, Maaelu¬ministeeriu¬mi ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad
Kokkuvõte 1) Toidu topeltstandardid
Maaeluministeeriumi esindajad tutvustasid toidu topeltstandarditega seonduvat ühisturul ning lubasid osalenuid teema arengutega kursis hoida.
2) Päritolu esitamise kohustuslikud nõuded
Maaeluministeeriumi esindajad tutvustasid toidutoorme päritolu esitamise kontseptsiooni. Osalenud ei olnud ühisel seisukohal nõuete kehtestamise vajaduses ning rõhutasid vajadust enne otsuste tegemist analüüsida põhjalikult nõuete kehtestamisega kaasnevaid mõjusid.
Pikem kirjeldus
Maaeluminister Tarmo Tamm tutvustas teemasid, teavitades, et ELi tasandil on oluliseks tõusnud (toidu) topeltstandardite teema ja ka toidu päritolu märgistamise teema, mis mõlemad on olulised tarbijatele. Ettekandeid tegid Martin Minjajev ja Katrin Lõhmus (Maaeluministeeriumi toidu¬ohutuse osakonnast), teemasid kommenteeris Toomas Kevvai (Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler).
1) Topeltstandardid
Minister andis ülevaate ELis päevakorral olevast toidu topeltstandardite teemast, millele on tähelepanu juhtinud Visegradi riigid (Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari). Martin Minjajev selgitas, et topeltstandardite kasutamine all mõeldakse seda, et mõningates piirkondades turustatakse kehvema kvaliteetiga tooteid võrreldes sama välimuse ja kaubanimega toodetega teistes piirkondades. Tootegruppidest on praegu rõhk toidul. Probleem on seotud pigem rahvusvaheliste suurtootjatega. Tööstuse esindajate sõnul tuleneb toidu koostise erinevus nii tarbijate maitse-eelistuste arvestamisest kui ka muudest teguritest. Üldjuhul ei ole tegemist märgistuse nõuete rikkumisega ega toiduohutuse küsimusega. Riigiti erinev suhkru- või soolasisaldus toodetes võib olla seotud ka liikmesriikides tervisepoliitika (nt toidu koostise reformuleerimise) ellu viimise erineva kiirusega. Katrin Lõhmus tutvustas teistes liikmesriikides tehtud uuringute tulemusi. Need näitavad, et on leitud tooteid, mille koostis riigiti erineb, samas on leitud ka tooteid, mis on riigiti sama koostisega. Martin Minjajev tutvustas Euroopa Komisjoni plaani teemaga tegelemiseks (esmased suunised kehtivate õigusaktide rakendamiseks valmisid septembris; ühtse metoodika valmimine ning liikmesriikide uuringute kaasrahastamine toimub järgmisel aastal). Probleemi ulatuse hindamiseks ELis on vaja võrreldavaid andmeid, mille saamiseks töötab Euroopa Komisjon välja ühtset metoodikat, mis loodetakse valmis saada järgmisel aastal. Samuti peaks see käsitlema ühtset arusaama, milliseid koostise erinevusi saab aktsepteerida ja millistest alates võib pidada tarbijate eksitamiseks. Kuigi Euroopa Komisjoni arvates saab toidu puhul probleemiga tegelemiseks kasutada toidualase teabe määrust 1169/2011 ja direktiivi 2005/29 ebaausate kauplemistavade kohta, ei ole liikmesriigid selles asjas üksmeelel.
Eestis on tehtud esimene kiirvaatlus, mis põhines Eesti ja teiste riikide kodulehtedel toodete kohta esitatud teabe võrdlemisel. Sellest nähtub, et Eesti turul on tooteid, mille koostis erineb teiste riikide turul olevatest sarnastest toodetest. Pärast metoodika valmimist plaanitakse teha täpsem uuring.
Toomas Kevvai tutvustas Bratislavas 13.10.2107 toimunud kohtumisel räägitut ning ütles, et ELis on teema poliitiliselt väga oluline. Probleem on Ida- ja Lääne-Euroopa riikide vahel ka emotsionaalne (nt räägitakse II järgu tarbijatest). Euroopa Komisjoni tarbijakaitsevolinik Jourova oli kohtumisel mitmel korral rõhutanud, et kehtiva tarbijakaitsedirektiiviga saab probleemi lahendada ning praegu töötatakse juhistega, mis aitaksid liikmesriikidel seda ühtmoodi rakendada. Euroopa toidutootjate ühenduste sõnul tulenevad koostise erinevused tarbija eelistustest ja ka tooraine kvaliteedist. Näiteks ei olevat kohaliku tooraine kasutamise puhul alati võimalik sama koostist tagada. Siiski on keeruline põhjendada nt kalapulkades kalamassi kasutamist tarbijate eelistusega juhul, kui ühele turule tehakse kalapulgad fileest, teisele aga kalamassist. Kohtumisel oli arutatud ka selle üle, kas ühisturul peab toode olema kõikjal sama ning et kaugele¬ulatuvate järelduste tegemiseks on oluline, et võrdlusbaas hõlmaks kogu Euroopat. Eeldus on, et kogu siseturul oleks ühe välimuse ja kaubanimega toode tolerantsi piirides sama koostisega.
Ministeeriumis toimunud arutelul osalenutel ei olnud ühist arusaama, kas ühesuguse välimuse ja kaubanimega tooted peaksid ühisturul olema sama koostisega. Üldiselt oldi nõus, et enne hinnangute andmist on vaja olukorda täpsemalt uurida (et aru saada probleemi ulatusest Eestis) ning kokku leppida võrdluskriteeriumid (mis on võrdlustoode, kui suur on aktsepteeritav varieerumise ulatus). Toetati ELi põhise ühise metoodika järgimist. Oli arvamusi, et ei ole selge, milliseid kohaliku tarbija õigusi rikutakse, kui toote märgistus on nõuetekohane (ei ole ju olemas mõistet „Euroopa tarbija“). Ka on tööstusele on tootlikum ja efektiivsem toota sarnase retseptuuriga toodet. Väljendati arvamusi toodete võimaliku standardiseerimise vastu. Leiti, et lisaks tarbijate maitse-eelistuste arvestamisele on üheks koostise erinevust põhjustavaks teguriks ka tarbijate ostujõud. On ette tulnud juhtumeid, kus erinevatest riikidest (nt Poolast ja Itaaliast) on Eestisse toodud pisut erineva koostisega sama brändi kaupu, mistõttu on kauba hinnaerinevus olnud märkimisväärne ja see on tekitanud turul segadust. Arvati, et Eesti tööstus ei ole teemaga seotud ning et Eestist ei lähe välja kehvema kvaliteediga toitu. Mõned osalejad arvasid, et tarbija vaatevinklist vaadatuna peaks sama välimusega bränditoode siiski olema ka riigiti sama koostisega. Toomas Kevvai kinnitas, et ELi tasandil ei ole plaanis tooteid standardiseerima hakata, ning lubas osalenuid teema arengutega kursis hoida.
2) Päritoluriigi või lähtekoha esitamine
Martin Minjajev andis ülevaate, millised õigusaktid on EL-s päritolumärgistuse teemal juba kehtestatud ja millised on kehtestamisel. 2011. a võeti vastu uus märgistuse määrus, millega anti Euroopa Komisjonile volitus teatud ajaraami piires mitmesuguste märgistamisreeglite kehtestamiseks, sh liha- ja piimatoodete koostisosana kasutatud liha ja piima päritolu märgistamiseks. Vabatahtlikku päritolu esitamist reguleeriva eelnõu plaanib Euroopa Komisjon saata lähiajal avalikule konsultatsioonile. Pärast liha- ja piimatoodete koostisosana kasutatud liha ja piima päritolu kohustusliku märgistamisega kaasnevate mõjude hindamist leidis Euroopa Komisjon, et meede tõstab toidu hinda, ning ei soovinud sellega ELi tasandil edasi minna. Seetõttu on kaheksa liikmesriiki kehtestanud sellised nõuded riigi tasandil. Kuigi Euroopa Komisjon ei toeta liikmesriigi tasandil selliste nõuete kehtestamist, mis peaksid olema kehtestatud ELi tasandil, lubati liikmesriikidel need nõuded kehtestada kaheks aastaks, et saada andmeid täpsemaks mõjuhinnanguks, mille kohta tuleb Euroopa Komisjonile esitada raport. Enamik riikidest on nõuded kehtestanud kaheks aastaks, kuid mõned (nt Itaalia) on teada andnud, et soovivad päritolu märgistamise nõuded jätta kehtima pärast kaheaastase perioodi lõppu. Arvestades asjaolu, et meie lähinaabrid Soome ja Leedu on kehtestanud päritolu märgistamise nõuded, siis on soov arutada, kas ka Eestis oleks vaja kehtestada sarnaseid reegleid.
Katrin Lõhmus tutvustas võimalike Eesti nõuete kontseptsiooni, mis on koostatud arvestades teiste riikide sama teema nõudeid.
Minister palus osalejatelt arvamusi, kuidas nad suhtuvad liha ja piimatoodete päritoluriigi kohustuslikku esitamisse Eesti tootjate toetamiseks mõeldud meetmena. Ühtset seisukohta teema osas ei tekkinud. Arvamusi oli sellest, et päritolu kohustuslik esitamine on vajalik, kuni selleni, et see töötab ühe esialgse eesmärgi – toetada Eesti tootjat – vastu. Mitmeid kordi väljendati arvamust, et enne otsuse tegemist on vaja hinnata mõjusid. Avaldati arvamust, et tuleks kaaluda ka muid meetmeid (nt Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide mõjutamine).
Kohustuslikule nõuete kehtestamisele olid vastu või pigem vastu enamik tööstuste esindajatest, poolt või pigem poolt olid tootjate ja tarbijate esindajad.
Pooltargumentidena toodi esile järgmisi aspekte: tarbija huvi päritolu vastu; tarbija eelistab omamaist toodet; tarbijale on täiendav info kasulik; Euroopas on suund kohustusliku päritolu esitamise poole (meie naabrid on juba seda teed läinud) ning Eesti kaotab, kui ootab nõuete kehtestamisega liiga kaua; tööstusele märgistamise muutusest tulenevad kulud (nt trükiplaatidele ja printeritele) on ühekordsed; märgisüsteemid (nt pääsukesemärk) ei ole kõigile tarbijatele üheselt arusaadavad.
Vastuargumentidena toodi esile järgmisi aspekte: suur kulu ettevõtjatele; täiendava märgistamise kulude tõusu tõttu tõuseb toote hind, mistõttu saab eelise sissetoodav toode; kodumaise toote käive kukub ning tagasilöögi saab Eesti tootja; vabatahtlikult on võimalik päritolu juba praegu esitada; üldine protektsionistliku suuna laienemine EL-s võib halvasti mõjuda toodete tarnimisele Eestist; täiendav info ei mahu pakendile ära ning vaja on muuta kogu pakendikujundust; ebavõrdne olukord, kui Eestisse toodava toote puhul ei pea päritolu näitama; Eesti kui väikese riigi jaoks on kulud suhteliselt suuremad (tekib küsimus järelevalve suutlikkusest – kas VTA suudab järelevalvet teha, arvestades juba niigi suurt töökoormust ja piiratud ressursse); väikestele ettevõtetele on kulud suhteliselt suuremad; keerukas hallata, kui tooraine on pärit nii Eestist kui mujalt (bürokraatiat on palju); tekivad raskused klientide teenindamisel (tarneaugud ja seetõttu trahvid); ei ole selge, kuidas kohustuslik märgistus kaitseb tootjat rohkem kui pääsukesemärk.
Toomas Kevvai selgitas, et teistes liikmesriikides tehtav turukaitse halvendab Eesti võimalusi nendesse oma kaupa müüa. Riigisiseste nõuete kehtestamine ELis killustab ühisturgu. Kohustuslike nõuete, mis kehtiksid vaid Eestis toodetule ja mitte teistest liikmesriikidest sissetoodud kaubale, mõju võib olla üsna ettearvamatu. Praegu tundub, et kohustuslike pärituolunõuete kehtestamine ELis on ühekordne katsetus, mis kipub kontrolli alt välja minema. Seega tekib küsimus, kas me ei tee endale liiga idealistliku hea eeskuju näitamisega. Teisest küljest oleme praeguseks nii integreerunud Euroopa turule, et ilma mõjusid hindamata on raske öelda, kellele (riigisiseste) nõuete kehtestamine oleks kasulik, kellele kahjulik. Paraku tehakse Eestist kaupade väljaviimist mõjutavad otsused mujal.
Avaldati arvamust, et nii topeltstandardite kui ka selle teema puhul on aluseks on eetika.
Probleemina toodi esile, et pool Eestis toodetavast piimast viiakse välja, selle asemel, et sellele Eestis lisaväärtust anda ja kallimana eksportida. Tootjate toetamiseks tuleks tegeleda sellega, kuidas suurendada Eesti piimatoodete eksporti. Hea näitena toodi esile Läti piimandusekspordi¬klastrit.
Minister andis teada, et ta sooviks teemat arutada laiemas ringis ning oli seisukohal, et kui nõuete kehtestamisega kaasneb tööstustele rohkem kulu kui tulu, siis ei oleks asjakohane nõudeid kehtestada. Tarbijal on võimalik infot saada muude märgisüsteemide kaudu (nt pääsukese märk ja lipumärk). Minister oli arvamusel, et tarbijaid tuleks rohkem teavitada märkide erinevast tähendusest ning tuleks teha kampaania märkide tutvustamiseks.
Eveli Post
ministri nõunik
Maaeluministeerium
+372 625 6273
Lai tn 39/ 41, Tallinn, 15056
eveli.post@agri.ee
www.agri.ee
Enne piima joomist kontrollime alati pakendil olevat «parim enne» kuupäeva ja teame täpselt, kui kaua mingi toiduaine külmkapis säilib. Kahjuks ei pööra me aga kodus olevatele igapäeva asjadele piisavalt tähelepanu, et selgeks teha, kui kaua nende «kõlblik kuni» on, vahendab brightside.me […]
Allikas: tarbija 24
Üle 25 aasta koolikokana Türi toimetuleku koolis töötav Valli Järve on hoidiseid Türi sügislaadal rahvale maitsmiseks teinud juba üle 10 aasta ja välja andnud paar retseptitaamatutki.
Kodukandi Türi Õunafestivali konkurssidel ei jää ta kunagi ilma auhinnata ja saab tihti lausa esikohti õunakookide ja õunahoidiste konkursil.
Tema õuna-paprika marmelaadi on oma lemmikuks tunnistanud Olustvere hoidisemessil meie grand old man Dmitri Demjanov.
Oma põhitöö ja hobi kõrvalt on Valli Järve veel ka Eesti Tarbijakaitse Liidu juhatuse esimees.
Täismahus loe teksti ja vt.pilti 19.oktoober 2017.a. Maa Elu lehest:
https://maaelu.postimees.ee/4281613/kokk-vaartustab-kodumaa-sunnipaeva-100-hoidisega
Linda läänesaar
tegevdirektor
Kes aitab lennureisijat?
Eestis ja mujal on jõudsalt hakanud kasvama ettevõtete hulk, kes pakuvad tarbijale tasulist teenust, mis sisaldab lennuvedajaga suhtlemist ning hüvitise taotlemist, mida kasutades tuleb reisijal loovutada kuni kolmandik hüvitisest. Seega tasub teada täpsemaid teenuse tingimusi ning teha teadlik valik, kas kasutada tasulist teenust või suhelda ise otse lennuvedaja ja tarbijakaitseametiga hüvitisest sentigi loovutamata.
Tänaseks on enam kui kümme aastat kehtinud üle Euroopa majandusühenduse määrus, mis peaks maandama lennureisijale tekkida võivad kahjud, tagama õiguse rahalisele hüvitisele ja hoolitsusele. Paraku laekub tarbijakaitseametile iga päev pöördumisi tarbijatelt, kes ei ole lennuvedajalt saanud määrusejärgset hoolitsust, hüvitist või vajalikku teavet oma õiguste kohta, kui nende lend on tühistatud, hilinenud või neid ei ole lubatud pardale. Lisaks reisijatele pöörduvad tarbijakaitseameti poole abipalvega ka ettevõtted, kes esindavad tarbijaid lennuvedajalt hüvitise taotlemisel.
Millist teenust pakuvad lennureisija kaebustega tegelevad firmad?
Reeglina allkirjastab reisija selliste ettevõttega lepingu, mille kohaselt ta nõustub loovutama oma seaduslikust hüvitisest kuni 30 protsenti ning ühtlasi loovutab kõik oma õigused lennuvedajaga ise suhelda. Reisijal on antud teenuse kasuks otsustades oluline valida, kas ta loovutab talle seadusega ettenähtud hüvitise määrast teenusepakkujale ligi kolmandiku või esitab kaebuse otse tarbijakaitseametile, kelle teenused on tarbijale tasuta. Hüvitise määrad, mida olenevalt tekkinud kaebuse sisust, lennureisi pikkusest ja muudest asjaoludest lähtuvalt võib nõuda, jäävad vahemikku 125 eurost kuni 600 euroni.
Millele tasub tähelepanu pöörata?
Kui tarbija valib kaebuse esitamisel tasulise teenuse, tuleb enne teenusepakkuja valimist teha kindlaks millises riigis ettevõte on registreeritud, kas ettevõtte kodulehekülg on piisavalt informatiivne ning teada on kõik olulised andmed – ettevõtte nimi, telefoninumber, meiliaadress, kus nad füüsiliselt asuvad, jms. Soovitav on enne lepingu sõlmimist uurida ettevõtte varasemaid kogemusi, tausta ning seda, kas teenust osutavad õigusalase haridusega spetsialistid või mitte.
Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu teenusetingimustele – milline on pakutava teenuse sisu? Reeglina kaasneb lepingu allkirjastamisega tarbijapoolne volitus, millega ettevõte saab endale kõik esindusõigused lennuvedajaga suhtlemisel ning hüvitise taotlemisel. Tuleks veenduda, millised on firma õigused hüvitise laekumisel, millise aja jooksul ning kuidas tuleb raha üle kanda tarbijale ning kui suure osa hüvitisest peab tarbija loovutama.
Tuleks jälgida, kuidas on lepinguga ning volitusega määratud see, mis saab siis, kui ettevõtte suhtlust lennuvedajaga ei saada edu – kas teenusepakkuja võib ilma tarbija täiendava nõusolekuta pöörduda hagiavalusega kohtu poole või esitab ettevõte avalduse tarbijakaitseametile, kes jätkab kaebuse menetlemist. Kohtusse pöördumiseks õiguse andmine võib tarbijale kaasa tuua täiendavaid kulusid, millega tarbija ei pruugi olla kursis või arvestanud. Tarbijakaitseametis menetluse jätkamine loob aga olukorra, kus ameti poolt edukalt lahendatud kaebuse korral tuleb tarbijal tasuda hüvitisemäärast ettevõttele kokkulepitud summa, kuigi otse rakendusasutuse poole pöördumisel olnuks õigus hüvitisele täissummas.
Teadaolevalt sisaldavad kõik vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt sõlmitavad lepingud sätteid, mis keelavad tarbijal peale esindusõiguse loovutamist ise lennuvedajaga suhelda. Seetõttu on oluline täpsustada, mis saab siis, kui lennuvedaja võtab ise tarbijaga ühendust ja soovib hüvitise maksta otse tarbijale. Tõenäoliselt kohustab leping sellises olukorras tarbijat jätkuvalt loovutama kokkulepitud 20 või 30 protsenti hüvitisest teda esindanud ettevõttele. Tasuks kaaluda, kas selline tingimus on mõistlik või on arukam esitada kaebus ise esmalt lennuvedajale ja kokkuleppe mittesaavutamisel otse tarbijakaitseametile.
Kui tarbijal tekib kaebus teenuseosutaja suhtes?
Kuivõrd tühistatud või hilinenud lennureisi eest tarbija nimel hüvitist väljanõudev ettevõte on ka ise kaupleja rollis, võib juhtuda, et lisaks lennukaebusele tekib tarbijal kaebus ka teda esindava ettevõtte suhtes. Sellisel juhul tuleks tarbijal oma pretensioon esitada ettevõttele kirjalikult ning selle rahuldamata jätmisel teha avaldus tarbijakaitseametile. Kui leping on sõlmitud mõnes muus Euroopa liikmesriigis registreeritud ettevõttega, siis asub vajadusel kaebust lahendama ameti piiriüleste kaebustega tegelev osakond, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus.
Oluline on teada ka seda, et kui leping teenuse osutajaga sõlmitakse arvuti vahendusel, on tegemist kauglepinguga, mis annab tarbijale õiguse 14 päeva jooksul lepingust taganeda, ilma selleks põhjust avaldamata. Tähtis on teenusetingimustest vaadata, kas ettevõtja antud tarbijaõigusele viitab või mitte, sest sellise teabe esitamine on kohutuslik.
Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, tarbijakaitseamet
Alates 16.10.2017.a. saab viipemaksega tasuda kuni 25 euro suuruste ostude eest.
“Iga inimene saab nüüd kuni 25 euro väärtuses tasuda mistahes ostu eest viipemaksega. Olgu selleks näiteks lõuna kohvikus või tarbekaup toidupoes,” ütles Pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk. “Kindlasti suurendab see oluliselt viipega tasujate hulka,” lisas ta.
Pangad usuvad, et aasta lõpuks saab viipemakseid teha umbes 80% makseterminalidest ning 2020. aastaks peavad viipemakseid võimaldama kõik terminalid. […]
Eelmisel nädalal toimus kohtumine Riigikogu Maaelukomisjoni kutsel Euroopa Toiduohutuse (EFSA)
Peadirektori dr.Bernhard Urli ja teda saatva delegatsiooniga.
Toiduohutuse valdkond puudutab meid kõiki ja ikka ja jälle kerkivad üles küsimused teemadel GMO-dest,
glüfosaadi kasutamisest, mesilaste tervisest jne.
EFSA peamisteks ülesanneteks on anda teadusuuringutel põhinevaid nõuandeid toiduga seotud riskide kohta.
Kohtumisel käsitleti EFSA prioriteete, ülesandeid ja strateegiaid, riskide hindamist, loomade tervishoidu ja
Reguleeritud toodete valdkonda – taimekaitsevahendite toimeaineid, GMO-sid, toidulisandeid jms.
Samuti anti ülevaade kommunikatsioonist ja riskidest tingitud teavitamise protsesse.
Ettekanded:
1_EE-Riigikogu-Tallinn-Oct-2017_BU_v1
2_EE-Riigikogu-Tallinn-Oct-2017_GdS_final
3_EE-Riigikogu-Tallinn-Oct-2017_HV_final
4_EE-Riigikogu-Tallinn-Oct-2017_BG_final
Linda Läänesaar
tegevdirektor
Eesti Tarbijakaitse Liit (ETL) korraldas 29.septembril k.a. tarbijakaitsealase seminari, millel käsitleti tulevikku vaatavaid ja innovatiivseid teemasid.
Piiriüleste kaebuste lahendamisega Eestis tegutseb Euroopa Tarbijate nõustamiskeskus, mis tegutseb Tarbijakaitseameti juures ja mille teenused tarbijatele on tasuta.
Peamiste probleemidena piiriüleses kaubanduses toodi esile:
Kaugeltki mitte kõik tarbijad Euroopas ei ole võrdselt koheldud.
Kui tarbija läheb teises EL-i riigis poodi ei küsi temalt keegi ostu kinnitamiseks isikutunnistust, kuid internetis piiratakse sageli juurdepääsu teiste riikide pakkumistele. Tarbijate diskrimineerimist esineb nii hinnaerinevustes kui kaupadele ja teenustele ligipääsu piiramises.
Geoblokeeringute aluseks võivad olla sisestatud e-posti aadress, elukoha aadress, telefoninumber, krediitkaardi number.
Tarbijatele jagati seminaril näpunäiteid kuidas targalt toimida enne kui hakatakse kaupu ja teenuseid tellima.
Piiriülestele ostudele spetsialiseerunud koduleht on www.ecc.ee
2016 aasta lõpus kasutati puutevabu pangakaarte ligi 80 riigis, sealhulgas pea kõikjal Euroopas. Viipemakse saab teha kõigis vastavat märki kandvates kaarditerminalides ning sama märk on viipemakse võimalusega pangakaartidel.
Viipemaksu eest lisatasu ei võeta.
Viipemaksed on turvalised ja neil on mitmeid eeliseid:
Eesti Tarbijakaitse Liit koostöös MasterCardiga koostas puutevabade pangakaartide ja viipemaksete voldikud, mis informeerivad tarbijaid viipemaksete kasutamise eelistest ja annavad tarbijatele ülevaate turvalise kasutamise kuldreeglitest.
Voldikuid on praeguseks juba levitatud üle-eestiliselt ja ka meie kodulehelt www.tarbijakaitse.ee leiate voldiku.
Jagamismajandusel on mitmed käsitlusalad:
Jagamismajanduse koostööplatvormidel on Euroopas kasvav trend – 10,2 mld 2013. aastal kuni 28,1 mld. 2015 aastal, millest suurim osakaal on transpordisektoril – 46 protsenti, millele järgnevad majutusteenused 32 protsendiga.
Jagamismajandusele on antud roheline tee ja seda kui moodsat majandusmudelit ei peaks takistama, küll aga kehtestama teatud mängureeglid, mis on lihtsad ja arusaadavad tarbijatele ja mis edendavad nii majandust kui tarbijate heaolu.
Läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et õhukeste plastkandekottide tarbimine aastas on 133.2 miljonit.
Seda on kohutavalt palju meie väikese riigi jaoks ja seda peab kindlasti piirama.
Plastkandekottidele alternatiivsed lahendused tänases kaubandusvõrgus on:
– biolagunevad ja oksüdantide toimel lagunevad plastkandekotid;
– korduvkasutatavad plastkandekotid;
– riidest kandekotid;
– paberist kandekotid;
– võrkkotid
Eesmärk on 31.detsembriks 2019 vähendada õhukeste plastkandekottide arvu alla 90 tükki inimese kohta ja 2051. aastaks alla 40 tükki aastas.
Seminaril tegi esinejatega intervjuusid ja kajastas neid üle-eestiliselt Kanal 2 saade Reporter, edastades teavet võimalikult laiale sihtrühmale.
Seminari läbiviimine sai võimalikuks tänu Tarbijakaitseameti toetusele.
Ettekanded täismahus leiate:
Linda Läänesaar
Tegevdirektor
Airbnb on mugav, kuid kuna korteripakkujaid leidub palju, siis on ohtralt ka teenusega kaasnevaid riske. Näiteks võib korteriomanik tühistada viimasel momendil su broneeringu. Sellele ja teistele enamlevinud probleemidele pakub oma lahendused ELi tarbijanõustamiskeskuse jurist Heldin Malmet.
Renditav korter ei vasta ootustele
Võib juhtuda, et korter oli kuulutuses sisalduvate piltide kohaselt suurem või puhtam, või unustas korteriomanik mainida, et tal on kassid, aga sul on kassiallergia. Sellisel juhul peaksid kõigepealt kontakteeruma korteri omanikuga ja uurima kas antud olukorda on tema võimuses parandada.[…]
Allikas: Delfi
|
|---|