Tähelepanelik nutiseadme ostja saab maandada riske

Lähtuvalt tarbijakaitseametisse tulnud küsimustest ja probleemidest seoses nutiseadme ostuga, soovitab amet tarbijail enne ostu sooritamist hoolikalt läbi mõelda, millistele omadustele peaks seade vastama ning millistel tingimustel seda osta tasuks.

Märkimisväärne osa tarbijate pöördumistes on ajendatud kiiruga tehtud valikutest ning hilisemast rahulolematusest, sest seade ei vasta ootustele või sellega kaasnevad ootamatud lisakulud või probleemid. Seda, kui rahule tarbija oma uue nutiseadmega jääb, mõjutavad paljud tegurid. Lisaks nutiseadme füüsilistele mõõtmetele ning tehnilistele andmetele, on oluline pöörata  tähelepanu ka teatud võimalikele lisakulutustele ning riskidele, mis nutiseadme ostmisega võivad kaasneda. Samuti tasub teada, et kaupleja peab tehniliselt keeruka seadme müügil kaasa andma kasutusjuhendi.

14-päevase taganemisõiguse juures võimalik väärtuse vähenemine

Oluline on teada, et kui seade on ostetud tavapoest, siis puudub tarbijal ostust taganemisõigus, kui toode lihtsalt tarbijale ei meeldi. E-kauplustest ostes on tarbijal aga õigus lepingust 14-päeva jooksul ilma põhjust avaldamata taganeda. Küll aga peab tarbija arvestama asjaoluga, et kui ta on asunud seadet kasutama ja alles siis leiab, et see siiski ei vasta tema ootustele, ent 14-päevane taganemisõigus ei ole veel läbi, siis ilmselt tõusetub päevakorda seadme väärtuse vähenemine, sest see ei ole enam uus, vaid kasutatud seade. Kõige sagedasemateks seadme väärtuse vähenemise põhjusteks on asjaolud, et tarbija on lõhkunud seadme pakendi, eemaldanud seadmelt kaitsekiled või on tekitanud seadme korpusele ja ekraanile kriimustusi. Seadme tagastamisel kaupluse esindusse oleks kindlasti mõistlik tarbijal koos kauplejaga fikseerida selle seisukord kirjalikult ning võimalusel ka fotodega. Postiga tagastamisel on parimaks viisiks seadme seisukorra fikseerimine fotode ja videote abil, mispuhul võiks kindlasti olla nähtav ka selle jäädvustamise aeg. Seadme seisukorra fikseerimine võib aidata ära hoida võimalike vaidlusi seadme väärtuse vähenemise osas.

Milliste lisakulutustega peaks arvestama?

Tavaliselt on nutiseadme rakenduste ja funktsioonide kasutamise lahutamatuks osaks kuutasulised sideteenuse paketid. Sideteenuse paketi lähtu valimisel enda tegelikest vajadustest ning nutiseadme võimekusest. Ei ole mõistlik valida sideteenuse paketti, mis sisaldab endas suurt interneti mahtu videote ja filmide vaatamiseks, kui tegelikult ei kavatse rakendada sa nutiseadet kordagi eelnimetatud eesmärgil. Enda nutiseadmele sideteenuse paketi valimisega kiirustamisel võib tekkida olukord, kus mõistad, et oled valinud vale paketi, aga kuna oled sõlminud tähtajalise lepingu, siis lepingust taganemiseks pead maksma leppetrahvi või lepingu muutmiseks lepingu muutmise tasu.

Kuna nutiseadme puhul on tegemist pigem kallima esemega, siis oleks mõistlik kaitsta seda kriimustuste või põrutuste eest vastavate kaitsekilede või kaitsekaantega. Nii võid ennetada ka võimalikke probleeme ja vaidlusi kauplejaga seadme garantii või pretensiooni esitamise õiguse puhul. Harvad ei ole juhtumid, kus nutiseadme mehaaniliste vigastuste tõttu on lõppenud automaatselt selle garantii ning lisaks keeldub kaupleja ka pretensiooni esitamise korras tarbija nutiseadet parandamast, viidates kriimustustele ja põrutusjälgedele.

Nutiseade peaks vastama regioonile

Nutiseadme ostmisel eelista pigem ametlikku maaletoojat või usaldusväärset kauplejat. Kahtlasest kauplusest või veebipoest ostes, kus ka nutiseadme hind võib olla ahvatlevalt soodsam, võib esineda risk, et seade ei vasta Euroopa regiooni tunnustele ja ei pruugi seetõttu Eestis töötada.

Näiteks on olnud juhtumeid, kus ostetud nutitelefon ei toeta Eesti mobiilside töötamise sagedust, mistõttu võib siseruumides olla levi lünklik ning maapiirkondades võib esineda suuri leviauke.

Lisaks on esinenud teatud regiooni tunnustele mittevastavate seadmete puhul probleeme avalikult välja reklaamitud teenuste, soodustuste või lisaväärtuste rakendamise osas. Näiteks  Eestist ostetud Samsungi nutitelefonis ei olnud võimalik aktiveerida tasuta nutiseadme ekraanikindlustust „Samsung Screen Care“. Samas Samsungi kodulehel välja toodud info kohaselt oli antud mudeli puhul võimalik see aktiveerida, kui seade on ostetud Balti riikidest. Hiljem selgus, et telefon ei vasta Balti regiooni tunnustele, mistõttu ei olnud võimalik Samsungi kodulehele välja reklaamitud ekraanikindlustust rakendada. Vastava regiooni tunnusteta nutiseadme puhul võib problemaatiliseks osutuda ka remontimine või hooldamine.

Uuri kaupleja kohta rohkem infot

E-kauplusest ostmise puhul tasub eelnevalt teha kaupleja enda suhtes eeltööd, et välja selgitada, kas tegemist on ausa kauplejaga või petturiga. Näiteks vaata esmalt kaupleja ametlikku nimetust, asukohta, müügitingimusi, Eesti e-kauplejate puhul kontrolli ka tarbijakaitseameti ning tarbijavaidluste komisjoni musta nimekirja. Hinda ka üldist veebi väljanägemist, kas see tekitab usaldusväärsust või mõjub pigem petulehena. On Eestiski olnud juhtumeid, kus äsja turule tulnud mobiiltelefone pakuti äsja loodud e-poes ülisoodsa hinnaga, seejuures tuli telefoni tellides kõigepealt maksta pool ostusummast ette. Telefoni ükski tarbija aga ei saanud. E-kaupluste nimesid tasub ka internetiotsingusse panna, et vaadata, mida räägivad teised tarbijad konkreetse kaupleja kohta.

Ettevaatlik tuleks olla ka järelturult eraisikult nutiseadme soetamisel. Eraisikult ostmisel ei saa  kindel olla selle päritolus või ajaloos. Esineda võib risk, et seade on varastatud ning kantud musta nimekirja. Samuti ei rakendu eraisikult ostmisel tarbijalemüügi sätted, mistõttu ei ole võimalik pöörduda enda õiguste kaitseks ka tarbijavaidluste komisjoni poole. Eraisikud peavad oma erimeelsused lahendama kohtus.

Cristen Helendi, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist

Aitäh!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Tarbijakaitseamet: reisi ostmisel tee kaalutletud ja läbi mõeldud otsus

Tarbijakaitseameti pressiteade

9.02.2018

 

Tarbijakaitseamet: reisi ostmisel tee kaalutletud ja läbi mõeldud otsus

Täna algava turismimessi Tourest 2018 puhul soovitab tarbijakaitseamet tarbijatel enne tehingusse astumist tutvuda hoolikalt reisipakkumise sisuga, et hiljem ei tekiks ootamatuid üllatusi. Amet juhib ka reisifirmade tähelepanu vajadusele läbi mõelda oma prognoositav müük ning hoolitseda, et tagatise suurus oleks piisav ka tavapärasest suurema müügi korral.

Tarbijakaitseamet on ka sel aastal turismimessil oma boksiga väljas ning nõustab reisihuvilisi teemadel, millega sageli ameti poole pöördutakse. Näiteks, millised on reisija õigused lennu hilinemise või tühistamise korral, mida teha, kui autorendifirma on põhjendamatult tarbija krediitkaardilt maha arvanud kokkulepitust suurema summa või kui majutusasutus ei vastanud lubatule.

Amet soovitab reisipakkumisi saades süüvida täpsemalt pakkumise sisusse – milline on reisi marsruut, sihtkohad, majutustingimused, millised teenused on hinna sisse arvestatud ja millised mitte ning milline on lõpphind. Näiteks tuleb sageli pakettreiside puhul juurde maksta transfeer lennujaamast hotelli, toitlustus või muu. Üle tuleb vaadata ka pakutava teenuse taganemistingimused ja pretensioonide lahendamise kord, mis peavad olema kirjas teenuse osutamise tingimustes.

Majutusteenuse puhul on soovitav vaadata, millise tasemega on tegemist ning millised teenused on arvestatud pakkumise sisse. Näiteks kui hotellis on jõusaal, saun või veekeskus, siis kas selle kasutamine on ööbijale tasuta või tuleb selle eest soovi korral veel juurde maksta.

Lennupileteid ostes on sageli elu näidanud, et mida odavamad on piletid, seda vähem pakutakse neile tühistamise ja muutmise võimalusi. Seega tuleks uurida, kas konkreetseid pileteid on võimalik vajadusel muuta või tühistada. Samuti on tähtis välja selgitada,  kas tegemist on otselennuga või mitte, kas piletihind sisaldab kõiki makse ja lisatasusid, kas pagasitasu on arvestatud piletihinna sisse ning milline on pardale võetava ja ära antava pagasi maksimumkaal.

Enne otsuse langetamist tasub reisifirma nimi panna internetiotsingusse, et näha, mida kirjutavad sellisest firmast teised reisijad. Eesti reisikorraldajate või -büroode puhul  saab vaadata tarbijakaitseameti kodulehel olevat reisiettevõtjate musta nimekirja, kus on välja toodud pakettreisi müügiaruande esitamata jätnud ettevõtted. Majandustegevuse registrist saab näha, kas reisiettevõtjal on tagatis ja millises ulatuses. Tagatisraha on vajalik reisijate kodumaale toimetamiseks, nende majutamiseks kuni kojutoomiseni kui ka tarbijatele ärajäänud reiside ja kinkekaartide väärtuse hüvitamiseks juhul, kui ettevõttel tekivad makseraskused.

Rohkem infot:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Vaidlus selle üle, mis on Eesti toode, kogub tuure

Euroopa Komisjon on algatanud tagasiside kogumise toidu päritolumärgistuse eelnõule. Hinnanguid oodatakse kõigilt liikmesriikide organisatsioonidelt, aga ka üksikisikuilt, kes üht- või teistpidi teemaga seotud.

Küsime Maaeluministeeriumi asekantslerilt Toomas Kevvailt, miks üldse peaks vabatahtlikku märgistamist kuidagi reguleerima. „Päritolu märgistus ongi vabatahtlik. Kui värske liha puhul peab selle päritolu olema ka praegu teada, siis valmistoodetel sellist nõuet tooraine päritolu kohta ei ole. Samas eelistavad paljud tarbijad siiski kodumaist toodangut. […]

Allikas: MaaElu

Tarbijakaitseamet: ostes sisustustooteid LOOPRONS OÜ, endise nimega VT Trading OÜ kauplustest, ei pruugi kaupa tegelikult saada

Tarbijakaitseameti pressiteade

6.02.2018

 

Tarbijakaitseamet: ostes sisustustooteid LOOPRONS OÜ, endise nimega VT Trading OÜ kauplustest, ei pruugi kaupa tegelikult saada

 

Tarbijakaitseameti poole on pöördunud mitmed tarbijad kuna kaupleja  LOOPRONS OÜ (endise ärinimega VT Trading OÜ) on jätnud tarbijate ees oma kohustused täitmata. Kohustuste mittetäitmine seisneb eelkõige selles, et kaupleja ei ole tarninud tarbija poolt tellitud kaupa tarbijale ettenähtud tähtaja jooksul või ei taga asjakohast klienditeeninust (ei vasta tarbija kirjadele) või ei ole tagastanud tarbijale lepingust taganemisel tellitud kauba maksumust.

Viimased pöördumised on seotud Paides tegutsenud Eleene sisustuskaupluse kohta, mis tänaseks on oma uksed sulgenud.

 

Tarbijakaitseametile teadaolevalt on ettevõtte äriühingu nime muutmisel VT Trading OÜ-st LOOPRONS OÜ-ks. Muutunud on ka äriühingu juhatuse liige. Uueks juhatuse liikmeks on filipiinlanna, kellele kuulub ka mitmeid teisi Eesti äriühinguid, millede tegevuses on ilmnenud majandusraskused.

Kaupleja on jätnud vastamata ameti poolt edastatud tarbija kaebustele ning ei ole täitnud ka tarbija vaidluste komisjoni otsust, mistõttu on  nii VT Trading OÜ kui ka LOOPRONS OÜ lisatud tarbijavaidluste komisjoni otsuseid mittetäitnud ettevõttete musta nimekirja. Komisjoni otsustega saab tutvuda tarbijakaitseameti infosüsteemis.

 

Amet soovitab tarbijatel, kellel on tekkinud rahaline nõue kaupleja vastu, pöörduda oma nõudega kohtusse, kas maksekäsu kiirmenetluse raames või hagiavaldusega. Maksekäsu kiirmenetluse esitamise võimalusega saab tutvuda aadressil: http://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/maksekasu-kiirmenetlus.

 

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Tarbijakaitseamet: E-tailing Group OÜ ja tema kolme domeeniga seotud tegevus ei ole korrektne

Tarbijakaitseameti pressiteade

31.01.2018

 

Tarbijakaitseamet: E-tailing Group OÜ ja tema kolme domeeniga seotud tegevus ei ole korrektne

 

Tavapärasest enam tarbijaid on pöördunud Tarbijakaitseametisse seoses E-Tailing Group OÜ veebipoodidest emarket24.eeemarket24.ee/baellerry-b/ee/ ningekaubad24.ee/ortopedical/ tehtud tellimustega.

 

Peale ameti ettekirjutust sulges ettevõte emarket24.ee domeeni, kuid jätkas oma tegevust uutel domeenidel. Tarbijate pöördumistest nähtub, et ettevõtjal on endiselt probleeme, mille tõttu tarbijad ei ole kaupa kätte saanud ette nähtud tähtaja jooksul ning lepingust taganemise õiguse kasutamisel on viibinud ka ostusumma tagastamine. Lisaks on kurdetud ka kauplejaga kontakti saamise osas.

Muuhulgas on E-Tailing Group OÜ ja selle kõik hetkel teadaolevad kolm domeeni kantud e-poodide musta nimekirja. Amet on muu isikuna kaasanud menetlusse domeenide veebimajutaja veebilehtedele juurdepääsu piiramiseks.

Kaupleja reklaamib oma tooteid teadaolevalt läbi Facebooki kanali ning võib tegutseda lisaks teistel domeenidel. Seetõttu soovitab Amet tarbijatel enne tellimuse tegemist kindlasti selgeks teha, mis ettevõttega leping sõlmitakse ning kaaluda enne ostuotsuse tegemist teisi alternatiive tarbija majandushuve silmas pidades.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Võltsravimid on Euroopas suur murekoht

Veebist ravimeid ostes jälgi alati, kas ravimeid müüva netipoe juures on ikka EL-i ühine logo. Siis võid kindel olla, et tellid õigesti toimiva ravimi.

Sel reedel avaldatud Euroopa Komisjoni raportist selgub, et karistused võltsitud ravimite tootmise ja turustamise eest on Euroopa Liidu riikides äärmiselt erinevad.
Ravimite võltsimise eest on maksimumkaristused riigiti ühest aastast vanglakaristusest (Rootsi, Soome ja Kreeka) kuni 15 aastani (Austria, Sloveenia ja Slovakkia); ja maksimaalsed trahvid ulatuvad 4 300 eurost (Leedus) kuni 1 miljoni euroni (Hispaanias) või on “piiramatud” (Ühendkuningriigis).[…]

 

Allikas: Terviseuudised

Leedu turismiamet hoiatab lennupiletite vahendusportaali 24fly.com eest

Tarbijakaitseameti pressiteade

26.01.2018

 

Leedu turismiamet hoiatab lennupiletite vahendusportaali 24fly.com eest

Leedu tarbija nõustamiskeskus teatas sealse turismiameti hoiatusest UAB Skrydziai LT suhtes, kes tegutseb lennupiletite vahendusportaalina aadressil www.24fly.com, millel on ka eestikeelne ostukeskkond. Leedu turismiamet ei soovita nimetatud portaalist lennupileteid osta.

Leedu turismiameti andmetel ei ole UAB Skrydziai LT reisikorraldusega tegelev emafirma UAB Travelonline Baltics esitanud ametile vajalikke andmeid reisiettevõtja tagatise kohta, mistõttu peatati tema tegevusluba. Leedu turismiameti hinnangul esineb hetkel ohukahtlus ka lennupileteid vahendava tütarfirma suutlikkuses täita oma lepingutega võetud kohustusi. Kohalik turismiamet ei ole saanud ettevõtete juhtkonnaga kontakti, et saada olukorra kohta täpsemat teavet või hajutada ameti kahtlustusi.

Kui Eestis on reisijaid, kes on ostnud lennupileteid portaalist www.24fly.com, siis soovitab tarbija nõustamiskeskus ostetud piletite kehtivust kontrollida otse lennuvedajaga kontakteerudes. Probleemide korral on tarbijal õigus pöörduda Eesti tarbijakaitseameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusesse.

 

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Viieeurone võlg võib kasvada kordades suuremaks

Tarbijakaitseametisse pöörduvad sageli tarbijad, kes on saanud teate inkassoettevõttelt võlgnevuse kohta, mille olemasolust ei olnud tarbija teadlik. Amet kutsub üles tarbijaid hoolitsema selle eest, et on esitanud enda korrektsed kontaktandmed ja ühtlasi juhib ka võlausaldajate tähelepanu nõude tõendamise kohustusele.

Olukorras, kus tarbija ei täida sõlmitud lepingust tulenevat kohustust, näiteks jätab tasumata teenuse või toote ostuarve, on võlausaldajal õigus nõue võlgniku nõusolekust hoolimata loovutada inkassoettevõttele. Inkassofirmad tegutsevad üldiselt kahel alusel – nad kas on omandanud võlausaldajalt nõude ja saanud seeläbi ise võlausaldajaks või on võlausaldaja volitanud neid võlausaldaja eest võlgu sisse nõudma. Tasub teada, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma üle nõuet ja muid kohustusi tõendavad dokumendid.

Inkassofirma peab tõendama nõuet

Nõude aluseks olevates dokumentides peavad kajastuma nõude tekkimine või selle sisu, näiteks lepingu dokument, millest tulenev nõue loovutati. Eeltoodu tähendab ka seda, et inkassoettevõtja on kohustatud tõendama nõude olemasolu. Lisaks tuleb vanal võlausaldajal uuele võlausaldajale edastada nõude esitamiseks vajalikku teavet, eelõige peab võlausaldaja inkassole edastama teavet võlgniku isiku ja elu- või asukoha, nõudele vastava kohustuse senise täitmise ning sellega seonduvate asjaolude kohta ja võimalike võlgnikul nõude suhtes eksisteerivate vastuväidete kohta.

Kui tarbija on sõlminud lepingu kauplejaga, tuleb tarbijal veenduda, et lepingus fikseeritud andmed oleksid kehtivad, näiteks nimi, aadress ja e-postiaadress. Kehtivate kontaktandmete olemasolu aitab vältida võimalikke probleeme võlgnevuse sissenõudmisel. Sageli on maksehäireregistrisse või inkassosse sattumist võimalik ära hoida, lihtsalt uuendades oma kontaktandmeid. Tihti siiski selgub, et tarbija ehk võlgnik on muutnud oma aadressi või muid kontakte, mistõttu ei ole ta saanud kätte võlateateid.

Sissenõudmiskulud on seadusega piiratud

Seadusest tulenevalt on inkassofirma sissenõudmiskulud piiratud. Piir sõltub sellest, kas tarbijaga sõlmitud leping on veel kehtiv või enam mitte ning võla suurusest.

Sissenõudmiskulude piir lepingu kehtivuse ajal on iga tähtajaks täitmata rahalise kohustuse eest, näiteks iga tasumata arve, maksegraafiku osamakse jne, võimalik tarbijalt nõuda 5 euro suurust sissenõudmiskulu. Eelnevalt tuleb inkassofirmal tarbijale saata täitmata rahalise kohustuse kohta tasuta teatis.

Pärast lepingu lõpetamist on võimalik nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid alljärgnevate piirmäärade ulatuses: kuni 500 euro suuruse nõude korral on sissenõudmiskulud kuni 30 eurot, 500-1000 euro suuruse nõude korral kuni 40 eurot ning üle 1000 euro suuruse nõude korral on sissenõudmiskulud kuni 50 eurot. Võla sissenõudmiskulude hulka loetakse kõik kulud, mida ettevõte peab tegema, et saada võlgnikult raha kätte. Nendeks kuludeks võib olla võlgnikule helistamine, meeldetuletuskirjade saatmine jne. Lisaks on tarbijal õigus küsida võlgnevuse sisu, kui suur on sissenõudmiskulud, põhivõlgnevus jne.

Juhul, kui tarbijale on esitatud alusetu võlanõue tuleks nõue vaidlustada edastades inkassoettevõttele kirjalik vastulause. Kui inkasso nõuab endiselt nõude tasumist, kuid ei esita nõude aluseks olevaid dokumente ning tarbija on veendunud, et nõue on alusetu, on tarbijal õigus pöörduda avaldusega tarbijavaidluste komisjoni poole.

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

Aitäh!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Enne reisimist tasub üle vaadata oma mobiilipaketi tingimused

Eelmisel aastal jõustunud rändlusregulatsioon on tekitanud mõnedes tarbijates ekslikke arusaamu, nagu kõik kõned Euroopa Liidu telefoninumbritele oleksid alati paketipõhise tariifiga sõltumata helistaja enda asukohast ja tema mobiililepingust.

Rändlusregulatsiooni eesmärk oli kaotada alates 15. juunist 2017 Euroopa Liidus rändlustasud ja võimaldada sideteenuse tarbijatel oma koduriigi mobiilipaketti kasutada samadel tingimustel ka Euroopa Liidu riikides reisil olles. Tihti arvatakse, et rändlus ja välismaale helistamine on samaväärne mõiste. Tegelikult ei ole Eestis asudes välismaale helistamisel tegemist rändlusega, vaid rahvusvahelise kõnega, millele on sideettevõtjad kehtestanud eraldi hinnakirja, mis võib olla oluliselt kõrgem rändluse hinnakirjast. Rändlusregulatsioonist tulenev hinnakiri kehtib vaid siis, kui helistaja asub väljaspool Eestit mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis ning helistab teise Euroopa Majanduspiirkonna riiki. Eristada tuleks kolmandates riikides reisides kehtivat hinnakirja, mille tasud võivad olla tunduvalt kõrgemad.

Samuti on mõnedel tarbijatel väärarusaam, nagu rändluses olles ei tohiks sideettevõtjad üheski paketis rakendada lisatasusid rändluses kasutatud teenuste eest. Tegelikkuses on Tehnilise Järelevalve Amet andnud sideettevõtjatele jätkusuutlikkuse mehhanismi põhimõttel võimaluse rakendada rändluses olles lisatasusid.

Eestis rakendus lepingulistele mobiilsideteenuste pakettidele rändlusteenuste lisatasu operaatorite lõikes erinevalt. Telia ja Elisa rakendasid rändlusteenuste lisatasu kõikidele olemasolevatele pakettidele ja lõid suurema rändlusteenuse vajadusega tarbijatele lisaks uued paketid, kus rändlusteenuste lisatasu ei küsita, kuid mille siseriiklik kuutasu on kõrgem kui rändlusteenuse lisatasuga pakettidel. Tele2 ei rakendanud rändlusteenuste lisatasu enamikele olemasolevatele pakettidele, kuid tõstis seetõttu mitmel paketil siseriiklikku kuutasu 1 või 2 euro võrra. Kuivõrd samas anti rändlusteenuste (kõne, sms ja andmeside) mahtu juurde, siis rändlusteenuste ühikuhinnad langesid. Kõnekaartide puhul rakendasid kõik operaatorid rändlusteenuste lisatasusid.

Seega peaks iga reisihuviline enne reisimist endale selgeks tegema, mis tema paketis sisaldub, et vältida hilisemaid üllatuslikke arveid.

Autor: Karlis Kolk, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna elektroonilise side ja energia valdkonna jurist

Ikka head!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Tarbijakaitseamet lisas FashAddict veebipoe musta nimekirja

Tarbijakaitseameti pressiteade

18.01.2018

 

Tarbijakaitseamet lisas FashAddict veebipoe musta nimekirja

Viimastel nädalatel on suurenenud pöördumised tarbijakaitseametisse ja tarbijavaidluste komisjoni, mil tarbijad kurdavad, et OÜ FashAddict veebipoel www.fashaddictshop.ee on probleeme, mille tõttu tarbijad ei ole kaupa kätte saanud ette nähtud tähtaja jooksul ning ostusumma on tarbijatele tagastamata. Samuti on tarbijatel probleeme kauplejaga kontakti saamisel. Amet lisas FashAddict OÜ e-poodide musta nimekirja.

Olukorras, kus kaupleja on andnud korduvalt tarbijale ebaõiget teavet kauba kohaletoimetamise aja kohta, on tarbijal õigus lepingust taganeda ning saada makstud raha tagasi.

FashAddicti veebipoest kaupa tellinud tarbijad on oma nõuded ettevõtja vastu esitanud tarbijavaidluste komisjonile. Tänaseks on menetlus lõppenud kolme avalduse osas, mille tulemusel komisjon otsustas üheselt, et tarbijaõigusi on oluliselt rikutud. Kauplejal on otsuste täitmiseks aega 30 päeva, et vältida tarbijakaitseameti musta nimekirja sattumist. Komisjoni otsustega saab tutvuda tarbijakaitseameti infosüsteemis.

Tarbijakaitseamet on alustanud FashAddicti suhtes järelevalvemenetluse ning teinud ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtjat lõpetama tarbijatele ebaõige informatsiooni edastamine, tagama tarbijatele asjakohane klienditeenindus ning viima veebilehel avaldatud lepingueelse teabe seadusega kooskõlla. Kui ettevõtja ettekirjutust ei täida, on ametil õigus rakendada sunnivahendeid.

Eeltoodud probleemide tõttu lisas tarbijakaitseamet FachAddicti ka e-poodide musta nimekirja ning amet soovitab tarbijatel nende enda majandushuve silmas pidades arvestada eeltoodud asjaoludega ja kaaluda enne ostuotsuse tegemist teisi alternatiive.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Igal veebipoodnikul tasub mängureeglid endale selgeks teha

E-kaubandus saab aasta aastalt üha suuremaks osaks inimeste tavapärasest ostukogemusest ning see ajendab ettevõtteid looma aina rohkem veebikaupluseid. Tehniliste lahenduste kõrval ei tohi kaupleja jätta tähelepanuta seadusandlust, sealhulgas e-kaubanduse eripärasid, ja hea tava, mis on aluseks heade kliendisuhete loomiseks.

Ligi 60 protsenti internetikasutajaid üle maailma on ostnud tooteid veebikauplustest. See arv tõuseb veelgi, prognoositakse, et aastaks 2019 suureneb see 63 protsendini. Ka Eestis on möödunud kahe aasta jooksul e-kaubanduse tehingute maht kasvanud üle 30 protsendi. Kõik see loob eelduse edukaks e-kauplemiseks, mis on kliendile mugav ja tema suhtes aus. Usaldusväärsus on oluline märksõna, mida rikkudes ei pruugi tarbija sellesse veebikauplusesse enam tagasi pöörduda.

Tarbijale tuleb anda võimalus teha teadlik otsus

Aus kaupleja austab tarbija õigusi, mistõttu on määrava tähtsusega õigusliku regulatsiooni tundmine ning olukordade lahendamine vastavalt seadusele ning heale tavale. Veebipoe vahendusel sõlmitud müügilepingu puhul on tegemist nii sidevahendi abil sõlmitud lepinguga kui ka arvutivõrgu abil sõlmitud lepinguga, mistõttu kohalduvad võlaõigusseaduse järgi täiendavad nõuded. Suurt tähelepanu tuleb pöörata lepingueelse teabe andmise kohustusele, võimaldamaks tarbijal teha teadlik ostuotsus.

Üks suurimaid erinevusi e-kaubanduse ja tavakaubanduse vahel on e-kaubanduses kehtiv 14-päevane taganemisõigus, mil tarbija võib toote tagastada ilma põhjust esitamata. Kauplejad välistavad tihti taganemisõigust põhjendustega, mis seadusega ühte jalga ei käi, üritades vältida toodete tagastamist, mida ei ole võimalik enam uuena müüa. Näiteks lisatakse müügitingimustesse punkt: „Toodet ei ole võimalik 14 päeva jooksul tagastada, kui toodet on kasutatud.“

Tegelikkuses on seaduses sätestatud kindlad erandid, mille puhul on võimalik taganemisõigus välistada ning kui olukord erandi alla ei mahu, siis ei ole kauplejal õigust ka taganemist välistada. Klassikaliseim on välistus juhtudel, kui toodet on kasutatud rohkem kui lihtsalt tutvumiseks ehk mitte nii, nagu tarbija saaks teha seda tavapoes. Näiteks on tarbija tellinud pluusi ja pole seda lihtsalt selga proovinud, vaid sel on kandmise jäljed, pluus on määrdunud või toote etiketid on eemaldatud. Taolistel puhkudel ei ole kauplejal õigust välistada taganemisõigust, vaid tarbija peab kauplejale hüvitama toote väärtuse vähenemise.

Toote väärtuse vähenemine

Kauplejal on võimalik arvestada toote väärtuse vähenemisel näiteks parandamis- või puhastamiskulusid. Tarbijale tuleb teatavaks teha objektiivselt põhjendatud kahju, mille tõttu pole kauplejal võimalik asja enam uuena müüja. Ei ole välistatud, et teatud juhtudel on kahju suuruseks ka toote koguhind.

Aus kaupleja teavitab lepingueelses teabes tarbijat, et juhul kui tarbija on kasutanud asja muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks ning asja väärtus on sellega vähenenud, tuleb tarbijal väärtuse vähenemine hüvitada. Selguse huvides on asjakohane tarbijale meenutada, et  kaubaga tuleb tutvuda nii, nagu tal lubataks seda teha tavapoes.

Kui tarbijat on teavitatud tema õigustest ebaselgelt ja mitmetähenduslikult ning viisil, mis ei ole piisavalt arusaadav ning tarbija teeb selle alusel tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, on kaupleja rikkunud ebaausa kauplemisvõtte keeldu.

Puudulik või ebaselge teave on kahjulik ka kauplejale

Puudulik või ebaselge teave ei ole kahjulik mitte ainult tarbijale, vaid ka kauplejale endale. Kui kaupleja ei ole tarbijat teavitanud 14-päevase taganemisõiguse olemasolust ja tingimustest, lõpeb taganemistähtaeg 12 kuu möödumisel asja kättesaamisest. Lisaks ei vastuta tarbija asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt võlaõigusseaduse nõuetele juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõigusega seonduvatele asjaoludele. Seega võib teadlik tarbija, tõendades, et on kauplejalt toote ostnud, tagastada toote pärast aastast kasutamist ning kauplejal ei ole õigust toote väärtuse vähenemise hüvitamist nõuda.

Usaldusväärsema veebipoe mulje loomiseks kasutavad kauplejad mõnikord ka keelatud eksitavaid võtteid, kus tarbijale õigusaktidega antud õigused esitatakse kaupleja pakkumise eripärana. Näiteks lubatakse 14-päevast taganemisõiguse garantiid või kaheaastast garantiid, kui kauplejapoolset erikohtlemist või eriti head lisatingimust.

Tarbijakaitseseaduse järgi võib toote lepingutingimustele vastavuse tagamisel sõna või sõnaühendit „garantii“ kasutada vaid juhtudel, kui selle tähendus vastab võlaõigusseaduses sätestatud müügigarantii mõistele. Müügigarantii on müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada,parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.

Kaheaastase garantii all esitleb kaupleja aga tihtipeale hoopis kaheaastast pretensiooni esitamise õigust, mis on tarbijale seadusest tulenev õigus ja on kauplejale kohustuslik järgida. Kaheaastane pretensiooniõigus tähendab, et müüja vastutab tarbijale müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal.

Kauplejate ausa kauplemise edendamiseks on tarbijakaitseamet loonud juhendi e-kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, millega soovitame tutvuda ka tarbijatel.

Autor: Kätlin Aren, tarbijakaitseameti turujärelevalveosakonna jurist

Aitäh teile ja soovin teile head ka kogu käesolevaks aastaks!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!