Uudised ja Teated

Nippe õhkbatuutide ohutuks kasutamiseks

Tarbijakaitseameti pressiteade

25.05.2018

 

Nippe õhkbatuutide ohutuks kasutamiseks

Suvisel ajal toimub üle Eesti palju vabaõhuüritusi, kus pakutakse ka batuudil hüppamist. Tarbijakaitseamet rõhutab, et kui aeda või avalikuks ürituseks püstitatakse õhkbatuut, siis peab olema tagatud selle turvaline kasutamine.

Õhkbatuudi teenuse pakkujal tuleb meeles pidada, et paigaldamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda kõigist tootjapoolsetest juhistest ning iga batuudi juures peab olema selgelt esitatud teave tarbijale batuudi ohutuks kasutamiseks. Batuudil hüppavatel lastel peab olema täiskasvanud järelevaataja, kes jälgib laste tegevust ning hoiaks silma peal, et lapsed ei ripuks näiteks batuudi välisseintel, ei läheks batuudile söögi ja joogiga ning kinni peetaks maksimaalsest kasutajate arvust. Samuti on oluline, et ohu korral (nt batuudi tühjenemine, elektrikatkestus, ilmamuutus) oleks täiskasvanud järelevaataja võimeline kohe reageerima.

Batuuti rentides on vajalik teada, et rendileandja peab tootega kaasa andma põhjalikud kasutus- ja paigaldusjuhised, nende seas ankrute paigaldamise meetod, maksimaalne ohutu tuule kiirus, paigaldusala nõuded jne. Eelkõige peaks õhkbatuudi paigaldamine olema rendileandja töö, ent järgides korrektselt kõiki ohutusnõudeid on võimalik see ka ise ohutult püstitada. Samuti peab rendilevõtja muu teabe hulgas saama juhiseid kuidas käituda eriolukordades nagu ootamatu vihm, tuule tugevnemine, batuudi tühjenemine ja elektrikatkestus. Kui tekib kahtlusi millegi suhtes, tuleb teenusepakkujalt kohe küsida lisaselgitusi. Lapsi ei tohi jätta täiskasvanu järelevalveta batuudile.

Avalikul üritusel, näiteks laadal, linna päevadel, küla jaanitulel või mujal tasub ka lapsevanematel jälgida, millistele batuutidele nad oma lapsed hüppama lubavad. Silmas tuleks pidada, kas batuudid on igast küljest ankurdatud maa külge, millisele pinnasele on õhkbatuut paigaldatud ning kas kõva pinnase (asfalt vms) puhul on olemas pehmendusmatid näiteks batuudile peale ja maha minemise alal ja muud taolist, mis suurendavad kasutajate turvalisust.

Vaata ka teisi elamusteenuste ohutu kasutamise soovitusi ostatargalt.ee veebist.

Spikker, kuidas tagada ohutus õhkbatuudi kasutamisel:

  • Välitingimustes kasutatavad batuudid peavad olema ankurdatud ning kõik tootjapoolsed kinnituskohad, sh kõrgete batuutide ülemised ankurduskohad, peavad olema vastavalt tootja juhistele kinnitatud ka juhul kui batuut asub kõval pinnasel, näiteks asfaldil.
  • Täispuhutav batuut peab asuma eemal kõikvõimalikest ohtudest, näiteks elektriliinid, aiad, puud jne.
  • Õhkbatuudi paigaldusala peab olema puhas teravatest esemetest.
  • Õhkbatuudi ümber tuleb tagada vaba ala.
  • Puhur ja kaablid ei tohi olla kättesaadavad tarbijatele ega teistele kõrvalistele isikutele, sh välistada tuleb juhtmetesse takerdumise võimalus.
  • Tootja poolt batuudi ohutuks kasutamiseks ettenähtud ohutusteave batuudi kasutajale peab laatadel, väliüritustel, mängualadel jne kasutatavatel batuutidel olema selgesõnaliselt iga batuudi juures välja toodud. Muu hulgas peab olema kirjas mitu inimest tohib korraga batuudil hüpata, mis vanuses, kaalus või kasvus lapsed batuudil hüpata tohivad, hüppamine peab toimuma täiskasvanu järelevalve all, ei tohi teha saltosid, mürada, tõugelda jne.
  • Vajalik on tagada täiskasvanud järelevaataja olemasolu, kes jälgib ja koordineerib batuutide kasutamist, sh kasutajate arvu, ning saab koheselt reageerida õnnetuse või batuudi tühjenemise korral.
  • Batuut ei tohi olla rebenenud, vigastatud vms;
  • Peab olema teada, milline on igale batuudile tootja poolt lubatud maksimaalne kasutajate arv, kasutaja maksimaalne pikkus ning seda tootja poolt etteantut peab järgima.
  • Tuleb jälgida ilmastikuolusid. Vihma ja tugeva tuulega (tuulekiirus enam kui 11 m/s) õhkbatuuti kasutada ei tohi.

 

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 
25. mai 2018 in Tarbijakaitseameti teated ja uudised

Saaremaa tarbijad saavad kaubanduskeskuses digitaalselt abimehelt nõu

Tarbijakaitseameti pressiteade

24.05.2018

 

Saaremaa tarbijad saavad kaubanduskeskuses digitaalselt abimehelt nõu

Tarbijakaitseamet paigaldas Kuressaarde Saaremaa Kaubamajja elektroonilise infokioski, mis annab vastuseid enamlevinud küsimustele. Ameti esindajad olid täna keskuses kohapeal kioskit tutvustamas ja vastamas ka muudele küsimustele.

Tarbijakaitseamet on viimastel aastatel pööranud palju tähelepanu interaktiivsete nõustamisvõimaluste loomisele. Alustati Tallinna lennujaama paigaldatud lennureisija õiguste teemalistest infokioskitest. „Aeg näitas, et digitaalsed abimehed võeti lennujaamas väga hästi vastu – infokioskeist otsitavate nõuannete hulk küündib ühes kuus isegi kuni pea tuhandeni. See andis kindlust mõttele laiendamaks sama ideed ka kaubanduskeskustesse, kuivõrd on hea anda tarbijatele nõu probleemide tekkimise kohas,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Kaubanduskeskustesse paigaldatud infokioskite eesmärk on pakkuda tarbijatele teavet kaupade ja teenustega seotud tarbijate õiguste kohta, mille leidmine on tehtud võimalikult lihtsaks kasutades kontrollküsimusi. Eelmise aasta lõpul avas amet esimesed elektroonilised abimehed kaubanduskeskustes Rakveres ja Viljandis. Juba enne tänast on tarbijad Kuressaares asuvast infokioskist saanud hulganisti nõuandeid.

Tarbijatel on hea teada, et elektroonilist abimeest saab kasutada ka tarbijakaitseameti kodulehelt tarbija asukohast sõltumatult, seega on abimees nutitelefoni vahendusel alati taskus olemas.

 

 

Manuses on foto, kus paremal seisab tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ja vasakul tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Ando Kiidron.

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 
24. mai 2018 in Tarbijakaitseameti teated ja uudised

Ka laadal kaubeldes tuleb tagada korrektne hinnateave ja tarbija õigused

Tarbijakaitseameti pressiteade

23.05.2018

 

Ka laadal kaubeldes tuleb tagada korrektne hinnateave ja tarbija õigused

Alanud laadahooaja puhul tuletab tarbijakaitseamet kauplejaile meelde, et laadal kauplemisel kehtivad samad reeglid, nagu tavapoeski. Erilist tähelepanu tuleks pöörata korrektsele hinnateabele, tarbija õigustele pretensiooni esitamisel ja ostukviitungi saamisele. Tarbijail soovitab amet säilitada ratsionaalne mõtlemine, enne tehingu sooritamist uurida täpsemalt, millega tegu ning mitte uskuda liiga head müügijuttu.

Amet rõhutab, et kauplejail tuleb kindlasti toote juurde välja panna selle müügihind ja toote iseloomu arvestades ka ühikuhind. Kuna laadal on kerge pead kaotada ning sellisel vabaõhuüritusel on kauplejad kahjuks üsna tihti varmad seda ära kasutama, siis peaks tarbija enne ostmist müüjalt toote kohta küsima lisainfot, pärides näiteks toote hinna, koguse, koostise ja päritolu kohta. Näiteks kui kaupleja müüb juustupatse, pätsileiba või vorstilatte tükikaupa, siis välja tuleb tuua ka kilohind. Seejuures ei tohi tarbijale anda kaalu või muus osas eksitavat teavet.

Kaupleja peab tagama selle, et kauba märgistus on korrektne, mis tähendab, et see peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Tehniliselt keerukate toodetega tuleb ostjale kaasa anda ka eestikeelne kasutusjuhend. Ostja peaks kauplejalt uurima ka seda, mida teha siis, kui tootel ilmneb puudus – ka laadalt ostetud kaubale kehtib pretensiooni esitamise õigus, nagu tavapoes.

Tarbija peaks kindlasti küsima makset tõendavat dokumenti, mis on eelkõige vajalik selleks, kui hiljem ilmneb kaubal defekt. Ostudokumendil peab olema vähemalt kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress, müügikuupäev ning iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. Meeles tasub pidada, et alla 20-eurose ostu korral peab müüja tarbijale ostu tõendava dokumendi andma juhul, kui ta seda soovib. Üle 20-euroste ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks.

Lisaks soovitab tarbijakaitseamet inimestel arvestada sellega, et laat on vabaõhuüritus ning sealt ostetud toidukaubad võivad sooja ilmaga rikneda.

Soovitused tarbijale, kui õigesti kasutatud tootel ilmneb puudus:

  • lõpeta toote kasutamine;
  • otsi välja ostu tõendav dokument;
  • pöördu esimesel võimalusel kaupleja poole;
  • pöördu tarbijakaitseameti poole, kui Sa kauplejaga kokkuleppele ei jõua.

 

Lisamaterjalid:

 

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 
23. mai 2018 in Tarbijakaitseameti teated ja uudised

Tähelepanu: Ohutult lõbutseda on lõbusam!

Tarbijakaitseameti pressiteade

15.05.2018

 

Tähelepanu: Ohutult lõbutseda on lõbusam!

Tänasest alustavad tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kuu aega vältava teavituskampaaniaga, millega pööravad tähelepanu elamusteenuste ohutusele – et teenuse kasutajad oleksid tähelepanelikud ja hindaksid oma võimeid õigesti ning teenuse pakkujad veenduksid oma teenuse turvalisuses.

Tarbijaile pakutakse praegu erinevatele sihtgruppidele ligikaudu 70-80 vabaajateenust, mille hulk ja populaarsus järjest tõuseb. Elamusteenused hõlmavad batuute, mängutubasid, seiklusparke, köielronimist, servalkõndi, välimänguväljakuid, benji-hüppeid ja muudki põnevat.

Tarbijakaitseseaduse järgi peavad kaup ja teenus olema nõuetele vastavad ning sihipärasel kasutamisel tarbijale ohutud ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Ametid pööravad ettevõtjate tähelepanu põhilistele järelevalve käigus tuvastatud probleemkohtadele eesmärgiga tõsta pakutavate vabaajateenuste ohutust. Ametid on läbi viimas ka erinevate meelelahutusteenuste kontrolle, mida tutvustatakse avalikul ümarlaual 5. juunil.

„Eelkõige tuleb tegeleda õnnetuste ennetamisega, mis nõuab nii teenusepakkuja kui ka kasutaja täit tähelepanu. Ennetustöö rõhuasetust ja vajadust kinnitavad teenusepakkujate endi veendumus, aga paraku ka värsked järelevalve tulemused ning  viimastel aastatel juhtunud rasked õnnetused, mida oleks kasutaja ja teenusepakkuja suurema ettevaatlikkuse korral suudetud ehk äragi hoida,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Lisaks oma teenuse tehnilise poole ohutuse tagamisele tuleb ettevõtjail läbi mõelda ka tarbijate juhendamise ja vastutuse küsimus. Ametite läbiviidud järelevalve käigus selgus, et ettevõtjad peaksid lisaks suulisele juhendamisele esitama olulisemaid ohutusnõudeid ka kirjalikult või muul tähelepanu püüdval moel – et need  oleksid kättesaadavad ka teenuse kasutamise ajal. Ettevõtjad  ei taju sageli enda vastutust pakutava teenuse ohutuse osas ning see soovitakse lükata tarbija kanda, näiteks kirjutatakse lepingutesse, et teenuse kasutaja vastutab enda ohutuse eest või kasutab teenust omal vastutusel.

Iga ettevõtja vastutab oma pakutava teenuse ohutuse eest sõltumata tüüptingimustes kirjeldatud välistustest. Seetõttu oleks märksa mõistlikum keskenduda oma teenusega seotud riskide maandamisel enesekontrolli süsteemile, mis aitab operatiivselt tuvastada seadmete amortiseerumisest või rikkest tingitud ohtu. Lisaks on oluline kinni pidada  kasutatavate seadmete tootjapoolsetest kasutus-, paigaldus-, ja hooldusjuhenditest.  Muu hulgas tuleb tarbijale ohutuse tagamiseks anda selgelt ja arusaadavalt teenuse kasutamise ja ohutusega seonduvat teavet. Vastav teave peab olema esitatud nii suuliselt kui ka kirjalikult Samuti on oluline teenuse pakkujal olla valmis tegutsemiseks õnnetusjuhtumi korral.

Tarbijatel soovitavad ametid võtta rahulikult aega ning kuulata tähelepanelikult teenuse kasutamisega seonduvaid instruktsioone, sest tarbija kohustus on järgida etteantud juhiseid, selleks et tagada nii enda kui ka  teiste kasutajate ohutus. Samuti tuleb tarbijal läbi mõelda oma võimekus, seda eriti ekstreemsemate tegevuste puhul. Teenuse kasutamise käigus tekkivate probleemide või kahtluste korral tuleb kohe pöörduda juhendaja poole, et saada abi ja täiendavat teavet.

 

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 
15. mai 2018 in Tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseameti kontroll tuvastas puudusi pea iga e-poe müügitingimustes

Tarbijakaitseameti pressiteade

03.05.2018

Tarbijakaitseameti kontroll tuvastas puudusi pea iga e-poe müügitingimustes

Tarbijakaitseamet on tänavu suurema tähelepanu alla võtnud e-kaupluste müügitingimused. Seni kontrollitud 40 kaupluse põhjal saab olukorda hinnata kehvaks, sest neist 39 puhul esines rikkumisi, sõltumata veebipoe suurusest. Enim probleeme esines 14-päevase taganemisõigusega.

Tulenevalt võlaõigusseadusest on kauplejatel lepingueelse teabe esitamise kohustus ning antud teabe esitamata jätmine või vastuoluline esitamine on käsitletav kui eksitav kauplemisvõte, mis tarbijakaitseseaduse alusel on keelatud. „E-kaubandus teeb oma võidukäiku olles pretsedenditult kiireimini  kasvav müügikanal kasvades mullu 37 protsenti, ent eduloo taustal tuleb igal e-kauplejal olla hoolas ja vältida vastuolusid seadusega. On hea meel, et eelmise aastal tublisti uuenenud meeskond on käivitanud hästi ettevalmistatud ja tõhusa sektori järelevalve. Plaanilised järelevalvetegevused e-kaubanduse vallas jätkuvad ning teema on edaspidigi ameti fookuses”, kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Müügitingimustes esines enim probleeme 14-päevase taganemisõigusega, rikkumisi esines 40 kontrollitud veebipoest 38 puhul. 14-päevast taganemisõigust oli välistatud kõige rohkem põhjusel, et kaup on kasutatud, määrdunud või muul moel rikutud, näiteks kui kaubal puuduvad etiketid. Taolistel puhkudel ei ole kauplejal õigus välistada taganemisõigust, vaid tarbija peab kauplejale hüvitama toote väärtuse vähenemise. Taganemisõigusest keeldumise põhjustena toodi veel, et tegemist on internetioksjoniga. Samuti välistati pesu ja bikiinide tagastamine täielikult, kuigi seadus lubab antud toodete puhul taganemisõiguse välistada vaid juhul, kui asi on üle antud suletud pakendis ning pakend on avatud tarbija poolt.

Tarbijakaitseamet rõhutab, et seaduses on sätestatud kindlad erandid, mille puhul on võimalik taganemisõigus välistada. Kui olukord erandi alla ei mahu, siis ei ole kauplejal õigust ka lepingust taganemise õigust välistada.

75 protsenti veebipoodidest ei esitanud tarbijatele taganemisavalduse tüüpvormi ning ei järginud müügitingimustes võlaõigusseaduse nõuet, mille kohaselt kaupleja peab lepingust taganemisel tarbijale tagastama ka asja kättetoimetamise kulud. Paljudel juhtudel ei olnud tarbijat teavitatud ka tarbija kohustusest tasuda asja tagastamiskulud.

67 protsenti e-kauplustest eksitasid tarbijat seoses taganemise korral raha tagastamise tähtajaga. 45 protsenti e-kauplejatest ei eristanud ka müügigarantiid seadusest tulenevast pretensiooniõigusest. Pretensiooniõiguse kirjeldamiseks kasutati sõnastust „garantii“, mis on tarbijakaitseseaduse kohaselt keelatud. Sõna või sõnaühendit „garantii“ tohib kasutada vaid siis, kui selle tähendus vastab võlaõigusseaduses sätestatud müügigarantii mõistele. Kaupleja, kes esitab seadusest tulenevat tarbijaõigust kaupleja pakkumise eripärana, kasutab eksitavat kauplemisvõtet.

Tarbijakaitseamet alustas rikkumiste korral menetlust 39 kaupleja puhul, millest 13 on pooleli. Praeguse seisuga on ettevõtjaile määratud 9 ettekirjutust, millest kuue puhul on määratud ka sunniraha  sõltuvalt konkreetsest rikkumisest vahemikus 500-1500 eurot ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Kolme veebipoe puhul on ligipääs kolmandatele isikutele piiratud.

Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et kaupleja peab oma äritegevuse ülesehitamisel lähtuma valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Ausa kauplemise edendamiseks on tarbijakaitseamet loonud ka juhendi e-kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, mis on avalikult kõigile kättesaadav ja millega on hea tutvuda ka tarbijatel.

Tarbijakaitseamet jätkab veebipoodide müügitingimuste kontrollimist.

 

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.
3. mai 2018 in Tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseameti pressiteade 19.04.2018.

Uus pakettreisi direktiiv muudab paljud ettevõtjad reisiettevõtjateks

Tarbijakaitseamet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad reisiettevõtjaid Tartus, Tallinnas ja Narvas toimuvale infopäevale „Suunanäitaja – mis muutub uue pakettreisi direktiiviga 1. juulist 2018“, mis keskendub turismi- ja võlaõigusseaduse muudatustele.

1. juulil jõustuvad turismi- ning võlaõigusseaduse muudatused, millega võetakse üle pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv, mis puudutavad paljusid reisiteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid.  Oluline on teada, et reisiettevõtja mõiste muutub laiemaks ning muudatused puudutavad ka neid, kes varem reisiettevõtjad ei olnud.

Direktiivi ülevõtmisega laieneb pakettreisi mõiste ja tekib uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol. Pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste regulatsioon kuulub kohaldamisele siis, kui reisiteenused, mida pakutakse müügiks ja müüakse, vastavad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele. Seejuures tähtsust ei oma , kuidas ettevõtja ise oma tegevust kirjeldab või määratleb, vaid kuidas ja mil viisil ta reisiteenuseid reklaamib, pakub müügiks ja müüb.

Teatud juhtudel võib reisiettevõtjaks muutuda ka näiteks majutusteenuse, reisijaveo või muu turismiteenuse osutaja ning sellega kaasneb kohustus esitada majandustegevusteade ja omada nõuetekohast tagatist. Näiteks võib pakettreis moodustuda juhul, kui ettevõtja pakub müügiks või müüb reisiteenuseid pakettreisi või sellesarnase nimetuse all nagu näiteks „puhkuse pakett“, “spaapakett”, „kruiis“ ning tegemist on vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogumiga samaks reisiks. Kusjuures reisiettevõtjaile seatud nõudeid tuleb täita juba esimesest pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste müügipakkumise avaldamisest või esitamisest alates, isegi, kui reaalset müüki ei ole veel toimunud.

Kõiki neid ja muid seonduvaid küsimusi käsitletakse Suunanäitaja infopäeval.

Infopäevad toimuvad:

  • 10. mail Tartus, hotell Tartu seminariruumis Harmoonia;
  • 16. mail Tallinnas, Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis ja
  • 22. mail Narvas, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.

 

Infopäeval saavad reisiettevõtjad vastused järgnevatele küsimustele:

  • Millal kohaldatakse uut pakettreisi direktiivi?
  • Kes on reisiettevõtja?
  • Mis on pakettreis ja mis on seotud reisikorraldusteenused?
  • Mis muutub tagatisnõude osas?
  • Mida peab tagatise taotlemisel arvesse võtma?
  • Kuidas koostada ja esitada kogumüügi aruannet?
  • Millist lepingueelset teavet tuleb reisijale anda?
  • Millest peab pakettreisilepingu muutmisel lähtuma?
  • Millistel juhtudel saab pakettreisilepingust enne reisi algust taganeda?
  • Milles seisneb reisikorraldaja vastutus?
  • Mis on vääramatu jõud?

Rohkem teavet infopäeva kohta saab tarbijakaitseameti kodulehelt.

Täpsemat infot pakettreisi direktiivi ülevõtmisega seonduvast saavad ettevõtjad tarbijakaitseameti veebisuue pakettreisi direktiivi rubriigist, kus on toodud välja teavet selle kohta, millal on tegemist pakettreisiga ja millal seotud reisikorraldusteenustega. Lisaks lingitud õigusaktidele, saab lehel tutvuda ka ameti koostatud võrdlustabeliga ning juhendiga, mis käsitleb seaduse kohaldamisala ja mõisteid.

 

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 
19. apr. 2018 in Tarbijakaitseameti teated ja uudised

Kirev lisaainete maailm – kas toiduvärvid ja säilitusained teevad meid haigeks?

Lisaaineid leiab täna tervest hulgast valmistoitudest, ent mingil kujul kasutati neid juba aastasadu tagasigi. Sellest, milline on lisaainete mõju meie tervisele, kirjutab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Vanasti kasvatasid inimesed toitu ise ja õppisid seda säilitama suitsutamise, soolamise ja fermenteerimisega. Kuid juba iidsetel aegadel kasutasid hiinlased parafiini põlemisel tekkinud etüleeni ja propüleeni segu puu- ja köögiviljade valmimise kiirendamiseks. Tänapäeval kasutatakse etüleeni banaanide valmimise kiirendamiseks. Kreeklased aga põletasid väävlit ja kasutasid tekkinud vääveloksiidi nii veinivaatide kui ka veini töötlemiseks, et vein säiliks kauem. Tänapäeval kasutatakse vääveldioksiidi (E220) näiteks puuviljade kuivatamisel nende tumenemise vältimiseks. […]

Allikas.   Postimees

26. märts 2018 in Uudised mujalt

Tarbijakaitseamet: tarbijale esitatav arve peab olema vastavuses saadud teenustega

Tarbijakaitseameti pressiteade

26.03.2018

 

Tarbijakaitseamet: tarbijale esitatav arve peab olema vastavuses saadud teenustega

Viimasel ajal on tarbijail seoses sideteenustega tõusetunud küsimusi, millises mahus võib ettevõtja esitada tarbijale arve, kui tarbija on lõpetanud teenuse kasutamiseks sõlmitud lepingu või vahetanud teenuspaketti. Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et arve koostamisel tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet.

Kui tarbija soovib ettevõtjaga sõlmitud lepingut lõpetada, siis tuleb selle tingimusi lugeda ennekõike ettevõtjaga sõlmitud lepingust. Sageli on tegemist ettevõtja poolt tüüpselt koostatud lepinguga ehk ettevõtja kasutab erinevate tarbijatega sõlmitud lepingus samu tingimusi ning eraldi läbirääkimisi selles osas ei toimu. Oluline on teada, et võlaõigusseadusega on keelatud lepingu tüüptingimuste kaudu tarbija ebamõistlikult kahjustavasse olukorda seadmine.

Tarbijatelt tõusetunud arvelduse teemal on amet seisukohal, et ettevõtja peab esitama tarbijale teenuste puhul arve võrdeliselt sellega, kui suures ulatuses sai tarbija teenuseid. Kui tarbija leiab, et temale esitatud arve ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet, tuleks tal esitada kauplejale pretensioon.

Näiteks on proportsionaalsuse põhimõtte järgmine hiljuti tõusetunud sideteenuste valdkonnas, kus viimati läbiviidud menetlus puudutas Telia Eesti AS sõlmitud tarbijalepinguid. Tarbijate pöördumisest nähtus, et Telia Eestiga sõlmitud pakettide „Mobiilne Elu“ ja „Mobiilne internet arvutis“ pidi tarbija ükskõik millisel kuupäeval tähtajatu lepingu lõpetamisel tasuma kuutasu täismahus. Näiteks tarbija lõpetas kuu esimesel päeval lepingu ja talle esitati nõue terve kuutasu maksmiseks.

Tarbijakaitseamet avastas veel, et Telia ei rakenda proportsionaalset arvestust ka pakettide vahetamisel. Kui tarbija vahetas paketti, siis rakendati jooksval kuul tellitud kallima paketi kuutasu hoolimata kas ja millises mahus tarbija kallima paketi alusel teenuseid tarbis.

Ameti tehtud ettekirjutuse tulemusena rakendas Telia alates 1. märtsist neis pakettides lepingu lõpetamise kuul päevapõhist arveldust. Paketivahetuse hinnastamise reeglite päevapõhiseks muutmise lahendus on Telial arenduses, kuid Telia on lubanud, et kuni lahenduse realiseerimiseni tagatakse tarbijatele paketivahetuse korral tagasiarvestuse tegemine. Seega soovitame tarbijatel paketi vahetamisel või lepingu ülesütlemisel kuu keskel kontrollida, kas arve on esitatud eelnevat silmas pidades.

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Pille Kalda
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 
26. märts 2018 in Tarbijakaitseamet

Tarbijaõiguste väljakuulutamisest interaktiivsete digilahendusteni

Tarbijakaitseameti pressiteade

15.03.2018

 

Tarbijaõiguste väljakuulutamisest interaktiivsete digilahendusteni

Täna tähistatakse üleilmselt tarbijaõiguste päeva, mille raames on paslik tähelepanu pöörata 56 aastaga toimunud suurtele muutustele tarbimiskeskkonnas. Alates tarbijaõiguste seaduslikkuse loomist tänaseni on kasvanud nii tarbimise maht kui ka inimeste vajadus üha kiirema info saamise järele, millega tuleb sammu pidada nii ettevõtjail kui järelevalveasutustel.

Tarbijaõiguste päev sai alguse 15. märtsil 1962. aastal Ameerika Ühendriikide president J.F. Kennedy peetud kõnest, kus ta rõhutas, et kõik inimesed on tarbijad ning nende huvid peavad olema kaitstud erinevate pettuste, sealhulgas eksitava reklaami ja puuduliku märgistuse eest. Inimestele müüdavad tooted ei tohi olla ohtlikud ja neil peab olema valikuvõimalus. Eeltooduga pandi alus tarbijaõiguste seaduslikkusele ning alates 1962. aastast tähistatakse just seda päeva kaasaegse tarbijakaitse loomise ja rahvusvahelise tarbijaõiguste päevana.

Tänapäeval on Kennedy öeldu endiselt kehtiv. Kui Eesti tarbijal tekib küsimusi oma õiguste kohta konkreetses olukorras, on tal võimalik pöörduda küsimusega tarbijakaitseameti, kohaliku omavalitsuse või mõne tarbijaorganisatsiooni poole. Ajaloos tagasi vaadates käidi kunagi aktiivselt tarbijakaitseameti nõustamisvastuvõttudel, ent ajapikku on see võimalus muutnud üha vähem populaarseks kahanedes mõnes Eesti paigus lausa olematuks. Tänasel päeval eelistavad tarbijad infot saada väga kiirelt ja käepärasel viisil ilma selleks kusagile spetsiaalselt sõitmata, milleks kulub aega ja raha.

Tarbijakaitseameti veebileht on väga populaarne info otsimise kanal, millele lisaks saavad tarbijad valida ka teiste operatiivsete kanalite vahel. Veebilehe kõrval on populaarseimaks kanaliks tarbijakaitseameti nõustamistelefon, mis alustas tööd juba 1994. aastal, veidi pärast tarbijakaitseameti asutamist. Nõustamistelefonilt saavad tarbijad nõu lihtsamate küsimuste korral ning telefonikõnede arv aastas küündis ligi 25 tuhandeni. Kuivõrd telefoniliinid oli pidevalt koormatud ja tekkisid kõneootejärjekorrad, hakkas amet juba mõned aastad tagasi otsima tarbijale mugavamaid ja käepärasemaid võimalusi küsimustele vastuste saamiseks.

Tarbijakaitseamet otsustas proovida vastata küsimustele nende tekkekohas kasutades digitaalseid lahendusi tarbijaabimehe näol. Nii avas amet pilootprojektina 2015. aasta sügisel lennujaamas kolm interaktiivset infokioski, mis keskendus lennureisija õigustele. Reisijad võtsid infokioskid hästi vastu külastades neid 2016. ja 2017. aastal keskmiselt 18 000 korda aastas.

Lennujaamas asuvate tarbija abimeeste populaarsus andis tarbijakaitseametile julgust katsetada sama ka kaubanduskeskustes. 2017. aasta lõpus avaski amet kaks infokioskit kaubanduskeskustes Rakveres Põhjakeskuses ja Viljandis Centrumis. Kolmas infokiosk Kuressaares on ka peagi kasutamiseks täielikult valmis. Esimese kolme kuuga on kaubanduskeskustesse paigaldatud digitaalsed tarbija abimehed teenindanud juba üle 1100 tarbija. Kui kaubanduskeskustesse paigaldatud tarbija abimehed osutuvad populaarseteks, plaanib amet tulevikus paigaldada neid ka teistesse linnadesse.

Tarbijakaitseamet soovib kõigile tarbijaõiguste päeva puhul mõistlikku tarbimist. Tarbija, tea oma õigusi ja kohustusi!

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 
15. märts 2018 in Määratlemata

Euroopa Liidus on kõige enam leitud ohtlikke mänguasju ja mootorsõidukeid

Tarbijakaitseameti pressiteade

14.03.2018

 

Euroopa Liidus on kõige enam leitud ohtlikke mänguasju ja mootorsõidukeid

Värskelt avaldatud ülevaade näitab, et Euroopa Liidu liikmesriigid on mullu vahetanud infot 2201 ohtliku toote kohta, millest suurima osa moodustavad mänguasjad ja mootorsõidukid. Eesti on kõige enam teavitanud siin avastatud ohtlikest rõivastest, jalatsitest ja kosmeetikatoodetest.

Tarbija üks põhiõigustest on nõuda ja saada oma elule, tervisele ja varale ohutuid tooteid, mis on üheks peamiseks prioriteediks kogu Euroopa Liidus. Liikmesriikide järelevalveasutused vahetavad ohtlike kaupade kohta infot selleks loodud süsteemis RAPEX (Rapid Alert System for dangerous non-food products), et takistada ohtlike toodete levikut liidu siseturul ja need kiirelt turult kõrvaldada.

Euroopa Komisjon äsja valminud 2017. aasta kokkuvõttest nähtub, et liikmesriigid on mullu vahetanud teavet 2201 toote kohta. Viis enamteavitatava toote kategooriat on mänguasjad (29 protsenti), mootorsõidukid (20 protsenti) rõivad/tekstiiltooted/moeesemed (12 protsenti), elektrilised tarvikud ja seadmed (6 protsenti) ja lapsehooldustooted (5 protsenti).

Eesti turult tuvastati teistelt riikidelt laekunud teadete põhjal 124 toodet, millest 103 puudutas mootorsõidukeid, 8 lapsehooldustooteid, 6 mänguasju ning muid tooteid 7. Mootorisõidukid kutsuti läbi margiesinduste puuduse kõrvaldamisele, teised ohtlikud tooted on turult eemaldatud.

Eesti edastatud teadete arv on läbi aastate olnud stabiilne püsides 20-25 toote ümber. 2017. aastal teavitas Eesti läbi RAPEXi 24 meie turult avastatud ohtlikust tootest: 9 teadet rõivaste ja jalatsite (kroom VI sisaldus), 8 teadet kosmeetikatoodete (keelatud ainete sisaldus ning mikrobioloogilised näitajad), 5 teadet mänguasjade (ftalaadid, väikeste osade eraldumine, helirõhutugevus) ning 2 teadet moeehete (nikli sisaldus) kohta. Probleemsete toodete grupid on samuti jäänud samaks, muutunud on vaid probleemkohad ühe või teise tootegrupi osas. Näiteks kui varem oli jalatsite puhul probleemiks DMF (dimetüülfumaraadi) sisaldus, siis nüüd kroom VI sisaldus. Samamoodi on mänguasjade puhul rohkem avastatud nõuetele mittevastavust keemiliste ainete sisalduse, eriti ftalaatide, osas.

Läbi RAPEX süsteemi teavitatud toodete kohta avaldatakse info RAPEXi kodulehekülje kaudu kord nädalas nädala ülevaadetena. Nädala ülevaates avaldatakse ohtlikuks osutunud ja piirangutega hõlmatud toodete peamised andmed (toote nimetus, identifitseerimise kood (EAN, mudeli number vms), fotod toote kohta, teavitav riik, rakendatavad meetmed ning tootest tulenevad ohud).

Teave EL-i turult avastatud ohtlikest toodetest on kättesaadav kõigile ning sellega saab tutvuda Euroopa Komisjoni veebis. Tarbijakaitseamet soovitab nii ettevõtjatel, kes tarbekaupade müügiga tegelevad, kui ka tarbijatel antud leheküljel oleva infoga end kursis hoida. Eriti oluline on infoga tutvuda siis, kui ost sooritatakse e-kaubanduse korras ning väljaspool EL-i asuvast veebipoest.

 

Rohkem teavet:

  • loe Euroopa Komisjoni lehelt, mis on RAPEX ja kuidas see toimib.
  • RAPEXi info tarbijakaitseameti lehel.
  • ohutuse rubriik tarbijakaitseameti veebis.

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076
Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 
14. märts 2018 in Tarbijakaitseamet
Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!