Uudised ja Teated

                   ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Seminar „Turvaliselt internetis“ 18.juuni 2021

Tallinn, Sakala 23a

Tooteid tellida mõne hiireklõpsu abil on väga mõnus ja lihtne, aga paraku käib sellega kaasas kuritarvituste oht.

Euroopa Komisjoni andmetel on viimase kahe aasta jooksul 56 protsenti tarbijatest kogenud erinevaid veebipettusi.

63 protsenti tarbijatest peavad oma riigi e-kaubandust usaldusväärseks ja 43 protsenti usaldavad ostlemist ka mõnest teisest EL liikmesriigist.

Kuidas läheb Eesti e-kaubanduse Liidul ja mida on neil meile õpetada, sellest rääkis seminaril „Turvaliselt internetis“ e-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät, kes esmalt tutvustas osalejatele oma katusorganisatsiooni, mis on loodud 2008. aastal.

Praegu on liidus u. 400 ettevõtet.

Liit tegeleb usaldusmärgise „Turvaline ostukoht“ väljastamisega ja on algatanud                             „E-esmaspäeva“ traditsiooni ja promotsiooni. Sel päeval külastas lehte u.60 000  inimest.

Liit viib läbi e-kauplejate- ja tarbijauuringuid, samuti esindatakse liikmete huve riigiametites ja õigusloomes, korraldatakse seminare ja koolitusi.

E-kaubanduse käibe tohutut kasvu Euroopas, mis 2020. aastal tõusis 71,7 miljardi euroni võib pidada kahtlemata pandeemia kõrvalnähtuseks.

Võrdluseks 2019. aastal oli käive 63,6 miljardit eurot.

Eesti e-kaubandus tegi läbi 2020. aasta kevadel 150-200%  kasvu ja viimastel kuudel püsib kasv stabiilselt 50 % juures.

2020. aastal liikus Eestis pakiautomaatidesse 9 056631 pakki, mida on 54% rohkem kui 2019. aastal.

EMORi andmetel sooritasid 90 protsenti eestlastest vähemalt ühe ostu eelmisel aastal veebis.

70 % tarbijatest valib poode sotsiaalmeedia ja mõjutajate soovitusel ning võrreldes ostlejatega  mujal Euroopas on nad üle kahe korra vähem registreerinud ennast kauplejate lojaalsusprogrammidesse.

Enne pandeemiat osteti 50/50 Eesti ja välismaistest e-poodidest, see muutus 95/5 hakkab nüüd normaliseeruma.

Hiinast saabuvate pakkide järsk kasv – suurimad väliskeskkonnad on Amazon, eBay.

Kriisi olukorras suurenes ostlemine Eesti poodidest.

Euroopa Komisjoni uuringust selgus, et viimase kahe aasta jooksul on petturite ohvriks langenud 56 protsenti ostlejatest.

Tuleb tunda survestusvõtteid ja aru saada millised on fiktiivsed kaubamajad, selleks tuleb uurida hoolikalt kauplejate tausta.

Samuti on tarbijad kogenud probleeme tarne tähtaegadega, tooted on osutunud ohtlikuks, kauplejad ei täida tellimust aga raha tagastamisega viivitatakse,  tooted on puudusega.

Eesti poodide peamised probleemikohad:

• Arendatakse platvorme, mis ei taga SSL turvalisust;
• Ei uuendata jooksvalt platvormi ja süsteemi ning ollakse avatud küberkuritegudele ja andmevargusele. Eelmisel aastal tekitati RIA hinnangul 1 miljon eurot kahju ettevõtetele Eestis;
• 50 % e-poodidest ei vasta seadustele tagastamise-, taganemise-, garantii- jm. seadustele;
• Kõige peamine eksimise koht on kauba- ja rahatagastamine. Peamised küsimused tarbijatel on kes maksab transpordikulu ja millal võib kaupa tagastada.

Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14.päeva jooksul.

Lepingust taganemisel peab kaupleja tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kogu kauba maksumuse ning võimalikud postikulud, väljastamis- või komplekteerimise tasud ja ka makse teostamise teenustasud.

Kauba tagastamisega seotud kulud võib kaupleja jätta tarbijale maksmata juhul kui sellest on tarbijat eelnevalt teavitatud.

• Unustatakse ostukorvi hülgajatega automaatselt tegeleda – 90% hülgab ostukorvi ja 50% tuleb vaid ise tagasi;
• Puudub integratsioon välistele müügikeskkondadele – Facebook,  Instagram, Amazon, eBay

Rääkides 2021 – 2022 trendidest e-kaubanduses tõi Tõnu Väät välja seisukohad, et uus põlvkond muutub roheliseks ka e-kanalites.

See on uus trendinäitaja, mis tuleb Lääne-Euroopast ulatudes 70 protsendini kogu ELi käibest.

2025. aastaks kehtestatakse WCAG ehk ligipääsetavuse nõuded ka e-poodidele.

Uuringud näitavad, et juba 2022. aastal sooritatakse 70 protsenti ostudest mobiiltelefoni teel.

50 protsenti tarbijatest eelistab saada personaliseeritud pakkumisi.

AI, AR, botid, pilgumakse jm. ei ole enam tulevik, see on reaalsus. Amazon Echole ennustatakse 55-60 protsenti ostude mahust. Tarbijad on muutumas nii laisaks, et ei viitsi enam rahakoti välja võtta vaid loodavad sooritada maksud silmapilgutusega.

69 protsenti tarbijatest on seoses pandeemiaga meelestatud rohkem jätkusuutlikkusele, kui seda enne kriisi. Seega on pandeemia muutnud tarbijate hoiakuid nii tervisele kui keskkonnale.

Pakendid ja keskkonnasõbralik saatmine on teema, millele üha rohkem pööratakse tähelepanu ja seda nõuab ka seadusandlus.

Me elame kliendiajastul, kus sotsmeedia mängib ääretult tähtsalt rolli ja kliendi negatiivne kogemus võib ettevõtja käivet langetada päris reaalselt ja ka vastupidi.

Eesti on Euroopas esikohal selle poolest, et tarbija ei esita pretensioone, on tagasihoidlik ja leplik, võib-olla aga hoopis mugav ja ei viitsi jännata.

Selline suhtumine ja nõustumine kõigega viibki pettusteni, lastakse oma kontod tühjaks varastada ja nahk üle kõrvade tõmmata, langetakse soodushindade lõksu, mida lausa jõhkralt praktiseerivad ehituspoed.

Selle koha pealt tuleks kindlasti midagi kardinaalselt ette võtta ja eks ole võetudki, aga asjad ei toimi endiselt.

Näiteks nn. must nimekiri ebaausatest kauplejatest, mis teatavasti ei ole kuigi tõsiseltvõetav ja ei tööta.

Rääkides  Euroopa kõige suurematest „mühakatest“, kes ei suvatse vastata klientide järelepärimistele kui on tekkinud probleemid ongi kahjuks Läti, Leedu ja Eesti.

Õnneks on ka tarbijad muutunud aina teadlikemaks ja nõudlikumaks ja avastavad  uusi turvalisi platvorme, kes pakkuvad ka emotsiooni ja kasulikku infot,  aga ka meeldivat kogemust, sest kommunikatsioon on väga oluline nii tarbijatele kui ka kauplejatele.

Kahtlemata mõjutab see käivet positiivselt.

Tarbijad ei löö enam nii kergekäeliselt oma andmeid letti vaid on hakanud  ettevõtja vastu rohkem huvi tundma ja küsivad täiendavaid andmeid, mille peale u.20 kuni 30 protsenti kauplejatest oma poed  kinni panevad.

Tarbijad otsivad platvormide turvalisuse kohta kinnitust – otsitakse kas tabalukk on lahti või kinni, vaadatakse turvalise ostukoha märgist jne.

Ostjate profiil on muutunud ja lokkama on hakanud nii mujal maailmas ja ka meilgi tasuta tegutsemise ostukultuur – tellin, kannan, tagastan.

Tellin ja kannan, aga tasunud ei ole sentiga.

Seminari lõpetas interaktiivne küsimuste ja kommentaaride voor, kus murekohad said lahti  räägitud ja illustreeritud markantsete näidete varal.

E-kauplejad, kes seminaril osalesid, tõid esile huvitavaid  praktikaid oma kogemustest, mida tarbijatena on meil hea teada.

Tuletame veelkord tarbijatele meelde, et enne tehingu sooritamist tuleb korralikult lugeda lepingu tingimusi s.h. ka väikeses kirjas, mis võib olla väga oluline teave ja veenduda, et pakkuja ka reaalselt eksisteerib.

Osalejate huvi seminari vastu oli väga suur ja see vastas täielikult kõigi ootustele.

Seminar toimus 2020. aastal rahastatud TTJA projekti raames, mis pandeemia tõttu lükkus 2021 aastasse.

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

  EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Pressiteade

20. mail 2021 Brüsselis

BEUCi peaassamblee toimus virtuaalselt ja seekord olid päevakorras  juhtorganite valimised.

Saksamaa tarbijaorganisatsiooni vzbv president Klaus Müller

valiti neljaks aastaks Euroopa Tarbijaorganisatsiooni BEUC presidendiks.

Varem on ta töötanud Saksamaa Roheliste partei parlamendiliikmena.

Poliitikast lahkudes hakkas ta tegelema tarbijakaitsega ja 2014 sai temast vzbv

tegevdirektor.

Oma missiooniks peab ta edaspidi veelgi tugevdada BEUCi ja tema liikmeskonda, et häälekamalt mõjutada selliseid valdkondi nagu digitaliseerimine, kestlik tarbimine ja piiriülesed kollektiivsed kaebused.

Tarbijate elu peab muutuma lihtsamaks, turvalisemaks ja taskukohasemaks.

Asepresidendiks valiti Portugali tarbijaorganisatsiooni DECO Associacao

asepresident Luis Silveira Rodrigues. Ta on olnud DECOs tööl 1997. aastast

alates.

Peasaamblee tänas eelmist BEUCi presidenti Rootsi tarbijaorganisatsiooni juhti Örjan Brinkmani.

Linda Läänesaar

BEUCi Eesti liige

Euroopa Tarbijate Tippkohtumine

15.märts 2021

Lissabon.

Euroopa tarbijate tippkohtumine, mis  toimus veebi vahendusel Lissabonis tõi kokku üle 700 osaleja kõikidest liikmesriikidest  – tarbijate ja äriringkondade esindajad, poliitikakujundajad, riiklikud järelevalveasutused, akadeemilised ringkonnad ja noorte esindajad, et välja selgitada komisjoni tarbijakaitse tegevuskava 2020-2025 järgmise aasta prioriteedid, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel.

Selleks, et muuta Komisjoni tegevuskava reaalsuseks on vaja tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, kindlustada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed tingimused äriettevõtetele, kes tegutsevad ühtsel turul.

Uue tegevuskava prioriteetsed valdkonnad, milles loodetakse suurt läbimurret on rohepööre, digipööre, toote ohutus, seadusandluse jõustamine ja rahvusvaheline koostöö.

Euroopa Komisjoni voliniku Reyndersi poolt juhitud kõrgetasemelises paneelis osalejad arutlesid tarbijapoliitika väljakutsete üle uue tegevuskava raames, millele on Covid-19 pandeemia vajutanud oma pitseri erinevates valdkondades:

reisitööstuse likviidsusprobleemidele vaatamata ootavad tarbijad õigustatult rahade tagastamist ärajäänud reiside eest;

e-kaubanduses on suurenenud pettused ja ebaausad kaubandustavad ja petuskeemid;

tarbijate finantsiline haavatavus on süvenenud – 38 protsenti tarbijatest muretsevad arvete maksmise pärast.

Seega tuleb tõsta turgude usaldusväärsust, et pandeemiast räsitud majandus kiiresti taastuks.

Tippkohtumise raames toimusid neli töötuba:

– keskkonnasäästlik tarbimine;

– tarbija õiguste jõustamine,

– tarbijate roll digitaalsel üleminekul;

– pandeemia mõjud tarbijakaitsele.

Töötubade eesmärgiks oli arutelude käigus välja selgitada olulisemad tegevused, mis tulenevad uuest tegevuskavast ja mille tulemusi saaks hinnata juba järgmise aasta märtsis toimuval tippkohtumisel.

Töötubades väljatöötatud ettepanekud pandi plenaaristungil hääletusele.

Kolm enim hääli saanud ettepanekut:

• ELi seadusandlusega peaks kehtestama platvormidele selged kohustused, mis keelustavad tarbijate pettused – 50%,
• järelevalveasutused tuleb varustada vastavate e-jõustamisalaste tööriistadega, et neil oleks võimalik efektiivsemalt tuvastada rikkumisi digitaalses keskkonnas – 43%;
• Komisjon, liikmesriigid ja erinevad osapooled peaksid tegema koostööd selle nimel, et jõuda kokkuleppele toodete elutsükli ühtsete standardite osas 36%;

Need ettepanekud edastati ministeeriumite vahelisele istungile seisukohtade võtmiseks  ja kohandamiseks riiklikku konteksti.

Siinjuures nimekiri nendest ettepanekutest, mis ei kogunud valdava enamuse poolehoidu:

• liikmesriigid peavad kindlustama ärajäänud reiside eest rahade tagastamise – 29%;
• edendada tarbijaharidust kestlikku tarbimise valdkonnas arvestades nii

noorte kui vanemaealiste tarbijate erivajadustega – 29%;

• organiseerida iga-aastaseid töötubasid erinevate osapoolte osavõtul, et adresseerida digitaalse ühiskonna väljakutseid – 21%;
• välja töötada juhised, kuidas rakendada ja jõustada tarbija seadust roheliste väidete osas – 19%;
• luua riiklikud jõustamisealased võrgustikud – 13%;
• välja töötada jõustamisalane koostöö memorandum – 13%;
• toetada madala sissetulekuga tarbijaid seoses pandeemiaga – 10%;
• läbi viia CPC poolt suurpuhastus (sweep) võltside ja eksitavate ülevaadete osas – 8%

12.märtsil, vahetult enne Tippkohtumist avalikustas Euroopa komisjon tarbijauuringu tulemused, mille eesmärk oli välja selgitada Covid-19 mõjud tarbimisele, aga ka tarbijate käitumisele ja hoiakutele.

Uuringud viidi läbi telefoniküsitlusena 30. Euroopa riigis ja tulemused on järgmised:

• 71% tarbijatest ostsid tooteid veebi vahendusel;
• 81% teostas sisseostud kodu lähedastest poodidest ja toetas kohalike ettevõtteid;
• 80% vastanuid ei planeeri välisreise kuni olukorra stabiliseerumiseni;
• 80% usaldavad kauplejaid ja teenuste pakkujaid;
• 67% ostsid keskkonnasõbralikke tooteid makstes nende eest kõrgemat hinda;
• 38% on raskustes arvete tasumisega;
• 42% tarbijatest on edasi lükanud suuremad ostud;
• 56% mõtleb ostu sooritades selle keskkonnamõjudele;
• 27% tarbijatest on teadlik oma õigustest;
• 23% tarbijatest teavad, et neil on õigus esitada kaebus.

Uuringu tulemused näitavad, et tarbijate ostlemine muutus suuresti veebipõhiseks, samas suurenesid ka pettused, ebaausad turunduspraktikad ja petuskeemid.

Ebaausad kauplejad pakkuvad Covid-19  infektsiooni tõkestamiseks valeväidetega tooteid.

Mõned liikmesriigid on hakanud avaldama spetsiaalseid nimekirju petturitest aadressil www.watchlist-internet.at/;

Internetiplatvormid etendavad võtmerolli, et tagada ohutut ja turvalist keskkonda kasutajatele, samas peaksid tarbijad ise olema ettevaatlikumad ja targemad.

Kuna interneti turuosa kasvab suure kiirusega  tekitavad uued digitaalsed ärimudelid probleeme nii riiklikele järelevalveasutustele kui kohtuorganitele.

Maailma tasemel digitaalsetele  turgudele tuleb kehtestada kõrgetasemelised vastavuse standardid ja see eeldab aktiivset osalemist rahvusvahelises koostöös.

12.märtsil avaldas Komisjon ka võrdlusandmed selle kohta, kuidas tarbijad hindavad oma kogemusi 23 erinevas majandussektoris. Need andmed koos Eurostatist saadud statistikaga avalikustatakse Tarbijate tulemustabelis (Consumer Conditions Scoreboard), et hinnata

kuidas ühtne turg tarbija jaoks toimib.

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697