Uudised ja Teated

Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab võimaldama tarbijatele säästvat valikut.

    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

20.november 2019

Tallinn

 

Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab võimaldama tarbijatele

säästvat valikut.

50 protsenti eurooplastest peab Euroopa Liidu kaubanduspoliitika üheks prioriteediks keskkonna- ja tervisestandardite järgimise tagamist.

Nii öeldakse täna avaldatud Euroopa Liidu 2019. aasta kaubanduse eurobaromeetri uuringus, seepärast kutsume uut Euroopa Komisjoni üle andma tarbijatele volitused säästva valiku tegemiseks.

ELi kaubanduspoliitika peab teenima ja kaitsma tarbijad ja seepärast ei saa me

leppida asjaoluga, et madalate keskkonna- või tööstandarditega toodetud kaup

on jätkusuutlik.

Euroopa Liit tegutseb Pariisi kliimamuutuste kokkulepe ja ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamise nimel, seepärast peab kaubanduspoliitika võimaldama

tarbijatele  täiendavaid võimalusi säästvate valikute langetamiseks.

Euroopa tarbijatel on juba mõned võimalused säästvate valikute tegemiseks tuginedes EL energiamärgisele või vabatahtlikule ökomärgisele, aga seda on vähe!

Mõned Euroopa Liidu kaubanduspartnerid juba kritiseerivad ELi tervise-ja säästvusmeetmeid ja nõuavad toidu antibiootikumi resisdentsuse tõusu takistamist reguleerivaid eeskirju, mis on väga suur oht tarbijate tervisele.

Samuti tuleb tarbijatele pakkuda rohkem teavet toodete kestlikkuse ja töödeldud

liha päritolumaa kohta.

Euroopa kaubanduspoliitika peab teenima ja kaitsma tarbijat ja selleks, et võimaldada meil elada jätkusuutlikult peab Euroopa Liit :

  • Pakkuma tarbijatele konkurentsivõimelist turgu, vähendades kvoote ja tariife;
  • Parandama koostööd reguleerivate asutuste vahel ja seda globaalselt,

näiteks veebis müüdavate ohtlike toodete  osas;

  • kaubanduslepingud peavad olema läbipaistvad ja tarbijad peavad olema kaasatud sellesse protsessi.

EL-i  kaubandusstrateegia tuleb panna tööle tarbijate huvides, sest just nemad veavad Liidu majanduskasvu!

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

6411697

25. nov. 2019 in Määratlemata

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade 31.10.2019 Uuring: tarbijad ei jää probleemide korral enam passiivseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

31.10.2019

Uuring: tarbijad ei jää probleemide korral enam passiivseks

Äsja valminud uuring tarbijakaitse olukorrast Eestis näitab, et tarbijad ei jää enam probleemide korral passiivseks, vaid võtavad ka midagi ette. Lausa 79% vastanutest, kellel esines viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme, võttis midagi ette probleemi lahendamiseks. Seejuures on hüppeliselt kasvanud probleemid elektroonika ning transporditeenustega. Kui ühelt poolt nõustuti väidetega, et tarbijail on piisavalt informatsiooni, et kaupu otstarbekalt valida, siis murekohtadena toodi välja, et pakendil olev informatsioon ei ole loetav või siis puudub eestikeelne kasutusjuhend.

„Hea meel on tõdeda, et tarbijate teadlikkus on tõusnud ning probleemide korral pöördutakse esmalt ikkagi kaupleja poole. Ameti peadirektorina valmistab mulle kahtlemata ka rõõmu, et rahulolu TTJA poolt pakutava abi ja lahendustega on kasvanud,“ ütleb TTJA peadirektor Kaur Kajak.

Uuringust nähtub, et paljud Eesti inimesed kasutavad ostmiseks nii kodu- kui välismaised e-poode. Vaid 22% küsitletutest ei ole kasutanud Eesti e-poodi ja 29% välismaist. Samas nähtus vastustest, et enim huvitas vastanuid, kuidas saab kaupa tagastada (enamasti uuris seda 52%, vahetevahel 30%) ja kellega vajadusel kontakti võtta (vastavalt 45% ja 32%). Vähem tunti huvi kaupleja tegeliku olemasolu vastu (38% ja 29%), kas on tegemist valmis või eritellimustootega (37% ja 24%) ja millises riigis on kaupleja registreeritud (32% ja 26%). Viimased kaks on aga olulised, kuivõrd eritellimustooteid ei ole kaupleja kohustatud tagasi võtma ning kui ettevõtja asub väljaspool Euroopa Liitu, ei saa TTJA ega EL tarbija nõustamiskeskus kuidagi aidata.

Võrreldes nii 2012. kui 2016. aastaga on mõnevõrra suurenenud tarbijate teadmised oma õigustest ning sellest, kelle poole rikkumise korral pöörduda. Ent vaid väike osa tarbijatest (19%) teab, et eraisikute vahelise ostu-müügi vaidluse korral TTJA ei saa aidata. Sellepärast on oluline, et tarbija jälgiks, kellele ta kauba või teenuse eest teeb ülekande.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanike teadlikkus tarbijakaitsest. Uuring annab ülevaate Eesti elanike hoiakutest ja käitumistest olukordades, kus esines tarbijakaitsealaseid probleeme. Uuring põhineb 1738 Eesti elaniku vanuses 18-74 aastat küsitlemise tulemustel. Varasemalt on sarnane uuring läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2012. ja 2016. aastal, ning tulemusi on analüüsitud võrdlevalt.

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/amet-kontaktid/uuringud

Lisainfo:

Anne-Mai Helemäe

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1702

anne-mai.helemae@ttja.ee

31. okt. 2019 in Määratlemata

Euroopa standardiorganisatsiooni ANEC- i kodumasinate töörühma (DOMAP) korraline aastakoosolek toimus Soome eesistumise raames Helsingis.

  ETL EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

     ESTONIAN CONSUMERS UNION

 

16-17.oktoober 2019  Helsingi.

 

Euroopa standardiorganisatsiooni  ANEC- i kodumasinate töörühma (DOMAP) korraline aastakoosolek toimus Soome eesistumise raames Helsingis ja meie võõrustajateks olid Soome riiklik standardikeskus koostöös Suomen Kuluttajaliittoga.

Korraldasime ühise seminari 16.oktoobri hommikupoolikul, kus Soome kolleegid rääkisid meile oma tegevustest standardimise valdkonnas ja koostööst Soome riikliku standardi organisatsiooniga.

ANEC-i kodumasinate töörühma eesmärk on aidata vähendada õnnetusi, mis on tingitud kodumasinate kasutamisest s.h.väärkasutamisest ja anda ANECi liikmetele juhiseid standardite parendamiseks ja koordineerida nende tegevust.

Töörühm lähtub oma tegevuses gaasiseadmete määrusest EL2016/426, masinadirektiivist  2000/42/EÜ ja üldisest tooteohutuse direktiivist  92/59/EMÜ.

Töögrupp järgib tegevusi, mis käsitlevad kodumasinate ohutusnõudeid.

Tarbijad kasutavad palju erinevaid elektriseadmeid, sest ilma nendeta ei kujuta keegi tänapäeval oma kodu ettegi  – mikrolaineahjud, rösterid, boilerid, telerid, kohvimasinad, föönid, aiatööriistad jne. ja seepärast on väga oluline, et nende toodete ohutus oleks tagatud enne kui need tarbijateni jõuavad.

Peale toodete ohutuse on olulised ka keskkonna aspektid nagu jõudlus, ökodisain, energiamärgistus.

Aina rohkem jõuab Euroopa turule lastele atraktiivseid tooteid, aga ei Euroopa

standardites ega EL õigusaktides ei ole selgeid nõudeid ja viiteid kuidas neid tooteid hinnatakse ja nende ohutust määratletakse. Samuti on oluline eristada lastele atraktiivseid seadmeid ja mänguasjataolisi seadmeid.

Turgude järelevalvetegevused on samuti väga olulise tähtsusega, sest ainult niimoodi on võimalik tuvastada turvariskid, kavandada ennetustegevusi ja täiustada standardeid.

Erilise tähelepanu all oli seekord solaariumite kasutamine, mis on väga populaarne teenus globaalselt.

Igal aastal diagnoositakse u.3500 melanoomi juhtumit, mis võivad olla põhjustatud just päikesevoodite kasutamisest ja igal aastal sureb 500 naist ja 300 meest selle tagajärjel.

DOMAP töögrupp on üksmeelselt seisukohal, et solaariumid tuleb täielikult keelustada, sest ei ole olemas turvalist päevitamist päikesevoodites.

Vaikne tapja – süsinikoksiid CO on värvitu ja lõhnatu gaas, mis on väga mürgine ja on tapnud rohkem inimesi kui AIDS või nahavähk.

Uuringud näitavad kahjuks, et mürgistuste arv viimastel aastatel on veelgi suurenenud ja seda eriti vanemate inimeste seas.

Väga oluline on tarbijaid jätkuvalt teavitada grillimisseadmete võimalikest ohtudest kuna grillimine on populaarne ja mitte alati otstarbekohane.

Heauskselt kasutatakse neid seadmeid ka siseruumides seades ohtu mitte ainult oma pere liikmed vaid ka ümbritsevad majaelanikud, sest CO võib tappa vaid mõne minutiga.

Töögrupp vaatas üle ka ANEC-i 2020 aasta tööprogrammi, milles on erilise tähelepanu all ökodisaini regulatsioon, mis vajab jätkuvalt täiendamist, energiamärgistus, kemikaalid, elektrilised mänguasjad ja nööppatareid, mis võivad olla lastele ohtlikud.

Arutleti ka mõistete  use and misuse – kasutamine ja väärkasutamine üle.

Drastiliste,  kuid asetleidnud juhtumitena toodi näiteid,  kus triikrauaga sirgendatakse juukseid, kohvimasinasse kallatakse vee asemel piima, kuivatatakse riideid mikrolaineahjudes jne.

Tarbijad on uskumatult leidlikud, et oma kodumasinad multifunktsionaalsetemaks muuta, et saada lisaväärtust!

Mitte kodus järele proovida!

 

Linda Läänesaar

DOMAP töörühma

Eesti liige

 

 

 

24. okt. 2019 in Uudised meilt

Eksitus praakkauba tagastamisel võib tuua tarbijale ootamatu rahakulu

Internetipoest tellides võib juhtuda, et tellitud kaup ei vasta lepingule – on saadetud vale toode või tootel on puudus. Näiteks on tellitud kleidil selged kandmistunnused, teler kriimustustega või nutitelefoni komplekti kuuluv laadija on puudu. 14-päevane taganemisõigus ei ole enam tarbijaile võõras. Aga kas seda võib kasutada ka puudusega toote puhul, kuna 14-päevast taganemisõigust kasutades saab tarbija kiirelt raha tagasi?

Sidevahendi abil, sh internetist tellitud kaupadele laieneb Eestis ja kogu Euroopa Liidus 14-päevane taganemisõigus. Selline õigus on tarbijatele antud eelkõige seetõttu, et interneti vahendusel ostes ei  saa kaubaga tutvuda samas ulatuses kui tavapoes. Seetõttu ei pruugi saadetud toode vastata tarbija ootustele või ei sobi see suurusnumbri või muude omaduste tõttu. Tarbija ei pea kauplejale põhjendama oma otsust kaup tagasi saata.

14-päevase taganemisõiguse kasutamisel on tarbijal kohustus kaubaga tutvumisel selle väärtust mitte vähendada. See tähendab eelkõige seda, et kaubaga tohib tutvuda ning selle sobivuses veenduda samal viisil, nagu  ta tavapoes seda teeks. Näiteks ülikonna proovimisel ei eemaldata hinnasilte või nutitelefoni ei sisestata tarbija SIM-kaarti ega muudeta telefonisätteid. Tagasi saadetud kaup peab olema sobilik uuesti müümiseks, seega uus ja kasutamata.

Oluline on teada, et defektse või puudusega toote puhul ei ole mõistlik kasutada 14-päevast taganemisõigust, vaid pretensiooni esitamise õigust.

Miks ei ole õige defektset toodet 14-päevase taganemisõiguse raames tagastada?

Kui tarbija saadab toote tagasi sel oleva defekti tõttu, kuid ei esita seda pretensioonina, vaid kasutab tavalist 14-päevast taganemisõigust, võib kaupleja taganemisavalduse rahuldamata jätta või tagastada väiksema summa kui toote eest makstud, sest toode on kahjustatud ning tarbijal on võimatu tõendada, et tema seda ei teinud. Näiteks kirjeldas üks tarbija oma kogemust, et Leedu e-poest saadetud seelikul oli kangas auk, seetõttu saatis tarbija selle 14-päeva jooksul tagasi, kuid ei viidanud avastatud defektile. Kaupleja keeldus tarbijale raha tagastamast, sest leidis, et tarbija valduses olnud ajal on seelikut kantud ning seda kahjustatud. Tarbija põhjendused, et seelik oli kahjustatud juba paki avamisel, ei olnud enam asjakohased. Seega tuleb puudusega kauba korral esitada müüjale pretensioon, märkides tagastamise põhjusena ära ilmnenud puuduse, mis esines kaubal juba selle kättesaamisel.

Kes tasub tagasisaatmise kulud?

14-päevase taganemisõiguse korral kannab tagastamisega seotud kulud reeglina tarbija, kuivõrd see on tavapäraselt müügitingimustega selliselt määratud. Puudusega kauba korral peab asja parandamine, asendamine või raha tagastamine toimuma tarbija jaoks tasuta. Seda muidugi juhul, kui tarbija ei ole ise puuduse tekkimises süüdi.

2-aastane pretensiooni esitamise õigus

Kui ostetud ese vastab tellitule ja on kvaliteetne, võib siiski juhtuda, et puudus avaldub alles kasutamise käigus. Tasub teada, et 2-aastane pretensiooni esitamise õigus kehtib ka netiostude puhul. Kui ese läheb katki või lakkab töötamast, tuleks esimese sammuna esitada müüjale kirjalikult, nt e-posti teel, kaebus, milles kirjeldada ilmnenud probleemi ning esitada ka oma lahendus. Nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides on tarbijal esmalt õigus nõuda toote parandamist või asendamist ning selle võimatuse korral lepingust taganemist ehk makstud raha tagastamist. Seejuures on hea teada, et kinkekaardi pakkumine ei ole raha tagastamine ehk hüvitiseks pakutud kinkekaarti ei pea tarbija raha asemel vastu võtma.

Vastavalt seadusele peab kaupleja nii 14-päevast taganemisõigust kui ka pretensiooni esitamise õigust puudutava teabe esitama oma kodulehel ka kirjalikult.

Autor:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet

Heade soovidega

Pille Kalda
550 7797

22. okt. 2019 in Määratlemata

TTJA soovib tõsta ettevõtjate teadlikkust e-poe pidamisel

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

PRESSITEADE

08.10.2019

TTJA soovib tõsta ettevõtjate teadlikkust e-poe pidamisel

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juhib oktoobri jooksul tarbijate ja kauplejate tähelepanu targale e-poodlemisele. Esmaspäeval, 7. oktoobril algas neli nädalat kestev teavituskampaania „Osta targalt. Kauple korrektselt. Ka e-poes!“.

Eestis on üle 5000 e-poe ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võttis sel suvel luubi alla neist 500. Ühelt poolt soovis TTJA saada ülevaate Eesti e-kaubanduse turust, teisalt näha, kui korrektselt on e-poed oma tingimustes kajastanud seadusest tulenevaid nõudeid.

Tulemustest selgus, et kaheksal protsendil kõikidest kontrollitud e-kauplustest ei olnud ühtegi puudust. Tarbija jaoks olulisimast – 14-päevasest taganemisõigusest ja pretensiooni esitamise õigusest – olid korrektselt infot andnud üle 60% kõikidest vaadeldud e-kauplejatest. Paljud ettevõtjad eksisid pisiasjades, näiteks puudus info tarbijavaidluste komisjoni kohta või kodulehel ei olnud taganemisavalduse tüüpvormi.

„E-kaubanduse mahud kasvavad igal aastal, samuti ka tarbijavaidluste komisjoni jõudvate vaidluste arv. Seetõttu on oluline kõnetada mõlemat osapoolt, et nii tarbijad kui ettevõtjad teaksid, millised on nende õigused ja kohustused e-poodidest ostes või e-kauplusi pidades,“ selgitab kampaania eestkõneleja TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael. Nelja nädala jooksul jagab TTJA e-kaubanduse kohta nõuandeid nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. „Lisaks anname erinevaid soovitusi ettevõtjatele ka e-kirja teel ning oktoobri lõpus korraldame e-kaubanduse teemalise veebiseminari,“ lisab Tael.

E-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät sõnas, et TTJA tagasiside ettevõtjatele andis aluse senisest tihedamaks koostööks liidu ja ameti vahel. „Nii liidule kui ka ametile on oluline Eesti e-poodide turvalisus ning igati mõistlik on tegeleda sellega üheskoos.“ Alates 2010. aastast on E-kaubanduse Liit tarbija turvalisuse tingimustele vastanud e-poodidele välja andnud „Turvalise ostukoha” usaldusmärgist. „Sellest sügistest teeme koostööd TTJA ekspertidega ehk E-kaubanduse liit küsib enne märgise väljastamist TTJA-lt, kas taotleja kohta on TTJA-le tulnud kaebusi. See oluline samm aitab tõsta Eesti e-poodide taset ja usaldust,“ on Väät lootusrikas.

Lisainfot nii tarbijale kui ettevõtjale leiab https://ostatargalt.ee/ekaubandus/  ja https://ostatargalt.ee/ekauplejale/

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/tarbijale/tarbijaoigustest-ettevotjatele/e-kaubandus

Anne-Mai Helemäe

Kommunikatsiooniekspert

+372 6201 702

www.ttja.ee | Pronksi 12, Tallinn 10117

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

8. okt. 2019 in Määratlemata

Euroopa Liit muudab viis kodumasinat ohutumaks ja parandatavamaks.

  ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

1.oktoober 2019

 

Euroopa Liit  muudab viis kodumasinat ohutumaks ja parandatavamaks.

Täna vastu võetud ökodisaini pakett täiustab viit tüüpi tooteid, mida paljud tarbijad oma kodudes omavad – valgustus, külmikud, telerid, nõudepesumasinad ja pesumasinad.

Seadmeid saab olema hõlpsam parandada, nad on ohutumad  ja tarbivad vähem energiat.

Uute meetmetega oleks tulnud minna aga paraku kaugemale senisest paketist ja muuta rohkem tootekategooriaid  remonditavaks, et tarbijatel oleks kauakestvatest toodetest maksimaalne kasu.

Pettumuseks on ka asjaolu, et tarbijad ei saa tooteid ise parandada, sest teatud varuosi ja hooldusnõuandeid saavad kasutada ainult professionaalsed remonditöökojad.

Siiski toob pakett kaasa tarbijatele järgmised eelised :

  • Toodete varuosad peavad olema saadaval vähemalt 7-10 aastat, mis muudavad tooted vastupidavamaks ja tekitavad vähem jäätmeid;
  • Televiisoriekraanides keelatakse toksilised leegiaeglustid, mis sunnivad tootjaid tulekahju edasilükkamiseks kasutama ohutumaid alternatiive;
  • Lambipirnide virvendus väheneb, mis on kahjulik meie närvisüsteemile;
  • Väheneb elektritarbimine, mis aitab säästa nii raha kui minimeerida keskkonnamõjusid;
  • Uued remondinõuded aitavad pikendada seadmete eluiga, millised praegu liiga kiiresti rikki lähevad.

Alates 2021. aastast kaovad ka segadust tekitavad A+, A++, A+++ klassid energiamärgiselt tänu 2018. aastal vastu võetud uutele meetmetele.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

1. okt. 2019 in Määratlemata

Euroopa kodanike 11.Energia Foorum Dublinis Aviva konverentsikeskuses 12-13.septembril 2019.

                     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

                      ESTONIAN CONSUMERS UNION

 

Euroopa kodanike 11.Energia Foorum Dublinis Aviva konverentsikeskuses 12-13.septembril 2019.

Kodanike Energia Foorum loodi 2008. aastal ja seda korraldatakse traditsiooni kohaselt igal aastal keskendudes tarbijate vaatenurgale ja rollile Euroopa Liidu energiaturul.

Fooorumi korraldas Euroopa Komisjon koostöös Iirimaa sõltumatu energia- ja veeregulaatori ja kommunaalteenuste komisjoniga.

Foorum keskendus teemadele kuidas saavutada õiglane ja kaasav energia üleminek kõigile Euroopa kodanikele jätmata kedagi  kõrvale või ühtegi regiooni tähelepanu alt välja.

Samuti arutleti energiatõhususe ja taastuvenergia tootmise, aga samuti jätkusuutliku rahastamise võimalustest ja kuidas tagada, et ka kaitsetumad tarbijad saaksid tõhusamaid ja paindlikumaid energiaturu eeliseid maksimaalselt ära kasutada.

Energiaturg on suurte muutuste keerises – Euroopa Komisjon on planeerinud 280 tegevust oma uues Energia tegevusplaanis.

Kavatsetakse vastu võtta ka Energiaseadus ja välja anda  maailma esimene Energia raamat.

  1. aasta novembris võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni, kuidas  2050. aastaks saavutada kaasaegne konkurentsivõimeline ja kliimaneutraalne majandus.

Üleminek peab olema sotsiaalselt õiglane ja aitama kaasa EL majanduse ja tööstuse konkurentsivõime tõstmisele maailmaturul ja tagama kvaliteetsed töökohad ja jätkusuutliku kasvu Euroopas, samas lahendades ka  muud põletavad keskkonnaprobleemid nagu õhukvaliteet ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

Kliimaneutraalse majanduse nimel tuleb ühiselt tegutseda seitsmes strateegilises valdkonnas:

  • energiatõhusus;
  • taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt;
  • konkurentsivõimeline tööstus ja ringmajandus;
  • infrastruktuur ja ühendused;
  • puhas ja ohutu liikuvus;
  • biomajandus ja  loodusliku süsiniku neelduvus;
  • süsiniku kogumine ja säilitamine allesjäänud heitkoguste vähendamiseks.

Konverentsi raames toimuvates töögruppides arutleti selle üle kuidas kaasata kodanike paremini energia ülemineku protsessi  ja millist tulu kodanikud saavad puhtast energia paketist, kuidas jätkusuutliku ja suuremahuliste finantseerimiste abil kindlustada tarbijatele rohelisem ja puhtam energia ning kuidas rahastada investeeringuid regionaalsel, linna ja kodanike tasandil.

Seega on võtmesõnaks investeeringud.

Kolmandas töögrupis arutleti selle üle millised on järgmised sammud energia üleminekul tarbijatele ja seda kuidas  tulevikus elekter ja gaas muudavad tarbijate käitumist keskendudes küttele ja jahutusele, mis moodustab poole EL energia tarbimisest, kui kiiresti need muutused on toimumas ja kuidas kindlustatakse, et  energiavaesuses majapidamised ei jäeta kogu  protsessist kõrvale.

Kuna energiaturg on keeruline, siis kodanikud vajavad ärimudeleid, mida nad saavad usaldada.

Kodanikega tuleb  rääkida keeles, mida nad mõistavad,  sest ainuüksi arvetest arusaamine tekitab raskusi suurele osale tarbijatest rääkimata digitehnoloogilistest uuendustest, mis meid ees ootavad.

Lepingud peavad olema läbipaistvad, arusaadavad ja paindlikud, andmemajandus peab vastama nõuetele, suurendada tuleb tarbijate õigusi ja kaitset.

Lepingute tingimusi ja tähtaegu vaidlustades on viimase kümnendi jooksul kohtuuksi kulutatud piisavalt palju, et sellest õppust võtta.

Samuti  peaksid olema kõigile kättesaadavad ADR teenused ja vajadusel tuleks luua energia ombudsman  ametikoht kuna uued energia tooted  ja teenused on tulekul ja üleminek saab olema pikk ja keeruline protsess, et tagada nutikas, energiatõhus ja jätkusuutlik ühiskond Euroopa kodanike jaoks. Kindlasti ei saa see protsess olema nii sujuv ja tõrgeteta nagu me seda sooviksime.

Pikaajaline strateegia on kahtlemata väljakutse kõigile Euroopa Liidu institutsioonidele ja riikidele, ettevõtlussektorile, aga samuti kodanikele.

Ainult pooled saalis viibijad teadsid oma aastast energia- ja küttekulu, mis näitab tarbijate ignorantsust oma rahaasjade suhtes. Seega tarbijad ise vajavad elektriseerimist, et väljuda mugavustsoonist ja haarata initsiatiiv.

Viimane Eurobarometri uuring näitab, et  93 protsenti eurooplastest arvab, et kliimamuutused on otseselt seotud inimtegevusega ja 85 protsenti nõustuvad, et energia tõhusam kasutamine toob kaasa nii majanduskasvu kui uued töökohad ja tõstab eurooplaste elukvaliteeti.

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

25. sept. 2019 in Määratlemata

ELi toll pidas 2018. aastal kinni peaaegu 740 miljoni euro väärtuses võltsitud ja potentsiaalselt ohtlikke kaupu

Toll_konfiskeeritud_kaup

Euroopa Komisjoni täna avaldatud uutest andmetest nähtub, et 2018. aastal peeti ELis kinni rohkem võltskaupu kui aasta varem, suurenes ka kuller- ja postipakiteenuste kaudu saadetavate väikepakkide arv. Kinnipeetud saadetiste arv oli 2017. aastal 57 433 ja 2018. aastal 69 354, kuid kinnipeetud esemete üldkogus on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud. 2018. aastal peeti kinni peaaegu 27 miljonit intellektuaalomandi õigust rikkuvat artiklit, mille tänavahind on ligi 740 miljonit eurot. Ka Eestis on kinnipeetud saadetiste arv mõnevõrra suurenenud – kui 2017. aastal oli selliseid saadetisi 319, siis 2018. aastal 359.

19/09/2019

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas: „ELi tolliametnikud on edukalt avastanud ja pidanud kinni võltsitud kaupu, mis on sageli tarbijatele ohtlikud. Nende töö muudab veelgi keerulisemaks suur arv väikepakke, mis jõuavad Euroopa Liitu e-kaubanduse vahendusel. Prioriteetide hulka kuuluvad ka meie ühtse turu ja tolliliidu usaldusväärsuse kaitsmine ning intellektuaalomandi õiguskaitse tõhus tagamine rahvusvahelises tarneahelas. Peame jätkama võltsimise ja piraatluse vastase võitluse tõhustamist.”

 

Kaubaartiklitest enim peeti kinni sigarette, mis moodustasid kinnipeetud artiklitest 15%. Sellele järgnesid mänguasjad (14%), pakendimaterjal (9%), etiketid, sildid ja kleebised (9%) ning rõivad (8%). Tooted, mida kasutatakse kodus isiklikuks tarbeks, näiteks kehahooldustooted, ravimid, mänguasjad ja elektrilised majapidamistarbed, moodustasid peaaegu 37% kinnipeetud toodete koguarvust.

 

Hiina on jätkuvalt intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade peamine lähteriik. Võltsitud alkohoolsed joogid pärinesid põhiliselt Põhja-Makedooniast. Türgi oli muude jookide, parfüümide ja kosmeetika peamine allikas. ELi toll pidas kinni palju võltsitud käekelli, mobiiltelefone ja tarvikuid, tindikassette ja toonereid, CDsid/DVDsid, silte ja kleebiseid, mis pärinesid Hongkongist, Hiinast. Arvutiseadmete peamine allikas oli India, sigarettide puhul Kambodža ning pakendimaterjal tuli peamiselt Bosnia ja Hertsegoviinast.

 

Taustteave

Komisjoni aruanne intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks võetavate tollimeetmete kohta on avaldatud igal aastal alates 2000. aastast ning see põhineb liikmesriikide tolliametite poolt komisjonile edastatud andmetel.

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) vaatluskeskus avaldas täna veel ühe täiendava aruande: „Aruanne intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ELis: tulemused ELi piiridel ja liikmesriikides ajavahemikul 2013–2017“Otsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeid. Kõnealune aruanne, mis põhineb ka maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi andmetel, täiendab viimaste aastate suundumusi käsitlevat aruannet riiklike täitevasutuste andmetega kinnipidamiste kohta siseturul.

Varasem uuringOtsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeid on samuti näidanud, et ELi ettevõtete otsene kahju, mis tuleneb võltsitud kaubast, ulatub 56 miljardi euroni aastas, mis vastab peaaegu 468 000 töökoha kaotusele. Võttes arvesse ka mõju muudele sektoritele, on müügikahjum kokku 92 miljardit eurot.

Lisateave

Täispikk pressiteade

Täispikk aruanne on avaldatud siin.

Teabeleht on kättesaadav siin

20. sept. 2019 in Euroopa komisjon

Kuidas lahendada piiriülest tarbijakaebust?

Kuidas lahendada piiriülest tarbijakaebust?

 

Kui ostetud nutitelefon ei tööta nagu peaks või uued jooksutossud lähevad katki, tuleb tarbijal pöörduda kaupleja poole. Enamasti tarbija kaebus rahuldatakse, ent mitte alati. Eestist ostetud asja puhul pöördub tarbija abi saamiseks tarbijakaitse poole, aga mida teha, kui kaup on ostetud väljastpoolt Eestit? Kuidas vaidlust lahendada ja kes aitaks?

 

Teistest riikidest kaupade ostmine või teenuste tellimine on muutunud igapäevaseks. Reisides ostetakse rõivaid ja jalatseid, sageli leitakse sobiv auto väljastpoolt Eestit, lennatakse välismaise lennufirmaga, võõrsil majutusteenuse või autorendi tarbimine ei ole ammu enam midagi erakordset. Tänu internetikaubamajadele on Eesti tarbija ees avatud piiritu ostukeskkond, kust saab meelepäraseid oste sooritada ka reisi ette võtmata. Paraku  juhtub aeg-ajalt, et ostetud ese läheb katki või lakkab töötamast, samuti võivad teenuste tarbimisel tekkida takistusi ja arusaamatusi.

Kuidas esitada kaebust? Kui ostetud kaubal ilmnevad mingid vead või teenuslepingu täitmine ei kulge oodatult, tuleb esmalt pöörduda kaebusega kaupleja poole. Müüja kontaktandmed leiab reeglina ostutšekilt või kodulehelt ning kaupleja poole tuleb pöörduda kirjalikult, soovitavalt e-posti teel. Kindlasti tuleb saadetud e-kiri ka endale alles jätta. Kauplejale kaebuse esitamine on alati esimeseks nö kohustuslikuks sammuks, ilma selleta ei saa tarbijat aidata ka ükski tarbijakaitseasutus. Kaebuses tuleks selgelt väljendada oma nõue ehk millist lahendust soovid.

Mida on tarbijal õigus puudusega kauba korral nõuda? Tasub teada, et ostude sooritamisel Euroopa Liidus, sh ka Norras ja Islandil, on tarbijad kindlustatud enam-vähem ühesuguste õigustega kõikides liikmesriikides. Tarbija võib arvestada vähemalt kaheaastase pretensiooni esitamise õigusega kaubal ilmnevate puuduste osas. Muidugi tasub meeles pidada, et ilmnenud defekt ei tohi olla tarbija põhjustatud. Enamus liikmesriikides on tarbija õigused puudusega kauba korral järjestatud samuti nagu Eestis: kauba parandamine või asendamine ja selle võimatuse korral raha tagastamine.

Kuidas toimub kaebuse praktiline lahendamine? Euroopa Liidus kehtib reegel, et lepingutingimustele mittevastava kauba korral peab kauba asendamine, parandamine või kauplejale tagastamine toimuma tarbija jaoks tasuta. Ükski õigusakt ei ütle täpselt  kuidas puudusega kaup teises riigis asuvale müüjale üle anda või kuidas täpselt defekti tekkepõhjuseid tõendada. Lahenduse leidmiseks tuleb müüjaga suhelda.

Kui müüjal on põhjust kahelda, kas ilmnenud puudus on tingitud tootmispraagist või põhjustas selle tarbija, võib olla lahenduseks kauba saatmine posti teel kauplejale, et viimane saaks vea tekkepõhjused kindlaks teha. Kauba transpordi eest tasumine sõltub omavahelisest kokkuleppest. Küll aga kui puudus saab tõendatud ning tegemist on tootmisveaga, tuleb kauplejal saatekulud tarbijale hüvitada.

Kaupleja võib nõustuda ka sellega, et tarbija saadab defektsest tootest fotod või laseb toote üle vaadata siinsel eksperdil. Tehnikakaupade ja rahvusvaheliste ketikaupluste puhul võib kauplejale sobida ka see, et kaebuse põhjendatusele annab hinnangu tarbija koduriigis asuv esindus. Kindlasti ei tohiks tarbija enne müüjaga suhtlemist ja kokkuleppimist teha mingeid kulutusi nõudvaid samme.

Mida teha, kui välismaise kauplejaga suhtlemine ei suju? Kui tarbijal on müüjaga võimatu ühendust saada või  keelebarjäär ei võimalda end müüjale arusaadavaks teha, saab abi saamiseks pöörduda EL tarbija nõustamiskeskuse poole. Nõustamiskeskus on tarbijate piiriüleseid vaidlusi lahendav Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti üksus, mille teenused on tarbijale tasuta. Käesoleva aasta jooksul on keskusesse abi saamiseks pöördunud 700 tarbijat. Keskus pakub lisaks nõustamisele ka konkreetset kaebuse lahendamise teenust, kui teises liikmesriigis asuv müüja ei täida enda kohustusi ning tarbija soovib oma õiguste eest seista.

Kristina Tammaru

EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja

 

 

 

16. sept. 2019 in ET tarbija nõustamiskeskus

Maaeluministeerium: toiduohutusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata

Maaeluministeerium: toiduohutusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata
Riigikontrolli tänasest toiduohutuse auditist selgus, et maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluvad ametkonnad ei kontrolli Eestis müügil olevaid puu- ja juurvilju piisavalt ning moonutavad laborianalüüside tulemusi, et toit näiks puhtam. Maaeluministeeriumi esindaja sõnul tuleb auditi tulemustesse suhtuda täie tõsidusega.
Loe lähemalt: :: https://www.postimees.ee/6703718/maaeluministeerium-toiduohutusele-tuleks-rohkem-tahelepanu-poorata

6. sept. 2019 in Postimees

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

6. september 2019 – 13:10
Euroopa Liidu lipud ELi peahoone ees Brüsselis.
Foto: NakNakNak / pixabay.com.

Täna, 6. septembril avaldati Euroopa Liidu teatajas määrus (2019/1381), mille eesmärk on parandada toiduohutuse valdkonna riskihindamist. Õigusaktiga muudetakse riskihindamist läbipaistvamaks, tugevdatakse ELi riskihindamise uuringute usaldusväärsust ja rakendatakse sõltumatuse tagamise põhimõtteid. Lisaks parandatakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhtimist ja kestlikku toimimist.

Määrusega muudeti kaheksat toiduohutuse valdkonna õigusakti. Lisaks ELi  toiduseadusele (määrus 178/2002) tehti muudatusi õigusaktides, mis reguleerivad  toidu lisaainete, toiduensüümide, toidu lõhna- ja maitseainete, suitsutuspreparaatide, uuendtoidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide,  geneetiliselt muundatud organismide, taimekaitsevahendite ja söödalisandite kasutamist. Muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kellel on plaanis nende õigusaktidega seoses taotleda luba või selle pikendamist, sest muutuvad taotluse esitamise protseduurid.

Õigusakti muudatuseks andis põhjuse ka glüfosaadi riskihindamise tulemustega rahulolematute ELi kodanike algatus. Tulevikus on ELi riskihindamise alused selgemad ja läbipaistvamad, tõstmaks kodanike usaldust riskihinnangute põhjal tehtavate otsuste vastu.

Edaspidi avalikustatakse kõik otsustamise aluseks olevad uuringud (v.a nende konfidentsiaalsed osad), kohustuslikuks muutub teavitamine loa taotlemiseks kavandatavatest teadusuuringutest ja luuakse ka vastav andmebaas, riskihindamisel toimuvad avalikud konsultatsioonid ning vajadusel võib korraldada kontrolluuringuid. Riskihindamise parandamine on kavas ka läbi EFSA juhtimise ja riskihindamise mudeli täiustamise. Näiteks otsitakse võimalusi, kuidas paremini kaasata liikmesriikide eksperte EFSA töös; edaspidi osalevad kõigi liikmesriikide esindajad EFSA juhtimises, kuid sealjuures säilib EFSA kui teadusnõu andja sõltumatus.

Kõigele lisaks luuakse määrusega alus riskidest teavitamise kavale, mis loob tulevikus riski tasemest oleneva teavitamise vahendite ja viiside raamistiku ja edendab erinevate poolte vahelist dialoogi toiduohutuse valdkonnas.

Määrus 2019/1381 rakendub märtsis 2020.

6. sept. 2019 in Määratlemata
Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!