Tarbijakaitseamet: allahindluste eel ei tohi kunstlikult hinda tõsta

Tarbija jaoks peab olema kauba hind poes selgelt ja üheselt arusaadav ning enne allahindluste hooaega ei tohi kunstlikult hindu tõsta.
Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. Kauba maksumust võib tarbija vaatenurgast pidada üheks tähelepanuväärsemaks teguriks ostuotsuse kujunemisel, mistõttu on äärmiselt oluline tarbijale esitada ostueelne teave selgelt ja üheselt arusaadavalt.[…]
Allikas: Postimees

Kaupleja peab tagama hinnateabe selguse ja korrektsuse

Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. Kauba maksumust võib tarbija vaatenurgast pidada üheks tähelepanuväärsemaks teguriks ostuotsuse kujunemisel, mistõttu on äärmiselt oluline tarbijale esitada ostueelne teave selgelt ja üheselt arusaadavalt.

 

Kauba müümisel eristatakse kahte liiki hinnateavet – müügihind ja ühikuhind, mis on kohustuslik välja tuua. Müügihind on hind, mida tarbija maksab toote eest selle ostmisel ehk tasutav lõpphind. Teiseks kohustuslikuks liigiks on ühikuhind, mis näitab toote maksumust mõõtühiku kaupa tulenevalt konkreetse toote koguse tavalisest mõõdupuust. Ühikuhind annab tarbijale võimaluse erineva suurusega pakendites müüdavat kaupa võrrelda ja teha ostuotsus erinevate kaupade ja hindade seast vastavalt ühikuhinnale, mis on sageli majanduslikult mõistlikum kui lähtuda ainult toote müügihinnast.

Hinnateave tuleb märkida kaubale, selle müügipakendile või panna välja kauba vahetusse lähedusse. Müügihind ja ühikuhind peavad olema avaldatud kõigi müügikohas müügiks olevate, samuti müügikoha vaateaknal eksponeeritud kaupade puhul, kui need ei ole vaateakna kujunduse osaks ja neid on võimalik vaateaknalt lihtsalt eemaldada ja tarbijale müüa. Teave hinna kohta peab olema sellise paigutuse ja mõõtmetega, et see oleks tarbijale kergesti märgatav.

Tavahind peab olema hõlpsalt märgatav

Püsikliendi kampaaniate korral tuleb jälgida, et püsikliendile kehtiv erihind ei oleks visuaalselt liiga esile tungiv. Tarbijal peab olema võimalus kergesti märgata ka tavakliendi hinda. Tarbijakaitseamet soovitab hinnateabe avaldamisel järgida kõikide müügikohas pakutavate kaupade osas ühtset kujundust eri liiki hindade paigutamisel, et vältida kliendi eksitamist.

Sarnaselt kaupade müümisega peab ettevõtja hindadest teavitama tarbijaid ka teenuseid müües. Tarbijale tuleb näidata teenuse eest tasumisele kuuluvat lõpphinda. Kui lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, tuleb tarbijat teavitada teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on talle sobiva teenuse ostmisel kujunevat hinda piisavalt võimalik prognoosida.

Teenuste hinnakiri või teenuse hinna arvutamise aluseid kirjeldav muu dokument peab olema välja pandud teenuse osutamise kohas või kaupleja tegevuskohas, samuti kaupleja veebilehel selliselt, et see oleks tarbijale märgatav.

Mida jälgida soodusmüükidel?

Kui kaupmees soovib teha kampaaniat, mida nimetab ta lõpu-, tühjendus- , sulgemismüügiks või muu taolise nimetusega, tuleb tal üheaegselt täita teatud tingimused. Selline müük peab olema seotud kogu kauba või sellest piiritletud osa lõpumüügiga, müügi kestvus peab olema määratletud ning kauba hind peab olema tavahinnast tunduvalt madalam.

Kasutades väljendeid nagu soodusmüük, allahindlus jms, tuleb kauplejal samuti täita teatud tingimused samaaegselt: müük peab olema seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kaubaga, müügiperiood on määratletud ning hind on tavalisest tunduvalt madalam.

Reklaam ei tohi olla tarbijat eksitav

Reklaamis peab tarbijale arusaadavalt välja tooma, millistele kaupadele allahindlus kehtib. Tarbija suhtes on ebaaus hinnaga manipuleerimine ehk hinna kunstlik tõstmine allahindluste eel.  Allahindluse puhul peab selgelt olema välja toodud kauba lõpphind. Allahindlus ei saa kesta piiramatu tähtajaga ning pidevalt kestev allahindlus tähendab sisuliselt hindade tavahinnaks kujunemist.

Eksitavaks võib kujuneda olukord, kui klientidele reklaamitakse suurt allahindlust või soodusmüüki, kuid poes selgub, et see puudutab ainult väikest osa kaupadest. Näiteks kutsung „Kõik kaubad kuni – 50%“ tähendab, et kõik kaubad kaupluses peavad olema allahinnatud kuni 50 protsenti.

Reklaam “Allahindlus 20% kuni 70%“ tähendab, et kõik kaupluses müüdavad kaubad peavad olema allahinnatud selles vahemikus.

Üleskutse “Allahindlus -25%“ tähendab, et kõik kaubad peavad olema allahinnatud 25 protsenti.

“Allahindlus kuni -50%“ tähendab, et allahindluse protsent kaupluses ulatub kuni 50 protsendini  ja võib olla ka väiksem, näiteks 10 või 15%.

Reklaamides allahindluse protsendilist vahemikku, tuleb kauplejal olla väga tähelepanelik ja arvestada, et allahinnatud toodete seas peab olema proportsionaalselt nii madalaima kui kõrgeima protsendimääraga allahinnatud tooteid. Tarbija tehinguotsuse mõjutajaks on eeskätt vahemiku ülemine määr ehk suurim lubatud allahindluse protsent.

Uut müügi- ja ühikuhinnast madalamat hinda peab kauba juures näitama ka soodustingimustel kaupa müües. Uut hinda ei ole kauba juures vaja avaldada ainult sel juhul, kui müügikohas kehtib selline ühetaoline soodustus lühiajaliselt ning kõikidele kaupluses müüdavatele toodetele ilma erandite ja välistusteta. Taolises olukorras oleks ebamõistlik nõuda kõikide toodete ümberhinnastamist lühikeseks ajaks.

Kui hind kassas erineb riiulile märgitust

Kui kassas olev hind erineb kaubal või kauba juures olevast hinnast, võib tarbija ostust loobuda või osta kauba uue hinnaga. Paljud kauplejad on valmis heade kliendisuhete säilitamise eesmärgil müüma tarbijale kauba müügisaalis esitletud hinnaga ja on seda ka avalikult meedia vahendusel välja öelnud. Kindlasti tuleks tarbijal müügihinna erinevusele viidata juba kassas, sest hiljem erinevust märgates on seda oluliselt raskem tõendada. Kauplejal tasub teha omalt poolt kõik, et juhtkonna antud avalikud lubadused jõuaksid igasse kassasse, et vältida olukordi, mil avalikud lubadused reaalsetes olukordades vett ei pea.

Täpsemate suuniste osas soovitame ettevõtjatel tutvuda tarbijakaitseameti kodulehel oleva juhendiga „Müügi- ja ühikuhinna avaldamise ning soodustingimustel müügist teavitamise kohta“.

Autor: Sander Sepa, tarbijakaitseameti turujärelevalveosakonna jurist

Heade soovidega

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Ära lase Musta Reede sooduspakkumistel oma valvsust uinutada

Täna on kuulus Must Reede, mis ahvatleb tarbijaid ostma tooteid ja teenuseid tavapäraselt soodsamalt. See on ju igati tervitatav, ent paraku sätivad end selle tuulde ka petturid, kes ausat kauplemist teha ei soovi ning kaotajaks jääb siis tarbija. Kirjutasime tarbijatele abiks ühe artikli, mille palume teil avaldada.

Ära lase Musta Reede sooduspakkumistel oma valvsust uinutada

E-poed oma mugavuse ja soodushindadega on Mustal Reedel kindlasti paljudele tarbijatele atraktiivsed. Oma rahakoti huvides tasub alati veenduda, kas kaupleja, kellele Sa oma raha andma hakkad, on ikka aus. Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa. Aus kaupleja end ei varja ja tarbijat ei peta.

Ajalooliselt on Black Friday, Must Reede ehk tänupühale järgnev tarbijaid hindadega hullutav ostupäev saanud alguse Ameerika Ühendriikidest, mille on tänaseks väga paljud  kauplejad ka mujal selle traditsiooni üle võtnud. Tava ja e-poodides tehakse suuri allahindlusi alates rõivastest ja jalatsitest kuni lennupiletite ja kinnisvarani välja. Enne tehingusse astumist, võta veidi aega ja tee taustauuringut.

Kontrolli e-poe juriidilist teavet

Sageli arvavat tarbijad e-poest ostes, et tegemist on Euroopa Liidus registreeritud kauplejaga. Tegelikkuses saabub pakk hoopis Hiinast või mujalt ja sisaldab kas sarnaseid või sootuks erinevaid tooteid. Ainuüksi näiteks .co.uk või .nl domeeniga veebilehe aadressi põhjal ei saa järeldada, et tegemist on Suurbritannia või Hollandi e-poega. Alati ei piisa ka sellest, et kaupleja e-poe veebileheküljel kuvatakse Euroopa Liidu liikmesriigi aadress. Näiteks väidetavalt Suurbritannia kaupleja www.eugus.com/ on registreeritud aadressile United kingdom, Purfleet, 49 Joslin Rd, Purfleet, mis on aga Google veebikaardi kohaselt eramu. Tegelikult on tegemist kas Ameerika Ühendriikides või Panamas registreeritud, sealjuures vaid 22 päeva vana veebileheküljega, mida saab kontrollida veebilehelt www.scamadviser.com/check-website/eugus.com.

Kontrolli e-poe veebiaadressi

Kui Sulle jääb silma kaup sellistel veebilehekülgedel, kust saab väidetavalt soetada bränditooteid, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõna nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas see on veenvalt usaldusväärne. Tuntud brändide veebikaupluste aadressid on reeglina lihtsad. Näiteks Eesti naistelegi tuttava ALDO brändi jalatsite e-poe aadress on www.aldoshoes.com, mida ei tasuks segi ajada e-poegawww.aldoshoessale.co.uk/.

Enne ostu sooritamist kontrolli URL-aadressi veebilehekülgedelt http://whois.domaintools.com/ ningwww.scamadviser.com, et näha millises riigis on veebilehekülje domeen registreeritud ja domeeni vanust. Värskelt loodud veebilehekülgede puhul tuleks olla ettevaatlik ning uurida rohkem tausta vältimaks olukorda, mil veebilehekülg on loodudki ainult tarbijatel tellimuste eest raha kätte saamiseks oma kohustusi täitmata.

Hinda veebilehekülje disaini

Ausa kaupleja veebikauplus on viisakas ning kena ülesehitusega. Ka tavakasutaja silmaga on tihti aru saada, et tegemist on kopeeritud logodega või et pikslitest tulenevalt on veebileheküljel olev tekst hägune või nii öelda ruuduline. Keeleoskajal on võimalik hinnata ka kaupleja grammatilist keelekasutust. Petturilikel kauplejatel on teenuse üldtingimused sageli vigases inglise keeles, mitmekeelsed ja sageli kopeeritud rutakalt ning kirjafont ja värvid on lehekülje lõikes eritüüpi.

Kontrolli veebikaupluse üldtingimusi

Üldtingimustega (Terms & Conditions) võib olla tüütu tutvuda, sest need on tihti väikeses kirjas ja teksti on väga palju. Enne ostu sooritamist püüa hoomata tähtsamat ning veenduda, milline on toodete saatmise, tagastamise ja pretensiooni esitamise õigus (Shipping and Return Policy). Paljude petturlike veebilehekülgede tagastuspoliitika on ebaselge või hoopis olematu. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib interneti, telefoni ning posti teel sõlmitud müügilepingute suhtes 14-päevane taganemisõigus. See tähendab, et tarbija võib ostetud kauba tagastada mis tahes põhjusel. Lepingust taganemise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, mil tarbija saab kauba kätte, mitte lepingu sõlmimise hetkest.

Vaata kaupleja kontaktandmeid

Loomulikult ei soovi petturlikud veebileheküljed, et nendega kontakteerutakse. Seetõttu on tihti sellistel lehekülgedel kontaktandmete (telefon, e-posti aadress, juriidiline nimi ja aadress) puudu. Tavaliselt on võimalik kauplejaga ühendust võtta kontaktvormi alusel, kuid sellisel juhul ei jää tarbijale kontakteerumisest ning pöördumise sisust koopiat. Mõnel juhul on veebikaupluse e-posti aadressid hotmail või gmail liigendiga. Selline kontaktinfo peaks tarbijaid kindlasti ettevaatlusele kutsuma, sest hotmail ning gmail e-posti teenus on suunatud eraisikutele.

Hind on liiga hea, et olla tõsi?

Kallimate brändide tooted ongi kallimad ja on seda ka väga suurte allahindluste puhul. Kui toode, mis maksab tavaliselt näiteks 500 eurot, on müügis 50 euroga, tasub olla ettevaatlik.

Kontrolli makseviisi

Kui Sul palutakse raha müüjale üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik! Kui oled kauba eest maksnud krediitkaardiga ja kaup ei ole jõudnud Sinuni, tasub võtta oma pangaga, kes saab algatada Charge back protseduuri. See on ainus võimalus Euroopa Liidust väljas asuvalt petturlikult kauplejalt oma raha tagasi saamiseks. Just nii on väga paljud samasuguses olukorras tarbijaid oma raha tagasi saanud.

Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus (ECC-Network) saab abistada tarbijaid, kes soetavad kaupu või teenuseid teistelt Euroopa Liidu kauplejatelt. Kaebuste puhul, kus kauplejaks on kolmandate riikide kaupleja või kui tegemist on pettusega, nõustamiskeskus kahjuks sekkuda ei saa.

Heldin Malmet, tarbijakaitseameti EL tarbija nõustamiskeskuse jurist

Aitäh!

Ikka head!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Tarbijakaitseameti pressiteade 14.11.2017

Tarbijakaitseamet: Aus kaupleja ei eksita tarbijat

Tarbijakaitseamet alustab täna teavituskampaaniaga „Austa klienti, kauple ausalt“, mis juhib nii kauplejate kui tarbijate tähelepanu seaduses keelatud ebaausatele kauplemisvõtetele, eelkõige hindade ühtsusele riiulis ja kassas ning hinnaesitluse selgusele.

Uuringus „Tarbijakaitse olukorrast Eestis“ tõi iga kuues tarbija tõi välja probleeme hinnaerinevuste ja sooduskaupade lõppemisega juba kampaania kestuse ajal, mistõttu on tarbijakaitseamet võtnud võimalikud ebaausad kauplemisvõtted suurendatud tähelepanu alla. Uuring näitas, et eelkõige tekivad probleemid kõige tavapärasemate igapäevaostude sooritamisel. Ka Euroopa Komisjoni tehtud uuringust selgus, et tarbijad saavad sageli ebaausa kauplemisvõtte osaliseks, mille hulka kuulub ka hinnaerinevus riiulil ja kassas.

„Aus kaupleja austab klienti ning teeb enda poolt kõik, et tarbijaid ei eksitataks. Paraku sai tarbijakaitseamet eelmisel aastal pea iga päev pöördumisi tarbijailt, kes teavitasid hinnaerinevusest,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Eelkõige on ebaaus tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte. Hinnad tuleb avaldada selliselt, et need oleks selgelt loetavad ja tarbijale üheselt mõistetavalt.

Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui ei ole mainitud kauplemisvõtte ärilist eesmärki ja viimane ei selgu juba kontekstist.

Kampaania raames viis amet läbi kauplustes üle Eesti hinnakontrolli, mille eesmärk oli saada ülevaade hinnateabe korrektsusest müügisaalis ja kassas ning sooduskaupade müügiks pakkumisel. Kontrolli tulemuste kokkuvõtete ja järelduste tegemine on pooleli. Tulemusi tutvustab amet novembri teises pooles.

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Kes aitab lennureisijat?

Kes aitab lennureisijat?

Eestis ja mujal on jõudsalt hakanud kasvama ettevõtete hulk, kes pakuvad tarbijale tasulist teenust, mis sisaldab lennuvedajaga suhtlemist ning hüvitise taotlemist, mida kasutades tuleb reisijal loovutada kuni kolmandik hüvitisest. Seega tasub teada täpsemaid teenuse tingimusi ning teha teadlik valik, kas kasutada tasulist teenust või suhelda ise otse lennuvedaja ja tarbijakaitseametiga hüvitisest sentigi loovutamata. 

Tänaseks on enam kui kümme aastat kehtinud üle Euroopa majandusühenduse määrus, mis peaks maandama lennureisijale tekkida võivad kahjud, tagama õiguse rahalisele hüvitisele ja hoolitsusele. Paraku laekub tarbijakaitseametile iga päev pöördumisi tarbijatelt, kes ei ole lennuvedajalt saanud määrusejärgset hoolitsust, hüvitist või vajalikku teavet oma õiguste kohta, kui nende lend on tühistatud, hilinenud või neid ei ole lubatud pardale. Lisaks reisijatele pöörduvad tarbijakaitseameti poole abipalvega ka ettevõtted, kes esindavad tarbijaid lennuvedajalt hüvitise taotlemisel.

Millist teenust pakuvad lennureisija kaebustega tegelevad firmad?

Reeglina allkirjastab reisija selliste ettevõttega lepingu, mille kohaselt ta nõustub loovutama oma seaduslikust hüvitisest kuni 30 protsenti ning ühtlasi loovutab kõik oma õigused lennuvedajaga ise suhelda.  Reisijal on antud teenuse kasuks otsustades oluline valida, kas ta loovutab talle seadusega ettenähtud hüvitise määrast teenusepakkujale ligi kolmandiku või esitab kaebuse otse tarbijakaitseametile, kelle teenused on tarbijale tasuta. Hüvitise määrad, mida olenevalt tekkinud kaebuse sisust, lennureisi pikkusest ja muudest asjaoludest lähtuvalt võib nõuda, jäävad vahemikku 125 eurost kuni 600 euroni.

Millele tasub tähelepanu pöörata?

Kui tarbija valib kaebuse esitamisel tasulise teenuse, tuleb enne teenusepakkuja valimist teha kindlaks millises riigis ettevõte on registreeritud, kas ettevõtte kodulehekülg on piisavalt informatiivne ning teada on kõik olulised andmed – ettevõtte nimi, telefoninumber, meiliaadress, kus nad füüsiliselt asuvad, jms. Soovitav on enne lepingu sõlmimist uurida ettevõtte varasemaid kogemusi, tausta ning seda, kas teenust osutavad õigusalase haridusega spetsialistid või mitte.

Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu teenusetingimustele – milline on pakutava teenuse sisu? Reeglina kaasneb lepingu allkirjastamisega tarbijapoolne volitus, millega ettevõte saab endale kõik esindusõigused lennuvedajaga suhtlemisel ning hüvitise taotlemisel. Tuleks veenduda, millised on firma õigused hüvitise laekumisel, millise aja jooksul ning kuidas tuleb raha üle kanda tarbijale ning kui suure osa hüvitisest peab tarbija loovutama.

Tuleks jälgida, kuidas on lepinguga ning volitusega määratud see, mis saab siis, kui ettevõtte suhtlust lennuvedajaga ei saada edu – kas teenusepakkuja võib ilma tarbija täiendava nõusolekuta pöörduda hagiavalusega kohtu poole või esitab ettevõte avalduse tarbijakaitseametile, kes jätkab kaebuse menetlemist. Kohtusse pöördumiseks õiguse andmine võib tarbijale kaasa tuua täiendavaid kulusid, millega tarbija ei pruugi olla kursis või arvestanud. Tarbijakaitseametis menetluse jätkamine loob aga olukorra, kus ameti poolt edukalt lahendatud kaebuse korral tuleb tarbijal tasuda hüvitisemäärast ettevõttele kokkulepitud summa, kuigi otse rakendusasutuse poole pöördumisel olnuks õigus hüvitisele täissummas.

Teadaolevalt sisaldavad kõik vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt sõlmitavad lepingud sätteid, mis keelavad tarbijal peale esindusõiguse loovutamist ise lennuvedajaga suhelda. Seetõttu on oluline täpsustada, mis saab siis, kui lennuvedaja võtab ise tarbijaga ühendust ja soovib hüvitise maksta otse tarbijale. Tõenäoliselt kohustab leping sellises olukorras tarbijat jätkuvalt loovutama kokkulepitud 20 või 30 protsenti hüvitisest teda esindanud ettevõttele. Tasuks kaaluda, kas selline tingimus on mõistlik või on arukam esitada kaebus ise esmalt lennuvedajale ja kokkuleppe mittesaavutamisel otse tarbijakaitseametile.

Kui tarbijal tekib kaebus teenuseosutaja suhtes?

Kuivõrd tühistatud või hilinenud lennureisi eest tarbija nimel hüvitist väljanõudev ettevõte on ka ise kaupleja rollis, võib juhtuda, et lisaks lennukaebusele tekib tarbijal kaebus ka teda esindava ettevõtte suhtes. Sellisel juhul tuleks tarbijal oma pretensioon esitada ettevõttele kirjalikult ning selle rahuldamata jätmisel teha avaldus tarbijakaitseametile. Kui leping on sõlmitud mõnes muus Euroopa liikmesriigis registreeritud ettevõttega, siis asub vajadusel kaebust lahendama ameti piiriüleste kaebustega tegelev osakond, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus.

Oluline on teada ka seda, et kui leping teenuse osutajaga sõlmitakse arvuti vahendusel, on tegemist kauglepinguga, mis annab tarbijale õiguse 14 päeva jooksul lepingust taganeda, ilma selleks põhjust avaldamata. Tähtis on teenusetingimustest vaadata, kas ettevõtja antud tarbijaõigusele viitab või mitte, sest sellise teabe esitamine on kohutuslik.

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, tarbijakaitseamet

TASUB TEADA | 7 kõige levinumat probleemi, mis Airbnb kaudu ööbides tekkida võivad ja kuidas neid lahendada

Airbnb on mugav, kuid kuna korteripakkujaid leidub palju, siis on ohtralt ka teenusega kaasnevaid riske. Näiteks võib korteriomanik tühistada viimasel momendil su broneeringu. Sellele ja teistele enamlevinud probleemidele pakub oma lahendused ELi tarbijanõustamiskeskuse jurist Heldin Malmet.

Renditav korter ei vasta ootustele

Võib juhtuda, et korter oli kuulutuses sisalduvate piltide kohaselt suurem või puhtam, või unustas korteriomanik mainida, et tal on kassid, aga sul on kassiallergia. Sellisel juhul peaksid kõigepealt kontakteeruma korteri omanikuga ja uurima kas antud olukorda on tema võimuses parandada.[…]

Allikas: Delfi

 

Tarbijakaitseamet pöörab kauplejate tähelepanu korrektsele hinnaesitlusele

Lähtuvalt tarbijate pöördumistest tuletab tarbijakaitseamet kauplejaile meelde, et kaupade hinnaesitlus tarbijaile peab olema selge ja tõene. Amet võtab sügisel hinnateabe suurema tähelepanu alla.

Tarbijakaitseameti poole on jätkuvalt pöördunud tarbijaid, kelle mureks on olnud hinnaerinevus riiulil ja kassas või on kampaania reklaamis väljakuulutatud tooted otsas juba kampaania alguses. Hinnaerinevused ja lubatud kauba puudumine on tarbijatele nörritavad ning ka seadusega keelatud. […]

Allikas: Tarbijakaitse

Läbimõtlematu tegutsemine reisi broneerimisel võib tuua hinnaüllatusi

Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskused saavad aastas kümneid tuhandeid pöördumisi tarbijatelt, millest iga viies on seotud reisiteenuste hindadega. Alati ei ole algse hinna lõpphinnaks kujunemisel põhjuseks tarbija eksitamine kaupleja poolt, vaid hinda võivad kergitada ka tarbija tellitud lisateenused või hilisem soov broneeringut muuta.

Tarbijad on nõustamiskeskuse võrgustiku poole pöördunud küsimustega, mis puudutavad olukordi, mil veebis broneeritud teenuste, näiteks lennupiletite, hotelli või autorendi maksumus on kujunenud plaanitust suuremaks. Euroopa Liidus kehtib nõue, et tarbijale peab olema teada teenuse lõpphind, mis sisaldab kõiki makse ja muid tasusid.

Nõustamiskeskuste võrgustiku läbiviidud seire, mis hõlmas tarbijate pöördumisi, tarbijate e-küsitlust ning testiks sooritati ka ise broneerimisi, näitas, et sageli pole küsimus ainult kauplejate läbipaistmatutes hindades või hindade kuvamises, vaid ka selles, et tarbijad ei loe hoolikalt, millele nad alla kirjutavad. Seega tasub broneeringut tehes olla hoolas andmete sisestamisega ning mitte kiirustada.

EL tarbija nõustamiskeskused koostasid projekti käigus tõstatunud probleemide ja küsimuste põhjalt tarbijatele 10 nippi, kuidas puhkusereisi broneerides vältida üllatuslikke tasusid:

  • maksud – jälgi, et pakkumise juures olev hind sisaldaks kõiki makse, et hiljem lisatavad kohustuslikud maksud ei tuleks sulle üllatusena. Sulle kuvatud teenuse või kauba hind peab olema lõpphind, mis sisaldab kõiki makse, näiteks lennupiletite hind peab sisaldama ka kõiki lennujaamamakse jms.
  • lisateenused – küsi üle, kas ja millised lisateenused on hinna sees ja mille eest peaks juurde maksma. Näiteks hommikusöök, ära antav pagas, rendiauto tagastamine teise kohta jne.
  • varu broneerimiseks aega – uuri millised on broneeringu tühistamise tingimused ning otsustamisega ära kiirusta. Tihti ei ole võimalik broneeringust loobuda isegi siis, kui soovid seda vahetult pärast broneeringu kinnitamist. Sellised olukorrad võivad tekkida, kui oled kiirustanud broneeringu tegemisega, ent seejärel leiad midagi sobivamat ja soovid juba olemasolevast broneeringust loobuda või oled kiiruga broneerides teinud mingi muu vea.
  • kuupäevad – kui sa ei soovi olla kuupäevades paindlik, vaid soovid kindlaid kuupäevi, siis kontrolli, et nn paindlike kuupäevade funktsioon oleks broneerimissüsteemis välja lülitatud.
  • reisikindlustuse tingimused – mõtle läbi, mille vastu soovid end kindlustada, loe läbi juba olemasoleva kindlustuse tingimused, näiteks krediitkaardiga kaasnev kindlustus, ja otsusta, kas sellest sulle piisab või vajaksid täiendavat kaitset.
  • eelnevalt täidetud lisateenuste soovid – enne broneeringu kinnitamist vaata see veel korra täpselt üle, et veenduda, et süsteemis ei oleks juba eeltäidetud lahtreid mingi lisateenuse tellimiseks. Taolised eeltäidetud lahtrid lisateenuste tellimiseks on keelatud.
  • maksmise tingimused – tea, et krediitkaardiga tasudes võivad kaasneda kohe ka krediitkaardi kasutamise tasud. Enne maksmist uuri järele, kas selliselt makstes lisanduvad tasud või mitte.
  • tõendusmaterjal – oma õiguste kaitsmiseks on soovitav teha broneerimise käigus ekraanitõmmiseid tõendamaks oma hilisemat nõuet, kui millegi osas peaks hiljem probleeme esinema.
  • info kontrollimine – enne kui vajutad lõplikult broneeringu kinnitamise nupule, loe kogu info läbi, sest pärast broneeringu sõlmimist on tingimusi mõnikord võimatu muuta või tuleks selleks maksta lisatasu. Broneering on kehtiv ja sul on võetud kohustused ka siis, kui sa ei pidanud broneerides sisestama oma pangakaardi andmeid.
  • e-posti kontrollimine – broneeringu kinnitused või muud tähtsad teated saabuvad sulle e-posti kaudu. Seega tasub kontrollida oma e-postkasti ning hoida meeles, et mõnikord võivad taolised kirjad minna automaatselt ka rämpskausta.

 

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

 

 

Üüritud elukohta sideteenust valides mõtle tingimused hoolikalt läbi

Üürides eluaset tuleks tarbijal enne interneti või televisiooni teenuse lepingu sõlmimist läbi mõelda kui kauaks ta sinna elukohta plaanib jääda, sest iga lepingu lõpetamine ei pruugi olla võimalik ilma leppetrahvita.

Tarbijal on lepingu sõlmimisel valida, kas ta liitub tähtajalise või tähtajatu lepinguga interneti ja/või televisiooni teenuse kasutamiseks. Tähtajaline leping sõlmitakse näiteks siis, kui tarbija soovib osta sideoperaatorilt soodushinnaga või järelmaksuga seadme või saab sideoperaatorilt mõne muu soodustuse.

Enne tähtajalise lepingu sõlmimist tasub olla veendunud, et eluaseme kasutamine on võimalik kogu lepingu tähtaja vältel, kuivõrd tähtajalise lepingu ennetähtaegne lõpetamine on reeglina seotud leppetrahvi maksmise kohustusega.

Tähtajatut lepingut on tarbijal seevastu võimalik igal ajal ilma leppetrahvi maksmise kohustuseta üles öelda. Elukoha vahetamisel on tarbijal võimalik lõpetada tähtajaline leping ennetähtaegselt ilma leppetrahvi maksmata üksnes sideoperaatoriga kokkuleppe saavutamisel või leppides sideoperaatori ja uue eluaseme üürnikuga kokku lepingu uuele üürnikule üleandmises.

Täpsemaid nõuandeid sideteenuse lepingu sõlmimiseks saavad tarbijad tarbijakaitseameti koostatud juhendist.

Kädi Streff, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist

Suur tänu!

Pille Kalda Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert 620 1719, 506 4608 pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Tarbijaid peibutatakse imetooteid ostma.

Igasugused imetooted on e-poodides väga suurelt reklaamitud kaup, mille imeliste lubaduste lõksu tarbijad sageli langevad – isegi kui võetakse risk, et need imelised lubadused ei osutu tõeks ning usutakse toote tagastamisvõimalusi, siis reaalne elu näitab, et tihti ei olegi võimalik neid tooteid kusagile tagastada ning tarbija on siis ilma nii soovitud mõjust kui ka rahast.

Internetipoodidest võib igaüks tellida tooteid, mis lubavad imelist tervenemist, mille tegelik mõju on teadmata ja ravivate väidete kasutamine on keelatud. Isegi kui tarbija on võtnud riski ja otsustanud mõnd taolist imetoodet proovida, siis on tihti probleeme kauba kättesaamisega ja ka raha tagasi saamisega, sest nõuet polegi võimalik esitada kusagile. E-poodide kasutamise laialdase levikuga on sagenenud juhtumid, mil tarbija tellib endale tundmatu toote, mis lubab imelisi tulemusi alates salenemisest lõpetades närvirakkude kasvatamiseni, arvestamata kas toodet üldse müüa võib.

Tihti tekitab tarbija jaoks usaldusväärsust e-poe eestikeelne veebilehekülg, millest tulenevalt eeldatakse, et tegemist on Eesti kauplejaga. Tarbijakaitseameti poole pöörduvad tarbijad siis, kui kauba eest on raha makstud, aga toode kuidagi kohale ei jõua ning siis avastatakse, et tegelikult ei leidugi kaupleja kontakte, kuhu oma pretensioon esitada. Suured lubadused pea kõikide haiguste raviks Näiteks reklaamitakse seespidiseks kasutamiseks mõeldud ainet, mis kasvatab närvirakke ning toodet, mis lubab kasutajal saleneda ülikiirelt, sealjuures toitumist korrigeerimata. Müügil on ka väidetavalt imeliselt ravivad plaastrid meestehaiguste korral ning naistehaiguste puhul on ka olemas ravitooteid. Plaastreid lubatakse kasutada nii suhkruhaiguse korral kui ka hemorroidide leevendamiseks. Imelised ninakorrigeerijate abil lubatakse, et nina saab sirgeks ilma iluoperatsioonita.

Need on vaid mõned näited taolistest imetoodetest ja nende ravimile omastest väidest, millega tarbijakaitseamet oma töös kokku puutub. Enne müügitehingu sooritamist tuleb tarbijail veenduda, kas tead kellega on ta lepingut sõlmimas. Aus kaupleja ei varja oma kontaktandmeid või ärinime. Tarbijakaitseamet saab teha järelevalvet kauplejate suhtes, kes on registreeritud Eestis ning amet saab aidata ka olukorras, kus tegu on Euroopa Liidus asuva ettevõtjaga. Sellisel juhul edastatakse pöördumine EL Tarbija nõustamiskeskuse kaudu vastavale liikmesriigile.

Kuidas ära tunda petturlikku imetoote lehekülge? Taolistel lehekülgedel on neli enimlevinud tunnust, mille järgi võib arvata, et tõenäoliselt müüakse ebaausat kauplemisvõtet kasutades imetooteid.  Tootereklaam ilmus tarbija arvutiekraanile läbi interneti hüpikakna või Google otsingus reklaamtekstina ning kaupleja isiku tuvastamine on keeruline.

· Toodet soovitavad paljud „arstid“ ja „toote kasutajad“, kuid nime järgi otsides sellist isikut ei ole või hullemal juhul on pildil keegi teine, sellistel juhtudel on tegemist ka isikuandmete väärkasutamisega.

Leheküljelt saab tellida vaid just nüüd ja praegu täites vastava tellimusvormi, pärast mida võetakse ühendust telefoninumbril. Üldjuhul sellele numbrile tagasi helistades enam ei vastata.
· Müüdava toodetega väidetavalt ravitakse täielikult haigusi, millele traditsiooniline meditsiin ei ole veel vastuseid leidnud või väidetakse olevat tegemist tootega, mis on veel parem, kui legaalne ravim.

Tarbijakaitseamet on oma kampaania „Alati ei saa Tarbijakaitseamet Sind aidata. Tunne oma kohustusi!“ veebilehele https://ostatargalt.ee/tarbi-targalt/ koondanud rohkem nippe ja nõuandeid, millele peaks tarbija otsuseid ja tehinguid tehes tähelepanu pöörama.

Kristi Mets,

tarbijakaitseameti jurist

Aitäh!

Pille Kalda Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719, 506 4608 pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Müüdid tarbijaõiguste kohta, mis ei vasta tõele

Inimeste seas levib sageli väärarvamusi oma õiguste kohta, mis tekitavad probleeme kauplejatega. Tarbijakaitseamet püüab selles osas kasvatada inimeste teadlikkust.

Tarbijakaitseamet kutsub teavituskampaaniaga «Alati ei saa tarbijakaitseamet sind aidata. Tunne oma kohustusi!» inimesi üles süvenema oma õigustesse ja kohustustesse. Amet lükkab ümber ka levinud eksiarvamused, millest tihti saavad alguse tarbijate kaebused, mis võiks samas olemata jääda.

Eelkõige peab tarbija enne tehingut alati veenduma, kas kaup talle sobib, kes on kaupleja ning millised on tingimused. Näiteks kui e-poes ei ole infot kaupleja kohta ning internetiotsing annab negatiivseid kogemusi, siis ei tasuks täie kindlusega arvata, et tehing kulgeb ladusalt.[…]

Allikas: tarbija 24

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!