ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Euroopa Komisjon nimetas  ETL tegevdirektori Linda Läänesaare tarbijapoliitika nõuanderühma (CPAG)  Eesti liikmeks.

Nõuanderühma eesmärgiks on nõustada Komisjoni erinevates tarbijapoliitika valdkondades ja aidata kaasa uue tegevuskava 2020-2025 jõustamisele tagamaks tegevuskava poliitilise visiooni, regulaarselt üle vaadata ja hinnata saavutatut võtmevaldkondades, aga samuti välja töötada sisendit iga-aastasele Euroopa Tarbijate Tippkohtumisele.

Enne CPAG-i nõustas Komisjoni ECCG – Euroopa tarbijate nõuanderühm, mille pikaajaline liige oli ka meie tegevdirektor alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004.aastal.

Vajaduse uuenenud ekspertrühma järele tingis asjaolu, et lisaks liikmesriikide tarbijate esindajatele on kaasatud nüüd ka Euroopa suurtööstuste ja äriringkondade, aga ka akadeemiliste ringkondade esindajad, et tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, mis annaks Euroopa tarbijapoliitikale uue strateegilise raamistiku viies prioriteetses valdkonnas – rohe-ja digipööre, seaduste efektiivne jõustamine, haavatavate tarbijate huvidega arvestamine ja rahvusvaheline koostöö.

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Pressiteade

28.mail 2021

Tallinn:     

„Fit for 55“

Euroopa roheline lepe, mida esitleti 11.detsembril 2019. aastal püstitas detailse visiooni, kuidas Euroopast saab esimene kliimaneutraalne kontinent 2050 aastaks.

Euroopa Komisjon on avalikustamas juulis oma paketi  „Fit for 55“, mis kohandab ümber Euroopa Liidu energia- ja kliimaseadusi vähendamaks kasvuhoonegaaside heidet 2030.aastaks 55 protsendi võrra.

Kliimamuutustega võitlemine tähendab, et me peame üle vaatama, kuidas me kütame oma kodusid ja millised on meie liikumistavad.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid on teinud  Komisjonile omapoolsed ettepanekud, et pakett oleks tarbijatele vastuvõetav ja tulevikukindel.

Tarbijad on praegu suletud energiasüsteemi, mis muudab nende liikumiseks ja kodude kütmiseks fossiilkütuste kasutamise lihtsamaks ja taskukohasemaks, aga see on kahjulik nii keskkonnale kui ka tarbijate tervisele ja rahakotile.

Tarbijad vajavad arusaadavat teavet ja usaldusväärset nõustamist, et oma seadmeid ümber vahetada, aga samuti ka stiimuleid.

Euroopa Komisjon peab tagama, et taastuvenergia direktiivi läbivaatamise tulemusel muutuks taastuvenergia valimine tarbijatele lihtsaks ja taskukohaseks valikuks.

Kuigi kaugkütet peetakse sageli kõige paljulubavamaks lahenduseks kütte ja jahutuse dekarboniseerimisel on lähiaastatel oodata uusi võrke, mis peaksid paremini vastama tarbijate vajadustele.

Paljudel praegu kaugkütet kasutavatel tarbijatel on erinevaid probleeme nii ootamatute hinnatõusude  või keeruliste lepingutega ilma, et oleks võimalik tarnijat vahetada.

Tarbijad vajavad tervislike ja taskukohaseid kodusid. Selleks et rakendada energia tõhususe meetmeid vajavad tarbijad täiendavaid juhiseid ja tuge.

Energiatõhususe direktiiviga peaks Komisjon kehtestama ühtsed reeglid, mis oleksid kättesaadavad, taskukohased ja probleemivabad – see kõik peaks käima käsikäes energiapuuduse vastu võitlemise meetmetega tagamaks, et tarbijad, kes energiapuuduse all kannatavad oleksid esmatähtsad kui energiatõhususe valdkonnas planeeritakse investeeringuid ja muudatusi.

Tarbijatele peab olema tagatud juurdepääs teabele hoone energiatõhususe kohta kui nad soovivad alustada oma kodu renoveerimist. Neil peaks olema ka täpne ülevaade investeeringutest  kinnistu energiatõhususe suurendamiseks vajalikesse parendustöödesse.

Euroopa Komisjon kaalub praegu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist maanteetranspordile ja hoonetele, et maksupoliitikat ja eriti süsinikdioksiidi hinnakujundust kohandada jätkusuutlikumaks, aga samas hoides ka vähem jätkusuutlike valikuid.

Oleme seisukohal, et see võiks takistada poliitikakujundajatel vastu võtta tõhusamaid meetmeid ja arvame, et sellel võivad olla negatiivsed rahalised mõjud  madalama sissetulekuga tarbijatele ilma piisavate tagatisteta ja alternatiivideta.

Seega soovitame Komisjonil kasutada hoobasid, mis on efektiivsemad ja muudaksid ka  energiatõhususe direktiivi jõulisemaks.

Kui taotletakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist tuleks tarbijatele tagada toimivad leevendusmeetmed  ja seda eriti madalama sissetulekuga tarbijatele.

Tänapäevaste tehnoloogiate abil võiks vähendada emissioone hoonete küttelt ja jahutuselt kuni 86 protsenti, mis tähendaks tarbijatele väiksemaid energiaarveid, tervislikumat ja mugavamat välis-ja sisekliimat ja aitaks võidelda kliimamuutustega väiksema energiatarbimise kui ka  kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise arvelt.

Jääme pikisilmi ootama Komisjoni uut verstaposti „Fit 55“.

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Pressiteade

27.mai 2021:   

Mürgised kemikaalid ühekordsetes mitteplastilistes toidunõudes.

Ühekordselt kasutatavad plastikust kõrred, söögiriistad, taldrikud peatselt keelustatakse Euroopa Liidus, et ära hoida üha suurenevat plastireostust meie keskkonnas.

Toitlustusettevõtted on reageerinud tarbijate murele, minnes üha enam üle alternatiivsete variantidele,  mis on valmistatud kas paberist, papist või looduslikest pakkematerjalidest nagu bambus, õled, palmilehed.

Erinevalt plastist, pole aga nende materjalide ohutus EL-s reguleeritud kuna puuduvad konkreetsed reeglid.

Sel ajal kui alternatiivid on tarbijate seas juba populaarsust kogumas näitavad täna avaldatud tarbijatestide tulemused, et EL-s kehtivad toiduainete pakendamiseeskirjad eksitavad tarbijad.

Kuigi  taimsed toiduainete pakkematerjalid aitavad vähendada tarbijate sõltuvust ühekordsest plastikust võivad nad aga ohustada nii tarbijaid kui keskkonda murettekitavate kemikaalidega.

Teatavasti eraldavad toiduga kokkupuutuvad materjalid olgu need siis plastist, paberist või muudest materjalidest kemikaale, mis võivad olla meie tervisele kahjulikud.

Taimsed toiduga kokkupuutuvad tooted võivad sisaldada pestitsiide kas suhkruroo, palmipuude jm. looduslike materjalide kasvatamiseks kasutatavate pestitsiidide  või tooraine töötlemisel ja võivad tekitada vähktõbe, sünnidefekte, endokriinsüsteemi häireid.

Fluoritud ühendid, mida nimetatakse ka igavesti püsivateks kemikaalideks võivad põhjustada nii vähktõbe, IQ kaotuse jm. tervisemuresid ja neid kasutatakse laialdaselt toidupakendite jm. tarbekaupade vee-, rasva- või plekikindlaks muutmiseks.

Paberpakendite tootmisel võivad tekkida kloropropanoolid, mis samuti on vähki soodustavate omadustega.

Asjaolu, et paljudesse plastivabadesse toodetesse on lisatud igavesti keskkonnas püsivaid kemikaale on taunitav ja näitab selgelt, et üks saasteaine asendatakse teise samasugusega.

Need ained võivad looduses püsida sadu aastaid ja migreeruda keskkonda ja koguneda pinnasesse, vette ja elusorganismidesse.

Rohelistel väidetel nagu looduslik, biolagunev või kompostitav ei ole kohta püsivaid kemikaale sisaldavatel ühekordselt kasutatavatel sööginõudel, see on ilmselge rohepesu.

Sellised valed väited tekitavad tarbijates segadust ja raskendavad keskkonnasõbralikumate toidunõude tuvastamist.

Oleme seisukohal, et Euroopa Liit peab puhastama toidupakendite turu kõikidest tarbijat eksitavatest rohelistest väidetest ja tagama, et ühekordselt kasutatavad alternatiivid oleksid ohutud ega eksitaks tarbijaid.

Viimane aeg on EL-l esitada ranged toidu pakendamiseeskirjad, mis kaitseksid nii tarbijat  kui keskkonda.

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Kehtivate õigusaktide eesmärk on kaitsta tarbijat selliste riskide eest, kahjuks aga ei taga õigusraamistik piisavat kaitset kuna enamike toiduainete pakkematerjalide kohta puuduvad erieeskirjad, mida on rõhutanud ka Euroopa Parlament.

Ka varasemad uuringud on näidanud, et paberkõrred ja kohvitopsid võivad sisaldada vähki põhjustavaid kemikaale, aga ka muid aineid, mida Euroopa Toiduamet EFSA pole hinnanud.

    ETL      EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

21.aprill 2021

Tallinn

Sakala 23

Euroopa Komisjoni ettepanek tehisintellekti seaduse kohta.

Euroopa Komisjon avalikustas täna  seadusandliku ettepaneku tehisintellekti (AI) kohta.

Leiame, et see ettepanek ei vasta tarbijate ootustele ja on ka vastuolus Euroopa Komisjoni enda eesmärgiga võimaldamaks tarbijatele sellist tehisintellekti, mida nad saaksid usaldada.

Tehisintellekt võib olla kasulik tarbijate igapäevaelus, kuid sellega kaasnevad ka riskid, seepärast on oluline, et tarbijakaitse käib tehnoloogiate arenguga käsikäes.

Kavandatud reeglid käsitlevad vaid piiratud tehisintellekti kasutusalasid ja probleeme ja need ei taga tarbijatele vajaliku kaitse toodete ja teenuste võimalike majanduslike kahjude eest.

Tänase ettepaneku fookus on kitsalt määratletud kõrge riskiga tehisintellekti jaoks ja välja on jäetud paljud kasutusalad, mis mõjutavad tarbijate igapäevaelu nagu näiteks tervisekindlustuse riskihindamine või nutikad termostaadid.

Komisjon kavatseb keelustada teatud tehisintellektiga kaasnevad praktikad, mida kasutatakse inimeste käitumise moonutamiseks, arvestades siiski ainult füüsilise ja psühholoogilise kahjuga jättes kõrvale muud võimalikud kahjud nagu näiteks rahaline kahju või majanduslik diskrimineerimine.

Samuti ei sisalda ettepanek tehisintellekti toodete ja teenuste osas konkreetseid tarbijaõigusi nagu näiteks õigust vaidlustada algoritmiline otsus ja saada järelevalvet ega ka abinõusid juhuks kui asjad lähevad valesti.

Leiame, et tulevane seadus peaks sisaldama tõhusamat tarbija kaebuste esitamise ja lahendamise menetlusi  ja muid õiguskaitsevahendeid s.h. võimalust algatada kollektiivseid kaebusi.

Meil on olemas juba nii virtuaalsed assistendid, intelligentsed autod, vestlusrobotid jne., seega peaksid tarbijad saama usaldada kõiki tehisintellektil põhinevaid tooteid ja teenuseid, olgu need siis madala, keskmise või kõrge riskiga.

Oleme seisukohal, et Euroopa Parlament koos liikmesriikidega peaksid täiendama ettepanekut selliselt, et tehisintellektist oleks kasu nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna.

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Kas-tunned-keskkonnamargiseid.dok_.-1

                 ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

30.märts 2021

Tallinn

  Tarbekaubad peavad muutuma kestlikumaks ja vastupidavamaks.

Euroopa Liidu rohelise lepinguga 2019.aastal pandi alus järk-järguliseks üleminekuks

jätkusuutlikumatele tootmis- ja tarbimismudelitele, mis on kasulikud nii tarbijatele kui keskkonnale.

Vastavalt säästva tootepoliitika raamistikule peavad tooted olema vastupidavamad, korduv kasutatavad, parandatavad ja ringlussevõetavad.

Viimastel kuudel on turule tulnud kahtlase kvaliteediga tooteid ja tarbijad kurdavad aina rohkem selle üle, et nende kodumasinad, arvutid, nutitelefonid jne. purunevad kergesti ja ei ole parandatavad.

Tootjatel peaks lasuma kohustus pakkuda tarbijatele ostueelset teavet toodete kestvuse ja parandatavuse kohta ja nad peaksid rakendama meetmeid toodete enneaegse vananemise vastu võitlemiseks.

Rangemad reeglid tuleks kehtestada ka rohepesu ja selliste ebaausate kaubandustavade vastu nagu näiteks kavandatud vananemine, mis piirab toodete kasulikku tööiga.

Toodete kestmiseks peaks tarbijatel olema õigus neid parandada, mis tähendab, et tuleb tagada esmalt vastavad tarbijakaitsemeetmed, nagu varuosade kättesaadavus, tarkvarauuendused, maksimaalne varuosade tarneaeg, parandamise juhised.

Nii remondi kättesaadavus kui selle maksumus võivad osutuda tarbijatele aga suureks takistuseks.

Parandatavuse kohta antud teave ei pruugi olla parim vahend toote kestvuse kirjeldamiseks vaid tulebki toota kauakestvaid tooteid ja sellest peaks saama norm.

Tulevased õigusaktid peaksid tagama, et tarbijad saaksid toodete eluea kohta seaduslikke garantiisid ja et tootjad vastutaksid võimalike defektide eest otseselt.

Tarbijate õigused peaksid neid paremini kaitsma. Toodete seaduslik garantiiaeg on kaks aastat, kuid kuue kuu möödudes kandub mittevastavuse tõendamiskohustus tarbijale, kes peab hakkama oma õiguste eest võitlema.

Seega peaks Komisjon tarbijate õiguslike garantiisid laiendama ja muutma tõendamiskohustuse eeskirju peamiste tootekategooriate puhul.

Üle tuleks vaadata ka ökodisaini puudutavad meetmed, sest lisaks energiatõhususele peaksid tooted muutuma ressursitõhusamaks, vastupidavamaks, hõlpsasti parandatavateks, mürgivabaks, täiendatavateks ja korduv kasutatavateks.

Selleks, et tarbijad saaksid valida oma klassi parimaid rohelisi tooteid tuleks kaaluda EL-i ökomärgise rakendamist enamatele toodetele.

Ringmajanduse aspekte silmas pidades  ja arvestades ka jätkusuutlikku tootepoliitika raamistikuga tuleks minna kaugemale mõistest toote „eluea lõpp“ ja juurutama mõistet „kasutusea lõpp“, et edendada korduvkasutust,  renoveerimist  ja ümbertöötlemist, mis vähendaks jäätmeteket ja arvestaks keskkonnamõjudega.

Komisjon ja liikmesriigid peavad tegema koostööd selle nimel, et jõuda kokkuleppele toodete elutsükli ühtsete standardite osas.

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

15.03.2021

TTJA: koroona-aastal andis tooni e-kaubanduse populaarsus, turismis ja meelelahutussektoris valitses ebakindlus

Tänase, 15. märtsil peetava rahvusvahelise tarbijaõiguste päeva puhul teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ülevaate tarbijakaitse olukorrast Eestis ning heidab ühtlasi pilgu tulevikku: millised on uue tarbijakaitse tegevuskava viis põhivaldkonda?

TTJA peadirektor Kaur Kajak sõnas, et tavalisest erinev olukord viimasel aastal on mõjutanud tugevalt tarbijate pöördumisi, ning seda nii sisuliselt kui ka mahult. “Põhitrendiks on, et raske on meil kõigil,  nii ettevõtjatel kui ka tarbijatel. Samas iseloomustab kogu COVID-i perioodi asjaolu, et tarbijad on olnud mõistvamad ja kannatlikumad ning ettevõtjad vastutustundlikumad. Positiivse poole pealt paistis silma kaubandus ja muret valmistasid turism ning meelelahutus.”

Näiteks kasvasid mullu oluliselt pöördumised nii ära jäänud reiside kui kultuuriürituste osas. “Eelmise aasta pöördumistest oli e-kaubandusega seotud kolmandik, mis näitab ühelt poolt e-kaubanduse populaarsust ning ka seda, et kauplejad pakkusid koroona tingimustes tarbijatele varasemast rohkem veebiostude tegemise võimalust. Võrreldes varasema ajaga oli pöördumisi viiendiku võrra rohkem,” lisas Kajak.

TTJA tarbimiskeskkonna osakond nõustab tarbijaid ja kauplejaid ka epideemia olukorras, vastavalt pöördumistes esitatud teemadele. Samuti, järelevalveasutusena teostab TTJA kontrolle kaupleja tegevuste suhtes, eesmärgiga, et kauplejate tegevus vastaks kehtivatele nõuetele ning tarbija õigused oleksid kaitstud. Arvestades, et COVID viiruse levikuga on jõudsalt kasvanud e-poodidest ostlemine, siis on ka nõustamise ja järelevalvelased tegevused suundunud enam sellesse valdkonda. “Meie eesmärk turu korrastamiseks on eelkõige tegutseda ennetavalt ja nõustavalt. Paneme kõigile südamele teha koostööd, sest raske on meil kõigil, nii ettevõtjatel kui tarbijatel,” märkis Kajak.

Praegusel ajahetkel on kõige olulisem reageerida pandeemiaga seotud muredele, millega seoses on põhirõhk seatud järgmistele tegevustele:

– jätkata tarbijaõiguste kaitsmist reisisektoris;
– uurida COVID-19 pandeemia pikemaajalist mõju eurooplaste tarbimisharjumustele;
– jätkata võitlust tarbijapettuste, ebaausate turundusvõtete ja kelmuste vastu.

Euroopa Komisjon on kokku pannud uue tarbijakaitse tegevuskava aastateks 2020-2025, mis sisaldavad meetmeid Euroopa tarbijate kaitsmiseks ning millega püütakse vastata tarbijate vajadustele COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda.

See näeb ette meetmeid viies peamises valdkonnas, millega kaitsta tarbijaid ja võimaldada neil etendada käimasolevas rohe- ja digipöördes olulist rolli:

1. Rohepööre. Tarbijad on valmis vastupidavamate toodete eest rohkem maksma. Kui tarbijad saavad paremat teavet toodete vastupidavuse kohta, siis võib kõige vastupidavamate tooteversioonide müük peaaegu kolmekordistuda.
2. Digipööre. Võrreldes 2009. aastaga on interneti teel ostjate osakaal peaaegu kahekordistunud: 32%-lt 60%-le
3. Õiguste tulemuslik jõustamine ja kaitse. Komisjon aitab liikmesriikidel rakendada hiljuti ajakohastatud tarbijakaitsenorme, mis tugevdavad tarbijate õigusi, tagavad suurema digitaalse õigluse, rangemad karistused ja mõjusa mehhanismi kollektiivseks hagemiseks massikahju korral.
4. Tarbijate haavatavus. Eraldi tuleb toetada selliseid tarbijarühmi nagu lapsed, eakad või puuetega inimesed, kes vajavad spetsiaalset teavet ja on seetõttu teistest haavatavamad.
5. Tarbijakaitse ülemaailmsel tasandil. Ostud väljaspool ELi asuvatelt müüjatelt on suurenenud 17%-lt 2014. aastal 27%-le 2019. aastal.

Rahvusvahelist tarbijaõiguste päeva on ametlikult tähistatud alates 15. märtsist 1983, kuid juba 21 aastat varem tõstatas J.F.Kennedy tarbijate õiguste probleemi ühiskonnas ja seadustas tarbijate esmased õigused.

Kui Eesti tarbijal peaks tekkima probleem mõne e-kauplejaga, siis soovitab TTJA esimesel võimalusel  teha kauplejale kirjalik kaebus, milles on välja toodud tarbija konkreetne nõue. Kaupleja on kohustatud vastama tarbija kaebusele 15 päeva jooksul arvates kaebuse saamisest. Kui kaupleja ei vasta või tarbija ei nõustu saadud vastusega, siis saab tarbija pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole – https://komisjon.ee/et/avalduse-esitamine.

NB juhtimaks tähelepanu tarbija õigustele, tähistab TTJA terve selle nädala erinevate tegevustega tarbijaõiguste nädalat, jälgi meie tegevusi ja tarbijamänge TTJA sotsiaalmeedias ja TTJA kodulehel.

Lugupidamisega

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

…

[Kärbitud sõnum]  Vaadake kogu kirja

Manuste ala

   ETL   EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi- SafetyGate – aruanne 2020. aasta kohta.

Toote ohutus on ühine mure ja vastutus kõikide liikmesriikide vahel.

SafetyGate kiirhoiatussüsteemile, mis hõlmab 31 riiki,  laekus möödunud aastal üle 2200 teatise mittetoidukaupade kohta, kus on eiratud ohutusnõudeid.

Aasta aastalt need numbrid aina suurenevad.

Muidugi suurenesid näitajad ka COVID-19 pärast ja seda peamiselt maskide arvelt nende mittesobivuse pärast – 161 juhtumit,  aga samuti laekusid teated desinfitseerimisvahendite kohta, mis sisaldasid toksilisi kemikaale nagu metanool, mille tagajärjel võib jääda pimedaks või koguni surra kui seda alla neelata.

Iga teade omakorda võib tähistada paljusid vigaseid tooteid ja samas võib aruanne illustreerida vaid jäämäe tippu kuna paljud tooted võivad turvavõrgust läbi libiseda.

Tooteohutuse seadus, mis pärineb aastast 2001 ei ole loodud praeguseks ajastuks

kui ostlemine toimub suuresti veebis ja samas on tarbijatel võimalus hõlpsasti soetada  erinevaid nutikaid tooteid.

Mänguasjad – 27%, mootorsõidukid – 21% ja elektriseadmed -10%  on jätkuvalt kõige rohkem ohustatud tooterühmad.

Kuna sel aastal on Komisjonil plaanis muuta Euroopa Liidu tooteohutuse seadust, siis sellised tooted nagu mööbel, lastehooldustooted ja tekstiil saavad oma ohutust oluliselt suurendada.

Eesti Tarbijakaitse Liit loodab, et võetakse vastu tulevikukindel tooteohutuse seadus, milles tunnistatakse nutikatest seadmetest tulenevaid riske ja mis garanteerib tarbijatele, et toode oleks ohutu ja turvaline kogu selle eluea jooksul mitte ainult turule laskmisel.

Kõikidele tarbekaupadele tuleks laiendada rangemaid eeskirju turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning tõenduspõhiste õigusaktide ja tehnilise standardimise toetamiseks luua kogu Euroopa Liitu hõlmav õnnetuste ja vigastuste andmebaas.

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

EESTI TARBIJAKAITSE LIIT,

 21.oktoober 2020

Tallinn

Sakala 23a

Euroopa Parlament soovitab veebiturgude rangemat reguleerimist.

Mõned nädalad enne digitaalseid teenuseid käsitleva seadusandliku ettepaneku  avaldamist võtsid parlamendiliikmed eile vastu soovitused selle suure reformi rangemaks reguleerimiseks.

Digitaalteenuste seaduse eesmärk on uuendada  ELi reegleid, mis pärinevad 2000. aastast ja mis puudutavad platvormide rolli veebipoodides ning kaupade ja teenuste müümist veebi vahendusel.

Veebis ostlemine on Euroopa Liidus kogunud sel aastal suurt populaarsust, aga tarbijad sattuvad  üha sagedamini petturlike reklaamide, võltsitud ülevaadete ja ohtlike toodete ohvriteks.

EP võttis vastu resolutsiooni, milles soovitatakse muu hulgas:

• Veebiturud peavad olema kohustatud jagama kasutajatele täpsemat teavet nii oma tegevuse kui müüdavate toodete ohutuse kohta;
• Vähendama sihitud reklaami mahtu;
• Kehtestama sisu optimeerimise suhtes rangemad reeglid;
• Suurendama andmete kogumise läbipaistvust,
• Tõhustama platvormide järelevalvet ning trahvide määramist;
• Välismaised teenuste pakkujad peavad järgima ELi eeskirju;
• Kehtestama erireeglid suurtele platvormidele.

Oleme seisukohal, et tarbijad vajavad rangemaid tarbijakaitse eeskirju ja neid kahjustava väärinfo vastu võitlemise reegleid, seepärast tervitame Euroopa Parlamendi soovitusi digitaalteenuste seaduse ajakohastamise kohta, mis panevad aluse uutele standarditele digitaalmajanduses.

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor    

6411697

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

8. 10.2020

Seoses kütteperioodi algusega tuletab TTJA meelde gaasiseadmete hooldamise vajadust

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et gaasiseadmeid ja nendega seotud korstnaid ning ventilatsiooni tuleb regulaarselt hooldada ja kontrollida. 

„Hoolduse õigeaegsel tegemata jätmisel või vale seadistamise korral võib seadme töö efektiivsus väheneda,“ selgitas TTJA peadirektor Kaur Kajak. „Sealt edasi võib hooldamata gaasiseade ja ummistunud korsten või mittetoimiv ventilatsioon kergesti hakata tootma vingugaasi. Kahjuks on vingugaas viimastel aastatel põhjustanud nii hukkunute kui ka kannatanutega õnnetusi, mida  saanuks ära hoida, kui vingugaasiandur oleks nähtamatust mürgist õigel ajal häiresignaaliga märku andnud.“

Vingugaasiga seotud häireteateid on sel aastal septembrikuu seisuga 67, eelmise aasta samal perioodil oli 57. „Suurenenud teadete arv võib näidata ka seda, et inimesed on endale rohkem vingugaasiandureid soetanud,“ lisas Kajak. Enamasti pöördutakse teadetega siis, kui vingugaasiandur annab häiret. Sellisel juhul on ilmselt tekkinud olukord, kus gaasi põlemiseks ei jätku piisavalt õhku ning seetõttu hakkab tekkima mürgine vingugaas, mis levib eluruumi.

Gaasiseadmega ruumides ei tohi ventilatsiooniavasid sulgeda, sest gaas vajab põlemiseks õhus sisalduvat hapnikku. Kui hapniku juurdevool on piiratud, toimubki hapniku puudusest tingituna mittetäielik põlemine, mille käigus tekib vingugaas. Vingugaas on lõhnatu, värvitu, maitsetu ja mürgine.

Hooldamata torustikust võib märkamatult lekkida gaasi, mille lõhna veel tunda ei ole. Gaasilõhna tundmise korral võib olla tegu juba ohtliku lekkega. Hooldamise käigus tuvastatud lekked tuleb lasta pädeval gaasitööde tegijal kõrvaldada.

Gaasiseadmetele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik või kasutaja. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate torustike ja seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Gaasiseadmete paigaldamisel ning hooldamisel tuleb lisaks õigusaktidele järgida ka seadme kasutusjuhendit ning selles välja toodud hoolduse sagedust.

Gaasiseadme hooldamist ja temaga seotud korstna hooldustöid ei tohi teha ise. Gaasitorustike ja seadmete remonti ning hooldust võib teha ainult vastavat eripädevust (A-kategooria gaasitööde vastutav isik) omav isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering. Gaasiseadme korstnat tohib puhastada ainult pädev korstnapühkija (4. või 5. taseme kutse).

Korstnaga ühendatud gaasiseadmega eluruumis peab olema töötav vingugaasiandur. Vingugaasiandur tuleb paigaldada vastavalt seadmega kaasasolevale paigaldusjuhendile.

Lisainfot gaasitööde tegijate ja kontrolli teostajate kohta leiab majandustegevuse registrist ja TTJA kodulehelt siit.

Vingugaasist loe lähemalt www.vingugaas.ee

Lugupidamisega

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 6201904|5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

2. oktoober 2020

TTJA algatas reisiettevõtja Scandinavian Tours OÜ tagatise kasutamise menetluse

Reisiettevõtja Scandinavian Tours OÜ (registrikood: 10658344) teavitas 02.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA), et ei suuda oma maksevõime tõttu täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi reisijate ees, millest tulenevalt algatas TTJA tagatise kasutamise menetluse.

TTJA kogub reisijatelt avaldusi ära jäänud pakettreisi või selle osa või lunastamata pakettreisi kinkekaardi eest tasutud raha tagasi saamiseks.

Avalduse esitamiseks tuleb täita ja allkirjastada vastav vorm, mille leiab TTJA veebilehelt. Avaldus koos asjakohaste lisadokumentidega tuleb saata hiljemalt 02.11.2020 e-posti aadressile reis@ttja.ee või tavapostiga Endla 10a, 10122 Tallinn.  Avalduse esitamise tähtaja järgselt esitatud avaldused jäävad läbi vaatamata.

Reisiettevõttel Scandinavian Tours OÜ on kehtiv tagatis kogusummas on 60 000 eurot ning tagatiste väljaandjaks on Luminor Bank AS.

Reisikorraldaja tagatist kasutatakse reisijate reisilt tagasitoomiseks, vajadusel tagasitoomiseni majutamiseks, reisitasu tagastamiseks reisijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ära jäänud osa eest, tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest.

Nendel reisijatel, kes maksid reisi eest krediitkaardiga, soovitame ühendust võtta oma pangaga, et uurida makse tühistamise võimaluste kohta.

Kui reisiostja oli jõudnud sõlmida ka reisitõrkekindlustuse, tuleks pöörduda oma kindlustusfirma poole ja küsida üle, kas reisifirma maksejõuetus on kindlustuskaitsega hõlmatud.

Kui reisiettevõtjalt on ostetud üksikuid reisiteenuseid, näiteks ainult lennupilet või ainult majutus, siis ei kuulu need hüvitamisele reisiettevõtja tagatise arvelt.

Kui reisiettevõtjalt on ostetud pakettreis, mille kestvusaeg on vähem kui 24 tundi, siis ei kuulu nende eest tasutu hüvitamisele reisiettevõtja tagatise arvelt, välja arvatud juhul, kui pakettreis sisaldas öist majutust.

Lugupidamisega

Airi Ilisson

Kommunikatsioonijuht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tel 5030329| airi.ilisson@ttja.ee | www.ttja.ee

Endla 10A, 10142 Tallinn