2018. aasta tarbijaturgude tulemustabel: eurooplaste usaldust teenuste vastu tuleb suurendada

Euroopa Komisjon avaldas täna 2018. aasta tarbijaturgude tulemustabeli, mis annab ülevaate ELi tarbijate hinnangutest 40 kaupade ja teenuste sektorile.

12/10/2018
Üldine usaldus turgude vastu on alates 2010. aastast suurenenud, kuid aruande järgi usub ainult 53% tarbijatest, et teenustesektorite ettevõtjad järgivad tarbijakaitsenorme. Kaupade puhul on see näitaja üksnes veidi kõrgem (59%). Võrreldes 2016. aasta tulemustabeliga ei ole tarbijate kindlustunne kasvanud. Enamikus ELi liikmesriikides on tarbijate jaoks eriti problemaatilised telekommunikatsiooni-, finants- ja kommunaalteenuste (vesi, gaas, elekter, postiteenused) sektor. Positiivne on see, et aruande kohaselt on Ida- ja Lääne-Euroopa vahelised erinevused tarbijate kindlustundes tasapisi vähenemas. Tarbijate kindlustunne on suur isikuteenuste (juuksuri- ja spaateenused), puhkusemajutuse ja puhkusepakettide puhul.[…]

Allikas: Euroopa komisjon

„Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“

Osalesin eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu liikmena konverentsil „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mille eesmärgiks oli tutvustada „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) koostamise lähtekohti ja arutada valikuid selle koostamisel.

REKK 2030 on dokument, mis annab Euroopa Komisjonile ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses aastani 2030.  

REKK 2030 koostamise aluseks on EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus, mis avaldatakse ametlikult eeldatavasti selle aasta lõpus.

REKK 2030 peab kirjeldama Eesti panust ja meetmeid EL 2030 kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks.

REKK 2030 on oluliseks info allikaks kliimat ja energiamajandust mõjutavate meetmete rahastamise planeerimisel tulevikus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.

REKK 2030 materjalidega saab tutvuda alljärgnevatel linkidel:

  • Infot energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse menetlemise kohta Euroopa Liidu institutsioonides saab jälgida:

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

64112697

Euroopa Komisjon – Pressiteade: Uus kokkulepe tarbijatega: komisjon tugevdab ELi tarbijate õigusi ja õiguskaitset

Euroopa Komisjon esitas 11.04.2018.a. algatuse „Uus kokkulepe tarbijatega“, mille eesmärk on tagada, et Euroopa tarbijad saavad oma liidu õigusaktidest tulenevaid õigusi täiel määral kasutada.

ELi kehtivad tarbijakaitse-eeskirjad on juba praegu ühed maailma rangeimad, kuid hiljutised juhtumid (nt Dieselgate) on näidanud, et nende täiemahuline jõustamine on keeruline. Uus kokkulepe annab kvalifitseeritud üksustele võimaluse esitada tarbijarühma nimel esindushagi. Ühtlasi saavad liikmesriikide tarbijakaitseasutused suuremad volitused karistusi määrata. Lisaks sellele laiendatakse tarbijakaitset veebitehingutele ning selgitatakse, et kvaliteedierinevuste kasutamine tarbijate eksitamiseks on keelatud.

Allikas: Euroopa komisjon

Tarbijakaitseamet hoiatab tervisepood24.ee eest

Tarbijakaitseameti pressiteade

02.08.2018

 

Tarbijakaitseamet hoiatab tervisepood24.ee eest

Viimasel ajal on oluliselt suurenenud tarbijate pöördumised seoses Commerce Invest OÜ veebipoega, mis asub aadressil www.tervisepood24.ee. Tarbijad on nimetatud veebipoest tellinud nii puugivõrusid kui muid tooteid, aga neil ei ole võimalik kasutada oma seadusejärgset 14-päevast taganemisõigust.

Pöördumistest nähtub, et tellitud toodete tarnega on probleeme, tooted ei vasta lubatule ning ettevõttega probleemide lahendamiseks kontakti saamine on raskendatud või lausa võimatu.

Commerce Invest OÜ veebipoes tervisepood24.ee on praegu müügil kolm toodet – ortopeedilised plaastrid, magnetitega rühikorrigeerija ja ortopeedilised tallatoed. Tarbijad on samast veebipoest tellinud ka puugivastaseid käevõrusid.

Internetist ostes tasub olla tähelepanelik, sest sama ettevõtja võib tegutseda ka teistel domeenidel või sotsiaalmeedias. Samas on viimasel ajal ka taoliste imetoodete reklaame näha ka paberlehtedes.

Commerce Invest ei ole täitnud tarbijavaidluste komisjoni otsuseid, siis on ta lisatud nii e-poodide musta nimekirja kui ka komisjoni otsuseid mittetäitvate ettevõtete nimekirja ehk komisjoni musta nimekirja, mis on avaldatud tarbijakaitseameti veebilehel.

Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et tarbija oleks skeptiline toodete suhtes, mille reklaamimisel lubatakse imelisi omadusi. Eriti viimasel ajal on märgata üha aktiivsemat reklaamimist toodetele, mille kasutamisel lubatakse tervenemist mõnest kroonilisest haigusest või omistatakse muid uskumatuid omadusi. Amet soovitab taolistesse toodetesse suhtuda ettevaatusega, sest nende kasutamine ei pruugi anda lubatud tulemust. Paraku on tellimusest ka raske taganeda ja raha tagasi saada või ei saabu tellitud kaup üldse tarbijani, nagu nähtub katervisepood24.ee veebipoe puhul.

Reklaamiseadusega on keelatud reklaamid, mis tuginevad inimeste ebausul, kasutavad ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust või esitavad valeteavet. Viiteid ravitoimele võib kasutada vaid ravimitel. Reklaamid ei tohi jätta ka muljet, et esitataval teabel on teaduslik alus, kui see tegelikult puudub. Seega on tavatoodetel on keelatud kasutada väiteid, nagu kaup või teenus ravib, leevendab või tõkestab haigusi, talitushäireid või väärarendeid. Levinumad eksitavad väited on „põletikuvastane“, „tervendav“, „raviv“, „leevendav“ või „raviomadustega“.

Tarbijakaitseamet paneb inimestele südamele, et nad suhtuksid sotsiaalmeedias, ajalehtedes ja mujal reklaamitavatesse liba- ja imetoodetesse realistlikult ning oma majanduslikke huvisid silmas pidades tasuks kahtlasena tunduvatest pakkumistest hoiduda.

Loe libatoodete ja libamüüjate kohta täpsemalt ostatargalt.ee veebist.

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
turujärelevalve osakonna juhataja
Tel: 53308076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Tähelepanematus autot rentides võib tuua ootamatuid lisakulusid

EL tarbija nõustamiskeskusesse pöörduvad sageli tarbijad, kelle krediitkaardilt on pärast välismaal auto rentimist võetud ootamatuid summasid. Apsakaid juhtub nii tarbija pealiskaudsusest lepingu lugemisel ja mõnikord võetakse tarbija krediitkaardilt maha tasusid ka alusetult.

Autorendi lepingud on ettevõtete lõikes erinevad, sest EL tasandil ei ole ühtset regulatsiooni, nagu see on kehtestatud näiteks pakettreiside või interneti teel sooritatavate ostude puhul. Seega võta rahulikult aega lepingu lugemiseks juba kodus broneeringut tehes ja kohapeal.  Mõnikord sisaldavad rendilepingud tarbijale kahjulikke tingimusi ning on ülesehitatud selliselt, et tarbija ei hooma, milliseid lisatasusid ta allkirja andes maksma soostub.

Kuna autot renditakse kõige sagedamini just välisriigis, on lepingud enamasti võõrkeelsed. Palu endale esitada inglisekeelne rendileping. Siiski võib suuremate ettevõtete puhul saada lepingu isegi eesti keeles.

Erinevad lisatasud võetakse tarbija arvelt maha pärast renditeenuse kasutamist ja tavaliselt ilma eelneva teavituseta. Lisatasud võivad olla lepingusse eelneva kooskõlastuseta sisse kirjutatud, mistõttu tuleb enne allkirjastamist veenduda, et summad klapivad.

Täpsusta broneerimisel, mida hind sisaldab ning kas antud hind kehtib ka selles riigis, kust auto kätte saad või on sealsed hinnakirjad erinevad ning kas autoga võib sõita ka välisriiki. Esialgne hind ei pruugi sisaldada ka kindlustust või muud lisanduvat tasu, näiteks kohalikud maksud, turvatool lastele, õigus kasutada teist juhti, GPS-seade, hooajal kohustuslikud rehvid, õigus tagastada auto tühja bensiinipaagiga, kiirtee kasutamise perioodikaart jms.

Kes tangib?

Tankimist puudutavad kokkulepped lepingus võivad olla erisugused. Kui lepingus on nõutud tagastamine täispaagiga, siis tühja paagi puhul võib sellega kaasneda trahv, mis arvatakse maha sinu krediitkaardilt. Osad firmad lubavad tühja paagiga tagastamist, aga siis on kütusetasu  märkimisväärselt suurem, kui oleks maksnud ise auto tankimine tanklas. Sellistel juhtudel tasub enne auto loovutamist toimunud tankimisest säilitada kviitung, millel on märgitud ka tankimise kuupäev ja kellaaeg. Soovitav on pildistada ka bensiinipaagi näidikut, et kaitsta end hilisema väite eest, nagu oleks auto tagastatud tühja paagiga. Sellised juhtumid ei ole harvad.

Lepingus võib olla ka kokkulepe, et paagitäis kütust sisaldub rendihinnas ning rendifrma eeldab, et tarbija sõidab paagi võimalikult tühjaks.

Kindlustus on oluline osa hinnast

Kindlustusfirmade vastutus erineb riigiti märkimisväärselt. Tavaliselt kehtib autorendi puhul vaid kõige üldisem kindlustus, mis ei pruugi katta eriolukordades tekkinud kahjusid. Täpsusta, mis saab siis, kui kindlustus ei kata autole tekitatud kahjude kõrvaldamise kulu ning millisel juhul kindlustus üldse ei kehti. Uuri ka, kas kindlustusega on kaetud ainult auto rentinud juht või laieneb see ka lisajuhile. Vastasel juhul võid õnnetuse korral sattuda olukorda, et kindlustus ei kehtigi, kui roolis oli teine juht.

Fikseeri auto seisukord

Auto kättesaamisel vaata see väga põhjalikult nii seest kui väljast üle. Kõikidest vigastustest, sh kriimustustest ja täketest, mille avastad auto kättesaamisel, kuid mida ei ole rendilepingus fikseeritud, tasub enne auto kasutamist teavitada rendifirmat ning nõudma, et need  kirjalikult vormistataks. Võimalusel tasub vigastusi ka pildistada.

On juhuseid, mil rendiettevõte esialgu väidab, et väikesed kriimud auto kerel ei tekita tarbijale täiendavaid kulusid, neid ei fikseeritud. Ent hiljem on tarbija krediitkaardilt maha võetud summade põhjenduseks just viidatud samadele kriimudele.

Näiteks tarbija rentis Saksamaal auto, mille tagastamisel teatas autofirma töötaja, et kõik on korras ja ühist ülevaatust ei ole vaja. Paar päeva hiljem võttis rendifirma tarbija krediitkaardilt omavastutuse raha 950 euro ulatuses põhjendades seda täkkega esiklaasil. Täkete olemasolu tõendasid nad fotodega. Tarbija aga ütles, et tema tagastamise ajal neid täkkeid esiklaasil ei olnud. Tarbija vaidlustas broneeringu pangas, kelle abiga sai raha tagasi. Seepeale saatis ettevõte tarbijale veidi suurema summaga arve, mis sisaldas esiklaasi vahetamise tasu. Tarbijale öeldi veel, et kui arvet ei maksa, pannakse ta autorendifirmade musta nimekirja ja tasumata arvet hakkab nõudma inkasso. Tarbijal aga ei ole auto üleandmise hetkel tehtud ühtegi fotot, mis aitaks tõendada tema väidet, et auto tagastamise ajal täket esiklaasil ei olnud.

Kontrolli lisavarustust

Tasub hoolikalt üle vaadata ka muu varustus ja võimalusel seda pildistada. Nõustamiskeskusesse on pöördunud murelikke tarbijaid, kelle krediitkaardilt on võetud summa rehvipumba, tõkiskingade vms puudumise pärast, kuigi tarbija neid pagasiruumist ei eemaldanud. Hiljem võib tõendamine tarbija jaoks keeruliseks osutuda.

Näiteks rentis tarbija Horvaatias rendiauto koos kahe turvatooliga lastele. Kui pere oli hotelli majutatud, läks üks pereliikmetest autole järgi ning autot vastu võttes vaatas, et turvatoolid olid pagasiruumis. Hotelli jõudes istmeid paigaldama hakates selgus, et turvatoolid olid väga kulunud ja amortiseerunud, et neid ei saanud turvavöödega autosse kinnitadagi. Esitatud pretensiooni peale kutsus rendifirma tarbija koos auto ja turvatoolidega nende esindusse tagasi, ent ka asenduseks pakutud turvatoolid olid samuti kasutuskõlbmatud. Tarbija otsustas lepingust taganeda ja taotles broneerimiskeskkonna kaudu makstud raha tagasi. Rendifirma keeldus raha tagastamisest väites, et see oli tarbija enda otsus tagastada auto plaanitust varem ning vigaste turvatoolide teemat ettevõte üldse ignoreeris.

Väljaspool tööaega auto tagastamine

Ka auto tagastamisel tuleb see hoolega koos rendifirma esindajaga üle vaadata ja kindlasti vormistada üleandmisakt, kus fikseerida seisukord. Kui aktis jäetakse mõned kohad täitmata, kriipsuta need enne allkirjastamist läbi, et hiljem ei oleks võimalik sinna midagi lisada.

Püüa vältida auto tagastamist väljaspool rendifirma tööaegu. Vastasel juhul pead arvestama, et ettevõtte esindaja ei saa koos sinuga autot üle vaadata ja fikseerida auto seisukord, sh läbisõit. Siis võidakse sulle esitada arve auto kahjustuste kohta, mida sa ei ole autole põhjustanud. Paraku ei ole sul kuidagi võimalik tõendada, et neid kahjustusi ei esinenud autol nii kaua kuni see oli sinu valduses.

Näiteks tagastas tarbija Itaalias renditud auto varahommikul lennujaamas pannes võtme tagastuskasti ajal, mil rendifirma ei olnud veel tööpäeva alustanud. Hiljem sai tarbija e-kirjaga arve, milles oli läbisõit märgitud tegelikust 600 km suurem.

Kaebuse esitamine

Kui sul on pretensioone autorendifirmale ja krediitkaardilt on võetud maha summasid ilma selgete põhjendusteta, tee rendifirmale kohe kirjalik kaebus. Kaebuses märgi selgelt oma nõue ja lahendusettepanek tekkinud olukorra parandamiseks. Kui esitad kaebuse rendifirma kodulehel oleva vormi vahendusel, tee esitatud pretensioonist endale ekraanitõmmis (print screen), et vajadusel tõendada kaebuse esitamist. Ära kunagi lisa kaebusele originaale lepingust, tšekkidest vms.

Kui rendifirmaga omavahel lahenduseni ei jõua, siis tasub abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseameti juures tegutsevasse EL tarbija nõustamiskeskusesse, mis tegeleb just piiriüleste tarbijaprobleemide lahendamisega.

Näited tarbija krediitkaardil täiendavalt maha võetud summadest

  • 4600 eurot vigastuste tekitamise eest, mis tekkisid autole selle teisaldamisel seoses vales kohas parkimisega.
  • 136 eurot küpsisepuru eest autosalongis.
  • 320 eurot väidetava kriimustuse eest auto kerel.
  • 191 eurot täiendavalt talverehvide eest (talvel).
  • 755 eurot bensiiniluugi kahjustamise eest.
  • 163 eurot lisakindlustuse eest, mille olemasolust tarbija ei olnud teadlik.
  • 103 eurot akna avamise lüliti kahjustamise eest.
  • 212,99 eurot auto 30 minutit hilisema tagastuse pärast (väidetavalt uue päeva renditasu).
  • 354,08 eurot tagumise stange kriimustuste eest (mis olid seal juba enne rendiperioodi algust.

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!