Internetiavarused on täis pahatahtlikke programme, viiruseid ja petuskeeme, mis võivad pahaaimamatu internetikasutaja kerge vaevaga konksu otsa tõmmata. Selleks, et internetti turvalisemalt kasutada, tasub meeles pidada mõningaid näpunäiteid.
Kui kahtled, siis kustuta ära
Pahavara ning erinevad skeemid andmete varastamiseks muutuvad järjest targemaks ning kui e-postile saabub kahtlane kiri, mille päritolu sa ei tea, siis targem on kirja mitte avada ja see otse prügikasti saata. Kui siiski oled kahtlase meili avanud, siis kindlasti tuleks vältida kaasas olevate manuste või linkide avamist. […]
Allikas: https://digitark.ee/kuidas-turvaliselt-internetti-kasutada/
Selgitage lapsele, miks praegu tuleb kodus olla
Rääkige lapsele koroonaviirusest tema vanust arvestades tõepäraselt ja looge usalduslik suhe, et ta julgeks alati küsida asjade kohta, millest ta aru ei saa või millest ärevusse satub. Näiteks uudised või inimeste käitumine sotsiaalmeedias. Arutage, kas tasub nalja heita, kui inimesed ostavad wc-paberit kokku või lehvitavad mobiiltelefoniga aknal. Hea lugemine, kuidas lapsele koroonaviirusest rääkida […]
Allikas: https://www.targaltinternetis.ee/uudised/2020/03/10-nippi-uudiste-toesuse-hindamiseks/
Tarbijakaitseamet pani kokku suure ülevaate küsimustest, mis tarbijatel eriolukorraga seoses tekkida võivad. Vahendame neist olulisemad.
Mida teha, kui kinkekaart või -pilet aegub ajal, mil teenust ei ole võimalik riikliku eriolukorra tõttu lunastada?
Kui kinkekaart või -pilet aegub olukorras, kus teenust ei ole võimalik riikliku eriolukorra tõttu kasutada, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi/pileti eest tasutud summa, teatab tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet (TTJA).
Seega soovitab amet pöörduda kaupleja poole, kelle poolt on kinkekaart väljastatud. Tasub uurida kaupleja kodulehel olevat infot, sest praeguses olukorras on mitmed kauplejad ise kõik vajaliku info üles pannud.
Kas kaupleja võib keelduda kinkekaardi eest tasutud summa tagasi maksmisest, kui tarbijal oli võimalus kasutada kinkekaarti ettevõtte e-poes, aga mitte kinos (Apollo näitel – e-pood ja raamatupoed on avatud, kuid kino suletud)?
Tarbijal ei ole õigust lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi eest tasutud summa, kui kaupleja pakub kinkekaardi kasutamiseks alternatiivi. Kui tarbija ei saa kinkekaarti kasutada kinos, aga kinkekaardi kasutamine kaupleja e-poes on võimalik, siis lepingust taganemise õigust ei ole.
Kuidas käituda, kui olen tellinud teenuse, nt ürituse korraldus, millest soovin nüüd taganeda?
Esmalt soovitame pöörduda teenusepakkuja poole. Kui teenusepakkujale on makstud ettemaks ja tarbija soovib teenusest loobuda, siis on teenusepakkujal õigus ettemaksust maha arvata juba kantud kulude osa ning sellest ülejäänu peab ta tarbijale tagastama.
Kui aga tarbija ei ole teinud ettemaksu, aga soovib teenusest loobuda, siis on teenusepakkujal õigus nõuda tarbijalt mõistlikku hüvitist juba tehtud kulutuste eest. See, kas ja millised kulud on teenusepakkuja teinud, on tema enda tõendada.
Kas teenuseid saab ka hiljem sama kinkekaardi alusel tarbida (mis sest et aegunud)?
See on kokkuleppe küsimus kinkekaardi väljastajaga, mitmed kauplejad pakuvad seda võimalust ise. Soovitame pöörduda kinkekaardi väljastanud kaupleja poole. Vaidluse korral saab tarbija tugineda õiguskaitsevahenditele (nõuda kohustuste täitmist, nõuda kahju hüvitamist jne). Kindlasti tuleb sellised kokkulepped sõlmida kirjalikult.
Üritus jäetakse ära koroona leviku pärast, mis saab piletirahast?
Tarbijal saab lepingust taganeda ja küsida tagasi kogu makstud tasu. Kokkuleppel võib tagasimakse asendada ürituse toimumisega hilisemal kuupäeval või anda võimalus külastada mõnd teist aasta lõpupoole toimuvat üritust, kuhu tarbija saab siseneda juba lunastatud pääsmega või hüvitada kulu kinkekaardiga.
TTJA palub tarbijatel arvestada, et hetkel võib ettevõtjatel esineda viivitusi päringutele ja nõuetele vastamisel. “Palume tarbijatelt selles osas mõistvat suhtumist ja kannatust!” seisab ülevaates.
Kui mul on spordiklubiga tähtajaline leping, siis millised tingimused mulle seoses eriolukorraga kehtivad?
Tähtajaliste lepingute puhul soovitab TTJA pöörduda teenusepakkuja poole ning uurida erinevaid võimalusi olukorra lahendamiseks, nt lepingu peatamist, kinkekaarti, hinna alandamist või muud kokkulepet. Samas on tarbijal õigus ka vääramatu jõu tõttu lepingu lõpetada, kuid soovitame seda võimalust kasutada ainult viimase abinõuna.
TTJA palub tarbijatel arvestada, et hetkel võib ettevõtjatel esineda viivitusi päringutele ja nõuetele vastamisel. “Palume tarbijatelt selles osas mõistvat suhtumist ja kannatust!” seisab ülevaates.
Reisikindlustus?
Kui sõlmitud on reisikindlustus, tasub ka kindlustusandjalt täpsemalt uurida kindlustuskaitse ulatuse ja selle tingimuste kohta. See millised reisikindlustuse tingimused tarbijale kehtivad, sõltub konkreetsest sõlmitud lepingust, nt millisesse piirkonda reisid, kui kaua reis kestab ja kas oled sõlminud reisitõrkekindlustuse.
Mida teha, kui soovin 14 päeva jooksul sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda, kuid riikliku eriolukorra tõttu on ettevõtte tegevus peatatud? Kas 14-päevane taganemisõigus peatub?
Riikliku eriolukorra kehtestamine ei anna kauplejale õigust jätta tarbija pretensioonid lahendamata. Kui tarbija soovib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda, peab kaupleja seda tarbijale võimaldama. Juhul kui tarbijal on kaupleja tegevuse või ostetud kauba suhtes pretensioon, on tal õigus see kirjalikult kauplejale esitada ning kaupleja on kohustatud 15 päeva jooksul pretensioonile vastama, teatades nõude rahuldamiseks või kaebuse võimalikust lahendusest.
Tahan osta poest tagavaraks suurema koguse toiduaineid. Kas kauplejal on õigus piirata minu poolt ostetavaid koguseid?
Kaupleja ei saa otseselt keelata kaubakoguse suurust. Juhul kui kaupleja soovib piirata mõne toidukauba või esmatarbekauba ühekordseid müügikoguseid, tuleb sellekohane teave kindlasti esitada müügikohas nähtaval kohal. Selle küsimuse saab otsustada üksnes kaupleja ja seda otsust peab ta olema suuteline ka põhjendama. Üheski seaduses hetkel sellekohaseid sätteid ei ole ja kaupleja peab oma tegevuses juhinduma kaubandustegevuse headest kommetest ja tavadest.
Mu lend tühistati, mis on mu õigused?
Kui lennuettevõtja lennu tühistab, on reisijal õigus lennupileti raha tagasi saada (kui reis sai alguse EL-st või kolmandast riigist, aga lendu teostas EL vedaja). Lisaks on reisijal õigus lennuettevõtja abile ja hoolitsusele, näiteks toitlustuse või majutuse tagamine, kui inimene ootab esimesel võimalusel toimuvat asenduslendu. Tuleb arvestada, et asendusteekonna pakkumine esimesel võimalusel ei pruugi lennuvedajal olla praegu objektiivselt võimalik.
Kui reisija valib piletiraha tagastamise või asenduslennu hilisemal kokkulepitud kuupäeval, siis ei ole lennuvedajal enam kohustust reisija eest hoolitseda.
Juhul, kui asukohariik on sulgenud piirid ja/või ei toimi rahvusvaheline transport, võtke ühendust välisministeeriumiga e-maili aadressil konsul@mfa.ee, (lisage oma isikuandmed ja probleemi kirjeldus) või Eesti saatkonnaga, et riik saaks teid edasi juhendada.
Kõiki TTJA koostatud küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.
Märksõnad: eriolukord, tarbimine
Vastavalt valitsuse 12. märtsil tehtud otsusele kehtib eriolukord Eestis 1. maini, see kuupäev kaasa arvatud. Elukorralduse muutus puudutab koole, reisimist, kultuurielu ja vabaaja veetmist ning asutuste külastamist.
Koondasime kokku olulisema info eriolukorraga kaasnevatest praktilistest muudatustest ja informatsioonist.
Riigi infotelefonid
1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta) […]
Tippkohtumine on iga-aastane foorum, millele kogunevad peamised Euroopa ja rahvusvahelised poliitikakujundajad ja sidusrühmad.
Aastate jooksul on tippkohtumine saanud oluliseks võimaluseks suurendada teadlikkust tarbijapoliitika valdkonnas ja peamiseks vahendiks tarbijate huvide integreerimisel Euroopa Liidu poliitikasse.
Ürituse korraldaja Justiits- ja Tarbijavolinik Didier Reynders oma avakõnes tutvustas tuleviku tarbijapoliitika strateegiat, mis täiustab Euroopa turumajandust üleminekul digitaalsesse ajastusse. Tarbijad on rohelise ja digitaalse ülemineku võtmeisikud.
Millised väljakutsed seisavad tarbijate ees rohelisel ja digitaalsel üleminekul?
Tehisintellekt muudab nii tarbijaturgude ja kogu ühiskonna senist toimimist.
Uute tehnoloogiatega kaasnevad ka riskid ja väljakutsed tarbijatele, mis on seotud turvalisuse, eetika, juriidika ja keskkonna temaatikaga.
Praegune õigusraamistik tekitab juriidilisi küsimusi ja selles on vastuolulisusi, mida ei saa täita üksnes eetiliste juhistega.
Juurdepääs õigusvahenditele ja hüvitistele on võtmeküsimused kui me räägime tarbija usaldusest, majanduslikest huvidest ja ohutusest uute tehnoloogiate omaksvõtmisel.
Ohutus ja tarbijakaitse e-kaubanduses ehk kuidas digitaliseerimine muudab tarbijate käitumist ja tarneahelat.
Tarbijauuringud ja testid näitavad, et suur osa veebikaubanduse vahendusel ostetud toodetest on ohtlikud ja vastuolus EL-i seadusraamistikuga – süttivad mobiiltelefonide laadijad, toksilised kemikaalid kosmeetikatoodetes, ohtlikud mänguasjad, laste tekstiilitooted, mis võivad põhjustada lämbumist jne., neid tooteid on üsna palju.
Seoses e-kaubanduse kasvuga globaalselt on tarbijad seatud olukorda, kus nad ei pruugi tajuda riski ja ohtu. Tarbijatel on õigus eeldada, et kõik tooted ja teenused on ohutud ja ohutus peab olema tõestatud enne turule laskmist.
EL peab tagama meile turvalise keskkonna ja seepärast tuleks üle vaadata Tooteohutuse, Tootevastutuse ja e-kaubanduse direktiivid, aga samuti muuta efektiivsemaks turujärelevalve ja uuendama tollikontrolli.
Tarbijate ostukäitumine on muutunud radikaalselt, sest üha rohkem sooritatakse oste väljastpoolt EL-i ja isegi sotsiaalmeedia kanali Instagram vahendusel.
Erinevalt turujärelevalve reeglitest, mis on kehtestatud ühtlustatud toodetele nagu mänguasjad ja olmeelektroonikaseadmed on tarbijakaupadele nagu riided, kingad, mööbel, sporditarbed, lauanõud jne. kehtestatud väga nõrgad jälgitavuse reeglid. Tarbijatele on keeruline seletada miks nukuvoodi on paremini kontrollitud kui lapsevoodi.
Õiglane kohtlemine digitaalses keskkonnas.
Kuidas tagada tarbijatele õiglane kohtlemine ja õiguste kaitse internetis.
Arvati, et EL-i tarbijad on piisavalt kaitstud ka kehtiva õigusraamistikuga.
Silmas pidades aga asjaolu, et turunduspraktikad arenevad jõudsalt, siis tuleb kindlustada, et ka tuleviku ärimudelid oleksid tarbijate suhtes ausad ja õiglased.
Hiljuti vastuvõetud direktiiv 2019/2161 käsitleb nii tõhusamat jõustamist kui tarbijakaitse reeglite kaasajastamist, et muuta digitaalne majandus konkurentsi -võimelisemaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks.
Finantsteenused digitaalajastul on totaalselt muutunud kuna on lihtsustunud juurdepääs internetipõhisele teabele, mis võimaldab toodete võrdlemist ja vähendab pakkuja vahetamisega kaasnevaid kulusid.
Kas aga olemasolev seadusandlik raamistik vastab aja nõuetele ja kas digitaliseerimine on katalüsaatoriks või hoopis takistuseks finantsteenuste ühtsel turul.
Digitaliseerimine pakub tarbijatele hüvesid ja võimalusi nagu lihtne juurdepääs, mugavus, kättesaadavus, aga samas kujutab endas riske nagu küberturvalisus, andmetega seotud probleemid ja konfidentsiaalsus, tarbijate diskrimineerimine jne. Suurem osa finantstoodetest ja teenustest on keerulised, mis tähendab, et tarbijad vajavad nii adekvaatset infot kui kaitset.
Komisjon hindab praegu 2002 a. finantsteenuste kaugturunduse direktiivi, mis pakub võtmeinfot, mida tuleb tarbijatele edastada enne lepingu sõlmimist selgel ja arusaadaval viisil, aga ei täpsusta kuidas ja millal sellist infot tuleks anda. Kindlasti tuleks parendada pakutava info kvaliteeti, aga samas vähendada selle mahtu, mis tapab info olemuse.
Vastutustundlik laenamine ja võlgnevused.
Rohkem kui 10 protsendil Euroopa Liidu majapidamistest on tasumata rent või kommunaalmaksud , osamaks kinnisvaralt, neil on tagasi maksmata laenud või on sattunud võlgadesse. Mõnedes regioonides on see isegi 33 protsenti.
Võlgadesse sattumist saab ennetada vastutustundliku laenamise praktikate abil edastades eelnevalt asjakohast teavet, koolitada tarbijat ja aidata hinnata tema finantsvõimekust.
Samas agressiivsed müügipraktikad, kõrged tasud lühiajalistele laenudele muudavad tarbijad väga haavatavaks ja halvendavad nende majanduslikku olukorda drastiliselt ja langetavad elatustaset.
Võlanõustamine võib aidata tarbijaid spiraalist välja tuua, aga see pole alati lihtne lahendus ja seda ei praktiseeri ka mitte kõik liikmesriigid.
Tarbijakrediidi direktiiv on praegu ülevaatamisel, eesmärgiga ennetada ja pidurdada vastutustundetut laenamist – laenuandjad enne laenude väljastamist peavad põhjalikult analüüsima laenajate maksujõulisust.
Toodete kestvus ja ringmajandus.
Milliste probleemide ja väljakutsetega me seisame silmitsi kui räägime toodete kestlikkusest, nende parandamisest ja tarbijate huvist jagamise, rentimise ja renoveerimise vastu, mis on uudsed ja kiiresti arenevad trendid kogu maailmas.
Tarbijad soovivad jätkuvalt panustada rohelisse majandusse, aga nende tegelik osalus selles protsessis on ikka veel madal erinevate takistuste tõttu. Näiteks ei ole võimalik tooteid parandada kuna see on kas liiga kulukas või kauakestev protsess või puuduvad vastavad varuosad. Ka uued innovatiivsed trendid nagu toodete rentimine või renoveerimine on esialgu siiski ainult nishi turg.
Ökodisaini tuleb kasutada süstemaatiliselt ja seda edasi arendada kui vahendit, mille abil parendada toodete kestvust ja parandamist. Tarbijad vajavad täpsemat infot toodete kasutusea kohta ja kas see on ka kergesti parandatav – seda infot peaksid nad saama juba ostukohast.
2019 a. Komisjoni ökodisaini pakett tõi kaasa mõningase progressi selles osas, et külmetuskappide , pesumasinate ja nõudepesumasinate tagavaraosad oleksid kättesaadavad minimaalselt 7 kuni 10. aasta jooksul. Tarbijad oleksid soovinud näha paketi laiemat ulatusala kui ainult need tootekategooriad.
EL pakub välja 2020 a. märtsis uue ringmajanduse tegevuskava, mis sisaldab uusi meetmeid aitamaks tarbijatel valida kestlikke ja parandatavaid tooteid.
Rohepesu vastane võitlus.
Milliste regulatoorsete ja ja mitteregulatoorsete vahenditega me saame peatada eksitavad ja valed keskkonna alased väited.
Tõdeti, et tuleks välja töötada selgemad ja rangemad reeglid ja paremini jõustada ebaausate kaubandustavade direktiivi rohelisi väiteid puudutavat osa kuna praegune süsteem jätab lahtiseks paljud olulised kriteeriumid, sest väited on liiga üldised ja ülepaisutatud, nende teaduslikku põhjendust on raske hinnata. Seega vaja on üldist lähenemisviisi kuidas hinnata rohelisi väiteid. Võiks kaaluda ka musta nimekirja koostamist, et nimetada ja häbistada (name and shame) pettureid avalikult.
Kuidas tarbijad saavad vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Millist informatsiooni tarbijad vajavad saavutamaks 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Informatsioon on muidugi vajalik, aga ainult sellest ei piisa.
Keskkond, milles tarbijad oma otsuseid langetavad peab samuti muutuma, mis tähendab, et jätkusuutlik valik peab saama kättesaadavamaks ja atraktiivseks.
Positiivsed sõnumid peaksid aitama tarbijatel valida kestlikumaid tooteid ja teenuseid näiteks rohkem eelistada taimetoitu, auto asemel kasutada ühistransporti jne. Tähtis on need sõnumid siduda keskkonnaga, tervisega ja elustiiliga jne.
Kaasata tuleks nii sotsiaalmeedia kui ka haridussüsteem.
Komisjon peaks omalt poolt välja pakkuma vastavaid platvorme ja välja töötama EL-i ülese elustiili äppi.
Suutlikkuse suurendamine.
Arutelu käigus tõdeti, et tarbijate koolitamine selle kõige laiemas mõttes – nii teooria, piiriülesed teemad, parimad praktikad, uurimistehnikad jne. on olulised ja selleks tuleks suurendada ja optimeerida ressursse.
Samuti oleks vajalik, et EL looks ELi tarbijaagentuuri, mis käsitleks Euroopa tarbijate probleeme ja aitaks neil üle saada ka keelebarjäärist.
Tuleks moodustada noorte inimeste gruppe, et saada neilt uusi ideid tarbijakaitse valdkonna edendamiseks.
Tarbijaharidus.
Tarbijakaitse on EL-i tasemel väärtus ja alustada tuleks juba koolist, et integreerida see teema kooliprogrammi kui eraldi õppeaine või siduda see vastavate õppeainetega.
Võtmeisikud on kindlasti õpetajad ja neid tuleks varustada vastavate materjalidega ja vahenditega, vajadusel premeerida nii õpetajaid, õpilasi ja koole.
Jätkuvalt oluline on ka elukestev õpe nii tarbijatele kui äripoolele.
Kindlasti tuleks rahastada nii ELi kui riiklike projekte ja arendada uusi haridusmudeleid – nii formaalseid kui mitteformaalseid.
Jõustamine.
Selleks, et saavutada kõrgetasemeline tarbijakaitse, tuleb seadusi efektiivselt jõustada, paraku on just nõrgavõitu jõustamine suureks probleemiks – seda tõdes Komisjon hinnates 2015-2017. aastal tarbijakaitseseadust.
Olulised valdkonnad, kus tuleb jõustamist tugevdada on rohepesu, digitaalne majandus, finantsteenused, andmekaitse, ebaausad kaubandustavad ja e-kaubandus.
Hinnata tuleks kolmandatest riikidest tulevate kaupade ohutust ja parendada nende jälgitavust.
Tuleks kaaluda võimalust luua piiriülene platvorm, mis koordineeriks jõustamist ja lihtsustaks protseduure.
Kollektiivne kaebuste lahendamise süsteem peaks olema operatiivne, et tarbija teaks, milline asutus on kompetentne ja pädev tema probleemidega tegelemiseks.
Teadlikkuse tõstmine ja jagamine.
Monitoorida tuleks valdkondi nagu reisimine, veebikaubandus, teenused (auto rent), finantsturud, toodete kestlikkus ja säästlik tarbimine.
Selleks et efektiivselt valdkondade tulemuslikkust hinnata on vaja vastavaid standardeid, võrreldavat infot ja indikaatoreid nagu tarbijate kaebuste arvu, ODR kasutust, kahjustusi, vigastusi jne.
Tarbija punktitabeli (Consumer Scoreboard) sarnast infomaterjali oleks jätkuvalt vaja, et omada ülevaadet ja võrreldavat teavet EL-is toimuvast.
Euroopa tarbijapoliitika alane koostöö.
Kuna me toimime ühtse siseturu tingimustes on vaja erinevate osapoolte aktiivset panust, tagamaks tasakaalustatud seadusandlik raamistik ja efektiivsed jõustamisstruktuurid. ELi tasandil koostöö ja koordineerimise tulemusel peab olema tarbijakaitse kõrge tase tagatud kõikides liikmesriikides.
Tuleb jätkata ja arendada dialoogi erinevate sihtgruppidega neid konsulteerides ja kaasates Erasmuse, veebikoosolekute, uudiskirjade ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu ja reklaamida parimaid praktikaid, propageerida tarbijakaitse liikumist jne.
Taasluua tuleb Euroopa Tarbijate nõuanderühm – ECCG.
Võimaldada tarbijatele aktiivne osalemine Tuleviku Euroopa (Future Europe) tegevuses.
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
Tegevdirektor
6411697
29.jaanuaril avaldas Euroopa Komisjon vahetult enne Euroopa Tarbijakaitsealast Tippkohtumist Brüsselis pettusi käsitleva uuringu tulemused Euroopa Liidus.
Uuringust selgus, et enam kui pooled vastajatest – 56% olid viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud vähemalt ühe pettusega.
Justiitsvolinik Didier Reynders tõdes:
„ Digitaalses maailmas on tarbijapettused, millega kaasnevad rahalised kaotused muutunud tavaliseks. Liiga palju on tarbijaid, kes kaotavad raha. Need pettused mõjutavad ka e-kaubandust kuna tarbijad muudavad selle tagajärjel oma käitumist turul. Uute EL-i eeskirjadega on tarbijakaitseametnikud selliste tavadega võitlemiseks paremini varustatud. Sellegipoolest peavad veebiplatvormid, sotsiaalmeedia operaatorid ja makseteenuste pakkujad võtma selle nuhtluse peatamiseks tugevamad meetmed. Kõik tarbijapoliitikaga seotud osapooled peavad osutama paremat kaitset digitaalsetele tarbijatele. See on üks teemadest, mida hakkame arutama EL-i tippkohtumisel“
Uuringust selgub, et pettusega kokkupuutunud vastajate seas olid 13% saanud rahalist kahju ja veel 31% vastajatest taluma muid ebamugavusi.
Tulemused rõhutavad, et pettustega puutuvad kokku kõige aktiivsemad veebitarbijad.
Kõige tavalisemad juhtumid on seotud pettustega auhindade reklaamimisel – 28% ,
teiseks identiteediga ja ostudega seotud pettused, aga samuti petukõned telefonidele.
EL-l on kõikehõlmav küberkuritegevuse vastane poliitika.
Äsja jõustunud direktiiv võimaldab nüüd liikmesriikidel tellida saitide ja sotsiaalmeedia kontode eemaldamist, kus pettused on tuvastatud ja nõuda interneti teenuste pakkujatelt või pankadelt teavet petturitest veebikauplejate tuvastamiseks.
Muude prioriteetide hulgas aitab tarbijakaitsealane tippkohtumine tagada edasiste meetmete võtmist tarbijate juhendamiseks ja kaitsmiseks.
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
Tegevdirektor
6411697
Eesti Tarbijakaitse Liidu kaebuste ja päringute statistika 2019.aastal.
Selleks, et tarbijad saaksid oma igapäevaseid oste sooritada turvaliselt ja kindlustundega vajavad nad õiguskindlust.
Tarbijate põhiõigus on võimalus toodete puuduse ilmnemisel pöörduda kaupleja poole kahe aasta jooksul.
Tarbija õigused on sätestatud Tarbijakaitseseadusega, mille kohaselt tarbijal on õigus:
Peale õiguste on tarbijal ka kohustused ja tooteid tuleb kasutada selleks, milleks nad on mõeldud s.t. sihipäraselt. Vastasel juhul ei saa tarbijad nõuda hüvitist.
Kokkuvõte 2019. aasta päringutest ja kaebustest on paigutatud alljärgnevasse tabelisse:
|
COICOP klassifikatsioon
|
Päringud |
Kaebused |
Kokku |
| Toit | 191 | 68 | 259 |
| Alkohol ja tubakas | 85 | 16 | 101 |
| Riided ja jalanõud | 51 | 38 | 89 |
| Vesi, elekter, gaas, küte, diisel, bensiin |
65 |
26 |
91 |
| Mööbel, kodumasinad ja nendega seonduvad parandused |
41 |
36 |
77 |
| Tervis | 26 | 26 | |
| Transport | 32 | 15 | 47 |
| Internet, side, kommunikatsioon | 77 | 52 | 129 |
| Puhkus ja kultuurisündmused | 32 | 18 | 50 |
| Haridus | |||
| Restoranid, hotellid | 23 | 6 | 29 |
| Kaubad ja teenused | 125 | 91 | 216 |
|
KOKKU |
748 |
366 |
1114 |
Eesti Tarbijakaitse Liidule laekus 2019. aasta jooksul 748 päringut ja 366 kaebust, seega kokku 1114 pöördumist.
Aasta jooksul on pöördumiste arv kasvanud 675 võrra.
Pöördumiste statistika näitab ühelt poolt tarbijate teadlikkuse ja aktiivsuse tõusu oma õiguste kaitseks aga teisalt seda, et turud ei toimi efektiivselt ja õiglaselt.
Turud on muutunud keerukamaks ja samuti tarbijate kaebused. Kõik see, mis toimub ühiskonnas, peegeldub meile tagasisidena tarbijatelt!
Oluliselt suurenesid toiduga seonduvate päringute ja kaebuste arv ja seda koguni 155 pöördumise võrra.
Erinevad toiduskandaalid eesti maasikate, kala, salatite, singi jm. juhtumid on muutnud tarbijad ettevaatlikeks ja kahtlustavateks. Usaldamatus toidu vastu on tekitanud pöördumatut kahju nii ettevõtjatele, aga ka eesti toidu mainele tervikuna nagu näitavad meie tarbijaküsitlused.
Tarbijate teadlikkus ja aktiivsus on ohutuse kontekstis võtmeküsimus ja väga oluline probleemide ennetamisel.
Ka toidu märgistuse, hinnateabe, lipumärgi kasutamise, kvaliteedimärkide kasutamise, alkoholi märgistuse ja paigutuse kohta poodides, toidus leiduvate võõrkehade mittekvaliteetse toidu ja päritolumaa märgistus kohta saime rohkem päringuid ja kaebusi kui 2018. aastal.
Kaupluseketid kasutavad laialdaselt ka oma kaubamärke Private Label`it, mille puhul võib toote päritolu jääda tarbijale ebaselgeks.
Probleemiks on endiselt ka hinnaerisused riiulil ja kassas. Seepärast on oluline ostutsekki uurida kohe poes, sest ostjal on õigus kaubast loobuda kui ta ei soovi maksta kõrgemat hinda.
Väljareklaamitud kampaaniakaupade läbimüük enne kampaania lõppu või koheselt selle alguses on pälvinud tarbijate poolset kriitikat juba aastaid.
Kaupade ja teenuste kohta laekus 125 päringut ja 91 kaebust, seega kokku 216 pöördumist.
Võrreldes eelmise aastaga suurenes pöördumiste arv 64 võrra.
E-kaubanduse populaarsus on oluliselt suurendanud päringuid ja kaebusi, sest kahjuks tihtipeale kauplejad kuritarvitavad tarbijate usaldust – saadetakse praaktooteid, võetakse raha ja kaupa ei edastata tellijale, ei peeta kinni tarne tähtaegadest, väljareklaamitud kaup on läbimüüdud, suurused ei vasta tellitule, tooted on osutunud ohtlikeks, toodetega ei ole kaasas kasutusjuhendeid, tarbijat diskrimineeritaks asukohamaa põhiselt ja keeldutakse tellimust vastu võtmast. Tarbija ei saa peale tellimuse esitamist ja raha tasumist enam kontakti kauplejaga jne.
Tuletame tarbijatele meelde, et enne tellimuse vormistamist tuleb hoolikalt uurida kauplejate tausta ja kodulehti, et ennetada probleemide tekkimist.
Tarbijad pahandavad selle üle, et kaubad ei vasta kirjeldatud nõuetele, puuduvad eestikeelsed kasutusjuhendid, lähevad kiiresti katki, puuduvad varuosad, paranduse kvaliteet on tihti madal ja neid peab korduvalt parandama, tarbijate valikuvõimalusi on piiratud, kasutatud kaupade puhul keelduvad müüjad neid tagasi võtmast või asendamast.
Tarbijad ei saa aru miks ei saa puudusega kauba korral asendada seda automaatselt uuega või oma raha tagasi nõuda vaid kaupleja otsustab kuidas käituda.
Tuletame tarbijatele meelde, et puudusega kauba korral on tarbijal õigus esmalt nõuda toote tasuta parandamist või asendamist uuega. Reeglina siiski kaupleja valib sobiva variandi. Küll aga peab kauba puuduse kõrvaldamisega seotud kulud tasuma müüja. Kasutatud asjadele n. komisjonimüük kehtivad samad tingimused kui uutele kaupadele.
Eraisikute vahelistele tehingutele ei laiene tarbijakaitse reeglid ja probleemsete juhtumitega saab pöörduda kohtu poole.
Finantsteenuste turg on tarbijate jaoks väga keeruline nagu näitavad pöördumised. Siiski on elanike tarbimislaenude maht endiselt tõusvas trendis.
Järelmaksu krediidi kulukuse määr võib olla koguni üle 58 protsendi, aga sellegi poolest kasvab järelmaksu võtjate arv jõudsalt.
Pangalaenu saab mugavalt tellida nutitelefonist pargipingil istudes, aga pärast pahandust kui palju nagu näitavad pöördumised.
Palju segadust tekitas ka pensionifondide ümber toimuv poleemika.
Tarbijate finantskirjaoskus on suhteliselt madal ja seepärast tuleks rahaasjades olla pigem konservatiivne kui emotsionaalne.
Paneme tarbijatele südamele: Enne mistahes lepingute sõlmimist tuleb hoolikalt tutvuda lepingutingimustega, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja konflikte.
Tarbijatel on kogenud erinevaid probleeme seoses iluteenustega. Pakkumised on paljulubavad, aga lõpptulemus on sage olematu ja süüd püütakse määrida tarbijate kaela. Teavitus protseduuride kohta kodulehel on sageli puudulik või olematu. Vahel võib ilu väga kalliks maksma minna. Kõike ei pea ise kogema!
Tarbijad pahandavad agressiivsete müügikõnede pärast ja nõuavad nende keelustamist. Kahjuks ei saa meie siin aidata muuga kui tuleks lõpetada kõne.
Mööbli, kodumasinate ja nendega seonduvate paranduste kohta laekus 41 päringut ja 36 kaebust.
Probleemidena toodi välja eestikeelsete kasutusjuhendite puudumist, tooted lähevad kiiresti katki, toodete parandamise madalat kvaliteeti, tagavaraosade puudumist. Müügimehed üritavad agressiivselt ülikalleid tolmuimejaid jm. imetooteid tarbijatele pähe määrida.
Mööbli tellimisel ei peeta kinni ei tähtaegadest, mõõtudest, värvitoonist, materjalist jne. Ostetud mööbel on osutunud ebakvaliteetseks, kaotab kiiresti oma vormi, kate kulub kiiresti jne. Tarbija on e-poest tellitud mööbli eest maksnud, tarne tähtaeg on ammugi möödunud, aga kaupa pole kätte toimetatud ja ka müüja on kadunud.
Interneti, side ja kommunikatsiooni kohta esitati päringuid ja kaebust vastavalt 67 ja 52 pöördumist.
Põhjusteks toodi aeglane levi või levi puudumine, lepingute sisu keerulisus ja lubatust taganemine, alusetud tasu nõuded ja erinevad petuskeemid, probleemid mobiili ja nutitelefonidega, aga samuti arvutitega.
Endiselt langevad tarbijad väga kergekäeliselt erinevate pettuste ohvriks, mida interneti kaudu pakutakse, oodates rahalaeva, mis kunagi ei randu, isegi väljapressijate nõutud ülekanded tasutakse ära suurte summade ootuses. Olgem ikka realistid!
Transpordi kohta laekus 32 päringut ja 15 kaebust, mis olid seotud peamiselt lendude tühistamise, edasilükkumisega ja üle broneerimisega, aga hüvitist on keeldutud maksmast. Probleeme on ka parkimistasude ja trahvidega.
Kasutatud autode turg on endiselt väga probleemide rohke ja kergekäeliselt sõlmitakse tehinguid, mida õigepea kahetsetakse. Seega on mõistlik osta kasutatud auto tuntud tegijatelt, et saada kontrollitud ajalooga auto omanikuks.
Elektri, vee ja kütustega seoses laekus meile päringuid ja kaebusi kokku 91. Rahulolematud ollakse kõrgete elektri võrgutasudega, kütuste kvaliteedi ja kõrgete hindadega. Sagedased ja pikaajalised elektrikatkestused on tekitanud paljudes tarbijates pahameelt ja kahjunõudeid.
Puhkusega seotud probleemid on seotud madala teenindusega sihtkohtades, mille kohta eelnevalt on lubatud paljutõotavat puhkusepaketti neljatärni hotellides.
Tervisega seotud küsimused keerlesid peamiselt apteegireformi ümber ja aasta viimastel päevadel avaldati pahameelt apteekide omavolilise sulgemise pärast – ärihuvid seati kõrgemaks tarbijate tervisest.
Meeldetuletuseks: Kaebuste esitamise kord on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega ning kaupleja vastutab tarbija ees.
Enne kaebuse esitamist peab eelnema müüjaga läbirääkimiste etapp ja kui müüja ei ole nõus suulisele kaebusele reageerima tuleb esitada kirjalik kaebus, millele müüja peab kirjalikult reageerima 15 päeva jooksul.
Juhul kui tekib vajadus esitada meile kaebus, siis seda saab teha vabas vormis, küll aga tuleb kindlasti ära märkida :
Ostu tõendamist kui sellist ei ole VÕS-ga reguleeritud, seepärast võib ostu sooritamist tõendada nt. ostutseki, arve, panga väljavõte või mõne muu dokumendiga, millest nähtuva tehingu sooritamise aeg ja osapooled.
Igal juhul tuleb ostu sooritamist tõendava dokumendi koopia kaebusele lisada.
Kui kauplejaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada on tarbijal alati õigus kohtuvälise lahenduse leidmiseks pöörduda Tarbijakaebuste komisjoni poole, mis tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures.
Mitte harvad ei ole juhtumid, kus tarbijad oma pöördumistes rõhutavad, et asi ei olegi niivõrd rahas kuivõrd õigluse jaluleseadmises.
Õigluse nimel tegutseb ka Eesti Tarbijakaitse Liit – kaitstes tarbijate seaduslikke õigusi ja korrale kutsudes ebaausaid kauplejaid.
Turvalisi ja läbimõeldud oste järgmisel aastal!
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu tegevdirektor
6411697
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
16.12.2019
TTJA juhib tähelepanu, pürotehniliste toodete väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuletab täna alanud teavituskampaaniaga meelde, et pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid ning pürotehniliste toodete väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi.
Igal aastal saab pürotehnilise toote kasutamise tagajärjel viga mitu inimest ning enamasti juhtuvad õnnetused aastavahetusel. Viimase viie aasta statistika näitab, et paljud pürotehnilise tootega seotud õnnetused juhtuvad täiskasvanud meestega, kuid viimastel aastatel on kannatada saanud ka lapsed. Seepärast on oluline selgitada lastele pürotehniliste toodetega seotud ohtusid ning ka ise käituda vastutustundlikult. Just sellel põhjusel pöörab amet lähenevate pühade eel oma teavituskampaaniaga rohkem tähelepanu asjaolule, et pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.
Iseenda ja oma lähedaste ohutuse tagamiseks on oluline osta pürotehniline toode vastavat tegevusluba omavalt ettevõttelt, mitte eraisikult turult, sotsiaalmeediast ega tänavalt. Nõuetele mittevastava pürotehnilise toote kasutamine võib tekitada tõsiseid vigastusi või varalist kahju. Ohutu ja nõuetele vastava pürotehnilise toote pakendil on alati vastavusmärgis ehk CE-märgis ning eestikeelne kasutusjuhend.
TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa selgitab: „Peamisteks õnnetuste põhjusteks on hooletus, ettevaatamatus, alkoholijoove ja oskamatus pürotehnilise tootega ümber käia, näiteks ei toestata toodet enne süütamist vastavalt kasutusjuhendile. Toestamata toode võib ümber kukkuda ja seab seeläbi ohtu ümbritsevad inimesed ja hooned.“ Tihti juhtuvad õnnetused, kuna pürotehnilist toodet kasutatakse valesti, näiteks süüdatakse toode liiga lähedal teistele inimestele, autodele, hoonetele ehk ei arvestata ohualaga; süütamisel kummardutakse toote kohale; toodet ei toestata; ei eemalduta piisavalt kaugele pärast süütamist; ei arvestata ilmastikoludega (nt puhub tugev tuul) või lähenetakse liiga vara tootele, mis ei ole süttinud.
Eesti turul on müügil ligi 30 erinevat tüüpi pürotehnilist toodet (sh ilutulestiku patarei, pulga otsast lastav rakett, säraküünal, paukherned). „Kõiki neid tooteid kasutatakse erinevalt ja seepärast on väga oluline lugeda enne toote kasutamist pakendil olevat kasutusjuhendit,“ rõhutab Teinemaa.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet paneb kõigile südamele, kui paugutad, siis pea meeles:
Ohutut paugutamist!
Kampaania leht eesti keeles https://www.ttja.ee/et/tarbijale/ohutus/purotehnika-ohutus
Kampaania leht vene keeles https://www.ttja.ee/ru/potrebitelyu/bezopasnyh-salyutov
Lisainfo:
Anne-Ly Palk
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peaspetsialist
620 1904
EEST TARBIJAKAITSE LIIT
Ohutus on tarbija õigus.
Eesti Tarbijakaitse Liit tegeles sel aastal väga aktiivselt toodete ohutuse projektiga, mida toetas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Toodete ohutus on tarbija õigus ja tarbijal on õigus nõuda, et kõik tooted on ohutud.
Toodete ohutus on ka üks peamisi Euroopa Liidu prioriteete.
Euroopa Liidu toll pidas 2018. aastal kinni 740 miljoni väärtuses võltsitud ja potentsiaalselt ohtlike kaupu.
Toodet võib pidada ohutuks kui see mõistlikel kasutamistingimustel arvestades toote kasutusiga ning kasutamisele võtu, paigaldus ja hooldamisnõuete järgimist tagab tarbijate ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.
Uurisime tarbijate teadlikkust, hoiakuid ja arvamusi ohutuse valdkonnas erinevate kategooriate lõikes nii meie kodulehe www.tarbijakaitse.ee, aga ka otse küsitluste kaudu ja toome olulisema teabe kõigile asjast huvitatutele teadmiseks.
Ohtlike toodetega on korduvalt kokku puutunud 32 protsenti vastanutest. Seevastu 26 protsenti ei ole ohtlike toodetega kokkupuutes olnud mitte kunagi.
Eestimaist toitu usaldavad 46 protsenti tarbijatest ja 54 protsenti kas ei usalda eestimaist või kahtleb selle ohutuses.
Lahvatanud toiduskandaalid on tarbijate usaldust kuritarvitanud.
Toidumärgistust uurivad alati enne ostu sooritamist 40 protsenti vastajatest ja vahete-vahel 47 protsenti.
Kuna valdavalt 87 protsenti tarbijaid uurivad toidumärgistust, siis peab märgistus olema üheselt arusaadav ja aitama tarbijatele langetada teadlike, tervislike ja ohutuid valikuid ja soovi korral eelistada eestimaist.
Märgistus peab olema loetav, vastasel korral ei ole sellest tarbijal kasu.
Toidu märgistus annab tarbijatele olulist teavet toidu koostise, säilivuse, päritolu, kalorite, allergeenide jne. kohta.
Säilimisaeg näitab, mis ajani on toit söögikõlbulik või säilitab oma omadused.
Säilimisaja märkimiseks on kaks viisi – tarvitamise kuupäev „kõlblik kuni“ ja minimaalse säilitustähtajaga kuupäev „parim enne“.
Pärast „kõlblik kuni“ tähtaja möödumist toodet ei tohi enam müüa ega süüa, sest see võib olla tervisele ohtlik.
Sama oluline, mida me sööme, on ka see, mille seest me toitu sööme ja joome – kas me kasutame kohvi joomiseks värvilisi papptopse, sööme ajalehe taolisesse paberisse pakitud vrappe, tarbime kiletatud tooteid ja joome plastpudelitest vett jne.
Seega – pakendi lugemisoskus, keemiliste riskide hindamise oskus, teadlikkus infoallikatest, hügieenireeglite järgimine on väga olulised tegurid kui me räägime toidu ohutusest.
Küsimusele kas tarbijad usaldavad ökomärgisega tooteid vastasid 25 protsenti jaatavalt ja 28 protsenti eitavalt.
17 protsenti vastajatest arvavad, et kõik on liiga „roheline“, et olla tõsi.
Toodete kasutusjuhendeid loevad alati 40 protsenti ja vahetevahel 60 protsenti vastanuid.
Seadus kohustab kauplejat andma tarbijale tehniliselt keerukate toodete puhul kaasa eestikeelse juhendi, et toodet saaks sihipäraselt kasutada, paigaldada, hooldada ja säilitada.
Võõrkeelse juhendi tõlkimise eest eesti keelde vastutab kaupleja ja tarbijal on õigus seda nõuda.
CE märgise tähendust tunnevad ja teavad selle tähendust 38 protsenti vastanutest.
CE märgis kinnitab, et toode vastab Euroopa Liidu ohutus, tervise- ja keskkonnakaitse nõuetele ja et toodet võib turustada ja müüa Euroopa Liidus.
Mingil juhul ei tähenda CE aga China Export`i – Hiina eksporti, kuigi ka nii arvati, sest turud on Hiina kaupadest tulvil.
Kas ja miks peab kasutama toodete ja teenuste standardeid vastasid 80 protsenti, et standardid tagavad toodete kvaliteedi ja ohutuse ja et standardite kasutamine peaks olema kohustuslik mitte vabatahtlik arvasid 76 protsenti vastanutest.
Nendele tarbijatele, kes ei tea standardite tähendust ütleme selgituseks, et standardeid kasutatakse abivahendina valdkondade nagu kaubandus eeskirjade, kvaliteedi, tervise, ohutuse, uute tehnoloogiate, energiatõhususe, keskkonna mõju, ühendavuse ja koostalitusvõime reguleerimiseks.
Ilma standarditeta valitseks maailmas kaos!
Enim ohtlikeks toodeteks peavad vastajad laste mänguasju, pürotehnikat, lastehooldusvahendeid, elektrilisi kodumasinaid, puhastusvahendid, aga vähemal määral ka kosmeetikatooteid ja sidevahendeid.
Euroopa Liidu turul peavad ringlema üksnes ohutud ja Euroopa Liidu õigusaktidele vastavad tooted, sama nõue kehtib ka interneti vahendusel müüdavatele kaupadele.
RAPEX kiirhoiatussüsteem võimaldab 31 Euroopa riigi ja Euroopa Komisjoni vahelist kiiret teabevahetust ohtlike toodete kohta.
Kahetsusväärne on tõsiasi, et kõige ohtlikemaks toodeteks on tunnistatud laste mänguasjad, aga ka mootorsõidukid.
Seega ettevaatust nende toodetega!
Mida teha selleks, et muuta meie tarbimiskeskkond turvalisemaks arvasid 56 protsenti tarbijatest, et tugevdama peaks turgude järelevalvet, 28 protsenti karmistaks seadusandlust ja 17 protsendi vastanute arvates tuleks parendada standardeid.
Seoses sellega, et 1.juunist 2019 on kehtestatud uued nõuded alkohoolsete jookide väljapanemiseks kauplustes, mis tähendab, et alkohol tuleb paigutada teistest kaupadest eraldi, küsisime tarbijatelt, kas nende arvates selline meede aitab vähendada alkoholi tarbimist, mis on kahjulik tarbijate tervisele, vastasid 25 protsenti positiivselt.
Kahtleval ja eitaval seisukohal olid 75 protsenti vastanutest.
Turud muutuvad keerukamaks ja nutikamaks samas on tarbijatel üha raskem orienteeruda infotulvas, mida toodete kohta edastatakse.
Oluline ei ole informatsiooni maht vaid selle kvaliteet.
Tarbijate teadlikkus, arvamused ja usaldus on olulised indikaatorid näitamaks turgude toimimist.
Teadlikkus on tarbijate suurim eelis!
Tarbijate teadlikust saame meie tõsta ja nende arvamusi kujundada, aga tarbijate usalduse peavad kauplejad ise välja teenima!
Tuletame tarbijatele meelde kuldreeglit, et tooteid tuleb kasutada selleks, milleks nad on mõeldud, seega sihipäraselt, sest tarbijate omavastutus ja kohustused mängivad ohutuse kontekstis väga olulist rolli.
Linda Läänesaar
Tegevdirektor
Eesti Tarbijakaitse Liit
6411697
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade
10.12.2019
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab teada, et on uuendanud oma pretensiooni esitamise juhendit. Kõige olulisem muudatus puudutab pretensiooni esitamise aega, kui toode asendatakse uuega.
Tarbija üks põhiõigusi on võimalus pöörduda puuduse ilmnemisel kaupleja poole kahe aasta jooksul. Selle kahe aasta jooksul tekkinud tootmisdefekt kas parandatakse või toode asendatakse. Asja asendamine tähendab täpselt samasuguse toote asemele andmist ehk kõik tingimused peavad olema samad, nt värv, suurus, mudel jne. Kuivõrd seaduses pole olukorda selgelt reguleeritud, on TTJA seisukohal, et asja parandamise või asendamise korral hakkab asja parandatud osa/vahetatud asja suhtes kehtima uus kaheaastane pretensiooni esitamise õigus.
Tihti kurdavad tarbijad, et parandamine võtab liiga kaua aega. Paraku seadus ei sätesta, milline on mõistlik parandamise aeg. Selles küsimuses on TTJA seisukohal, et parandamine ei tohiks kesta üldjuhul kauem kui paar nädalat, tehniliselt keerukamate kaupade puhul mitte üle 3-4 nädala. Kui kaupleja ei suuda selle aja jooksul asja ära parandada, võib seda hinnata kui ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist, mis annab tarbijale õiguse raha tagasi nõuda. Põhjendamatute ebamugavuste tekitamine tähendab seejuures tarbija asjatut jooksutamist, ootamist, samuti erinevate kulutuste tekkimist sel ajal, kui asi on remondis.
Lisaks soovib TTJA juhtida tähelepanu asjaolule, et ostu tõendamist kui sellist ei ole võlaõigusseaduses reguleeritud. Seepärast võib ostu sooritamist tõendada mitmel erineval viisil nt ostutšeki, arve, pangaväljavõtte või mõne muu dokumendiga, millest nähtub tehingu sooritamise aeg ning pooled. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on seisukohal, et kauplejal ei ole alust keelduda kaebuse vastuvõtmisest, kui tarbija esitab tõendina pangaväljavõtte.
Lõpetuseks soovitab Amet eelkõige e-kauplejatel üle vaadata e-poes kehtivad tagastustingimused, et need ei sisaldaks 14-päevase taganemisõiguse välistust voodimadratsitele, -katetele ja -kattemadratsitele.
Nimelt on Euroopa Kohus jõudnud järeldusele, et mõiste „suletud kaup, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning mis on pärast kohaletoimetamist avatud“, ei hõlma sellist kaupa nagu madrats, mille pakendi on tarbija pärast kauba kättesaamist eemaldanud.
See tähendab, et e-kauplusest ostetud voodimadratsid, -katted, ja -kattemadratsid ei kuulu tervisekaitseliste ega hügieeniliste kaupade hulka ning selliseid tooteid saab 14 päeva jooksul tagastada isegi siis, kui kauba pakend on avatud. Samas peab tarbija silmas pidama, et ta ei tohi toodet kasutada enamal määral kui ta oleks seda teinud tavakaupluses ostes.
Juhul kui kaupleja hinnangul on tarbija kasutanud tagastatavat kaupa rohkem kui oli vaja sellega tutvumiseks ja selle omadustes veendumiseks, siis ei kaota tarbija taganemisõigust, kuid kauplejal on õigus vähendada tarbijale tagasimakstavat summat. Tagasimaksmisele kuuluva summa osas tuleb tarbijal ja kauplejal kokku leppida. Kokkuleppe mittesaavutamisel on tarbijal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluse komisjoni.
Uuendatud juhend on leitav siit.
Lisainfo:
Anu Võlma
juhiabi
+372 667 2011
|
|---|
